Purila küla Pärna kinnistu detailplaneeringu seisukohad

Rapla Vallavalitsus Teie 24.09.2020 nr 6-2/13-3 [email protected] Meie 15.10.2020 nr 15-2/20/44378-2 Seisukohtade väljastamine Pärna detailplaneeringu koostamiseks Olete taotlenud Maanteeametilt seisukohti Rapla vallas Purila külas Pärna maaüksuse detailplaneeringu (katastritunnus 66903:002:0048, edaspidi planeering) koostamiseks. Rapla Vallavalitsus esitas sama detailplaneeringu lähteseisukohad Maanteeametile ettepanekute tegemiseks 18.10.2018. Maanteeamet väljastas seisukohad Rapla vallas Purila külas Pärna maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks 7.11.2018 kirjaga nr 15-2/18/49246-2. Kuna Maanteeameti seisukohad kehtivad kuni 07.11.2020, olete palunud seisukohtade kehtivusaega pikendada või need vajadusel üle vaadata. Planeeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine 15 üksikelamu ja ühe ärihoone püstitamiseks ning tingimuste määramine visuaalselt ja funktsionaalselt tervikliku väikese asumi kujunemiseks. Planeeringut algatatud ei ole, valla kodulehel on avalikustatud planeeringu eskiis ja KSH eelhinnang. Maanteeamet, olles tutvunud planeeringu eskiislahendusega ja KSH eelhinnanguga ning arvestades planeeringuala mõjutavate arengutega riigiteede projekteerimisel (tugimaantee 15 Tallinn-Rapla-Türi Tallinn-Rapla lõigu eskiisprojekt, põhimaantee nr 2 trassi asukoha muutus) väljastab uued seisukohad. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 14 Kose-Purila km 37,95-38,43. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 919 autot. Pärna kinnistule on juurdepääs riigiteega km 37,96 ristuvalt kohalikult teelt 6690675 Uus tänav ja km 38,02 ristuvalt erateelt 6690678 Pärna Siimu tee. Pärna kinnistu piiril riigitee km-l 38,43 asub mahasõit Kiigemäe kinnistule. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Juurdepääsuna planeeringualale tuleb kasutada olemasolevaid ristumiskohti riigitee km 37,96 (Uus tänav) ja km 38,43 (mahasõit Kiigemäe kinnistule). Pärna kinnistu olemasolev, riigitee km 38,02 asuv mahasõit paikneb Uus tänava ristmikust ca 50 m kaugusel. Lähtudes majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) ptk 5.2.1 „Ristumiskoht“ lõikest 3 peab IV klassi maanteel mahasõitude vähim omavaheline kaugus olema 150 m. Eeltoodud põhjusel (liiklusohutus ei ole tagatud) ei ole võimalik riigitee km 38,02 asuvale mahasõidule suunata täiendavat liiklust ja planeerida selle kaudu arendusalale juurdepääsu, planeeringus näha ette riigitee km 38,02 asuva mahasõidu likvideerimine. Planeeringu eskiisi (väljavõte allpool) järgi on riigitee km 38,43 asuva Kiigemäe kinnistu mahasõidu kõrvale, planeeringuala lääneküljele planeeritud uus mahasõit. Selline lahendus ei ole normidega kooskõlas. Kui planeeringuala Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  läänepoolsele krundile planeeritakse mahasõit riigiteelt, tuleb see lahendada olemasoleva Kiigemäe kinnistu mahasõidu kaudu. Vajadusel võib olemasoleva mahasõidu asukohta mõne meetri võrra nihutada, et see asuks täpselt kinnistute piiril. 2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7. Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), soovitame kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). 3. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 4. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon. 5. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojekti „Tugimaantee nr 15 Tallinn- Rapla-Türi km 4,553-47,616 Tallinn-Rapla lõik“ lahendustega. 6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 7. Näha ette jalg- ja jalgrattateede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- ja jalgrattatee eraldada sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda normide tabelist 7.5. Jalg- ja jalgrattatee planeerida riigitee paremale küljele kogu planeeringuala ulatuses, riigitee ja Uus tänava ristmiku juures näha ette ülekäigukoht. 8. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt normide punkt 5.2.7, tabel 2.14 ja 2 (4)  2.17 lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel. 9. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis kavandada need kinnisel meetodil. 10. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. 11. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 12. Maanteeamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 14. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla, piirdeaed jms. 15. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute leevendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Maanteeametilt. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Seisukohtade kehtima hakkamisel kaotavad kehtivuse Maanteeameti 7.11.2018 kirjaga nr 15-2/18/49246-2 väljastatud seisukohad Rapla vallas Purila külas Pärna maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond 3 (4) Lisad: DP_P2rna_Purila_Eskiis.pdf Marje-Ly Rebas 58581095 [email protected] 4 (4)