Leping

OÜ Hetver Reg nr 11066829 Niidu tn. 8 Märjamaa 78302 Raplamaa [email protected] GSM 5244000 MATER majandustegevusteate kood MP0078-00, MU0078-00 Töö nr: 11-20 Tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus Asukoht: RAPLA MAAKOND, RAPLA VALD, KUUSIKU-NÕMME KÜLA VARDI METSAKUIVENDUS Lisa 1: Lipstu tee ja riigi 20241 Kuusiku-Palamulla km 3,50 ristumiskoha ehitamine projekt. Joonestas: Heiki Verbak Kontrollis: Jüri Kivi Volitatud teedeinsener: Jüri Kivi, tase 8 (119158) Projekteerija: Erki Potisepp (majandustegevusteade EEP003348) MÄRJAMAA 2020 SISUKORD: LÄHTEÜLESANNE..............................................................................................................3 1.Üldosa................................................................................................................................11 1.1.Asukohakaart..................................................................................................................13 2.Projektlahendus..................................................................................................................14 2.1.Katendi ehitamine ..........................................................................................................16 2.2.Nõuded katendikihis kasutatavatele materjalidele .........................................................17 2.3.Kulumiskiht………………...……………………………………..…………………..17 2.4.Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid..............................................................................17 2.5.Kasutamis ja hooldusjuhend.…………………………...…………..……………........18 3.Mahasõidukoha töömahud.................................................................................................19 Lisa1. Tüüpjoonis 4. Jooniste nimekiri JOONISE NR. NIMETUS MÕÕT Joonis 1. Lipstu tee mahasõit riigitee 20241 Kuusiku-Palamulla km 3,50 M1:500 Joonis 2. Nähtavuskolmnurk Lipstu tee M1:2000  LÄHTEÜLESANNE 1. KOOSTADA Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Raplamaa metskonna haldusterritooriumil asuva metsaparandusobjekti käibenimega „Vardi metsakuivendus“ maaparandusehitiste ja uute ligipääsuteede (maaparandussüsteeme teenindavad teed) rekonstrueerimise ning ehitusprojekt (Tööprojekt). 1.1. Objekti asukoht: Lipstu- ja Kuusiku-Nõmme küla, Rapla vald, Rapla maakond. Katastriüksuste ja kvartalite loetelu Keskkonnamõju analüüs (KMA) tabel 1 p1.3 ja p1.4. 2. UURIDA RMK Raplamaa metskonna metsaparandusobjekti käibenimega „Vardi metsakuivendus“ projektalal asuvate rajatiste (maaparandussüsteemid, kuivenduskraavid, eesvoolud, truubid, settebasseinid jne) tehnilist seisukorda ning rekonstrueerimise ja ehitamise vajadust alljärgnevalt: 2.1. Maaparandussüsteemid: Viimane ehit. Projektala MPS ehitise nimi: MPS kood EH kood või rek. aasta ha VARDI_1 5111080020191 001 1997 37,1 VARDI_2 5111080020192 001 1997 42,4 Projektalal uuritavate maaparandussüsteemide (MPS) pindala kokku ca 79,5 ha, kraavide kogupikkusega ca 9,13 km. 2.2. Projektala piirest väljuvate MPS eesvoolude seisukorda vastavalt Põllumajandusameti (PMA) projekteerimistingimustes esitatule ja ulatuses, mis tagab projektalal olevate ehitiste toimimise (eesvoolude loetelu KMA tabel 1 p 2.1). 2.3. Riigimetsade majandamiseks vajalike uute metsateede (ligipääsu teed) ehitamise võimalusi. 2.4. Kuusiku - Palamulla kõrvalmaantee (nr 20241, kruuskate) ning uute ligipääsu teede ristumiskohtade ehitamise võimalusi. 3. PROJEKTEERIDA RMK Raplamaa metskonna Mahtra- ja Kõnnu metsandike haldusterritooriumil asuva metsaparandusobjekti käibenimega „Vardi metsakuivendus“ rekonstrueerimine ning uute teede ehitamine alljärgnevalt: 3.1. Maaparandusehitiste rekonstrueerimine kokku ca 79,5 ha või mahus, mis tagab riigimetsamaal Vardi metsakuivendusobjekti ehitiste toimimise. 3.1.1. Maaparandusehitiste rekonstrueerimine projekteerida nii, et oleks tagatud metsamaterjalide kokkuveol liigeldavus kõikidel kraavimulletel lähima väljaveo teeni. Kraavidest ülepääsutruupide täpsed asukohad ja vajadus tuleb projekteerimise käigus täpsustada RMK Edela regiooniga. 3.1.2. Eramaadel maaparandusehitiste rekonstrueerimine projekteerida ainult juhul, kui on takistatud MPS toimimine riigimaal. 3.1.3. Amortiseerunud vanade raudbetoontruupide asendamine plast- või terastruupidega. 3.2. Teede ehitamine kokku 0,67 km, sellest: • Kuusiku tee (maaparandussüsteemi teenindav tee) – tee pikkus ca 0,38 km. Tee järk nr 4, teekatte laius 4,0 m; • Lipstu tee (maaparandussüsteemi teenindav tee) – tee pikkus ca 0,29 km. Tee järk nr 4, teekatte laius 4,0 m. 3.2.1. Teede lõppu projekteerida silmuse kujuline tagasipööramiskoht. Tagasipööramiskohtade täpsed asukohad tuleb projekteerimiskäigus kooskõlastada RMK Edela regiooniga. 3.2.2. Projektis ette näha teede äärde puidu ladustamiseks laoplatsid. Laoplatside täpsed asukohad tuleb projekteerimise käigus täpsustada eelnevalt RMK Edela regiooniga. 3.2.3. Teedelt RMK maale mahasõidud tüüp M3 (Maaparandusrajatiste tüüpjoonised Tallinn 2013). Mahasõitude vajadus ja täpsed asukohad tuleb eelnevalt kooskõlastada RMK Edela regiooniga. 3.2.4. Eramaa kinnistutele tuleb mahasõitude asukohad ja vajadus kooskõlastada eelnevalt maaomanikuga. 3 3.2.5. Riigimaantee (Kuusiku – Palamulla kõrvalmaantee) ristumiskohtade ehitamine uute teedega, projekteerida vastavalt Maanteeameti esitatud nõuetele. Vajadusel tellib projekteerija ristumiskohtade projektid vastavat tegevusluba omavalt ettevõtjalt. 3.2.6. Projektis, (vajadusel) ette näha töömahud kruuskattega ligipääsuteede (NB! va riigiteed) kahjustuste (hööveldamine, aukude- roobaste täide jne) taastamiseks, mis võivad tekkida seoses objektile kattematerjali veol. 3.2.7. Teede rekonstrueerimine ja ehitamine projekteerida vastavalt lähteülesandes esitatud järkudele (Metsateede projekteerimise, hooldamise, ehitamise juhend). 4. ERITINGIMUSED Metsaparandusobjektil ja -objektiga piirnevatel aladel asuvad RMK le teadaolevalt järgmised keskkonna- ja looduskaitselist ning muud olulist väärtust omavad objektid, millega tuleb objekti rekonstrueerimis- ja ehitustööde käigus arvestada: 4.1. Kaitstavate objektide loetelu ja meetmed KMA tabelid T2 ja T3. Täpsed asukohad projekteerijale üle antavatel asendiplaanidel (pdf, kihiline pdf ) ning Mapinfo kihtidel. 4.2. Muude võimalike kitsenduste (sidekaablid, elektri liinid, geodeetilised punktid jne) olemasolu ning nende läheduses asuvate metsaparandusobjektide rekonstrueerimise- ehitamise tingimused ( nagu elektriliini tõstmine, tööde kalkulatsioon, tehnilised tingimused) selgitab välja ja vajadusel tellib projekteerija. 5. TINGIMUSED PROJEKTILE 5.1. Projekt peab vastama vajalikus ulatuses RMK juhatuse liikme 22 jaanuari 2015 käskkirjaga nr 1-5/21 kinnitatud ”Metsakuivenduse- ja teede ehitusprojekti näidiskoosseisule 2014” ja olema kooskõlas kehtiva Maaparandusseaduse ning sellest tulenevate õigusaktide ja normdokumentidega. 5.2. Projektis tuleb arvestada piirkondliku Keskkonnaameti (KeA) poolt esitatud keskkonnaalaste tingimustega ning RMK Keskkonnamõju analüüsist tulenevate meetmetega, vähendamaks maaparandusehitiste rekonstrueerimise ning teede ehitamise tulemusena tekkivat negatiivset mõju keskkonna- ja looduskaitselist ning muud olulist väärtust omavatele objektidele ja liikidele. 5.3. Projekti lähteülesande juures olevad ja projekteerimise käigus täiendavalt esitatud keskkonnaalased piirangud tuleb kirjeldada projekti seletuskirja alapunktis Keskkonnakaitse. 5.4. Enne välitööde alustamist peab projekteerija ühendust võtma PMA Järva-Rapla keskusega, et täpsustada uuritava ala tingimused ja MPS andmed. MPS andmed Maa-ameti avalikus keskkonnas ja PMA Maaparandussüsteemide registris (MSR) võivad omavahel oluliselt erineda (RMK kasutab asendiplaani ja KMA koostamiseks Maa-ametist saadavaid andmeid). 5.5. Projekteerimise uurimistööde käigus avastatud erisustest maaparandusehitiste osas PMA poolt kirjeldatule, tuleb koheselt informeerida PMA Järva-Rapla keskust, et oleks võimalik operatiivselt sisse viia muudatused maaparandussüsteemide registris. 5.6. Projekteerimistööde uurimistööde aruanne antakse RMK le ja PMA le üle enne projekti valmimist (peale väliuuringuid 1 eks paberkandjal ja digitaalselt). 5.7. Projekti koostamise ajal peab projekteerija korraldama RMK Edela regiooni töötajatega töökoosoleku, et oleks RMK töötajatel võimalus projekteerimise ajal teha projektis täiendusi- muudatusi. Töökoosolek projekteerija poolt protokollitakse ja protokoll lisatakse projekti. 5.8. Projekti kooskõlastamise, vastavalt maaparandusehitise projekteerimistingimustes ja lähteülesandes esitatule (p.9), korraldab projekteerija. RMK kooskõlastuse korraldab lähteülesande koostanud RMK MPO kavandamisspetsialist. RMK kooskõlastus antakse viimasena. 5.9. Projekti kooskõlastamine maaomanike- ja objektiga vahetult piirnevate kinnistute omanikega tuleb korraldada projekti koostamise ajal (enne projekti valmimist), et oleks võimalik juba projektis arvestada piirinaabrite ja maaomanike poolt esitatud tingimustega (mahasõidud, truubid, piirangud jne). NB! Maaomanike kirjalik kooskõlastus, koos nõutud kontaktandmetega (tel nr, e- post), on vajalik, vastasel juhul ei ole võimalik korraldada objektil töid (trassiraied, puidu ladustamine jne). 5.10. Maaomanike ja piirinaabrite kontaktandmed antakse projekteerijale üle, kas peale lepingu sõlmimist koos projektala lähteandmetega, või esimesel võimalusel peale projekteerija vastava soovi esitamist RMK le. 4 5.11. Projekteerija täiendab (muudab) projekteerimise käigus vastavalt projekteerimisandmetele KMA Tabel 1 olevad üldandmed (p 1.1, p 1.2, p 1.3 ja p 2.2 ) ja esitab need peale muutmist kohe RMK MPO kavandamisspetsialistile. 5.12. Projekt (failid Mapinfo, kihiline pdf, töömahtude tabelid xls) tuleb enne valmimist (kooskõlastamisele saatmist – KeA, omavalitsus jne) esitada RMK le üle vaatamiseks, et oleks võimalik täiendada Keskkonnamõju analüüsi ja vajadusel tellida täiendavad ekspertiisid, mis võivad mõjutada juba tehtud projektlahendust ja seega ka projekti koosseisu ning üleandmise tähtaega. Lõpetatud (peab sisaldama lõpetamise kuupäeva) KMA dokument pannakse projekti kaustadesse kilekaante vahele. 5.13. Projekt esitatakse enne RMK le üle andmist PMA Järva - Rapla keskusele läbivaatamiseks. Projekti läbivaatamise (kontrollimise) tulemus lisatakse projekti kooskõlastuste juurde. 5.14. Projekteerija poolt koostatud projektlahendus metsaparandusobjekti käibenimega „Vardi metsakuivendus“ maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimiseks ning ehitamiseks, peab vastama Tellija (RMK) jaoks parima hinna ja kvaliteedi suhtele. 5.15. Projektile tellitakse RMK poolt ekspertiis. 6. LÄHTEÜLESANDE LISAD Asendiplaanid, kooskõlastused, RMK keskkonnamõju analüüs. 7. PROJEKT ÜLE ANDA RMK metsaparandusosakonna kavandamisspetsialist Jüri Koort le 6 eks paberkandjal ning 1 eks digitaalselt (terve projekt pdf, seletuskiri doc, eraldi joonised pdf, asendiplaan kihiline pdf, geo pdf, töömahtude tabelid xls, projekteeritud tööde kihid – Mapinfo) vastavalt töövõtulepingus sõlmitud tähtajale. 8. LÄHTEÜLESANDE KOOSTAS RMK metsaparandusosakonna kavandamisspetsialist Jüri Koort (digiallkirja kuupäev) (allkirjastatud digitaalselt) 9. PROJEKT KOOSKÕLASTADA RMK Edela regioon, Keskkonnaamet, Maanteeamet, omavalitsus, võimalike infrastruktuuride omanikud, piirinaabrid, maaomanikud. 5 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS Lähteülesanne_Vardi metsakuivendus.pdf 46 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 JÜRI KOORT 36506032741 23.01.2019 15:39:14 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 169711511620481467651212436430615342185 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 BE 1AA7 5D B1 5F 45 4A 35 D3 41 98 B4 40 F6 5C E9 55 D3 AF 1F E3 75 B6 2C C1 17 88 84 43 70 04 Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist. 6 Jüri Koort Teie 24.01.2019 Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Meie 18.02.2019 nr 15-2/19/4293-2 Rapla vallas Kuusiku ja Lipstu metsateede riigiteega 20141 ühendamise nõuded Olete taotlenud Maanteeametilt nõuded uute metsateede (Kuusiku ja Lipstu) riigiteega 20241 Kuusiku-Palamulla ühendamiseks Rapla valla Lipstu ja Kuusiku-Nõmme külas Vardi metskonna riigimetsa majandamise parandamise sihtotstarbel. Taotlusele lisatud asendiplaani (lisa) alusel on Kuusiku tee ristumiskoht kavandatud riigiteega 20241 km 4,22 ristuvale kohalikule teele 6690051 (Kuusiku-Lipstu tee) vahetult ristmiku piirkonda. Lipstu tee ühendamine on kavandatud riigitee ca km 3,50 Kärdiaugu kinnistu (katastritunnusega 66901:004:0260) põllule mahasõidu asukohas. Riigitee 20241 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2017.a andemetel 51 autot ööpäevas. Riigiteel on kruuskate laiusega ca 5,0 m. Teelõigul kehtib piirkiirus 90 km/h. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Maanteeamet metsateede riigiteega 20241 ühendamiseks ja ristumiskoha projekteerimiseks alljärgnevad nõuded: 1. Kuusiku tee ristumiskoht projekteerida kohalikule teele 6690051 Kuusiku-Lipstu väljaspoole riigitee kaitsevööndit - soovitavalt ca 50 m kaugusele, et mitte halvendada riigitee 20241 km 4,22 ristmiku piirkonnas paikneva kohaliku tee truubi püsivust. 2. Lipstu tee ristumiskoht projekteerida asendiplaanil märgitud asukohta - riigitee 20241 ca km 3,50. Ristumiskohalt tagada juurdepääs Vardi metskond 159 kinnistule (katastritunnusega 66901:004:0191) ja naaberkinnistutele. 3. Riigitee ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 4. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus. 5. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee). 6. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 2 ning riikliku teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projektis kirjeldada ristumiskoha asukoht riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga: Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 7  7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ 7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses. Mõõdistada ala piki riigiteed 50 m ristumiskoha asukohast mõlemas suunas. 7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 7.4. Mõõdistada projektiga seotud truubid ning hinnata truupide seisukord (vaatlus, pildistamine). Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja. 7.5. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. 7.6. Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab olema geodeetilise mõõdistuse, sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 8. Projekti koostamisel arvestada riigiteel 2017 aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 51 autot/ööp, kehtiva kiiruspiiranguga 90 km/h ja projekteerimise lähtetasemega rahuldav (põhjendatult erandlik). 9. Lähtuda Maanteeameti tüüpjoonisest „Mahasõidu tüüp II“. Ristumiskoha pöörderaadiused määrata lähtuvalt liikluskoosseisus ebasoodsamast sõiduki pöördekoridorist. 10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha suurim pikikalle riigiteelt projekteerida 2,5-3,0% 18 m ulatuses. 11. Ristumiskohale projekteerida kruuskate. Projektis esitada materjalide min kvaliteedinõuded. 12. Ristumiskoht ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi sademevete ärajuhtimisele riigitee katetelt, muldkehast ja riigiteealuselt maalt. Näha ette riigitee ristumiskohale truubi paigaldamine, kraavide puhastamine ja kaevamine. Vajadusel näha ette riigitee 20241 km 4,22 ristmiku piirkonnas paikneva kohaliku tee truubi korrastamine või ümberehitamine vastavaks kavandatavale liikluskoormusele. 13. Ristumiskohal tagada majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punkti 5.2.7 kohased nähtavuskaugused. Näha ette nähtavuskolmnurga ulatuses nähtavust piirava metsa, võsa, vm takistuse likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 14. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Joonistel näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 15. Projektis näha ette tööde teostamisel rikutud riigitee katete taastamine ja teega külgneva ala korrastamine. 16. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõigile puudutatud isikutele ja ametkondadele (näiteks looduskaitseala, muinsuskaitse piirangud, maaparandusehitised), kelle poolt esitatud piirangud võivad mõjutada ristumiskoha asukohta. 17. Projekt esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks [email protected]. Arvestada, et riigitee ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab huvitatud isik. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”. Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded. Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Maanteeametile (Teelise 4, Tallinn, [email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtu-menetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. 2 (3) 8 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten planeeringute menetlemise talituse juhataja Lisa: Asendiplaan_Vardi teed.pdf Marge Kelgo 6304860 [email protected] 3 (3) 9 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS Asendiplaan_Vardi teed.pdf 424 KB Rapla vallas Kuusiku ja Lipstu metsatee riigiteega 20241 ühendamise nõuded.pdf 375 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 MARTEN LEITEN 38603120279 18.02.2019 16:47:27 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 69471674474120293915001388042453604866 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 96 EE 4B 9A E6 77 59 FE 36 47 8A 3D A6 F7 6A 86 15 99 E4 71 FC 16 77 C2 0A 2A B9 B3 4A 81 78 0C Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist. 10 SELETUSKIRI 1. Üldosa. Projekteerimise tarbeks on RMK väljastanud „ Vardi metsakuivendus” lähteülesande (23.01.2019). Maanteeamet on väljastanud „ Rapla vallas Kuusiku ja Lipstu metsateede riigiteega 20141 ühendamise nõuded.“ (18.02.2019 nr 15-2/19/4293-2). Mahasõidukoha projekti koostamisel on konsultandiks Jüri Kivi volitatud teedeinsener tase 8 (119158) ja vastutavaks spetsialistiks on Erki Potisepp (majandustegevusteade EEP003348). Tulenevalt mahasõidukoha perioodilisest kasutamisest (kuival või külmal ajal) ja suhteliselt väikesest liiklussagedusest (alla 50 auto ööpäevas) on mahasõidukoha katendikonstruktsiooni projekteerimisel lähtutud MNT tüüpkatendid väikese liiklussagedustega teedele Tüüp VII (kruusateed). Mahasõidukoha liikluskoosseisuks on arvestatud metsaveomasinad ja põllumajandustehnika. Joonisele 1 on kantud kõige ebasoodsam sõiduki pöördekoridor. Liikumiskiiruseks on arvestatud 0- 15km/h. Mahasõidukoha projekteerimisel lähtutakse Maanteeameti tüüpjoonisest II. Jätkuva teelõigu projekteerimisel on lähtutud „Maaparandussüsteemi teenindava tee projekteerimisnormid“ ja “RMK metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2014” ning tellija nõudmistest. Projekti raames ehitatakse: Lipstu teele Kärdiaugu kinnistule (66901:004:0260) mahasõidukoht riigitee 20241 Kuusiku-Palamulla km 3,50 km . Ehitatav mahasõit asub Rapla maakonnas Rapla vallas Kuusiku-Nõmme külas, koordinaatidega X=6538405,3 Y=538885,0. Ristumiskoha topo-geodeetiline uurimistöö teostati 18.08.2020.a. OÜ Hetver poolt. Geodeetiline uuring on teostatud Euroopa Vertikaalses Referentssüsteemis EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemis. Projekteerimise lähtealusteks on arvestus, et riigiteel 20241 Kuusiku-Palamulla on keskmise ööpäevane liiklussagedus 51 autot/ööp. Teelõigul kehtib piirkiirus 90 km/h ja projekteerimise lähtetase on „rahuldav”. Riigitee kaitsevööndi laius on 30 meetrit. Ristumiskoht projekteeritakse riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalle riigiteelt projekteeritakse 0,56% katte pikkuse ulatuses (18m), mis võimaldab sõiduki peatumist enne riigiteega ristumist. Projekteeritakse kavandatavale liikluskoormusele vastav riigitee kattega samaväärne kate 18m ulatuses riigitee katte servast. Mahasõidukohalt (18m) edasi kulgev teelõik on projekti „ Vardi metsakuivendus.” koosseisus. 11 Ristumiskoht ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi sademevete ärajuhtimisele riigitee kattelt, muldkehalt ja riigitee aluselt maalt. Ristumiskohal tuleb tagada majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) kohased nähtavuskaugused (punkt 5.2.7) ja külgnähtavus (tabel 2.13). Nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Teostatakse metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). Ristumiskoha pöörderaadiused kontrollitakse liikluskoosseisus esineva kõige ebasoodsamat tüüpi sõiduki pöördekoridoridega. Projektis lahendatakse mahasõidukoha liikluskorraldus ja näidatakse liikluskorralduseks kasutatavad liiklusmärgid. Projektis nähakse ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine, peenarde korrastamine killustikuga või purustatud kruusaga ja maantee mulde nõlva kindlustamine erosioonitõkkematiga. Projekteeritud tööd peavad olema teostatavad tee täieliku sulgemiseta. Ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab huvitatud isik. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht (18m) kuulub riigitee koosseisu ning riigitee omaniku omandusse. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb huvitatud isikul sõlmida Maanteeametiga ristumiskoha ehitamise leping. Projekt kooskõlastatakse Maanteeametiga [email protected]. Teeprojekti koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi seadustest, Maanteeameti juhenditest, projekteerimise nõuetest ja juhenditest ning põhiliselt järgnevatest majandus ja taristuministri määrustest. • 02.07.2015 a. määrus nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ • 05.08.2015a. määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid. 12 1.1 Asukoha kaart M 1: 100 000 13 2.Projektlahendus. Mahasõidukoha väljaehitamine teostatakse vastavalt joonisele 1. Mahasõidukoht on projekteeritud vastavalt Maanteeameti tüüpjoonisele II lähedaste parameetritega, arvestades suurima sõiduki parameetreid, mis võib kasutada mahasõidukohta ja tüüpkatendiga VII (kruuskattega tee). Mahasõidukoht riigimaanteelt projekteeritakse 18m pikkune, kruuskatendiga (joonis 1). Mahasõidukohalt jätkuv kruuskattega Lipstu tee on uus ehitatav tee. •Mahasõidukoha pikikalle riigitee suhtes (18 m) projekteeritakse 0,56%. Riigitee poolt mahasõidukohalt ja riigiteelt valguv pinnavesi valgub ära maapinna loodusliku kaldega. Tee ääres asub olemasolev maaparanduse kuivenduskraav. •Mahasõidukoha nähtavuskolmnurk on projekteeritud vastavalt projektkiirusele - 90km/h, rahuldaval tasemel. Nähtavuskolmnurga projekteerimisel on kasutatud Rootsi norme, kuna tee on käänuline ja Eestis kehtivate normide järgi tuleb raietöid teostada ebamõistlikult suurel pinnal. Kasutatud on rootsi nomogrammil kõverat – “vähim aktsepteeritav pikkus”. Projekteerimiseks on valitud vasakpõõraja nähtavus paremale ja parempõõraja nähtavus vasakule riigitee servast 3 m kaugusel, projektkiirusel 90 km/h on 180m. Külgnähtavus (>20 m) ja peatumisnähtavus (130m) on tagatud v.t. joonis 1 ja 2 (tee nähtavuskolmnurk riigiteele). •Mahasõidukohale on ette nähtud kruusakatendi rajamine. Mahasõidukoht on projekteeritud vastavalt Maanteeameti tüüpjoonisele II lähedaste parameetritega. Riigiteel eeldatava liiklussageduse alusel kehtivad ristumiskohtade tee-ehitusmaterjalidele minimaalsed nõuded. Mahasõidukoha ehitusel kasutatavad materjalid ja tehnoloogia peavad vastama juhendis esitatavatele nõuetele - „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Majandus- ja taristuminister määrus 03.08.2015 nr 101. •Mahasõidukoha ehitamisel tuleb tööd teostada maantee täieliku sulgemiseta. Mulde nõlvad tasandada ja kõrvaldada mehhanismidega niitmist takistavad objektid (kivid, kännud jms). Tööde teostamise järgselt korrastada riigiteega külgnev ala. Ristumiskoha ehitamisel taastada riigitee katted ja mulde nõlvad. Teepeenrad kindlustada purustatud kruusa või killustikuga ja mulde nõlv kindlustada kasvupinnasega (seemne külv) või erosioonitõkke matiga. Ehitustööde tegemisel juhinduda EhS ja selle rakendusaktidest sh. majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr. 106 „Tee projekteerimise normid lisa „Maanteede projekteerimisnormid“, standarditest ja Maanteeameti juhenditest. •Mahasõidukoha ehitamisel tuleb täita järgmisi tingimusi: 1. Ehitatava mahasõidukoha alt tuleb eemaldada kasvu- ja nõrga kandevõimega pinnas - huumus 14 ja mineraalpinnas (vajaliku pikikalde saavutamiseks). Mahasõidukoha katend ja aluskihid tuleb kokku viia astmeliselt. Katendi kihid järgivad pikiprofiili kallet. Põikkalle järgib vertikaali olles nihkes katendi paksuse osas. 2. Kaevetööde ja tööde käigus rikutud teemaal taastada haljastus kasvumullaga h=10 cm, erosioonitõkkemati ja murukülviga. Lisatud kasvumulla pind viia ühtlaselt kokku olemasoleva maapinnaga 3. Mulde ehitamiseks kasutatav pinnas peab olema dreenivate omadustega (dreenivaks loetakse pinnased, mille filtratsioonimoodul maksimaalse tiheduse juures on vähemalt 0,5 m ööpäevas). 4. Mulle tuleb ehitada horisontaalsete kihtidena (max h=50 cm) ja need tihendada. 5. Muldkeha tihendustegur Kt on kuni 0,4 m sügavusel katte all vähemalt 0,98 ja suurematel sügavustel vähemalt 0,95. Mahasõidukoha projekteerimiseks on topo-geodeetilised uurimistööd teostatud vastavalt Maanteeameti peadirektori 04.06.2018.a. kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. Mõõdistatud on riigiteega külgnev ala 20m laiuselt ja piki riigiteed 50m ristumiskoha asukohast mõlemas suunas. Mahasõidukoha parameetrid (laius ja pöörderaadiused) projekteeriti vastavalt liikluskooseisule, arvestades kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridori. Mahasõidukoha raadiuseks on projekteeritud 15 kraadi. Mahasõidukoha joonisele on kantud autorongi pöördekoridor sõidukiiruse kuni 15 km/h juures. Mahasõidukoht on projekteeritud nii, et mahasõidu ja riigitee telgede ristumine toimub 90 kraadise nurga all. Mahasõit on projekteeritud arvestusega, et autode pöördekoridor ristub riigimaanteega täisnurga all. Mahasõidukoha pikikaldeks projekteeritakse 0,56%, mis ühildatakse riigimaantee põikikaldega ja sobitub jätkuva tee katendiga. Mahasõidukoha katend ehitatakse analoogne riigimaantee katendiga. Mahasõidukoht ehitatakse 18m pikkuse kruuskattega alates riigitee katte servast. Projekteeritud on kahekihiline kruusast katend vastavalt maanteeameti tüüpkatendid väikese liiklussagedusega teedele VII (kruusateed). Mahasõidukohtade ehitamisel tuleb jälgida, et ei tekiks takistusi sademetevee ärajuhtimisele riigitee kattelt, muldkehalt ja riigitee aluselt maalt. Joonisele 1 on kantud riigitee kaitsevöönd, mille laius mõlemal pool teed, alates sõidutee äärest on 30 meetrit. Mahasõidukohale peab olema tagatud nähtavuskolmnurk mõlemale poole piki maanteed vastavalt projekteerimise lähtetasemele „vähim aktsepteeritav“ nähtavus on tagatud mõlemas suunas 180 m Nähtavuskolmnurgas 15 likvideeritakse nähtavust piiravad takistused. Ette on nähtud puittaimestiku likvideerimine ja kändude juurimine. Ehitustööde lõpus tuleb korrastada teemaa ja sellega külgnev ala. Riigiteel taastada tööde tsoonis teepeenarde kruuskate ja muldkeha nõlvad kindlustada 10m ulatuses. Nõlvad kindlustada erosioonitõkkematiga kasvupinnasel (seemnekülviga). Teepeenrad kindlustada purustatud kruusa või killustikuga. Mahasõidukoha ehitus teostatakse Maanteeameti nõuete järgi (kooskõlastus). 2.1.Katendi ehitamine. Ehitatava mahasõidukoha katendi konstruktsioon kruusakatendi korral on järgmine: • Purustatud kruus segu3(pos6) paksusega 10 cm (“Tee projekteerimise normid ja nõuded“. tab 4.14, Majandus- ja taristuministri 03.08.2015. määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, lisa 10). • Sorteeritud kruus segu2(pos 4) paksusega 40 cm (Majandus- ja taristuministri 03.08.2015. määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, lisa 10) • Geotekstiil NGS4 (MD ja CMD min 19,0 kN/m) • Kooritud, täidetud, tasandatud tihendatud ja profileeritud teekeha (jämedast kergest saviliivast mulle ja aluspinnas või parem materjal) - kruusaluse dreenivus minimaalselt 0,5m/ööp, EVS 901-20 järgselt; Olemasoleva mahasõitu alalt likvideeritakse puud (vastavalt joonisele 1), võsa ja kännud, eemaldatakse kasvupinnas ja olemasoleva mahasõitude pinnas võimaldamaks mahasõitudele projekteeritud pikikalde 0,56% rajamist. Mahasõitudele tuleb ehitada jämedast kergest saviliivast mulle ja aluspinnas või paremast materjalist juurde veetavast sorteeritud looduslikust kruusast mulle. Joonisel 1 on kajastatud ehitatava mahasõidukoha katendi kõrgused ja mõõtmed ning pöördekoridori kontroll ja vertikaalplaneering. Süvistatud pinnasele paigaldatakse geotekstiil NGS4, millele ehitatakse kihtide kaupa katend. Tihendatud (min 0,98 standardsel Proctor-teimil) ja profileeritud muldele ehitatakse kandev kiht sorteeritud kruusast segu2 paksusega 40 cm. Kruusalusele paigaldatakse kattekihiks (kulumiskiht) purustatud kruus, segu 3(pos 6) paksusega 10cm. Katendikiht ehitatakse vastavalt Majandus- ja taristuministri 03.08.2015. määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“. Planeeritakse ja haljastatakse riigitee nõlvad kasvumulla ja erosioonitõkkemati abil. 16 Kasvumulla kihi paksuseks on ette nähtud 10cm. Kasutatav muruseeme peab olema eestimaise päritoluga ja kvaliteetne. Seemne külvamistihedus 12-15 gr/m². 2.2.Nõuded katendikihis kasutatavatele materjalidele Kandva kihi ehitamiseks kasutatava materjali terastikuline koostis peab vastama majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrusele nr. 101 ,,Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” Lisa 10 Sidumata segude terastikuline koostis pos nr 4 ja 6 nõuetele. Kasutatava materjali filtratsioonimoodul tuleb määrata maksimaalse standardtiheduse (EVS-EN 13286-2) järgselt ning optimaalse niiskuse juures GOST 25584- 90 lisa 5 kohaselt. EVS-EN 13286-2 järgsed katseandmed tuleb esitada filtratsioonimooduliga ühes ja samas laboriprotokollis. Filtratsioonimoodul peab olema minimaalselt 1m/ööp. 2.3.Kulumiskiht Kattekihi - kulumiskiht 10 cm, segu3(pos6) ehitamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrusele nr. 101,,Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Lisa 10 Sidumata segude terastikuline koostis segu 3 (pos6) nõuetele. Kasutatava materjali filtratsioonimoodul tuleb määrata maksimaalse standardtiheduse (EVS-EN 13286-2 järgselt) ning optimaalse niiskuse juures GOST 25584- 90 lisa 5 kohaselt. 2.4. Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid Vastavalt nõuetele tuleb ristumiskohas lahendada ekspluatatsiooni aegne liikluskorraldus. Liikluse reguleerimiseks paigaldatakse mahasõidukoha juurde liiklusmärgid „Anna teed“ 221 dubleeritult ja „Tee nimi“ 644. Liiklusmärkide paigaldamiseks tuleb kasutada pikemat posti, kuna asukohad on mulde nõlval. Liiklusmärgi 221 alumise serva kõrgus teekattest peab olema 1,8m. Liikluskorraldusel tuleb juhinduda standardi EVS 613 ja "Riigiteede liikluskorralduse juhis. Nõuded liikluse korraldamisele, liikluskorraldusvahenditele ja nende kasutamisele" nõuetest. Märgid peavad olema valmistatud alumiinium alustel, mille valgustpeegeldava kile klass on II (kile peab säilitama vähemalt 7 aasta vältel kasutuse algusest neile esitatavad nõuded nii värvi kui ka valgustpeegeldavuse osas). Liiklusmärkide esiküljel kasutatav valgustpeegeldav kile peab vastama standarditele EVS 613 ja EVSEN 12899. 11 Kõik kattekiled tuleb kinnitada vastavalt kattekile tootja 17 juhistele. Valgust peegeldav kile peab olema täies ulatuses kleebitud selliselt, et ei ole õhumulle, volte, lõhesid või muid kahjustusi. Töövõtja peab valima sellise postipikkuse, et oleks tagatud liiklusmärkide paigaldamise ettenähtud kõrgus ja liiklusmärkide omavaheline vertikaalne vahe. Postiks tohib kasutada kuumtsingitud terastoru, mille minimaalne väline läbimõõt on 60 mm ja minimaalne seinapaksus 2,2 mm. Poste võib vajadusel välitingimustes lõigata ning lõikeotsad tuleb sellisel juhul katta korrosioonivastase värviga, enne liiklusmärgi kinnitamist posti külge. Liiklusmärgid tuleb kinnitada postidele vastavalt märgi tootja soovitustele. Ühe posti küljes olevad liiklusmärgid peavad olema selliselt paigaldatud, et post on liiklusmärkide keskjoonel (liiklusmärgid peavad olema joondatud vertikaalselt ja/või horisontaalselt). Liiklusmärkide postide külge kinnitamiseks kasutatavad mutrid, poldid, seibid, klambrid ja needid peavad olema liiklusmärgi materjaliga sobivast materjalist, et vältida liiklusmärgi kahjustumist või seisukorra halvenemist elektrolüüsi või erineva soojuspaisumise tagajärjel. Kinnitusvahendid peavad tagama liiklusmärgi kohtkindla püsimise toe küljes. 2.5Kasutamis-ja hooldusjuhend. Tee seisundinõuded: Majandus ja taristuministri määrus nr.92 14.07.2015 Lisa 1, Lisa2, Lisa 3, Lisa 6, Lisa 7, Lisa 8, Lisa 9. Suvine hoole Suvine hooldus seisneb peamiselt tee puhastamises prahist ja okstest, lehtedest. Jälgida tuleb mahasõidukoha korrasolekut ning vajadusel korrastada või asendada. Muru hooldamine: Tehakse niitmist vastavalt kohaliku tee seisunditaseme nõuetele. Alustada niitmist vähemalt 10 cm kõrguse rohu puhul. Liiklusmärkide olemasolu kontroll, vajadusel remont ja puhastamine ning kahjustatud liiklusmärkide väljavahetamine. Talvine hoole Lume koristus ja libeduse tõrje. Lumi teisaldada tee serva. Vaba ruum peab olema vähemalt 4,5m. Talvisel hooldusel on soovitav kasutada elastsest materjalist teraga sahku. Kate tuleb lumest puhtaks lükata, et ei tekiks lumekonarusi. Eriti tuleb seda teha märja lume olemasolul eeldataval õhutemperatuuri langemisel. Libeduse tõrjeks kasutada liiva või graniitsõelmeid. Lume paigaldamine ei tohi takistada vete äravoolu. Lumetuisu järel puhastada liiklusmärgid. 18 3. Mahasõidukoha töömahud Riigitee 20241 Kuusiku-Palamulla km 3,50 Lipstu tee mahasõit *kruuskatte ehitamine purustatud kruusast segu nr 3(pos 6) (geomeetriline maht) 10 cm 172m2/18m3 *kandva kihi ehitamine sorteeritud kruusast 40 cm (geomeetriline maht) 203m2/82m3 *kaeve teekatte ühildamiseks riigitee kruuskattega 41m3 *kaevatud pinnase äravedu 41m3 *mulde planeerimine ja tihendamine 203m2 *geotekstiili NGS4 paigaldamine (ülekatteta maht) 203m2 *puittaimestiku likvideerimine 0,14 ha *kändude juurimine 0,14 ha *nõva ja kraavi kaeve koos pinnase laialiajamisega 45 m3 *tee perve korrastamine purustatud kruus/killustik 0/16 mm 1,3 m3 *tee mulde kindlustamine erosioonitõkkematiga 40 m2 *tähispostid 4 tk *liiklusmärk 221 “anna teed dubleeritult ja 664 “tee nimi” 1 komplekt Ristumiskoha ehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba vastavalt majandus ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”. Enne ehituse algust tuleb ehitajal koostada riigitee ehitusaegne liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Maanteeametiga. Ristumiskoha projekti koostamisel on lähtutud järgmistest juhendmaterjalidest: • „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 82). • Tee projekteerimise normid (Majandus- ja taristuministri 05.08.2015. määrus nr 106). • Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Majandus- ja taristuministri 03.08.2015. määrus nr 101). • Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministri 14.04.2016. määrus nr 34). • Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis. (Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314. • Trükis „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised" Põllumajandusministeerium, Tallinn 2008/2013. • “Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“. Maaeluministeeriumi määrus 06.05.2019 nr 4 19  TINGIMUSED: 1. Liikluse korraldamisel objektil juhinduda määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ nr 43 ja juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“ MA 2018-009. 2. Paigaldatavad ajutised liiklusmärgid peavad olema 2. klassi valgustpeegeldava kilega. Liikluse korraldamisel kasutada 1. (või 2.) suurusgrupi liiklusmärke. 3. Teele paigaldatud ajutise märgi kõrgus teekattest peab olema vähemalt 0,6 m. 4. Teel ja teemaal töötaval sõidukil peab olema sisse lülitatud vähemalt üks nõuetele vastav ja igas suunas nähtav kollane vilkur või vilkurite kombinatsioon. 5. Sõiduteel väljaspool tööruumi ei tohi parkida sõidukeid ja mehhanisme ega ladustada materjale. 6. Tagada tööde teostamise alal teekatte puhtus. 7. Piirangud ja kitsendused ei tohi kesta kauem, olla kehtestatud varem või pikemale teelõigule kui see on töö korraldamiseks vajalik. 8. Vähemalt 24 tundi enne tööde alustamist või liikluskorralduse muutmist teavitada liiklusjuhtimiskeskust e-post [email protected] või Maanteeametit Tark Tee liikluspiirangute iseteeninduskeskkonnas, millele pääseb ligi Maanteeameti e-teeninduse kaudu. 9. Kooskõlastatud liikluskorralduse joonised ei asenda teel ja teemaal töötamise luba 10. Töövälisel ajal vabastada sõidurada ja eemaldada piirangud 11. Märk 158 asemel kasutada 595c. MA tüüpjoonis Tee kitsenemine ühelt poolt – üks sõidusuund suletakse, kiirus 50 Joonis 2-3 km/h Töö nimetus Ristumiskoha ehitus Joonise lahutamata lisa on ehituse alustamise teatis. Tööde asukoht Riigitee 20241 Kuusiku-Palamulla km 3,50, Lipstu tee ristumiskoht Joonis peab olema tööde teostamise ajal objektil.  RISTUMISKOHA EHITAMISE LEPING 15-2/20/43570-4 Tee omaniku Maanteeamet (edaspidi MA), registrikoodiga 70001490, mida esindab esindaja põhimääruse alusel taristu teenuste osakonna juhtivspetsialist Marek Lind, e- post [email protected] Ristumiskoha Huvitatud isik, Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) registrikoodiga taotluse esitaja 10079343, mida esindab Jüri Koort, e-post [email protected], tel 505 4941. Lepinguosalised (edaspidi pooled) avaldavad, et: - Huvitatud isik soovib ehitada riigitee ristumiskoha ning on nõus kandma kõik selle elluviimisega kaasnevad kulud; - Maanteeamet nõustub ristumiskoha ehitamisega taotletud asukohta riigitee alusele maale EhS § 99 lg 3 alusel, vastavalt kooskõlastatud projektile „Vardi metsakuivendus. Lisa 1: Lipstu tee ja riigi 20241 Kuusiku-Palamulla km 3,50 ristumiskoha ehitamise projekt“ (OÜ Hetver, töö nr 11-20); - Lepingu sõlmimiseks on olemas kõik õigused ja volitused ning lepingu sõlmimine ja täitmine ei riku ega ületa olemasolevaid volitusi. 1. Lepingu objekt 1.1 Maanteeamet ja ristumiskoha taotluse esitaja sõlmisid käesoleva lepingu riigitee nr 20241 Kuusiku-Palamulla km 3,50 ristumiskoha ehitamiseks lepingus esitatud tingimustel. 1.2 Ristumiskoht rajatakse Rapla maakonnas Rapla vallas Kuusiku-Nõmme külas Kärdiaugu kinnistule (katastritunnus 66901:004:0260) metsatee ühendamiseks riigiteega riigimetsa teenindamiseks. 1.3 Leping annab huvitatud isikule õiguse ristumiskoha rajamiseks ehitustööde teostamiseks riigitee alusel maal (katastriüksusel) lepingus sätestatud tingimustel. 2. Nõuded ristumiskoha ehitamiseks riigitee alusel maal 2.1 Ristumiskoht ehitada vastavalt OÜ Hetver tööle nr 11-20 „Vardi metsakuivendus. Lisa 1: Lipstu tee ja riigi 20241 Kuusiku-Palamulla km 3,50 ristumiskoha ehitamise projekt “ (lepingu lisa 1). 2.2 Välja selgitada ehitatava ristumiskoha alla jäävate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ja muud kitsendused ning kooskõlastada tegevus ehitise kaitsevööndis oleva tegevuse tehnovõrgu ja - rajatise omanikuga või kitsenduse seadjaga. 2.3 Kui ristumiskohta ei ehitata vastavalt projektile, siis kohustub huvitatud isik ristumiskoha projektiga vastavusse viima oma kuludega. 2.4 Ristumiskoha ehitamisel mitte kahjustada riigitee seisukorda ning peale ristumiskoha ehitamist eemaldada riigiteelt sinna seoses ehitustöödega sattunud ehitusmaterjal. 3. Ehitustööde korraldamine 3.1 Huvitatud isik kohustub tellima ja esitama MA-le koos ehitamise alustamise teatise vormiga ajutise liikluskorralduse lahenduse (lähtudes lisatud tüüpskeemi Lisa 3 põhimõtetest) ning ehitamise ajal tagama ajutise liikluskorralduse paigaldamise vastavalt MA poolt kooskõlastatud lahendusele. 3.2 Huvitatud isik kohustub enne ehitamist esitama MA-le [email protected] lepingu lisas 2 toodud ehitamise alustamise teatise vormi. Teatise vorm tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitamise alustamist. Kui MA ei teavita 10 päeva jooksul teatise saamisest vajadusest teatise vormis esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. 3.3 Maksimaalne ehitustööde kestvus on 3 päeva. Tolmuvaba katte korral kohustub huvitatud isik paigaldama katte esimesel võimalusel ehitushooaja alguses teavitades eelneva punkti kohaselt MA-d 3.4 Huvitatud isik kohustub tööde lõpetamisest MA-t koheselt informeerima [email protected] ja kutsuma kohale MA esindaja tööde vastuvõtmiseks. 4. Poolte kohustused ja kinnitused 4.1 Lepingule allakirjutamisega pooled avaldavad ja kinnitavad, et nad on teadlikud, et lepingu alusel valminud ristumiskoht on riigitee koosseisu kuuluv ja jääb riigitee aluse maa piires MA bilanssi, ristumiskoht kuulub riigitee alusel maa piires Eesti Vabariigile. 4.2 Huvitatud isik on teadlik sellest, et ehitamine ja selleks vajalikud muud tegevused toimuvad ainult huvitatud isiku kulul. 4.3 Huvitatud isik tagab, et ristumiskoha ehitamisele kehtib 5 aastane garantiiperiood ja garantiiperioodil MA poolt avastatud kõik ristumiskoha puudused on garantiiperioodi lõpuks likvideeritud. Garantiiperiood algab MA poolsest ristumiskoha vastuvõtmisest. Kui huvitatud isik MA poolt avastatud puuduste kõrvaldamist MA poolt määratud tähtaja jooksul ei korralda, on MA-l õigus tellida puuduste kõrvaldamine kolmandatelt isikutele ja nõuda selleks tehtud kulude hüvitamist huvitatud isiku poolt. 4.4 Huvitatud isik tagab, et ehitamist reguleerivate nõuete muutumisel lepingu kehtivuse jooksul on ta kohustatud ristumiskoha ehitamise viima uute nõuetega vastavusse, sh kandma sellega seonduvad täiendavad kulud. 4.5 MA-l on õigus piirata ristumiskoha kasutamist juhul, kui huvitatud isik ei ehita ristumiskohta käesolevast lepingust tulenevatele nõuetele vastavalt. 4.6 Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on huvitatud isik kohustatud hüvitama MA-le või kolmandatele isikutele oma tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju täies ulatuses. Huvitatud isik kohustub oma kulul esindama MA-d lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. 4.7 Lepingu näol on tegemist tsiviilõigusliku lepinguga. 5. Lepingu kehtivus 5.1 Leping annab õiguse ehitada ristumiskoht 5 aasta jooksul käesoleva lepingu sõlmimisest. Pärast nimetatud tähtaja möödumist on MA-l õigus nõudeid ristumiskohale ja ajutisele liikluskorraldusele muuta. Nõuete muutmisel ei ole huvitatud isikul õigust esitada MA vastu mingeid nõudeid s.h. kahju hüvitamise nõudeid. 5.2 Leping jõustub selle lepinguosaliste poolt allkirjastamise hetkest ning kehtib lepinguliste kohustuste täitmiseni. Lepingu lisad: Lisa 1 – MA-s kooskõlastatud põhiprojekt; Lisa 2 – Ehitamise alustamise teatise vorm; Lisa 3 – Ajutise liikluskorralduse skeem. MA: Huvitatud isik: _______________ _______________ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/