dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus

Maanteeamet · 16. oktoober 2020
Seotud ettevõtted
Osaühing Klotoid (adressaat)
Viit
19-3/20/47963-1
Registreeritud
16. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Osaühing Klotoid
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
19 Taristu korrashoiu korraldamine
Sari
19-3 Teemaa-alal ja teekaitsevööndis tegutsemise lubade taotlused, load ja tehtud tööde vastuvõtuaktid
Toimik
19-3/2020
Vastutaja
Aivar Valdna (MA, Teehoiuteenistus, Lääne teehoiu osakond)
Lahendamise tähtaeg
15. november 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf416 KB
  • 📎LP9324_Arilase_Hindu_MNT.asice1562 KB

Sisu (failidest)

Empower Aktsiaselts Teie 01.07.2020 [email protected] K.A. Hermanni 8a Meie 29.07.2020 nr 15-2/20/31361-2 10121, Tallinn Elektriprojekti kooskõlastamine riigitee nr 21129 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud elektrikaabli ja liitumiskilpide paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis. Tehnovõrgu teljest mõlemale poole ette jäävad puud ja võsa raadata ning kännud juurida, kaasaarvatud tee kaitsevööndist. Raiejäägid utiliseerida. Riigitee nr 21129 Orissaare-Leisi-Mustjala km 16,56-16,68 tehnovõrgu kulgemine teemaal; km 16,68-16,71 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Empower AS töö nr LP9324 „Arilase mü elektrivarustuse tööprojekt. Hindu küla, Saaremaa vald, Saare maakond. LP9324“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Vastav taotlus asub https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3 Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 4. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 7. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 8. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten juhataja taristu teenuste osakond Lisad: Projekt LP9324, IKÕ ala plaan Gunnar Mägi 5184315 [email protected] 2 (2) Digitaalne originaaldokument – notariaalakt tõestatud kaugtõestuse teel videosilla vahendusel videokõne ajal. TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 1809 Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg enda notaribüroos Eesti Vabariigis Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, üheksateistkümnendal augustil kahe tuhande kahekümnendal aastal (19.08.2020.a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet, registrikood 70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 18.08.2020 kell 14:15 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Lii Lember, isikukood 46806062737, kes on tõestajale tuntud isik ning kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Märjamaa vallas, Eesti Vabariigis, ja Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht ja postiaadress Kadaka tee 63/1, Tallinn, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 18.08.2020 kell 14:16 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Tiia Koel, isikukood 46407260038, kelle isikusamasus on tuvastatud isikutunnistuse nr. AA1273037 alusel videosilla vahendusel videokõne ajal ning kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Kuressaare linnas, Eesti Vabariigis, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: KINNISTUTE KOORMAMINE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTEGA JA ASJAÕIGUSLEPINGUD 1. Registrite seis ja lepingu ese 1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 13880250 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 55001:001:0404, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 21129 Orissaare-Leisi-Mustjala tee, Haapsu küla, Saaremaa vald, Saare maakond, pindalaga 19,7700 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 5851350 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 38301:002:0610, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 14108 Sepa-Koogi-Laeva tee, Väänikvere küla, Tartu vald, Tartu maakond, pindalaga 8,8000 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Lepingu esemeks 1 on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 1) ja lepingu esemeks 2 on lepingu punktis 1.2. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 2). Lepingu ese 1 ja lepingu ese 2 edaspidi koos nimetatud ka kui lepingu ese. Lepingu ese 1: 1.4. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 55001:001:0404 suhtes kehtivad järgmised kitsendused: • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 366 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 (RANDKÜLA JÕGI (Randküla jõgi)); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1390 m²; nähtus: maantee (Tagavere - Randküla); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 197643 m²; nähtus: maantee (Orissaare - Leisi - Mustjala); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 197716 m²; nähtus: maantee (Orissaare - Leisi - Mustjala); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 385 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 113 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Maasi:ORI); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 366 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (TIKA:VLJ); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1008 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA092); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 4344 m²; nähtus: kinnismälestis (Jaani kirik); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 5021 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 42 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (38268JK); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2225 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (TIKA:VLJ); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 227 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA092); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 655 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 8665 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA092); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 40 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA092); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1693 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA092); 2 • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 5021 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires (); • Piiranguvöönd: püsielupaiga sihtkaitsevöönd; ulatus: 169 m²; nähtus: püsielupaik (Hindu käpaliste püsielupaik); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1130 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA092); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 16339 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 64 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (F1); • Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 1294 m²; nähtus: puurkaev (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA092); • Piiranguvöönd: looduskaitse üksikobjekti piiranguvöönd; ulatus: 1749 m²; nähtus: kaitstav looduse üksikobjekt (Rämmi tamm); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 838 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA092); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA092); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA092); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 70 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Mardi); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 38 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Rautsi LK); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1198 m²; nähtus: maantee (Tagavere - Taaliku); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 72 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Laut); • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 2209 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Randküla jõgi); • Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid (n/ta); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 296 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 91 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 515 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (144158LK); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 425 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Randküla jõgi); • Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 198 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Randküla jõgi); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA092); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA092); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 109 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Mardi); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 24 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA092); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 12 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (); 3 • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 23068 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires (); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 23068 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1249 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA092); • Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 559 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 (RANDKÜLA JÕGI (Randküla jõgi)); • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 2164 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 (RANDKÜLA JÕGI (Randküla jõgi)); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 4842 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 (RANDKÜLA JÕGI (Randküla jõgi)); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 78 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Pulli); • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 16339 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires (); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 4954 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Randküla jõgi); • Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 54 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Randküla jõgi); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 457 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (45201JK, Papli); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2471 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA092); • Piiranguvöönd: hoiuala; ulatus: 721 m²; nähtus: hoiuala (Väinamere hoiuala (Saare)); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 75 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Küla); • Piiranguvöönd: nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Viola pumila (pisikannike)); • Piiranguvöönd: ulatus: 56 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cypripedium calceolus (kaunis kuldking)); • Piiranguvöönd: ulatus: 56 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cephalanthera rubra (punane tolmpea)); • Piiranguvöönd: ulatus: 55 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Orchis mascula (jumalakäpp)). 1.5. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub: • mälestise nimi: Jaani kirik; • mälestise registri number: 27278; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine, kaitsevööndi määramine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine" Kultuuriministri 04. märts 2005. a käskkiri nr. 85 (RTL, 15.03.2005, 30, 442). 1.6. Lepingu eseme 1 kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Väinamere hoiuala (Saare) nähtub: • objekti nimetus: Väinamere hoiuala (Saare); 4 • tüüp: hoiuala; • valitseja(d): Keskkonnaameti Lääne regioon; • esmane kanne: 18.05.2007.a; • esmase kande alusdokument: Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrus nr 156 Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a. määruse nr 176 «Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas» muutmine. 1.7. Lepingu eseme 1 kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Hindu käpaliste püsielupaik nähtub: • objekti nimetus: Hindu käpaliste püsielupaik; • tüüp: kaitsealuse liigi püsielupaik; • valitseja(d): Keskkonnaameti Lääne regioon; • esmane kanne: 03.02.2011.a; • esmase kande alusdokument: I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri (terviktekst). 1.8. Lepingu eseme 1 kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Rämmi tamm nähtub: • objekti nimetus: Rämmi tamm; • tüüp: üksikobjekt - puu ja puudegrupid; • valitseja(d): Keskkonnaameti Lääne regioon; • esmane kanne: 03.04.1965.a; • esmase kande alusdokument: Kingissepa raj. TSN TK otsus nr.32 Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis. 1.9. Lepingu eseme 1 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed: • objekti koodi: KV78548; • valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • volitatud asutus: Maanteeamet; • lisainfo: puudub; • kasutuslepingud: nr LS18-511. Lepingu ese 2: 1.10. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 38301:002:0610 suhtes kehtivad järgmised kitsendused: • Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 294 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (ARENG V); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 59 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (ARENG I); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 7 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (ARENG V); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 37 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (ARENG I); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 1012 m²; nähtus: kinnismälestis (Asulakoht); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 23 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (ARENG(ÜP-159)); 5 • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 65 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 626 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 68 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 678 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 429 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Laeva jõgi); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2688 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Laeva jõgi); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 61 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 65 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 444 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 59 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 724 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 45 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 62 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1432 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 43 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 160 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 69 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 1026 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (ARENG V); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 96 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (ARENG V); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 44 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Jaani-Hansu); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 39 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (ARENG II); • Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 16 m²; nähtus: geodeetilised märgid (Väänikvere); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 105 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (VÄÄNIKVERE II); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 19 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (VÄÄNIKVERE II); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (ARENG V); 6 • Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 272 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (ARENG V); • Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 322 m²; nähtus: kollektoreesvool (ARENG I); • Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 418 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (ARENG I); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 93 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (ÕL mast); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 74 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Murro); • Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 2267 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (ARENG V); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 122 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (ARENG V); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3864 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (LAEVA:VOD); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 24 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (VÄÄNIKVERE II); • Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 2510 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (VÄÄNIKVERE II); • Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 340 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (VÄÄNIKVERE II); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 23 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (VÄÄNIKVERE II); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 13863 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 56 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Kase); • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1050 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Laeva jõgi); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 64 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (F1); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (ARENG V); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 13 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (ARENG(ÜP-159)); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 61 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (KÜLA); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 51 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (F1); • Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 327 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (ARENG II); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (ARENG V); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 3053 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Laeva jõgi); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 14 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (ARENG V); 7 • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 88022 m²; nähtus: maantee (Sepa - Koogi - Laeva); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 88022 m²; nähtus: maantee (Sepa - Koogi - Laeva); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 8 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (ARENG V); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 126 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (KURSI/METSAKUIVENDUS); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 59 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (37890JK); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 58 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Viira); • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 159 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Laeva järv); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 643 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 920 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1260 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 405 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 50 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1604 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1839 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 64 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1170 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 372 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 551 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 51 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 310 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 290 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Surva); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 362 m²; nähtus: maantee (Rootsi - Laeva - Siniküla); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 42 m²; nähtus: maantee (Rootsi - Laeva - Siniküla); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 180 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (ARENG II); • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 618 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 (LAEVA JÕGI (Laeva jõgi)); 8 • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 39 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (ARENG II); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 3037 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 (LAEVA JÕGI (Laeva jõgi)); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 1142 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Laeva järv); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 28 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (VÄÄNIKVERE II); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 60 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (ARENG V); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (ARENG V); • Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 2104 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (ARENG V); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 24 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (VÄÄNIKVERE II); • Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 294 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (VÄÄNIKVERE II); • Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 268 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (ARENG V); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 28 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (ARENG II). 1.11. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub: • mälestise nimi: Asulakoht; • mälestise registri number: 12847; • registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954). 1.12. Lepingu eseme 2 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed: • objekti koodi: KV10404; • valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • volitatud asutus: Maanteeamet; • lisainfo: puudub; • kasutuslepingud: nr LS15-1791. 2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu punktides üks üks (1.1.) kuni üks kaks (1.2.) toodud kinnistusraamatute seis ei ole muutunud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), neid ei ole kellelegi võõrandatud. 2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata piiranguid. 9 2.1.4. Kasutusõiguse aladel, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse alad on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada kaasvaldust kasutusõiguse alade suhtes. 2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut. Ei ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist kinnistusraamatusse. 2.1.6. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 06.08.2020.a käskkirjaga nr 1-2/20/0664 ja 10.08.2020.a. käskkirjaga nr 1-2/20/0665. 2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.1.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.1.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel. 2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik tegutseb mh elektrituruseaduse alusel. Õigustatud isik on jaotusvõrgu võrguteenuse (avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeks olevate kinnistute teeninduspiirkonnas ja vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele. 2.2.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse alad, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse alade suurusest ja piiridest. 2.2.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve. 2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.2.5. Õigustatud isiku esindaja volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.2.6. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel. 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaanid (lisad nr 1-2), millistelt on näha kasutusõiguse alad. 10 2.3.2. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud: • Lepingu punktides 1.1. ja 1.2. toodud kinnistusraamatute seis on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusregistri registriosade päringute alusel. • Omaniku esindaja volitused volikirja alusel. • Õigustatud isiku esindaja volitused volikirja alusel. • Asjaolu, et Õigustatud isik on avaliku teenuse osutaja kohustusega võrguettevõtja asjaõigusseaduse § 1581 ja elektrituruseaduse § 65 lg 1 tähenduses - konkurentsiameti kodulehelt http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18025 tehtud päringu ja Õigustatud isiku esindaja suulise avalduse alusel. • Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Maanteeameti peadirektori 06.08.2020.a käskkirja nr 1-2/20/0664 ja 10.08.2020.a. käskkirja nr 1-2/20/0665 saab 30 päeva jooksul arvates nende teatavaks tegemisest vaidlustada ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selle lepingu tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud kahjud. 3. Isiklike kasutusõiguste seadmine 3.1. Selle lepingu alusel seatavad isiklikud kasutusõigused seatakse avalikes huvides asjaõigusseaduse §158¹ mõistes elektrituruseaduse kohaselt. 3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 1 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 1). 3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 1 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest 1 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud punase värviga viirutatud aladena (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 1). 3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 1 seatav isiklik kasutusõigus 1 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha. 3.5. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 2 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 2). 3.6. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 2 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest 2 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud punase värviga viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 2). 3.7. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 2 seatav isiklik kasutusõigus 2 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha. Kasutusõiguse ala 1 ja kasutusõiguse ala 2 eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse alad ning isiklik kasutusõigus 1 ja isiklik kasutusõigus 2 koos nimetatud isiklik kasutusõigus. 11 4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta; 4.1.2. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha; 4.1.3. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse aladel järgmisi hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid; 4.1.4. riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse alade ulatusega; 4.1.5. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse alade kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse aladele juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks; 4.1.6. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid kasutusõiguse alade olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses; 4.1.7. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks elektrivõrgu korrashoidu ja/või ohustaks elektrivõrgu toimimist; 4.1.8. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse aladel tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule; 4.1.9. pärast kasutusõiguse aladel teostatud elektrivõrgu ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu eseme endise seisundi; 4.1.10. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse alasid kooskõlas selle lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil; 4.1.11. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 4.1.12. Õigustatud isik kohustub hoidma elektrivõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras; 4.1.13. Õigustatud isik kohustub kandma elektrivõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg; 4.1.14. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest; 4.1.15. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ja taastama likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku; 12 4.1.16. kasutusõiguse alad jäävad Õigustatud isiku ja Omaniku kaasvaldusesse ning Omaniku valdus ei ole kasutusõiguse aladel mingil viisil piiratud. 4.2.Pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asuvad kasutusõiguse alad ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse alad ei asu; Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 4.2 toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel. 5. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 1 5.1.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud Empower AS poolt koostatud projektile nr LP9324 „Arilase mü elektrivarustuse tööprojekt. Hindu küla, Saaremaa vald, Saare maakond. LP9324“. 6. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 2 6.1.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud Empower AS poolt koostatud projektile nr LP9003 „Videviku kinnistu tootja liitumine“. 7. Asjaõiguslepingud 7.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 1 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 13880250 kolmandasse (III) jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks elektri maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 19.08.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.2., 3.3., 4.1. ja 5 ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 7.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 2 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 5851350 kolmandasse (III) jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks elektri maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 19.08.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.5., 3.6. 4.1. ja 6 ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 7.3. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse §-le 42 lg-le 2 osalejad soovivad, et ühte kannet ei tehtaks teisi kandeid tegemata ning et kanded tehtaks eelpooltoodud järjestuses. 13 8. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused 8.1.Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine. 8.2.Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2). 8.3.Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud kinnisasja vilju. 8.4.Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228). 8.5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta. Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema notariaalselt tõestatud. 8.6.Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. 8.7.Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. 8.8.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 8.9.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 8.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele 14 pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või - rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 8.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused, mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139 lg- t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS § 139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid. 8.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti. 8.13. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. 8.14. Kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. 8.15. EhS § 77 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. 8.16. Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee. 8.17. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee. 8.18. Ehitusseadustiku § 71 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa- 15 ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. 8.19. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus. 8.20. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: • reoveesette laotamine; • matmispaiga rajamine; • jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; • maavara kaevandamine; • mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. 8.21. Vastavalt looduskaitseseaduse § 36 on rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses. 8.22. Vastavalt LKS § 37 on ranna või kalda piiranguvööndi laius: • Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit; • üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit; • allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: • reoveesette laotamine; • matmispaiga rajamine; • jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; • maavara kaevandamine; • mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. 8.23. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. 16 Ehituskeeld ei laiene: • hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse; • tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; • kalda kindlustusrajatisele; • supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; • maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; • olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; • piirdeaedadele. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: • pinnavee veehaarde ehitisele; • sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; • ranna kindlustusrajatisele; • hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; • kalakasvatusehitisele; • riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; • tehnovõrgule ja -rajatisele; • sillale; • avalikult kasutatavale teele ja tänavale; • raudteele. • 8.24. Vastavalt LKS § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: • loodusobjekti tüüp ja nimetus; • loodusobjekti valitseja nimi ja kaitse korraldaja nimi; • viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele. 8.25. Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndit ei ole järgmistel veekogu kalda- või rannaaladel: õiguslikul alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala ja supelrand ja supluskoht. Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa- ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine veeseaduse §118 lg 2 p-s 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, v.a veeseaduse §-s120 sätestatud juhtudel; 2) puu- ja põõsarinde raie veeseaduse § 118 lõike 2 p-s 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, v.a maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; 3) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4) keemilise taimekaitsevahendi kasutamine veeseaduse § 196 l-s 1 nimetatud registreeringuta; 5) ehitamine, v.a juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 l- 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Kui puu- ja põõsarinde raieks taotletakse nõusolekut Läänemere, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve ning Võrtsjärve; teistel järvede, jõgede, ojade, allikate, kanalite, peakraavide ja maaparandussüsteemide avatud eesvoolude veekaitsevööndis ja raieks on metsaseaduse kohaselt vajalik metsateatis, antakse nõusolek raieks metsaseaduse kohaselt metsateatise menetlemise 17 käigus metsateatise osana. Kui vee kaitseks on kehtestatud kaks või enam tegevuspiirangut, kohaldatakse neist rangeimat. 8.26. MuKS § 37 kohaselt lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile. 8.27. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. 9. Originaal ja ärakirjade väljastamine 9.1.Notariaalakt on koostatud ja digitaalsel allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. 9.2.Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast notariaalakti tõestamist ja selle osalejate ning notariaalakti tõestaja poolt digitaalset allkirjastamist, e-notaris tehinguosalised, kes saavad riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu juurdepääsuõiguse digitaalsele originaaldokumendile. Kui tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja paberkandjal. 9.3.Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe digitaalselt kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. 10. Lepingu sõlmimisega seotud kulud 10.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud (notari tasu ja riigilõivu) tasub Õigustatud isik, lepingu ärakiri e-posti aadressile [email protected]. 10.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 10.3. Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata. Notari tasu isiklike kasutusõiguse seadmisel 39,60 eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 lg 2). Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹). Notari tasu kokku 59,60 eurot. Käibemaks 11,92 eurot. Koos käibemaksuga 71,52 eurot. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d 14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 20%): A4 formaat A3 formaat 18 digitaalne originaaldokument tasuta tasuta portaalis eesti.ee paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot / lk 0,37 eurot / lk digitaalärakiri ametiasutusele 15,3 eurot + 0,23 eurot / lk 15,3 eurot + 0,37 eurot / lk Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele ekraanil tutvumiseks ning läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud. Notariaalakti lisadeks olevad plaanid on osalejatele videosilla vahendusel videokõne ajal esitatud enne notariaalakti ja selle lisade digitaalselt allakirjastamist ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks, osalejad on plaanides sisalduvate andmetega nõus. Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt koos selle lisadeks olevate plaanidega on videosilla vahendusel videokõne ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Omaniku esindaja Lii Lember /digitaalselt allkirjastatud/ Õigustatud isiku esindaja Tiia Koel /digitaalselt allkirjastatud/ Tallinna notar Sirje Velsberg /digitaalselt allkirjastatud/ 19 LM nr: 158 "TEETÖÖD" 55 00 1:0 0 1:0 4 04 55001:001:0305 ,87 Tüütsi 16 AJ Hindu F4 ning 45201JK vahelisse kaablisse teha sisselõige, kaabliotsad pikendada ning ühendada projekteeritud jaotuskilpi. km Olemasolevad kaablid tähistada uute numbritega (mõlemas otsas). Vt. elektriskeem joonisel 002. 15 Projekteeritud jaotuskilp JK54211. Kilp paigaldada esiküljega sissesõidutee poole. Kaabel (nr. 178281) AXPK 4G120mm², L=189/194m, kogu pikkuses kaitsetorus D110, 750N, L=189m. 0m JK54211 - LK177351. 21129 Orissaare-Leisi-Mustjala tee teemaal km-l 16,56 kuni 16,68; kaitsevööndis km-l 16,68 kuni 16,71. 211 Kaablitrass puhastada eelnevalt võsast ja puudest vajalikus ulatuses!!! 29 Ori Projekteeritud ühekohaline liitumiskilp LK177351. ssa Kilp paigaldada tagaküljega Sülla kinnistu poole. are 55001:001:0111 Tarbija kaablikaitse toru D50, 450N, L=2/4m. -Le isi-M Sülla Arilase maaüksusel kaablitrassi puhastamise (võsast js ust puudest) maht ning kaabli täpne asukoht eelnevalt kokku 56 jala leppida maaomanikuga! tee 16, 72 71401:001:1478 150 m 16, km Arilase km 1 55001:001:0803 ,4 km 16 Tüütsimetsa LM nr: 158 "TEETÖÖD" 56 16, km Töö nr. Tellija: ARILASE MAAÜKSUSE (71401:001:1478) ELEKTRIVARUSTUSE PAIGALDAMISE LIIKLUSKORRALDUS. PROJEKTIJUHT I. HIMMIST STAAD. LEHT LEHTI OBJEKT ASUB TEE 21129 ORISSAARE - LEISI - MUSTJALA TEE KM 16,56 - KM 16,72. ARILASE MÜ TÖÖTSOONI PIKKUS ON CA 160 m, INIMESED TEEL EI TÖÖTA, MEHHANISMIDEL EI OLE VAJADUST MAANTEEL OLLA. PP TL 1 ELEKTRIVARUSTUSE TÖÖPROJEKT PAIGALDATAVA MAAKAABLI KAUGUS MAANTEE SERVAST ON 2 - 5 MEETRIT JA KRUNDI PIIRIST KUNI 3,3 MEETRIT. MKA tegevusluba E 203/2005-P PÄDEV ISIK A. PÕRK HINDU KÜLA KAABLI RISTUMIST MAANTEEGA EI TOIMU. MTR: EEP003326; ELK000027 KIIRUS ON MAANTEELÕIGUL KM 16,41 - KM 16,87 PIIRATUD KUNI 70 KM/H. SAAREMAA VALD EL10207096-0001; EP10207096-0001 HOIATUSMÄRGID (158 "TEETÖÖD") PAIGALDADA MAANTEE MÕLEMA SÕIDUSUUNA JAOKS 150 MEETRIT ENNE OBJEKTI ALGUST. SAAREMAA, LP9324 Kuupäev 23.09.2020 Klotoid OÜ Reg kood 10207096 Rohu 5, Kuressaare 93819 EHITUSAEGNE LIIKLUSKORRALDUS 453 3723 / 508 4489 21129 ORISSAARE - LEISI - MUSTJALA TEEL KM 16,41 - KM 16,87 [email protected] / www.klotoid.ee Saatja: Pille Aola <[email protected]> Saadetud: 16.10.2020 09:36 Adressaat: Pille Aola <[email protected]> Teema: FW: LP9324_Arilase_Hindu_MNT.asice Manused: LP9324_Arilase_Hindu_MNT.asice From: Paavo Põder <[email protected]> Sent: Thursday, October 15, 2020 10:04 PM To: [email protected] Cc: [email protected] Subject: LP9324_Arilase_Hindu_MNT.asice Tere! Palun kaevamiseks luba. Lugupidamisega Paavo Põder Klotoid OÜ meister 56151220 [email protected]
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel