Uue-Antsla mõisapargi allee hooldustööd 2020

119Va 207Va 120Va 206KsS Joonis nr. 1 121Va 205Va 204Va 203Va 122Va 202Va 123Va 201Va 124Ku 200Va 125Va 199Va 198Va 126Ta 197Va 196Va 127Ta 128Ta 195Ta 129Ta 130Ta 131Pä 194Ta 132Pä 133Pä 134Pä 193Pä 135Pä 136Pä 137Pä 192Pä 3 nr. nis Joo 3 2 nr. 138Pä nis 139Pä Joo 140Pä 2 141Pä 142Pä 1 MAANTEE TELGJOON 143Pä nr. 144Pä nis 145Pä Joo 1 146Pä 147Pä 148Pä 149Pä 150Pä 151Re 152Pä 153Pä 154Pä 191Pä 190Pä 155Pä 189Pä X= 6417150 156Pä Y= 650550 157Pä 188Pä 158Pä 187Pä 186Pä 159Pä 185Pä 160 184Pä 161Pä 183Pä 162Pä 182Pä TINGMÄRGID I SEISUNDIKLASS (Terve ja elujõuline puu) 181PäX= 6417100 II SEISUNDIKLASS (Kergelt kahjustatud, veel elujõuline puu) 180Pä 163Pä Y= 650600 III SEISUNDIKLASS (Kahjustatud, väheneva elujõuga puu) 164Pä IV SEISUNDIKLASS (Tugevasti kahjustatud/ohtlik/surnud puu) 165Pä 1 PUU NUMBER 166Pä Va PUU LIIK (Lühend) 167Pä 179Pä LIKVIDEERITAV PUU (põõsaste/võsa likvideerimise info vaata inventeerimise tabel MÄRKUSTE ja HOOLDUSTÖÖDE lahter !!) 168Pä 178Pä 177Pä 169Pä MÄRKUSED: 1) Geodeesia OÜ Geobüroo, töö nr. 1616. Teostatud 25.04.2019.a. 2) Ajaloolised alleepuud on joonisel tähistatud punast värvi numbrite ja viitadega 170Pä 176Pä 3) Käesolev joonis on loetav koos dendroloogilise inventeerimise tabeli ja hoolduskavaga seletuskirjaga ! 4) Likvideerimise ja hooldustööde seletused vaata inventeerimise tabeli MÄRKUSTE lahtrist ! 175Pä Projekti nimetus: Töö nr: OÜ Hüüp UUE-ANTSLA MÕISAPARGI ALLEE DENDROLOOGILINE 2019-8/1 174Pä Reg.kood 14149160 Riia mnt 60a-2, Pärnu, 80020 tel. +372 516 1593, e-mail [email protected] INVENTEERIMINE, HOOLDUSKAVA Leht nr: 1 Objekti aadress: 173Pä OK Acer OÜ RIIGITEE 25124 UUE-ANTSLA- VANA-ANTSLA TEE UUE-ANTSLA KÜLA, ANTSLA VALD, VÕRU MAAKOND Staadium: Reg.kood 12952929 - Paju tn 7, Audru alevik, Pärnu, Pärnu mk, 88301 172ReH tel. +372 5047 811, e-mail [email protected] Maastikuarhitekt Kati Niibo (OÜ Hüüp) Tellija: MAANTEEAMET Mõõtkava: Joonestaja Pärt Põltsam (OÜ Mastlop) 171Ta Välitööd Arborist Liana Neeve Arne Oad (OK Acer OÜ) Joonise nimetus: DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE 1:500  Joonis nr. 2 Joonis nr. 3 1Pä 2Pä 67Va 254Va 3 68Va 253Va 69Va 4Ja 70 252Va 5Pä 251Va 6Pä 250Va 66Pä 71Va 249Va 7Pä 72Va 248Va 8Pä 73Va 247Va 65Sa 246Va 74Va 75Va 245Va 76Va 244Va 64Pä 243Va 77Va 242Va 63Pä 78Va 241Va 79Va 240Va 80Va 62Pä 239Va 81Va 238Va 237Va 236Va 9 235Va 61Pä 10KsS 82Va 11 83Va 60Pä 3 12Pä nr. 234Ta 59Pä 13Pä 58Pä nis 84Va 233Va 14Pä 57Pä Joo 3 85Va 232Va 56Pä 86Va 231Va 15Pä 230Va X= 6418000 16Pä X= 6418000 2 Y= 650900 Y= 651000 17Pä 55Pä nr. 87Va 18Ta 54Pä nis 88Va 229Va 19Pä 53Pä Joo 20Pä 52Pä 89Va 228Va 2 21Pä 51Pä 90Va 227Va 50Pä 22Pä 91Va 226Va 23Pä 49Pä 1 48Pä MAANTEE TELGJOON 92Va nr. 225Va 24Pä 47Pä 93Va 25Pä nis 94Va 224Va 26Pä 46Pä 45Pä Joo 95Va 27Pä 1 223Va 28Pä 44Pä 96Va 29Pä 43Pä 97Va 222Va 42Pä 30Pä 221 31Pä 41Pä 98Va 40Pä 32Pä 99 33Pä 39Pä 35Lh 38Pä 220Va 37Pä 219Va 34Pä 36Pä 100Va 218Va 101Va 102Õ 217Va X= 6417550 X= 6417550 Y= 650750 Y= 650850 103Ta 104Va 216Va 105 215Va 214 106Va 213Va 107Va 212Va 108Va 109Va 110 211Va 210Va TINGMÄRGID 111Va 112Va 209Va I SEISUNDIKLASS (Terve ja elujõuline puu) 113Va 208Va II SEISUNDIKLASS (Kergelt kahjustatud, veel elujõuline puu) 114Va III SEISUNDIKLASS (Kahjustatud, väheneva elujõuga puu) 115Va 116Va IV SEISUNDIKLASS (Tugevasti kahjustatud/ohtlik/surnud puu) 117Va 1 PUU NUMBER Va PUU LIIK (Lühend) LIKVIDEERITAV PUU 118Va (põõsaste/võsa likvideerimise info vaata inventeerimise tabel MÄRKUSTE ja HOOLDUSTÖÖDE lahter !!) 119Va 207Va MÄRKUSED: 1) Geodeesia OÜ Geobüroo, töö nr. 1616. Teostatud 25.04.2019.a. 120Va 206KsS 254Va 2) Ajaloolised alleepuud on joonisel tähistatud punast värvi numbrite ja viitadega 67Va 3) Käesolev joonis on loetav koos dendroloogilise inventeerimise tabeli ja hoolduskavaga seletuskirjaga ! 4) Likvideerimise ja hooldustööde seletused vaata inventeerimise tabeli MÄRKUSTE lahtrist ! 68Va 253Va Projekti nimetus: Töö nr: 2019-8/2 UUE-ANTSLA MÕISAPARGI ALLEE DENDROLOOGILINE 121Va 205Va 69Va OÜ Hüüp Reg.kood 14149160 Riia mnt 60a-2, Pärnu, 80020 INVENTEERIMINE, HOOLDUSKAVA Leht nr: 204Va 70 252Va tel. +372 516 1593, e-mail [email protected] Objekti aadress: RIIGITEE 25124 UUE-ANTSLA- VANA-ANTSLA TEE Staadium: 2 203Va 251Va OK Acer OÜ Reg.kood 12952929 Paju tn 7, Audru alevik, Pärnu, Pärnu mk, 88301 UUE-ANTSLA KÜLA, ANTSLA VALD, VÕRU MAAKOND - 122Va 202Va 71Va 250Va tel. +372 5047 811, e-mail [email protected] Maastikuarhitekt Kati Niibo (OÜ Hüüp) Tellija: MAANTEEAMET Mõõtkava: 123Va Pärt Põltsam (OÜ Mastlop) Joonestaja 201Va 249Va Välitööd Arborist Liana Neeve Arne Oad (OK Acer OÜ) Joonise nimetus: DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE 1:500 200Va 248Va  Lisa 3 Uue-Antsla mõisapargi alleepass, dendroloogilise inventeerimise tabel UUE-ANTSLA MÕISAPARGI ALLEE PASS ÜLDANDMED Allee nimi Uue-Antsla mõisa pargi allee Aadress Uue-Antsla küla Maanteeameti regioon Lõuna regioon Tee nr 25183 Tee nimetus Uue-Antsla-Vana-Antsla KOONDANDMED ALLEE KOHTA JUURED tk TÜVI tk VÕRA tk PUU TERVIKUNA tk MÄRKUSED tk I Seisundiklass 8 I Seisundiklass 10 I Seisundiklass 8 I Seisundiklass 7 Ajalooline alleepuu: 219 II Seisundiklass 159 II Seisundiklass 117 II Seisundiklass 70 II Seisundiklass 116 Ohtlik liiklusele: 53 III Seisundiklass 59 III Seisundiklass 75 III Seisundiklass 97 III Seisundiklass 87 Lisauuringute vajadus: 34 IV Seisundiklass 19 IV Seisundiklass 43 IV Seisundiklass 70 IV Seisundiklass 35 Üksikpuud: 254 Puude grupp: 1 PUITTAIMEDE LIIGILINE KOOSSEIS tk tk tk tk tk Hõberemmel tk Harilik tk tk tk tk tk Harilik pärn Harilik vaher Harilik tamm Kuiv tüügas Sookask Lehis Harilik kuusk Remmelgas Harilik saar 117 107 11 10 2 gas 2 jalakas 1 1 1 1 1 I tähtsuse hooldustööd Tk II tähtsuse hooldustööd (3. aastal) Tk III etapi hooldustööd (8. aastal) Tk Võra puhastamine (VP): 73 Võra vähendamine (VV): 1 Võra tõstmine (VT): 4 Uus lihtsustatud hindamine (ei ole vaja puid mõõdistada vaid Uus ülevaatus kolmandal aastal teise tähtsuse hooldustööde 22 tuleb need üle vaadata ja teha hooldustööde ettepanekud 202 Võra vähendamine (VV): 4 etapis: ainult nendele puudele, mis vajavad sekkumist. Võra puhastamine & võra tõstmine (VP; VT): 60 LIKVIDEERIDA: 3 Võra puhastamine & võra vähendamine (VP; VV): 57 Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel: 33 Võra puhastamine & võra tõstmine & võra vähendamine (VP; 2 VT; VV): Tugivööde paigaldamine: 1 Kännuvõsude eemaldamine: 83 LIKVIDEERIDA: 49 Puu ümbrusest võsa eemaldamine: 35 Kändude freesimine: 6 Heki piiramine: 4 Noore puu lõikus: 1 Kokku: 340 Kokku: 59 Kokku: 202  Uue-Antsla mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohut (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles alleepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord us (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, Nimetus ladina Puude maantee suunas, Tüve Puu Lisauuring Puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/Üksikpuu mnt-st eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Osa võraharusid tüveni tagasilõigatud, üks kõrge haru. Tüvel ulatuslik mädanik ja õõnsus. Puud Harilik pärn Jah 69 3 2 Ei saab säilitada. Tüvel olevad vesivõsud samuti lühendada, mitte eemaldada. VP; VV; 1 5-3-3-5 Kännuvõsud eemaldada. Tilia cordata Üksikpuu 4 3 Ei Teostada iga 5 aasta järel võra vähendamist u 1/3. Harilik pärn Jah 110 4 4 Ei Võra praktiliselt hävinud, tüvemädanik, külmaseene risomorf ja õõnsus. LIKVIDEERIDA. 2 0 Tilia cordata Üksikpuu 4 4 Ei Tüügas - 4 4 Ei 3m kõrgune tüügas. LIKVIDEERIDA. 3 0 Üksikpuu 4 4 Ei Harilik jalakas Ei 17 2 2 Ei Noor isetekkeline puu. VT. 4 3-4-3-3 Ulmus glabra Üksikpuu 1 2 Ei Võraoksad korduvalt tüveni tagasi lõigatud. Tüves õõnsus ja mädanik. Teostatud võra Harilik pärn Jah 80 2 1 Ei vähendamine u 3m 2013.a augustis. Tüvel olevad vesivõsud lühendada. VP; VV; Kännuvõsud 5 4-3-1-4 eemaldada. Tilia cordata Üksikpuu 3 2 Ei Teostades iga 5 aasta järel võra vähendamist u 1/3. Võraoksad korduvalt tüveni tagasi lõigatud. Tüves õõnsus ja mädanik. Teostatud võra Harilik pärn Jah 57 3 1 Ei vähendamine u 3m 2013.a augustis. Tüvel olevad vesivõsud lühendada. VP; VV; Kännuvõsud 6 2-4-2-3 eemaldada. Tilia cordata Üksikpuu 3 2 Ei Teostada iga viie aasta järel võra vähendamine u 1/3. Võraoksad korduvalt tüveni tagasi lõigatud. Tüves õõnsus ja mädanik. Tüvel olevad vesivõsud Harilik pärn Jah 68 2 2 Ei 7 4-3-3-5 lühendada. VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. Vahtravõsa eemaldamine puu ümbrusest. Tilia cordata Üksikpuu 3 2 Ei Teostada iga viie aasta järel võra vähendamine u 1/3. Võraoksad tüveni tagasi lõigatud. 2013.a teostatud võra vähendamine 3m. Tüvel vesivõsusid Harilik pärn Jah 57 2 2 Ei 8 4-4-3-5 lühendada. VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. Kikkapuuvõsa eemaldamine puu ümbrusest. Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. 3m Kõrgune tüügas LIKVIDEERIDA. Puu nr 8 ja tüüka vahelisel alal vahtra, toominga, 9 Tüügas Üksikpuu remmelga, pärna looduslik uuendus LIKVIDEERIDA, jätta alles heas seisus korralikud puud sobiva vahekaugusega. FREESIDA ka 5 kõrgemat kändu. 10 Sookask Ei 32 1 1 Ei Keskealine terve puu, vajab võra tõstmist, kui oksad ulatuvad teetsooni. VP; VT. 4-4-2-4 Betula pubescens Üksikpuu 1 1 Ei 11 Tüügas Üksikpuu 3m kõrgune tüügas LIKVIDEERIDA. Võraoksad tüveni tagasi lõigatud. 2013.a teostatud võra vähendamine 3m. Tüvel vesivõsusid Harilik pärn Jah 52 2 2 Ei 12 4-3-2-5 lühendada. VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 49 4 3 Ei Eluea lõpul. Tugevalt kahjustatud. LIKVIDEERIDA; Kännuvõsud eemaldada. 13 3-3-2-2 Tilia cordata Üksikpuu 4 4 Ei Võraoksad tüveni tagasi lõigatud. 2013.a teostatud võra vähendamine 3m. VP; Kännuvõsud Harilik pärn Jah 54 2 2 Ei 14 4-5-3-2 eemaldada. Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Nr 14 ja nr 15 vahelisel alal halvas seisus vahtra ja remmelga loodusliku uuenduse Harilik pärn Jah 52 2 3 Ei 15 4-3-3-3 LIKVIDEERIMINE; VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. Uue-Antsla mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohut (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles alleepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord us (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, Nimetus ladina Puude maantee suunas, Tüve Puu Lisauuring Puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/Üksikpuu mnt-st eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) 15 4-3-3-3 Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Ei Harilik pärn Jah 48 2 3 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 16 3-3-3-3 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Harilik pärn Jah 53 2 2 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 17 4-3-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Kaugemal kasvav tamm, mille oksad ulatuvad tee kohale. Tee kohal oksi lühendada sobiva Harilik tamm Ei 1 2 Ei 18 5-10-8-8 hargnemiskohani. VV; Puu alt vahtravõsa eemaldada. Quercus robur Üksikpuu 1 1 Ei Harilik pärn Jah 53 2 2 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. Vahtravõsa eemaldada puu läheduses. 19 4-5-3-2 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Harilik pärn Jah 55 3 2 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 20 4-3-3-2 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Harilik pärn Jah 61 2 3 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 21 3-4-4-3 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Harilik pärn Jah 63 2 4 Jah Oksaharudes tugev mädanik. VV. 22 4-4-4-2 Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Ei LIKVIDEERIDA kolmandal aastal, teise tähtsuse hooldustööde etapis. Harilik pärn Jah 57 2 2 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 23 3-3-3-2 Tilia cordata Üksikpuu 3 2 Ei Harilik pärn Jah 56 2 2 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 24 4-3-3-? Tilia cordata Üksikpuu 3 2 Ei Harilik pärn Jah 54 2 2 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. Remmelgate looduslik uuendus puu lähedalt eemaldada. 25 3-3-4-3 Tilia cordata Üksikpuu 3 2 Ei Harilik pärn Jah 50 3 3 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. Võsa puu ümbert eemaldada. 26 4-3-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 3 Ei Harilik pärn Jah 58 3 2 Ei Õõnsus tüve ülaosas ja juurekaelal. Mädanik lõikekohtades. VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 27 3-4-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Ei Harilik pärn Jah 54 2 2 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 28 3-4-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Harilik pärn Jah 58 3 3 Jah VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 29 4-4-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Ei LIKVIDEERIDA kolmandal aastal, teise tähtsuse hooldustööde etapis. Harilik pärn Jah 54 3 2 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 30 4-4-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Ei Harilik pärn Jah 54 2 2 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. Pärnavõsa eemaldamine puu läheduses. 31 4-4-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Harilik pärn Jah 51 2 2 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 32 4-4-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Uue-Antsla mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohut (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles alleepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord us (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, Nimetus ladina Puude maantee suunas, Tüve Puu Lisauuring Puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/Üksikpuu mnt-st eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Harilik pärn Jah 54 2 2 Ei Oksad kasvavad tänavavalgustisse. VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 33 4-4-3-5 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Takistab vaadet ristmikul. Vähendada võra, et nähtavust parandada. VP; VV; Kännuvõsud Harilik pärn Jah 57 2 2 Jah 34 4-4-4-4 eemaldada. Eemaldada võsa ristmikul. Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Lehis Ei 13 1 1 Ei Noor puu, maani ulatuva võraga. LIKVIDEERIDA võsa puu läheduses. 35 2-1-1-2 Larix sp Üksikpuu 8 1 1 Ei Teostatud võra vähendamine teepoolselt küljelt. Puu kõrval kasvavat hekki hoida madalana, et ei Harilik pärn Jah 64 2 2 Ei 36 5-2-3-5 piiraks nähtavust. VV, Heki piiramine. Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 59 2 2 Ei Teostatud võra vähendamine teepoolselt küljelt. VP; VV. 37 3-3-3-5 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 60 2 2 Ei Teostatud võra vähendamine teepoolselt küljelt. VP; VV. 38 3-3-3-5 Tilia cordata Üksikpuu 3 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 56 3 3 Ei Mädanenud tüügas eemaldada. VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 39 3-3-3-5 Tilia cordata Üksikpuu 2 3 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 46 3 2 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 40 3-3-3-5 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Harilik pärn Jah 48 2 2 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 41 3-3-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 45 3 2 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 42 3-3-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 50 2 2 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 43 3-4-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 43 2 2 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 44 3-3-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 49 2 2 Ei Õõnsus, nahkhiirte varjepaik. VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 45 3-3-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Jah Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 44 2 2 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 46 3-3-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 49 2 2 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 47 3-4-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 58 2 2 Ei Lõikekoht 30cm läbimõõduga. VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 48 2-3-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 50 4 3 Ei Kaldu teest eemale. VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 49 3-4-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Uue-Antsla mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohut (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles alleepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord us (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, Nimetus ladina Puude maantee suunas, Tüve Puu Lisauuring Puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/Üksikpuu mnt-st eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Harilik pärn Jah 49 2 2 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 50 3-3-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 51 2 2 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 51 3-3-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 48 2 2 Ei Tüveõõnsus ning mädanik. Mädanikuga tüükad eemaldada. VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 52 3-4-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 3 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 50 2 2 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 53 3-2-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Tüveõõnsus, mädanik. Külmaseen, üraskikahjustus lülipuidus. VP; VV; Kännuvõsud Harilik pärn Jah 52 2 3 Ei 54 3-4-3-4 eemaldada. Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 58 2 3 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 55 4-5-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 57 2 3 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 56 4-4-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Tüveõõnsus tüve ulatuses, tüvemädanik, külmaseene risomorf. VP; VV; Kännuvõsud Harilik pärn Jah 47 3 3 Ei 57 3-4-3-3 eemaldada. Tilia cordata Üksikpuu 4 3 Ei Harilik pärn Jah 47 2 3 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 58 4-4-4-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 51 2 3 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 59 4-3-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 55 2 2 Ei VP; VV; Kännuvõsud eemaldada. 60 3-5-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Suur õõnsus tüve ülaosas, üraskikahjustus. 2 m kõrgusel haruneb kaheks, võib olla liiklusohtlik. Harilik pärn Jah 47 3 4 Jah 61 4-5-3-4 LIKVIDEERIDA. Tilia cordata Üksikpuu 4 4 Jah Harilik pärn Jah 35 2 3 Ei VP; VV. 62 3-3-3-2 Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 32 3 3 Ei VP; VV. 63 3-4-2-2 Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik pärn Jah 28 2 2 Ei VP; VV. 64 3-4-3-3 Tilia cordata Üksikpuu 3 2 Ei Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel. Harilik saar Ei 64 3 4 Jah Üks suur haru murdunud, puu kaldu tee poole. Saaresurm, üraskikahjustus. LIKVIDEERIDA. 65 8-3-6-2 Fraxinus excelsior Üksikpuu 4 4 Jah Tüvi haruneb 4 m kõrgusel kaheks, harunemiskoht võib olla murdumisohtlik. VT; TUGIVÖÖDE Harilik pärn Ei 64 2 4 Jah 66 5-6-8-3 PAIGALDAMINE. Uue-Antsla mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohut (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles alleepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord us (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, Nimetus ladina Puude maantee suunas, Tüve Puu Lisauuring Puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/Üksikpuu mnt-st eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) 66 5-6-8-3 Tilia cordata Üksikpuu 2 3 Ei Soomustoriku viljakehad tüvel. Üks suur haru kuivanud. Tee poole kaldu murdumisohtlik puu. Harilik vaher Jah 70 3 4 Jah 67 3-3-4-3 LIKVIDEERIDA. Acer platanoides Üksikpuu 4 4 Ei Harilik vaher Jah 65 2 2 Ei Võra ühepoolne, teest eemale. VP. 68 3-4-4-3 Acer platanoides Üksikpuu 3 2 Ei Harilik vaher Jah 50 2 3 Ei Tüvi kergelt kaldu teest eemale. VP; VT. 69 2-2-3-3 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Tüügas 5m kõrgune tüügas. LIKVIDEERIDA. 70 Üksikpuu 5 Vanad seeneviljakehad (ilmselt vahtratarjak). Tüvemädanik, kuivanud oksad ladvas - võib olla Harilik vaher Jah 68 4 3 Ei 71 4-5-3-7 vajalik likvideerida I etapis. LIKVIDEERIDA. Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei Harilik vaher Jah 67 4 4 Ei Soomustoriku viljakehad. Tormiga (2016) pool puud murdunud. LIKVIDEERIDA. 72 3-3-3-5 Acer platanoides Üksikpuu 4 4 Ei Harilik vaher Jah 44 2 2 Ei Võra ühepoolne kortermaja poole. VP; VT. 73 2-4-3-3 Acer platanoides Üksikpuu 3 2 Ei Harilik vaher Jah 51 2 4 Jah Tormiga üks haru murdunud, tüükas ulatuslik mädanik. LIKVIDEERIDA. 74 3-4-2-4 Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei Tormiga üks haru murdunud, tüükas ulatuslik mädanik. Esineb tüvemädanik ja üraskikahjustus. Harilik vaher Jah 68 3 4 Jah 75 2-3-4-2 Kaldu tee poole. LIKVIDEERIDA. Acer platanoides Üksikpuu 4 4 Ei Tormiga üks haru murdunud. Kahvelharu, suurem haru kaldu tee poole. Seened ja mädanik Harilik vaher Jah 49 4 4 Jah 76 2-3-4-3 tüves. LIKVIDEERIDA. Acer platanoides Üksikpuu 4 4 Ei Harilik vaher Jah 58 2 3 Jah Haruneb 3m kõrgusel kaheks. Puu kaldu tee poole, võra kortermaja poole. Kahvelharu. VP. 77 3-3-5-4 Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei Harilik vaher Jah 51 2 4 Jah Tüvi kaldu tee poole. Kuivanud ja murdunud oksad võra ulatuses. VP; VV. 78 3-3-3-2 Acer platanoides Üksikpuu 2 3 Ei LIKVIDEERIDA kolmandal aastal, teise tähtsuse hooldustööde etapis. Tüvelõhe tüve ulatuses. Võra ühekülgne, teest eemale kortermaja poole. Tormist põhjustatud Harilik vaher Jah 48 2 3 Ei 79 3-3-3-4 tüükad. VP; VT. Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei Harilik vaher Jah 56 2 4 Ei Tüvelõhe. 10m kõrgusel haruneb kaheks, kahvelharu. VP. 80 3-3-3-4 Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei Suurem haru ja tüvi kaldu tee poole, kahvelharu. Juurekaelal väike mädanikukolle. Kuivanud Harilik vaher Jah 52 3 4 Jah oksad ja tüükad võra ulatuses. VP. 81 3-3-4-4 Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis, eriti just juurekaela Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Jah piirkond. Uue-Antsla mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohut (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles alleepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord us (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, Nimetus ladina Puude maantee suunas, Tüve Puu Lisauuring Puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/Üksikpuu mnt-st eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Harilik vaher Jah 76 3 4 Jah Haruneb 4m kõrgusel kaheks, harunemiskohas õõnsus ja mädanik. Palju kuivanud oksi. VP; VT. 82 4-3-4-4 Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis ja seisukorra Acer platanoides Üksikpuu 4 4 Ei halvenemise korral puu LIKVIDEERIDA. Harilik vaher Jah 39 2 3 Ei Latv murdunud, kujunenud uus paljude oksaharudega võra. VP. 83 2-3-4-4 Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei VV. Harilik vaher Jah 45 3 4 Jah Kuivanud oksad ladvas. VP; VT. 84 3-3-4-4 Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis, eriti just juurekaela Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Jah piirkond. Harilik vaher Jah 49 2 3 Ei Kahvelharu, tüvi haruneb 3 m kõrgusel kaheks. Tüvelõhe ja -mädanik. VP; VT. 85 4-3-3-5 Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei Harilik vaher Jah 57 2 4 Ei Üks haru tormiga murdunud, tüügas mädanenud. Võra ühepoolne tee suunas. VP; VT. 86 3-4-3-4 Acer platanoides Üksikpuu 2 3 Ei Tüveõõnsus ja mädanik harunemiskohas. Tormikahjustused. Rippes oks teepoolses osas. Harilik vaher Jah 54 2 4 Jah 87 3-3-3-3 LIKVIDEERIDA. Acer platanoides Üksikpuu 4 3 Jah Harilik vaher Jah 46 2 2 Ei Murdunud ja kuivanud okste eemaldamine võrast. Tee kohalt võra tõstmine. VP; VT. 88 3-4-4-3 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Tüveõõnsus ja -mädanik üle 2/3. Ladvad tormiga murdunud. 10 m kõrgune tüügas väheste Harilik vaher Jah 74 4 4 Jah 89 2-3-2-3 okstega. LIKVIDEERIDA. Acer platanoides Üksikpuu 4 4 Ei Harilik vaher Jah 42 2 3 Ei Suhteliselt terve puu tasakaalus võraga. Vähesed tormist põhjustatud vigastused. VP; VT. 90 4-4-4-4 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Harilik vaher Jah 40 2 2 Ei Vajab vähest võra puhastamist ja võra tõstmist tee kohal. VP; VT. 91 3-3-2-3 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Harilik vaher Jah 63 2 4 Jah Haruneb 8m kõrgusel kaheks, üks haru tugevalt kaldu tee poole. VP. 92 4-4-6-3 Acer platanoides Üksikpuu 2 3 Ei Harilik vaher Jah 41 4 4 Ei Pool tüve pikilõikes murdunud. Tüvemädanik ja seene viljakehad. LIKVIDEERIDA. 93 3-2-0-3 Acer platanoides Üksikpuu 4 4 Ei Hargnemiskohast pool puud murdunud. Juurekaela ning tüve õõnsus ja mädanik. Seene Harilik vaher Jah 48 4 4 Ei 94 1-2-2-3 viljakehad. LIKVIDEERIDA. Acer platanoides Üksikpuu 4 4 Ei Harilik vaher Jah 51 2 2 Ei Haruneb 4m kõrgusel kaheks, kahvelharu. VP; VT. 95 3-4-5-4 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Harilik vaher Jah 51 2 3 Ei Haruneb 4m kõrgusel kaheks. Kahvelharu. VP. 96 4-4-4-4 Harunemiskoha lisauuring - mädanik? (Puuhooldaja peab hooldustöid tehes kontrollima Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Jah harunemiskohta lähemalt ja andma hinnangu, kas see on ohtlik ning kas seal on mädanik. Harunemiskohas tugev mädanik piki tüve, seene viljakehad. Võib olla murdumisohtlik. Harilik vaher Jah 63 3 4 Jah 97 3-4-4-3 LIKVIDEERIDA. Uue-Antsla mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohut (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles alleepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord us (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, Nimetus ladina Puude maantee suunas, Tüve Puu Lisauuring Puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/Üksikpuu mnt-st eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) 97 3-4-4-3 Acer platanoides Üksikpuu 4 4 Ei Harilik vaher Jah 65 2 4 Jah Harunemiskohas vahtratarjaku viljakehad. VP. 98 3-5-4-4 Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis ja seisukorra Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei halvenemise korral puu LIKVIDEERIDA. Tüügas Ei 4m kõrgune tüügas, likvideerida. LIKVIDEERIDA. 99 0 Üksikpuu 4 Ei Harilik vaher Jah 62 3 3 Ei Suur rippes oks kahe puu vahel. VP. 100 4-3-4-5 Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Jah Tuletaela viljakehad, lisauuring mädaniku ulatuse kindlaks tegemiseks. Kahvelharu juures vahtratarjaku viljakehad. Tüveõõnsus ja mädanik. Kaldu elektrikaabli suunas. Harilik vaher Jah 89 4 4 Ei 101 3-7-4-6 LIKVIDEERIDA. Acer platanoides Üksikpuu 4 4 Ei Aed-õunapuu Ei 7 1 1 Ei Noor, kolme meetri kõrgune puu. Võib säilitada. 102 3 Malus domestica Üksikpuu 3 1 1 Ei Harilik tamm Ei 33 1 3 Ei Noor puu, vajab võra kujundamist ja vesivõsude eemaldamist. Noore puu lõikus. 103 6-2-4-2 Quercus robur Üksikpuu 1 2 Ei Suhteliselt heas seisus puu. Võra all kasvab väike harilik saar, mille võib eemaldada. VP; Harilik vaher Jah 41 2 2 Ei 104 2-4-4-4 LIKVIDEERIDA VÕSA. Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Tüügas 3m kõrgune tüügas. LIKVIDEERIDA. 105 0 Üksikpuu 3 Harunemiskohas mädanikuga tüügas, rippes oks. Ladvad tormiga murdunud. Võra all kasvab Harilik vaher Jah 57 2 4 Ei 106 3-4-4-4 väike harilik saar, võib säilitada. VP; VT. Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei Harilik vaher Jah 48 2 2 Ei Vähesed kuivad oksad ja tüükad. VP; VT. 107 3-2-4-4 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Harilik vaher Jah 61 3 3 Ei VP; VT. 108 4-4-5-5 Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Jah Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis. Tüükad eemaldada. 7m kõrgusel haruneb kolmeks. Võra all kasvab 3m kõrgune noor harilik saar, Harilik vaher Jah 44 2 2 Ei 109 2-5-4-3 võib säilitada. VP. Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Tüügas Ei 5m kõrgune tüügas. LIKVIDEERIDA. 110 0 Üksikpuu 5 Ei Harilik vaher Jah 66 2 3 Ei Vähesel määral kuivi oksi ja tüükaid. 15m kõrgusel haruneb kolmeks. VP. 111 4-4-3-6 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Harilik vaher Jah 47 2 2 Ei Tüve alaosas väike mehaaniline vigastus. Mõned kuivanud oksad ja tüükad. VP. 112 3-4-3-5 Acer platanoides Üksikpuu 3 2 Ei Harilik vaher Jah 53 2 2 Ei 10m kõrgusel haruneb kaheks. VP; VT. 113 3-3-3-5 Uue-Antsla mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohut (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles alleepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord us (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, Nimetus ladina Puude maantee suunas, Tüve Puu Lisauuring Puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/Üksikpuu mnt-st eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) 113 3-3-3-5 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Harilik vaher Ei 34 3 4 Ei Perspektiivitu puu. Harud murdunud. LIKVIDEERIDA. 114 3-3-2-5 Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei Harilik vaher Jah 62 2 3 Ei 3m kõrgusel haruneb kaheks. VP. 115 4-4-4-5 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Tüve alaosas mädanik, seene viljakehad. Ladvas kuivanud oksad. 4m kõrgusel haruneb kaheks. Harilik vaher Jah 50 2 3 Ei 116 3-4-3-5 VP; VT. Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei Harilik vaher Jah 51 2 3 Ei 5m kõrgusel haruneb kaheks. VP. 117 3-5-4-4 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Jah Vajalik harunemiskoha lisauuring mädaniku ulatuse määratlemiseks. Harilik vaher Jah 62 2 3 Ei VP; VT. 118 5-4-4-3 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Harilik vaher Jah 62 2 4 Jah Suured oksad murdunud. 5m kõrgusel haruneb kaheks, suur haru tee kohal. VP. 119 3-4-5-5 Acer platanoides Üksikpuu 2 3 Ei Harilik vaher Jah 59 3 3 Jah Palju suuri kuivanud oksi võras. VP; VT. 120 3-4-3-4 Acer platanoides Üksikpuu 2 3 Ei Harilik vaher Ei 52 3 4 Jah Harunemiskohas seene viljakehad, mädanik. Pool võrast kuivanud. LIKVIDEERIDA. 121 3-4-3-3 Acer platanoides Üksikpuu 4 4 Ei Harilik vaher Jah 66 3 4 Jah Palju kuivanud oksi, ühes harus mädanik ja seene vilajkehad. Võra hoone poole kaldu. VP. 122 5-4-5-7 Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis ja seisukorra Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Jah halvenemise korral puu LIKVIDEERIDA. Harilik vaher Jah 110 3 4 Jah Rippes oksad võras. Tüvemädanik ja õõnsus. Tormiga palju oksi murdunud. VP. 123 7-5-4-8 Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis ja seisukorra Acer platanoides Üksikpuu 25 3 3 Jah halvenemise korral puu LIKVIDEERIDA. Harilik kuusk Ei 10 1 1 Ei Vahtra võrasse kasvav noor seitsme meetri kõrgune puu. 124 2-2-2-2 Picea abies Üksikpuu 1 1 Ei Harilik vaher Jah 65 3 3 Ei Tüvi kaldu tee poole. Tüvel 3m pikk lõhe. VP. 125 3-6-5-5 Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis, eriti just juurekaela Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Jah piirkond. Harilik tamm Jah 100 2 2 Ei Palju kuivanud suuri oksi võras, mis võivad kukkudes ohustada liiklejaid. VP. 126 7-4-7-10 Quercus robur Üksikpuu 23 2 2 Ei Palju kuivanud suuri oksi võras, mis võivad kukkudes ohustada liiklejaid. Vajalik tee kohal pika Harilik tamm Jah 90 3 3 Ei oksa lühendamine. Rippes oksad võras. Seene viljakehad tüveõõnsuses. VP; VV. 127 5-3-8-12 Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis, eriti just juurekaela Quercus robur Üksikpuu 3 3 Jah piirkond. Harilik tamm Jah 110 2 3 Ei Tormimurrust põhjustatud tüükad. Kuivanud oksad võra ulatuses. VP. 128 7-12-7-14 Quercus robur Üksikpuu 25 2 2 Ei Uue-Antsla mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohut (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles alleepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord us (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, Nimetus ladina Puude maantee suunas, Tüve Puu Lisauuring Puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/Üksikpuu mnt-st eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Harilik tamm Jah 110 2 3 Ei Ligi pool võrast kuivanud. Seene viljakehad ja tüvemädanik. Tormimurrutüükad. VP. 129 3-7-8-7 Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis, eriti just juurekaela Quercus robur Üksikpuu 23 3 3 Jah piirkond. Harilik tamm Jah 82 2 3 EI Tormimurrutüükad. Kuivanud oksad võra ulatuses. VP. 130 4-10-5-9 Quercus robur Üksikpuu 2 2 EI Harilik pärn Jah 78 2 3 Ei Tormimurrutüükad. Kaldu tee poole. VP; VT. 131 6-6-9-5 Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis, eriti just juurekaela Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Jah piirkond. Harilik pärn Jah 79 2 2 Ei Vähesel määral kuivi oksi ja tüükaid. VP. 132 4-5-7-8 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Harilik pärn Jah 75 2 2 Ei Pärna-võrsesurm alumistel okstel. Võra tõstmine tee poolt. VP; VT. 133 5-6-6-7 Tilia cordata Üksikpuu 1 2 Ei Harilik pärn Jah 70 2 2 Ei Vähesel määral tüükaid ja kuivi oksi. VP; VT. 134 3-7-5-6 Tilia cordata Üksikpuu 1 2 Ei Harilik pärn Jah 55 2 2 Ei Rippes oks. Vähesel määral tüükaid ja kuivi oksi. VP; VT; Kännuvõsude eemaldamine. 135 6-4-5-6 Harunemiskoha lisauuring - mädanik? (Puuhooldaja peab hooldustöid tehes kontrollima Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Jah harunemiskohta lähemalt ja andma hinnangu, kas see on ohtlik ning kas seal on mädanik. Rippes oksad. VP; VT; Kännuvõsude eemaldamine. Puu lähedusest eemaldada känd ja Harilik pärn Jah 74 2 2 Ei 136 6-5-5-4 vahtravõsa. Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Rippes oksad. Pärna-võrsesurm alumistel okstel. Tormimurrutüükad. VP; Kännuvõsude Harilik pärn Jah 65 2 3 Ei eemaldamine; Puu nr 137 ja 138 vaheliselt alalt kraaviservast eemaldada pärna ja vahtra 137 5-6-5-6 looduslik uuendus. Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Harilik pärn Jah 67 2 3 Ei Pärna-võrsesurm alumistel okstel. VP; VT; Puu alt likvideerida oksahunnik ja võsa. 138 6-6-5-6 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Eemaldada rippes oksad. VP; VT; Kännuvõsude eemaldamine. LIKVIDEERIDA võsa puu Harilik pärn Jah 63 2 3 Ei 139 5-4-6-7 ümbrusest. Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Haruneb 5m kõrgusel viieks. VP; VT; Kännuvõsude eemaldamine. LIKVIDEERIDA võsa puu Harilik pärn Jah 66 2 3 Ei ümbrusest. 140 4-5-7-7 Harunemiskoha lisauuring - mädanik? (Puuhooldaja peab hooldustöid tehes kontrollima Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Jah harunemiskohta lähemalt ja andma hinnangu, kas see on ohtlik ning kas seal on mädanik. Harilik pärn Jah 52 2 2 Ei Rippes ja kuivanud okste eemaldamine. VP; VT; Kännuvõsude eemaldamine. 141 3-5-4-5 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Maanteekurvis asfaldi servas kasvav puu. Tüvi kaldu tee poole. Hoida ümbrus puhas Harilik pärn Jah 65 2 3 Jah kännuvõsust ja võsast. Võra tõstmine. VP; VT; Kännuvõsude eemaldamine. LIKVIDEERIDA 142 6-6-5-5 võsa puu ümbrusest. Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Uue-Antsla mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohut (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles alleepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord us (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, Nimetus ladina Puude maantee suunas, Tüve Puu Lisauuring Puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/Üksikpuu mnt-st eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Harilik pärn Ei 32 2 2 Ei Kännuvõsust kasvanud puu. VT. 143 3-3-4-3 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Tüvi kaldu tee poole. Pärna-võrsesurm. Maanteekurvis tee servas kasvav puu. VP; VT; Harilik pärn Jah 60 2 3 Jah 144 4-5-4-6 Kännuvõsude eemaldamine. Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Harilik pärn Ei 41 2 3 Ei VP; VT; Kännuvõsude eemaldamine. 145 4-4-4-5 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Pärna-Võrsesurm? Eemaldada tüükad ja alumised haigustunnustega oksad. VP; VT; Harilik pärn Jah 73 2 3 Ei 146 5-6-5-6 Kännuvõsude eemaldamine. LIKVIDEERIDA võsa puu ümbrusest. Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Tüve alumine osa tugevalt kaldu tee suunas. 3m kõrgusel 30cm läbimõõduga lõikekoht, milles Harilik pärn Jah 68 2 3 Ei mädanik. Pärna-võrsesurma tunnused. VP; VT; Kännuvõsude eemaldamine. 147 4-6-4-7 Harunemiskoha lisauuring - mädanik? (Puuhooldaja peab hooldustöid tehes kontrollima Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Jah harunemiskohta lähemalt ja andma hinnangu, kas see on ohtlik ning kas seal on mädanik. 3m kõrgusel haruneb kaheks, üks haru tugevalt kahjustatud. Eemaldada tüükad ja alumised Harilik pärn Jah 59 2 3 Ei 148 4-3-5-6 haigustunnustega oksad. VP; VT. Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Harilik pärn Jah 69 2 3 Ei Tüvi tugevalt kaldu tee poole. Haruneb 4m kõrgusel kolmeks. Pärna-võrsesurm. VP; VT. 149 5-7-5-8 Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Ei Harilik pärn Jah 63 2 3 Ei Tüvelõhe 3m. Pärna-võrsesurm. VP; Võra alt eemaldada isetekkeline remmelgas. 150 7-4-5-6 Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Jah Remmelgas Ei Ei Kasvab pärna võrasse. LIKVIDEERIDA. 151 2-2-2-2 Salix sp Üksikpuu 8 Ei Harilik pärn Jah 61 2 3 Ei Pärna-võrsesurm. 5m kõrgusel haruneb kaheks. VP; VT; Kännuvõsude eemaldamine. 152 5-4-6-7 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Harilik pärn Jah 71 2 2 Ei Pärna-võrsesurm. VP; Kännuvõsude eemaldamine. 153 4-6-5-7 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Harilik pärn Jah 50 2 2 EI Pärna-võrsesurm. VP. 154 3-4-4-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 EI Harilik pärn Jah 61 4 4 Jah Tugevalt kahjustunud puu. Kännupessi viljakehad. LIKVIDEERIDA. 155 3-6-3-4 Tilia cordata Üksikpuu 4 4 EI Harilik pärn Jah 55 2 3 Jah Tüvi tugevalt kaldu tee poole. Pärna-võrsesurm. VP; VT. 156 6-4-4-4 Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Ei Harilik pärn Jah 58 3 3 Ei Juurekaela ja tüveõõnsus ja mädanik. Pärna-võrsesurm. VP. 157 5-6-4-5 Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Ei Harilik pärn Jah 65 2 3 Ei Tüvi kaldu teest eemale. Pärna-võrsesurm. VP; Kännuvõsude eemaldamine. 158 6-5-3-7 Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Ei Uue-Antsla mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohut (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles alleepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord us (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, Nimetus ladina Puude maantee suunas, Tüve Puu Lisauuring Puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/Üksikpuu mnt-st eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Harilik pärn Jah 39 3 4 Ei Tugevalt kahjustunud puu. Pärna-võrsesurm. LIKVIDEERIDA. 159 4-3-3-5 Tilia cordata Üksikpuu 4 4 Ei Tüügas 71 5m kõrgune tüügas. LIKVIDEERIDA. 160 0 Üksikpuu 5 Õõnsuses nahkhiirte elumärgid. Puu kaldu teest eemale. Üks haru osaliselt kuivanud. Pärna- Harilik pärn Jah 75 3 3 Ei 161 7-3-4-7 võrsesurm. VP; VT. Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Jah Harilik pärn Jah 55 2 3 Ei Pärna-võrsesurm. VP; Kännuvõsude eemaldamine. 162 3-6-3-6 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Harilik pärn Jah 68 2 3 Ei Pärna-võrsesurm. Tüveõõnsuses nahkhiirte elumärgid. VP; VT; Kännuvõsude eemaldamine. 163 6-4-3-5 Tilia cordata Üksikpuu 2 3 Jah 4m kõrgusel haruneb kaheks, harunemiskoht võib olla murdumisohtlik. Pärna-võrsesurm. VP; VT; Harilik pärn Jah 62 2 3 ? Kännuvõsude eemaldamine. 164 4-6-5-5 Harunemiskoha lisauuring - mädanik? (Puuhooldaja peab hooldustöid tehes kontrollima Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Jah harunemiskohta lähemalt ja andma hinnangu, kas see on ohtlik ning kas seal on mädanik. Harilik pärn Jah 59 2 3 Ei Pärna-võrsesurm. Tüveõõnsus 2m kõrgusel. VP; VT; Kännuvõsude eemaldamine. 165 3-6-3-6 Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Ei Harilik pärn Jah 55 2 3 Ei Pärna-võrsesurm alumistel okstel. VP. 166 6-5-5-6 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Harilik pärn Jah 68 3 3 Ei Kergelt kaldu teest eemale. VP; VV; Võra alt likvideerida toomingavõsa. 167 3-6-5-9 Tilia cordata Üksikpuu 2 3 Ei Kergelt kaldu teest eemale. Eemaldada alumised haigestunud oksad. VP; Kännuvõsude Harilik pärn Jah 48 2 3 Ei 168 4-5-3-6 eemaldamine. Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Tugevalt kahjustunud puu, murdunud oksad. Kaldu teest eemale, kuid üks haru tee kohal. Harilik pärn Jah 56 3 4 Jah 169 6-4-4-5 LIKVIDEERIDA. Toomingavõsa samuti likvideerida. Tilia cordata Üksikpuu 4 4 Ei Tüvi tugevalt kaldu teest eemale. Pärna-võrsesurm. Tormimurrutüükad. VP; Kännuvõsude Harilik pärn Jah 53 2 3 Ei 170 4-3-3-6 eemaldamine. Tilia cordata Üksikpuu 3 2 Ei Eemaldada vesivõsud tüvelt tee poolt. VP; VT; Puu alt likvideerida toominga, sõstra ja leedri Harilik tamm Jah 84 3 3 Ei 171 5-6-3-8 võsa. Quercus robur Üksikpuu 2 3 Ei Hõberemmelgas Ei 123 2 3 Ei Kaldu teest eemale. Tormikahjustused. VP. 172 6-9-6-12 Salix alba Üksikpuu 17 3 3 Ei Enne tamme teisel pool silda. Pole geoalusel. Vääveltoriku viljakehad. Viietüveline. Palju tormiga Hõberemmelgas Ei 170 3 4 Jah 172a murdunud oksi. Murdumisohtlik. LIKVIDEERIDA. Salix alba Üksikpuu 15 4 4 Ei Uue-Antsla mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohut (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles alleepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord us (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, Nimetus ladina Puude maantee suunas, Tüve Puu Lisauuring Puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/Üksikpuu mnt-st eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Harilik pärn Jah 60 2 3 Ei Pärna-võrsesurm. Haigestunud okste eemaldamine. VP; VT; Kännuvõsude eemaldamine. 173 6-3-4-5 Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Ei Haruneb 3m kõrgusel kaheks. VP; VT; Kännuvõsude eemaldamine; Toomingavõsa Harilik pärn Jah 68 2 3 Ei 174 4-6-5-5 eemaldamine. Tilia cordata Üksikpuu 2 3 Ei Harilik pärn Jah 46 2 3 Ei Haigestunud okste eemaldamine. Toomingavõsa likvideerimine. VP. 175 5-3-4-5 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Haruneb 3m kõrgusel kaheks, harunemiskohas suur õõnsus ja mädanik, võib olla murdumisohtlik. Harilik pärn Jah 57 3 4 Ei Pajuvõsa puu ümbruses eemaldada. VP; Kännuvõsude eemaldamine. 176 4-5-4-6 Harunemiskoha lisauuring - mädanik? (Puuhooldaja peab hooldustöid tehes kontrollima Tilia cordata Üksikpuu 4 4 Jah harunemiskohta lähemalt ja andma hinnangu, kas see on ohtlik ning kas seal on mädanik. Tugevalt kahjustunud, hõre võra. VP; Kännuvõsude eemaldamine. Puu ümbert likvideerida Harilik pärn Jah 53 3 4 Jah 177 5-3-4-4 paju ja toominga võsa. Tilia cordata Üksikpuu 4 3 Ei Tüvemädanik ja seene viljakehad. Pärna-võrsesurm. VP; VV; Kännuvõsude eemaldamine; Harilik pärn Jah 50 2 3 Ei 178 4-3-3-5 Võra alt likvideerida toominga ja paju võsa. Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Ei Tüvi kaldu piki teed. Tüve ümber pajuvõsa. Võrsesurm kogu võras. VP; VT; VV; Kännuvõsude Harilik pärn Jah 79 3 4 Jah 179 3-8-4-7 eemaldamine. Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Jah Tüvevähk, tugevalt kahjustunud puu. VP; VT; VV; Kännuvõsude eemaldamine. Puu alt Harilik pärn Jah 49 3 4 Ei kibuvits, toomingavõsa likvideerida. Pärna võra piirkonnas teisel pool kraavi kuuetüveline 180 5-4-5-4 hõberemmelgas, murdumisohtlik teest eemale. LIKVIDEERIDA. Tilia cordata Üksikpuu 4 4 Ei Harilik pärn Jah 58 2 3 Ei Remmelgatüvi võrasse murdunud. Võrsesurm. VP; Kännuvõsude eemaldamine. 181 4-5-4-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Harilik pärn Jah 69 2 3 Ei VP; Kännuvõsude eemaldamine.Toomingavõsa võra alt LIKVIDEERIDA. 182 7-4-4-6 Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Ei Harunemiskoht 2m kõrgusel võib olla murdumisohtlik. VP; VV; Kännuvõsude eemaldamine; Harilik pärn Jah 73 2 4 Ei Võra alt kaks kuivanud puud LIKVIDEERIDA. 183 3-5-5-5 Harunemiskoha lisauuring - mädanik? (Puuhooldaja peab hooldustöid tehes kontrollima Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Jah harunemiskohta lähemalt ja andma hinnangu, kas see on ohtlik ning kas seal on mädanik. Kaldu teest eemale. Pajuvõsa puu ümbruses likvideerida. Tüvemädanik 2/3, soomustoriku Harilik pärn Jah 60 3 4 Jah 184 3-5-3-6 viljakehad. LIKVIDEERIDA. Tilia cordata Üksikpuu 4 4 Ei Tugevalt kaldu teest eemale. VP; Kännuvõsude eemaldamine. Pajuvõsa puu ümbruses Harilik pärn Jah 65 2 2 Ei 185 5-3-4-4 LIKVIDEERIDA. Tilia cordata Üksikpuu 3 2 Ei Vajab minimaalset hooldust. Pärna-võrsesurm. VP; Kännuvõsude eemaldamine; Harilik pärn Jah 44 2 2 Ei 186 4-4-4-4 Toomingavõsa võra alt LIKVIDEERIDA. Uue-Antsla mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohut (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles alleepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord us (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, Nimetus ladina Puude maantee suunas, Tüve Puu Lisauuring Puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/Üksikpuu mnt-st eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) 186 4-4-4-4 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Vajab minimaalset hooldust. Pärna-võrsesurm. VP; Kännuvõsude eemaldamine; Harilik pärn Jah 59 2 2 Ei 187 4-4-3-5 Toomingavõsa võra alt LIKVIDEERIDA. Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Tüvi tugevalt kaldu teest eemale. Pärna-võrsesurm. VP; Toomingavõsa võra alt Harilik pärn Jah 75 2 2 Ei 188 5-6-3-7 LIKVIDEERIDA. Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Harilik pärn Jah 73 3 3 Ei Tüveõõnsus. Tõenäoliselt pesitsevad seal nahkhiired. Pärna-võrsesurm. VP. 189 6-4-4-8 Tilia cordata Üksikpuu 3 3 Jah Harilik pärn Jah 60 2 3 Ei Puu kaldu teest eemale. Pärna-võrsesurm. VP; Kännuvõsude eemaldamine. 190 5-4-4-8 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Harilik pärn Jah 68 2 2 Ei Puu kaldu teest eemale. Pärna-võrsesurm. VP. 191 3-6-3-7 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Tormiga ladvad murdunud, rippes oksad tee pool. Aias kasvav puu. VP; VT; Kännuvõsude Harilik pärn Jah 67 2 3 Jah eemaldamine; Aias pärna lähedal hõberemmelga tormimurd LIKVIDEERIDA. 192 8-3-3-7 Toomingavõsa puu ümbert LIKVIDEERIDA. Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Harilik pärn Jah 59 2 2 Ei Asub aias. VP; VT; Pärnade vahel suur-läätspuu hekk, vajab noorendamist. 193 6-6-6-6 Tilia cordata Üksikpuu 2 2 Ei Eluea lõpul. Tugevalt kahjustatud. 80% puust kuivanud., suured kuivanud oksad Harilik tamm Jah 120 4 4 Jah 194 8-6-4-5 murdumisohtlikud. LIKVIDEERIDA. Quercus robur Üksikpuu 26 4 4 Ei Harilik tamm Jah 123 4 4 Jah Kuivanud puu. LIKVIDEERIDA; Puu võra alt eemaldada võsa ja 6 kõverat puud. 195 8-9-6-8 Quercus robur Üksikpuu 25 4 4 Ei Harilik vaher Jah 71 3 3 Jah Hargnemiskohas lõhe, harud võivad murduda. VP. 196 6-3-6-10 Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis, eriti just juurekaela Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Jah piirkond. Harilik vaher Jah 57 2 3 Ei 8m kõrgusel haruneb kaheks, kahvelharu. VP. 197 5-4-6-9 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Harilik vaher Jah 65 2 3 Ei Rippes oksad võras. VP. 198 4-5-5-8 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Harilik vaher Jah 53 2 2 Ei Puu all väike tamm, vaher, sõstrapõõsas - võib säilitada esialgu. Tüvi kaldu teest eemale. VP. 199 0-5-4-9 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Ilma ladvata kasvus kängunud puu, võib likvideerida. Puu läheduses kasvav sirel alles jätta. Harilik vaher Ei 32 2 4 Ei 200 3-3-3-4 LIKVIDEERIDA. Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei Harilik vaher Jah 47 2 3 Ei 4m kõrgusel haruneb kaheks, kahvelharu. VP. 201 3-4-5-4 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Uue-Antsla mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohut (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles alleepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord us (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, Nimetus ladina Puude maantee suunas, Tüve Puu Lisauuring Puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/Üksikpuu mnt-st eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Harilik vaher Jah 49 2 3 Ei 5m kõrgusel haruneb kaheks, kahvelharu. VP; VT. 202 5-4-7-5 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Harilik vaher Ei 54 2 2 EI VP. 203 5-5-5-6 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 EI Harilik vaher Ei 34 2 3 Ei Teiste puude vahel kasvus kängunud puu. VP. 204 3-3-3-4 Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei Harilik vaher Ei 38 2 3 Ei Kasvus kängunud puu. VP; VT. 205 3-3-4-3 Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei Sookask Ei 1 1 Ei Aias. Eemaldada alumisi oksi tee kohalt. VT. 206 5-3-4-4 Betula pubescens Üksikpuu 1 1 Ei Harilik vaher Jah 79 3 3 Jah Tüvelõhe. Juurekaela ja tüve mädanik. VP; VT. 207 6-6-5-6 Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis ja seisukorra Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Jah halvenemise korral puu LIKVIDEERIDA. Harilik vaher Jah 54 3 3 Ei Võra tasakaal teest eemale. Juurekaela ning tüve mädanik ja õõnsus. VP. 208 3-3-3-3 Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei Harilik vaher Jah 65 3 4 Ei Harunemiskoht võib olla murdumisohtlik. VP. 209 3-4-5-4 Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis ja seisukorra Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei halvenemise korral puu LIKVIDEERIDA. Harilik vaher Jah 59 2 4 Ei Üks suur haru tormiga murdunud. VP. 210 4-3-6-6 Acer platanoides Üksikpuu 2 3 Ei Harilik vaher Jah 70 2 4 Ei Üks suur haru murdunud. Oksad kasvavad tänavavalgustisse. VP; VT. 211 3-6-5-7 Acer platanoides Üksikpuu 2 3 Ei Harilik vaher Jah 74 2 4 Jah Tee kohal suur haru pikkade lõhedega - lühendada. 5 kaske kasvab vahtra võrasse. VP; VV. 212 5-5-5-8 Acer platanoides Üksikpuu 2 3 Ei Harilik vaher Jah 53 4 4 Jah Praktiliselt hävinud puu, mõned üksikud võraoksad. LIKVIDEERIDA. 213 0-3-3-0 Acer platanoides Üksikpuu 4 4 Ei Tüügas 43 Ei 3m kõrgune tüügas. LIKVIDEERIDA. 214 0 Üksikpuu 3 Ei Harilik vaher Jah 60 2 3 Ei 4m kõrgusel haruneb kaheks, kahvelharu. VP. 215 2-4-4-6 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Harilik vaher Jah 63 2 4 Jah 40cm läbimõõduga haru eemaldatud 3m kõrgusselt. Kaks haru alles - võivad murduda. VP; VT. 216 4-5-6-3 Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis ja seisukorra Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Jah halvenemise korral puu LIKVIDEERIDA. Harilik vaher Jah 68 2 4 Ei Suured harud tormiga murdunud. VP; VT. 217 6-4-4-4 Acer platanoides Üksikpuu 2 3 Ei Harilik vaher Jah 61 4 4 Jah Pool tüve ja enamus võra tormiga hävinud. LIKVIDEERIDA. 218 3-2-3-4 Uue-Antsla mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohut (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles alleepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord us (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, Nimetus ladina Puude maantee suunas, Tüve Puu Lisauuring Puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/Üksikpuu mnt-st eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) 218 3-2-3-4 Acer platanoides Üksikpuu 4 4 Ei Harilik vaher Jah 58 2 3 Ei 3m kõrgusel haruneb kolmeks. VP; VT. 219 4-3-3-6 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Harilik vaher Jah 55 3 4 Jah Ladvaoksad kuivanud, võib likvideerida. Perspektiivitu. LIKVIDEERIDA. 220 3-4-3-4 Acer platanoides Üksikpuu 2 3 Ei Tüügas 63 5m kõrgune tüügas. LIKVIDEERIDA. 221 0 Üksikpuu 5 Harilik vaher Jah 64 2 4 Ei Suured kuivanud oksad võras. VP; VT. 222 5-4-4-5 Acer platanoides Puude grupp 2 3 Ei Harilik vaher Ei 45 4 4 Ei Eluea lõpul. Mädanik suures ulatuses, seene viljakehad, üraskikahjustus. LIKVIDEERIDA. 223 4-3-2-3 Acer platanoides Üksikpuu 4 4 Ei Mehaanilised vigastused tüvel, üraskikahjustus. Kuivanud oksad ja tormimurrutüükad võra Harilik vaher Jah 63 2 4 Ei ulatuses. VP. 224 5-4-4-8 Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis ja seisukorra Acer platanoides Üksikpuu 4 3 Jah halvenemise korral puu LIKVIDEERIDA. Tüvelõhe (4m) tõttu võib olla murdumisohtlik. Vahtrate vahel kasvav 50cm kõrgune kuusk esialgu Harilik vaher Jah 56 2 3 Jah alles jätta. VP. 225 3-3-3-5 Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis ja seisukorra Acer platanoides Üksikpuu 4 3 Jah halvenemise korral puu LIKVIDEERIDA. Harilik vaher Jah 54 3 3 Ei Juurekaela õõnsus ja mädanik. Tüvemädanik. VP. 226 4-3-5-7 Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis ja seisukorra Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Jah halvenemise korral puu LIKVIDEERIDA. Harilik vaher Ei 38 3 4 Ei Peaaegu hävinud puu. LIKVIDEERIDA. 227 3-2-2-2 Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei Tee poolt 1/3 tüve murdunud, võra tasakaal teest eemale. Vahtrate vahel 50cm kõrgune kuusk, Harilik vaher Jah 70 2 4 ? esialgu säilitada. VP. 228 3-4-2-6 Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis ja seisukorra Acer platanoides Üksikpuu 4 3 EI halvenemise korral puu LIKVIDEERIDA. Harilik vaher Jah 80 3 4 Ei Tüveõõnsus. Lamesüsik. Tugevasti kahjustatud puu. Kaldu teest eemale. LIKVIDEERIDA. 229 3-4-2-7 Acer platanoides Üksikpuu 4 4 Ei Harilik vaher Jah 100 3 4 Jah Tüvelõhe ulatub maapinnani, harunemiskoht murdumisohtlik. LIKVIDEERIDA. 230 5-3-6-7 Acer platanoides Üksikpuu 18 4 4 Ei Harilik vaher Jah 58 3 4 Jah 12m kõrgune tüügas, üks oksaharu tipus. LIKVIDEERIDA. 231 0-3-0-2 Acer platanoides Üksikpuu 12 4 4 Ei Harilik vaher Jah 53 4 4 Ei Enamus võra hävinud, Üksikpuuud oksad. LIKVIDEERIDA. 232 3-2-2-4 Acer platanoides Üksikpuu 7 4 4 Ei Harilik vaher Jah 88 3 4 Jah Teepoolsete harude ladvad kuivanud. VP. 233 4-5-7-9 Uue-Antsla mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohut (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles alleepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord us (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, Nimetus ladina Puude maantee suunas, Tüve Puu Lisauuring Puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/Üksikpuu mnt-st eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) 233 4-5-7-9 Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis, eriti just juurekaela Acer platanoides Üksikpuu 2 3 Jah piirkond. Harilik tamm Ei 4 1 1 Ei Noor 3m kõrgune puu, kahetüveline. Kõrval kasvab noor harilik mänd. 234 1,5 Quercus robur Üksikpuu 3 2 1 Ei Harilik vaher Jah 50 2 2 Ei VP. 235 3-4-3-4 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Harilik vaher Ei 32 3 4 Ei 7m kõrgune, kasvus kängunud, latv murdunud. Tugevalt kahjustatud puu. LIKVIDEERIDA. 236 2-3-2-2 Acer platanoides Üksikpuu 4 4 Ei Harilik vaher Jah 47 2 3 Ei Mõned suured oksad kuivanud. VP. 237 4-3-4-5 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Harilik vaher Jah 57 2 4 Ei Üraskikahjustus. Suured kuivanud oksad ladvas. VP; VT. 238 3-3-3-4 Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei Harilik vaher Jah 55 2 4 Jah Kaks suurt haru murdunud. Üraskikahjustus. VP; VT. 239 3-4-4-5 Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis ja seisukorra Acer platanoides Üksikpuu 4 3 Ei halvenemise korral puu LIKVIDEERIDA. Harilik vaher Jah 55 2 3 Ei VP. 240 5-3-4-7 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Harilik vaher Jah 63 2 3 Ei Vähesel määral kuivi oksi ja tüükaid. VP. 241 3-4-4-6 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Harilik vaher Jah 46 2 2 Ei Vähesel määral kuivi oksi ja tüükaid. VP; VT. 242 3-2-2-4 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Harilik vaher Jah 44 2 3 Ei VP. 243 2-3-3-3 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Harilik vaher Jah 49 2 2 Ei VP. 244 3-3-2-5 Acer platanoides Üksikpuu 3 2 Ei Harilik vaher Jah 40 2 3 Ei Tormimurrutüükad. VP. 245 2-4-4-4 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Harilik vaher Jah 60 3 3 Ei Tüvel läbivad lõhed, võib olla murdumisohtlik. VV. 246 5-3-3-9 Vaadata puu uuesti üle kolme aasta pärast II tähtsuse hooldustööde etapis ja seisukorra Acer platanoides Üksikpuu 4 3 Ei halvenemise korral puu LIKVIDEERIDA. Harilik vaher Jah 59 2 3 Jah Harunemiskoht võib olla murdumisohtlik. VP. 247 4-3-5-6 Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei Harilik vaher Jah 62 2 2 Ei Hoone poolt võra tasakaalustada. VP; VT. 248 3-4-4-7 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Harilik vaher Jah 68 2 3 Ei Rippes oksad võras.25cm läbimõõduga tüügas. VP; Võraalune sirelihekk vajab noorendamist. 249 3-4-5-4 Acer platanoides Üksikpuu 2 2 Ei Uue-Antsla mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohut (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles alleepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord us (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, Nimetus ladina Puude maantee suunas, Tüve Puu Lisauuring Puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/Üksikpuu mnt-st eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Suur haru kaldu maja poole, 7m pikkune kuivanud tüügas murdumisohtlik, juurekaela vigastus ja Harilik vaher Jah 66 4 4 Jah 250 3-3-5-6 mädanik. LIKVIDEERIDA. Acer platanoides Üksikpuu 3 4 Ei Harilik vaher Jah 51 3 4 Jah Eluea lõpul. Ladvad kuivanud. LIKVIDEERIDA. Sirelihekk puu all noorendada. 251 3-3-3-4 Acer platanoides Üksikpuu 4 4 Ei Harilik vaher Jah 56 3 4 Ei Võra maja poole. Võib olla murdumisohtlik. VP; VT. 252 3-3-2-3 Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei Harilik vaher Jah 80 3 3 Jah Kaldu tee kohale. VP; VT. 253 5-5-7-4 Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei Harilik vaher Jah 36 3 4 Ei Kasvus kängunud puu. LIKVIDEERIDA. 254 3-3-3-3 Acer platanoides Üksikpuu 3 3 Ei  Riigihanke nimetus: Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine ja hoolduskavade koostamine Maanteeameti lõuna regioonis. Viitenr 198656 HÜÜP OÜ Riia mnt 60A-2, Pärnu 80020 http://hyyp.ee ÄRIREGISTRI NR 11248045 Mk tegevusluba nr E 284/2007-P MTR registreering EEP002537 OK ACER OÜ Paju tn 7 Audru alevik Pärnu 88319 http://okacer.ee ÄRIREGISTRI NR 12952929 UUE-ANTSLA, VANA-ANTSLA mõisapargi alleede dendroloogiline inventeerimine, hoolduskava aastateks 2019-2029 Töö nr 2019-8 Töös käsitletavad riigiteed nr: 25124 Uue-Antsla, Vana-Antsla 25183 Antsla-Kanepi Keskkonnaregistri nr: Uue-Antsla mõisapark KLO1200088 Vana-Antsla mõisa park KLO1200108 Mälestise reg nr: Vana-Antsla mõisapark 14062 Töö koostajad: Arne Oad arborist Arborist, tase 4 Puittaimede hindaja, tase 5 Välitööd teostas: Liana Neeve Kati Niibo maastikuarhitekt Pärnu 2019 1 Sisukord 1. Üldandmed.......................................................................................................................................3 1.1 Töö koostamise alus...................................................................................................................3 1.2 Töö eesmärk...............................................................................................................................4 1.3 Allee asukoht, piirid ja omandisuhted.......................................................................................5 1.4 Allee kaitsekord.........................................................................................................................6 1.5 Alleega seotud huvigrupid.........................................................................................................8 1.6 Uuringud ja kasutatud allikad....................................................................................................9 2. Ajalooline ülevaade........................................................................................................................11 2.1 Ülevaade mõisa ajaloost..........................................................................................................11 2.2. Allee ajalooline ülesehitus ja seotus mõisaruumiga................................................................11 3. Alleeruumi olemasolev olukord.....................................................................................................12 3.1 Alleeruumi terviklikkus ja seosed kontaktalaga......................................................................12 3.2 Vaated alleeruumis...................................................................................................................13 3.3 Teedevõrk alleeruumis.............................................................................................................16 3.5 Alleeruumi dendroloogiline hinnang ja allee pass..............................................................16 4. Väärtused ja probleemid.................................................................................................................19 5. Kavandatavad hooldustegevused....................................................................................................20 5.1 Tegevuskava ülesehitus............................................................................................................20 5.2. Teostatavad hooldustööd.........................................................................................................21 5.2.1 Regulaarsed hooldustööd.................................................................................................21 5.2.2 Hooldustööd allee inventeerimisest lähtuvalt..................................................................22 5.2.3 Hooldustööde kolmas etapp.............................................................................................23 5.3 Uue-Antsla, Vana-Antsla mõisapargi allee kaitse korraldamine.............................................23 5.3.1 Külastus- ja liiklusmõjude hindamine..............................................................................23 5.3.2 Uue kava koostamine.......................................................................................................23 5.4 Riigi teemaal paikneva Uue-Antsla, Vana-Antsla mõisapargi allee hoolduskava tegevuskava aastate kaupa (2019-2029).............................................................................................................24 5.4.1 Dendroloogilisest inventeerimisest lähtuvate hooldustööde mahud................................25 6. Tulemuslikkuse hindamine.............................................................................................................28 LISAD................................................................................................................................................30 Lisa 1 Lähteülesanne (väljavõte hankedokumentidest. Lisa III-2 tehniline kirjeldus).......................30 Lisa 2 Dendroloogilise inventeerimise koostamise metoodika..........................................................32 Lisa 3 Uue-Antsla mõisa pargi alleepass, dendroloogilise hinnangu tabel........................................37 Lisa 4 Vana-Antsla mõisa pargi alleepass, dendroloogilise hinnangu tabel.......................................38 Lisa 5 Fotod alleest.............................................................................................................................39 Lisa 6 Kooskõlastused........................................................................................................................42 JOONISED.........................................................................................................................................43 JOONIS 1 Uue-Antsla mõisa allee dendroloogiline inventeerimine (2 lehte)..............................43 JOONIS 2 Vana-Antsla mõisa allee dendroloogiline inventeerimine (3 lehte).............................43 2 1. Üldandmed 1.1 Töö koostamise alus Käesolev töö on koostatud Maanteeameti tellimusel Uue-Antsa külas ja Vana-Antsla alevikus, Antsla vallas, Võru maakonnas asuva Uue-Antsla, Vana-Antsla mõisapargi alleede dendroloogilise inventeerimise ja hoolduskava koostamiseks, leping nr 1- 10/18/1734-1. Töös käsitletavad alleed paiknevad riigiteel nr 25124, tee nimetus Uue- Antsla – Vana-Antsla ja riigitee nr 25183, tee nimetus Antsla-Kanepi. Töö koostamise aluseks on riigihange nimetusega „Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine ja hoolduskavade koostamine, II etapp“, viitenumber 198656. Lisa 1 on esitatud käesoleva töö koostamise lähteülesanne. Välitööde teostamisel ja puude seisundi hindamisel on aluseks võetud 27. juuni 2018. a välja antud hinnang "Kuressaare vanalinna kõrghaljastuse seisundi hindamine ja hooldusjuhiste määramine looduskeskkonna säilitamiseks", mida on mõnevõrra kohendatud, saavutamaks täpsemalt hanketingimustes sätestatud eesmärke. Algne hinnang on kättesaadav: https://www.kuressaare.ee/uus/public/Projektide_fotod/Projektide_failid/ 1_Tiitel_tekst_suur_11_lk.pdf (18.11.2018). Lisas 2 on esitatud täpsustatud, käesoleva töö koostamise aluseks kasutatud metoodika. Hoolduskava koostamisel on tuginetud Nele Nutt´i poolt 2011. aastal koostatud alusmaterjalina „Pargi hoolduskava koostamise juhend”. Lisaks on arvestatud 2017.aastal Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ poolt koostatud sarnaste töödega. Samuti on tööd koostades arvestatud Firenze Hartat, muinsus- ja looduskaitseseadust ning teisi kaitsealuse pargiga seotud määrusi ja eeskirju. Töö koostamise alusplaanina on kasutatud OÜ Geobüroo poolt koostatud topogeodeetilist alusplaani, töö koostatud jaanuar 2019. 3 Töö koostajateks ja autoriteks on Kati Niibo (kontaktid: [email protected], tel 51 61 593) ja Arne Oad (kontaktid: [email protected] tel 5047811), välitööd teostas Liana Neeve. 1.2 Töö eesmärk Uue-Antsla ja Vana-Antsla mõisapargi alleede dendroloogilise inventeerimise ja hoolduskava koostamise eesmärk on põhjalik allee puude seisundi hindamine, alleeruumi analüüs, mille põhjal koostatakse hoolduskava, mis on aluseks tööde planeerimisel nimetatud alleel järgmiseks 10 aastaks. SKEEM 1 Töös käsitletavad allee lõigud on tähistatud punase joonega Allikas: Maa-ameti kaardiserver, mai 2019. Kättesaadav http:/xgis.maaamet.ee 4 1.3 Allee asukoht, piirid ja omandisuhted Käsitletav ala asub Antsla vallas, osaliselt Uue - Antsa külas ja osaliselt Vana-Antsla alevikus. Töös käsitletavad alleed paiknevad kahel riigiteel: nr 25124, tee nimetus Uue- Antsla – Vana - Antsla ja tee nr 25183 Antsla - Kanepi. Käsitletavate alleede kogupikkus on ca 3,5 km, mõlemas allees on mitmeid pikemaid lõike, kus alleepuud puuduvad. Töös käsitletavad alleed on ümbritsetud järgmiste kinnitutega: Nr Katakstriüksuse tunnus Maaüksuse nimi Maaomandi tüüp 1. 84301:004:1762 25124 Uue-Antsla- Transpordimaa 100% Vana-Antsla tee 2. 84301:004:0076 Väike-Manni Elamumaa 100% 3. 84301:004:1680 Anne Elamumaa 100% 4. 84301:004:0310 Puiestee Maatulundusmaa 100% 5. 84301:004:0340 Tuule Elamumaa 100% 6. 84301:004:1230 Karla Elamumaa 100% 7. 84301:004:0143 Uue-Antsla park Üldkasutatav maa 100% 84301:004:0010 Andrese Maatulundusmaa 100% 84301:004:0125 Iheruse Maatulundusmaa 100% 14301:001:0046 Piiripõllu Maatulundusmaa 100% 14301:001:0008 Uue-Antsla tee 1 Maatulundusmaa 100% 14301:001:0060 Uue-Antsla tee 2 Maatulundusmaa 100% 14301:001:0009 Kolme-Tamme Maatulundusmaa 100% 14301:001:0017 Andrese Maatulundusmaa 100% 84301:004:0011 Andrese Maatulundusmaa 100% 84301:004:0720 Mägiste Maatulundusmaa 100% 84301:004:0002 Oja Maatulundusmaa 100% 14201:001:0063 Õunaaia tee Transpordimaa 100% 84301:004:0158 Puurkaevu Tootmismaa 100% 84301:004:0004 Edasi Elamumaa 100% 84301:004:0003 Vahtramäe Elamumaa 100% 14201:001:0184 Uue-Antsla Sihtotstarbeta maa 100% kergliiklustee L4 84301:004:0153 Uue-Kuivati Tootmismaa 100% 84301:001:0331 Kolmnurga Maatulundusmaa 100% 5  14201:001:0128 Antsla mnt 13 Maatulundusmaa 100% EHAK kood: 8977 Vana-Antsla alevik 14301:001:0034 Antsla mnt 12 Elamumaa 100% EHAK kood:8 977 Vana-Antsla alevik 14301:001:0021 Antsla mnt 8 Maatulundusmaa 100% 14301:001:0028 Antsla mnt 2 Maatulundusmaa 100% 14301:001:0005 25183 Antsla-Kanepi Transpordimaa 100% tee 14201:001:0072 Antsla mnt 1 Üldkasutatav maa 100% Nimetatud kinnistud asuvad osaliselt looduskaitse- ja muinsuskaitsealuste alleede territooriumil ja sellest tulenevalt jäävad osaliselt koostatava hoolduskava alasse. 1.4 Allee kaitsekord Käsitletav allee kuulub kahe mõisapargi territooriumile, mõlema mõisapargi kaitsekord on mõnevõrra erinev. Uue-Antsla mõisapark ei ole mälestisena kaitse all, küll aga kuulub töös käsitletava allee vahetusse lähedusesse Uue-Antsla mõisa ainus mälestisena kaitse alla võetud objekt: Reg nr Nimetus 14122 Uue-Antsla mõisa väravapost, 19. saj Vana-Antsla mõis (ühtse objektina koos alleega) on ehitismälestisena riikliku kaitse all (reg. Nr 14062 ). Kaitse alla võetud "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.11.1997 määrus nr. 72, (RTL 1997, 214, 1129) Kuupäev: 06.11.1997. Mälestisele on määratud kaitsevöönd "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 28.03.2007 käskkiri nr 144 (RTL, 10.04.2007, 28, 516) Kuupäev: 28.03.2007. Mälestise vahetusse lähedusesse või selle kaitsevööndisse jäävad järgmised mälestised: Reg nr Nimetus 14077 Vana-Antsla mõisa rehi, 19. saj II pool 14076 Vana-Antsla mõisa tall, 19. saj I pool 14075 Vana-Antsla mõisa meierei, 19. saj II pool 14074 Vana-Antsla mõisa moonakatemaja 3, 18/19 saj 14073 Vana-Antsla mõisa moonakatemaja 2, 19. saj 14072 Vana-Antsla mõisa moonakatemaja 1, 19. saj 6 14071 Vana-Antsla mõisa kuivati keldriga, 19. saj 14070 Vana-Antsla mõisa ait 2, 18. saj II pool 14069 Vana-Antsla mõisa ait 1, 18. saj II pool 14068 Vana-Antsla mõisa valitsejamaja, 18. saj II pool 14067 Vana-Antsla mõisa kärnerimaja, 19. saj 14066 Vana-Antsla mõisa vesiveski, 19. saj 14065 Vana-Antsla mõisa kelder, 19. saj 14064 Vana-Antsla mõisa piirdemüürid, 19. saj 14063 Vana-Antsla mõisa väravapostid, 19. saj 14062 Vana-Antsla mõisa park 14061 Vana-Antsla mõisa peahoone, 18./19. saj SKEEM 2 Töös käsitletav ala on tähistatud kollase punktiirjoonega. Tumesinine joon - kultuurimälestise ala Helesinine joon – kinnismälestise kaitsevöönd Allikas: Maa-ameti kaardiserver, mai 2019. Kättesaadav http:/xgis.maaamet.ee Uue-Antsla ja Vana-Antsla mõisapark koos alleedega on looduskaitse all, KKR kood KLO1200088 (Uue-Antsla mõis), KLO1200108 (Vana-Antsla mõis). Kaitsekord on sätestatud 2006.03.03 Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. 7 SKEEM 3 Töös käsitletav ala on tähistatud sinise punktiirjoonega. Looduskaitsealune Vana-Antsla mõisapark on tähistatud oranzi joonega ja Uue-Antsla mõisapark on tähistatud punase joonega. Allikas: Maa-ameti kaardiserver, mai 2019. Kättesaadav http:/xgis.maaamet.ee Kaitserežiimiga tagatakse pargiruumis paiknevate üksikobjektide põhiväärtuste kaitse. Pargis sh kaitsealusel alleel ei tohi kaitseala valitseja nõusolekuta teha järgmisi tegevusi nt. puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku raie, ehitise k. a. ajutise ehitise püstitamine, katastriüksuste sihtotstarvete ja piiride muutmine jne. Lisaks on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestisel keelatud ehitamine, haljastus- ja raietööd. 1.5 Alleega seotud huvigrupid Olulisemad käsitletavate alleedega seotud huvigrupid on Maanteeamet, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Antsla valla elanikud, mõisapargi külastajad. Looduskaitsealuste Vana-, Uue-Antsla mõisapargi allee valitsejaks on Keskkonnaamet ja muinsuskaitse järelevalve teostajaks Muinsuskaitseamet. 8 Nii Keskkonna- kui Muinsuskaitseameti huvideks on tagada kaitsealuse allee heakord ning sealsete väärtuste säilimine. Maanteeamet on huvitatud liiklusohutusest riigiteel sh alleeruumis. 1.6 Uuringud ja kasutatud allikad Uue-, Vana-Antsla mõisapargi allee kohta eraldiseisvalt ei õnnestunud leida ühtegi ajaloolist uuringut, hinnangut või eritingimusi. Samas on koostatud mitmeid projekte, hinnanguid nii Uue- kui ka Vana-Antsla mõisapargi kohta, mis osaliselt käsitlevad ka kõnealuseid alleesid. Teadaolevalt ei ole alleeruumis läbi viidud uuringuid seal leiduva elustiku osas. Hoolduskava koostamisel on kasutatud järgmisi materjale: Uurimistööd ja hinnangud, projektid: • Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Võru rajoon.V. Ranniku. Tallinn 1977. A- 3265. ERA.T-76.1.3139 • Mõisate inventariseerimine. Eesti NSV mõisaarh. riikliku kaitse alla võtmise ettepanekud-põhjendused. Köide XV - Võru rajoon. Maiste, J., Tilk, K., Suuder, O. Tallinn 1979. A-366. ERA.T-76.1.10579 • Võru rajoon, Vana-Antsla mõis. Ajalooline õiend. ERA.T-76.1.11511 • Vana-Antsla mõis. Inventariseerimine. ERA.T-76.1.16174 Andmebaasid ja andmekogud veebis: • Eesti Ajalooarhiivi andmebaasid. Kättesaadav: http://www.ra.ee/ • Eesti Muuseumide Veebivärav. Kättesaadav: https://www.muis.ee/ • Eesti Rahva Muuseumi kogud. Kättesaadav: http://www.erm.ee • Eesti Rahvusarhiivi andmebaasid. Kättesaadav: http://www.ra.ee/ • Keskkonnaregister.2019. Kättesaadav: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPw9jDjl38zgrks3506Qnlwf7E4NP CCm 9 • Keskkonnainfoleht EELIS. 2019. Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ default.aspx?state=5;68547596;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=5031 • Kultuurimälestiste riiklik register. 2019. Kättesaadav. www.muinas.ee. 10 2. Ajalooline ülevaade 2.1 Ülevaade mõisa ajaloost Uue- ja Vana-Antsla mõisad on ajalooliselt olnud väga tihedalt seotud. Ajalooliselt vanem mõis on Vana-Antsla, mille kohta pärinevad esimesed teated 1405. aastast, mil praeguse mõisa asukohal paiknes Uexküllidele kuuluv linnus. 17. sajandi algul linnus purustati ja Rootsi kuningas kinkis mõisa maad Löwensternide suguvõsale. 17. sajandi teisel poolel eraldati mõisast Uue-Antsla ja senine Antsla mõis hakkas kandma nime Vana-Antsla. Löwensternid olid mõlema mõisa omanikud kuni 19. sajandi lõpuni. Seejärel vahetasid mõlemad mõisad omanikke, Vana-Antsla mõisa omandas Ungern- Sternbergid, kes tegutsesid mõisas kuni võõrandamiseni. Peale riigistamist tegutses mõisas mitmeid aastaid kodumajanduskool, hiljem Vana-Antsla Kutsekool, tänaseks on mõis eraomanduses. Uue-Antsla omanikuks sai peale Löwensternide lahkumist Stael von Holsteinide suguvõsa. Peale mõisa riigistamist jäi peahoone tühjaks ja lagunes. Täna on kunagise peahoone asemele ehitatud rahvamaja. 2.2. Allee ajalooline ülesehitus ja seotus mõisaruumiga Uue-Antsla ja Vana-Antsla mõis on omavahel ühendatud kaherealise ca 2km pikkuse lehtpuualleega. Arvestades, et allee on säilinud terviklikult on side kahe mõisa vahel tugev. Lisaks läheneb Vana-Antsla mõisa peahoonele lehtpuuallee põhjasuunast, allee on säilinud vaid osaliselt kuid säilinud lõik annab aimu kunagisest suursugusest puudereast. Vana-Antsa aleviku lõunaosas on ühepoolne kase allee, mis tõenäoliselt on istutatud u 40-50 aastat tagasi. Nimetatud alleelõik ei ole seotud ajaloolise mõisaruumiga kuid terviklikult säilinud puuderida on väärtuslik maastikuelement alevikus. 11 3. Alleeruumi olemasolev olukord 3.1 Alleeruumi terviklikkus ja seosed kontaktalaga Pikim käsitletav alleelõik seob omavahel Uue- ja Vana-Antsla mõisad. Maaharimise ja uusehituse käigus on allee kahes lõigus likvideeritud, kuid ülejäänud osas on allee säilinud terviklikult. Puude tervislik olukord on kogu lõigu ulatuses ebaühtlane. Puid on kahjustatud nii ebaõigete hooldusvõtetega kui ka maaharimise käigus. Täpsemalt vt lisa 2, dendroloogilise inventeerimise tabelist. Ajalooline lehtpuuallee on kahepoolne, valdavaks puuliigiks harilik tamm. Vana-Antsla mõisale põhjasuunast lähenev kahepoole allee on säilinud lühikese lõiguna. Säilinud puud on on tänu tormikahjudele üsna kehvas olukorras. Puudele on hiljuti tehtud võrahooldust kui nende olukord on endiselt pigem rahuldav. Vana-Antsla aleviku lõunaosas asuv arukase allee on ühepoolne väga hästi säilinud puuderida. Puuderivi asub maantee katendi servas ca 10m kaugusel. SKEEM 4 Töös käsitletav ala on tähistatud Uue-Antsla lõik sinise joonega ja Vana-Antsla lõik punase joonega. Allikas: Maa-ameti kaardiserver, mai2019. Kättesaadav http:/xgis.maaamet.ee 12 Vana-Antsla alevikus on vahetult allee taha ehitatud hooneid, ülejäänud osas on puuderida ääristatud haritud põllumaaga. Avatud põllumaa toob allee maastikus hästi esile ja see on piirkonnale oluline maastikumärk. Uue-Antsla ja Vana-Antsla mõisate alleedes (ajaloolistes lõikudes va arukaskede osa) on ajalooliste alleepuude vahekaugus ca 9-12 m, puude kaugus maantee katendi servast ca 2 m, arukased asuvad maantee katendi servast ca 10m kaugusel. Lisaks ajaloolistele alleepuudele on säilinud puuderivis mitmeid loodusliku uuenduse käigus kasvama jäetud puid, mis vaatamata liigilisele ja vanuselisele erinevusele moodustavad terviklikuna tajutava alleeruumi. 3.2 Vaated alleeruumis Vana- ja Uue-Antslat ühendav alleelõik on pikk ja ümbritsev maastik vaheldusrikas. Vaated, mis avanevad maateel sõites allee erinevates lõikudes piki alleed on olulisema väärtusega antud alleel. Lisaks avanevad vaated ümbritsevatelt haritavatelt põldudelt kuid kuna põllumaa vahel puuduvad üldkasutatavad juurdepääsuteed on need vaatesuunad väärtuslikud, kuid vähestele näha. Vana-Antsla alevikku läbiva Antsla-Kanepi teelõigus asuvad alleed on ääristatud suures osas kas hoonete või siis Vana-Antsla mõisapargiga, mistõttu avanevad alleelõikudele olulisemad vaatesuunad piki maanteed nii Antsla kui ka Urvaste poolt tulles. FOTO 1 Vaade Vana-Antsla suunas piki alleed. Foto autor Kati Niibo 2019 13 FOTO 2 Vaade Urvaste suunas piki alleed. Foto autor Kati Niibo 2019 FOTO 3 Vaade Vana-Antsla mnt Antsla suunas asuvale arukase alleele Foto autor Kati Niibo 2019 FOTO 4 Vaade Uue-Antsla suunas piki alleed. Foto autor Kati Niibo 2019 14 FOTO 5 Vaade Uue-Antsla suunas piki alleed. Foto autor Kati Niibo 2019 FOTO 6 Allee Uue-Antslas külas sees. Foto autor Kati Niibo 2019 FOTO 7 Allee Uue-Antslas külas sees. Foto autor Kati Niibo 2019 15 3.3 Teedevõrk alleeruumis Kõik käsitletavad alleed ääristavad asfaltkattega teed. Puud asuvad valdavalt 2m kaugusel maantee katendi servast, vaid arukase allee Antsla-Kanepi maantee servas asub katendi servast ca 10m kaugusel. Käsitletavate alleelõikude ulatuses on alleepuude vahel vaid üksikud kruntide juurdepääsuteed, millede paigutamisel on arvestatud olemasolevate alleepuudega või siis on puud eemaldatud. Puude võrad vajavad liiklusohutuse seisukohalt mitmes lõigus korrastamist, vt täpsemalt inventeerimise tabelist üksikpuude kaupa. 3.5 Alleeruumi dendroloogiline hinnang ja allee pass Käesoleva hoolduskava käigus viidi 2019. aasta märtsis läbi Uue-Antsla, Vana-Antsla mõisapargi alleepuistu dendroloogiline hinnang. Koostati allee pass, milles on välja toodud koondandmed allee puude kohta tervikuna. Dendroloogilise inventeerimise tabelisse on kantud taksonite nimekiri eesti keeles ladinakeelsete vastetega, tüve läbimõõt, tervislik seisund, võra ulatus maantee suunas, puu ohtlikus liiklusele, lisauuringute vajadus, juurestiku, tüve ja võra seisukord ning planeeritud hooldus- ja/või raietööd. Puistu dendroloogilise hinnangu tabel on esitatud lisas 3 ja 4 ja dendroloogilise inventeerimise joonis kahel joonisel joonis nr 1, 2. Kokku inventeeriti Uue-Antsla, Vana- Antsla mõisapargi alleeruumis 410 puittaime, valdavateks liikideks harilik tamm, harilik pärn, arukask üksikute isenditena on esindatud ka lehis, künnapuu, harilik jalakas, hõberemmelgas jms. UUE-ANTSLA LÕIK Uue-Antsla – Vana-Antsla tee Uue-Antsla mõisapargiga piirnev teelõik Kahepoolne Pärna allee. Allee mõlema poole puud korduvalt tulbastatud. Parempoolsele osale on teostatud 2013. a võra vähendamine ca 3 meetri võrra ladvast ning maanteepoolselt küljelt. 2014. a eemaldati paremal pool teed kännuvõsud ning vesivõsud puutüvedelt. 16 Vasakpoolsele looduskaitsealusele osale on teostatud külgharude kärpimine. Üldised soovitused allee hooldamiseks: kuigi parempoolse osa tüvede seisukord on väga halb, siis allee terviklikkuse huvides peaks püüdma seda säilitada. Eemaldada 3 m tüved, mille võra on hävinud. Võrasid kujundada regulaarselt (max viie aasta järel) kärpides oksi umbes 3 meetri võrra, et puud ei kasvaks teetsooni. Kui võra regulaarselt vähendada, siis ei muutu vesivõsudest koosneva võra oksad murdumisohtlikuks. Vasakpoolne (puud nr 36 – 64) varasemalt tulbastatud pärna-allee. Ühtlaselt heas seisundis olevad puud. Tõenäoliselt on juurte piirkonnas tehtud kaevetöid ning tee poolt on võraalune pind tihenenud ning osaliselt sillutisega kaetud. Kuigi tüved on pealtnäha terved, võib esineda valest lõikamisest põhjustatud mädanikku. Järjepideva hooldamisega ja õigete lõikusvõtetega saab puid säilitada. 2. Uue-Antsla teelõik kortermajade piirkonnas (puud nr 67 – 121 ja 208 – 255) Paljudel vahtratel tormiga harud murdunud, esinevad suured õõnsused ja ulatuslik tüvemädanik. Palju vahtraid on harunenud kaheks, harunemiskoht võib olla murdumisohtlik. Tugivöö paigaldamine ei ole neil puudel perspektiivne, kuna puudel esinevad erinevad kahjustused, mille tõttu puud ei pruugi olla enam väga pikaealised. Soovitus oleks allee osa alates puust nr 67 kuni puuni nr 120 likvideerida ning rajada uus allee, kasutades liigina näiteks harilikku tamme ja istutades puud õige vahekaugusega ning arvestades maantee ning tulevase kergliiklustee asukohaga. 3. Uue-Antsla teelõik (puud nr 122 – 207) Pärna-võrsesurm (Thyrostroma compactum) alumisetel okstel. Sellel lõigul puhastada kraaviserv ja puude võraalune võsast ning murdunud puudest, et parandada nähtavust ja tagada paremad kasvutingimused alleepuudele. 17 VANA-ANTSLA LÕIK 1. Vana-Antsla allee (puud nr 1 – 99) 2016.a novembris teostati tormikahjude (3. juuli 2016) likvideerimine. Osaliselt eemaldati selle töö käigus ka suuremaid kuivanud oksi. Osade puude suured harud murdusid tormiga nii, et allesjäänud oksaosa pole võimalik enam sobiva koha peale tagasi lõigata. 2. Vana-Antsla allee alates Antsla mnt J10 (puud nr 100 – 123) Puud hooldatud 2016.a novembris – teostati tormikahjude likvideerimine ning osaliselt võrahooldus ja võrade tõstmine. 3. Vana-Antsla puud nr 124 – 156 See lõik ei ole looduskaitse all. Kaskede grupp, mille hooldamiseks tuleb võrasid maantee poolt tõsta, et oleks tagatud liiklusohutus. 18 4. Väärtused ja probleemid VÄÄRTUSED: • Säilinud allee markeerib ajaloolist teed, side kahe mõisa vahel on tugev • Alleepuud moodustavad tajutava alleeruumi • Allee asub avatud haritavate põllumaade keskel, väga hästi ümbritsevas maastikus vaadeldav ja on oluline maamärk ümbruskonnas PROBLEEMID • Allee all kasvab isetekkelist võsa, mis vajab eemaldamist • Puud on aastaid hooldamata, tänu sellele puude tervislik seisund ebaühtlane • Puid on kahjustatud ebaõigete hooldusvõtetega • Puudel rohkelt mehhaanilisi vigastusi 19 5. Kavandatavad hooldustegevused 5.1 Tegevuskava ülesehitus Ajaloolise allee säilimise eelduseks on järjepidev allee jälgimine ja hooldus. Hooldustööde kavandamisel oleme tööd jaotanud kolme suurde rühma: 1. Regulaarsed hooldustööd 2. Alleepuude inventeerimisest tulenevad hooldustööd, mis etapisiseselt on jaotatud omakorda kahte suurde rühma – esmase tähtsusega hooldustööd ja teisese tähtsusega hooldustööd 3. Hooldustööde järgne allee ülevaatus ja sellega kaasnevad hooldustööd Regulaarsete hooldustööde all on mõeldud tegevusi, millele pöörata tähelepanu, et oleks parimal viisil tagatud allee terviklik säilimine ja olemasolevate puude heaolu sh allee alune niitmine, maaharimine, kaevetööd jms. Allee inventeerimise käigus on hinnatud kõiki allee puid ja igale puule on antud hooldussoovitused, mis on omakorda jaotatud vastavalt kas esimeses või teises etapis teostatavateks töödeks. Esimese ja teise hoolduse ajaline vahe on minimaalselt 3 aastat. Kahe hoolduse vahele on oluline jätta ajaline vahe, et aastaid hooldamata vanad puud saaksid peale esmaseid hooldustöid aega, et kohaneda uue tekkinud olukorraga. Tööde planeerimise aluseks on dendroloogiline inventeerimine, mis on esitatud käesoleva töö lisas 3. Arvestades, et allee koosneb vanadest puudest, mis on tihedalt koos kasvanud ja aastaid hooldamata on suuremahulistel hooldustöödel tagajärjed, mida ei ole võimalik alati ette ennustada. Sellest tulenevalt oleme hoolduskavas näinud ette ka hooldustööde kolmanda etapi. Hoolduskava kaheksandal aastal tellida puittaimede hindaja, kes vaatluse käigus hindab alleepuude hetkeolukorda ja seda kuidas allee on kohanenud eelnevas kahes etapis tehtud hooldustöödega. Juhul kui visuaalse vaatluse käigus selgub, et allees on puid, kellede olukord on oluliselt halvenenud, teostada vajadusel allees täiendavad hooldustööd. 20 5.2. Teostatavad hooldustööd 5.2.1 Regulaarsed hooldustööd Niitmine Kogu võra laiuselt niita alleepuude alust minimaalselt 1x suve jooksul, et puude alla ei hakkaks kasvama isetekkeline võsa. Parim aeg niitmiseks on juuli, niidetud rohi jätta allee alla. Selleks, et vältida puu tüvede vigastamist mitte niita puu tüvedele lähemalt kui 1m. Sellel alal on rohu kasv tänu puu juurtele nõrk ja seal kasvavav rohi võiks jääda hoolduseta st uueneb ise looduslikult. Puu seisukohalt on soovitav vältida selles ulatuses mistahes hooldustöid (nt kaevamine, trimmerdamine, taimekaitsevahendite kasutamine, uusistutuse rajamine vms). Maaharimine Käsitletav alleelõik on osaliselt ääristatud haritava põllumaaga. Maaharimine on lubatud kuni allee võrade välispiirini, et mitte kahjustada puude juuri. Selleks, et maaharimise käigus ei saaks puud vigastada on vajalik eemaldada üksikud oksad, mis on kasvanud kaugemale enamike puude võra välispiirist. Puu seisukohalt on soovitav vältida selles ulatuses mistahes hooldustöid (nt kaevamine, trimmerdamine, taimekaitsevahendite kasutamine, uusistutuse rajamine vms). Antud nõue on osaliselt soovituslik maaomanikule kuid oluline alus ka Maanteeametile tööde tellimisel. Nii on võimalik vältida, et iga maaomanik ei hakka ise eemaldama maaharimistöid „segavaid” oksi. Kaevetööd Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis teostatavate kaevetööde aluseks on MuKS § 58 „Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad nõuded.” Võimalusel vältida kaevetöid kogu võra laiuselt va teedel. Samuti vältida puistematerjali ladustamist puude võra laiuselt va olemasolevatel teedel. Rajatised alleeruumis Uue-Antsla, Vana-Antsla mõisapargi alleeruumis puuduvad rajatised, mida antud töö käigus käsitleda. Uute rajatiste püstitamine lähemale kui 10m allee võra välispiirist on keelatud. 21 5.2.2 Hooldustööd allee inventeerimisest lähtuvalt Tööde planeerimise aluseks on dendroloogilise inventeerimise tabel, vt lisa 3. Puittaimede hindamisest lähtuvalt on hooldustööd jaotatud kahte etappi. Aastaid hooldamata puud on aja jooksul tihedalt kokku kasvanud ja ühe korraga liialt paljude okste eemaldamine võib oodatud kasu asemel mõjuda puule hoopis hukutavalt. Selleks, et vanadel puudel oleks lihtsam uue tekkinud olukorraga kohaneda, peab esimese ja teise etapi hooldustööde vahele jääma 3 aastat. Lisas 2 on esitatud inventeerimise koostamise metoodika, kus on täpsemalt lahti kirjutatud ka erinevatele hooldustöödele esitatud nõuded. Inventeerimisest lähtuvate hooldustööde teostamise perioodil (esimese ja teise etapi hooldustöö) on oluline, et järelvalvet teostaks lisaks Maanteeameti spetsialistile ka puittaimede hindaja kutsetunnistusega spetsialist. Puude lõikusaeg Puude hoolduseks on kõige ideaalsem aeg 15.juuni-15.aprill, sel ajal töid tehes arvestatakse ka Eestis heaks tavaks saanud raierahu aega, et mitte ülearu segada lindude pesitsemist. Suvel lõigatud väiksemate okste lõikehaavad suudavad kinni kasvada juba sama vegetatsiooniperioodi jooksul. Suuremad lõiked paranevad aastate jooksul. Kuivade okste lõikust võib puude seisukohalt sooritada ükskõik millisel aastaajal, siiski on oluline arvestada raierahu perioodi, mis on 15.aprill-15. juuni. Puude võrade harvendamist ja võra vähendamist eelistatavalt mitte teha kevadel. Sel ajal algab kasvuperiood ja puudel (pärnad, vahtrad) tekib lõikuse tagajärjel mahlajooks. Sel perioodidel tehtud lõikustega nõrgestatakse puud, tehtud hoolduse tagajärjed ei pruugi avalduda kohe järgmisel aastal vaid see avaldub pikemas ajaperspektiivis. Lõikusi võib teha ka talvel ilma lehtedeta perioodil, kuid siis peab arvestama, et ükskõik kui kogenud arborist puu otsas toimetab, võivad siiski jääda mõningad kuivad oksad märkamata (võrreldes vegetatsiooniperioodil sooritatud lõikusega). Puude likvideerimiseks on parim aeg talvel ilma lehtedeta perioodil. 22 Lõikusviisid Puud tuleb likvideerida nii, et ei ohustaks ega kahjustaks teisi, allesjäävaid puid, samuti muid rajatisi (hooned, bussipeatused, liiklusmärgid jms). Selleks tuleb vajadusel raied sooritada kas korvtõstukilt või ronides, kasutades köisi, rakmeid ja teisi arboristi töövahendeid. Kändude freesimine ei ole lubatud kogu allee ulatuses. Raiejäätmed utiliseerida. Raietööde teostaja Puuhooldus- ja raietöid võib teostada arborist, kellel on Arborist II või Arborist, tase 4 kutsetunnistus. 5.2.3 Hooldustööde kolmas etapp Hoolduskava eesmärkide parimaks täitmiseks on vajalik, et peale viimaseid hooldustöid so hoolduskava 8-ndal aastal hindab puittaimede hindaja täiendavalt allee tervislikku seisukorda ja vajadusel annab hooldussoovitused puudele, mis vajavad täiendavalt hooldustöid. Juhul kui mõne puu seisund on viimaste aastate jooksul oluliselt halvenenud, siis teeb hindaja sellekohase raporti, millised puud vajavad täiendavaid hooldustöid. Hooldustööd teostada vastavalt puittaimede hindaja soovitustele. 5.3 Uue-Antsla, Vana-Antsla mõisapargi allee kaitse korraldamine 5.3.1 Külastus- ja liiklusmõjude hindamine Selleks, et paremini korraldada alleeruumi hooldust ning seal läbiviidavaid tegevusi on tähtis hinnata külastus- ja liiklusmõjusid. 5.3.2 Uue kava koostamine Uue hoolduskava koostamisega alustatakse käesoleva kava kehtivusperioodi viimasel aastal. Kava koostamise raames hinnatakse kaitse tulemuslikkust ning seatakse eesmärgid järgmiseks kaitsekorraldusperioodiks. 23 5.4 Riigi teemaal paikneva Uue-Antsla, Vana-Antsla mõisapargi allee hoolduskava tegevuskava aastate kaupa (2019-2029) I tähtsusklass- hädavajalikud tegevused, milleta kaitse-eesmärke ei ole võimalik täita. II tähtsusklass- vajalikud tegevused, mille teostamisel aidatakse kaasa väärtuste säilitamisele ja ohtude kõrvaldamisele pargist. III tähtsusklass- soovituslikud tegevused, millel on väiksem mõju väärtuste kadumisele. Peatükk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Ühik Maht Korraldaja Tähtsusklass Hooldustööde teostamise aeg 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Inventuurid, seired, uuringud 5.3.1 Kaitseesmärki seire II + de seisundiseire ja tulemuslikkuse hindamine 5.2.3 Puittaimede seire I + hindaja allee ülevaatus Allee igapäevased hooldustööd 5.2.1 Niitmine Uue- 2304 m2 MA I + + + + + + + + + + (riigi-teemaal) Antsla lõik hooldustöö Vana- 3676m2 MA I + + + + + + + + + + Antsa lõik hooldustöö 5.2.1 Niitmine Uue- 1152 m2 O I + + + + + + + + + + (eramaal) Antsla lõik 24  Vana- 1838m2 O I Antsla lõik Alleepuude hooldus Uue- 165 tk I 5.2.2 Esimese Antsla hooldustöö hooldustähtsus lõik ega tööde käigus Vana- 340 tk O I + hooldatavad Antsla puud lõik hooldustöö Uue- 59 tk MA I 5.2.2 Teise Antsla hooldustähtsus lõik ega tööde käigus Vana- 22 tk MA I + hooldatavad Antsla puud lõik 5.2.3 Kolmanda uurin Uue- 202 tk MA I + tähtsusega g Antsla hooldustööd. lõik Puittaimede hindaja hinnang. Täiendavad hooldustööd, lähtuvalt Vana- 131tk MA I hinnangust Antsla lõik MA-Maanteeamet, O-eraomanik 5.4.1 Dendroloogilisest inventeerimisest lähtuvate hooldustööde mahud Lisas 3 on esitatud dendroloogilise inventeerimise tabel, kus iga üksikpuud on hinnatud ja antud hooldussoovitused. Nimetatud tabel on puuhooldustööde teostamise aluseks Uue- Antsla, Vana-Antsla mõisa pargi alleel. Tabeli lugemiseks on abiks puittaimede hindamise metoodika, mis on esitatud käesoleva töö lisas 2. 25 Käesolevas peatükis on välja toodud puuhooldustööde mahud vastavalt esimese ja teise hooldustööde etapis. Puuhoolduses kasutatakse erinevaid hoolduslõikustöid. Sageli on ühel puul vaja teha rohkem kui hoolduslõikustöö korraga. Sellest tulenevalt on tööde mahtude tabelis toodud hoolduslõikustööd toodud välja erinevate kombinatsioonidena. Näiteks puu nr. 8, harilikul tammel tuleb sooritada ainult noore puu lõikus. Samas puu nr. 14, harilik pärn on vaja sooritada kolm erinevat lõikust samaaegselt. Võra puhastamine (VP), võra tõstmine (VT) ja võra vähendamine (VV). Selliselt koostatud tabel annab parima ülevaate planeerides reaalseid hooldustöid alleel. Uue-Antsla mõisa pargi allee Esimese tähtsusega hooldustööd I tähtsuse hooldustööd tk Võra puhastamine (VP): 73 Võra tõstmine (VT): 4 Võra vähendamine (VV): 4 Võra puhastamine ja võra tõstmine (VP; VT): 60 Võra puhastamine ja võra vähendamine (VP; VV): 57 Võra puhastamine ja võra tõstmine ja võra vähendamine 2 (VP; VT; VV): Tugivööde paigaldamine: 1 Kännuvõsude eemaldamine: 83 LIKVIDEERIDA: 49 Puu ümbrusest võsa eemaldamine: 35 Kändude freesimine: 6 Heki piiramine: 4 Noore puu lõikus: 1 Kokku: 340 Esimese tähtsusega hooldustöid on vaja teostada 340 puittaimel Teise tähtsusega hooldustööd Teostada kolmandal aastat pärast esmase hooldustööde etapi möödumist. II tähtsuse hooldustööd (3. aastal) tk Võra vähendamine (VV): 1 Uus ülevaatus kolmandal aastal teise tähtsuse 22 hooldustööde etapis: Teostada võra vähendamine u 1/3 viie aasta järel: 33 Kokku: 59 26 Teise tähtsusega hooldustöid on vaja teostada 59 puittaimel Kolmanda tähtsusega hooldustööd Teostada hoolduskava kaheksandal aastal. III etapi hooldustööd (8. aastal) tk Uus lihtsustatud hindamine (ei ole vaja puid mõõdistada vaid tuleb need üle vaadata ja teha hooldustööde 202 ettepanekud ainult nendele puudele, mis vajavad sekkumist. Kokku: 202 Kolmanda tähtsusega hooldustöid on vaja teostada 202 puittaimel Vana-Antsla mõisa pargi allee Esimese tähtsusega hooldustööd I tähtsuse hooldustööd tk Võra puhastamine (VP): 83 Võra tõstmine (VT): 29 Võra vähendamine (VV): 1 Võra harvendamine(VH): 2 Võra puhastamine & võra tõstmine (VP; VT): 4 Võra harvendamine & võra puhastamine (VH; VP): 1 Võra puhastamine & võra vähendamine (VP; VV): 5 Võra tõstmine & võra vähendamine (VT; VV): 1 Likvideerida vesivõsud: 16 LIKVIDEERIDA: 13 Puu ümbrusest võsa eemaldamine: 22 Noore puu lõikus: 1 Kokku: 165 Esimese tähtsusega hooldustöid on vaja teostada 165 puittaimel Teise tähtsusega hooldustööd Teostada kolmandal aastat pärast esmase hooldustööde etapi möödumist. II tähtsuse hooldustööd (3. aastal) tk Võra harvendamine (VH): 1 Võra tõstmine (VT): 1 Uus ülevaatus: 7 LIKVIDEERIDA: 3 Kännuvõsude eemaldamine: 6 Lisauuringud reisistograafi või tomograafiga: 4 27  Kokku: 22 Teise tähtsusega hooldustöid on vaja teostada 22 puittaimel Kolmanda tähtsusega hooldustööd Teostada hoolduskava kaheksandal aastal. III etapi hooldustööd (8. aastal) tk Uus lihtsustatud hindamine (ei ole vaja puid mõõdistada vaid tuleb need üle vaadata ja teha hooldustööde 131 ettepanekud ainult nendele puudele, mis vajavad sekkumist. Kokku: 131 Kolmanda tähtsusega hooldustöid on vaja teostada 131 puittaimel 6. Tulemuslikkuse hindamine Arvestades, et allee näol on tegemist vanade puudega on õigustatud alleepuude tervisliku seisundi pidev jälgimine, ainult nii on maksimaalselt tagatud nii liiklejate ohutus kui ka puude säilimine. Enne uue hoolduskava koostamist järgmiseks kümneks aastaks on oluline hinnata eelmise hoolduskava jooksul tehtud töid käsitletavate mõisapargi alleedel. Lähtuvalt tekkinud olukorrast ja puude tervislikust seisundist hinnata tehtud tööde mõju alleeruumile ja anda uued hooldussoovitused. Tulemuslikkuse hindamisel analüüsitakse, kas seatud tegevused aitasid kaasa väärtuste kaitse saavutamisele. Hoolduskava analüüsitakse vajadusel kaitsekorraldusperioodi keskel ja uuendatakse hinnangu tulemuste alusel kaitsekorraldusperioodi lõpus. Alleeruumi kaitsetegevus loetakse tulemuslikuks, kui kaitsekorraldusperioodi lõpus on Uue-Antsla, vana-Antsla mõisapargi alleeruumi kaitse-väärtused säilinud ning väärindatud: 1. Säilinud on alleeruumi piiride terviklikkus. 2. Säilinud on ajalooline teede struktuur ja tugev seos pargiosa ja alleeruumi vahel. 3. Tagatud on teeruumi ohutus ja kasutussõbralikkus. 4. Tagatud on alleeruumi kui terviku regulaarne hooldus; 28 5. Tagatud on alleepuude aluse regulaarne hooldus; 6. Allee hooldusraiega on võimalikult hästi tagatud väärtuslike üksikpuude, puuderidade kasvutingimused. 7. Vaadete plaanil kajastatud olulised vaatesihid on avatud ja hooldatud. 29 LISAD Lisa 1 Lähteülesanne (väljavõte hankedokumentidest. Lisa III-2 tehniline kirjeldus) 4. Töö korraldus/metoodika 4.1. Tööd viiakse läbi kolmes etapis, koostades iga objekti kohta: 4.1.1. Geodeetiline alusplaan M 1:500. See koostatakse kogu alleeruumi kohta, mille ulatus täpsustatakse kaitseala valitsejaga. Geodeetilisele aluplaanile tuleb kanda reaalne võraprojektsioon puu seisundiklassi tähistava värviga. Eraldi värvi või tingmärgiga märkida ära (eeldatavalt) ajaloolised alleepuud. Ajaloolise allee koosseisu mittekuuluvad peenemate puude grupid võib geodeetilisele alusplaanile kanda rühmana ning ka sellisena hinnata. Lisaks puudele kantakse alusplaanile: - katastriüksuste piirid; - kõlvikute piirid; - maa-alused ja -pealsed tehnovõrgud (kooskõlastatakse nende valdajatega); - teed, rajad; - ehitised, varemed, kiviaiad, suured kivid; - suured kännud (läbimõõduga üle 60cm); - vanad oksahunnikud; - võsa, põõsad ja hiljem alleesse lisandunud puud; Esile tõstetakse riigitee maa-alal kasvavad puud. 4.1.2. Seisundi hindamine. Hõlmab alleeruumis kasvavaid üksikpuid ning see sisaldab järgmisi andmeid : - puu liik eesti ja ladina keeles; - rinnasläbimõõt cm (tähelepanuväärsetel puudel (haruldased liigid, kaitsealused liigid, kaitsealused üksikpuud, puud diameetriga üle 99 cm jne) tüve ümbermõõt ja kõrgus). Puude rinnasläbimõõdu määramisel võib kasutada arvutuslikku meetodit tuletades läbimõõdu ümbermõõdu väärtusest või võetakse suurim ja väikseim läbimõõt ning arvutatakse aritmeetiline keskmine. Kasutatud mõõtmis- ja hindamismetoodika tuleb kirjeldada seletuskirjas; - tervisliku seisundi hinnang tunnustatud 4-astmelise skaala alusel, kus nr 1 tähistab tervet puud. Peab sisaldama hinnanguid puu juurestiku, tüve ja võra kohta ning üldhinnangut puu seisu- ja murdumiskindluse kohta. Kirjeldada tuleb tuvastatud vigastused, kahjustused, haigused jm ning nende mõju puu seisundile. Anda hinnang puu perspektiivse ohtlikkuse kohta liiklusohutusest lähtuvalt. 4.1.3. Hoolduskava järgnevaks 10 aastaks, mis sisaldab: - I ja II tähtsusjärjekorra puuhooldustööde (sh raiete) ning järgnevate hindamiste ajakava. Hooldustööde kirjeldamisel lähtuda arboristika-alastest juhenditest; 30 - monitooringu ja lisauuringute (resistograaf, tomograaf vm) põhjendatud vajadus; - ettepanekud allee elujõulisuse kindlustamiseks ning (liiklus)ohutuse tagamiseks; - ettepanekud täiendusistutusteks, sh liigiline koosseis, vajalikud eeltööd (näiteks täiendav raie vms). 4.2. Töö tegemisel juhinduda „Pargi hoolduskava koostamise juhendist“, 2011 (tellija Keskkonnaamet), mis on leitav elektrooniliselt Keskkonnaameti kodulehel. 5. Töö vormistamine 5.1. Töö vormistatakse iga Lisas 1 nimetatud alleeobjekti kohta eraldi aruandena kahes eksemplaris paberkandjal (prinditult) ja digitaalsel teabekandjal, kõigi punktides 4.1-4.2 nimetatud tööde osas hiljemalt lepingu perioodi lõpuks. 5.2. Töö aruanne koosneb osadest: 5.2.1. Seletuskiri, mis sisaldab: - allee ajaloolist ülevaadet (skeemid, fotod), seotust maastiku ja (mõisa)ansambliga, andmeid originaalsete istutusjoonte ja –vahede kohta, allee kaitsestaatuse, väärtuste ja ohutegurite kirjeldust; - kasutatud hindamismetoodika kirjeldust ning valiku põhjendust; - üldiste hooldustööde kirjeldust (hoolduskava). Seletuskirja soovituslik sisukord on esitatud Lisas 2. 5.2.2. Seisundi koondtabel (allee pass), mille vorm (soovitatavalt exceli formaadis tabelina) kooskõlastada Tellija ja kaitseala valitseja(te)ga. See sisaldab andmeid puude, nende võra, tüve ja juurestiku ning nende seisundi ja planeeritud hooldus- või raietööde kohta. 5.2.3. Allee alusplaan, millele kantakse nummerdatud ja hinnatud puud (numeratsiooni peab vastama koondtabelis olevale). Seisundiklassid märgitakse alusplaanil vastavalt metoodikale erinevate värvidega. 31 Lisa 2 Dendroloogilise inventeerimise koostamise metoodika Töö koostamise eesmärk Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine: • Anda hinnang perspektiivse ohtlikkuse kohta liiklusohutusest lähtuvalt; • Dokumenteerida andmed alleepuude ja kõigi teiste puittaimede kohta, mis kasvavad alleepuude võra laiusel alal (puu liik eesti ja ladina keeles; rinnasläbimõõt sentimeetrites; tervisliku seisundi hinnang neljaastmelisel skaalal); • Anda hinnang allepuudele teostatud hooldustööde kvaliteedi kohta (kui on teostatud); • Anda hooldusjuhised järgnevaks kümneks aastaks (I ja II tähtsuse järjekorra puuhooldustööde (sh raiete) ning järgnevate hindamiste ajakava). Välitööde koostamise metoodika Välitööde teostamisel ja puude seisundi hindamisel on aluseks võetud 27. juuni 2018 välja antud hinnang "Kuressaare vanalinna kõrghaljastuse seisundi hindamine ja hooldusjuhiste määramine looduskeskkonna säilitamiseks", mida on mõnevõrra kohendatud, saavutamaks täpsemalt hanketingimustes sätestatud eesmärke. Kättesaadav: https://www.kuressaare.ee/uus/public/Projektide_fotod/Projektide_failid/ 1_Tiitel_tekst_suur_11_lk.pdf (18.11.2018). Välitööde käigus mõõdeti puude välismõõtmed ja hinnati visuaalsel vaatlusel nende seisundit. Olulisematest puudest ning suurematest kahjustustest tehti fotod. Sõltuvalt seisundist selgitati välja lisauuringute vajadus ning anti soovitused puude edasiseks hoolduseks. 1. Määrati puude liigiline koosseis; 2. Mõõdeti tüve rinnasläbimõõt 1,3 meetri kõrguselt juurekaelast, kasutades spetsiaalset mõõdulinti "Talmeter". Kui sel kõrgusel asus tüvepahk, muu paksendus või harunemiskoht, mõõdeti lähimast kohast selle alt, märkides koos läbimõõduga pärast kaldkriipsu tegeliku mõõtmiskõrguse. Kui tüvi harunes altpoolt, siis mõõdeti harude läbimõõdud eraldi. Pikliku ristlõikega tüvedel on võetud suurema ja väiksema mõõtmistulemuse keskmine. 3. Mõõdeti puu võra läbimõõt, võra horisontaalprojektsioonist maapinnal neljas suunas. Hindaja seisab näoga puu suunas, maantee jääb selja taha (tabelisse kantakse 4 mõõtu -maanteest paremale, maanteest vasakule, maantee suunas, maanteest eemale). Mõõtmiseks kasutatakse mõõdulinti ning ümardades tulemused täismeetriteks. 4. Tähelepanuväärsetel puudel (haruldased liigid, kaitsealused liigid, kaitsealused üksikpuud, puud diameetriga üle 99 cm jne) mõõdeti kõrgus juurekaelast ladva tipuni, kasutades elektroonilist kõrgusmõõtjat "Haglöf" 20-meetrise baasiga. 5. Määrati puu üksikosade tüve, juurte ja võra seisukord, millest kokku kujunes puu üldine seisundiklass. Puude tervislikku seisundit hinnati vastavalt allpool toodud juhendile „Puu seisundi hindamine“, mis põhineb rahvusvaheliselt kasutataval puude visuaalse hindamise meetodil. Abivahenditena kasutati binoklit (võras esinevate haiguste ja vigastuste 32 kindlakstegemisel) ning nuga (tüve ja juurekaela kahjustuste uurimisel). Puu osade seisundi põhjal määrati seisundiklass puule kui tervikule. Koondhinnangu andmisel on arvestatud kõigi välitöödel tuvastatud mõjurite ohtlikkust puu elujõule ja eale ning seisu- ja murdumiskindlusele, samuti alusplaanil tuvastatud maa-aluste trasside olemasoluga. Vastavalt seisundiklassidele tähistati alusplaanil puude võrad järgmiste värvidega: 1 seisundiklass – punane 3 seisundiklass – roheline 2 seisundiklass – sinine 4 seisundiklass – pruun Eraldi värviga on tähistatud (tõenäoliselt) ajaloolised alleepuud. Puu seisundi hindamine, seisundiklassid Puu seisundi hindamine põhineb C. Matthecki ja tema kaastööliste poolt Karlsruhe uurimiskeskuses (Research Center Karlsruhe GmbH) 1990ndate alguses väljatöötatud metoodikal VTA (Visual Tree Assessment). Väliste, silmaga nähtavate tundemärkide järgi hinnatakse eraldi juurestiku, tüve ja võra seisundit, selgitades välja kasvukeskkonnast, hooldusest ning kahjustajatest põhjustatud kõrvalekalded nende välisilmes ning talituses. Puu üksikosadele määratakse seisundiklassid, nende põhjal antakse koondhinnang puu seisundile. Seisundiklasside kirjeldamisel on kasutatud E. Laasi, S. Nurme ning T. Suoranta vastavasisulisi töid ning Tallinnas kasutatavat puittaimede väärtusklasside hindamise juhendit „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“. Tervisliku seisundi hindamise skaala on 4-astmeline, kus „1“ tähistab tervet ja elujõulist ning „4“ surnud, kuivavat või murdumisohtlikku puud või sellist, mille raievajadus selgub pärast lisauuringuid. Puu üksikosade seisundiklassid Puu osade hindamisel ning seisundiklasside määramisel arvestatakse järgmiste tunnustega: Juured ja juurekael 1 skl / väga hea • Teadaolevalt pole võra alusel alal tehtud kaevetöid ega kahjustatud muul viisil jämedaid (üle 2 cm läbimõõduga) juuri. • Pole nähtavaid (kambiumi-puidu) vigastusi, mädaniku tunnuseid ega keerdjuuri. 2 skl / hea • Võra alune maapind on kuni 1/3 ulatuses tihenenud või kaetud sillutisega. • Ilmselt on kahjustatud üksikuid jämedaid juuri. 33  • Esinevad üksikud vigastused või paiksed mädanikukolded, mis ei halvenda lähiaastail puu seisukindlust. 3 skl / rahuldav • Võra alune maapind on kuni 2/3 ulatuses tihenenud või kaetud sillutisega. • Võra aluse maapinna kõrgust on muudetud kuni 20 cm võrra. • Pöördumatult kahjustatud või eemaldatud on kuni 1/3 peajuurtest. • Ühel pool tüve on peajuurtel või juurekaelal 1-2 noort puuseene viljakeha. • Juurekaelal on mädanik või õõnsus, mis hõlmab kuni 1/2 juurekaela läbimõõdust. 4 skl / halb • Juurekaela lähedale pinnasesse on tekkinud lõhed või on juurestik maast välja kerkinud. • Üle 1/3 peajuurtest on pöördumatult kahjustatud või hävinud kahjustuste või sobimatute kasvutingimuste tõttu. • Ümber tüve on peajuurtel või juurekaelal mitu puuseente viljakeha. • Juurekaelal on mädanik või õõnsus, mis hõlmab üle 1/2 juurekaela läbimõõdust. Tüvi 1 skl / väga hea • Püstine, sirge, liigiomase kuju ja jämedusega. • Pole nähtavaid mädaniku- ega haigustunnuseid. • Esinevad üksikud oksakrae kohalt tehtud lõikehaavad, mille läbimõõt on kuni 1/3 tüve läbimõõdust või väikesed mehaanilised vigastused. 2 skl / hea • Esinevad mitmed väikesed või üksikud suuremad (haava läbimõõt kuni 1/2 tüve läbimõõdust) mehaanilised vigastused või oksalõikehaavad. • Esinevad paiksed mädanikukolded või väikesed tüveõõnsused. • Esinevad lühikesed koorelõhed. 3 skl / rahuldav • Koorevigastus hõlmab kuni 2/3 või puidu vigastus kuni 1/2 tüve ümbermõõdust. • Tüvemädanik või õõnsus hõlmab kuni 2/3 tüve läbimõõdust. • Mitmetüvelise puu harunemiskohas on vahele kasvanud koor. • Esinevad korduvalt avanevad tüve- (külma-) lõhed. • Tüvelõhedes või oksaasemetel esineb bakternõre. • Esineb 1-2 noort puuseene viljakeha. 4 skl / halb • Esinevad ulatuslikud koore- või puiduvigastused, mis võivad peatselt põhjustada puu kuivamise või murdumise. • Koores on tüve paindumise tagajärjel tekkinud värske piki- või ristilõhe, mis ilmselt ulatub puidu sisse. • Tüvede harunemiskohas on pikilõhed või puuseente viljakehad. • Puuseente viljakehad kasvavad mitmes kohas ümber tüve või kasvab ühes kohas mitmeid aastaid agressiivse seeneliigi viljakeha. • Tüvemädanik või õõnsus on suurem kui 2/3 tüve läbimõõdust. • Tüvi on liiga peenike võrreldes puu kõrgusega (puu kõrguse ja tüve läbimõõdu suhe on suurem kui 50). Võra 34 1 skl / väga hea • Liigiomase struktuuri, tunnuste ja juurdekasvuga. • Esinevad üksikud normikohaselt tehtud oksalõikehaavad. • Võra alumises osas esinevad üksikud kuivanud oksad. 2 skl / hea • Ladvavõrsete juurdekasv on kergelt pidurdunud. • Üksikutel lehtedel, okastel või peentel võrsetel esinevad kahjustuste või haiguste tunnused. • Enamus lehti või okkaid on liigiomase värvuse ja suurusega. • Võra all- ja keskosas esineb üksikuid kuivanud oksi. 3 skl / rahuldav • Üksikud ladvaoksad on kuivanud või eemaldatud valede lõikusvõtetega. • Üksikutel põhiokstel on kahjustuste või haiguste tunnused või on neid kahjustatud valede lõikusvõtetega. • Võrsete juurdekasv on pidurdunud ning võra on hõrenenud. • Esineb murdunud oksi või oksatüükaid ja -rebendeid. • Esinevad üksikud peened vahelekasvanud koorega kahvelharud või põhioksad. 4 skl / halb • Üle 1/2 võrast on kuivanud või eemaldatud. • Võrsete juurdekasv on lõppenud. • Võra on kasvanud või lõigatud ühekülgseks. • Esinevad jämedad vahelekasvanud koorega või muul põhjusel rebenemisohtlikud harud või põhioksad. • Enamus põhiokstest või lehestikust või okastest on kahjustuste või haigustunnustega. Puu seisundiklassid 1 seisundiklass (skl) – terve ja elujõuline puu • Liigile omase kasvukuju ja tunnustega. • Puuduvad nähtavad mädaniku- või haigustunnused. • Võivad esineda üksikud kinnikasvavad mehaanilised vigastused või oksalõikehaavad. • Võivad esineda üksikud kuivanud oksad võra alumises osas. 2 skl – kergelt kahjustatud, veel elujõuline puu • Esinevad mikroorganismidest või kasvukeskkonnast või valest hooldusest tingitud kasvuhäired ja paiksed kahjustuskolded, mis õige hoolduse korral ei halvenda puu seisundit. • Puu juurdekasv on kergelt pidurdunud. • Kuivanud oksad esinevad võra alumises või keskosas. 3 skl – kahjustatud, väheneva elujõuga puu • Üksikud ladvaoksad on kuivanud. • Võra on hõrenenud. • Kambiumi- või puiduvigastused on suuremad kui 1/3 tüve läbimõõdust. • Tüvemädanik hõlmab kuni 2/3 tüve läbimõõdust. • Kuni 1/3 juurestikust on pöördumatult kahjustatud või eemaldatud. 4 skl – tugevasti kahjustatud, ohtlik, surnud puu • Enamus võrast või peajuurtest on tugevasti kahjustatud, eemaldatud või kuivanud. • Tüvemädanik hõlmab üle 2/3 tüve läbimõõdust. 35  • Esinevad ulatuslikud juurte- või tüvevigastused, mis võivad põhjustada puu murdumise. • Puu on ohtlikult viltu vajunud või kuivanud. PUUHOOLDUS- JA RAIETÖÖDE LÜHENDITE SELGITUS Planeeritud hooldus ja või raietööde lahtris toodud lühendid on koondtabelis märgitud vastavalt Euroopa puuhoolduse nõukogu poolt koostatud juhendile, mis on eesti keeles avaldatud 2012. aastal „Eesti Parkide Almanahhis 3“ ● VT – Võra tõstmine – Puult mõnede alumiste okste eemaldamine, mida kõige sagedamini tehakse alleedel umbekasvanud liikluskoridori puhastamiseks. Kuna suure puu alumised oksad on tihti küllalt jämedad ning nende eemaldamisel tekib tüvesse alati mädanikukolle, tuleb tüve juurest lõikamisele eelistada mõõdukat lühendamist sobiva II järgu külgoksani (võra osalist vähendamist). Hoiduda tuleb ka allee puude võra tasakaalustamisest, st tüve ühelt küljelt lõigates pole vaja seda samavõrra teha teiselt poolt. Puude alla tuleb tagada vaba ruum järgmiselt: ("Linnatänavad" EVS 843:2016) ○ sõidutee kohal min 4,6 m; ○ kegliiklustee või kõnnitee kohal min 2,8 m. ● VP – Võra puhastamine - Levinuim ja olulisim hooldustöö, millega tagatakse puu ohutus inimestele ja materiaalsetele väärtustele. Pargipuu tuleb üle vaadata (sõltuvalt selle asukohast) iga 5-10 (määratud märkuste lahtris) aasta järel ning vajadusel lõigata välja kuivad, murdumisohtlikud ja kahjustatud oksad ning ülearused vesivõsud. ● VH – Võra harvendamine - Okste valikuline väljalõikamine tihedavõralisest, ent veel kasvujõus puult nii, et võra suurus ega haabitus oluliselt ei muutu. Oksastiku välimise osa harvendamisel 5-10% võrra jõuab enam päikesevalgust maapinnale ning lisavalgust ja õhku tuleb ka võrasse. See stimuleerib sisemist lehestikku, mis omakorda muudab oksad koonilisemaks ja tugevamaks. Ka üksikute pikkade külgokste või ladvaharude tuuletakistust ja murdumisohtu saab vähendada oksatippude mõõduka harvendamisega. ● VV – Võra vähendamine – ladvaharude ja pikemate külgokste kärpimine sobiva elu-jõulise külgoksani (tavaliselt kuni 20% võra mahust). Lõikusega tuleb säilitada puu loomulik kasvukuju. Noore puu lõikus - Lõikuse eesmärgiks on noorest puust õigete lõikusvõtetega seisukindla ja ohutu (ühe läbiva tüvega) struktuuriga puu kujundamine. Topeltladva eemaldamine või konkurentladva “dieedile” panemine, selle lühendamise ja harvendamisega, eesmärgiga tulevikus topeltlatv eemaldada. Valida välja sobivad külgoksad ning teha ka kergem võra harvendamine. ● Tugivööde paigaldamine – tüveharude ühendamine spetsiaalsete sidemetega, millega välditakse väärtuslike puude lõhkirebenemist. ● LIKVIDEERITAV - üksikpuu, põõsa, võsa eemaldamine 36 Lisa 3 Uue-Antsla mõisa pargi alleepass, dendroloogilise hinnangu tabel 37 Lisa 4 Vana-Antsla mõisa pargi alleepass, dendroloogilise hinnangu tabel 38 Lisa 5 Fotod alleest Foto 1 Vaade alleele Vana-Antsla alleelõigule, esiplaanil puu nr 63 2019. Autor Liane Neeve 2019 Foto 2 Uue-Antsla allee, esiplaanil puu nr 155. 2019. Autor Liane Neeve 2019 39 Foto 3 Vana-Antsla allee, esiplaanil puu nr. 115. Autor Liane Neeve 2019 Foto 4 Uue-Antsla allee alguses on mitmeid pügatud pärnasid, mille tervislik seisukord ei ole väga hea. Autor Liane Neeve 2019 40 FOTO 5 Esiplaanil puu nr 183, Uue-Antsla alleel. Autor Liane Neeve 2019 Vana-Antsla alleelõik. Esiplaanil puu nr 54 41 Lisa 6 Kooskõlastused 42 JOONISED JOONIS 1 Uue-Antsla mõisa allee dendroloogiline inventeerimine (2 lehte) JOONIS 2 Vana-Antsla mõisa allee dendroloogiline inventeerimine (3 lehte) 43 TÖÖVÕTULEPING NR ……………. Maanteeamet , registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4 , 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida volituse alusel esindab Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna juhataja Janar T aal ja ………… , registrikoodiga ………… , asukohaga …………… , ……….. ……… (edaspidi Töövõtja), mida esindab ………….. ………… , Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool ), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping ) alljärgnevas: Lepingu ese Lepingu esemeks Uue-Antsla mõisapargi allee hooldus tööd 2020 (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. Lepingu üldtingimused Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud Kululoend . Lisa 3 – Tööde üle andmis- ja vastuvõtmisakti vorm. Lisa 4 - Hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud selgitused . Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. Lepin g on sõlmitud avatud hanke menetluse ga riigihanke „ Uue-Antsla mõisapargi allee hooldus tööd 2020 “ liht hanke tulemusena. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. Lepingu täitmise keel on eesti keel. Tähtajad ja T öö üleandmine Töö teostamist alustatakse Tellija kontaktisiku kirjalikus korralduses (edaspidi Alustamisekorraldus) märgitud kuupäeval. Töö teostamise tähtaeg on 9 nädalat alates Alustamisekorralduses märgitud kuupäevast, milliseks ajaks kohustub Töövõtja lõpetama kõik tööd ning kõrvaldama avastatud puudused. Töö või Töö osa üleandmise l esitab Töövõtja Tellijale Lepingu kohase Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti. Töö osadeks loetakse Li sas 2 Kululoendis toodud Objekti töid (kuluridasid/makseartikleid) . Töövõtjal on õigus Töö üle anda kas osade kaup a või kogu Töö tervikuna. Tellija peab Töö või Töö osa üle vaatama 7 kalendri päeva jooksul pärast Töö või Töö osa ning üleandmis- ja vastuvõtmisakti saamist. Juhul, kui Töö või Töö osa vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone Töö või Töö osa kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös või Töö osas ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 7 kalendri päeva jooksul alates Tellija poolt kirjaliku teate saamisest ja esitama parandatud Töö Tellijale (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). Kui Töö (sh Töö osa) kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt üle andmata . Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. Poolte õigused ja kohustused Tellijal on õigus : igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Tööde tegemise käiku; pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Tööde kvaliteedi kohta ; kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentid es sätestatud tähtaegadest, kva liteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi . Tellijal on kohustus: tasuda Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingule; tasuda viivist vastavalt Lepingule. Töövõtjal on õigus: saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid; saada Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu. Töövõtjal on kohustus: teha Tööd vastavalt Lepingule; tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade , tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks , sh tagada, et puude hoolduslõikustel ja langetamisel osaleb arboristi kutsetunnistust omav isik; tagada, et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti ; hankida omal kulul kõik Töö teostamiseks vajalikud load, materjalid ja töövahendid; tööde teostamisel kasutada tehnikat, mis ei kahjustaks säilitatavat haljastust ega teid; vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt; vastutada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise eest objektil; informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest; e sitada hiljemalt Lepingu täitmise alustamise kuupäevaks Tellijale selleks ajaks teadaolevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja teabe nende seaduslike esindajate kohta. Sama teave tuleb esitada ka kõikide lisanduvate Lepingu täitmisega seotud alltöövõtjate kohta ja kui Lepingu täitmise alustamise ajal näidatud alltöövõtja asendatakse. Kui alltöövõtjal esineb RHS § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise alus, siis on Töövõtja kohustatud selle alltöövõtja asendama. Juhul kui alltöövõtjal esineb RHS § 95 lg 4 punktides 3, 7 või 8 sätestatud kõrvaldamise alused, siis Töövõtja on kohustatud Tellija nõudmisel selle alltöövõtja asendama; e sitada Tellija nõudmisel alltöövõtjate kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks alltöövõtja asukohamaa karistusregistri teade RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud asjaolude puudumise kohta või alltöövõtja asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument ning alltöövõtja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõend käesoleva RHS § 95 lõike 1 punktis 4 ning lõike 4 punktides 3 nimetatud asjaolude kohta. esitada 5 tööpäeva jooksul alates Alustamisekorralduse saamisest Tellijale koopia kehtivast vastutuskindlustuslepingust, mille kohaselt: kindlustusandja peab hüvitama kahju, mille Töövõtja on oma tegevuses tekitanud kolmandale isikule kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkida võiva kahju kuni 20 000 euro ulatuses iga kindlustusjuhtumi kohta. Kindlustuslepingu tähenduses peetakse kolmanda isikuna silmas ka käesoleva Lepingu järgset Tellijat; kindlustuslepingu kindlustusperiood peab algama hiljemalt Töö alustamisest ning kestma Töö lõpetamiseni. Juhul, kui Töövõtja poolt sõlmitud kindlustusleping peaks lõppema enne ettenähtud tähtaega, kohustub Töövõtja esitama uue kindlustuspoliisi koopia enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse kuni Töö lõppemiseni. Töö teostamise perioodi muutmisel (pikendamisel) kohustub Töövõtja Kindlustuslepingus vastavalt pikendama ka nõuete esitamise perioodi ja kahjust teatamise laiendatud perioodi. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. Tasumine Töö teostamise kogu maksumus on ………. eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas ………… eurot, kokku …………… eurot (edaspidi Tasu). Töö teostamise maksumusele võivad lisanduda täiendavad kulud ettenägematuteks töödeks 5 % Töö teostamise maksumusest …………. eurot, millele l isandub käibemaks 20% summas …………. eurot, kokku …………. eurot. Ettenägemata töö on Lepingu mõistes Töö, mida tuleb teha Lepingus kokkulepitud Töö iseloomust ja täitmise käigust ning Lepingu täitmiseks vajalikest tingimustest tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Ettenägematuid töid teostatakse ainult Tellija kontaktisiku kirjalikul korraldusel ning korralduses määratud tähtaegadeks. Tööde hindamisel lähtutakse Kululoendis sisalduvatest ühikhindadest või samalaadsete tööde ühikhindadest. Töö eest tasumine toimub üks kord kuus. Tasutakse kogu Töö või Töö osa eest, mille kohta on Töövõtja ja Tellija omavahel allkirjastanud üleandmis- ja vastuvõtmisakti . Tellija tasub Töövõtjale üks kord kuus ülekandega Töövõtja arveldusarvele 14 päeva jooksul pärast Töövõtja poolt arve esitamist. Arve tuleb esitada eelneva kuu T öö kohta järgneva kuu 7 kalendripäeva jooksul. Arve tuleb esitada masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Eesti Pangaliidu standardile ja Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number. Poolte vastutus Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust , kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma L epingulisi kohustusi . Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,2% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. Tellija võib Töö Lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Poolte kont akt isikud Töövõtja kontaktisik : ……………. , tel.: (+372) ………… , e-post: …………. ; Tellija kontaktisik : lõuna teehoiu osakonna korrashoiu juhtivinsener Rao Jürison , tel: (+372) 5162 174 , e-post: [email protected] . Lepingu kehtivus Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust , kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi . Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras . Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. Töövõtja võib Lepingust taganeda , kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: Töövõtja tegevus lõpeb; kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. Teated Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel , selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil . Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil loetakse see kättesaaduks järgmisel tööpäeval . Muud tingimused Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. Leping allkirjastat akse Poolte poolt digitaalselt. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt / /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 3 TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga ……….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “ …………. ”, mis on sõlmitud ......................................... , alljärgneva töö: Objekt nr …. : ……………………………….. alleede hoolduslõikus Kõik maksumused EUR Jrk nr Makseartikli nimetus Mõõtühik Maht Ühikhind Maksumus 1 …………… ……… ……… ……. …………. 2 ………….. ........... ………. ……….. ………. KÕIK KOKKU ………… KÄIBEMAKS 20% ………….. KÕIK KOKKU KOOS KÄIBEMAKSUGA …………. Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik : /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Hankija nimi: MAANTEEAMET HD III TEHNILINE KIRJELDUS V õru maakond Uue Antsla mõisapargi allee 20 20 Üldist Maanteeamet on kohustatud tagama liiklusohutust riigimaanteedel ning korraldama maaomanikuna kaitsealuste objektide säilimise ning aja- ja asjakohase hoolduse (LKS § 12, § 17, MuKS § 16). Käesoleva hankega tellitakse alleedele hooldustööd , vastavalt eelnevalt koostatud kaitsealuste alleede inventeerimis - ja hoolduskavadele Valga maa riigimaanteedel 2019.a . HANKE OBJEKTID Jrk nr Objekt Hoolduskava 1 Uue Antsla mõisapargi allee hooldustööd Vt Lisa 1 HOOLDUSTÖÖD Hooldustööde tegijal peab vastutav töötaja vastama vähemalt arboristi tase 4. Teostatavad alleede hooldustööd on välja toodud iga hoolduskava juures . Hangitavad hooldustööde mahud on kajastatud ka “K ululoendis “ . Tööde teostamisel juhinduda “Kululoendi“ mahtudest , mille alusel toimub akteerimine . Akteeritakse tegelikkuses teostatud töömahud. Hooldustööd koosnevad järgmistest osadest: Võra hoolduslõikus (sh.puhastamine,tõstmine,vähendamine) ; Tugivööde paigaldamine ; Võsa likvideerimine ; Vesivõsude likvideerimine ; Üksikpuude langetamine koos kändude freesimise või juurimiseg a . Raietööde käigus ei tohi vigastada säilitamisele kuuluvaid puid ja põõsaid. Tehnika kasutamisel tekkinud pinnakahjustusega aladel taastatakse endine olukord pinna planeerimise, kasvumulla paigalduse ja murukülviga. Puud, mis kuuluvad raiumisele ja freesimisele – puud freesida võimalikult maapinna lähedalt (maapind peab olema selles kohas hiljem niitmistraktoriga niidetav) . Raiejäätmed (kogu raiutud puit koos maha langenud okstega, mis on pikemad kui 0,5 m ja/või on jämedamad kui 2 cm ) tuleb iga tööpäe va lõpuks koristada/kuhjata viisil, et see ei ohustaks teedel liiklejaid . Raiutavad puud võib vaheladustada ettenähtud kohtades, kooskõlastatult T ellija ja maaomanikuga . Raietööde käigus on sõidutee katte ning tugipeenra kahjustamine keelatud. Sõidutee katte ja/või sõidutee peenra lõhkumise korral on T öövõtja kohustatud oma kuludega tekitatud kahjud likvideerima. Tööde teostamise eelselt kavandatud tegevus kooskõlastada Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseametiga. Töövõtja vastutab keskkonnakaitse eest objekti l ja selle kõrval. Tööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik tööd tuleb teostada järgides Eesti Vabariigis kehtestatud keskkonnaalaseid nõudeid/õigusakte jms. Tööde teostamise eelselt Töövõtjal kooskõlastada tegevus piirinaabritega, kelle maaüksus e l on ettenähtud teostada hooldusraiet. Tööde teostamise eelselt teavitada /informeerida kohalikku omavalitsust kavandatud töödest , k.a Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskust (läbi Maanteeameti e-teeninduse või [email protected] edastada info ) . Töövõtja ja Tellija teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest tehnilises kirjelduses ning abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Raadamise ja üksikpuude langetamise tulemusena saadav metsamaterjal on riigi vara ja tuleb üle anda Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK). Enne raie algust tuleb RMK tööjuhiga kokku leppida, milliseid metsamaterjali sortimente toodetakse ja kuhu raiutud metsamaterjal kokku veetakse (veomaa kuni 1 0 km objekti piiridest). Metsamaterjal, mis ei ole edasi käideldav – selle utiliseerimise teostab Töövõtja. Edasi mitte käideldava metsamaterjali jäätmete põletamine tööalal on keelatud. Liikluskorraldus objektil Liikluskorralduse eest objektil vastutab Töövõtja, kes peab tagama kohapealse ohutuse, ühiskondliku transpordi läbipääsu ja kodanikel e ligipääsu oma kinnistutele tööde teostamise ajal. T ööde aegne ajutine liikluskorraldus tuleb enne töödega alustamist Töövõtjal kooskõlastada Maanteeametiga. Liikluse korraldamisel tööde ajal juhinduda Majandus- ja taristuministri 13. juuli 201 8 . a määrusest nr 43 „ Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ” ja Maanteeameti peadirektori 14.11.2018 . a käskkir jast nr 1-2/18/458 „ Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel “. Lisa 1: Uue Antsla mõisapargi allee hooldus kava