Karula mõisapargi allee hoolduslõikus 2020

Hankija nimi: MAANTEEAMET HD III TEHNILINE KIRJELDUS Valga maakond Karula mõisapargi allee 20 20 Üldist Maanteeamet on kohustatud tagama liiklusohutust riigimaanteedel ning korraldama maaomanikuna kaitsealuste objektide säilimise ning aja- ja asjakohase hoolduse (LKS § 12, § 17, MuKS § 16). Käesoleva hankega tellitakse alleedele hooldustööd , vastavalt eelnevalt koostatud kaitsealuste alleede inventeerimis - ja hoolduskavadele Valga maa riigimaanteedel 2019.a . HANKE OBJEKTID Jrk nr Objekt Hoolduskava 1 Karula mõisapargi allee hoolduslõikus Vt Lisa 1 HOOLDUSTÖÖD Hooldustööde tegijal peab vastutav töötaja vastama vähemalt arboristi tase 4. Teostatavad alleede hooldustööd on välja toodud iga hoolduskava juures . Hangitavad hooldustööde mahud on kajastatud ka “K ululoendis “ . Tööde teostamisel juhinduda “Kululoendi“ mahtudest , mille alusel toimub akteerimine . Akteeritakse tegelikkuses teostatud töömahud. Hooldustööd koosnevad järgmistest osadest: Võra hoolduslõikus (sh.puhastamine,tõstmine,vähendamine) ; Tugivööde paigaldamine ; Võsa likvideerimine ; Vesivõsude likvideerimine ; Üksikpuude langetamine koos kändude freesimise või juurimiseg a . Raietööde käigus ei tohi vigastada säilitamisele kuuluvaid puid ja põõsaid. Tehnika kasutamisel tekkinud pinnakahjustusega aladel taastatakse endine olukord pinna planeerimise, kasvumulla paigalduse ja murukülviga. Puud, mis kuuluvad raiumisele ja freesimisele – puud freesida võimalikult maapinna lähedalt (maapind peab olema selles kohas hiljem niitmistraktoriga niidetav) . Raiejäätmed (kogu raiutud puit koos maha langenud okstega, mis on pikemad kui 0,5 m ja/või on jämedamad kui 2 cm ) tuleb iga tööpäe va lõpuks koristada/kuhjata viisil, et see ei ohustaks teedel liiklejaid . Raiutavad puud võib vaheladustada ettenähtud kohtades, kooskõlastatult T ellija ja maaomanikuga . Raietööde käigus on sõidutee katte ning tugipeenra kahjustamine keelatud. Sõidutee katte ja/või sõidutee peenra lõhkumise korral on T öövõtja kohustatud oma kuludega tekitatud kahjud likvideerima. Tööde teostamise eelselt kavandatud tegevus kooskõlastada Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseametiga. Töövõtja vastutab keskkonnakaitse eest objekti l ja selle kõrval. Tööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik tööd tuleb teostada järgides Eesti Vabariigis kehtestatud keskkonnaalaseid nõudeid/õigusakte jms. Tööde teostamise eelselt Töövõtjal kooskõlastada tegevus piirinaabritega, kelle maaüksus e l on ettenähtud teostada hooldusraiet. Tööde teostamise eelselt teavitada /informeerida kohalikku omavalitsust kavandatud töödest , k.a Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskust (läbi Maanteeameti e-teeninduse või [email protected] edastada info ) . Töövõtja ja Tellija teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest tehnilises kirjelduses ning abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Raadamise ja üksikpuude langetamise tulemusena saadav metsamaterjal on riigi vara ja tuleb üle anda Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK). Enne raie algust tuleb RMK tööjuhiga kokku leppida, milliseid metsamaterjali sortimente toodetakse ja kuhu raiutud metsamaterjal kokku veetakse (veomaa kuni 1 0 km objekti piiridest). Metsamaterjal, mis ei ole edasi käideldav – selle utiliseerimise teostab Töövõtja. Edasi mitte käideldava metsamaterjali jäätmete põletamine tööalal on keelatud. Liikluskorraldus objektil Liikluskorralduse eest objektil vastutab Töövõtja, kes peab tagama kohapealse ohutuse, ühiskondliku transpordi läbipääsu ja kodanikel e ligipääsu oma kinnistutele tööde teostamise ajal. T ööde aegne ajutine liikluskorraldus tuleb enne töödega alustamist Töövõtjal kooskõlastada Maanteeametiga. Liikluse korraldamisel tööde ajal juhinduda Majandus- ja taristuministri 13. juuli 201 8 . a määrusest nr 43 „ Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ” ja Maanteeameti peadirektori 14.11.2018 . a käskkir jast nr 1-2/18/458 „ Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel “. Lisa 1: Karula mõisapargi allee hooldus kava 92Sa Joonis nr. 1 93Pä 94Pä 95Ta 96Pä 46Lv 97Lv 98Lv 99Pä 45Lv 100Ta 44Tm 43Lv 101Ta 42Lv 102Ta 41Pä 40Lv 103Re 104Re 39Ta 38Pä 105Ta 106Re 107Va 37Ta 108Lv 119Ta 36Ta 109Pä 110Pä 122Pä 111Ta 124Ta 112Ta 35Va 113Pä 34Pä 114Ta 128Pä 115Ta 129Va 33Pä 116Pi 32Sa 117Lv 135Pä 118Pä 136Sa 31Ta 120Sa 30Pä 121Va 123Sa 143Sa 125Va 126Sa 127Sa 130Sa 138Ta 131Sa 137Sa 132Va 133Sa 139Sa 29Pä 134Sa 140Va 28Ta 141Sa 27Va 142Sa 26Sa 144Ta 25Ta 145Pä 146Ta 24Sa 23Va 147KsA 21Va 22Ta 148Ta 20Ta 149Va 19Ta 18Ta 17Ta 150Sa 16Ta 151Sa 152Sa 15Ta 14Ta 13b 13a 153Ta 154Pä 155Pä Jo on i s nr 2 .2 Jo o ni s nr 1 . 1 13Va 12Ta MAANTEE TELGJOON 11Pä 5Ta 6Ta 10Va 9Va 7Ta 8Ta TINGMÄRGID 2Ta I SEISUNDIKLASS (Terve ja elujõuline puu) 3Ta II SEISUNDIKLASS (Kergelt kahjustatud, veel elujõuline puu) 4Ta III SEISUNDIKLASS (Kahjustatud, väheneva elujõuga puu) 1Ta IV SEISUNDIKLASS (Tugevasti kahjustatud/ohtlik/surnud puu) 1 PUU NUMBER Va PUU LIIK (Lühend) LIKVIDEERITAV PUU (põõsaste/võsa likvideerimise info vaata inventeerimise tabel MÄRKUSTE ja HOOLDUSTÖÖDE lahter !!) MÄRKUSED: 1) Geodeesia OÜ Ruutjuur, töö nr. 19_018. Teostatud juuli 2019.a. 2) Ajaloolised alleepuud on joonisel tähistatud punast värvi numbrite ja viitadega 3) Käesolev joonis on loetav koos dendroloogilise inventeerimise tabeli ja hoolduskavaga seletuskirjaga ! 4) Likvideerimise ja hooldustööde seletused vaata inventeerimise tabeli MÄRKUSTE lahtrist ! Projekti nimetus: Töö nr: OÜ Hüüp KARULA MÕISA PARGI ALLEE DENDROLOOGILINE 2019-14 Reg.kood 14149160 INVENTEERIMINE, HOOLDUSKAVA Riia mnt 60a-2, Pärnu, 80020 Leht nr: tel. +372 516 1593, e-mail [email protected] Objekti aadress: 1 RIIGITEE 23106 KIRBU-KOIKKÜLA TEE/ 23107 Staadium: OK Acer OÜ PIKKJÄRVE-KARULA-TOLLARI TEE Reg.kood 12952929 KARULA KÜLA, VALGA VALD, VALGA MAAKOND - Paju tn 7, Audru alevik, Pärnu, Pärnu mk, 88301 tel. +372 5047 811, e-mail [email protected] Tellija: Maastikuarhitekt Kati Niibo (OÜ Hüüp) MAANTEEAMET Mõõtkava: Joonestaja Pärt Põltsam (OÜ Mastlop) Välitööd Oliver Haav Joonise nimetus: DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE 1:500 Arborist Arne Oad (OK Acer OÜ)  Joonis nr. 2 64Pä 63Ta 62Pä 61Ta 60Pä 59Lv 58Lv 57Pä 56Pä 65Ta 55Pä 66Ta 54Lv 67Lv 68Lv 53Lv 69Lv 70Lv 52Lv 71Ta 72Pä 51Lv 73Sa 74Tm 50Lv 75Ta 76Ta 77Lv 78Lv 79Lv 80Tm 81Lv 49Lv 82Re 83Ta 48Lv 84Ta 85Va 47Lv 86Ta 87Lv 88Re 89Re 90Lv 91Pä 92Sa 93Pä 94Pä 95Ta 96Pä 46Lv 97Lv 98Lv 99Pä 45Lv 100Ta 44Tm 43Lv Jo on 101Ta 42Lv i s nr 102Ta 41Pä 40Lv 2 .2 103Re 104Re 39Ta Jo 38Pä o ni 105Ta s nr 106Re 107Va 108Lv 37Ta 36Ta 1 . 1 109Pä 119Ta 110Pä 122Pä 111Ta 124Ta 112Ta 35Va 113Pä 34Pä 114Ta 128Pä 115Ta 129Va 33Pä MAANTEE TELGJOON 116Pi 32Sa 117Lv 135Pä 118Pä 136Sa 31Ta 120Sa 30Pä 121Va 123Sa 143Sa TINGMÄRGID 125Va 126Sa I SEISUNDIKLASS (Terve ja elujõuline puu) 127Sa II SEISUNDIKLASS (Kergelt kahjustatud, veel elujõuline puu) 130Sa 138Ta 131Sa 137Sa III SEISUNDIKLASS (Kahjustatud, väheneva elujõuga puu) 132Va 133Sa 139Sa IV SEISUNDIKLASS (Tugevasti kahjustatud/ohtlik/surnud puu) 29Pä 134Sa 140Va 28Ta 27Va 1 PUU NUMBER 141Sa Va PUU LIIK (Lühend) LIKVIDEERITAV PUU (põõsaste/võsa likvideerimise info vaata inventeerimise tabel MÄRKUSTE ja HOOLDUSTÖÖDE lahter !!) MÄRKUSED: 1) Geodeesia OÜ Ruutjuur, töö nr. 19_018. Teostatud juuli 2019.a. 2) Ajaloolised alleepuud on joonisel tähistatud punast värvi numbrite ja viitadega 3) Käesolev joonis on loetav koos dendroloogilise inventeerimise tabeli ja hoolduskavaga seletuskirjaga ! 4) Likvideerimise ja hooldustööde seletused vaata inventeerimise tabeli MÄRKUSTE lahtrist ! Projekti nimetus: Töö nr: OÜ Hüüp KARULA MÕISA PARGI ALLEE DENDROLOOGILINE 2019-14 Reg.kood 14149160 INVENTEERIMINE, HOOLDUSKAVA Riia mnt 60a-2, Pärnu, 80020 Leht nr: tel. +372 516 1593, e-mail [email protected] Objekti aadress: 2 RIIGITEE 23106 KIRBU-KOIKKÜLA TEE/ 23107 Staadium: OK Acer OÜ PIKKJÄRVE-KARULA-TOLLARI TEE Reg.kood 12952929 KARULA KÜLA, VALGA VALD, VALGA MAAKOND - Paju tn 7, Audru alevik, Pärnu, Pärnu mk, 88301 tel. +372 5047 811, e-mail [email protected] Tellija: Maastikuarhitekt Kati Niibo (OÜ Hüüp) MAANTEEAMET Mõõtkava: Joonestaja Pärt Põltsam (OÜ Mastlop) Välitööd Oliver Haav Joonise nimetus: DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE 1:500 Arborist Arne Oad (OK Acer OÜ)  Lisa 3 Karula mõisapargi allee pass, dendroloogilise hinnangu tabel KARULA MÕISAPARGI ALLEE PASS ÜLDANDMED Allee nimi Karula mõisa pargi allee Aadress Karula küla, Valga vald, Valga maakond Maanteeameti regioon Lõuna regioon Tee nr 23107 Tee nimetus Pikkjärve-Karula-Tollari KOONDANDMED ALLEE KOHTA JUURED tk TÜVI tk VÕRA tk PUU TERVIKUNA tk MÄRKUSED tk I Seisundiklass 45 I Seisundiklass 52 I Seisundiklass 60 I Seisundiklass 40 Ajalooline alleepuu: 95 II Seisundiklass 69 II Seisundiklass 62 II Seisundiklass 74 II Seisundiklass 75 Ohtlik liiklusele: 18 III Seisundiklass 31 III Seisundiklass 23 III Seisundiklass 12 III Seisundiklass 30 Lisauuringute vajadus: 0 IV Seisundiklass 10 IV Seisundiklass 18 IV Seisundiklass 9 IV Seisundiklass 10 Üksikpuud: 141 Puude grupid: 14 PUITTAIMEDE LIIGILINE KOOSSEIS tk tk tk Harilik tk tk Raagremmel tk tk Harilik tk Harilik saar Harilik pärn Arukask Hall lepp Harilik vaher Harilik tamm 22 29 1 toomingas 3 15 gas 6 49 pihlakas 1 I tähtsuse hooldustööd Tk II tähtsuse hooldustööd (3. aastal) Tk III etapi hooldustööd (8. aastal) Tk Võra vähendamine (VV): 1 Uus lihtsustatud hindamine (ei ole vaja puid mõõdistada vaid Võra puhastamine (VP): 21 tuleb need üle vaadata ja teha hooldustööde ettepanekud 105 Võra tõstmine (VT): 7 ainult nendele puudele, mis vajavad sekkumist. Võra puhastamine ja võra tõstmine (VP; VT): 60 Võra puhastamine ja võra vähendamine (VP; VV): 6 Võra tõstmine ja võra vähendamine (VT; VV): 1 Võra puhastamine ja võra tõstmine ja võra vähendamine (VP; VT; VV): 23 Tugivööde paigaldamine: 12 Likvideerida juurekala võsud: 26 Likvideerida võsa alleeruumist: 408 LIKVIDEERIDA: 50 Kokku: 615 Kokku: 105  Karula mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Harilik tamm jah 108 2 2 ei Puul on juurekaela kahjustus ja külmalõhed. VP; VT. 1 12-7-10-10 Quercus robur üksikpuu 23 3 2 ei Puu haruneb nelja meetri kõrguselt kaheks. Juurekaelal on kahjustus. VP; VT; Tugivööde Harilik tamm jah 115 2 2 ei 2 11-11-9-11 paigaldamine. Quercus robur üksikpuu 23 2 2 ei Harilik tamm jah 86 3 3 jah Puu on kaldu ja tüvel on koor lahti. Puu säilitada elustikupuuna. VP; VT; VV. 3 10-6-6-9 Quercus robur üksikpuu 4 3 ei Harilik tamm jah 87 3 2 ei Puul on juurekaelas kahe meetri kõrguseni kahjustus. Puu haruneb ülevalt kaheks. VP; VT; VV. 4 8-9-7-8 Quercus robur üksikpuu 3 3 ei Harilik tamm jah 52 2 2 ei VP; VT. 5 8-9-7-4 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 59 2 2 ei Puu on elektri liin kõrval. Võras kuivad oksad. VP; VT; VV. 6 10-7-6-6 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 74 2 2 ei VP; VT. 7 11-11-4-11 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 68 2 2 ei VP; VT. 8 7-10-8-8 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik vaher ei 25 4 4 ei LIKVIDEERIDA. 9 0-4-1-3 Acer platanoides üksikpuu 4 4 ei Harilik vaher ei 51 2 2 ei Puul on külmalõhed. VP; VT. 10 7-8-6-11 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn jah 77 2 2 ei Puu tüvel külmalõhed ja augud. VP; VT. 11 8-8-8-8 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 55 2 2 ei Puu haruneb seitsme meetri kõrguselt kahkes. Võras kuivad ja murdunud oksad. VP; VT. 12 8-6-8-8 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Puul on juured liikunud. Puu säilitada elustikupuuna. Teostada tugev võra vähendamine. VP; VT; Harilik vaher jah 50 4 3 jah 13 8-5-6-7 VV. Acer platanoides üksikpuu 2 3 ei Puu haruneb viie meetri kõrguselt neljaks. Puul on tüvekahjustused. VP; VT; Tugivööde Harilik tamm jah 94 2 2 ei 14 10-10-10-10 paigaldamine. Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 68 2 2 ei Puul on murdunud ja kuivad oksad. VP; VT; VV. 15 5-11-9-10 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 83 2 2 ei Puu haruneb kolme meetri kõrguselt kolmeks. VP; VT; Tugivööde paigaldamine. 16 8-11-10-11 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 74 2 2 ei Puul on külmalõhed. VP; VT. 17 10-11-10-11  Karula mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) 17 10-11-10-11 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 66 2 2 ei Puu haruneb seitsme meetri kõrguselt kahkes. VP; VT. 18 7-9-11-11 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 68 2 2 ei VP; VT. 19 10-8-9-11 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 92 2 2 ei Puu haruneb ülevalt neljaks. VP; VT. 20 10-9-10-11 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik vaher ei 17 1 1 ei LIKVIDEERIDA. 21 4-3-4-3 Acer platanoides üksikpuu 1 1 ei Harilik tamm jah 65 3 2 ei Puu on kaldu. Puul on juured pinnapealsed. VP; VT; LIKVIDEERIDA puu alt noor vaher. 22 5-8-6-9 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik vaher ei 14 2 2 ei Puu kasvab samast juurekaelast puu nr 24ga. LIKVIDEERIDA. 23 2-3-3-0 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Harilik saar ei 33 3 2 ei Puu kasvab samast juurekaelast puu nr 23ga. Puu haruneb nelja meetri kõrguselt kaheks. VP; 24 5-5-6-7 VT. Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei Puul haruneb nelja meetri kõrguselt kaheks. Puu tüvel on külmalõhed ja võras murdunud ja Harilik tamm jah 97 2 2 ei 25 10-10-10-12 kuivad oksad. VP; VT; VV; Tugivööde paigaldamine. Quercus robur üksikpuu 3 3 ei Harilik saar ei 17 2 2 ei LIKVIDEERIDA. 26 1-2-1-2 Fraxinus excelsior üksikpuu 4 3 ei Harilik vaher ei 37 4 2 ei Puu juured pinnapealsed. Võras rikkes ja murdunud oksad. VP; VT. 27 5-3-4-5 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 112 2 2 ei Puu haruneb ülemalt neljaks. VP; VT; Tugivööde paigaldamine. 28 9-9-10-10 Quercus robur üksikpuu 23 2 2 ei Puude grupis on seitse puud. Puude läbimöödud mis tuleb LIKVIDEERIDA; 10,8,7,17,16,33. Harilik pärn ei 37 2 1 ei 29 2-4-3-2 LIKVIDEERIDA KUUS PUUD. Allesjäävale puule teha VP; VT. Tilia cordata üksikpuu 1 2 ei Puude grupis on viis puud. LIKVIDEERIDA KAKS PUUD. Allesjäävatele puudele teha VP; VT; Harilik pärn ei 34 2 2 ei Tugivööde paigaldamine. Likvideeritavate puude rinnasläbimõõdud on 18 ja 14cm. Allesjäävatel 30 7-5-6-6 on 42 ja 33 cm. Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei Puu kasvab künka peal. Puu juured on künkast väljas. Juurekaelal on kahjustus. Puu tüvele Harilik tamm jah 108 3 2 ei 31 11-10-11-12 paigaldatud karjus. VP; VT. Quercus robur üksikpuu 23 2 2 ei Puu haruneb ülevalt kaheks. Puu kasvab künkal ja juured on osaliselt väljas ja kahjustatud. Puu Harilik saar jah 84 3 2 ei 32 7-10-10-10 tüvele paigaldatud karjus. VP; VT. Fraxinus excelsior üksikpuu 3 2 ei  Karula mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Puu kasvab künkal ja juured on osaliselt väljas ja kahjustatud. Puu tüvele paigaldatud karjus. Puu Harilik pärn jah 87 4 2 jah 33 9-8-9-8 Juurekaelal on lamesüsiku viljakeha. LIKVIDEERIDA. Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei Harilik pärn jah 77 3 2 ei Puu kasvab künkal ja juured on väljas ja kahjustatud.Puu tüvel on külmalõhed. VP; VT. 34 8-9-7-8 Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei Harilik vaher jah 92 3 2 jah LIKVIDEERIDA. 35 4-6-0-8 Acer platanoides üksikpuu 4 4 ei Harilik tamm jah 87 2 2 ei Puu tüvele paigaldatud karjus. VP; VT. 36 9-9-8-10 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 65 2 2 ei Puu haruneb ülevalt kaheks. Puu tüvele paigaldatud karjus. 37 5-10-7-11 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn jah 108 2 2 ei Puu haruneb kuue meetri kõrgusel kaheks. Puu tüvel lõhed ja karjus. VP; VT. 38 7-7-7-9 Tilia cordata üksikpuu 23 2 2 ei Puu tüvel on karjus ja külmalõhed. Juurekael on kahjustatud. Puu haruneb nelja meetri kõrguselt Harilik tamm jah 103 2 2 ei 39 6-10-10-10 kaheks. VP; VT. Quercus robur üksikpuu 24 3 3 ei Hall lepp jah 56 2 2 ei Puu on murdunud. Puu säilitada elustikupuuna. LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. 40 3-2-1-3 Alnus incana üksikpuu 4 3 ei Harilik pärn jah 14 1 1 ei VP; LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. 41 1-2-1-1 Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei Grupis neli puud. LIKVIDEERIDA kaks puud. Kaks säilitada. Likvidderitavate puude läbimõõdud Hall lepp jah 101 2 2 ei on 17 ja 21. Säilitada Harilik vaher ja Hall lepp. Hallil lepal on üks haru murdunud, tüves on augud 42 6-8-6-7 ja juurekaelal vigastus. Allesjäävatele puudele teostada VP; VT; VV. Alnus incana üksikpuu 23 4 3 ei Puu on kaheharuline. Puul on üks haru murdunud ja kuivanud. Tüves on lõhe. Puu säilitada Hall lepp jah 91 3 3 jah 43 6-6-3-5 elustikupuuna. VP; VT; VV. Alnus incana üksikpuu 4 3 ei Harilik toomingas ei 10 1 1 ei LIKVIDEERIDA.juurekaela võsud. 44 2-2-1-1 Prunus padus üksikpuu 1 1 ei Hall lepp ei 36 3 2 jah Puu haruneb kahe meetri kõrguselt kaheks. Puu säilitada elustikupuuna. VV. 45 7-5-2-3 Alnus incana üksikpuu 4 3 ei Hall lepp ei 33 1 1 ei Puu tüvele on paigaldatud karjus. VP. 46 4-4-4-4 Alnus incana üksikpuu 1 1 ei Puu haruneb algul kaheks ja siis neljaks. VP; VT; Tugivööde paigaldamine; LIKVIDEERIDA Hall lepp jah 106 2 2 ei 47 7-6-6-7 juurekaela võsud. Alnus incana üksikpuu 23 2 2 ei Puul on juured pinnapealsed. VP; Tugivööde paigaldamine puu nr 49 külge; LIKVIDEERIDA Hall lepp jah 42 4 2 ei 48 5-4-5-5 juurekaela võsud.  Karula mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) 48 5-4-5-5 Alnus incana üksikpuu 2 2 ei Puul on juured pinnapealsed. VP; Tugivööde paigaldamine puu nr 48 külge; LIKVIDEERIDA Hall lepp jah 42 3 2 ei 49 4-5-4-5 juurekaela võsud. Alnus incana üksikpuu 3 2 ei Hall lepp jah 38 2 2 ei Puul on üks haru murdunud. Juurekaela kahjustus. VP; LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. 50 4-4-4-4 Alnus incana üksikpuu 2 2 ei Puu haruneb viie meetri kõrguselt neljaks. Puul on üks harudest murdunud. Ühel harul on pahk. Hall lepp jah 89 3 2 ei 51 8-7-6-6 VP; Tugivööde paigaldamine; LIKIVDEERIDA juurekaela võsud. Alnus incana üksikpuu 3 2 ei Puu tüvedes on augud ja linnupesad sees. Puul on latv murdunud. Juured ja juurekael on Hall lepp jah 89 3 2 ei 52 7-7-6-8 kahjustatud. Puu säilitada elustikupuuna. VP; VT; VV. Alnus incana üksikpuu 2 3 ei Grupis on 12 puud. LIKVIDEERIDA kolm peenemat puud ( 12,12,12). Puude juured on Hall lepp jah 36 3 2 ei 53 4-4-4-4 pinnapelased. Allesjäävatele puudele teha VP; VT; LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. Alnus incana puude grupp 3 2 ei Puul on juured pinnapealsed ja juurekaelas ja tüves on kahjustused. Puu säilitada elustikupuuna. Hall lepp jah 96 3 2 ei 54 7-6-7-7 VP; VT; LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. Alnus incana üksikpuu 3 3 ei Puu on kaldu. Puul on juured pinnapealsed ja kahjustatud. Puu tüvel on külmalõhed. Puu Harilik pärn jah 94 3 2 jah 55 6-8-8-8 haruneb nelja meetri kõrguselt kaheks. Puu säilitada elustikupuuna. VP; VT; VV. Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei Grupis on kaks puud. Puudel on juured pinnapealsed. Teise puu läbimõõd on 34cm. VP; Harilik pärn ei 26 3 1 ei 56 4-3-2-4 LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. Tilia cordata puude grupp 2 2 ei Harilik pärn ei 48 3 1 ei Grupis on kolm puud. Teiste puude läbimõõt on 27 ja 24 cm. VP; VT. 57 4-4-4-4 Tilia cordata puude grupp 2 2 ei Grupis on neli puud. Teiste puude läbimõõt on 22, 16 ja 9cm. Puudel on juured pinnapealsed. Hall lepp ei 34 3 1 ei 58 5-3-2-4 Tüvedel on kahjustused. LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. Alnus incana puude grupp 2 2 ei Hall lepp ei 25 3 1 ei Puul on juured pinnapealsed. VP; LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. 59 4-4-4-3 Alnus incana üksikpuu 1 2 ei Grupis on viis puud. Teiste puude läbimõõdud on 22, 29, 27 ja 28 cm. Puudel on juured Harilik pärn jah 27 3 1 ei 60 4-4-4-5 pinnapealsed. VP; LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. Tilia cordata puude grupp 2 2 ei Harilik tamm jah 86 2 2 ei Puu tüvel on tammekaku viljakeha. VP; VT. 61 9-6-9-8 Quercus robur üksikpuu 3 2 ei Harilik pärn ei 26 2 1 ei LIKVIDEERIDA. 62 5-4-3-4 Tilia cordata üksikpuu 1 2 ei Harilik tamm jah 78 2 2 ei VP; VT. 63 6-9-10-10  Karula mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) 63 6-9-10-10 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Puu on viie meetri kõrguselt pooleks murdunud. Tüvel on kahjustused ja karjus. Sooritada tugev Harilik pärn jah 45 2 2 jah 64 6-1-6-6 võra vähendamine. VP; VT; VV. Tilia cordata üksikpuu 4 3 ei Harilik tamm jah 63 2 3 ei VP; VT. 65 9-7-8-9 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Grupis on neli puud. Harilik tamm haruneb kuue meetri kõrguselt kaheks. VP; VT; LIKVIDEERIDA Harilik tamm jah 53 2 3 ei 66 4-7-8-10 ülejäänud kolm puud (saared ja lepp). Quercus robur puude grupp 2 2 ei Grupis on kolm puud. Teiste puude läbimõõdud on 23 ja 8 cm. Puudel on juured pinnapealsed. Hall lepp ei 22 4 1 ei 67 1-4-4-5 VP; VT; LIKVIDEERIDA 8 cm läbimõõduga puu. Alnus incana puude grupp 2 3 ei Grupis on kolm puud. Teiste puude läbimõõdud on 14 ja 6 cm. VP; VT; LIKVIDEERIDA kaks Hall lepp jah 46 2 1 ei 68 4-6-6-6 väikest puud. Alnus incana puude grupp 1 2 ei Grupis on kaks puud. Harilik toomingas on 11cm läbimõõduga. Hall lepp haruneb kahe meetri Hall lepp jah 44 2 1 ei kõrguselt kaheks. Puul on tüvekahjustus ja lõhe. VP; VV (lühem haru); LIKVIDEERIDA Harilik 69 4-3-4-4 toomingas. Alnus incana puude grupp 3 2 ei Hall lepp ei 23 2 1 ei LIKVIDEERIDA. 70 6-1-4-4 Alnus incana üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 63 2 2 ei Puul on külmalõhed. VP; VT. 71 6-7-7-9 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn ei 39 3 1 ei Puu juured on pinnapealsed ja kahjustatud. VP; LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. 72 3-4-4-4 Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei Harilik saar ei 14 3 1 ei LIKVIDEERIDA. 73 0-1-1-1 Fraxinus excelsior üksikpuu 1 2 ei Harilik toomingas ei 15 3 1 ei LIKVIDEERIDA. 74 4-2-3-2 Prunus padus üksikpuu 1 2 ei Harilik tamm ei 17 2 1 ei VP. 75 3-2-2-4 Quercus robur üksikpuu 1 2 ei Harilik tamm jah 52 2 3 ei Puul on juurekaela kahjustus. VP; VT. 76 7-7-8-8 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Hall lepp jah 54 3 1 ei Puu alt LIKVIDEERIDA Harilik Toomingas; VP; VT; LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. 77 6-6-7-8 Alnus incana üksikpuu 2 2 ei Hall lepp jah 43 3 1 ei Puu juured on pinnapealsed ja juurekael on kahjustatud. VP; LIKVIDEERIDA pihlakad. 78 2-5-5-5 Alnus incana üksikpuu 1 2 ei  Karula mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Grupis on neli puud. Teiste puude läbimõõdud on 12, 12 ja 25 cm. Hallil lepal on haavataeliku Hall lepp jah 82 3 2 ei viljakehad. Haruneb viie meetri kõrguselt kaheks. Puul on juurekaela kahjustus. Hallile lepale teha 79 8-8-7-7 VP; VV; Tugivööde paigaldamine. LIKVIDEERIDA kaks väiksemat 12 cm läbimõõduga puud. Alnus incana puude grupp 3 3 ei Harilik toomingas ei 12 1 1 ei VT. 80 2-2-2-2 Prunus padus puude grupp 1 1 ei Hall lepp ei 32 2 1 ei Puu haruneb kuue meetri kõrguselt kaheks. LIKVIDEERIDA alumine oks. 81 2-2-2-2 Alnus incana üksikpuu 1 2 ei Grupis 14 puud. Teiste puude läbimõõdud on; 20, 24,12,14,12,14,18,15,22,12,14,18 ja 16. Raagremmelgas ei 44 2 2 ei LIKVIDEERIDA seitse väikest Raagremmelgat ja puu nr 83 (hariliku tamme) poolsem hall 82 2-2-4-3 lepp. Säilitada neli kaske, kõrgem lepp ja kaks raagremmelgat. Salix caprea puude grupp 3 2 ei Harilik tamm jah 76 2 3 ei Puu tüvel on külmakahjustused. VP; VT. 83 7-7-8-9 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 47 4 4 ei LIKVIDEERIDA. 84 0-0-0-0 Quercus robur üksikpuu 4 4 ei Harilik vaher ei 18 1 1 ei 85 2-2-2-2 Acer platanoides üksikpuu 1 1 ei Puu haruneb viie meetri kõrguselt kolmeks. Puu tüvel on külmalõhed, paksendid ja augud. VP; Harilik tamm jah 131 2 3 ei 86 7-10-9-10 VT. Quercus robur üksikpuu 22 3 2 ei Hall lepp ei 17 1 1 ei 87 2-2-2-2 Alnus incana üksikpuu 1 1 ei Raagremmelgas ei 21 1 1 ei VT. 88 2-2-2-2 Salix caprea üksikpuu 1 1 ei Raagremmelgas ei 25 1 1 ei 89 2-2-2-2 Salix caprea üksikpuu 1 1 ei Hall lepp ei 22 1 1 ei 90 3-2-3-2 Alnus incana puude grupp 1 1 ei Harilik pärn jah 75 2 2 ei Puu tüvel on külmalõhed. VP; VT; VV. 91 7-7-7-7 Tilia cordata üksikpuu 3 2 ei Puu haruneb seitsme meetri kõrguselt kaheks. Puu tüvel on külmalõhed. Puu säilitada Harilik saar jah 101 2 4 jah 92 6-9-5-9 elustikupuuna. VP; VT; VV. Fraxinus excelsior üksikpuu 22 3 3 ei Harilik pärn ei 17 1 1 ei VT. 93 2-2-2-2 Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei Harilik pärn ei 19 2 1 ei VT; LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. 94 2-2-2-2  Karula mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) 94 2-2-2-2 Tilia cordata üksikpuu 1 2 ei Harilik tamm jah 79 2 2 ei VP; VT. 95 7-8-9-9 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn ei 28 1 1 ei LIKVIDEERIDA. 96 2-2-2-2 Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei Hall lepp ei 12 1 1 ei LIKVIDEERIDA. 97 1-2-2-2 Alnus incana üksikpuu 1 1 ei Puu haruneb seitsme meetri kõrguselt kaheks. Üks haru on murdunud. Puu säilitada Hall lepp jah 98 2 2 ei 98 4-5-5-5 elustikupuuna. VP; VT; VV; LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. Alnus incana üksikpuu 2 2 ei Puul on juurekaelast kaheksa meetri kõrguseni 25 cm lai ja 20 cm sügav lõhe. Puu säilitada Harilik pärn jah 52 2 2 jah 99 5-6-6-7 elustikupuuna. VP; VT; VV; LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. Tilia cordata üksikpuu 4 3 ei Harilik tamm jah 122 2 2 ei Puul on juurekaelal üksik kahjustus. VP; VT. 100 11-10-9-10 Quercus robur üksikpuu 22 2 2 ei Puu haruneb viie meetri kõrguselt kolmeks. Puu tüvel on külmalõhed ja juurekaela kahjustus. VP; Harilik tamm jah 116 3 2 jah 101 8-6-8-8 VT; VV. Quercus robur üksikpuu 22 4 4 ei Puu tüves on naelad. Puul on latv kuivanud ja suure kuivad oksad võras. Puu okstel on koor lahti. Harilik tamm jah 112 2 3 jah 102 7-12-11-8 Puu säilitada elustikupuuna. Säilitada all kasvav vaher. VP; VT; VV. Quercus robur üksikpuu 22 4 3 ei Raagremmelgas ei 49 1 1 ei Puu tüvele on paigaldatud karjus. VP; VT. 103 6-2-4-4 Salix caprea üksikpuu 1 1 ei Raagremmelgas ei 53 1 1 ei VP; VT. 104 5-6-5-5 Salix caprea üksikpuu 1 1 ei Harilik tamm jah 112 2 2 ei VP; VT. 105 10-12-9-11 Quercus robur üksikpuu 22 2 2 ei Raagremmelgas ei 22 1 1 ei Puu tüvele on paigaldatud karjus. VP; LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. 106 2-3-2-3 Salix caprea üksikpuu 1 1 ei Harilik vaher ei 30 1 2 ei Puu on kaldu ja tüvel on üksikud kahjustused. VP; VT. 107 7-3-4-4 Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Puu on pooleks murdunud. Puu säilitada elustikupuuna. VP; VT; VV; LIKVIDEERIDA juurekaela Hall lepp jah 80 2 2 ei 108 9-7-7-7 võsud. Alnus incana üksikpuu 4 3 ei Puu kasvab samast juurekaelast puu nr 110-ga. Puu tüvele paigaldatud karjus. VP; VT; Harilik pärn jah 38 1 1 ei 109 6-1-3-3 LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei  Karula mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Puu kasvab samast juurekaelast puu nr 109-ga. Puu tüvele paigaldatud karjus. VP; VT; Harilik pärn jah 41 1 1 ei 110 6-4-5-6 LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei Harilik tamm jah 68 2 2 ei Puu haruneb kümne meetri kõrguselt kaheks. Puu tüvele paigaldatud karjus. VP; VT. 111 7-6-7-9 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik tamm jah 82 2 2 ei Puu tüvele paigaldatud karjus. VP; VT. 112 8-11-10-10 Quercus robur üksikpuu 2 2 ei Harilik pärn ei 43 1 1 ei Puu tüvele paigaldatud karjus. VP; VT; LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. 113 4-4-4-4 Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei Puu kasvab samast juurekaelast puu nr 115-ga. Puu juured on vigastatud ja pinnapealsed. VP; Harilik tamm jah 64 3 2 ei 114 10-9-1-11 VT; VV; Tugivööde paigaldamine puu nr 115 külge. Quercus robur üksikpuu 2 3 ei Puu kasvab samast juurekaelast puu nr 114-ga. Puu juured on vigastaud ja pinnapealsed. VP; Harilik tamm jah 50 3 2 ei 115 6-8-0-13 VT; VV; Tugivööde paigaldamine puu nr 114 külge. Quercus robur üksikpuu 2 3 ei Harilik pihlakas ei 23 1 1 ei Puu haruneb ülevalt kaheks. Tüvele paigaldatud karjus. VP. 116 2-2-2-2 Sorbus aucuparia üksikpuu 1 1 ei Hall lepp ei 46 1 1 ei Puul on üks harudest murdunud. VP; VT. 117 3-3-2-6 Alnus incana üksikpuu 1 1 ei Harilik pärn jah 40 1 1 ei Puu tüvele on paigaldatud karjus. VP; VT; LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. 118 5-4-4-7 Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei Puu haruneb kaheks ja siis neljaks. Puu tüvel on külmalõhed ja augud. Juurekaelal on auk. VP; Harilik tamm jah 125 2 2 ei 119 10-10-9-12 VT; Tugivööde paigaldamine. Quercus robur üksikpuu 23 2 2 ei Harilik saar ei 42 1 2 ei Puu haruneb ülevalt kolmeks.Puu tüves on lõhed. Puu säilitada elustikupuuna. VT; VV. 120 3-3-2-7 Fraxinus excelsior üksikpuu 3 3 ei Harilik vaher jah 25 1 1 ei Puu tüvel on pahk ja karjus. VT. 121 5-5-4-6 Acer platanoides üksikpuu 1 1 ei Harilik pärn jah 38 1 1 ei VP; VT. 122 4-4-4-4 Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei Harilik saar ei 36 2 2 ei Puu tüves on külmalõhed ja augud. Puu on kaldu. Puu säilitada elustikupuuna. VP; VV. 123 2-2-0-4 Fraxinus excelsior üksikpuu 3 3 ei Puu haruneb nelja meetri kõrguselt kaheks. Puu tüvel on tammekaku viljakehad. Vüras on kuivad Harilik tamm jah 92 2 3 ei 124 10-10-11-12 ja murdunud oksad. VP; VT; Tugivööde paigaldamine. Quercus robur üksikpuu 3 3 ei Harilik vaher ei 16 1 1 ei LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. 125 2-2-2-2 Acer platanoides üksikpuu 1 1 ei  Karula mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Harilik saar ei 36 1 1 ei Puu tüvele on paigaldatud karjus. VP. 126 4-4-5-5 Fraxinus excelsior üksikpuu 1 1 ei Harilik saar ei 44 2 4 ei Puu on suremas. Puu okstel on vähe elusosa. VP. 127 5-4-4-7 Fraxinus excelsior üksikpuu 2 3 ei Harilik pärn jah 29 1 1 ei VT. 128 3-3-3-3 Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei Harilik vaher jah 72 2 3 jah LIKVIDEERIDA. 129 4-3-4-4 Acer platanoides üksikpuu 4 4 ei Harilik saar ei 24 1 4 ei LIKVIDEERIDA. 130 1-1-1-1 Fraxinus excelsior üksikpuu 1 4 ei Harilik saar ei 34 1 1 ei VP. 131 2-2-1-5 Fraxinus excelsior üksikpuu 1 1 ei Puu haruneb kolme meetri kõrguselt kaheks. Puu tüvel on külmalõhed ja paigaldatud karjus. VP; Harilik vaher ei 38 1 1 ei 132 5-5-5-5 VT. Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei Harilik saar ei 31 1 1 ei VP. 133 3-3-2-3 Fraxinus excelsior üksikpuu 1 1 ei Harilik saar ei 33 1 1 ei Puu tüvele paigaldatud karjus. VP. 134 2-2-0-7 Fraxinus excelsior üksikpuu 1 1 ei Harilik pärn jah 34 2 1 ei Puu tüvel on üksikud kahjustused. VP; VT; LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. 135 3-3-3-3 Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei Harilik saar jah 72 2 4 jah LIKVIDEERIDA. 136 7-4-3-7 Fraxinus excelsior üksikpuu 2 4 ei Harilik saar ei 25 1 1 ei Puu tüvele paigaldatud karjus. VP. 137 2-2-1-3 Fraxinus excelsior üksikpuu 1 1 ei Harilik tamm jah 82 4 4 jah LIKVIDEERIDA. 138 3-4-7-7 Quercus robur üksikpuu 2 4 ei Harilik saar ei 43 1 1 ei VP. 139 4-2-1-5 Fraxinus excelsior üksikpuu 1 1 ei Harilik vaher ei 28 1 1 ei Grupis on kolm puud. LIKVIDEERIDA kaks harilikku saart ( Läbimõõdud 25 ja 21cm). 140 4-4-6-5 Acer platanoides puude grupp 1 1 ei Harilik saar jah 52 1 1 ei Puu haruneb nelja meetri kõrguselt kaheks. Puu tüvele paigaldatud karjus. VP; VV. 141 4-4-2-7 Fraxinus excelsior üksikpuu 1 1 ei Harilik saar jah 48 1 2 ei Puu kaldu. VP; VV. 142 2-8-1-9 Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei  Karula mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel Tüve läbimõõt Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu (cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah) kõrguselt Jrk paremale, mnt-st nr vasakule, maantee Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah) Harilik saar ei 21 1 2 ei Puu on palmi kujulise võraga. 143 2-0-0-0 Fraxinus excelsior üksikpuu 1 2 ei Puu haruneb viie meetri kõrguselt kaheks. Puul on juurekaela vigastused. VP; VT; Tugivööde Harilik tamm jah 113 3 2 ei 144 6-12-8-11 paigaldamine. Quercus robur üksikpuu 22 2 2 ei Puu juurekaelalt on kuni kolme meetri kõrguseni oletavasti piksekahjustus. VT; LIKVIDEERIDA Harilik pärn ei 35 1 1 ei 145 3-5-3-3 juurekaela võsud. Tilia cordata üksikpuu 3 2 ei Harilik tamm jah 72 2 2 ei Puu latv on kuivanud. Vähendada võra mõisahoone katuse kohalt. VP; VT; VV. 146 6-10-9-10 Tilia cordata üksikpuu 3 2 ei Arukask ei 48 1 1 ei 147 5-5-5-5 Betula pendula üksikpuu 1 1 ei Puu haruneb viie meetri kõrguselt kaheks. Puu tüvel on külmalõhed ja kahjustused. Puu ühel Harilik tamm jah 110 2 3 ei 148 9-11-3-10 harul on latv murdunud. VP; VT; VV. Quercus robur üksikpuu 22 3 3 ei Harilik vaher jah 52 1 1 ei VP; VT. 149 6-7-7-8 Acer platanoides üksikpuu 1 1 ei Harilik saar ei 34 4 4 jah LIKVIDEERIDA. 150 5-3-4-5 Fraxinus excelsior üksikpuu 4 4 ei Harilik saar ei 34 4 4 jah LIKVIDEERIDA. 151 5-7-4-5 Fraxinus excelsior üksikpuu 4 4 ei Puu haruneb kuue meetri kõrguselt kaheks. Puu tüves on lõhed ja augud. Puu säilitada Harilik saar jah 121 2 2 jah 152 7-7-6-9 elustikupuuna. VP; VV. Fraxinus excelsior üksikpuu 22 4 3 ei Harilik tamm jah 116 2 2 ei Puul tuleb mõisahoone pealt võra vähendada. VP; VT; VV. 153 8-12-8-11 Quercus robur üksikpuu 22 2 2 ei Harilik pärn jah 44 1 1 ei VP; VT; LIKVIDEERIDA juurekaela võsud. 154 7-7-7-3 Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei Harilik pärn jah 32 1 1 ei 155 6-7-2-7 Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei  Riigihanke nimetus: Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine ja hoolduskavade koostamine Maanteeameti lõuna regioonis. Viitenr 198656 HÜÜP OÜ Riia mnt 60A-2, Pärnu 80020 http://hyyp.ee ÄRIREGISTRI NR 11248045 Mk tegevusluba nr E 284/2007-P MTR registreering EEP002537 OK ACER OÜ Paju tn 7 Audru alevik Pärnu 88319 http://okacer.ee ÄRIREGISTRI NR 12952929 KARULA mõisa park ja alleed dendroloogiline inventeerimine, hoolduskava aastateks 2019-2029 Töö nr 2019-14 Töös käsitletava riigitee nr 23107 Pikkjärve-Karula-Tollari Keskkonnaregistri nr: KLO1200012 Mälestise reg nr: 23129 Töö koostajad: Arne Oad arborist Arborist, tase 4 Puittaimede hindaja, tase 5 Välitööd teostas: Oliver Haav Kati Niibo maastikuarhitekt Pärnu 2019 1 Sisukord 1. Üldandmed.......................................................................................................................................3 1.1 Töö koostamise alus...................................................................................................................3 1.2 Töö eesmärk...............................................................................................................................4 1.3 Allee asukoht, piirid ja omandisuhted.......................................................................................4 1.4 Allee kaitsekord.........................................................................................................................5 1.5 Alleega seotud huvigrupid.........................................................................................................7 1.6 Uuringud ja kasutatud allikad....................................................................................................7 2. Ajalooline ülevaade..........................................................................................................................9 2.1. Ülevaade mõisa ajaloost...........................................................................................................9 2.2. Allee ajalooline ülesehitus ja seotus mõisaruumiga.................................................................9 3. Alleeruumi olemsaolev olukord.....................................................................................................10 3.1 Alleeruumi terviklikkus ja seosed kontaktalaga......................................................................10 3.2 Vaated alleeruumis...................................................................................................................10 3.3 Teedevõrk alleeruumis.............................................................................................................14 3.3 Rajatised alleeruumis...............................................................................................................14 3.4 Alleeruumi dendroloogiline hinnang ja allee pass..............................................................14 4. Väärtused ja probleemid.................................................................................................................15 5. Kavandatavad hooldustegevused....................................................................................................16 5.1 Tegevuskava ülesehitus............................................................................................................16 5.2. Teostatavad hooldustööd.........................................................................................................17 5.2.1 Regulaarsed hooldustööd.................................................................................................17 5.2.2 Hooldustööd lähtuvalt allee inventeerimisest..................................................................17 5.2.3 Hooldustööde kolmas etapp.............................................................................................19 5.3 Karula mõisapargi allee kaitse korraldamine...........................................................................19 5.3.1 Külastus- ja liiklusmõjude hindamine..............................................................................19 5.3.2 Uue kava koostamine.......................................................................................................19 5.4 Riigi teemaal paikneva Karula mõisapargi allee hoolduskava tegevuskava aastate kaupa (2019-2029)...................................................................................................................................20 5.4.1 Dendroloogilisest inventeerimisest lähtuvate hooldustööde mahud................................21 6. Tulemuslikkuse hindamine.............................................................................................................23 LISAD................................................................................................................................................24 Lisa 1 Lähteülesanne (väljavõte hankedokumentidest. Lisa III-2 tehniline kirjeldus).......................24 Lisa 2 Dendroloogilise inventeerimise koostamise metoodika..........................................................26 Lisa 3 Kavast mõisapargi allee pass, dendroloogilise hinnangu tabel...............................................31 Lisa 4 Fotod alleest.............................................................................................................................32 Lisa 5 Kooskõlastused........................................................................................................................35 JOONISED.........................................................................................................................................36 JOONIS 1 Dendroloogiline inventeerimine..................................................................................36 2 1. Üldandmed 1.1 Töö koostamise alus Käesolev töö on koostatud Maanteeameti tellimusel Karula külas, Valga vallas, Valga maakonnas asuva Karula mõisapargi allee dendroloogilise inventeerimise ja hoolduskava koostamiseks, leping nr 1-10/18/1734-1. Töös käsitletav allee paikneb riigiteel nr 23107, Pikkjärve-Karula-Tollari. Töö koostamise aluseks on riigihange nimetusega „Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine ja hoolduskavade koostamine, II etapp“, viitenumber 198656. Lisas 1 on esitatud käesoleva töö koostamise lähteülesanne. Välitööde teostamisel ja puude seisundi hindamisel on aluseks võetud 27. juunil 2018. a välja antud hinnang "Kuressaare vanalinna kõrghaljastuse seisundi hindamine ja hooldusjuhiste määramine looduskeskkonna säilitamiseks", mida on mõnevõrra kohendatud, saavutamaks täpsemalt hanketingimustes sätestatud eesmärke. Algne hinnang on kättesaadav: https://www.kuressaare.ee/uus/public/Projektide_fotod/Projektide_failid/ 1_Tiitel_tekst_suur_11_lk.pdf (18.11.2018). Lisas 2 on esitatud täpsustatud, käesoleva töö koostamise aluseks kasutatud metoodika. Hoolduskava koostamisel on alusmaterjalina kasutatud Nele Nutt´i poolt 2011. aastal koostatud „Pargi hoolduskava koostamise juhend”. Lisaks on arvestatud 2017.aastal Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ poolt koostatud sarnaste töödega. Samuti on tööd koostades arvestatud Firenze Hartat, muinsus- ja looduskaitseseadust ning teisi kaitsealuse pargiga seotud määrusi ja eeskirju. Töö koostamise alusplaanina on kasutatud Ruutjuur OÜ poolt koostatud topogeodeetilist alusplaani, töö on koostatud veebruar 2019. Töö koostajateks ja autoriteks on Kati Niibo (kontaktid: [email protected], tel 51 61 593). Arne Oad (kontaktid: [email protected] tel 5047811), välitööd teostas Oliver Haav. 3 1.2 Töö eesmärk Karula mõisapargi allee dendroloogilise inventeerimise ja hoolduskava koostamise eesmärk on põhjalik allee puude seisundi hindamine, alleeruumi analüüs, mille põhjal koostatakse hoolduskava, mis on aluseks tööde planeerimisel nimetatud alleel järgmiseks 10 aastaks. SKEEM 1 Töös käsitletav ala on tähistatud punase joonega Allikas: Maa-ameti kaardiserver, mai 2019. Kättesaadav http:/xgis.maaamet.ee 1.3 Allee asukoht, piirid ja omandisuhted Käsitletav ala asub Karula külas, Karula vallas asuva Karula mõisapargi lähedal. Tegemist on ca 530 m lõiguga, mis ajalooliselt on olnud kahepoolne lehtpuu allee. Allees leidub nii läänepärna kui ka harilikku pärna, harilikku tamme samuti mitmeid teisi lehtpuid nt h. saar, arukask, toomingas, vaher jms. Käsitletav allee on ümbritsetud järgmiste kinnitutega: Nr Katakstriüksuse tunnus Maaüksuse nimi Maaomandi tüüp 1. 28902:002:0950 23107 Pikkjärve- Transpordimaa 100% Karula-Tollari tee 2. 28902:002:0370 Kivirehe Maatulundusmaa 100% 4 3. 28902:002:0930 Tare-Juhani Maatulundusmaa 100% 4. 28902:002:1700 Karula mõis Maatulundusmaa 100% 5. 28902:002:1410 Kaldamaa Maatulundusmaa 100% 6. Asustusüksus 2775 Nimetatud kinnistud asuvad osaliselt loodus- ja muinsuskaitsealuse allee territooriumil ja kuuluvad sellest tulenevalt ka osaliselt koostatava hoolduskava alasse. 1.4 Allee kaitsekord Karula mõisa park ja alleed on ehitismälestisena riikliku kaitse all ( reg. Nr 23129). Kaitse alla võetud "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr. 16, (RTL 1999, 122, 1665) Kuupäev: 12.08.1999. Käsitletava alleelõigu vahetusse lähedusesse jäävad järgmised mälestised: Reg. nr Nimi 23135 Karula mõisa moonakatemaja 1 23132 Karula mõisa meierei 23131 Karula mõisa tall-tõllakuur 23130 Karula mõisa kelder 23128 Karula mõisa peahoone keldrid 5 Sinise viirutusega on tähistatud kultuurimälestise ala Allikas: Maa-ameti kaardiserver, mai 2019. Kättesaadav http:/xgis.maaamet.ee Karula mõisapark koos alleega on looduskaitse all, KKR kood KLO1200012. Kaitsekorra aluseks on 2015.05.28 Vabariigi Valitsuse 28. mai 2015. a käskkiri nr 60 "Tartu maakonna kaitsealuste parkide piirid". SKEEM 3 Töös käsitletav ala on tähistatud sinise punktiirjoonega, oranzi joonega on tähistatud looduskaitse ala piir. Allikas: Keskkonnainfo kaardiserver, aprill 2019. Kättesaadav http://register.keskkonnainfo.ee 6 Kaitserežiimiga tagatakse pargiruumis paiknevate üksikobjektide põhiväärtuste kaitse. Pargis, sh kaitsealusel alleel ei tohi kaitseala valitseja nõusolekuta teha järgmisi tegevusi: nt. puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku raie, ehitise k. a. ajutise ehitise püstitamine, katastriüksuste sihtotstarvete ja piiride muutmine jne. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestisel keelatud ehitamine, haljastus- ja raietööd. Täpsemalt vaata MuKS § 58 „Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad nõuded”. 1.5 Alleega seotud huvigrupid Olulisemad Karula mõisapargi alleega seotud huvigrupid on Maanteeamet, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Valga valla elanikud, mõisapargi külastajad. Looduskaitsealuse Karula mõisapargi ja alleede valitsejaks on Keskkonnaamet ja muinsuskaitse järelevalve teostajaks Muinsuskaitseamet. Nii Keskkonna- kui Muinsuskaitseameti huvideks on tagada kaitsealuse allee heakord ning sealsete väärtuste säilimine. Maanteeamet on huvitatud liiklusohutusest riigiteel sh alleeruumis. 1.6 Uuringud ja kasutatud allikad Karula mõisapargi allee kohta eraldiseisvalt ei õnnestunud leida ühtegi ajaloolist uuringut, hinnangut või eritingimusi. Teadaolevalt ei ole alleeruumis läbi viidud uuringuid seal leiduva elustiku osas. Hoolduskava koostamisel on kasutatud järgmisi materjale: Uurimistööd ja hinnangud, projektid: • Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Valga rajoon. V. Ranniku. Tallinn 1977. ERA.T-76.1.10263 • Karula mõis. Inventariseerimine. ERA.T-76.1.15460 • Mõisate inventariseerimine. Eesti NSV mõisaarh. riikliku kaitse alla võtmise ettepanekud-põhjendused. Köide VII - Valga rajoon. Maiste, J., Tilk, K. Tallinn 1979. ERA.T-76.1.10529 7 Andmebaasid ja andmekogud veebis: • Eesti Ajalooarhiivi andmebaasid. Kättesaadav: http://www.ra.ee/ • Eesti Muuseumide Veebivärav. Kättesaadav: https://www.muinsuskaitseamet.ee/ • Eesti Rahva Muuseumi kogud. Kättesaadav: http://www.erm.ee • Eesti Rahvusarhiivi andmebaasid. Kättesaadav: http://www.ra.ee/ • Keskkonnaregister. 2019. Kättesaadav: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPw9jDjl38zgrks3506Qnlwf7E4NP CCm • Keskkonnainfoleht EELIS. 2019. Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ default.aspx?state=5;68547596;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=5031 • Kultuurimälestiste riiklik register. 2019. Kättesaadav https://register.muinsuskaitseamet.ee 8 2. Ajalooline ülevaade 2.1. Ülevaade mõisa ajaloost Karula mõis eraldati Sangaste mõisast 1741.aastal. Mõisa esimesed omanikud olid Delwigid, seejärel Brüggenid ning alates 1838.aastast kuni võõrandamiseni Grotede suguvõsa. Mõisa peahoone oli kahekorruseline, historitsistlik kivist hoone, mis 1919.aastal tulekahjus hävis. Kunagises mõisakompleksis on säilinud mitmeid teisi historitsistlikus stiilis kõrvalhooneid. Vaatamata sellele, et mõisa peahoone on hävinenud on säilinud seda ümbritsenud suur vahelduva reljeefiga vabakujunduslik park. Pargi ühisosa on avatud maastikupark, kus peale puudegruppide loovad vaheldust tiigid. SKEEM 4 Ajaloolisel kaardil on hästi näha kunagine regulaarne pargiplaneering, kus alleedel oli kandev roll. Karula mõisasüda 1905.a koopia Carl Beckmanni 1866.aasta mõisa üldplaanist. EAA 2072-9-659 2.2. Allee ajalooline ülesehitus ja seotus mõisaruumiga Käsitletav allee ääristas kunagist üht peamist mõisa sissesõiduteed. 9 3. Alleeruumi olemsaolev olukord 3.1 Alleeruumi terviklikkus ja seosed kontaktalaga Käsitletav allee ääristab Pikkjärve-Karula-Tollari maanteed, mis kulgeb paralleelselt Karula mõisa pargiga. Suures osas on allee ümbritsetud avatud, haritavate põldudega, mis toob allee maastikus hästi esile. Vähesel määral on allee taha ehitatud hooneid kuid need asuvad allee vahetust lähedusest kaugemal ja ei killusta terviklikku alleeruumi va ajaloolised mõisahooned, mille lähedal tõenäoliselt ei ole ka algselt kasvanud alleepuud. Siiski on kogu allee ulatuses mitmeid katkestusi, kust on aja jooksul puud eemaldatud nii kruntidele sissesõiduteede ehituseks kui ka näiteks hoonete rajamiseks. Täpsemalt vaata joonistelt nr 1, 2 „Karula mõisa pargi allee dendroloogiline inventeerimine, hoolduskava”. Töös käsitletavas lõigus on ajalooliste alleepuude vahekaugus ca 8-9 m, puude kaugus maantee katendi servast ca 3,5-4 m. Lisaks ajaloolistele alleepuudele on säilinud puuderivis loodusliku uuenduse käigus kasvama jäetud puid, mis vaatamata liigilisele erinevusele ja ka vanuselisele erinevusele moodustavad tervikuna tajutava ühtse alleeruumi. 3.2 Vaated alleeruumis Kogu alleele avanevad tähelepanuväärsed vaated ümbritsevatelt põllumaadelt, samuti üksikutelt kohaliku tähtsusega teedelt, mis saavad alguse alleelt ja kulgevad haritavate põldude vahel. Olulised vaated on mõlemas suunas piki alleed. 10 SKEEM 5 Vaadete analüüs Oluline vaatekoht töös käsitletav allee oluline vaatesuund Aluskaardina on kasutatud Eesti katastrikaart 2019. Kättesaadav www.maamet.ee FOTO 1 Vaade piki alleed. Vaadete skeemil vaade nr 2 Foto autor K. Niibo 2019 11 FOTO 2 Vaade piki alleed. Vaadete skeemil vaade nr 2 Foto autor K. Niibo 2019 FOTO 5 Vaade alleele üle põllu. Vaadete skeemil vaade nr 1 Foto autor K. Niibo 2019 FOTO 4 Vaade alleele üle heinamaa. Vaadete skeemil vaade nr 3 Foto autor K. Niibo 2019 12 FOTO 3 Vaade piki alleed. Vaadete skeemil vaade nr 4 Foto autor K. Niibo 2019 13 3.3 Teedevõrk alleeruumis Karula mõisapargi allee on kahepoolne ja ääristab kruusa kattega teed. Puud asuvad valdavalt 3-4,5m kaugusel maantee katendi servast. Puude võrad on liikluseohutuse seisukohalt piisavalt kõrgel, et tagada liiklusohutus. Alleelt saavad alguse mitmed kruntide juurdepääsuteed. Kruntide juurdepääsuteede rajamisel on kunagi vajadusel olemasolevad alleepuud eemaldatud, väiksemate teede puhul on leitud võimalus paigutada sissesõit olemasolevate puude vahele. Kõik alleelt alguse saavad teed on alleepuude seisukohalt leidnud piisava lahenduse ja puud on kohanenud olemasoleva olukorraga. 3.3 Rajatised alleeruumis Karula mõisapargi alleepuude vahetus läheduses puuduvad rajatised, mida antud töös käsitleda. 3.4 Alleeruumi dendroloogiline hinnang ja allee pass Käesoleva hoolduskava käigus viidi 2019. aasta märtsis läbi Karula mõisapargi alleepuude dendroloogiline hinnang. Koostati allee pass, milles on välja toodud koondandmed allee puude kohta tervikuna. Dendroloogilise inventeerimise tabelisse on kantud taksonite nimekiri eesti keeles ladinakeelsete vastetega, tüve läbimõõt, tervislik seisund, võra ulatus maantee suunas, puu ohtlikkus liiklusele, lisauuringute vajadus, juurestiku, tüve ja võra seisukord ning planeeritud hooldus- ja/või raietööd. Puistu dendroloogilise hinnangu tabel on esitatud lisas 3 ja dendroloogilise inventeerimise joonis joonisel nr 1. Kokku inventeeriti Karula mõisapargi alleeruumis 155 puittaime, valdavateks liikideks pärna prk, harilik tamm, harilik vaher. Üksikute isenditena leidub arukaske, toomingat, raagremmelgat. 14 Allee võib jagada laias laastus kaheks osaks. Üks osa koosneb suurtest harilikest tammedest, mis on väga suurte mõõtmetega nii tüve jämeduselt kui ka võra ulatustelt. Teine osa allees on aga metsastunud, leidub mitmeid eri liiki lehtpuid. Valdavaks liigiks hall lepp ja harilik saar. Kohalikud loomapidajad olid väga paljusid puid kasutanud karjuse kinnitamiseks, mille tagajärjel on puudel tüvevigastusi. Allees leidub puid, mis on väga heas seisukorras kui ka puid mis on väga halvas seisukorras. Alleepuude all oli rohkelt isetekkelisi puid ja võsa, mis on alleeruumi regulaarse mitteniitmise tagajärg. Suured, vanad tammed loovad ühtlase allee osa, kuid teine osa meenutab rohkem metsa. Esines mitmeid vanu puid, mis vajavad olulist võra vähendamist säilitamise eesmärgil. Ühtlasi säiliks ka alleerütm. 4. Väärtused ja probleemid VÄÄRTUSED: • Säilinud allee markeerib ajaloolist teed • Allee asub keset haritavat põllumaad, seega tuleb maastikus hästi esile ja on oluline maastikuelement • Puuderivis on vähe tühimikke, allee moodustab tajutava „rohelise ruumi” PROBLEEMID • Puud on aastaid hooldamata, tänu sellele on puude tervislik seisund ebaühtlane • Puudel mitmeid tüvevigastusi 15 5. Kavandatavad hooldustegevused 5.1 Tegevuskava ülesehitus Ajaloolise allee säilimise eelduseks on järjepidev allee jälgimine ja hooldus. Hooldustööde kavandamisel oleme tööd jaotanud kolme suurde rühma: 1. Regulaarsed hooldustööd 2. Alleepuude inventeerimisest tulenevad hooldustööd, mis etapisiseselt on jaotatud omakorda kahte suurde rühma – esmase tähtsusega hooldustööd ja teisese tähtsusega hooldustööd 3. Hooldustööde järgne allee ülevaatus ja sellega kaasnevad hooldustööd Regulaarsete hooldustööde all on mõeldud tegevusi, millele pöörata tähelepanu, et oleks parimal viisil tagatud allee terviklik säilimine ja olemasolevate puude heaolu sh allee alune niitmine, maaharimine, kaevetööd jms. Allee inventeerimise käigus on hinnatud kõiki allee puid ja igale puule on antud hooldussoovitused, mis on omakorda jaotatud vastavalt kas esimeses või teises etapis teostatavateks töödeks. Esimese ja teise hoolduse ajaline vahe on minimaalselt 3 aastat. Kahe hoolduse vahel on oluline jätta ajaline vahe, et aastaid hooldamata vanad puud saaksid peale esmaseid hooldustöid aega, et kohaneda uue tekkinud olukorraga. Tööde planeerimise aluseks on dendroloogiline inventeerimine, mis on esitatud käesoleva töö lisas 3. Arvestades, et allee koosneb vanadest puudest, mis on tihedalt koos kasvanud ja aastaid hooldamata on suuremahulistel hooldustöödel tagajärjed, mida ei ole võimalik alati ette ennustada. Sellest tulenevalt oleme hoolduskavas näinud ette ka hooldustööde kolmanda etapi. Hoolduskava kaheksandal aastal tellida puittaimede hindaja, kes vaatluse käigus hindab alleepuude hetkeolukorda ja seda kuidas allee on kohanenud eelnevas kahes etapis tehtud hooldustöödega. Juhul kui visuaalse vaatluse käigus selgub, et allees on puid, kellede olukord on oluliselt halvenenud, teostada vajadusel allees täiendavad hooldustööd. 16 5.2. Teostatavad hooldustööd 5.2.1 Regulaarsed hooldustööd Niitmine Kogu võra laiuselt niita alleepuude alust minimaalselt 1x suve jooksul, et puude alla ei hakkaks kasvama isetekkeline võsa. Parim aeg niitmiseks on juuli, niidetud rohi jätta allee alla. Selleks, et vältida puu tüvede vigastamist mitte niita puu tüvedele lähemalt kui 1m. Sellel alal on rohu kasv tänu puu juurtele nõrk ja seal kasvavav rohi võiks jääda hoolduseta st uueneb ise looduslikult. Puu seisukohalt on soovitav vältida selles ulatuses mistahes hooldustöid (nt kaevamine, trimmerdamine, taimekaitsevahendite kasutamine, uusistutuse rajamine vms). Maaharimine Töös käsitletav alleelõik (23107 Pikkjärve – Karula – Tollari kilomeetritel 0,8-1,57) on osaliselt ääristatud haritava põllumaaga. Maaharimine on lubatud kuni alleepuude võrade välispiirini, et mitte kahjustada puude juuri. Selleks, et maaharimise käigus ei saa puud vigastada on vajalik eemaldada üksikud oksad, mis on kasvanud kaugemale enamike puude võra välispiirist. Vajadus okste eemaldamiseks on välja toodud iga puu kohta eraldi, täpsemalt vt inventeerimise tabelist lisa 3. Antud nõue on osaliselt soovituslik maaomanikule kuid oluline alus ka Maanteeametile tööde tellimisel. Nii on võimalik vältida, et iga maaomanik ei hakka ise eemaldama maaharimistöid „segavaid” oksi. Kaevetööd Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis teostatavate kaevetööde aluseks on MuKS § 58 „Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad nõuded.” Võimalusel vältida kaevetöid kogu võra laiuselt va teedel. Samuti vältida puistematerjali ladustamist puude võra laiuselt va olemasolevatel teedel. 5.2.2 Hooldustööd lähtuvalt allee inventeerimisest Tööde planeerimise aluseks on dendroloogilise inventeerimise tabel, vt lisa 3. Puittaimede hindamisest lähtuvalt on hooldustööd jaotatud kahte etappi. Aastaid hooldamata puud on aja jooksul tihedalt kokku kasvanud ja ühe korraga liialt paljude okste eemaldamine võib oodatud kasu asemel mõjuda puule hoopis hukutavalt. Selleks, et vanadel puudel oleks 17 lihtsam uue tekkinud olukorraga kohaneda, peab esimese ja teise etapi hooldustööde vahele jääma 3 aastat. Lisas 2 on esitatud inventeerimise koostamise metoodika, kus on täpsemalt lahti kirjutatud ka erinevatele hooldustöödele esitatud nõuded. Inventeerimisest lähtuvate hooldustööde teostamise perioodil (esimese ja teise etapi hooldustöö) on oluline, et järelvalvet teostab lisaks Maanteeameti spetsialistile ka puittaimede hindaja kutsetunnistusega spetsialist. Puude lõikusaeg Puude hoolduseks on kõige ideaalsem aeg 15.juuni-15.aprill, sel ajal töid tehes arvestatakse ka Eestis heaks tavaks saanud raierahu aega, et mitte ülearu segada lindude pesitsemist. Suvel lõigatud väiksemate okste lõikehaavad suudavad kinni kasvada juba sama vegetatsiooniperioodi jooksul. Suuremad lõiked paranevad aastate jooksul. Kuivade okste lõikust võib puude seisukohalt sooritada ükskõik millisel aastaajal, siiski on oluline arvestada raierahu perioodi, mis on 15.aprill-15. juuni. Puude võrade harvendamist ja võra vähendamist eelistatavalt mitte teha kevadel. Sel ajal algab kasvuperiood ja puudel (pärnad, vahtrad) tekib lõikuse tagajärjel mahlajooks. Sel perioodidel tehtud lõikustega nõrgestatakse puud, tehtud hoolduse tagajärjed ei pruugi avalduda kohe järgmisel aastal vaid see avaldub pikemas ajaperspektiivis. Lõikusi võib teha ka talvel ilma lehtedeta perioodil, kuid siis peab arvestama, et ükskõik kui kogenud arborist puu otsas toimetab, võivad siiski jääda mõningad kuivad oksad märkamata (võrreldes vegetatsiooniperioodil sooritatud lõikusega). Puude likvideerimiseks on parim aeg talvel ilma lehtedeta perioodil. Lõikusviisid Puud tuleb likvideerida nii, et ei ohustaks ega kahjustaks teisi, allesjäävaid puid, samuti muid rajatisi (hooned, bussipeatused, liiklusmärgid jms). Selleks tuleb vajadusel raied sooritada kas korvtõstukilt või ronides, kasutades köisi, rakmeid ja teisi arboristi töövahendeid. Kändude freesimine ei ole lubatud kogu allee ulatuses. 18 Raiejäätmed utiliseerida. Raietööde teostaja Puuhooldus- ja raietöid võib teostada arborist, kellel on Arborist II või Arborist, tase 4 kutsetunnistus. 5.2.3 Hooldustööde kolmas etapp Hoolduskava eesmärkide parimaks täitmiseks on vajalik, et peale viimaseid hooldustöid so hoolduskava 8-ndal aastal hindab puittaimede hindaja täiendavalt allee tervislikku seisukorda ja vajadusel annab hooldussoovitused puudele, mis vajavad täiendavalt hooldustöid. Juhul kui mõne puu seisund on viimaste aastate jooksul oluliselt halvenenud, siis teeb hindaja sellekohase raporti, millised puud vajavad täiendavaid hooldustöid. Hooldustööd teostada vastavalt puittaimede hindaja soovitustele. 5.3 Karula mõisapargi allee kaitse korraldamine 5.3.1 Külastus- ja liiklusmõjude hindamine Selleks, et paremini korraldada alleeruumi hooldamist ning seal läbiviidavaid tegevusi on tähtis hinnata külastus- ja liiklusmõjusid. 5.3.2 Uue kava koostamine Uue hoolduskava koostamisega alustatakse käesoleva kava kehtivusperioodi viimasel aastal. Kava koostamise raames hinnatakse kaitse tulemuslikkust ning seatakse eesmärgid järgmiseks kaitsekorraldusperioodiks. 19 5.4 Riigi teemaal paikneva Karula mõisapargi allee hoolduskava tegevuskava aastate kaupa (2019-2029) I tähtsusklass- hädavajalikud tegevused, milleta kaitse-eesmärke ei ole võimalik täita. II tähtsusklass- vajalikud tegevused, mille teostamisel aidatakse kaasa väärtuste säilitamisele ja ohtude kõrvaldamisele pargist. III tähtsusklass- soovituslikud tegevused, millel on väiksem mõju väärtuste kadumisele. Peatükk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Ühik Maht Korraldaja Tähtsusklass Hooldustööde teostamise aeg 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2029 Inventuurid, seired, uuringud 5.3.1 Kaitseesmärkide seire MA II + seisundiseire ja tulemuslikkuse hindamine 5.2.3 Puittaimede seire MA I + hindaja allee ülevaatus Allee igapäevased hooldustööd hooldustöö 5.2.1 Niitmine m2 4240 MA I (riigiteemaal) hooldustöö 5.2.1 Niitmine m2 2120 O I + + + + + + + + + + (eramaal) Alleepuude hooldus hooldustöö 5.2.2 Esimese tk 615 MA I + hooldustähtsuseg a tööde käigus hooldatavad puud hooldustöö 5.2.2 Teise tk - MA I + hooldustähtsuseg a tööde käigus hooldatavad puud 20 5.2.3 Kolmanda uuri tk 105 I + tähtsusega ng hooldustööd. Puittaimede hindaja hinnang. Täiendavad hooldustööd, lähtuvalt hinnangust MA-Maanteeamet, O-eraomanik 5.4.1 Dendroloogilisest inventeerimisest lähtuvate hooldustööde mahud Lisas 3 on esitatud dendroloogilise inventeerimise tabel, kus iga üksikpuud on hinnatud ja antud hooldussoovitused. Nimetatud tabel on puuhooldustööde teostamise aluseks Karula mõisapargi alleel. Tabeli lugemiseks on abiks puittaimede hindamise metoodika, mis on esitatud käesoleva töö lisas 2. Käesolevas peatükis on välja toodud puuhooldustööde mahud vastavalt esimese ja teise hooldustööde etapis. Puuhoolduses kasutatakse erinevaid hoolduslõikustöid. Sageli on ühel puul vaja teha rohkem kui üks hoolduslõikustöö korraga. Sellest tulenevalt on tööde mahtude tabelis toodud hoolduslõikustööd toodud välja erinevate kombinatsioonidena. Näiteks puu nr. 8, harilikul tammel tuleb sooritada ainult noore puu lõikus. Samas puu nr. 14, harilik pärn on vaja sooritada kolm erinevat lõikust samaaegselt. Võra puhastamine (VP), võra tõstmine (VT) ja võra vähendamine (VV). Selliselt koostatud tabel annab parima ülevaate planeerides reaalseid hooldustöid alleel. Esimese tähtsusega hooldustööd I tähtsuse hooldustööd Tk Võra vähendamine (VV): 1 Võra puhastamine (VP): 21 Võra tõstmine (VT): 7 Võra puhastamine ja võra tõstmine (VP; VT): 60 Võra puhastamine ja võra vähendamine (VP; VV): 6 Võra tõstmine ja võra vähendamine (VT; VV): 1 Võra puhastamine ja võra tõstmine ja võra vähendamine (VP; 23 VT; VV): Tugivööde paigaldamine: 12 Likvideerida juurekala võsud: 26 Likvideerida võsa alleeruumist: 408 LIKVIDEERIDA: 50 Kokku: 615 21 Esimese tähtsusega hooldustöid on vaja teostada 615 puittaimel. Kolmanda tähtsusega hooldustööd Teostada hoolduskava kaheksandal aastal. III etapi hooldustööd (8. aastal) tk Uus lihtsustatud hindamine (ei ole vaja puid mõõdistada vaid tuleb need üle vaadata ja teha hooldustööde 105 ettepanekud ainult nendele puudele, mis vajavad sekkumist. Kolmanda tähtsusega hooldustöid on vaja teostada 105 puittaimel 22 6. Tulemuslikkuse hindamine Arvestades, et allee näol on tegemist vanade puudega on õigustatud, et alleepuude tervisliku seisundi pidev jälgimine, ainult nii on maksimaalselt tagatud nii liiklejate ohutus kui ka puude säilimine. Enne uue hoolduskava koostamist järgmiseks kümneks aastaks on oluline hinnata eelmise hoolduskava jooksul tehtud töid Karula mõisapargi alleel. Lähtuvalt tekkinud olukorrast ja puude tervislikust seisundst hinnata tehtud tööde mõju alleeruumile ja anda uued hooldussoovitused. Tulemuslikkuse hindamisel analüüsitakse, kas seatud tegevused aitasid kaasa väärtuste kaitse saavutamisele. Hoolduskava analüüsitakse vajadusel kaitsekorraldusperioodi keskel ja uuendatakse hinnangu tulemuste alusel kaitsekorraldusperioodi lõpus. Alleeruumi kaitsetegevus loetakse tulemuslikuks, kui kaitsekorraldusperioodi lõpus on Karula mõisapargi alleeruumi kaitse-väärtused säilinud ning väärindatud: 1. Säilinud on alleeruumi piiride terviklikkus. 2. Säilinud on ajalooline teede struktuur ja tugev seos pargiosa osa ja alleeruumi vahel. 3. Tagatud on teeruumi ohutus ja kasutussõbralikkus. 4. Tagatud on alleeruumi kui terviku regulaarne hooldus; 5. Tagatud on alleepuude aluse regulaarne hooldus; 6. Allee hooldusraiega on võimalikult hästi tagatud väärtuslike üksikpuude, puuderidade kasvutingimused. 7. Vaadete plaanil kajastatud olulised vaatesihid on avatud ja hooldatud. 23 LISAD Lisa 1 Lähteülesanne (väljavõte hankedokumentidest. Lisa III-2 tehniline kirjeldus) 4. Töö korraldus/metoodika 4.1. Tööd viiakse läbi kolmes etapis, koostades iga objekti kohta: 4.1.1. Geodeetiline alusplaan M 1:500. See koostatakse kogu alleeruumi kohta, mille ulatus täpsustatakse kaitseala valitsejaga. Geodeetilisele aluplaanile tuleb kanda reaalne võraprojektsioon puu seisundiklassi tähistava värviga. Eraldi värvi või tingmärgiga märkida ära (eeldatavalt) ajaloolised alleepuud. Ajaloolise allee koosseisu mittekuuluvad peenemate puude grupid võib geodeetilisele alusplaanile kanda rühmana ning ka sellisena hinnata. Lisaks puudele kantakse alusplaanile: - katastriüksuste piirid; - kõlvikute piirid; - maa-alused ja -pealsed tehnovõrgud (kooskõlastatakse nende valdajatega); - teed, rajad; - ehitised, varemed, kiviaiad, suured kivid; - suured kännud (läbimõõduga üle 60cm); - vanad oksahunnikud; - võsa, põõsad ja hiljem alleesse lisandunud puud; Esile tõstetakse riigitee maa-alal kasvavad puud. 4.1.2. Seisundi hindamine. Hõlmab alleeruumis kasvavaid üksikpuid ning see sisaldab järgmisi andmeid : - puu liik eesti ja ladina keeles; - rinnasläbimõõt cm (tähelepanuväärsetel puudel (haruldased liigid, kaitsealused liigid, kaitsealused üksikpuud, puud diameetriga üle 99 cm jne) tüve ümbermõõt ja kõrgus). Puude rinnasläbimõõdu määramisel võib kasutada arvutuslikku meetodit tuletades läbimõõdu ümbermõõdu väärtusest või võetakse suurim ja väikseim läbimõõt ning arvutatakse aritmeetiline keskmine. Kasutatud mõõtmis- ja hindamismetoodika tuleb kirjeldada seletuskirjas; - tervisliku seisundi hinnang tunnustatud 4-astmelise skaala alusel, kus nr 1 tähistab tervet puud. Peab sisaldama hinnanguid puu juurestiku, tüve ja võra kohta ning üldhinnangut puu seisu- ja murdumiskindluse kohta. Kirjeldada tuleb tuvastatud vigastused, kahjustused, haigused jm ning nende mõju puu seisundile. Anda hinnang puu perspektiivse ohtlikkuse kohta liiklusohutusest lähtuvalt. 4.1.3. Hoolduskava järgnevaks 10 aastaks, mis sisaldab: - I ja II tähtsusjärjekorra puuhooldustööde (sh raiete) ning järgnevate hindamiste ajakava. Hooldustööde kirjeldamisel lähtuda arboristikaalastest juhenditest; - monitoriga ja lisauuringute (resiotsgraaf, tomograaf vm) põhjendatud vajadus; 24 - ettepanekud allee elujõulisuse kindlustamiseks ning (liiklus)ohutuse tagamiseks; - ettepanekud täiendusistutusteks, sh liigiline koosseis, vajalikud eeltööd (näiteks täiendav raie vms). 4.2. Töö tegemisel juhinduda „Pargi hoolduskava koostamise juhendist“, 2011 (tellija Keskkonnaamet), mis on leitav elektrooniliselt Keskkonnaameti kodulehel. 5. Töö vormistamine 5.1. Töö vormistatakse iga Lisas 1 nimetatud alleeobjekti kohta eraldi aruandena kahes eksemplaris paberkandjal (prinditult) ja digitaalsel teabekandjal, kõigi punktides 4.1-4.2 nimetatud tööde osas hiljemalt lepinguperioodi lõpuks. 5.2. Töö aruanne koosneb osadest: 5.2.1. Seletuskiri, mis sisaldab: - allee ajaloolist ülevaadet (skeemid, fotod), seotust maastiku ja (mõisa)ansambliga, andmeid originaalsete istutusjoonte ja – vahede kohta, allee kaitsestaatuse, väärtuste ja ohutegurite kirjeldust; - kasutatud hindamismetoodika kirjeldust ning valiku põhjendust; - üldiste hooldustööde kirjeldust (hoolduskava). Seletuskirja soovituslik sisukord on esitatud Lisas 2. 5.2.2. Seisundi koondtabel (allee pass), mille vorm (soovitatavalt exceli formaadis tabelina) kooskõlastada Tellija ja kaitseala valitseja(te)ga. See sisaldab andmeid puude, nende võra, tüve ja juurestiku ning nende seisundi ja planeeritud hooldus- või raietööde kohta. 5.2.3. Allee alusplaan, millele kantakse nummerdatud ja hinnatud puud (numeratsiooni peab vastama koondtabelis olevale). Seisundiklassid märgitakse alusplaanil vastavalt metoodikale erinevate värvidega. 25 Lisa 2 Dendroloogilise inventeerimise koostamise metoodika Töö koostamise eesmärk Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine: • Anda hinnang perspektiivse ohtlikkuse kohta liiklusohutusest lähtuvalt; • Dokumenteerida andmed alleepuude ja kõigi teiste puittaimede kohta, mis kasvavad alleepuude võra laiusel alal (puu liik eesti ja ladina keeles; rinnasläbimõõt sentimeetrites; tervisliku seisundi hinnang neljaastmelisel skaalal); • Anda hinnang allepuudlee teostatud hooldustööde kvaliteedi kohta (kui on teostatud); • Anda hooldusjuhised järgnevaks kümneks aastaks (I ja II tähtsuse järjekorra puuhooldustööde (sh raiete) ning järgnevate hindamiste ajakava). Välitööde koostamise metoodika Välitööde teostamisel ja puude seisundi hindamisel on aluseks võetud 27. juuni 2018 välja antud hinnang "Auressaare vanalinna haljastusega seisundi hindamine ja hooldusjuhiste marineerimine looduskeskkonna sailitamiseks", mida on mõnevõrra kohendatud, saavutamaks täpsemalt hanketingimustes sätestatud eesmärke. Kättesaadav: https://impressaariotki/uus/public/Projektide_fotod/Projektide_failid/ 1_Tiitel_tekst_suur_11_lk.pdf (18.11.2018). Välitööde käigus mõõdeti puude välismõõtmed ja hinnati visuaalsel vaatlusel nende seisundit. Olulisematest puudest ning suurematest kahjustustest tehti fotod. Sõltuvalt seisundist selgitati välja lisauuringute vajadus ning anti soovitused puude edasiseks hoolduseks. 1. Määrati puude liigiline koosseis; 2. Mõõdeti tüve rinnasläbimõõt 1,3 meetri kõrguselt juurekaelast, kasutades spetsiaalset mõõdulinti "Talmeter". Kui sel kõrgusel asus tüvepahk, muu paksendus või harunemiskoht, mõõdeti lähimast kohast selle alt, märkides koos läbimõõduga pärast kaldkriipsu tegeliku mõõtmiskõrguse. Kui tüvi harunes altpoolt, siis mõõdeti harude läbimõõdud eraldi. Pikliku ristlõikega tüvedel on võetud suurema ja väiksema mõõtmistulemuse keskmine. 3. Mõõdeti puu võra läbimõõt, võra horisontaalprojektsioonist maapinnal neljas suunas. Hindaja seisab näoga puu suunas, maantee jääb selja taha (tabelisse kantakse 4 mõõtu -maanteest paremale, maanteest vasakule, maantee suunas, maanteest eemale). Mõõtmiseks kasutatakse mõõdulinti, ümardades tulemused täismeetriteks. 4. Tähelepanuväärsetel puudel (haruldased liigid, kaitsealused liigid, kaitsealused üksikpuud, puud diameetriga üle 99 cm jne) mõõdeti kõrgus juurekaelast ladva tipuni, kasutades elektroonilist kõrgusmõõtjat "Haglöf" 20-meetrise baasiga. 5. Määrati puu üksikosade tüve, juurte ja võra seisukord, millest kokku kujunes puu üldine seisundiklass. Puude tervislikku seisundit hinnati vastavalt allpool toodud juhendile „Puu seisundi hindamine“, mis põhineb rahvusvaheliselt kasutataval puude visuaalse hindamise meetodil. Abivahenditena kasutati binoklit (võras esinevate haiguste ja vigastuste kindlakstegemisel) ning nuga (tüve ja juurekaela kahjustuste uurimisel). Puu osade 26 seisundi põhjal määrati seisundiklass puule kui tervikule. Koondhinnangu andmisel on arvestatud kõigi välitöödel tuvastatud mõjurite ohtlikkust puu elujõule ja eale ning seisu- ja murdumiskindlusele, samuti alusplaanil tuvastatud maa-aluste trasside olemasoluga. Vastavalt seisundiklassidele tähistati alusplaanil puude võrad järgmiste värvidega: 1 seisundiklass – punane 3 seisundiklass – roheline 2 seisundiklass – sinine 4 seisundiklass – pruun Eraldi värviga on tähistatud (tõenäoliselt) ajaloolised alleepuud. Puu seisundi hindamine, seisundiklassid Puu seisundi hindamine põhineb C. Matthecki ja tema kaastööliste poolt Karlsruhe uurimiskeskuses (Research Center Karlsruhe GmbH) 1990ndate alguses väljatöötatud metoodikal VTA (Visual Tree Assessment). Väliste, silmaga nähtavate tundemärkide järgi hinnatakse eraldi juurestiku, tüve ja võra seisundit, selgitades välja kasvukeskkonnast, hooldusest ning kahjustajatest põhjustatud kõrvalekalded nende välisilmes ning talituses. Puu üksikosadele määratakse seisundiklassid, nende põhjal antakse koondhinnang puu seisundile. Seisundiklasside kirjeldamisel on kasutatud E. Laasi, S. Nurme ning T. Suoranta vastavasisulisi töid ning Tallinnas kasutatavat puittaimede väärtusklasside hindamise juhendit „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“. Tervisliku seisundi hindamise skaala on 4-astmeline, kus „1“ tähistab tervet ja elujõulist ning „4“ surnud, kuivavat või murdumisohtlikku puud või sellist, mille raievajadus selgub pärast lisauuringuid. Puu üksikosade seisundiklassid Puu osade hindamisel ning seisundiklasside määramisel arvestatakse järgmiste tunnustega: Juured ja juurekael 1 skl / väga hea • Teadaolevalt pole võra alusel alal tehtud kaevetöid ega kahjustatud muul viisil jämedaid (üle 2 cm läbimõõduga) juuri. • Pole nähtavaid (kambiumi-puidu) vigastusi, mädaniku tunnuseid ega keerdjuuri. 2 skl / hea • Võra alune maapind on kuni 1/3 ulatuses tihenenud või kaetud sillutisega. • Ilmselt on kahjustatud üksikuid jämedaid juuri. • Esinevad üksikud vigastused või paiksed mädanikukolded, mis ei halvenda lähiaastail puu seisukindlust. 3 skl / rahuldav 27  • Võra alune maapind on kuni 2/3 ulatuses tihenenud või kaetud sillutisega. • Võra aluse maapinna kõrgust on muudetud kuni 20 cm võrra. • Pöördumatult kahjustatud või eemaldatud on kuni 1/3 peajuurtest. • Ühel pool tüve on peajuurtel või juurekaelal 1-2 noort puuseene viljakeha. • Juurekaelal on mädanik või õõnsus, mis hõlmab kuni 1/2 juurekaela läbimõõdust. 4 skl / halb • Juurekaela lähedale pinnasesse on tekkinud lõhed või on juurestik maast välja kerkinud. • Üle 1/3 peajuurtest on pöördumatult kahjustatud või hävinud kahjustuste või sobimatute kasvutingimuste tõttu. • Ümber tüve on peajuurtel või juurekaelal mitu puuseente viljakeha. • Juurekaelal on mädanik või õõnsus, mis hõlmab üle 1/2 juurekaela läbimõõdust. Tüvi 1 skl / väga hea • Püstine, sirge, liigiomase kuju ja jämedusega. • Pole nähtavaid mädaniku- ega haigustunnuseid. • Esinevad üksikud oksakrae kohalt tehtud lõikehaavad, mille läbimõõt on kuni 1/3 tüve läbimõõdust või väikesed mehaanilised vigastused. 2 skl / hea • Esinevad mitmed väikesed või üksikud suuremad (haava läbimõõt kuni 1/2 tüve läbimõõdust) mehaanilised vigastused või oksalõikehaavad. • Esinevad paiksed mädanikukolded või väikesed tüveõõnsused. • Esinevad lühikesed koorelõhed. 3 skl / rahuldav • Koorevigastus hõlmab kuni 2/3 või puidu vigastus kuni 1/2 tüve ümbermõõdust. • Tüvemädanik või õõnsus hõlmab kuni 2/3 tüve läbimõõdust. • Mitmetüvelise puu harunemiskohas on vahele kasvanud koor. • Esinevad korduvalt avanevad tüve- (külma-) lõhed. • Tüvelõhedes või oksaasemetel esineb bakternõre. • Esineb 1-2 noort puuseene viljakeha. 4 skl / halb • Esinevad ulatuslikud koore- või puiduvigastused, mis võivad peatselt põhjustada puu kuivamise või murdumise. • Koores on tüve paindumise tagajärjel tekkinud värske piki- või ristilõhe, mis ilmselt ulatub puidu sisse. • Tüvede harunemiskohas on pikilõhed või puuseente viljakehad. • Puuseente viljakehad kasvavad mitmes kohas ümber tüve või kasvab ühes kohas mitmeid aastaid agressiivse seeneliigi viljakeha. • Tüvemädanik või õõnsus on suurem kui 2/3 tüve läbimõõdust. • Tüvi on liiga peenike võrreldes puu kõrgusega (puu kõrguse ja tüve läbimõõdu suhe on suurem kui 50). Võra 1 skl / väga hea • Liigiomase struktuuri, tunnuste ja juurdekasvuga. • Esinevad üksikud normikohaselt tehtud oksalõikehaavad. • Võra alumises osas esinevad üksikud kuivanud oksad. 28 2 skl / hea • Ladvavõrsete juurdekasv on kergelt pidurdunud. • Üksikutel lehtedel, okastel või peentel võrsetel esinevad kahjustuste või haiguste tunnused. • Enamus lehti või okkaid on liigiomase värvuse ja suurusega. • Võra all- ja keskosas esineb üksikuid kuivanud oksi. 3 skl / rahuldav • Üksikud ladvaoksad on kuivanud või eemaldatud valede lõikusvõtetega. • Üksikutel põhiokstel on kahjustuste või haiguste tunnused või on neid kahjustatud valede lõikusvõtetega. • Võrsete juurdekasv on pidurdunud ning võra on hõrenenud. • Esineb murdunud oksi või oksatüükaid ja -rebendeid. • Esinevad üksikud peened vahelekasvanud koorega kahvelharud või põhioksad. 4 skl / halb • Üle 1/2 võrast on kuivanud või eemaldatud. • Võrsete juurdekasv on lõppenud. • Võra on kasvanud või lõigatud ühekülgseks. • Esinevad jämedad vahelekasvanud koorega või muul põhjusel rebenemisohtlikud harud või põhioksad. • Enamus põhiokstest või lehestikust või okastest on kahjustuste või haigustunnustega. Puu seisundiklassid 1 seisundiklass (skl) – terve ja elujõuline puu • Liigile omase kasvukuju ja tunnustega. • Puuduvad nähtavad mädaniku- või haigustunnused. • Võivad esineda üksikud kinnikasvavad mehaanilised vigastused või oksalõikehaavad. • Võivad esineda üksikud kuivanud oksad võra alumises osas. 2 skl – kergelt kahjustatud, veel elujõuline puu • Esinevad mikroorganismidest või kasvukeskkonnast või valest hooldusest tingitud kasvuhäired ja paiksed kahjustuskolded, mis õige hoolduse korral ei halvenda puu seisundit. • Puu juurdekasv on kergelt pidurdunud. • Kuivanud oksad esinevad võra alumises või keskosas. 3 skl – kahjustatud, väheneva elujõuga puu • Üksikud ladvaoksad on kuivanud. • Võra on hõrenenud. • Kambiumi- või puiduvigastused on suuremad kui 1/3 tüve läbimõõdust. • Tüvemädanik hõlmab kuni 2/3 tüve läbimõõdust. • Kuni 1/3 juurestikust on pöördumatult kahjustatud või eemaldatud. 4 skl – tugevasti kahjustatud, ohtlik, surnud puu • Enamus võrast või peajuurtest on tugevasti kahjustatud, eemaldatud või kuivanud. • Tüvemädanik hõlmab üle 2/3 tüve läbimõõdust. • Esinevad ulatuslikud juurte- või tüvevigastused, mis võivad põhjustada puu murdumise. • Puu on ohtlikult viltu vajunud või kuivanud. 29 PUUHOOLDUS- JA RAIETÖÖDE LÜHENDITE SELGITUS Planeeritud hooldus ja või raietööde lahtris toodud lühendid on koondtabelis märgitud vastavalt Euroopa puuhoolduse nõukogu poolt koostatud juhendile, mis on eesti keeles avaldatud 2012. aastal „Eesti Parkide Almanahhis 3“ ● VT – Võra tõstmine – Puult mõnede alumiste okste eemaldamine, mida kõige sagedamini tehakse alleedel umbekasvanud liikluskoridori puhastamiseks. Kuna suure puu alumised oksad on tihti küllalt jämedad ning nende eemaldamisel tekib tüvesse alati mädanikukolle, tuleb tüve juurest lõikamisele eelistada mõõdukat lühendamist sobiva II järgu külgoksani (võra osalist vähendamist). Hoiduda tuleb ka allee puude võra tasakaalustamisest, st tüve ühelt küljelt lõigates pole vaja seda samavõrra teha teiselt poolt. Puude alla tuleb tagada vaba ruum järgmiselt: ("Linnatänavad" EVS 843:2016) ○ sõidutee kohal min 4,6 m; ○ kegliiklustee või kõnnitee kohal min 2,8 m. ● VP – Võra puhastamine - Levinuim ja olulisim hooldustöö, millega tagatakse puu ohutus inimestele ja materiaalsetele väärtustele. Pargipuu tuleb üle vaadata (sõltuvalt selle asukohast) iga 5-10 (määratud märkuste lahtris) aasta järel ning vajadusel lõigata välja kuivad, murdumisohtlikud ja kahjustatud oksad ning ülearused vesivõsud. ● VH – Võra harvendamine - Okste valikuline väljalõikamine tihedavõralisest, ent veel kasvujõus puult nii, et võra suurus ega haabitus oluliselt ei muutu. Oksastiku välimise osa harvendamisel 5-10% võrra jõuab enam päikesevalgust maapinnale ning lisavalgust ja õhku tuleb ka võrasse. See stimuleerib sisemist lehestikku, mis omakorda muudab oksad koonilisemaks ja tugevamaks. Ka üksikute pikkade külgokste või ladvaharude tuuletakistust ja murdumisohtu saab vähendada oksatippude mõõduka harvendamisega. ● VV – Võra vähendamine – ladvaharude ja pikemate külgokste kärpimine sobiva elu-jõulise külgoksani (tavaliselt kuni 20% võra mahust). Lõikusega tuleb säilitada puu loomulik kasvukuju. Noore puu lõikus - Lõikuse eesmärgiks on noorest puust õigete lõikusvõtetega seisukindla ja ohutu (ühe läbiva tüvega) struktuuriga puu kujundamine. Topeltladva eemaldamine või konkurentladva “dieedile” panemine, selle lühendamise ja harvendamisega, eesmärgiga tulevikus topeltlatv eemaldada. Valida välja sobivad külgoksad ning teha ka kergem võra harvendamine. ● Tugivööde paigaldamine – tüveharude ühendamine spetsiaalsete sidemetega, millega välditakse väärtuslike puude lõhkirebenemist. ● LIKVIDEERITAV - üksikpuu, põõsa, võsa eemaldamine 30 Lisa 3 Kavast mõisapargi allee pass, dendroloogilise hinnangu tabel 31 Lisa 4 Fotod alleest Foto 6 Vaade alleele põhja suunas. Foto O. Haav 2019 Foto 7 Allee on teeehituse käigus likvideeritud. Foto O. Haav 2019 32 Foto 8 Alleepuude reas on mitmeid tühimikke, kust puud on erinevatel põhjustel aja jooksul eemaldatud. Foto O. Haav 2019 Foto 9 Vaade alleele põhja suunas Foto O. Haav 2019 33 Fotod 10, 11 Allee on likvideeritud uushoonestuse rajamise käigus. Foto K. Niibo 2019 34 Lisa 5 Kooskõlastused 35 JOONISED JOONIS 1 Dendroloogiline inventeerimine 36  Reg.nr: 5.1-17.2/38-1 Sisu: Tere. Muinsuskaitseamet kooskõlastab (nr 35675, 05.08.2019) KARULA mõisa park ja alleed dendroloogiline inventeerimine, hoolduskava aastateks 2019-2029. Lugupidamisega Margis Sein Muinsuskaitseamet Valgamaa nõunik [email protected] 53049596 TÖÖVÕTULEPING NR ……………. Maanteeamet , registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4 , 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida volituse alusel esindab Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna juhataja Janar T aal ja ………… , registrikoodiga ………… , asukohaga …………… , ……….. ……… (edaspidi Töövõtja), mida esindab ………….. ………… , Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool ), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping ) alljärgnevas: Lepingu ese Lepingu esemeks Karula mõisapargi allee hoolduslõikus 2020 (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. Lepingu üldtingimused Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud Kululoend . Lisa 3 – Tööde üle andmis- ja vastuvõtmisakti vorm. Lisa 4 - Hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud selgitused . Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. Lepin g on sõlmitud avatud hanke menetluse ga riigihanke „ Karula mõisapargi allee hoolduslõikus 2020 “ liht hanke tulemusena. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. Lepingu täitmise keel on eesti keel. Tähtajad ja T öö üleandmine Töö teostamist alustatakse Tellija kontaktisiku kirjalikus korralduses (edaspidi Alustamisekorraldus) märgitud kuupäeval. Töö teostamise tähtaeg on 9 nädalat alates Alustamisekorralduses märgitud kuupäevast, milliseks ajaks kohustub Töövõtja lõpetama kõik tööd ning kõrvaldama avastatud puudused. Töö või Töö osa üleandmise l esitab Töövõtja Tellijale Lepingu kohase Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti. Töö osadeks loetakse Li sas 2 Kululoendis toodud Objekti töid (kuluridasid/makseartikleid) . Töövõtjal on õigus Töö üle anda kas osade kaupa või kogu Töö tervikuna. Tellija peab Töö või Töö osa üle vaatama 7 kalendri päeva jooksul pärast Töö või Töö osa ning üleandmis- ja vastuvõtmisakti saamist. Juhul, kui Töö või Töö osa vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone Töö või Töö osa kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös või Töö osas ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 7 kalendri päeva jooksul alates Tellija poolt kirjaliku teate saamisest ja esitama parandatud Töö Tellijale (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). Kui Töö (sh Töö osa) kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt üle andmata . Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. Poolte õigused ja kohustused Tellijal on õigus : igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Tööde tegemise käiku; pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Tööde kvaliteedi kohta ; kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentid es sätestatud tähtaegadest, kva liteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi . Tellijal on kohustus: tasuda Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingule; tasuda viivist vastavalt Lepingule. Töövõtjal on õigus: saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid; saada Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu. Töövõtjal on kohustus: teha Tööd vastavalt Lepingule; tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade , tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks , sh tagada, et puude hoolduslõikustel ja langetamisel osaleb arboristi kutsetunnistust omav isik; tagada, et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti ; hankida omal kulul kõik Töö teostamiseks vajalikud load, materjalid ja töövahendid; tööde teostamisel kasutada tehnikat, mis ei kahjustaks säilitatavat haljastust ega teid; vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt; vastutada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise eest objektil; informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest; e sitada hiljemalt Lepingu täitmise alustamise kuupäevaks Tellijale selleks ajaks teadaolevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja teabe nende seaduslike esindajate kohta. Sama teave tuleb esitada ka kõikide lisanduvate Lepingu täitmisega seotud alltöövõtjate kohta ja kui Lepingu täitmise alustamise ajal näidatud alltöövõtja asendatakse. Kui alltöövõtjal esineb RHS § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise alus, siis on Töövõtja kohustatud selle alltöövõtja asendama. Juhul kui alltöövõtjal esineb RHS § 95 lg 4 punktides 3, 7 või 8 sätestatud kõrvaldamise alused, siis Töövõtja on kohustatud Tellija nõudmisel selle alltöövõtja asendama; e sitada Tellija nõudmisel alltöövõtjate kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks alltöövõtja asukohamaa karistusregistri teade RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud asjaolude puudumise kohta või alltöövõtja asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument ning alltöövõtja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõend käesoleva RHS § 95 lõike 1 punktis 4 ning lõike 4 punktides 3 nimetatud asjaolude kohta. esitada 5 tööpäeva jooksul alates Alustamisekorralduse saamisest Tellijale koopia kehtivast vastutuskindlustuslepingust, mille kohaselt: kindlustusandja peab hüvitama kahju, mille Töövõtja on oma tegevuses tekitanud kolmandale isikule kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkida võiva kahju kuni 20 000 euro ulatuses iga kindlustusjuhtumi kohta. Kindlustuslepingu tähenduses peetakse kolmanda isikuna silmas ka käesoleva Lepingu järgset Tellijat; kindlustuslepingu kindlustusperiood peab algama hiljemalt Töö alustamisest ning kestma Töö lõpetamiseni. Juhul, kui Töövõtja poolt sõlmitud kindlustusleping peaks lõppema enne ettenähtud tähtaega, kohustub Töövõtja esitama uue kindlustuspoliisi koopia enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse kuni Töö lõppemiseni. Töö teostamise perioodi muutmisel (pikendamisel) kohustub Töövõtja Kindlustuslepingus vastavalt pikendama ka nõuete esitamise perioodi ja kahjust teatamise laiendatud perioodi. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. Tasumine Töö teostamise kogu maksumus on ………. eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas ………… eurot, kokku …………… eurot (edaspidi Tasu). Töö teostamise maksumusele võivad lisanduda täiendavad kulud ettenägematuteks töödeks 5 % Töö teostamise maksumusest …………. eurot, millele l isandub käibemaks 20% summas …………. eurot, kokku …………. eurot. Ettenägemata töö on Lepingu mõistes Töö, mida tuleb teha Lepingus kokkulepitud Töö iseloomust ja täitmise käigust ning Lepingu täitmiseks vajalikest tingimustest tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Ettenägematuid töid teostatakse ainult Tellija kontaktisiku kirjalikul korraldusel ning korralduses määratud tähtaegadeks. Tööde hindamisel lähtutakse Kululoendis sisalduvatest ühikhindadest või samalaadsete tööde ühikhindadest. Töö eest tasumine toimub üks kord kuus. Tasutakse kogu Töö või Töö osa eest, mille kohta on Töövõtja ja Tellija omavahel allkirjastanud üleandmis- ja vastuvõtmisakti . Tellija tasub Töövõtjale üks kord kuus ülekandega Töövõtja arveldusarvele 14 päeva jooksul pärast Töövõtja poolt arve esitamist. Arve tuleb esitada eelneva kuu T öö kohta järgneva kuu 7 kalendripäeva jooksul. Arve tuleb esitada masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Eesti Pangaliidu standardile ja Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number. Poolte vastutus Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust , kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma L epingulisi kohustusi . Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,2% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. Tellija võib Töö Lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Poolte kont akt isikud Töövõtja kontaktisik : ……………. , tel.: (+372) ………… , e-post: …………. ; Tellija kontaktisik : lõuna teehoiu osakonna korrashoiu juhtivinsener Rao Jürison , tel: (+372) 5162 174 , e-post: [email protected] . Lepingu kehtivus Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust , kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi . Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras . Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. Töövõtja võib Lepingust taganeda , kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: Töövõtja tegevus lõpeb; kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. Teated Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel , selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil . Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil loetakse see kättesaaduks järgmisel tööpäeval . Muud tingimused Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. Leping allkirjastat akse Poolte poolt digitaalselt. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt / /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 3 TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga ……….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “ …………. ”, mis on sõlmitud ......................................... , alljärgneva töö: Objekt nr …. : ……………………………….. alleede hoolduslõikus Kõik maksumused EUR Jrk nr Makseartikli nimetus Mõõtühik Maht Ühikhind Maksumus 1 …………… ……… ……… ……. …………. 2 ………….. ........... ………. ……….. ………. KÕIK KOKKU ………… KÄIBEMAKS 20% ………….. KÕIK KOKKU KOOS KÄIBEMAKSUGA …………. Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik : /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/