Leping

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet HALJASTUSE ÜHIKUTE ARVUTUS Raieloa nr: 39433 Aadress: Toompuiestee 35 Objekt: Lasnamäe linnaosa, Riigitee nr 1 Tallinn-Narva Väo liiklussõlme ehitus Tellija: Nordecon AS, Taavo Käi Jrk. Pos. Väärtus- Koefitsendid Haljastuse nr nr Puuliik klass Arv D k1 k2 k3 ühikud 4 0 haab IV 1 15 0.5 0.3 0.7 8 6 0 haab IV 1 16 0.5 0.3 0.7 8 8 0 haab IV 1 20 0.5 0.3 0.7 10 9 0 haab IV 1 25 0.5 0.3 0.7 13 15 0 hall lepp IV 1 16 0.5 0.3 0.7 8 17 0 hall lepp IV 1 17 0.5 0.3 0.7 9 19 0 hall lepp IV 2 20 0.5 0.3 0.7 20 22 0 hall lepp IV 2 24 0.5 0.3 0.7 24 33 0 kask IV 1 18 0.5 0.3 0.7 9 34 0 kask IV 1 21 0.5 0.3 0.7 11 35 0 kask IV 1 26 0.5 0.3 0.7 13 36 0 kask IV 1 31 0.5 0.3 0.7 16 41 0 pärn III 1 42 2.0 1.0 0.7 52 65 0 saar IV 1 14 1.0 0.3 0.7 9 84 0 mänd III 1 23 2.5 1.0 0.7 32 85 0 mänd IV 1 33 2.5 0.3 0.7 39 86 0 mänd IV 1 30 2.5 0.3 0.7 35 Kokku: 316 H.Ü. Koostas: Simmo Sillandi, Peaspetsialist Kuupäev: 30.08.2020 Allkiri Puude asendusistutuseks vajalik haljastuse ühikute arvutus on tehtud vastavalt puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimustele ja korrale. Haljastuse ühikute arvutamiseks on kasutatud järgmist valemit: k1 + k2 + k3 D· = haljastuse ühik 3 kus: D - raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm; k1 - raiutava puuliigi koefitsient; k2 - raiutava puu seisukorra koefitsient; k3 - raiepõhjuse koefitsient.  L E P I N G nr 39433 MA nr. 1-10/20/2296-1 kuupäev digitaalallkirjas Tallinna linn tegutsedes Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu, registrikood 75014913 (edaspidi: amet), keda esindab Tallinna Linnavolikogu 16. mai 2019 määruse nr 9 „Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti põhimäärus“ § 6 lg 1 p-de 7 ja 21 ja § 8 lg 2 p-de 2 ja 12 alusel ning ameti juhataja Ain Valdmanni 3. novembri 2019 käskkirjaga nr 1-1/56 antud volituse alusel haljastuse osakonna juhataja – linna maastikuarhitekt Kristiina Kupper ning Maanteeamet (registrikood 70001490), keda esindab volikirja alusel Põhja teehoiu osakonna juhataja Janar Tükk, on sõlminud järgmise lepingu. 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusega nr 17 võeti vastu „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. 1.2 Lepingu sõlmimise aluseks on määruse nr 17, 3. peatükk § 13, § 15, § 16 § 17 ja § 18 ning Lepingu eesmärgiks on reguleerida Tallinna linna ja ehituse alla jäävate raiete tegija raieloa kõrvaltingimuseks määratud asendusistutuse kohustuse täitmist ja asendusistutuse garantiiaegset hooldust. 1.3 Pooltevaheliste suhete reguleerimisel juhinduvad Pooled Lepingust ja Lepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigi õigusaktidest. 2. LEPINGU OBJEKT Maanteeamet (edaspidi: asendusistutuse kohuslane) tagab Lepingu alusel Tallinnas, Riigitee nr 1 Tallinn-Narva Väo liiklussõlm, raieloa nr 39433 kõrvaltingimusena määratud asendusistutuse kohustuse täitmise ja asendusistutuse garantiiaegse hoolduse kokku 316 haljastuse ühiku mahus, mis istutatakse ameti poolt määratud asukohta Tallinnas 3. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 3.1 Asendusistutuse kohustus tuleb täita enne ehitise kasutusloa taotlemist, kuid mitte hiljem kui 18 kuud raie kuupäevast. 3.2 Isik, kellele on antud raieluba, mille kõrvaltingimus on asendusistutuse kohustus on kohustatud ametit kohe teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis puu raiest. Juhul kui isik ei teavita ametit puu raiest, loetakse asendusistutuse kohustuse täitmise alguseks raieloa andmise kuupäev. 3.3 Ameti juhatajal on õigus taotluse olemasolul pikendada asendusistutuse kohustuse täitmise tähtaega, kui istutust pole võimalik teha seoses pooleliolevate ehitustöödega või muudel mõjuvatel põhjustel. Tähtaja pikendamine vormistatakse ameti juhataja käskkirjaga. 3.4 Amet määrab asendusistutuse asukoha, istikute liigid ja mõõtmed. 3.5 Avalikul alal tehakse asendusistutus istutusjoonise või haljastusprojekti alusel ja muudel juhtudel istutusskeemi alusel, mis esitatakse ametile kooskõlastamiseks. 3.6 Asendusistutuse tegemisel avalikele aladele tuleb lähtuda puude istutamise korra nõuetest. 3.7 Asendusistutus antakse kohe pärast töö valmimist ametile üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Amet kutsub üleandmise juurde istutuse asukoha linnaosa valitsuse esindaja ning Tallinna Kommunaalameti esindaja, kui istutustööd tehakse teemaa haljasalal. 3.8 Asendusistutuse üleandmisel kontrollitakse asendusistutuse vastavust nõuetele. Kui istutustöö ei vasta nõuetele, siis on ametil õigus nõuda puuduste kõrvaldamist. 3.9 Asendusistutuse kohuslane on kohustatud andma asendusistutusele kaheaastase garantii. Kaheaastase garantiiaja algust arvestatakse üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise kuupäevast. Ametil on õigus vabastada asendusistutuse kohuslane asendusistustuse garantiist või lühendada garantii tähtaega taotluse alusel. Taotlus esitatakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3.10 Garantiiajal peab asendusistutuse kohuslane tagama puule nõuetekohased kasvutingimused ja hoolduse vastavalt puude istutamise korra nõuetele. 3.11 Kui istutatud taim garantiiajal kahjustub või hävib, on ametil õigus nõuda taime asendamist ja hooldamist, v.a kui istutuse tegija tõendab, et taim kahjustus või hävis temast mittesõltuvatel asjaoludel. Taime kahjustumine või hävimine fikseeritakse aktiga. 3.12 Garantiiaja lõppemisel kontrollib ameti esindaja taime seisundit. Ameti esindaja vormistab akti, milles märgitakse taime seisund ja tuvastatud puudused. Ametil on õigus nõuda puuduste kõrvaldamist. 3.13 Kõik asendusistutuse tegemisega seotud kulud kannab asendusistutuse kohuslane. 4. VASTUTUS 4.1 Käesoleva Lepinguga enesele võetud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastutavad Pooled tulenevalt Lepingust ja Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses. 4.2 Tallinna linn teeb kõik endast sõltuva avalikele aladele asendusistutusteks sobilike istutuskohtade, istikute liikide, mõõtmete ja koguste ettevalmistamisel, kuid ei vastuta erakinnistutele tehtavate istutuste eest. 4.3 Asendusistutuse kohuslane kohustub maksma Tallinna linnale leppetrahvi punktis 3 sätestatud kohustuste rikkumise korral 10% asendusistutuse kohustuses ettenähtud haljastuse rajamise maksumusest. 5. LEPINGU MUUTMINE JA TÄIENDAMINE Kõik muudatused ja täiendused käesolevale Lepingule sõlmitakse kirjalikult ja need muutuvad käesoleva Lepingu lahutamatuteks lisadeks pärast allakirjutamist mõlema lepingupoole poolt. 6. VÄÄRAMATU JÕUD Vääramatu jõu (loodusõnnetused, sõjaolukord, muudatused seadusandluses vms) ilmnemisel lepivad Pooled kokku lepingu täitmise jätkamises, arvestades tekkinud tingimusi. 7. VAIDLUSTE LAHENDAMINE Kõik käesoleva Lepingu täitmisest tulenevad vaidlused ja lahkarvamused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. 8. LÕPPSÄTTED Käesolev Leping jõustub selle allkirjastamisest ja kehtib kuni kõigi lepingujärgsete kohustuste täitmiseni. 9. POOLTE ANDMED: Tallinna linn Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Maanteeamet Mündi tn 2 Teelise 4 15197 TALLINN 10916 Tallinn reg 75014913 70001490 /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ _________________________ ________________________ Volikirja alusel volikirja alusel haljastuse osakonna juhataja – Põhja teehoiu osakonna linna maastikuarhitekt juhataja Kristiina Kupper Janar Tükk  TINGIMUSED ASENDUSISTUTUSTE TEOSTUSELE Istutuskoha ettevalmistamine (1) Kaevetööde teostamisel tuleb juhinduda Tallinna linna kaevetööde eeskirjast ning Tallina linna heakorra eeskirjast. Kasvupinnas (1) Et vältida kastmis- ja pinnasevee seismajäämist juurte alla, ei tohi kasvupinnase rajamiseks tehtava süvendi põhi olla kausikujuline või tuleb paigaldada drenaaž. Põhja kalle peab juhtima vee puust eemale. (2) Tänavaäärsele eraldusribale istutamisel tuleb viimistleda istutusala pind laugja künka või vallina ümbritsevast kõrgemaks, et takistada reostunud lumesulamisvee valgumist puu alla. Istutusala võib kõrgemale tõsta ka äärekivi abil. (3) Pargipuu võib istutada olemasolevasse pinnasesse, kui selle omadused vastavad istiku kasvunõuetele. Kui olemasolev pinnas on liialt tihenenud, tuleb seda parandada või 1 m sügavuselt välja vahetada. (4) Kasvupinnas peab olema ühtlase kvaliteediga. (5) Tee-ehitusest jäänud killustik ja ehituspraht tuleb kasvupinnasest eemaldada. (6) Enne istutustööd tehakse kasvupinnasesse standardmõõtmetes istutusauk, mis täidetakse kasvumullaga. Kasvumuld (1) Istutusaugu täitmiseks kasutatava mulla lõimis ja toitainetesisaldus peab olema teada (mulla müüjalt saadud mullaproovi andmetel). (2) Haljastuse rajaja peab kontrollima mulla sobivust, võttes vajaduse korral mullaproovid ja tellides analüüsid. Proovid võetakse mitmest kohast, järgides asjakohaseid juhiseid. (3) Muld ei tohi sisaldada mitmeaastaste umbrohtude juuri. Sobivaim on looduslik muld, mis sisaldab juurdumiseks ja kasvamiseks sobivaid mikroorganisme. (4) Kui tehismullas, põllumullas ning puukoolist pärit taimede mullas puuduvad puule kasulikud seeneniidistik ja mikroorganismid, võib kasvumulda lisada biostimulante. 1 Istutaja (1) Istutustöid võib teostada isik, kes on omandanud kutse- või kõrghariduse erialal, mille õppeprogramm sisaldab haljasalade rajamise praktilist õpet. (2) Istutustööd võib kohapeal juhendada ja selle eest vastutada: 1) aednik III, arborist III või maastikuehitaja III taseme kutseeksami sooritanud isik; 2) kolmeaastase haljastustöö kogemusega isik, kes on omandanud kutse- või kõrghariduse erialal, mille õppeprogramm sisaldab haljasalade rajamise õpet, või kes on läbinud haljastaja, maastikukujundaja või arboristi täiendõppe. Istutusaeg (1) Nõuistikuid võib istutada aasta läbi (v.a suurema kui –10 oC külmaga), mullapalliga istikuid ainult vegetatsiooniperioodil. (2) Okaspuid võib istutada sügisel augustist kuni septembri keskpaigani ja kevadel mai lõpuni. Taimede transport ja hoiustamine enne istutamist (1) Enne transporti tuleb oksastik kaitsta ja kokku siduda pehme materjaliga. (2) Mullapalliga ja nõuistikuid tohib tõsta vaid juurepallist. (3) Transpordil ja istutuskohta ladustamisel tuleb juuri kaitsta kuivamise eest. Taimede juured peavad olema alati niisked, kevadel tuleb noori võrseid vihmutada. (4) Kui hangitud taimi ei saa kohe maha istutada, võib neid säilitada, võra lahti pakituna, päikese ja tuule eest varjatud kohas kuni kaks nädalat. Istutamine (1) Istutamiseks kaevatakse ettevalmistatud kasvupinnasesse augud, mis täidetakse nõuetele vastava kasvumullaga. (2) Istutusaugu suurus peab vastama istiku liigile (lisa 1). Ettevalmistamata kasvukohas peab augu läbimõõt olema vähemalt kolm korda suurem kui istiku juurepalli läbimõõt. (3) Enne istutamist tuleb mullapalli korralikult kasta ning valada istutusauku vähemalt 50 l vett. (4) Kui taim on istutusauku paika pandud, tuleb traatvõrk ja pakkekangas avada pealt ning külgedelt, seejuures ei tohi mullapall laguneda. Looduslikust materjalist kanga võib jätta augu põhja. Kunstmaterjalist kangas ja istutusnõu tuleb eemaldada täielikult. (5) Vigastatud juured tuleb tagasi lõigata ning jälgida, et juured ei jääks istutusauku keerdus ega otsad ülespidi. (6) Puud tuleb istutada nii, et juurekael jääks (pärast hilisemat pinnase vajumist) maapinnaga ühele tasandile või sellest 1–2 cm kõrgemale. Istutamisel tuleb kasvumuld kiht-kihilt suruda vastu taime juurestikku. Istutatud puud ei tohi olla viltu. Ritta istutatud puud peavad jääma sirge reana. 2 Puu toestamine ja juurestiku kaitsmine (1) Kõik istutatavad lehtpuud tuleb toestada kohe pärast istutamist. Okaspuud toestatakse, kui need on üle 100 cm kõrged. (2) Toestamine ning tüve ja juurestiku kaitse tuleb teostada vastavalt istikule ja istutuskohale (lisa 2). Õhutus- ja kastmissüsteemi paigaldamine (1) Üldjuhul kasutatakse tüüpseid kastmissüsteeme, mida on võimalik kastmisvoolikuga ühendada. Kastmissüsteem koosneb kas imbtorust või 0,5–1 m sügavusele maasse paigaldatavatest veereservuaaridest. Kastmine (1) Kastmisvee jaoks tuleb puu ümber pinnasest moodustada madal ringvall, mille läbimõõt peab olema vähemalt 1 m (umbes istutusaugu suurune). (2) Kohe pärast istutamist kasta 50–100 l veega. Kasta tuleb ka vihmaperioodil. Multšimine (1) Pargipuude tüveümbrus multšitakse 0,5–1 m raadiuses (istutusaugu ulatuses). (2) Multš laotatakse pärast istutustööde lõppu niiskele ja umbrohust puhastatud mullapinnale 5–10 cm paksuse kihina ning tüvest vähemalt 5 cm eemale. (3) Valmis multšikate peab olema ühtlase paksusega ega tohi olla segunenud mullaga. Võrahooldus (1) Eemaldatakse vaid vigastatud ja murdunud oksad. 3 LISA 1 Istutusaugu suurus Väikesekasvulised puud Keskmise- ja suurekasvulised puud Istutusaugu sügavus 0,6 0,8–1,0 (m) (eraldusribal 0,8) Istutusauku lisatava 0,6 1,8 mulla maht (m3) (eraldusribal 1,8 ) (eraldusribal vähemalt 3,6) Istutusaugu vähim 1 1,5 läbimõõt (m) (eraldusribal 1,5) (eraldusribal vähemalt 1,5 x 3) LISA 2 Istiku toestamine Pargipuu Tänavapuu Puu toestatakse 1–3 teibaga kohe pärast Tänavaäärsele eraldus- või haljasribale istutamist. Tugiteivas peab olema kooritud istutatav puu toestatakse samal viisil nagu või hööveldatud, suuremate oksakohtadeta pargipuu. Soovitatav on panna üks tugi ja vähemalt 5 cm läbimõõduga. kõnnitee ja teine autotee poole, et kaitsta puid vigastuste eest. Istiku toestus peab olema u 1/3 lehtpuuistiku kõrgusest ning 2/3 Sillutatud alale istutatav puu okaspuuistiku kõrgusest. Optimaalne vihmale ja õhule avatud ala puu all tüve ümber on 1,8 m, vähim 1,2 m Alla 3 m kõrgust puud toestatakse 1–2 läbimõõduga. Kui tallamise ohtu ei ole, teibaga, üle 3 m puud vähemalt kahe võib selle ala katta multšiga. teibaga. Juurepalliga taimede ning Tallamise ja mehaaniliste vigastuste eest okaspuuistikute toestamiseks võib kasutada kaitsta puualune ala metallist, betoonist või kolme teivast, mis on asetatud kaldu või plastist kaitserestiga ning tüvekaitsmega, ühendatud omavahel ülevalt rõhtsate mille tüüp määratakse projektis. Kaitserest lattidega. tuleb toetada maa-alusele tugirõngale või istutuskasti servale. Tüvekaitse kinnitada Tugiteibad lüüakse tugevasti maasse tugevalt kaitseresti külge. Puu siduda väljapoole juurepalli. Samale objektile tüvekaitsme külge, sidumismaterjal ja viis istutatud puude tugiteibad peavad näima on sama mis pargipuudel. ühepikkused. Tugiteibad ei tohi hõõruda vastu istiku oksi ega tüve. Puu sidumiseks tugiteivaste külge tuleb kasutada pehmet laia (soovitavalt 2–4 cm) linditaolist sidumismaterjali. Sidudes ei tohi teha silmust ümber puutüve. Toestus peab vastu pidama puu juurdumiseni (u 2 aastat). Puutüve ümber tehakse alati multširing, lisaks on soovitatav kaitsta tüve mehaaniliste vigastuste eest spetsiaalse tüvekaitsmega. Juurepalliga puid võib toestada teivaste asemel ka maasse ankurdatavate trossidega. 4