Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu

Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Arvamuse saatja Arvamuse saatja seisukoht Valla seisukoht Põllumajandusamet Juhime tähelepanu, et üldplaneeringus tuleb kajastada olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavad meetmed (sh Maalises asustuses jääb võimalus ehitada. KSH-sse lisatakse tingimus, et 02.09.20 nr 14.5- maaparandussüsteemide terviklikkuse säilitamine) ning ruumilise planeerimise põhimõtted maaparandussüsteemide aladel, kus tagada tuleb maaparandussüsteemi toimivuse säilimine, vajadusel tuleb 1/1432-1 kavandatakse maakasutuse muutmist ja ehitusõiguse laiendamist. Maakasutuses on oluline et maaparandussüsteemi maa-alale ei oleks koostada maaparandussüsteemi ümberehitamise projekt. määratud muud juhtfunktsiooni kui põllumajandusmaa (põllukuivendus) või metsamaa (metsakuivendus). Täiendavalt juhime tähelepanu, et kuigi väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlev õigusakt on veel koostamisel, tuleb üldplaneeringus On olemas alad ja on olemas tingimused. kajastada, kus asuvad väärtuslike põllumajandusmaade massiivid ning millised kaitse- ja kasutustingimused neile kehtima hakkavad. Kuna üldplaneering on edaspidi aluseks eriplaneeringu ja detailplaneeringute koostamiseks, projekteerimistingimuste andmisele ning Üldplaneeringu eskiislahendus on koostatud arvestades varasemaid kirjalike maakorraldusele – maa sihtotstarbe muutmisele, palume lähtuda üldplaneeringusse muudatuste sisseviimisel juba 07.06.2019. a kirjas nr pöördumisi nii suures mahus kui võimalik. Kui teil on konkreetseid 14.5-1/969 esitatud Põllumajandusameti ettepanekutest (sh joonistega). ettepanekuid eelnõule, palun esitage need esimesel võimlausel. Päästeamet KSH-s on kirjeldatud olemasolevad ohtlikud ettevõtted. Arvestama peab ka planeeritavatega ning nende mõju ja kaitsemeetmetega. KSH-d täiendatakse, et uute kavandatavate ohtlike ettevõtete puhul 06.09.2020 nr 7.2- Näiteks, kui soovitakse lisada olemasolevale kütusetanklale gaasitankla, siis on 99 % tõenäosus, et tekib uus ohtlik ettevõte. lähtutakse kehtivast õigusest. Üldplaneering ei sätesta täiendavaid 3.4/7965-2 tingimusi. Maa-amet Joonisel Üldplaneeringu eskiisjoonis ei ole Laiküla turbamaardla (registrikaart nr 214), Einbi liivamaardla (registrikaart nr 559), Niibi Maardlate piire täpsustatakse. Jaakna III ja Lakenõmme II karjäär esitatakse 03.09.2020 nr 6- turbamaardla (registrikaart nr 101), Suursoo turbamaardla (registrikaart nr 532) ja Hindaste liivamaardla (registrikaart nr 573) piirid edaspidi mäetööstuse maa-alana. 3/20/11255-2 korrektsed. Palume maardlate piiride kujutamisel märkida lisaks välispiiridele ka maardlate sisepiirid, vastasel juhul jääb planeeringujooniselt mulje, et maardlatega seotud maakasutuspiirangud kehtivad ka aladel, kus maavara ei asu. Lisaks ei vasta keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetele ka Lakenõmme liivamaardla (registrikaart nr 473) piir. Samuti ei ole Jaakna III kruusakarjääri (loa nr L.MK/321798; loa omaja Sandpit OÜ) ja Lakenõmme II liivakarjääri (loa nr L.MK/333406; loa omaja Ronk OÜ) mäeeraldistel ja nende teenindusmaadel teenindusmaa ulatuses märgitud mäetööstuse maaala. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid, seega palume üldplaneeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel olevate maardlate piire. Maardlate piiride kujutamisel ja juhtotstarvete määramisel palume lähtuda Maa-ametist saadud maardlate, mäeeraldiste ja nende teenindusmaade ajakohastest piiridest. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCap abilities või küsida andmete väljavõte GIS-failidena. Palume joonistele lisada kuupäev, mis seisuga on maardlate, mäeeraldiste ning nende teenindusmaade andmeid kasutatud. Seletuskirja tabeli Tabel 1. Kavandatud maakasutuse seos ehitise kasutamise peamiste otstarvetega kohaselt on mäetööstuse maa-alale Täiendame seletuskirja vastavalt. lubatud hoonetüüpidena märgitud (Põhihoone) kasutusfunktsiooniga ühtiv abihoone, tööstushoone, hoidla või laohoone ja vastavate hoonetüüpide juurde käivad rajatised. Muu erihoone, muu hoone, rajatise juurde on lisatud, et kohalik omavalitsus teeb igakordselt kaalutlusotsuse hoone ja sellega seonduva rajatise sobivuse kohta. Seletuskirja peatükis 3.2.1.14. Mäetööstuse maa-ala (TM) on seejuures täpsustatud, et alal võivad asuda kaevandamist teenindavad hooned ja rajatised, alal võidakse moodustada puistanguid maavara katvast pinnasest ja ladustada kaevandatud maavara materjali. Maa-amet nõustub seletuskirja peatükis 3.2.1.14. Mäetööstuse maa-ala (TM) toodud selgitusega, kuid palume selguse eesmärgil seletuskirja lisada, et muu otstarbega ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete rajamine mäetööstuse maa-aladele on võimalik vaid peale maavara ammendumist kui ei ole maapõueseaduse alusel saadud muu sisuga kooskõlastust. Lk 1 17st  Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Joonise Üldplaneeringu eskiisjoonis kohaselt on maardlatega kattuvatel aladel planeeritud väärtuslik põllumajandusmaa. Seletuskirja Täiendame seletuskirja vastavalt. peatükis 3.18.1. Väärtuslike põllumajandusmaade määramine on märgitud, et väärtuslikule põllumajandusmaale võib maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või põllumajandusloomade pidamiseks ehitada uue hoone või rajatise ning uue elamu ja selle teenindamiseks vajaliku uue hoone või rajatise, kui on täidetud seletuskirjas loetletud tingimused. Loetletud tingimuste seas ei ole märgitud, et maardlatega kattuvatel väärtuslikel põllumajandusmaadel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga ehitisi ja rajatisi võimalik ehitada/rajada vaid peale maavara ammendumist kui ei ole maapõueseaduse alusel saadud muu sisuga kooskõlastust. Palume seletuskirja vastav tingimus lisada. Joonise Üldplaneeringu eskiisjoonis kohaselt on maardlatega kattuvatel aladel planeeritud väärtuslik maastik (nime ja klassiga). Seletuskirja Täiendame seletuskirja vastavalt. peatükis 3.18.2. Väärtuslike maastike määramine on väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilitamise üldiste põhimõtete all ühe punktina märgitud, et väärtuslikel maastikel asuvaid väärtuslikke militaarrajatisi, nende varemeid ning vanu paekarjääre tuleb võimalusel säilitada ja korrastada vaatamisväärsustena. Maastikupilti kahjustavate endisaegsete põllumajandus- ja tootmishoonete kasutuselevõtuks on soovitav leida alternatiivseid võimalusi. Palume seletuskirjas täpsustada, et vanu paekarjääre on võimalik säilitada vaid juhul kui maavara on vastavast karjäärist ammendunud ning vaatamisväärsusteks saab ammenduvaid karjääre korrastada juhul kui korrastamisprojekt seda ette näeb. Seletuskirja peatükis 3.19. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine on viidatud ehitusmaavarade Analüüsime esitatut ja täiendame seletuskirja vastavalt analüüsile. riiklikule arengukavale 2011–2020. Selgitame, et Vabariigi Valitsus otsustas 30. novembril 2017. aastal arengukava elluviimine lõpetada, kuna arengukava strateegilised eesmärgid on saavutatud. Riigikogu 06.06.2017 otsusega võeti vastu Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, millest edaspidi maapõuega seonduvalt lähtutakse. Palume kaaluda, kas ehitusmaavarade arengukavale viitamine on põhjendatud. Seletuskirja peatükis 3.19. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine on kaevandatud alade Analüüsime esitatut ja täiendame seletuskirja vastavalt analüüsile. korrastamise ühe tingimusena toodud, et maavara kaevandamine ja kaevandatud ala korrastamine (rekultiveerimine) peab toimuma kahe aasta jooksul peale kaevandamistegevuse lõppemist, et kohalikel elanikel oleks võimalus kasutada uut maastikku: suplemis- ja kalastamiskõlblikku veekogu, parkmetsa, jms spordirajatisi. Teise punktina on märgitud (tsiteerin): „näha ette etapiviisiline korrastamine, kus maavaravaru ammendumisel tehakse ala korda, vaatamata sellele, et lähialal kaevandustegevus jätkub“. Selgitame, et kaevandamisloa omaja peab korrastama uuritud või kaevandatud maa tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal ning kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Palume seletuskirjas täpsustada, et võimalikud on ka teised korrastamissuunad ja korrastamiseks kuluv aeg. Lisaks selgitame, et alati ei ole etapiviisiline korrastamine mõistlik või üldse võimalik ja seetõttu palume seletuskirjas täpsustada, et võimalusel toimuks korrastamine etapiviisiliselt. KSH peatüki 3.2.1 Maastik, mullastik, geoloogia (sh radoon), maavarad ja põhjavee kaitstus alapeatükis Planeeringulahenduse elluviimisega KSH-d täiendatakse selliselt, et KSH teeb ettepaneku algatada vastava kaasnevad mõjud on kirjeldatud Palivere liivamaardlaga kattuvat tiheasustusala, väike-elamumaad ja roheala ning lisatud, et rohealana aktiivse reservvaru määramist aktiivsest passiivseks. määratlemine ei takista maardla varudele ligipääsu, küll aga võivad kaasneda tiheasustusalal karjääri avamisega erinevad häiringud ning negatiivsed mõjud inimese tervisele ja heaolule (nt müra ja tolmusaaste). Eelnevat arvesse võttes teeb KSH koostaja ettepaneku üldplaneeringu protsessist eraldiseisvalt alustada kohalikul omavalitsusel Palivere aleviku maardla aladest välja arvamise protseduuriga. Selgitame, et maardla ja seda moodustava maavaravaru kustutamine keskkonnaregistri maardlate nimistust on võimalik vaid vastava geoloogilise uuringu alusel, mis tõestab, et antud maavaravaru ei ole tulevikus kaevandamiseks sobilik. Maa-amet nõustub 06.08.2020 kirjaga nr 7-1/20-64-1 edastatud Lääne-Nigula valla üldplaneeringu lahendusega tingimusel, et Maa-amet on koostöötegijate nimekirjas. täpsustatakse planeeringu materjale vastavalt eelpool toodud märkustele, kuna vastasel juhul on planeering vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning esitada üldplaneering enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile. Lk 2 17st  Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Imatra Elekter Elektriraudtee ehitamise korral 10 kV kaabelliin Risti 110/35/10 kV alajaamast Risti veoalajaamani, 10 kV kaabelliin Taebla 110/10 kV Võtame teadmiseks ning täpsema kaardimaterjali saamisel saame seda 28.08.2020 nr.2- alajaamast Taebla veoalajaamani. üldplaneeringus esitada. 2/23 Võimsuste olulise suurendamise korral 35 kV võrgus rekonstrueeritakse Haapsalu – Sutlepa - Risti 35 kV õhuliin samal pingeastmel või Võtame teadmiseks ning täpsema kaardimaterjali saamisel saame seda vajadusel 110 kV pingega liiniks olemasoleval trassil. üldplaneeringus esitada. Üleminekul 110 kV pingele rekonstrueeritakse Palivere 35/10 kV alajaam 110/10 kV alajaamaks. Sutlepa 35/10 kV alajaam rekonstrueeritakse 110/10 kV alajaamaks ja ühendatakse lähedalt mööduva Eleringi 110 kV õhuliiniga. Veeteede Amet Lääne-Nigula valla territooriumile jäävad järgmised püsinavigatsioonimärgid: Koostöös Veeteede Ametiga määratakse edasise protsessi käigus sektorid, 24.08.2020 nr 6-3- Nr. Nimi Sihimärgid mille ulatuses tuleb ehitustegevus ja vaate avatuna hoidmine Veeteede 1/2058 420 Põõsaspea tulepaak Ametiga kooskõlastada. 425 Osmussaare tuletorn 429 Dirhami sadamakai tulepaak 431 Dirhami sihi alumine tulepaak Jah 432 Dirhami sihi ülemine tulepaak Jah 435 Riguldi päevamärk 441 Paslepa sihi alumine tulepaak Jah 442 Paslepa sihi ülemine tulepaak Jah 443 Ramsi sihi alumine päevamärk Jah 444 Ramsi sihi ülemine päevamärk Jah 519.1 Österby sadama kagumuuli tulepaak 519.2 Österby sadama loodemuuli tulepaak Tabel 1. Püsimärgid, mis paiknevad Lääne-Nigula valla territooriumil Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 06. detsembri 2002. a määruse nr 26 „Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas“ § 4 lg 1 järgi tuleb navigatsioonimärgi vahetus läheduses ja selle mõjupiirkonnas ehitustegevus kooskõlastada Veeteede Ametiga. Sisuliselt tähendab see piirangut ehitustegevusele ja valgustuslahendustele navigatsioonimärgi mõjupiirkonnas vältimaks navigatsioonimärgi nähtavuse ja eristatavuse halvenemist veekogult vaatlemisel. Lisaks on sihimärkide vahel vajalik teha võsa- ja puuderaiet tagamaks nende töökorras olek. Seetõttu palume lisada teabe püsimärkide kohta Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu punkti 3.7.10. Sadamad ja lautrikohad. Samuti palume püsimärgid välja tuua üldplaneeringu kaardimaterjalil. Täpsemalt teavet üldplaneeringu alal asuvate navigatsioonimärkide kohta saab Veeteede Ameti Nutimere rakendusest (https://gis.vta.ee/nutimeri) ning Navigatsioonimärkide andmekogust (https://nma.vta.ee/ ). Üldplaneeringu vormistusliku poole pealt soovime juhtida tähelepanu järgmistele punktidele: Võtame teadmiseks ja parandame edasise töö käigus. * Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu (ÜP) Tabel 1 on koostatud värvilisena, kuid selgitus värvide tähenduse kohta tekstis puudub; * ÜP lehekülg 15 kõige esimeses lauses on viidatud tabelile 4. Siiski tundub, et viide peaks siin olema hoopis tabelile 1; Nõustume, et kehtib EH2000, aga varasematest uuringutest andmete * ÜP lehekülg 20 on ristviitamisel tekkinud viga, mistõttu dokumendis on veateade „3.2.1Tõrge! Ei leia viiteallikat“; ületoomiseks on esitatud ka vana kõrgussüsteemi andmed, et andmed * Lääne-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes lehekülg 25 on kasutatud korduva üleujutusohuga oleksid omavahel võrreldavad. alade puhul nii BK77 kui ka EH2000 kõrgusi. Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 64 „Geodeetiline süsteem“ on Eestis kasutatavaks kõrgusvõrguks EH2000, mistõttu peavad absoluutkõrgused olema väljendatud EH2000 kõrgustena. Politsei- ja Haapsalu politseijaoskonnal Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise osas ettepanekuid ei ole. Võtame teadmiseks. Piirivalveamet 17.08.2020 nr 2.1- 3/25395-2 Lk 3 17st  Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Terviseamet Terviseameti Lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõuga ning ei esita Võtame teadmiseks. 14.08.2020 nr 9.3- täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid. 4/20/6791-2 Marje Hiiesalu Planeerida Allikmaa külas Palivere tehase kõrval asuva basseini äärde supluskoht ja veekogu äärne planeeritud tootmismaa muuta Supluskoht näidatakse ja ala tehakse rohealaks (võimalik, et müratase on 24.09.2020 rohealaks. Endisest tehase karjääri basseinist on kujunenud aleviku elanike populaarne kalastamise, puhkamise ja ujumiskoht. Kullamaa kõrgema tasemega kui muidu rohealadel). metskond 12 katastriüksusel peaks säilima haljasala ning supluskoht vajab väljaehitamist. Planeerida Paliveres Palivere- Oonga tee ( Lähtru tee ) äärse olemasoleva kergliiklustee pikendamine ( plaan lisatud): Arvestada ettepanekut ja kanda üldplaneeringusse. a. Tehase väravast kuni ujumiskoha juurdepääsuteeni - 200m. b. Kooli tänava algusest kuni Pikajala tänava alguseni - 800m. Kaitseministeerium Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord Arvestada ettepanekut ja kanda üldplaneeringusse. 24.09.2020 nr 12- ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 1 alusel palume täiendada seletuskirja punkte 3.9.4.1 „Tuuleenergia“ ja 3.9.4.2 1/20/2548 „Päikeseenergia“ ning lisada sinna järgmised elektrituulikute ja päikeseelektrijaamade rajamise tingimused: 1) mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga ja selleks on soovitatav teha koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases planeerimise või projekteerimise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused; 2) päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. Nõuetele ja standarditele mittevastav päikeseelektrijaam võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Lisada üldplaneeringu seletuskirja, et riigikaitselisi ehitisi võib Osmussaarel ehitada kogu saare ulatuses. Edasise koostöö käigus selgitatakse küsitu eesmärk ja planeeringuga Üldplaneeringuga nähakse ette Osmussaarele perspektiivne kopteriplats. Palume üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamisel teha kavandamise võimalikkus. Kaitseministeeriumiga koostööd, et täpsustada perspektiivse kopteriplatsi võimalikku asukohta ning kasutamise tingimusi, mis tagaksid ka riigikaitse vajaduse. Üldplaneeringu ning KSH eelnõus palume täpsustada, et Lintsi linnak asub Saue valla territooriumil. Täpsustame nii seletuskirja kui KSH-d. Vastavalt Kaitseministeeriumi 26.06.2020 kirjale nr 12-1/20/1966 palume täpsustada üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.10, et Edasise koostöö käigus selgitatakse taotluse eesmärk ja otsustatakse eriplaneeringu tuulepargi eelvaliku aladele on Kaitseministeeriumi seatavad kõrguse piirangud vahemikus 45-75 meetrit. ühiselt, kuidas käituda. Maanteeamet Riigiteede osa vajab koondamist ja käsitlemist seletuskirjas eraldi punktina (nagu on kajastatud kohalike teede osa). Riigiteedele viitamisel Võetakse teadmiseks ja vajadusel täpsustatakse koostöö käigus. 22.09.2020 nr 15- palun kasutada riigitee numbrit ja nime, et saaks selgemini aru riigiteedega puutumusest. Näiteks seletuskirja punkt 3.2.1.8. „Liikluse maa- 2/20/36812-2 ala“ seatakse teedele mitmeid üldisi tingimusi, kuid ei selgu, kas ka riigiteedele. Siinkohal täpsustame, et riigiteedega seonduv on reguleeritud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisaga „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid). Tuginedes 09.01.2020 „Riigiteede teehoiukavale 2020–2030" on aastaks 2030 ette nähtud riigi põhimaantee 9 Ääsmäe - Haapsalu lõigul 2+1 Täiendame seletuskirja vastavalt. tee ehituse alustamine. Palume riigi põhimaanteed 9 käsitleda punktis 3.7.3. Olulise liikluskoormusega maanteed, sest 2+1 ristlõikega teele on sobilik ja vajalik määrata olulise liiklussagedusega teede maakasutustingimused. Anname teada, et Haapsalu-Noarootsi ja Vormsi - Noa-Rootsi ühendused ei ole kantud riiklikusse teehoiukavasse ja ühendustele ei ole Võtame teadmiseks. Üldplaneering on lähtunud maakonnaplaneeringust ja omistatud riiklikku huvi. seetõttu on see käsitlus sees. Täiendavaid kitsendusi selle trassi ulatuses üldplaneeringuga planeeritud ei ole. Punktis 3.20.1.3. Österby küla on viidatud, et Österby sadamasse kulgevat Nõmmküla Aulepa-Österby riigimaanteed „mitte laiendada ja Arvestada ettepanekuga. õgvendada“. Selgitame, et sellise kitsenduse seadmisel tuleb käesoleva üldplaneeringu mahus määrata uue tee trassikoridor, kuna kõnealune riigitee on ühenduseks taliteele. Lk 4 17st  Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Risti aleviku kaardil on väikese ringikujulise tingmärgina kujutatud riigi põhimaanteede 9 ja 10 ristumiskohas „perspektiivne kahetasandiline Edasise koostöö käigus täpsustatakse seda, kuna sisend on tulnud ristmik“. Maanteeamet on seisukohal, et lähtudes riigiteede 9 ja 10 liiklussagedustest ei ole eritasapinnalise ristumiskoha kavandamine varasemast planeeringust. aktuaalne ja seetõttu kajastamine üldplaneeringus on ennatlik, soovitame eritasadilise ristmiku tingmärgi eemaldada. Dirhami küla eskiisjoonisel on riigiteele 16127 kantud matkarada. Matkarada ei tohiks ulatuda riigiteele, mis on eksitav. Edasise koostöö käigus täpsustatakse selle punktiga seonduvat, rada esitatakse korrektse sõidutee paralleeljoonega. Käsitleda perspektiivsete kohaliku teedevõrgu teede kavandamist eskiisjoonistel. Joonistelt ei selgu, kas kohaliku teedevõrgu kavandamine Juhul, kui tekib vajadus uute teede planeerimiseks, siis need esitatakse. võib tuua kaasa uute ristumiskohtade kavandamise põhimaanteele nr 9. Eskiisi staadiumis ei ole uusi teid põhimaantee nr 9 äärde kavandatud. Riigitee äärde jalg- ja jalgrattatee kavandmisel tuleb lähtuda Normidest, teemad vajavad lahti kirjutamist seletuskirjas. Edasise koostöö käigus täpsustatakse selle punktiga seonduvat, Normide lahtikirjutamist üldplaneeringus omavalitsus ei soovi. Eesti Raudtee Arvestada raudtee kaitsevööndis kehtivate piirangutega, mis on kehtestatud ehitusseadustiku §-s 73. Seaduse dubleerimist üldplaneeringu seletuskirjas omavalitsus ei soovi. 25.09.2020 nr 21- Piirangutega arvestatakse sisulisel koostamisel. 1/2526-1 Enne raudtee ehitamist ja ehitamise ajal tuleb arvestada planeeritava raudteetrassi koridoris (puhveralas) kehtivate tingimustega, mis on Üldplaneeringu põhilahendus soovib võtta sisse projekteeritud kehtestatud TP-s. raudteelahenduse - oleme aru saanud, et 2020. aasta jooksul saab raudtee Planeeritavad lahendused peavad arvestama TP-s kavandatuga ning ei tohi takistada raudteerajatiste, sh raudtee elektripaigaldiste ja projektlahenduse. Esitatud punktide täitmiseks on vajalik projektlahendus. sideehitiste ehitamist, hooldust ja remondi teostamist. Hoonestusalade planeerimisel arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Uute hoonestusalade planeerimise korral TP-ga kehtestatud raudteetrassi koridoriga piirnevatel aladel ei võta AS Eesti Raudtee endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon) leevendamiseks. Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks võrdne rajatise kogukõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus. Kuni raudtee ehitusprojekti valmimiseni tuleb arvestada TP-s määratud raudteetrassi koridori piiridega. Raudteemaaga piirnevate alade haljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb lähtuda muuhulgas nähtavuse tagamise tingimustest (näiteks raudtee ületuskohad), mis on valdkonnaga seotud normides, standardites ning regulatsioonides sätestatud. Raudteetrassi koridoriga piirnevate alade (eluhoonete, äri- või tootmishoonete, ühiskondlike hoonete, kergliikluse otstarbeks) planeerimisel näha ette ohutuse tagamiseks juba üldplaneeringuga meetmeid (näiteks piirdeaedade rajamise kohustus) takistamaks nii jalakäijate kui sõidukite sattumine raudteemaale väljaspool planeeritavaid nõuetekohaseid raudteeületuskohti. Samuti arvestada müratõkkeseinte rajamise vajadusega. Avalikke teid, sh kergliiklusteid raudteemaale mitte planeerida, v.a raudteedega ristumised TP-s kehtestatud raudtee ületuskohtades ja raudteemaal TP-s kehtestatud asukohtades. ÜP eskiisjoonisel on näidatud kaks raudteeülesõitu Ellamaa ja Risti vahel. Juhime tähelepanu, et TP-s on kehtestatud, et need ülesõidukohad (TP-s vastavalt ülesõidukohad nr 1 ja nr 2) tuleb sulgeda. Mitte kavandada kõnesolevates asukohtades raudteeülesõidukohti ja nendeni ulatuvaid avaliku kasutusega teid/tänavaid raudteemaale. ÜP eskiisjoonisel on näidatud raudteeülesõit Ääsmäe-Haapsalu maantee ja Vana-Kolge tee ühendusteele (Jaakna ja Rõuma külade piiril). Juhime tähelepanu, et TP-s on kehtestatud, et see ülesõidukoht (TP-s vastavalt ülesõidukoht nr 4) tuleb sulgeda. Mitte kavandada kõnesolevas asukohas raudteeülesõidukohta ja selleni ulatuvaid avaliku kasutusega teid/tänavaid raudteemaale. Lk 5 17st  Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele ÜP eskiisjoonisel on näidatud raudteeülesõit ja soovituslik ülekäik Koikse tee pikendusel (Jaakna küla). Juhime tähelepanu, et TP-s on kehtestatud selles asukohas säilitada ülekäik ning ülesõidukoha (TP-s vastavalt ülesõidukoht nr 5) säilitamist tuleb kaaluda ehitusprojekti koostamisel. Palume tähistada ülekäik ÜP joonisel vastavalt selgitava leppemärgiga või selgitada seletuskirjas vastavalt TP-s sätestatule. ÜP eskiisjoonisel on näidatud raudteeülesõit Ääsmäe-Haapsalu maantee viadukti all (Palivere aleviku ja Luigu küla piiril). Juhime tähelepanu, et TP-s on kehtestatud, et see ülesõidukoht (TP-s vastavalt ülesõidukoht nr 6) tuleb sulgeda. Mitte kavandada kõnesolevas asukohas raudteeülesõidukohta ja selleni ulatuvaid avaliku kasutusega teid/tänavaid raudteemaale. ÜP eskiisjoonisel on näidatud raudteeülesõit Allikmaa külas (olemasolev raudteesild metsa väljaveo teel). Juhime tähelepanu, et TP-s on kehtestatud, et selles asukohas (TP-s vastavalt eritasandiline ristumine nr 2) tuleb kaaluda kahetasandilise ristumise säilitamist või tunneli rajamist ehitusprojekti koostamisel. Palume tähistada ÜP joonisel vastavalt selgitava leppemärgiga või selgitada seletuskirjas vastavalt TP-s sätestatule. ÜP eskiisjoonisel on näidatud raudteeülesõit Allikmaa külas (Uustalu tee). Juhime tähelepanu, et TP-s on kehtestatud, et see ülesõidukoht (TP-s vastavalt ülesõidukoht nr 8) tuleb sulgeda. Mitte kavandada kõnesolevas asukohas raudtee ülesõidukohta ja selleni ulatuvaid avaliku kasutusega teid/tänavaid raudteemaale. ÜP eskiisjoonisel on näidatud raudteeülesõit Palivere - Virve - Ilmajaama teel. Juhime tähelepanu, et TP-s on kehtestatud, et selles asukohas ülesõidukoha (TP-s vastavalt ülesõidukoht nr 9) säilitamist tuleb kaaluda ehitusprojekti koostamisel. Palume tähistada ÜP joonisel vastavalt selgitava leppemärgiga või selgitada seletuskirjas vastavalt TP-s sätestatule. ÜP eskiisjoonisel on näidatud raudteeülesõit ja soovituslik ülekäik Nigula jaamatee ja Kalmistu tee ühendusteel. Juhime tähelepanu, et TP-s on kehtestatud selles asukohas säilitada ülekäik ning ülesõidukoht (TP-s vastavalt ülesõidukoht nr 11) tuleb sulgeda. Mitte kavandada kõnesolevas asukohas raudtee ülesõidukohta. Ülekäigukohani ulatuv tee ja raudteemaad läbiv tee planeerida kergliiklusteena. ÜP eskiisjoonisel on näidatud kaks raudteeülesõitu Kadarpiku külas (TaeblaHaapsalu suunal). Juhime tähelepanu, et TP-s on kehtestatud need ülesõidukohad (TP-s vastavalt ülesõidukohad nr 15 ja nr 16) sulgeda. Mitte kavandada kõnesolevates asukohtades raudteeülesõidukohti ja nendeni ulatuvaid avaliku kasutusega teid/tänavaid raudteemaale. Uue raudteeülesõidukoha projekteerimise ja ehitamise korral tuleb lähtuda Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine Lisa 4 Raudteeülesõidu- ja ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhendi ning Maanteede projekteerimisnormide nõuetest. Vastavalt nõuetele peab sõidutee ja raudtee lõikumisnurk raudteeülesõidukohal olema võimalikult täisnurga lähedane ja ei tohi väljuda vahemikust 70° – 110°. Lääne-Nigula vallas tuleb muuta Ridala-Nigula tee lõikumisnurka raudteeülesõidukohal, millega kaasneb maa võõrandamise vajadus. Kuna TP-s ei ole eeltoodud nõuet sätestatud, siis teeme ettepaneku kajastada Ridala-Nigula tee lõikumisnurga muutmise ja sellega kaasneva maa võõrandamise vajadus ÜP-s. Kirjale on lisatud eskiislahendus maantee lõikumisnurga muutmiseks kahe alternatiiviga kiiruspiiranguga sõiduteel kas 50 km/h või 70 km/h. Meie nägemusel on kõige optimaalsem antud lõigul piirata kiirust 50 km/h peale, mis kohustaks kõige vähem võõrandama maantee trassile jäävaid kinnistuid. Käesoleval ajal on see ettepanek edastatud Maanteeametile kooskõlastamiseks ja tehniliste tingimuste saamiseks. Kui kiiruspiiranguga maanteel ei nõustuta, on olemasoleva sõidutee geomeetria muutmise vajadus ulatuslikum ning eeldab suuremat lisa maavajadust. Palume üldplaneeringu lahendus esitada ASile Eesti Raudtee edasiseks koostööks ja juhime tähelepanu, et planeeringu koostamise käigus Eesti Raudtee on koostöötegijate nimekirjas ja seoses projektlahenduse võib selguda täiendavate tingimuste esitamise vajadus. täpsustumisega tuleb kogu raudteevaldkond üldplaneeringus üle vaadata. Lk 6 17st  Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Riigi Kinnisvara Riigi Kinnisvaral paikneb Lääne - Nigula vallas 5 kinnistut. Antud kinnistustest 3 ei ole enam riigile vajalikud ja seega tuleb leida neile uus 2.1. - arvestada. 23.09.2020 lahendus. Leiame, et aktiivsest kasutusest väljalangevad renoveerimist vajavad hooned jäävad tühjaks ning seisaks tulevikus kasutuseta, mis 2.3. Sisuliselt arvestada, kuid kuna ala on maalises asutuses, siis seal ei ei oleks kindlasti ei Riigi Kinnisvara AS-i ega ka kohaliku omavalitsuse huvides (tühjana seisvad hooned ei kaunista keskkonda ning võivad näidata elamumaa juhtfunktsiooni vaid maalise asustuse juhtfunktsioon. mõjutada negatiivselt ka ümbruskonna turvalisust). Seevastu antud hoonete kasutuselevõtt võib elavdada majandust. 2.4. Ettepanekuga mitte arvestada. Lähtudes eeltoodule teeme ettepaneku muuta alljärgnevate kinnistute juhtfunktsioonid: 2.1 Palivere mõis, Mõisa tee 4 (77601:003:0260) ja Mõisa tee 5 (77601:003:0220). Palume kinnistu juhtfunktsiooniks määrata segahoonestusala. Leiame, et antud hoonele on sobilik leida erinevad teenindus-ja/või ärifunktsioone (nt hotell, büroo jne). 2.3. Ilmajaama, Kedre Kedre küla (44101:001:0340) Palume kinnistu juhtfunktsiooniks määrata elamumaa. Leiame, et antud krundile on sobilik rajada pereelamu. 2.4. Pürksi keskuse 10b , Pürksi küla/Birkas (52001:005:0176) Palume kinnistu juhtfunktsiooniks määrata elamumaa. Leiame, et antud krundile on sobilik rajada pereelamud. Signe Kotkas ja Priit Üldplaneeringu eskiisi kaardil on meie perele, s.o. allakirjutanule ning minu abikaasale Signe Kotkasele kuuluvale Einbi külas asuva Valla seisukoht on, et nimetatud tee peaks olema avalikult kasutatav, valla Kotkas, 23.09.2020 Ramsholmi kinnistule märgitud avalikult kasutatav tee. Sellist teed meie kinnistul pole, samuti ei soovi me sellist teed oma kinnistule. Palun seisukohad on esitatud samas haldusasjas. Kuni riigikohtu lahend ei too näidata avalikult kasutatav tee kuni Ramsholmi kinnistu piirini. Lääne-Nigula Vallavolikogu on küll teinud ebaseadusliku otsuse Ramsholmi teistsugust lahendit jätkatakse nimetatud tee avalikuks teeks kinnistule sundvaldse seadmise asjas; otsus on vaidlustatud, otsuse kehtivus kohtu poolt peatatud. Nimetatud otsus ei anna õigust planeerimisega. üldplaneeringule avaliku teed kanda. Õiguslikud põhjendused on Lääne-Nigula valla ette toodud ning on leitavad meie poolt kohtule esitatud menetlusdokumentides haldusasjas nr. 3-19-1378. Tugineme siinkohal nendele. Üldplaneeringu eskiisi kaardil on märgitud Ramsholmi kinnistule Ramsi poolsaare tippu lautrikoht. Omanikud ei nõustu lautrikoha Lautrikohta ja pääsu kallasrjale kaardil täpsustatakse nii, et mõlemad jäävad rajamisega Ramsholmi kinnistule, Lääne-Nigula vallal puudub võõrale maale ilma omaniku nõusolekuta lautri planeerimiseks ka igasugune vallale kuuluvale maaüksusele. Sideehitise kaitsevöönd ei välista lautrikoha õiguslik alus. Ka ei ole lautrikoha loomine Ramsi poolsaare tippu, s.h. Lääne-Nigula vallale kuuluvale, Einbi külas asuvale kinnistule nr toimimist, seega ettepanekut ei arvestata selles osas. Pääs kallasrajale ja 1125132, katastrinumbriga nr. 52001:005:0008 võimalik. Nimelt läheb poolsaare tipust Vormsi suunas merre ELASA-le kuuluv Vormsit ja lautrikoht on olulised sellele piirkonnale, mistõttu on nende planeerimine Hiiumaad mandriga ühendav valguskaabel. Valguskaablile kohaldub kaitsevöönd, mis Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2015. a määruse nr 73 avalik huvi. „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 14 lg 2 kohaselt on merel 0,25 meremiili so 463 meetrit sideehitise keskjoonest. Kaabel läheb merre vallale kuuluvalt kinnistult, mille merepiir on napilt 40 meetrit. Lautrikoht tähendab autode ja paadikärude pikka vette tagurdamist ning merre kinnijäänud autode traktoritega meremudast väljatõmbamist, milline tegevus sidekaabli kaitsevööndis pole võimalik. Seega ei saa Ramsi poolsaare tippu, s.h. vallale kuuluvale kinnistule lautrikohta rajada. Palume lautrikoha tingmärk kaardilt eemaldada. Üldplaneeringu kaardil on Ramsholmi kinnistul asuv elamu ja selle õueala jäänud ehituskeelu alasse. Teeme ettepaneku ehituskeelu alast Vastavalt LKS § 38 lg 4 p 1-le ei laiene olemasolevale õuealale ehituskeeld ja välja jätta õueala ja talu majandushoov, mis on majandushoonete ehitamiseks sobiv ala. Uus ehituskeelu joone ettepanek on lisatud kirjale seetõttu ei ole vajalik ehituskeeluvööndi täiendav vähendamine Lisa 1 näidatud sinisega, olemasolev ehituskeelu joon punasega. üldplaneeringuga. Meile kuuluvale Einbi külas asuval Voosi kinnistul on olemasolev kasutuses lautrikoht, mille palume märkida ka üldplaneeringu kaardile. Voosi kinnistule saame maaomaniku soovil märkida täiendava lautrikoha. Kuna lautrikoha juurde on vajalik rajada ka merenduse ja kalandusega seotud ehitisi, teeme ettepaneku näidata lautrikoha kõrvale praeguse Ehituskeeluvööndi vähendamiseks ei ole praegu piisavalt infot, näeme ehituskeelu ala sisse ehitusala, mis võimaldaks ehitada lautrikohte võrgu- ja paadikuure ning muid merenduse ja kalandusega seotus edasiseks arenguks kahte võimalust: 1) üldplaneeringu protsessi raames hooneid. Kirja Lisas 2 on lautrikoha ettepanek näidatud mustaga ning ehitusala ettepanek näidatud punasega. esitatakse maaomaniku poolt täpsem nägemus mida ja kuhu soovitakse ning siis saab analüüsida, kas see on avalik huvi ehituskeeluvööndi vähendamiseks; 2) ehituskeeluvöönd vähendatakse eraldi detailplaneeringu alusel. Lk 7 17st  Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Üldplaneeringuga on ette nähtud püsiühendus mandri ja Vormsi vahel, planeeringu eskiisile on märgitud ka selleks ettenähtud maa-ala. Üldplaneeringusse on kantud maakonnaplaneeringus olev info. Saan aru, et üldplaneeringuga soovitakse ette näha vähemalt 3 km pikkuse silla ehitust üle Voosi kurgu Vormsile. Selleks, et silda saaks Üldplaneeringuga on sätestatud "Üldplaneeringusse on kantud üldplaneeringuga kavanda, tuleks üldplaneeringusse kindlasti lisada ka sotsiaal-majanduslikud põhjendused, millega sellist investeeringut perspektiivne trassikoridori kulgemine. Üldplaneeringuga maaüksustele põhistatakse. Eeldusel, et Voosi kurku, sissesõitu Haapsalu lahele ei plaanita sulgeda purjelaevadele, saab tegemist olema massiivse, kõrge trassile kitsendusi ei seata. Ühenduse elluviimine on mastaapne riiklik ehitusega, mille ehituse ning ekpluatatsiooniga kaasneb ka ulatuslik keskkonnamõju. Suur mõju saab olema kalastikule ning linnustikule. projekt ja huvi (riigiteede ühendamiseks) mistõttu algatatakse projekti Kindlasti oleks oluline ära tuua ka silla eskiis ning selle ehituslikud põhimõtted, millest nähtudes saaks hinnata rajatava silla mõju muuhulgas elluviimiseks vajadusel riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegilise ka lindude pesitsusele ja rändele – tegemist on olulise pesitsusala ning rändekoridoriga, mida kõrge vantsild saaks oluliselt takistama. hindamine." Arvestada tuleb ka kavandatava tegevuse vastavusega Euroopa Linnudirektiivile. Seega tuleb keskkonnamõjude strateegilises hindamise Seega ei seata kinnistutele kitsendusi ning võimlaikud mõjude hindamised aruandes kindlasti hinnata Vormsi püsiühenduse rajamise keskkonnamõju, mis praegu on jäänud täies mahus hindamata. toimuvad siis, kui teed täpsemalt planeerima hakatakse. MKM 28.09.2020 nr Teavitasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Lääne-Nigula valla Teadmiseks võetud 1.10-17/20- üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamises aruande eelnõu (eskiislahenduse) 0026/4973- avalikust väljapanekust ja soovisite sellele MKMi seisukohti. MKM, olles tutvunud eelnõu 2 materjalidega, teatab, et meie ettepanekutega on arvestatud ja täiendavaid seisukohti ei ole. Keskkonna- Teeme ettepaneku määrata Kadarpiku külas asuvale Kuhja (katastritunnus 44101:001:0289) kinnisasjale äri- ja teenindusettevõtte maa-ala Sisuliselt arvestada mahus, mis on vallavalitsuse pool oleva teeni (ülejäänud ministeerium (Ä) maakasutuse juhtotstarve kuna see asub Taebla aleviku läheduses Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla maantee ääres. osas mitte arvestada). Kuid vald pakub välja segahoonestusala 23.09.2020 nr 7- juhtfunktsiooni, mis võimaldab nii elamuid kui ka teisi funktsioone; 15/19/2885-6 maaomanik saab suuremad võimalused kinnistu väärindamiseks. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 3.2.1.19. Maalise asustuse ala (MA) lk 20 on kirjas, et: „põllumajanduslike massiivide vahele on Teadmiseks võetud, täpsustame seletuskirja. soovitav jätta metsatukad, mille laius oleks vähemalt 3-kordne puude kõrgus.“ Palume üldplaneeringu seletuskirja eelnõus täpsustada kuidas on määratletud või defineeritud põllumajanduslik massiiv ja kas tegemist on põllumassiive ja -tükke omavahel eraldava puittaimestikuga kaetud ribadega või on tegemist metsamaaga metsaseaduse tähenduses. Samuti palume täpsustada kas antud soovituse juures on mõeldud üksnes olemasolevate säilitamist või lisaks uute metsatukkade rajamist, mis soodustaks uute rohevõrgustiku koridoride tekkimist. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 3.7.6. Metsateed (lk 26) on käsitletud kohalike teede ja metsateedega seotud küsimusi. Teadmiseks võetud, edasises protsessis täpsustatakse sõnastust. Samas Täpsemalt on sõnastatud peatükis kaks tingimust, mis ütlevad, et „Uute metsateede ehitamiseks ja olemasolevate metsateede peame oluliseks seda teemat käsitleda, kuna see on päevakohane. rekonstrueerimisel tuleb hinnata kohalike teede, mille kaudu on ühendus metsateele, kandevõimet ja tagada ka kohalikul teel vastav kandevõime. Kui metsa väljavedu toimub kohalike teede kaudu, siis ülekoormusest tingitud kahjud tuleb korvata metsavedajal.“ Kuna vastavalt ehitusseadustiku § 92 lõikele 7 täidab kohaliku tee omaniku ülesandeid kohaliku omavalitsuse üksus, siis soovitame sõnastust seletuskirja eelnõus selgemaks muuta, et seaduse nõuetele vastavat kandevõimet peab tagama kohalik omavalitsus. Oleme seisukohal, et antud sõnastuses võib kehtestatav tingimus jääda ebamääraseks. Samuti jääb ebaselgeks, mida mõistetakse ülekoormuse ning sellest tingitud kahjude all. Leiame, et ilma neid aspekte täpsustamata, võib tingimuse rakendamine osutuda keeruliseks sh. kohaliku omavalitsuse üksusele, kes on vastavalt ehitusseadustikule vastutav tee korrashoiu ja nõuetele vastavuse eest. Üldplaneeringus sätestatud tingimused peavad olema põhjendatud, kaalutletud, selged ja üheselt arusaadavad. Samuti tuleb arvestada, et tingimuste seadmisel tuleb KSH aruandes käsitleda seatavatest tingimustest või kitsendustest tulenevad mõjud keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ning varale vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 21. Palume Lääne-Nigula Vallavalitsusel üldplaneeringu ja KSH aruande koostamisel arvestada käesolevas kirjas esitatud ettepanekutega ja Teadmiseks võetud. hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu ja KSH aruande edasise menetlemisega. Lk 8 17st  Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Maaelu- Teatame, et Maaeluministeeriumis välja töötatud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlev seaduse eelnõu (edaspidi selles kirjas seaduse Teadmiseks võetud. ministeerium eelnõu) edastati 18. juunil 2020 Vabariigi Valitsusele ning loodetavasti jõuab see sügisel Riigikogu menetlusse. Seaduse eelnõu on eelnõude 18.09.2020 nr 4.1- infosüsteemi EIS kaudu kättesaadav aadressil http://eelnoud.valitsus.ee (toimik nr 20-0226). Selleks, et tagada üldplaneeringus väärtuslike 5/1926-1 põllumajandusmaade ja nende kaitse- ja kasutustingimuste osas selline lõpptulemus, mis ei erineks seaduse eelnõus kavandatust, soovitame lähtuda selles eelnõus kavandatud põhimõtetest. Lisaks soovitame jälgida seaduse eelnõu menetluse käiku ja sellega seotud võimalike põhimõtete ja asjaolude muutusi, millega arvestamine võib osutuda üldplaneeringu koostamisel vajalikuks. Üldplaneeringus on maakasutusega seotud küsimuste käsitlemisel väga oluline ja põhimõtteline tähendus põllumajandusmaade Teadmiseks võetud. jätkusuutliku ja eesmärgipärase kasutuse tagamisel. Maaeluministeerium tunnustab Lääne-Nigula valla üldplaneeringu koostajaid hoolikuse ja põhjalikkuse eest, mida on üldplaneeringu koostamisel panustatud põllumajandusmaade, sealhulgas väärtuslike põllumajandusmaade kaitsega seotud teemadele. Lääne-Nigula valla üldplaneeringus kavandatu kohaselt ei ole väärtuslike põllumajandusmaade hõlmamine muul otstarbel kui nende põllumajanduslik kasutus, suur. See annab kindluse, et vallas jätkub põllumajandusmaade sihtotstarbeline ja jätkusuutlik kasutus. KSH aruande eelnõu jaotises 3.2.3 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on märgitud, et üldplaneeringuga korrigeeriti Lääne Teadmiseks võetud. maakonnaplaneeringus 2030+ esitatud väärtusliku põllumajandusmaa kaardikihti. Maakonnaplaneeringus olid väärtuslike põllumajandusmaadena märgitud ka alla kahe hektari suurused massiivid, samuti esines mõningast kattuvust olemasolevate tootmise, kalmistu, roheala ning puhke- ja virgestuse maa-aladega. Korrigeerimise järel vähenes maakonnaplaneeringus esitatud väärtuslike põllumajandusmaade pindala kokku umbes 1000 hektari võrra (20 003 hektarilt 19 013 hektarini). Keskkonnamõju hindaja arvates on sellel väheoluline ebasoodne mõju väärtuslike põllumajandusmaade säilimisele, märkides, et kuigi väärtuslike põllumajandusmaade osakaal vähesel määral väheneb, ei saa kõrvale jätta positiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mis kaasuvad, kui luuakse ja säilitatakse võimalused kompaktsete ja multifunktsionaalsete keskuste loomiseks. Oluliseks aspektiks on ka majanduslik tasuvus - olemasolevate tootmismaade laiendamine alal, kus läheduses on olemas vajalik taristu (elektrivarustus, veevärk ja kanalisatsioon, teedevõrk), on otstarbekam, kui uute tootmisalade kasutuselevõtt taristu objektidest eemal. Seetõttu on KSH koostaja hinnangul väärtusliku põllumajandusmaa mõningane vähendamine põhjendatud, et laiendada võimalusi ka muu tootmistegevuse arendamiseks piirkonnas. Leiame, et Lääne-Nigula valla üldplaneeringu seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus on nende väärtuslike põllumajandusmaade kohta, mis üldplaneeringuga kavandatakse hõlmata muul otstarbel kui nende põllumajanduslik kasutus, toodud piisavad argumendid ning Maaeluministeerium on nendega nõus. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu jaotises 3.2.1.19 „Maalise asustuse ala“ märgitu kohaselt on maalise asustuse maa-ala väljapoole Teadmiseks võetud. tiheasustusalasid, suuremaid tootmise-, riigikaitse- ja kaevandusalasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Maalise asustuse ala hõlmab endas metsa-, põllu- ja teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis siin-seal moodustavad väiksemaid külakeskuseid. Nimetatud juhtotstarbe puhul on väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud tingimuseks, et need tuleb säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks ja nendele tuleb tagada juurdepääs, va keskkonnaregistris arvel oleva maardla alal, kui alale on maapõueseaduse alusel antud kaevandamisluba. Meie arvates on üldplaneeringuga väärtusliku põllumajandusmaa suhtes rakendatud seaduse eelnõu kohane põhimõte, mille kohaselt tuleks väärtuslikule põllumajandusmaale määrata põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. Lk 9 17st  Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu jaotises 3.18.1 „Väärtuslike põllumajandusmaade määramine“ on toodud tingimused, mille alusel võib Edasisel koostamisel kaalutakse ka põllumaa metsastumise vältimise sisse väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada põllumajandusehitist ja elamut. Kuna maalise asustuse ala juhtotstarbega maa hõlmab ka kirjutamist. Arutamist vääriv on kas viie aasta vanune periood peaks olema metsamaid, tuleks selles jaotises sätestada väärtusliku põllumajandusmaa kohta põhimõtted, mis välistaks väärtusliku põllumajandusmaa pikem, 10…15 aastat. metsastamise. Siinjuures selgitame, et seaduse eelnõu näeb ette võimaluse, et üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustega võib ette näha, et väärtuslikku põllumajandusmaad võib kasutada taimlana, puukoolina või kuni viie aasta vanuse raieringiga puude ja põõsaste kasvatamiseks, samuti võib väärtuslikule põllumajandusmaale mulla kaitseks, kliimakahjustuste leevendamiseks või põllumajandusmaa massiivi ruumikuju mitmekesistamiseks rajada või lasta looduslikult tekkida maastikuelementidel, nagu puuderida või –hekk, kiviaed või puudesalu. Anname teada, et seaduse eelnõus kavandatakse täiendada planeerimisseaduse § 142 lõiget 1 punktiga 11, mille kohaselt kehtestatud Mitte arvestada soovi seada väärtusliku põllumajandusmaa maa-alale üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse detailplaneeringu koostamise kohustus. Detailplaneeringu koostamise juhtotstarbe muutmine, kui see ei ole kooskõlas üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustega või muu avaliku huviga, mis kaalub kohustus maalises asustuses oleks nii ajaliselt kui rahaliselt koormav üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi. See tähendab, et detailplaneeringu koostamise kohustus, mis on sätestatud ka maaomanikule. Leiame, et maalise asustuse tingimused ja maaomanike eelnõu § 3511 lõikega 2, puudutab neid väärtuslikke põllumajandusmaid, mille kohta ei ole üldplaneeringuga seatud eelnõukohaseid kaitse- soov maale elama on sellised, mis ei avaldu märkimisväärset mõju ja kasutustingimusi. Selgitame, et seaduse eelnõus nähakse ette võimalus kohaliku omavalitsuse otsustusõiguse laiendamiseks olukordades, põllumjandusmaa vähenemiseks. mida näiteks ei ole võimalik üldplaneeringu koostamise ajal ette näha. Lähtuvalt eeltoodust soovitame kirjeldada ja kaalutleda üldplaneeringu seletuskirja eelnõu jaotises 3.5 „Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine“ väärtusliku põllumajandusmaa hõlmamisega seonduvaid võimalikke juhtumeid. Meie arvates tagavad nimetatud õiguslikud alused ja sellest johtuvalt üldplaneeringus sätestatud täpsed meetmed tõhusamalt ja üheselt mõistetavamalt väärtusliku põllumajandusmaa kaitse. Üldplaneeringut käsitlevates dokumentides on kasutatud mõistet „väärtuslik põllumajandusmaa“, kuid kohati ka mõistet „väärtuslik Teadmiseks võetud, korrigeerime dokumente. põllumaa“. Juhime tähelepanu, et seaduse eelnõu kohane mõiste on „väärtuslik põllumajandusmaa“. Kuna looduskaitseseaduse § 4 lõike 7 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla muu hulgas ka väärtuslik põllumaa, siis tuleks üldplaneeringut käsitlevates dokumentides neid mõisteid täpsustada. Maaeluministeerium on valmis jätkuvalt tegema igakülgset koostööd, et saavutada parimad lahendused maal atraktiivse elu- ja Teadmiseks võetud. ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajanduse tagamiseks. Kui väärtusliku põllumajandusmaa kui taastumatu loodusressursi kaitsemeetmeid põhimõttekindlalt rakendatakse, on sellel vaieldamatult oluline mõju kõrge viljakusega muldade pikaajalisele säilimisele ning selle kaudu kogu põllumajandus-ja looduskeskkonnale ning kokkuvõttes meie tulevikule. Riigimetsa Ülplaneeringu eelnõu peatükis 3.7.6. Metsateed on lause: “Kui metsa väljavedu toimub kohalike teede kaudu, siis ülekoormusest tingitud Kohaliku omavalitsuse seisukohalt on see oluline teema ja omavalitsus Majandamise Keskus kahjud tuleb korvata metsavedajal.“ Teeme ettepaneku selline lause Ülplaneeringust välja jätta sest tee kasutamine ja sellega seotud soovib seda hoida üldplaneeringus. Saame seda vajadusel edasise koostöö 24.09.2020 nr 3- kahjude hüvitamine lepitakse kokku kasutaja ja tee omaniku vahel. käigus arutleda. 1.1/2598 Ülplaneeringu eelnõu peatükis 3.7.2. Kohalike teede määramine, räägib avalikku kasutusse määratavatest teedest ja viitab vajalikele Teadmiseks võetud, täpsustame seletuskirja (lisame seletuskirja viite EhS § tegevustele, mis on kirjeldatud peatükis 3.27. Ptk 3.27 keskendub Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega kirjeldatuid 93-le) ja täpsustame asja sisu edasise koostöö käigus. võimalustele avalike teede seadustamiseks. Nimetatud seadus (KAHOS) ei võimalda metsateede kasutamiseks rakendada sundvalduse seadmist. Metsateede avalikku kasutusse määramine tuleb reguleerida läbi RMK-ga sõlmitavate lepingute. Peatükis 3.18.2. Väärtuslike maastike määramine - majandustegevus ja maastikuhooldus väärtuslikel maastikel on soovitav korraldada Vaatame edasise koostöö käigus need üle. maastikuhoolduskava alusel, mis tagab maastike looduslike, esteetiliste ja miljööväärtuslike alade väärtuste hooldamise ja säilimise. Ettepanek - määratud väärtuslikud maastikud koos planeerijatega uuesti üle vaadata ja teha vajadusel nende piiride osas muudatusi. Lk 10 17st  Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Punkt 3.18.1. Väärtuslike põllumajandusmaade määramine – Vaadates RMK maal olevaid väärtuslike põllumajandusmaade olemit selgus, et Vaatame edasise koostöö käigus need üle. enamik nendest aladest on kas juba metsastunud või metsastumas. Ettepanekud RMK maadel väärtuslikust põllumajandusmaast on lisas 1. Ülejäänud väärtuslikud põllumajandusmaad palume planeeringust välja jätta. Üldplaneeringu kaardikihtidel tootmismaana on määratletud RMK maale 4 maa-ala. Jääb arusaamatuks, miks need on sinna määratud. Vaatame edasise koostöö käigus need üle. Palume need võimalusel planeeringust maha võtta. Puhkemaa on eelnõus määratud katastriüksustele 44101:001:0331, 44101:001:0335 ja 68001:001:0350. Palume selgitada mis põhjustel 0331, 0335 tulenevad kehtivast Nõva valla üldplaneeringust. 0350 tuleneb need sinna on määratud? varasemast kehtivast Risti üldplaneeringust. 0331 ja 0335 puhul on tegemist heas asukohas olevate kohtadega, kus liigub palju turiste, võiksime edasise koostöö käigus täpsustada kas ja mis mahus puhkeala sinna kavandada. 0350 puhul on naabermaaüksus vallale kuuluv mets, mis on samuti kavandatud puhkealaks - kahe maaüksusega saab suure ühise puhkeala. Taebla Tiheasustusaladel või kompaktse asustusega aladele mitte planeerida kesk- ja kõrgepinge õhuliine, uute liinide ehitamisel või olemasolevate Arvestada ettepanekut ja kanda üldplaneeringusse. kogukonnakogu rekonstrueerimisel viia need maa alla või ümber asulate. 23.09.2020 Kanda kaardi eskiisile Taebla kergliiklustee Arvestada ettepanekut ja kanda üldplaneeringusse. Tarbijakaitse ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on tutvunud Teie 06.08.2020 kirjaga nr 7-1/20-64-1 „Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja Võetud teadmiseks. Tehnilise Järelevalve keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja arutelud“ ja selles toodud lingil olevate Lääne- Amet 21.09.2020 nr Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu dokumentidega. TTJA on esitanud eelnevalt oma 16-6/18-2603-009 ettepanekud 11.06.2019. a kirjas nr 16-6/18/2603-005 ja täiendavaid seisukohti ei esita. Keskkonnaamet Teavitasite Keskkonnaametit Lääne Nigula valla üldplaneeringu eskiislahenduse (edaspidi ka ÜP eskiislahendus) ja keskkonnamõju strateeg Analüüsime esitatut ja täiendame seletuskirja vastavalt analüüsile. 29.09.2020 nr 6- ilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu avalik ust väljapanek ust ja arutelude toimumisest toimumisest. Tutvunud avalikustatud 5/20/13380-2 materjalidega, esitab Keskkonnaamet järgnevad kommentaarid. ÜP eskiislahendus 1. Lk 45 on viidatud kehtetule dokumendile „Ehitusmaavarade riiklik arengukava 2011-2020“. Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsus otsustas 30. novembril 2017. aastal arengukava elluviimine lõpetada, kuna arengukava strateegilised eesmärgid on saavutatud. Riigikogu 06.06.2017 otsusega võeti vastu „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. 2. Lk 46 on märgitud, et kaevandatud ala korrastamine peab toimuma kahe aasta jooksul peale kaevandamistegevuse lõppemist, et Analüüsime esitatut ja täiendame seletuskirja vastavalt analüüsile. kohalikel elanikel oleks võimalus kasutada uut maastikku: suplemis- ja kalastamiskõlblikku veekogu, parkmetsa, jms spordirajatisi. Märgime, et maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lg 1 kohaselt peab kaevandamisloa omaja korrastama kaevandatud maa tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. MaaPS § 84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Üldplaneeringu eelnõus jääb mulje, et karjääri korrastamissuunaks saab olla vaid suplemis- ja kalastamiskõlblik veekogu, parkmets, jms spordirajatis. Palume jätta võimalus valida ka muid korrastamise suundasid. 3. Lk 46 on märgitud, et korrastamisel tuleb ette näha etapiviisiline korrastamine. Märgime, et alati ei ole võimalik ala etapiviisiliselt Analüüsime esitatut ja täiendame seletuskirja vastavalt analüüsile. korrastada, mistõttu tuleks etapiviisilist korrastamist soovitada, mitte nõuda. 4. Ptk-s 3.9.6 on nimetatud joogivee saamise viisid, kuid ei ole nimetatud samaväärselt olulisena reovee puhastamise viise omapuhastite Analüüsime esitatut ja täiendame seletuskirja vastavalt analüüsile. Toome korral. KSH aruande eelnõus on teemat käsitletud. eraldi välja ka hajaasustuse osa. 5. Ptk-s 3.16 (lk 38) on ekslikult nimetatud Vinni vald. Parandame seletuskirja. 6. Juhime tähelepanu, et ptk-s 3.8 on tabel 4 puudu. Parandame seletuskirja. Lk 11 17st  Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 7. Üldplaneeringu kaardimaterjali järgi on Matsalu rahvusparki planeeritud järgmised rajatised: Kasari jõele ligipääsu tagamiseks Rõude luha Esitatud parkiiskohad ja Slipi akoht tulenevad viidatud uuringust (Matsalu tee pikendamine ning parkimisala ja slipi rajamine tee lõppu, Mäeotsa tee lõppu parkimisala rajamine, Kahuta tee lõppu parkimisala rahvuspargi ja kasari jõe lähialade kasutuse uuring). Lisaks turistide ja rajamine ja teelt edasi kallasrajale juurdepääsu tagamine, Vana maja tee lõppu parkimisala rajamine. Tegevuste planeerimisel tuleb kalameeste huvidele on ka luhtade hooldaja huvi, nende jaoks on samuti eelkõige lähtuda rahvuspargi kaitse eesmärkidest ja kaitsekorralduslikust visioonist. Kasari jõele ligipääsu tagamise peamine põhjus on nimetatud alad vajalikud, need nn parklad on polüfunktsionaalsed. Edasise kalapüük. Rahvuspargis on suur surve Kasari jõele pääsemiseks ja pääsude puudumise tõttu kasutatakse selleks looduslikult sobivamaid koostöö käigus selgitada täpsemalt alade tulevane kasutus. kohti, mis tähendab seda, et mitmes kohas sõidetakse kalastushooajal üle luha sisse rajad. Surve leevendamiseks linnustikule ja luhale ning seejuures kaitse eeskirja vastu eksimiste vältimiseks, võib kaaluda mootorsõidukiga Kasari jõele ligi pääsu rajamist koos parkimisala ja paatide veeskamise kohaga. Rajatiste eesmärgiks ei saa olla kalastamise soodustamine, vaid külastajate suunamine kooslustest eemale. „Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade kasutuse uuringu alusel ja võttes arvesse Rõude luha tee rekonstrueerimist (RMK tööprojekt „Matsalu rahvuspargi teed ja ülepääsud“ Rõude luha teel ette nähtud olemasoleva tee rekonstrueerimine 1.24 km ulatuses ja tee lõppu otsast laienev mahasõit) on kõige otstarbekam kaaluda ligipääsu Rõude luha tee kaudu koos slipi ja parkimisalaga. Muul juhul ei ole rajatised otstarbekad. Parkimisalad looks külastajatele õigustatud eelduse pääseda parklast luhale ja Kasari jõeni, seega parkimiskohtade rajamine ei pruugi olemasolevat olukorda leevendada, vaid intensiivistada 8. Ptk 3.2.2 (lk 21) on märgitud, et abihooned ei ole lubatud kavandada põhihoonest kõrgemaks ning need tohi kujuneda krundil Arvestada ettepanekut ja kanda üldplaneeringusse. domineerivaks. Soovitame lause sõnastada järgnevalt: „Abihooned ei ole lubatud kavandada põhihoonest kõrgemaks, v.a. põllumajanduslikud, tootmisotstarbelised hooned jms, mis tuleb aga planeerida õuemaa eluosast eemale ja võimalusel paigutada maastikul nii, et need ei kujuneks krundil domineerivaks“. 9. Ptk 3.18.2 (lk 43) teeb Keskkonnaamet ettepaneku lisada väärtuslike maastike nimistusse lisaks Riguldile ka Lääne-Nigula valda jääva Arvestada ettepanekut ja kanda üldplaneeringusse. Matsalu rahvuspargi ala, mis võiks olla I klassi tähtsusega ning mille eesmärk on Lääne-Eestile iseloomulike luha- ja rannikumaastike ning külade kultuuripärandi säilitamine. 10. Keskkonnaamet teeb ettepaneku lk 44 nimetatud põhimõtet „väärtuslikel maastikel paiknevaid ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee Arvestada ettepanekut ja kanda üldplaneeringusse koos lisaklausliga, et renoveerimise käigus üldjuhul ei õgvendata, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik kestliku asustuse arengu säilitamiseks“ täiendada kujundusest ja puude tervislikust seisundist lähtuvalt. punktiga „väärtuslikel maastikel paiknevate teedel hooldusalas kasvavad puud säilitatakse, tagades ohutuse okste kärpimise, võra Kompromiss tuleb leida nii tee ohutuse kui väärtusliku väljakujunenud harvendamise ja vaid langemisohtlikult haigete puude eemaldamisega“. maastiku vahel. 11. Lk 17 ptk-s 3.2.1.9. on kirjas: „Sadama maa-ala (LS). Sadamateenuste osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa- Arvestada ettepanekut ja kanda üldplaneeringusse erisusega ala“. Soovitame lisada täpsustuse nagu teistes punktides: „maa-alale võib ehitada üldplaneeringu ja/või detailplaneeringuga ette nähtud "sadamaehitisi". sadamarajatisi.“ 12. Ptk 3.5 (lk 23) kohaselt on detailplaneeringu koostamise kohustusega juhuks kogu valla territooriumil nimetatud uue väikesadama Üldplaneeringusse ei kirjutata seasdusest tulenevat tingimust. Edasise töö kavandamine. Soovitame täpsustada, et detailplaneeringu vajadus on kõigil sadamarajatistel, ka suuremates sadamates, ning olemasolevate käigus täpsustatakse teksti. sadamate ümberehitamisel ja rekonstrueerimisel. Ehituskeeluvööndisse on lubatud rajada sadamarajatisi (kai, muul, slipp, parkla), mis on ette nähtud detailplaneeringuga. Kaardimaterjal Kaardimaterjali täpsustatakse edasise töö käigus. Samas juhime 13. Looduskaitseliste piirangutega alad on märgitud legendi järgi rohelise viirutusega. Kaardimaterjalilt võib tuvastada, et looduskaitseliste tähelepanu, et valla poolt kehtestatavates kihtides ei kehtestata üle piirangutega alasse on kaasatud ka kaitstavate liikide leiukohad, mis ei ole võetud kaitse alla kaitseala, hoiuala või püsielupaiga kaitsealuseid objekte, mis on ajas muutuvad, seega tõenäoliselt ei esitata ka moodustamisega, st neile kehtib isendi kaitse. Selline lahendus teeb väga raskesti jälgitavaks, mis kaardimaterjalil on kaitsealune kooskõlastamisele minevas materjalis väga täpset eristust. loodusobjekt ja mis on liigi leiukoht – eelkõige kohtades, kus need kaks kattuvad. Teeme ettepaneku kaardimaterjalil kaitsealused objektid eristada kaitsealuste liikide leiukohtadest. 14. Juhime tähelepanu, et Marimetsa-Õmma matkarada ei ole ringikujuline nagu ÜP eskiisjoonisel 2/18 on märgitud. Matkarada renoveeriti Kaardimaterjal korrigeeritakse. 2015. a lõpuks ja praegu on tegemist edasi-tagasi rajaga. Lk 12 17st  Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 15. Palume üle vaadata kõik ametlikud telkimiskohad: Osmussaarel kagurannikul olev (nn Tiidu) telkimiskoht on vales kohas, põhjatipus ei Telkimiskohad korrigeeritakse, edasise töö käigus otsustatakse, kas ja ole ametlikku telkimiskohta; Roosta rannas ei ole ametlikke telkimiskohti (kaitsealal on aluseks kaitsekorralduskavad). kuidas need esitatakse. EKV vähendamine Näitame EKV vähendamise vee piirini (0 m). 16. Taotletud ehituskeeluvööndi (edaspidi ka EKV) vähendamise alad on näidatud ka merealal, kuid merealal ehituskeeluvöönd puudub (nt kaardil tähis 5 Dirhami külas). 17. EKV vähendamise taotlemisel aladel, kus puudub varasem vähendamise otsus, tuleb täpsemalt põhjendada, miks on vööndi Võtame teadmiseks ja soovime koostöö käigus leida mõlemalt poolt vähendamine vajalik. rahuldava lahenduse. 18. EKV vähendamise alad on kavandatud üldpinnaliselt, seetõttu tuleb põhjendada, miks on vajalik vööndi vähendamine just näidatud Toome välja, et mitmetes asukohtades tekitab EKV vähendamise vajaduse ulatuses, st miks ei taotleta ehituskeeluvööndi vähendamist väiksemas ulatuses (nt üksnes hoonestusala ulatuses). Kui ehituskeeluvööndi vahepeal muutunud EKV määramise metoodika, mitmed varem planeeritud muudatusettepanekuga alal kavandatakse ehituskeeluvööndi vähendamist väiksemas ulatuses, tuleb see ka nimetada. Märgime, et EKV alad, mis varasemalt ei vajanud EKV vähendamist, vajavad seda tänasel vähendamine on üksnes erand, millel peab olema selge põhjendus, seetõttu ei pruugi vööndi vähendamine lauspinnaliselt ja veepiirini olla päeval. Kehtiv rannaalade teemaplaneering on määranud alad, milleni võib põhjendatud. ehitada; teemaplaneering on edukalt töötanud ja ennast õigustanud (ka tormi ja üleujutuse olukorras), sellest lähtuvalt on tehtud kinnistute ostu- 19. KSH aruandes EKV vähendamise analüüsil ei saa ranna ja kalda taimestiku ja looduskoosluste säilitamise puhul vaadelda vaid kaitstavate müügi otsuseid, samuti järgib teemaplaneering 1,5 meetri joont (praegu liikide ja koosluste olemasolu (lk 27-28), sest ranna ja kalda kaitse eesmärk on mh säilitada üldine looduskooslus rannal. Ehitustegevusega tekkiv joon on kohati 2,5 m). Valla soov on jätkata varem kehtestatud kaasneb loodusliku taimestiku hävimine ehitusalusel (hooned, juurdepääsuteed) alal ning tõenäoliselt moodustuvate õuealade ulatuses. planeeringu põhimõtteid. Hoonestusaladele juurdepääsuks tuleb rajada teed ja eemaldada looduslik kooslus. Kui EKV vähendamine toob kaasa ranna Ei saa 100%-liselt nõustuta järeldusega, et kuna igasugune ehitamine toob ehituskeeluvööndis asuvate looduskoosluste hävimise, on EKV vähendamine vastuolus ranna kaitse eesmärgiga. EKV vähendamine kaasa looduskoosluse hävitamise, siis on see vastuolus seadusekohase lauspinnaliselt ei toeta ranna kaitse eesmärki säilitada looduskooslus. eesmärgiga - koosluse vähenemine ei ole koosluse hävitamine. Näiteks EKV 100 m puhul minnakse sellesse sisse 20 m ulatuses, seejuures ei ehitata kogu ala täis, mis tähendab, et looduskooslus hävineb vaid osal EKV vähendamise alal; kui võtta aluseks kaugus järgmise EKV vähendamise alani, siis on kooslusest hävinev protsent veelgi väiksem. Kogu ranniku mõistes on aga vastav vähenemine väheolulise tähtsusega. Koosluse vähenemise ulatust käsitletakse täiendatavas KSH aruandes. Ehituskeeluvööndi vähendamise alad Dirhami sadama ala on olnud pikaajaliselt planeeritud (ka kehtivas ÜP-s), 20. ÜP kaardil EKV vähendamise ala nr 5 alal kehtib detailplaneering, hoonete ehitamiseks on välja antud ehitusload. KSH aruandes (lk 30) on nimetatud, et „eelpool toodud leevendavate meetmete kasutusele võtul olulised ebasoodsad mõjud puuduvad“, Sellest lähtuvalt ei hakata nüüd üldplaneeringu koostamise käigus tegema kuid nimetatud ei ole leevendavaid meetmeid. Projekteerimise etapis läbi viidav keskkonnamõjude eelhinnang, sh linnustikuinventuur ei ole täiendavaid analüüse, kas alale saab ehitada või mitte. Lähim EKV leevendav meede. vähendamise objekt asub enam kui nelja kilomeetri kaugusel piki rannajoont. 21. ÜP kaardil EKV vähendamise ala nr 7 2020. a on tekkinud vajadus EKV vähendamiseks seoses vahepeal Serviku DP ja Riisika DP on kehtestatud ilma, et vastuvõetud DP-de alusel oleks taotletud ehituskeeluvööndi vähendamist. Keskkonnaamet muutunud metoodikaga. Detailplaneeringute koostamise ajal puudus ei nõustu väitega: Arvestades DP-ga kavandatava tegevuse iseloomu ja ulatust ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine kalda kaitse vajadus EKV vähendamiseks. Nüüd ollakse olukorras, kus detailplaneeringut eesmärkidega vastuolus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuna tegemist on elamuala arendusalaga, siis ei ole selle nõuetekohasel rajamisel näha on asutud ellu viima ja vallal puudub õigus omaniku tahte vastaselt ebasoodsa mõju kaasnemist kalda kaitse-eesmärkidele ning EKV vähendamine on põhjendatud“. DP alad asuvad looduslikel kooslustel, DP planeeringut kehtetuks tunnistada. aladel puudub asustus, juurdepääs ja tehnovõrgud ning puudub selgus, miks on ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik. Keskkonnaameti hinnangul ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine tõenäoline. Lk 13 17st  Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 22. ÜP kaardil EKV vähendamise ala nr 25 Tegemist on alaga, kus on koostatav detailplaneering, mis on ühtlasi Kavandatud sadam on erahuviga erasadam (eramu ala), kus ei osutata sadamateenuseid ning kus ei ole näha, et kavandataks keskkonnaametis menetlusel EKV vähendamise teemal. Edasisel ÜP laevaparandustöökoda, kalakasvatusehitist jms. koostamisel lähtutakse DP-menetluse tulemusest. 23. ÜP kaardil EKV vähendamise ala nr 12, 13 2020. a on tekkinud vajadus EKV vähendamiseks seoses vahepeal On selgitatud, et tegemist on olemasolevate õuealadega ning „EKV vähendamisega antakse võimalus olemasoleva ala tihendmaiseks ja muutunud metoodikaga. Rannaalade teemaplaneeringu koostamise ajal ei laiendamiseks“. Palume selgitada, kas ala tihendamisena on mõeldud hoonestamise võimaldamist naaberkatastriüksustel või juba jäänud nimetatud ala EKV-sse. Kuna tegemist on mitme erineva hoonestatud katastriüksustel, sest looduskaitseseaduse järgi ei kehti ehituskeeluvööndis ehitamise keeld hajaasustuses olemasoleva elamu katastriüksusega, siis on otstarbekas määrata ühtne EKV piirjoon, mitte õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse (§ 38 lg 4 p 1). Seega ei ole ehitustegevus juba hoonestatud lähtuda LKS § 38 lg 4 p 1 erandist. katastriüksuste õuemaal keelatud ning puudub vajadus ehituskeeluvööndi vähendamiseks. 24. ÜP kaardil EKV vähendamise ala nr 1, 3. Kuna mõlema ala näol on tegemist mitme erineva katastriüksusega, siis on Hoonestusala laiendamine hoonestamata katastriüksustele ehituskeeluvööndis vajadust selgitamata ei ole kooskõlas ranna kaitse otstarbekas määrata ühtne EKV piirjoon, mitte lähtuda LKS § 38 lg 4 p 1 eesmärkidega. EKV vähendamise aladel, kus katastriüksustel on hoone ümber õuemaa (ja see on kaardistatud Eesti Põhikaardil), on lubatud erandist. olemasoleva elamu (ja suvila) asemel uue eluhoone ehitamine ja olemasoleva hoone laiendamine. Õuemaal on lubatud abihoonete ehitamine. Samuti on lubatud olemasolevate hoonete osana tehnovõrkude (vee- ja kanalisatsiooni torustik, omapuhasti, elektriliin) ehitamine ehituskeeluvööndis. KSH aruande eelnõu KSH aruannet täpsustatakse vastavalt ettepanekule. 25. Lk 101 on nimetatud Lääne-Nigula valla kaugküttepiirkonnad, sh Pälli küla Jõe tänava piirkond. Keskkonnaametile teadaolevalt asub Pälli külas Jõe tänaval Taebla kooli katlamaja, mis varustab soojaga ainult koolimaja. Pälli külas kaugküttepiirkonda ei ole. 26. Lk 120 punktis „Välisõhu kvaliteet“ on antud ülevaade keskkonnaluba (sh õhusaasteluba) omavatest käitistest Lääne-Nigula vallas. Aruandes esitatud nimekiri oli võetud seisuga 20.03.2020. tabelit Nimestikust on välja jäänud enamus õhusaasteluba omavatest käitistest: Taebla katlamaja, Taebla kooli katlamaja, Palivere katlamaja, Cipax täiendatakse uuenenud andmetega. Eesti AS plastitehas, Kaopalu ABT, Koluvere katlamaja, Jauhemaalaus OÜ Taebla tootmisüksus, Rannarootsi lihatööstus ja Limpeti lihatööstus. 27. Kaopalu kaevanduspiirkonnas ei ole elanikud rahul kaevanduste põhjustatud müraga. KSH aruandest ei selgu, millised on olemasolevate KSH aruannet täpsustatakse kaevandusest põhjustatud müra osas. kaevandusalade lähipiirkonna müratasemed. Kas on probleeme? Millistele planeeritavatele maardlatele millised mürakategooriad on Planeeringus kaalutakse elamutele I mürakategooria seadmist. Müra leviala otstarbekas määrata, et konflikte elanike ja kaevandajate vahel edaspidi ennetada? Kas müratasemete saavutamiseks on vaja maad hindamiseks võrreldakse analoogiana tööd: „Müra leviku modelleerimine reserveerida (nt müratõketeks, müravallideks)? liiva kaevandamisel taotletavas Kauoja liivakarjääris“ (Alkranel OÜ, 2019). Analoogiana kasutatud töös modelleeriti mh maksimaalset olukorda ehk liiva kaevandamine (sh koos purustamise ja sõelumisega) suurel koormusel (tööaeg 7.00-23.00). Antud juhul modelleeriti olukorda, kus tehnika asus karjääris kaitsealusele liigile kõige lähemas kohas ning siis jõudis müratase 50-55 dB umbes 230 m kaugusele. Müratase 55-60 dB jõudis antud töös umbes 60…70 m kaugusele mäeeraldise piirist. Karjääridel on keskkonnaloa saamise eelduseks, et müratase lähimate elamute juures vastaks kehtestatud piirväärtustele. Müratõketele peab vajadusel ruumi leidma mäeeraldise või selle teenindusmaa piires ja seda ei kavandata eraldi üldplaneeringuga. Lk 14 17st  Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 28. Lk 54 on toodud järgnev tekst: „Lindude suhtlemist võib varjutama hakata pidev müratase vahemikus 50 – 60 dB(A). Dooling & Popper Lähtutud on Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva uuringu näol on tegemist maanteemüra käsitleva uuringuga ja maanteemüra näol on tegemist pideva ja igapäevase müraga, nagu seda on müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise ka tuulikute tekitatav müra. Riskide maandamiseks linnustikule soovitame arvestada linnustiku puhul müratasemega 40 dB(A) ning meetodid” Lisa 1. Vähem müratundlike liikide puhu on arvestatud öise häiringute suhtes pelglikumate liikide (kotkaliigid ning must-toonekurg) osas müratasemest 35 dB(A). Seega, kui tuulikupargi mürataseme müra sihtväärust II kategooria aladel ning müratundlikemate liikide I modelleerimine näitab, et selline müratase on saavutatav väiksematel kaugustel, kui eelpool nimetatud puhvrid, siis võib ka antud puhvreid kategooria aladel. Võetud on meede, et selline müratase on piisavalt vähe vähendada.“ Palume aruandes täiendavalt selgitada linnustikule avalduvate häiringute ulatuse seost tuulikute tekitatava müratasemega. häiringut tekitav ja lähedane looduslikule foonile. Palume nimetada uuringud või allikad, millele tugines KSH ekspert sellist metoodikat soovitab. 29. KSH aruandes on käsitlemata Lääne-Eesti Veemajanduskavaga seonduv. KSH aruannet täiendatakse esitatud ettepaneku osas, küll aga ei esitata 30. Ptk 3.2.2 palume lisada Lääne-Nigula vallaga seotud pinnaveekogumite seisundid ja eesmärgid, välja tuua seisundi põhjused ning heitvee suublaid, kuna üldplaneeringu täpsusastmes ei ole need kirjeldada pinnavee all registreeritud heitvee/sademevee suublaid; nimetada paisud vooluveekogumitel; kirjeldada vallas leiduvaid allikaid. asjakohased. 31. Põhjavee käsitluses palume välja tuua kui palju on registreeritud Lääne-Nigula vallas puurkaeve/veehaardeid, millisest KSH aruanne ptk 3.2.1-s on esitatud kinnitatud põhjaveevarud Lääne- põhjaveekogumist võetakse enim põhjavett ning iseloomustada seda põhjaveekogumit (seisund, võimalikud probleeme tekitavad Nigula vallas ja veekihi geoloogiline indeks. Mh on esitatud, Kinnitatud elemendid joogivees jne.). varust tarbitud ööpäevane veetarve aastal 2017 - 402 m3/ööp. Viimane on aga alla 500 m3/ööp, millest alates tuleb hinnata põhjaveevaru piirkonnas. KSH aruandes ei peeta vajalikuks täpsemate andmete väljatoomist, kuna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teemasid käsitleb ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava ja neid küsimusi ei lahendata üldplaneeringus. 32. Võimalike kompostimisplatside sobivuse analüüsil soovitame lisaks KHS aruande eelnõu peatükis 3.4.4 esitatule arvestada ka KSH aruandes on esitatud soovitused, mida arvestada lisaks kehtivale keskkonnaministri 08.04.2013 määruse nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“ §-s 5 sätestatud biolagunevate seadusandlusele. Määruses esitatud nõuded biolagunevate jäätmete jäätmete käitluskoha nõuetega. käitluskohale jäävad üldplaneeringu täpsusastmest välja ning nendega tuleb arvestada kompostimisplatsi projekteerimise ja keskkonnaloa taotluse faasis. 33. Tabelist 3.6 on puudu projekteeritavad alad, mis on toodud joonisel 3.8 – palume tabel ja joonis ühtlustada. Puuduvad alad on Tabelit täiendatakse esitatud ettepaneku ulatuses. Turvalepa looduskaitseala2 ja Arumetsa hoiuala3. 34. Teeme ettepaneku näidata joonisel 3.8 Lääne-Nigula valla haldusterritoorium koos merealaga, et joonisel kajastuks ka kaitsealused Joonist täiendatakse esitatud ettepaneku ulatuses. objektid, mis mereala hõlmavad. Näiteks on tabelis 3.6 toodud nii Väinamere hoiuala kui ka Nõva-Osmussaare hoiuala, kuid kaardil kajastuvad vaid rannikule jäävad osad (Nõva-Osmussaare hoiuala puhul ei ole võimalik asukohta tuvastada). 35. Joonisel 3.8 on osad olemasolevad üksikobjektid ja projekteeritavad üksikobjektid puudu. Eraldi tabelit üksikobjektide kohta ei ole. KSH aruannet täiendatakse esitatud ettepaneku osas. 36. Kuigi tabel 3.6 ja joonis 3.8 on koostatud 31.03.2020 seisuga, pöörame tähelepanu, et Aamse looduskaitseala kohta, mis on toodud nii KSH aruannet täiendatakse esitatud uuendatud andmete ulatuses. tabelis kui ka joonisel, on Keskkonnaministri 10. juuni 2020. a käskkiri nr 1-2/20/263 „Aamse looduskaitseala moodustamise menetluse lõpetamine“, milles keelduti Aamse looduskaitseala kaitse alla võtmisest. Lk 15 17st  Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 37. Lk 47 on Matsalu rahvuspargi kohta märgitud, et üldplaneeringuga ei ole kavandatud uusi arendusalasid ega olulise negatiivse mõjuga KSH aruannet täpsustatakse esitatud ettepaneku ulatuses. objekte, mistõttu ei ole üldplaneeringu jõustumisel ette näha negatiivseid mõjusid Matsalu rahvuspargile. Lk 48 täpsustab, et kuigi mõned objektid paiknevad Natura aladel, ei paikne need seejuures aga nende kaitse-eesmärkides esitatud liikide elupaigas või elupaigatüüpidel, st ei oma kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju. Ometi on tabelis 3.7 toodud rajatiste nimekiri, mis rajatakse Natura alal elupaigatüübile („tabelis looduskaitseline objekt“). Elupaigatüüp 6450 (lamminiidud ehk luhad) on Väinamere loodusala ja uue kaitse eeskirja eelnõu järgi Matsalu rahvuspargi kaitse eesmärk. Elupaigatüübile ei ole võimalik rajada tabelis 3. 7 nimetatud rajatisi e lupaika kahjustamata. KSH s ei ole läbi viidud piisavat analüüsi, et objektiivse teabe põhjal välistada, et tegevus võib kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega mõjutada ebasoodsalt Natura ala kaitse eesmärke. Mõju kooslusele ja kait sealustele liikidele tuleb hinnata vähemalt eelhindamise tasemel projekteerimise etapis. Natura alal peab hindama ka seda, kas tegevus koosmõjus teiste tegevustega mõjutada ebasoodsalt Natura ala kaitse eesmärke, näiteks parklate rajamise kaudne mõju kaits e eesmärkidele. Eelpool lähtuva põhjal palume korrigeerida KSH s sõnastust ja lisada, et teede, parklate, slippide jms rajamisel Natura alal elupaigatüübile või liigi elupaika tuleb hinnata mõju vähemalt eelhindamise tasemel. Samuti parklate rajamisel Natu ra alal elupaigatüübist väljapoole, kuid mille rajamisega võib kaasneda mõju Natura alale , tuleb hinnata eeldatavat mõju vähemalt eelhindamise tasemel. 38. Tabelis 3.7 on elupaigatüüp 6450 osades lahtrites esitatud tärniga. Tärn koodi taga on Natura alade puhul universaalne esmatähtsa Tabelit täpsustatakse. elupaigatüübi indikaator – elupaigatüüp 6450 ei ole esmatähtis elupaigatüüp. Kui tärn tähistab midagi muud, siis tuleb see tabeli pealkirjas märkida või kasutada muud indikaatorit. 39. Joonisel 3.12 on näidatud Lääne-Nigula vallas paiknevad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad. Juhime tähelepanu, et Matsalu Joonist täpsustatakse. rahvuspark, Silma looduskaitseala ja Väinamere hoiuala on nii Väinamere loodus– kui ka linnuala koosseisus. Palume kaardile lisada loodusala muster. 40. Palume lk 64 lisada, et Marimetsa-Õmma loodus- ja linnualal tuleb ehitus- ja arendustegevusel lähtuda peale kaitsekorralduskava ka KSH aruannet täpsustatakse esitatud ettepaneku ulatuses. Marimetsa-Õmma looduskaitseala kaitse-eeskirjast ja looduskaitseseadusest. Eskiisi jooniste järgi on reserveeritud Allikmaa külasse Marimetsa-Õmma loodus- ja linnualale ka ühiskondliku hoone maa-ala (Ü), kuid sellekohane märge KSHst puudub. KSHsse tuleb lisada ühiskondliku hoone maa-ala kui potentsiaalne mõjutegur Natura alale. Ehitus- ja arendustegevuste kohta Natura alal tuleb mõju kaitse- eesmärkidele hinnata vähemalt eelhindamise tasemel. 41. Lk 27 ja 28 on käsitletud ehituskeeluvööndi vähendamist Dirhami sadama juures ning mainitud, et liivatülli ja nõmmelõokese viimased Esitatud ettepanekut arvestatakse ning KSH aruannet täiendatakse. kinnitatud vaatlused leidsid EELISe kohaselt aset vastavalt 2011. ja 2012. aastal ning hilisemad vaatlusandmed aladelt puuduvad. Nõmmelõokese ja liivatülli vaatlused on küll vanad, kuid iga-aastasi vaatlusi nende liikide puhul ei tehta. Arvestades, et elupaik on jätkuvalt sobiv, on need liigid alal tõenäoliselt pesitsemas. Kui planeerida kohe kaitseala kõrvale uued puhkerajatised, tõstab see inimkoormust ka kaitsealal, mis omakorda kahjustab samade liikide seisundit ka seal. Viimase ohustatuse hindamise alusel on liivatüll Eestis soodsas seisundis, kuid nõmmelõokese sigiv asurkond on väljasuremisohus. Planeerida tuleks nende liikide seisundi täpsustamine. Põldtsiitsitaja elupaik pole küll ideaalile vastav, kuid arvestades, et sadamates on sageli piisavat avatud maastikku, on just sellised al ad alternatiiviks intensiivse põllumajanduse tõttu kadunud põldtsiitsitaja elupaikadele. Seepärast tuleb sadamas kavandatavatel ehitustöödel arvestada liigi võimaliku pesitsusaegse piiranguga. 42. Juhime tähelepanu, et lk 60 nimetatud Riguldi supelranda planeeritakse rannikulindude toitumisalale, mis on eriti oluline KSH aruanne parandatakse vastavalt - esialgses versioonis oli see sees, kuid läbirändajatele. Kuna ränne algab juba augustis, tuleb KSHs hinnata häiringu mõju. on jäänud KSH aruandes korrigeerimada. Lk 16 17st  Arvamused ja seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 43. Lk 27 on märgitud, et Osmusaarel määratud EKV ulatus 1,5 m + 100m. Märgime, et EKV peab olema 1,5 m + 200 m, nagu ka planeeringu KSH aruanne parandatakse vastavalt. seletuskirjas toodud looduskaitseseadusest tulenev. 44. Tabelis 3.6 (lk 45) on toodud nii olemasolevad kui ka projekteeritavad (Neugrundi, Leidissoo metsa) kaitstavad alad. Soovitame tabelis KSH aruannet täpsustatakse esitatud ettepaneku ulatuses. eristada olemasolevad ja projekteeritavad alad ning eraldi käsitleda ka kaitstavaid looduse üksikobjekte, nagu on eraldi nimetatud kõik muinsuskaitseobjektid peatükis 3.3.2 „Kultuuriväärtused ja pärandkultuuriobjektid“. 45. Tabelis 3.13 on Neugrundi madaliku kaitsetegevuse- ja kasutustingimusena nimetatud kraatri (tekstis ekslikult kirjutatud „kaatri“) KSH aruannet korrigeeritakse. võimalike vaatekohtade tähistamine rannikul. Palume selgitada, mida siin on mõeldud, sest veealust madaliku ja kraatri asukohta pole rannikult vaadatuna näha. 46. Juhime tähelepanu teksti ebatäpsusele. Lk 54 neljanda lõigu esimene lause on jäänud poolikuks. Lk 59 esimeses lõigus kirjutatakse KSH aruanne parandatakse vastavalt. Laiküla loodusalast Luiste loodusala peatükis. 47. Soovitame tabelit 3.13 täiendada kaitsetegevuste ja kasutustingimuste osas: Kurevere ja Keravere külade väärtusliku külastruktuuri Arvestada. säilitamine; ajaloolise teedevõrgu säilitamine ja taastamine vähemalt jalgsi läbitavana; riigimaanteedelt luhamaastike vaadete avatuna säilitamine, Matsalu rahvuspargi „värava“ tähistamine Risti-Virtsu ja Laiküla-Haapsalu maanteede ristmikul. Palume kooskõlastamiseks esitatavas üldplaneeringu lõpplahenduses ja KSH aruandes Keskkonnaameti märkustega arvestada. Keskkonnaamet on valmis kirjas toodud märkusi täpsemalt selgitama. Võtame teadmiseks ja kohtades, kus andsime lisaselgitusi või tõime välja koostöö vajaduse peame ilmselt tegema täiendavat koostööd. Lk 17 17st  LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS Lugupeetud kaasatavad ja koostöö tegijad Meie 15.10.2020 nr 7-1/20-111-1 nimekirja alusel Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek. Seisukohad laekunud arvamustele Lääne-Nigula vallavalitsus on kujundanud seisukohad Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (eskiislahenduse) avalikul väljapanekul laekunud arvamustele. Seisukohad laekunud arvamustele on esitatud kaasasolevas tabelis. Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimuvad 16.10.2020 Palivere koolimajas kell 12°° ja Martna osavallavalitsuses kell 15°°; 17.10.2020 Noarootsi osavallavalitsuses kell 10°°, Nõva osavallavalitsuses kell 13°° ja Risti koolimajas kell 16°°; 23.10.2020 Kullamaa osavallavalitsuses kell 12°° ja Linnamäe arenguseltsi (LAS) majas kell 15°°; 24.10.2020 Taeblas Lääne-Nigula vallamajas kell 10°°, Ettevõtjatele kell 13°° , Külaseltsidele/MTÜ-dele kell 15°° Võimalik tagasiside palun saata e-aadressile [email protected]. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Heikki Salm ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja 51910519 Lisa: Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (eskiislahenduse). Seisukohad laekunud arvamustele. Kaasatavad nimekirja alusel Rahandusministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaamet Lennuamet Maa-amet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Lääne Päästekeskus Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur ________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod 90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor Reg kood 75038598 Põllumajandusamet Hiiu-Lääne keskus Terviseamet Lääne talitus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Veterinaar- ja Toiduamet Läänemaa Veterinaarkeskus Veeteede Amet Kaitseliidu Lääne malev Lääne-Harjumaa Vallavalitsus Saue Vallavalitsus Märjamaa Vallavalitsus Lääneranna Vallavalitsus Haapsalu Linnavalitsus Vormsi Vallavalitsus Hiiumaa Vallavalitsus Nõva Osavallakogu Kullamaa Osavallakogu Martna Osavallakogu Noarootsi Osavallakogu Risti Kogukonnakogu Palivere Kogukonnakogu Taebla Kogukonnakogu Linnamäe Arenguselts MTÜ Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Keskkonnaühenduste Koda Imatra Elekter AS Elektrilevi OÜ Eesti Lairiba Arenduse SA Eesti Energia Aktsiaselts Elering AS TELIA EESTI AS MTÜ Eesti Erametsaliit AS Eesti Raudtee Põllumajandusuuringute Keskus Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Valga Puu OÜ OÜ Karo Mets OÜ Eremka MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts OÜ Höbringi Metsad Enefit Green AS Tornator Eesti OÜ OÜ Metsagrupp Riigi Kinnisvara AS ________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod 90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor Reg kood 75038598 Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 19.10.2020 11:35 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: [SPAM] Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek. Seisukohad laekunud arvamustele Manused: 7-120-111-1 15.10.2020 Väljaminev kiri.asice From: [email protected] <[email protected]> Sent: Thursday, October 15, 2020 4:59 PM To: Rahandusministeerium <[email protected]>; Kaitseministeerium <[email protected]>; Keskkonnaministeerium <[email protected]>; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium <[email protected]>; Siseministeerium <[email protected]>; Maaeluministeerium <[email protected]>; Keskkonnaamet <[email protected]>; Lennuamet <[email protected]>; Maa-amet <[email protected]>; Maanteeamet <[email protected]>; Muinsuskaitseamet <[email protected]>; Päästeamet Lääne Päästekeskus <[email protected]>; Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur <[email protected]>; Põllumajandusamet Hiiu-Lääne keskus <[email protected]>; Terviseamet Lääne talitus <[email protected]>; Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet <[email protected]>; Veterinaar- ja Toiduamet Läänemaa Veterinaarkeskus <[email protected]>; Veeteede Amet <[email protected]>; Kaitseliidu Lääne malev <[email protected]>; Lääne-Harjumaa Vallavalitsus <[email protected]>; Saue Vallavalitsus <[email protected]>; Märjamaa Vallavalitsus <[email protected]>; Lääneranna Vallavalitsus <[email protected]>; Haapsalu Linnavalitsus <[email protected]>; Vormsi Vallavalitsus <[email protected]>; Hiiumaa Vallavalitsus <[email protected]>; Nõva Osavallakogu <[email protected]>; Kullamaa Osavallakogu <[email protected]>; Martna Osavallakogu <[email protected]>; Noarootsi Osavallakogu <[email protected]>; Risti Kogukonnakogu <[email protected]>; Palivere Kogukonnakogu <[email protected]>; Taebla Kogukonnakogu <[email protected]>; Linnamäe Arenguselts MTÜ <[email protected]>; Riigimetsa Majandamise Keskus <[email protected]>; Eesti Keskkonnaühenduste Koda <[email protected]>; Imatra Elekter AS <[email protected]>; Elektrilevi OÜ <[email protected]>; Eesti Lairiba Arenduse SA <[email protected]>; Eesti Energia Aktsiaselts <[email protected]>; Elering AS <[email protected]>; TELIA EESTI AS <[email protected]>; MTÜ Eesti Erametsaliit <[email protected]>; AS Eesti Raudtee <[email protected]>; Põllumajandusuuringute Keskus <[email protected]>; Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon <[email protected]>; Valga Puu OÜ <[email protected]>; OÜ Karo Mets <[email protected]>; OÜ Eremka <[email protected]>; MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts <[email protected]>; OÜ Höbringi Metsad <[email protected]>; Enefit Green AS <[email protected]>; Tornator Eesti OÜ <[email protected]>; Metsagrupp OÜ <[email protected]>; Riigi Kinnisvara AS <[email protected]> Subject: [SPAM] Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek. Seisukohad laekunud arvamustele Untitled Document Tere! Teile on saadetud Lääne-Nigula Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek. Seisukohad laekunud arvamustele, mis on registreeritud 15.10.2020, numbriga 7-1/20-111-1. Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse tasuta alla laadida kodulehelt https://installer.id.ee/ Kontaktinfo Lääne-Nigula Vallavalitsus Haapsalu mnt 6 Taebla 90801, Läänemaa Tel: +372 4720 300 e-post: [email protected]