Kiri

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Meie: 16.10.2020 nr 3-1/6-1 [email protected] Ettepanekud transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 eelnõu täpsustamiseks ning raudteede ja maanteede kompleksse arendamise tagamiseks Harjumaa Omavalituste Liit annab arvamuse transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 eelnõule, keskendudes seejuures raudteede ja maanteede eesmärgipärase ning komplekse arendamise vajadusele.  Raudteede arendamine annab parima tulemuse aegruumiliste vahemaade vähendamisel ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Kiired, mugavad ja tiheda graafikuga reisirongiühendused on tõsiselt võetav alternatiiv isiklikule sõiduautole ning seeläbi autostumisele. Kiired siseriiklikud rongiühendused aitavad vähendada põhimaanteede liikluskoormust ja suurendavad seeläbi liiklusohutust, mis tagab ühtlasi ka turvalisemad liikumisvõimalused neile, kes jäävad kiiretest raudteeühendustest kaugele ja peavad igapäevaseks liikumiseks kasutama jätkuvalt isiklikku sõiduautot. Nõustume arengukava lähtekohtadega, et - Euroopa kliimaeesmärkide täitmiseks soovitakse võrreldes 2018. aastaga vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 2035. aastaks kuni 38% (lk 3); - raudteetransporti peetakse väikese keskkonnamõjuga transpordiliigiks (lk 7); - nähakse ette maanteede ja raudteede kompleksse arendamise vajadust (lk 4); - kiired, tihedad ja mugavad rongiühendused vähendavad põhimaanteede liikluskoormuse kasvu ning suurendavad liiklusohutust ning et pakkudes kiireid ja keskkonnasäästlikke rongiühendusi, mida hakkab toetama kiire ja mugav kohalik ühistransport, saame vähendada isikute poolt sõiduautodele tehtavaid kulutusi (lk 4). Arengukavasse tuleks panna võetud eesmärkide saavutamise teekaart. Raudteetranspordi kui säästva transpordiliigi esiplaanile toomine peaks väljenduma ka vastavates investeeringumahtudes. Muuhulgas vajab arvestamist ka see, et raudteetransport on pikka aega olnud maanteedega võrreldes alarahastatud. Arengukavas plaanitakse ehitada kolmes põhisuunas (Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva, Tallinna-Pärnu) välja nutikad ja ohutud maanteed hinnangulise maksumusega kuni 2 miljardit eurot, et vähendada linnadevahelisi aegruumilisi vahemaid ja tõsta liiklusohutust. Maanteede arendust plaanitakse riigieelarvest, võimalusel kaasates eravahendeid. (lk 28-29, 49). Samas plaanitakse 260 miljonit eurot, et tõsta 1520 mm rööpmelaiusega raudtee kiiruseid kuni 160 km/h aegruumiliste vahemaade vähendamiseks ja säästva pikamaa reisitranspordi osakaalu suurendamiseks. Arengukava eelnõus märgitud kolme põhimaantee osas (millele plaanitakse kulutada 2 miljardit eurot) ilmneb, et jutt on jätkuvalt I klassi 2+2 sõidurajaga maanteedest1. See läheb aga vastuollu arengukavas püsitatud eesmärkidega, Euroopa kliimaeesmärkidega ning soodustab jätkuvat autostumist. Nimetatud 1 https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/08/29/maanteeameti-juht-helme-ehitusplaan-on- riigikorda-muutmata-voimatu ja https://www.err.ee/1020174/kolmele-pohimaanteele-nelja-raja- ehitamiseks-laheb-15-aastat-ja-1-7-miljardit-eurot ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 maanteede kavandatavas mahus rajamise tagajärjed ja vastuolu tuleks arengukavas selgesõnaliselt ka välja öelda. Samuti tuleks arengukavas märkida ka asjaolu, et Euroopa Liidu struktuurivahendistest niisuguste maanteede rajamiseks toetust enam ei saa. Kui rääkida kolmes suunas I klassi 2+2 maanteede väljaehitamisel veel eravahendite kaasamisest (koostöö PPP raames), siis lisandub nende maanteede maksumusele veel kuni 1 miljard eurot. Teede arendamisel kavatsetakse lähtuda järgmistest prioriteetidest (lk 30): ohutus, keskkonnahoid, transpordisüsteemi kogukulud ja ühistranspordiühendustega arvestamine. Maanteede ohutuse suurendamisel on tõendatud, et ka oluliselt odavamad 1+2 maanteed annavad sisult samasuguse tulemuse. Liiklusohutuse tõstmine on oluliselt laiem meetmete kompleks, kui vaid kiiremate, laiemate maanteede ehitusmahtude järsk tõstmine. Muuhulgas on ohutuse suurendamise osa autostumise ja liiklussageduse vähendamine. Esimese klassi 2+2 maanteede vajaduse põhjendamine liiklusohutuse suurendamise kaudu on kohatu, sest ka 2+1 maanteed täidavad liiklusohutuse alal püsitatud eesmärgi (sõidusuunad on keskpiirdega eraldatud, välditud on laupkokkupõrked). Puuduvad uuringud, mis põhistaksid I klassi 2+2 maanteede eelistamise vajadust 2+1 maanteedele. Samas on juba praegu näiteid, kus 1+1 sõidurajaga ning keskpiirdega eraldatud maanteed rahustavad liiklust ja suurendavad liiklusohutust. Kiirete ja mugavate reisirongiühenduste korral piisab Eestis ka 2+1 maanteedest, sest osa tänaseid isikliku sõiduauto kasutajaid eelistaks kiireid, tihedaid ja mugavaid rongiühendusi. Samuti, osade autokasutajate eelistuste muutumine raudteetranspordi kasuks jätab ka maateedel alles jäävatele sõidukitele rohkem ruumi. Puuduvad uuringud, mis kinnitaksid I klassi 2+2 maanteede poolt kohaliku elu arendamist, need soosivad pigem elutegevuse jätkuvat keskustesse koondumist. Siinkohal tuleb osutada ka uute I klassi 2+2 maanteede rajamise keskkonnamõjudele. Kui Rail Balticu raudtee rajamise vastu esitati ehitusmaavarade vähesuse ning „Eestimaa pooleks lõikamise“ argumente2, siis I klassi 2+2 maantee koos kogujateedega vajab ca 3-4 korda enam ehitusmaavara kui uue kahe rööpapaariga raudtee rajamine ning on ca 2-3 korda suurema barjääriefektiga, sh 100% tarastatud. Olemasolevate raudteede uuendamisel on keskkonnamõjud veelgi märkimisväärsemalt väiksemad, sh on leitud lahendus, mis võimaldab jätta raudtee metsade vahel ja inimasustusest eemal tarastamata ning mis võimaldab seeläbi loomade vabaliikumist üle raudtee3. Ilmselt ei ole vaidlust ka selles, et uute 2+2 maanteede rajamisega saadetakse ka üldine autostumist soosiv signaal, mis on vastupidine protsess arengukavas püsitatud eesmärkide ja soovidega. Kliimaeesmärkide saavutamise osas on autostumise ohjeldamine tõhus meetod, arvestades veel maanteetranspordi kasvuhoonegaaside heite suurt osakaalu (96%) transpordisektori kogu heitest. Arengukavas räägitakse autostumise piiramisest vaid möödaminnes (lk 29), kuid selle eesmärgi teadlik rõhutamine ning just kaasaegsete raudteeühenduste arendamise esiplaanile toomine ja raudteeühenduste muude liikumisviisidega nutikas kombineerimine annaks autostumise ohjeldamisel parima tulemuse. Maateede ehitusmahtude ebaproportsionaalse võimendamise puhul väärib tähelepanu ka see, et Eesti majanduse ja eelarve mahu suhtes ülisuurte rahaliste vahendite ja mastaabiga ehitustööde tulemusel saavutame pelgalt olukorra, kus - viiel kuni seitsmel kuul aastast (eriti sügis-talvisel hooajal) on ilmaoludest lähtuvalt kiirus I klassi 2+2 sõidurajaga maanteedel piiratud tavamaanteedel lubatava kiiruseni (90km/h) või ei ole ohutuks sõiduks mõistlik maksimaalse lubatava kiirusega sõita; - linnapiiril algavad endiselt ummikud, mille tõttu kaob põhitrassil ideaalsete olude korral võimaliku 20-30 km/h kiiremini sõiduga saavutatud ajavõit. 2 https://www.postimees.ee/6846611/rail-baltica-faktid-hirmud-ja-muudid 3 https://novaator.err.ee/650379/teadlased-leidsid-alternatiivid-rail-balticu-tarastamisele ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 Raudteid ja maanteid tuleb arendada tervikuna, laiemaid eesmärke silmas pidades ning vältida seejuures nende vahel asjatu konkurentsi tekitamist. Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva, Tallinna-Pärnu ühendustes saab kaasaegse raudteeühenduse abil aegruumilisi vahemaid kõige tõhusamalt vähendada. Rail Baltic raudtee katab 2026. aastast Pärnu suuna, võimaldades läbida vahemaa kahe linna vahel 40 minutilise rongisõiduga. Kiiremad ja sagedasemad rongiühendused parandavad Eesti regioonide konkurentsivõimet ning pakuvad mugavaid ja turvalisi ühendusi töökohtade ja teenustega. Paremad liikumisvõimalused suurendavad ka tööjõuareaali ulatust ning mitmekesistavad valikud töö- ja elukohtade osas. Oleme käsitletavas arengukavas välja pakutavate I klassi 2+2 maanteede massilise ehitamise asemel olemasoleva raudteede ja 2+1 maanteede kompleksse arendamise eeliseid selgitanud ka 09.12.2019 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitatud ettepanekutes riigiteede teehoiukava 2020-2030 eelnõule4. Uute reisirongide saabumisest 2014. aastal on rongireisijate arv Eestis enam kui kahekordistunud. See tähendab, kvaliteetse ja tänapäevase rongiühenduste pakkumise korral eelistatakse neid ka hoolimata tasuta ühistranspordist (mis on rongireisijate arvu kasvu küll aeglustanud aga mitte peatanud). Inimeste järjest suurenev liikumisvajadus tuleb suunata ohutumate ja keskkonda säästvamate valikute poole, mille puhul pakub rong võitu nii ajas kui ka mugavuses. Kiired, tihedad, mugavad ja turvalised rongiühendused aitavad vähendada põhimaanteede liikluskoormust ning suurendavad liiklusohutust. Seega, ka nendele liiklejatele, kel ei ole võimalust kiiret raudteed kasutada, on liikluskoormuse vähenemise tõttu edaspidi põhimaanteed ohutumad. Harju maakonnas kulutavad isikud ca 1,5 miljardit eurot aastas sõiduautodega liikumisele5 ning kui suudame meelitada neist kolmandiku kasutama kiiret, mugavat ja kvaliteetset ühistransporti, siis jääks neil aastas kätte kuni pool miljardit, mida nad saaks palju sobivamalt kasutada, kas siis elukvaliteedi parandamiseks või muudeks investeeringuteks. Suurendades ühistranspordi kiirused võrreldavaks sõiduautodega, tõstes mugavust, nii transpordivahendites kui ka ümberistumistel, saame sõiduautodega konkureerida. Esimeste sammudena tuleb arendada ühistranspordi prioriteedisüsteemi, tõsta oluliselt peatuste ja ümberistumiste mugavust ning loomulikult rakendada transpordiliikide ülest ühtset ühistranspordikorraldamist ja -planeerimist ning ühtset piletisüsteemi. Arvestades 2021-2035 aasta perspektiivi, teeme ettepanekud  seada selge eesmärk maanteede ja raudteede kompleksseks arendamiseks, raudteeühenduste senise alarahastuse kompenseerimiseks, riigisiseste aegruumiliste vahemaade efektiivseks vähendamiseks ja maanteetranspordiga kaasneva kasvuhoonegaaside heite võimalikult tõhusaks piiramiseks;  loobuda kavast ehitada kolmes põhisuunas välja I klassi 2+2 maanteed ning panna arengukavasse eesmärk arendada Eestis välja kiireid ja mugavaid raudteeühendused ühes 2+1 maanteedega (kus ei ole vaja tingimata välja ehitada eritasandilisi liiklussõlmesid ega paralleelset kogujateede võrgustikku ning mis võimaldavad ühtlasi ka ehitusmaavarade säästlikumat kasutamist). 4 HOL ettepanekud riigiteede teehoiukavale 2020-2030 eelnõule 5 Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035 ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 Kokkuvõttes, kuivõrd riigil on rahalised vahendid piiratud, tuleb teha kaalutletud ja põhjendatud valikuid, mis peavad silmas liiklusohutust, kliimaeesmärke, ühiskonna arenguperspektiive ning suurimat sotsiaalmajanduslikku kasu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Joel Jesse tegevdirektor Lisamaterjalid (vt lingid):  Harju maakonna arengustrateegia 2035+ (jõustunud KOKS § 374 lõike 6 alusel 21.02.2019)  Maakondade ühispöördumine riigisisese raudteevõrgu rekonstrueerimise ja kiire reisirongiliikluse arendamise toetuseks (20.05.2020)  Ettekanne „Harjumaa 2050 - süsinikneutraalne transport ja keskkonnasäästlik taristu“ Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Maanteeamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit Kristjan Kenapea 615 0365 [email protected] ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 19.10.2020 08:48 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Ettepanekud transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 eelnõu täpsustamiseks ning raudteede ja maanteede kompleksse arendamise tagamiseks Manused: 3-16-1 16.10.2020 Väljaminev kiri.asice From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Friday, October 16, 2020 4:08 PM To: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium <[email protected]>; Keskkonnaministeerium <[email protected]>; Maanteeamet <[email protected]>; Eesti Linnade ja Valdade Liit <[email protected]> Subject: Ettepanekud transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 eelnõu täpsustamiseks ning raudteede ja maanteede kompleksse arendamise tagamiseks Tere! Teile on saadetud Harjumaa Omavalitsuste Liidu dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument "Ettepanekud transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 eelnõu täpsustamiseks ning raudteede ja maanteede kompleksse arendamise tagamiseks", mis on registreeritud 16.10.2020, numbriga 3-1/6-1. Palun kinnitage kirja kättesaamist aadressil [email protected] Kontaktinfo Sirge tn 2, 10618 Tallinn e-post: [email protected] telefon: 615 0352 www.hol.ee