Kiri

Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat ISO 9001:2015 ISO 14001:2015  Y‐01/V5 Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat Koostas: Leivi Arumäe Kinnitas: Mikk Reier Kuupäev: 06.08.2020 Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat ISO 9001:2015 ISO 14001:2015 Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 2 Käsitlusala............................................................................................................................ 2 2. RP lühitutvustus ja tegevuse kirjeldus ................................................................................ 3 Lühitutvustus ....................................................................................................................... 3 Tegevus ................................................................................................................................ 3 Põhiväärtused ...................................................................................................................... 4 Ettevõtte struktuur .............................................................................................................. 4 3. Organisatsiooni kontekst .................................................................................................... 5 Väliskeskkond ...................................................................................................................... 5 Sisekeskkond ....................................................................................................................... 6 Huvitatud osapooled ........................................................................................................... 8 Riskid ja võimalused............................................................................................................ 9 Keskkonnaaspektid.............................................................................................................. 9 Õiguslikud ja muud nõuded.................................................................................................. 1 4. Eestvedamine ....................................................................................................................... 1 Poliitika ................................................................................................................................. 1 Eesmärgid ............................................................................................................................ 2 Juhtkonna ja töötajate kohustused ..................................................................................... 2 Ressursside juhtimine ......................................................................................................... 4 5. Juhtimissüsteemi ülesehitus ................................................................................................7 Juhtimissüsteemi struktuur .................................................................................................7 Toimimine (tööoperatsioonid) ............................................................................................ 9 1 NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid  Y‐01/V5 Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat Koostas: Leivi Arumäe Kinnitas: Mikk Reier Kuupäev: 06.08.2020 1. Sissejuhatus Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem (edaspidi juhtimissüsteem, lühidalt KKKJS) on osa Reaalprojekt OÜ (edaspidi RP) üldisest juhtimissüsteemist organisatsiooni kvaliteedi ja keskkonnaga seonduva suunamiseks ja juhtimiseks (EVS-EN ISO 9001:2015, EVS-EN ISO 14001:2015), s.o süsteem kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika, nende eesmärkide kindlaks määramiseks ning saavutamiseks. Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem võimaldab anda huvipooltele kindlustunnet meie töö suhtes ning veendumust, et oleme suutelised seda hoidma ja pidevalt arendama. RP tegevuse tulemuslikkuse suurendamiseks on vajalik kõigi osakondade sihipärane ja süsteemne tegutsemine. Juhtimissüsteem ei ole eraldiseisev asi iseenesest, vaid loomulikul viisil ettevõtte tegevusse põimunud juhtimise ja tegutsemise tugisüsteem. Juhtimissüsteem toetab RP töökorralduse tõhustamist vastavalt RP üldpoliitikale ja põhiväärtustele. Süsteem aitab kaasa RP arenemisele eelistatuimaks koostööpartneriks infrastruktuuri arendamisega tegelevatele isikutele. Käsitlusala Käesolev juhtimissüsteemi käsiraamat (edaspidi käsiraamat) on RP poolt vastavalt rahvusvahelise standardite ISO 9001:2015 ja 14001:2015 nõuetele väljatöötatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi kirjeldav põhidokument, mida täiendavad juhtimissüsteemi alumiste tasandite dokumendid (protseduurid, juhendid, vormid, teatmestud jms). Antud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem puudutab ainult Reaalprojekt OÜ tegevusi ega laiene tütarettevõtetele. Käsiraamatusse on koondatud ettevõtte kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika, juhtkonna ja konkreetsete isikute vastutusalade ja ettevõtte juhtimissüsteemi kajastav info ning protseduuride ja protsesside kirjeldused. Käsiraamatus on kehtestatud kvaliteedi ja keskkonnakaitselised ühised põhiväärtused, ootused ja hea tava, mis on kasutusel kogu ettevõttes. Käsiraamat on RP integreeritud juhtimissüsteemist ja ettevõttest üldteavet andev dokument. Käsiraamat on mõeldud eelkõige oma töötajatele, aga ka ettevõttevälistele huvipooltele nagu sertifitseerimisorganid, koostööpartnerid ja kliendid. Põhjalikuma ja konkreetsema ülevaate saab protseduuride ja koostatud toimikute süsteemi vahendusel (vt ptk 4). Integreeritud juhtimissüsteemi käsiraamatut hooldab kvaliteedijuht ja see vaadatakse üle regulaarselt sagedusega vähemalt üks kord aastas, üldjuhul juhtkonnapoolse ülevaatuse käigus enne sertifitseerimisorgani perioodilist järelauditit. Käsiraamat koosneb peatükkidest, mis moodustavad ühtse terviku. Kogu käsiraamat versioonitakse ühtselt ning kinnitatakse korraga. Muudatusettepanekute tegemise õigus on igal RP töötajal. Muudatusettepanekud vaatab läbi ja viib sisse kvaliteedijuht ning kinnitab/taaskinnitab juhatuse liige. Kvaliteedi- ja keskkonnakäsiraamatu originaaleksemplar on digitaalsel kujul ettevõtte arvutivõrgus ning seda haldab kvaliteedijuht. Digitaalne originaaleksemplar on paberkandjal väljatrükkide aluseks. Kvaliteedikäsiraamatust on üks hallatav väljatrükk paberkandjal, mille ajakohasuse ning digitaalsele originaalile vastavuse eest vastutab kvaliteedijuht. Klientide, koostööpartnerite, ettevõtte töötajate vm huvipoolte soovil tehakse digitaalsest originaalist väljatrükke, mis on mittehallatavad. 2 NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid  Y‐01/V5 Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat Koostas: Leivi Arumäe Kinnitas: Mikk Reier Kuupäev: 06.08.2020 2. RP lühitutvustus ja tegevuse kirjeldus Lühitutvustus Reaalprojekt on taristute projekteerimise täisteenust pakkuv ettevõte. Pakume kõiki teenuseid alates uuringutest kuni valmis projektini. Lisaks teostame ekspertiise, ehitusjärelevalvet ja projektijuhtimist. Reaalprojekt kuulub oma valdkonna nelja suurima tegija hulka Eestis. Meie eesmärgiks on aidata kaasa teede kvaliteedi parandamisele ja liiklusohutuse tõstmisele. Oma pühendunud tööga anname oma panuse Eesti arengusse ning elukeskkonna parandamisse. Reaalprojekti kontserni kuulub viis tütarettevõtet – OÜ G.E.O Grupp ja Datacap OÜ Eestis, SIA Latvijasmernieks.lv (sellel on tütarettevõte Realprojekts SIA) Lätis, UAB Realprojektas Leedus ja Reaalprojekt AB Rootsis. Kontsern annab tööd ca 140-le spetsialistile. Meie peakontor asub Tallinnas ja harukontorid Tartus ning Viljandis, Lätis on meil kokku 12 kontorit ning Leedus ja Rootsis 1 kontor. Pakume kõiki oma teenuseid nii Eestis, Lätis kui Leedus. Lisaks ekspordime oma teenust läbi oma koostööpartnerite Rootsi ja Soome. Suur osa tellimuste kogumahust moodustavad riigisektori tellimused. Lisaks teeme edukalt koostööd paljude Eesti kohalike omavalitsustega. Erasektorist teeme koostööd pea kõigi suuremate infraehituse ja - konsultatsiooniettevõtetega. Reaalprojekt on Eesti Taristuehituse Liidu (end. Asfaldiliit), Eesti Maaparandajate Seltsi, Teedeklastri ja Digitaalehituse klastri liige. Meie töö kvaliteeti on Transpordiamet (end. Maanteeamet) tunnustanud 2004, 2008. ja 2009. aastal ”Parima projekteerija” auhinnaga. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu eestvedamisel peetava konkursi Konkurentsivõime Edetabel põhjal on Reaalprojekt OÜ tunnistatud kõige konkurentsivõimelisemaks ettevõtteks arhitektuuri- ja projekteerimisvaldkonnas aastal 2014. Tegevus Meie tegevuse põhisuunaks on pakkuda infrastruktuuri projekteerimise täisteenust, alates uuringutest kuni valmis projektini. Meie teenused: 1. Projekteerimine 2. Järelevalve ja ekspertiisid 3. Geodeetilised alusplaanid ja ehitusgeodeesia 4. Geoloogilised ja geotehnilised uuringud 5. Maakorraldustööd 6. Laserskaneerimine ja veealused mõõdistused Lisaks saab tellija professionaalset nõu ka projekti valmimise järel kogu ehitusperioodi jooksul. 3 NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid  Y‐01/V5 Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat Koostas: Leivi Arumäe Kinnitas: Mikk Reier Kuupäev: 06.08.2020 Põhiväärtused Meie poliitika toetub RP põhiväärtustele, mis innustavad meeskonnatööd organisatsioonis ning aitavad klientide ja partneritega suheldes jõuda parimate tulemusteni. Meie missiooniks on kvaliteetse infrastruktuurialase konsultatsiooni arendamine ning seeläbi kvaliteedi ja ohutuse taseme tõstmisele kaasa aitamine. Visioon on olla eelistatuim partner infrastruktuuri arendamisega tegelevatele isikutele (riigisektor, omavalitsused, eraettevõtted ja eraisikud) konsultatsiooni valdkonnas. Ärifilosoofia on kvaliteetsete, uuenduslike ja keskkonda säästvate lahendustega projektide kaudu pakkuda kliendi vajadustele vastavaid projekte ja lahendusi ning arendada tarbija teadlikkust. Eesmärkide saavutamise edu põhineb eelkõige koostööl ja usaldusel. Põhiväärtusteks on motiveeritud meeskond, aidata klienti ja suheldes partneritega jõuda parimate tulemusteni. Ettevõtte struktuur Juhatus Arendus- ja Tegevjuht tootmisjuht Rahvusvah. Haldus Projekteerimine Geodeesia Geoloogia proj.osak Joonis 1. Ettevõtte juhtimispuu (vt täpset struktuuri Üld kaustast) Ettevõtte kui organisatsiooni ratsionaalseks funktsioneerimiseks on olulisel kohal ettevõtte efektiivne juhtimine. See tähendab eelkõige, et ettevõtte koosseisu kuuluvad töötajad peavad teadma oma ülesandeid ning nende tegevus (tegevusetus) ei tohi saada takistuseks teistele töötajatele nende konkreetsete ülesannete tähtajaliseks ja kvaliteetseks täitmiseks. Esmatähtsateks loetakse järgmisi põhipunkte: • organisatsiooni struktuur ja juhtimine; • efektiivne infovahetus nii ettevõttesiseselt kui ettevõtteväliselt; • töötajate ametiülesannete, volituste ja vastutuste fikseerimine ja kontroll täitmise üle; • töötajate pidev koolitus ning oskuste ja vilumuste täiendamine; • organisatsiooni paindlikkus ning pidev areng ja parendamine. Ettevõtte juhtimise ning töötajate kohustuste, volituste ja vastutuste määratlemise eest vastutab juhataja. Personali valik toimub lähtudes vastava ametikoha nõuetest. Personali kohustused, volitused ja vastutused ning vajalik kvalifikatsioon on toodud ametijuhendites ning kvaliteedijuhtimissüsteemi protseduurides ja juhendites. Iga ametikoha kohustused, volitused ja vastutused ning tegutsemisõigused peavad olema piisavad määratletud eesmärkide täitmiseks. Juhtkonna kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi alased kohustused on toodud peatükis 3. 4 NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid  Y‐01/V5 Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat Koostas: Leivi Arumäe Kinnitas: Mikk Reier Kuupäev: 06.08.2020 Personali arendusvajadused selgitatakse välja arenguvestluste käigus. Töötajate arendamine toimub vastavalt koolitusplaanile, mida koostab juhiabi ning mis asub ettevõtte serveris Halduse kaustas. Põhitegevus toimub projektitöö põhimõttel, mis tähendab, et iga konkreetse töö teostamiseks määratakse eraldi projektijuht ja meeskond, kes vastava töö kvaliteedi jm nõuetele vastavuse eest vastutavad. 3. Organisatsiooni kontekst Väliskeskkond Käesolevalt on vaadatud väliskeskkonda ja selle olulisemat mõju Reaalprojektile poliitilises, majanduslikus, sotsiaalses ja tehnoloogilises lõikes (lähtuvalt PEST metoodikast). Poliitiline mõju Poliitilistest suundadest mõjutavad Reaalprojekti tööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning tema valitsemisalas tegutsev Transpordiamet. Üle 70% tellimuste kogumahust moodustavad riigisektori tellimused ning seetõttu mõjutab Reaalprojekti riigi ja kohalike teede rahastamine riiklikul tasandil. Riigimaanteede hoidu rahastatakse vastavalt liiklusseaduse §11 alusel riigi maksutulust ja välisvahenditest. Teehoidu minevad rahasummad pannakse paika riigi eelarvestrateegias ning raha määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarves. Rahastamise aluseks on MKM-i poolt vähemalt neljaks aastaks koostatav teehoiukava. Kohalike teede hoid on omavalitsuste ülesanne ja selle rahastamine sõltub otseselt kohaliku omavalitsuse prioriteetide seadmisest eelarve koostamisel (omavalitsuse eelarve tulubaasist e. maksutuludest, tuludest kaupade ja teenuste müügist, muudest tegevustuludest ning riigi poolt teedele sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest sh välisvahendid). Negatiivsena võib välja tuua valitsuse pideva vahetumise ning sellega kaasnevad maksusüsteemi sagedased ja vähest reageerimisaega jätvad muudatused. See ebakindlust investeerimisotsuste osas, mida kinnitavad ka ettevõtete järjest halvenevad hinnangud maksukeskkonnale. Majanduslik mõju Majanduskasv annab Reaalprojektile võimaluse parandada ehitusprojekteerimise ning ehitusuuringute hinnataset. Samas aga geodeetiliste tööde puhul tuleb arvestada tööde hooajalisust, kus suvel on tipphooaeg ning talvel töömahud vähenevad. Talvised ilmastikuolud mõjutavad ka geotehnilisi uuringuid, kuid seda vähemal määral ning neid riske on võimalik tööde efektiivse planeerimisega maandada. Riigihanked valdavalt viiakse läbi e-riigihangete keskkonnas (eRHR), mis muudab need paindlikuks ja läbipaistvaks. Ootamatud muutused seadusandluses ja muudes kohustuslikes nõuetes (sh keskkonnakaitse, töötervishoid, tööohutus) tekitab ettevõtetel lisakoormust bürokraatias. Erinevaid kaasnevaid riske saame maandada muutuste jälgimisega ja vajalike ressursside eraldamisega muudatuste elluviimiseks. Kuigi on märgata erasektori tellimuste kasvu, sõltub Reaalprojekti töömaht peamiselt siiski riigisektori tellimustest. Sellegi poolest jääb Eesti turg siiski väikseks ning väga palju sõltub suurte projekteerimislepingute saamisest. Sellest tulenevalt on vajalik järjest enam otsida koostöö võimalusi välisturgudelt. Eksporditurgude osas mõjutab kõige enam Rootsi ja Soome turg, kuhu Reaalprojekt müüb oma teenuseid koostööpartnerite kaudu. Rootsi turul on hinnad küll kõrgemad, kuid samas löövad hinnad alla odavama tööjõuga riigid nagu Läti, Leedu või ka Serbia. Reaalprojekti eeliseks on siin Lätis ja Leedus asuvad 5 NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid  Y‐01/V5 Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat Koostas: Leivi Arumäe Kinnitas: Mikk Reier Kuupäev: 06.08.2020 tütarfirmad. Potentsiaalse turuna võib välja tuua Norra, kuid sinna sisenemine on keeruline ja aeganõudev protsess. Reaalprojekti jaoks on oluline pidev koostöö kohalike omavalitsuste ja Transpordiametiga ning valdkondlike ettevõtetega. Samuti näeme suurt kasu Taristuehituse Liidu, Teedeklastri, Maaparandajate Seltsi ning Digitaalehituse klastri liikmeks olemisest. Konkurents Eesti projekteerimisturul on tavapärane. Tekkinud on küll suhteliselt palju nn ühemehebüroosid, kuid nende tootlikkus mõjutab konkurentsi vähesel määral – hangetel osalemine on ebaregulaarne ning suurematel riigihangetel ei kvalifitseeru. Küll aga hoiavad väikeste eratellimuste hinda madalal. Geotehnika alal on konkurents tegijate suhtelise vähesuse tõttu mitte väga terav, seega on võimalus hinnataseme parandamiseks. Kõige konkurentsitihedam on Reaalprojekti tegevustest geodeetiliste tööde ala. Siin on väga suur hinna surve 2/3 aasta jooksul ning samas suvel - ehituse tippajal - on hetkeks töötegijate puudus. Investeeringute teostamise vajadus projekteerimise valdkonnas on seotud põhiliselt töötajate koolitamise ja tarkvara tänapäevastamisega. Geotehnika valdkonnas on lisavõimaluste loomiseks investeerimisvõimalusi palju, kuid nende tasuvus vajab enne sisulist läbi kalkuleerimist. Geodeesia osas on meil tänapäevane aparatuur, mistõttu lähemal ajal oluline investeeringuvajadus puudub. Sotsiaalne Sotsiaalse poole pealt mõjutavad kõige enam tudengite karjäärivalikud, kus inseneri eriala populaarsus on madal. Selle tulemusena on uusi töötajaid järjest raskem leida ning uute töötajate leidmisega jäävad hätta ka personaliotsingufirmad, mis näitab probleemi tõsidust. Ka töötajate liikumine firmade vahel on vähene, sest töö iseloom on sama ning projektid nii või teisiti vahetuvad. Liikumine toimub juhul kui olemasoleva tööandjaga rahul ei olda või ostetakse üle/tekib väsimus. See aga mõjutab oluliselt ka tööjõu hinda, kus värskelt koolist tulnud ja kogemuseta töötaja saab küsida kõrgemat palka. Otse ülikoolist tulevad uued töötajad tähendab suuremat ressursivajadust nende välja õpetamisele. Seetõttu on väga oluline koostöö kõrgkoolidega ja endast atraktiivsest tööandja kuvandi loomine. Oma mõju avaldab ka riigi suund kasvatada inimeste tervise- ja keskkonnateadlikkust ning tagada suuremad sportimisvõimalused. Samuti ka MKMi transpordi arengukavas välja toodud suund vähendada autokasutust ning suurendada jalg- ja jalgrattaliikluse osakaalu. See tähendab ka kergliiklusteede võrgustiku arendamist ja väljaehitamist. Tehnoloogiline Digitaliseerumine ja Eesti kui e-riik tähendab ka Reaalprojektile ajaga ja muutustega kaasas käimist. Näiteks hankeid korraldatakse suures osas e-riigihangetena ning avalikule sektorile esitatakse e-arveid. MKMi määrus 2010. aastast “Nõuded ehitus-projektile” pakub võimaluse ehitus-projekti esitamist digikujul, kuid ei nõua seda. Samas tuleb arvestada ka selle nõude sisseseadmise võimalusega. Konkurentsis teiste ettevõtetega on vajalik pidev kursis olek uute tehnoloogiliste suundumustega. Sisekeskkond Sisekeskkonna puhul on aluseks võetud SWOT-analüüs, mis võimaldab lisaks tugevustele ja nõrkustele välja tuua ka võimalused ja ohud. 6 NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid Y‐01/V5 Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat Koostas: Leivi Arumäe Kinnitas: Mikk Reier Kuupäev: 06.08.2020 Tugevused Nõrkused Lihtne organisatsioonistruktuur ja vähe bürokraatiat Puudub selgelt defineeritud ja sõnastatud (võimaldab olla paindlikum). strateegia ning eesmärgid Kvalifitseeritud töötajad. Eesmärgid ja vastutus on Raskused töötajate arenguvõimaluste, koolituste selged ning toimub hea koostöö erinevate osakondade ja karjäärivõimaluste pakkumisel. vahel. Osakonnajuhtidel otsustusvabadus oma osakonna Puudus kvalifitseeritud spetsialistidest. Töötajate lõikes. töökoormus suur, mis tekitab pinget. Esmaspäeviti laiendatud juhtkonna koosolekud. Tagab Projektisiseste meeskonnakoosolekute vähesus. infoga varustatuse ja võimaldab jooksvad teemad juhtide tasandil omavahel läbi arutada. Töökeskkonda ja töötajatesse investeerimine. Ajapuudusel ei jõuta läbi viia piisavalt Töötajate koolitamine. arenguvestlusi. Kaasaegne mõõdistamis- ja uurimistehnika ning Ebapiisav tööde planeerimine ja kvalifitseeritud tarkvara. tööjõu nappus. Täisteenuse pakkumine (alates uuringutest kuni Geodeesia osakonna müügitöö ja tööde teostamise valmis projektini) – kiirus ja kvaliteet. kvaliteet/tähtaegsus probleemne; kommunikatsioon klientidega ebapiisav Litsentside, kutsetunnistuste ja tegevuslubade Tööde kvaliteedikontrolli ebapiisavus. olemasolu. Põhiväärtused paigas ja kõigi poolt aktsepteeritud. Lähteülesannete korrektne jõudmine töö teostajani. Ühtse projektdokumentatsiooni kasutusele võtmine. Normdokumentide ajakohastamise eest vastutav isik olemas, kuid puudub süsteemne tegevus. Võimalused Ohud Parem koostöö erialaliitudega / klastritega (suurem Juhtide suur töökoormus ning seetõttu vähem kasutamine ja kontakt). aega keskenduda ettevõtte juhtimisele. Süsteemsem koostöö ülikoolidega (eesmärgiga tagada Haigestumise korral jääb töö seisma (pole spetsialistide olemasolu ja tulevase tööandjana asendajat võtta). paremini meelde jääda). Turundustegevusse panustamine. Arenguvestluste läbiviimise venimine tekitab rahuolematust töötajates. Koolitusvajadusi ei ole võimalik kaardistada. Puudub teadmine töötaja rahulolust/rahulolematusest. Jääb saamata tagasiside ja ettepanekud töökeskkonnale. Strateegia ja arenguplaani koostamise kaudu Ressursi puuduse tõttu esineb ebakvaliteetset saavutada ühtlane ja sidusam tegevus. tööd. Enamus töötajatele kutsetunnistuse taotlemine Geodeesia osakonna tööde teostamise halb (kvalifitseeritud tööjõud annab suurema eelise). kuvand tulenevalt juhtimisest. Sisekoolitused – töötajad vahetavad ise oma kogemusi. Info antakse liiga hilja, mis jätab reageerimiseks /teostamiseks liiga vähe aega – tehakse kiirustades. Võtta kasutusele (majandus)tarkvara, mille kaudu saab jälgida projekti ajagraafikut, seisu, väljastatud arveid, akte jne. 7 NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid Y‐01/V5 Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat Koostas: Leivi Arumäe Kinnitas: Mikk Reier Kuupäev: 06.08.2020 Huvitatud osapooled Huvitatud Ootus Mõjutav tegur osapool Tellija Kvaliteet ja tähtaegsus Alltöövõtjad, kooskõlastuste hankimine, ettenägematud tööd, olemasolevate tööde maht ja tähtaegsus Koostööpartner Kvaliteet, tähtaegsus, Tööde maht ja tähtaegsus, kooskõlastused, professionaalsus suhtlemisel, omavaheline kommunikatsioon, usaldusväärsus ettenägematud tööd Alltöövõtja Õigeaegselt tasutud arved, Selgelt esitatud tellimistingimused ja lähteülesande korrektne esitamine tähtajad Kooskõlastajad Nõuete täitmine vastavalt Volituste olemasolu, Korrektselt esitatud (side, kooskõlastaja tingimustele, andmed, parandusettepanekud ja sisu kommunikatsioonid, parendusettepanekute sisseviimine OV-d) Töötajad Hea töökeskkond ja -tasu, Korrektselt esitatud lähteülesanded, koolitusvõimalused informatsiooni olemasolu, omavaheline (k.a osakondade) kommunikatsioon, palga vastavus teostatud tööle, eneseteostus, ühisüritused jm lisavõimalused Omanikud/ juhatuse Kasumlikkus, investeeringute ära Ettevõtte juhtimine, tegevused strateegiliste liikmed tasumine, ettevõtte kasv ja eesmärkide täitmiseks, investeerimisotsused efektiivsuse tõstmine ja riskihindamine Tütarfirmad Majanduslik ja tehniline tugi Võimaluste ja vahendite olemasolu ja (kvalifikatsioon, teadmised-oskused piisavus, tähtaegsus, omavaheline jne) kommunikatsioon Välispartnerid Kvaliteet ja tähtaegsus, hind, Tööde maht ja tähtaegsus, kooskõlastused, (WSP, VRT) kokkulepetest kinnipidamine omavaheline kommunikatsioon, ettenägematud tööd Eriala liidud Osalemine liidu tegevuses. - Kõrgkoolid Hariduse kvaliteeti investeerimine, - tudengitele kvaliteetsete praktika- ja töökohtade tagamine, karjäärivõimaluste olemasolu Valitsusasutused Seaduskuulekus, maksude - tasumine, sobivate teenuste pakkumine Avalikkus Hea maine saavutamine ja hoidmine Seaduskuulekus, avaliku arvamuse ja trendidega arvestamine (sh keskkonna säästlik tarbimine) Pangad jm Maksude ja arvete õigeaegne Maksu- ja laenutingimused finantsasutused tasumine RP tegutsemise Arvete õigeaegne tasumine Teenuse ja hinna omavaheline sobivus jaoks vajalik tugitaristu (ruumid, remondifirmad, kontorikaup jne) 8 NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid  Y‐01/V5 Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat Koostas: Leivi Arumäe Kinnitas: Mikk Reier Kuupäev: 06.08.2020 Riskid ja võimalused Võttes arvesse käesolevas peatükis käsitletud sise- ja välisteemasid ning huvipoolte ootusi ja neid mõjutavaid tegureid, on kindlaks määratud Reaalprojekti põhitegevust mõjutada võivad riskid ja võimalused (Y-03 Riskid ja võimalused). Riskide ja võimaluste hindamine ja meetmete kasutusele võtmise eesmärgiks on:  saavutada soovitud eesmärgid ja tulemused;  hoida ära või vähendada mittesoovituid (keskkonna)mõjusid;  saavutada pidev täiustamine. Lisaks toimub riskide ja võimaluste hindamine ning asjakohaste meetmete planeerimine ja kasutusele võtmine jooksvalt juhtkonna laiendatud koosolekutel, mis kajastub ka vastavates protokollides. Keskkonnaaspektid Reaalprojekti põhitegevust mõjutada võivad keskkonnaaspektid koos vastavate nõuetega on esitatud lisas Y-04 Keskkonnaaspektide register. Keskkonnaaspektide olulisuse hindamiseks kasutatakse kriteeriume:  juriidilised nõuded;  tuleneva keskkonnamõju olulisus;  mõju huvipoolte arvamusele. Keskkonnaaspektide määramisel järgitakse protseduuri:  iga konkreetse objekti kohta oluliste aspektide hindamine toimub keskkonnamõjude hinnangu alusel;  õiguslike ja muude nõuete ajakohasust ja nende võimalikke uuendusi jälgitakse pidevalt igapäevase töö käigus ja võimalikud uuendused viiakse sisse ka keskkonnaaspektide registrisse;  keskkonnaaspekte avalikustatakse tellijatele ja partneritele vastava sisulise sooviavalduse esitamisel;  keskkonnaaspekte vaadatakse üle tulenevalt õigusaktide muutumisest või RP tegevusala muutumisel juhkonnapoolse ülevaatuse käigus;  vastavalt keskkonnaaspektidele püstitatakse RP keskkonnaeesmärgid uueks perioodiks. Keskkonnaaspektide määramisel järgitakse metoodikat (Keskkonnamõju + Mõjutatud huvipooled): Olulisuse Olulisuse Keskkonnamõju Mõjutatud huvipooled hinne hinne Pole nähtav 0 pole teada 0 või lühiajaline mõõdukas 1 Reaalprojekt 1 pikaajaline või Reaalprojekt, 2 2 korra esinenud meie huvipooled Reaalprojekt, püsiv või 3 meie huvipooled, 3 korduvalt esinev meedia kajastused Olulisuse tasemed (Keskkonnamõju + Mõjutatud osapool): 0 – ei ole oluline; 4…5 – oluline; 1 – ei ole oluline; 6 – väga oluline; 2…3 – väheoluline; 9 NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid  Y‐01/V5 Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat Koostas: Leivi Arumäe Kinnitas: Mikk Reier Kuupäev: 06.08.2020 Keskkonnaaspekt on oluline, kui:  seaduslikke nõudeid ei rakendata või rakendatakse täielikult;  olulisuse hinde summa on suurem kui 4. Õiguslikud ja muud nõuded Reaalprojekti töötajad järgivad oma töös tellija nõudeid ja järgnevaid dokumente: Osakond Õiguslik nõue Geodeesia Topo-geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/119042016003?leiaKehtiv Geoloogia Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/128042015012?leiaKehtiv Kemikaaliseadus (Ohtlike kemikaalide arvestuse kord) www.riigiteataja.ee/akt/106042021004?leiaKehtiv Projekteerimine Ehitusseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv Nõuded ehitusprojektile https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007?leiaKehtiv Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile https://www.riigiteataja.ee/akt/109062015025?leiaKehtiv Tee projekteerimise normid https://www.riigiteataja.ee/akt/107082015014?leiaKehtiv Maaparandusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018003?leiaKehtiv Veeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020044?leiaKehtiv Jäätmeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017043?leiaKehtiv Sadamaseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/115032019013?leiaKehtiv Täielik nimekiri KN-01_Kehtivad_normdokumendid.docx Keskkonnaaspektide registris on määratletud, millised õiguslikud ja muud nõuded on seatud oluliste aspektidega. 4. Eestvedamine Poliitika Meie peamised klientide rahulolu tagamise juhtpõhimõtted on järgmised:  teeme kõrge kvaliteediga ja tähtaegselt teostatud teenust;  meil on kogemustega spetsialistid ning tegeleme vastava valdkonna teadmiste pideva arendamisega;  väärtustame rohelist ja keskkonnateadlikku mõtteviisi;  kasutame loodusressursse säästlikult ja mõistlikult;  pakume klientidele keskkonnasõbralikke ja uudseid lahendusi;  tegutseme vastavuskohustustest tulenevate nõuete järgi (sh õigusaktid, RP ja kliendi nõuded). 1 NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid  Y‐01/V5 Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat Koostas: Leivi Arumäe Kinnitas: Mikk Reier Kuupäev: 06.08.2020 Eelneva saavutamiseks oleme juurutanud ja järgime ISO 9001:2015 ja 14001:2015 nõuetele vastavat juhtimissüsteemi, mis tähendab, et meie olulised protsessid on määratletud ja kirjeldatud ning pidevalt otsime ettevõttesiseselt võimalusi oma protsesside ja juhtimissüsteemi parendamiseks. Ettevõttes juurutatud süsteemi loomisel on arvestatud ka seniste kogemusega, klientide huvidega ning muude heade tavade ja praktikatega. Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine aitab tagada klientide jm huvipoolte nõuete ja vajadustega arvestamist, nende täitmist ning tõhusust sisemises töökorralduses. RP arendab pidevalt oma juhtimissüsteemi, protsesse, infrastruktuuri ja töötajaid. Töötajad on motiveeritud õppimisele ning nende oskusi ja teadlikkust arendatakse süstemaatiliselt läbi koolitusprotsessi. Käesolev kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika on edastatud ja selgitatud kõikidele ettevõtte töötajatele. Poliitika ellu rakendamiseks on püstitatud eesmärgid, mis on dokumenteeritud ja kinnitatud juhatuse liikme poolt (vt Teatmestu). Eesmärgid Kvaliteedi- ja keskkonnaeesmärgid on võimalusel mõõdetavad, vastavuses kvaliteedi- ja keskkonnapoliitikaga ning võtavad arvesse nii ettevõtte ja klientide hetke- ja tulevikuvajadusi kui ka ettevõtte protsesse ja üldisi strateegilisi eesmärke. Eesmärgid püstitatakse kindlaks ajaperioodiks ning esitatakse võimaluse korral kvantitatiivsel kujul. Eesmärgid sisaldavad kohustust pidevaks parendamiseks, on reaalsed, dokumenteeritud ja töötajatele teatavaks tehtud. Kvaliteedi- ja keskkonnaeesmärkide täitmist jälgitakse kvaliteedijuhtimissüsteemi juhtkonnapoolsetel ülevaatustel (vt Protokollide all olevaid faile „Juhtkonnapoolne ülevaatus“). Vastavalt tulemustele muudetakse eesmärke või rakendatakse korrigeerivaid tegevusi. Kliendirahulolu tagamiseks juhindume alljärgnevatest kriteeriumitest: • lepingulistest lubadustest ning kokkulepitud tähtaegadest peetakse kinni (vähemalt 80% töödest teostatakse tähtaegselt); • projekti dokumentatsioon läbib enne tellijale esitamist põhjaliku kvaliteedikontrolli (vähemalt 95% töödest); • vastuvõtueelse kontrolli läbinud allhanketööd vastavad RP ootustele ning Tellija nõuetele • ohtlike jäätmete (nt akud, patareid, õli) nõuetekohane utiliseerimine; • töötajate ja klientide keskkonnateadlikkuse edendamine. Süsteemi tulemuslikkust mõõdetakse jooksvalt iganädalastel laiendatud juhtkonna koosolekutel. Nii kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika kui ka vastavad eesmärgid vaadatakse aja- ja asjakohasuse seisukohalt üle vähemalt üks kord aastas juhtkonnapoolse ülevaatuse raames, misjärel toimub vajaduse korral neisse muudatuste tegemine ja taaskinnitamine. Juhtkonna ja töötajate kohustused Ettevõtte juhtkond on oma kohuseks võtnud luua ja järgida juhtimissüsteemi ja selle põhimõtteid, norme ja eesmärke ning hoida need ajakohasena. Juhtkond peab tagama, et juhtimissüsteemi ja poliitikat mõistetakse ja rakendatakse kõikide töötajate poolt. Eeskätt juhataja vastutusel on ergutada meeskonda tegutsema integreeritud juhtimissüsteemi poolt sätestatud viisil ja luua vajalikud ressursid süsteemi elluviimiseks. Juhtkonna ja töötajate kohustused, volitused ja vastutused on järgmised. Juhatuse kohustuseks on: 1. kehtestada kvaliteedipoliitika ning –eesmärgid, mis on kooskõlas ettevõtte strateegiliste eesmärkidega; 2 NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid  Y‐01/V5 Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat Koostas: Leivi Arumäe Kinnitas: Mikk Reier Kuupäev: 06.08.2020 2. kehtestada keskkonnapoliitika ning –eesmärgid, mis on kooskõlas ettevõtte strateegiliste eesmärkidega; 3. tagada vajalike ressursside olemasolu; 4. määrata isik ja eraldada vajalikud ressursid juhtimissüsteemi loomiseks, rakendamiseks ja arendamiseks; 5. määrata töötajate kvaliteedi- ja keskkonnaalased kohustused koos vastutuste piiritlemisega; 6. nõuda/teostada regulaarseid siseauditeid ja teostada juhtimissüsteemi ülevaatusi; 7. edastada kogu töötajaskonnale kliendi jt huvipoolte, samuti õiguslike ja muude nõuete rahuldamise tähtsus. Juhatus on võtnud kohustuseks eraldada vajalikud inim-, tehnilised ja finantsilised ressursid kvaliteedi- ja keskkonnaalase tegevuse planeerimiseks, teostamiseks, dokumenteerimiseks, kontrollimiseks, tõestamiseks ja pidevaks parendamiseks. Selleks otstarbeks juhatus:  töötab välja ja rakendab sobiliku ettevõtte struktuuri;  kavandab ja rakendab tööle efektiivse juhtimisskeemi;  loob efektiivse sisekommunikatsiooni;  eraldab vahendid ja loob tingimused personali koolitamiseks;  varustab töötajad ametikohustuste täitmiseks sobilike tööruumide, seadmete, vahendite ja vajaliku informatsiooniga;  haldab ettevõtte finantsstruktuuri. Kvaliteedijuhi kohuseks on: 1. luua, rakendada, hoida töökorras ja arendada juhtimissüsteemi ning esitada lahendusi ja algatada tegevusi mistahes kvaliteediga seotud probleemide lahendamiseks; 2. planeerida ja korraldada sisemisi juhtimissüsteemi auditeid; 3. organiseerida ja ette valmistada regulaarselt juhtimissüsteemi juhtkonnapoolseid ülevaatuseid; 4. teavitada töötajaid juhtimissüsteemi põhimõtetest, õiguslikest ja muudest nõuetest, huvipoolte nõuetest ning ettevõtte eesmärkidest; 5. teavitada juhatust juhtimissüsteemi toimivusest ja parendusvajadustest; 6. anda välistele huvipooltele infot ettevõtte juhtimissüsteemi kohta huvipoolte vastava päringu korral. Kvaliteedijuhil on volitused teha ettekirjutusi töötajatele ja koostada ettepanekuid juhatusele juhtimissüsteemi rakendamise ja arendamisega seotud küsimustes. Kvaliteedijuht on juhtkonnapoolne esindaja ettevõtte juhtimissüsteemi alal. Osakonnajuhtide kohustuseks on: 1. tagada, et nende alluvuses olevad töötajad saavad aru ja rakendavad dokumenteeritud juhtimissüsteemi; 2. haarata ettevõttes igaüks kaasa eesmärkide saavutamise plaanide teostamisse. Igal osakonnajuhil on volitused ja ka vastutus korrigeerida või peatada tema vastutusvaldkonda kuuluv protsess või tegevus, kui selle teostamisel esineb kõrvalekaldeid dokumenteeritust. Töötajate kohustuseks on järgida oma töödes ja tegemistes kehtestatud juhtimissüsteemist tulenevad nõudeid, heakskiidetud tegevusmeetodeid ja –juhiseid ning toimida vastavalt õiguslikele ja muudele nõuetele. Igal töötajal on õigus algatada parendustegevusi süsteemi või teostuste parendamiseks. Detailsem volituste ja vastutuste kirjeldus on toodud ametijuhendites, sisekorraeeskirjas ning antud valdkonda reguleerivates protseduurides ja juhendites. 3 NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid  Y‐01/V5 Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat Koostas: Leivi Arumäe Kinnitas: Mikk Reier Kuupäev: 06.08.2020 Spetsiifilise kvaliteedi- ja keskkonnaalase tegevuse (protsesside ja projektide juhtimine, teostuse planeerimine ja korraldamine jms) eest oma pädevusalas vastutavad vastavate tegevusalade töötajad. Juhtkonnapoolne eestvedamine ja kohustused on olulised mõjusa ja tõhusa juhtimissüsteemi väljatöötamisel ja töökorras hoidmisel kõigi huvipoolte kasu saavutamiseks. Selleks on oluline ka kliendi rahulolu säilitamine ja suurendamine. Ressursside juhtimine Ettevõtte ressursid loovad aluse suutlikkuseks ja toimivuseks valitud tegevusvaldkonnas ning kindlustunde klientidele võetud kohustuste täitmisel. Olulisemateks ressurssideks on inimressursid, seadmed, tehnoloogia ning omandatud kogemused. Ressursside arendus kuulub ettevõtte strateegiliste ülesannete hulka, ressursside ratsionaalne kasutamine aga võimaldab teostada efektiivset majandamist. Nendest saab aluse ka pideva parendamise protsess. Inimressursid Ettevõtte eesmärkide ja strateegia elluviimiseks ning juhtimissüsteemi juurutamiseks ja töökorras hoidmiseks on vajalik kvalifitseeritud töötajaskond. Ettevõtte poliitika on kõigile, kes kvalifitseeruvad, taotleda kutsetunnistus. Järjepidevalt kvalifitseeritud meeskonna saavutamiseks on juurutatud koolituste- ja kutsetunnistuste registrid, mis asuvad Halduse kaustas. Ettevõtte meeskonda kuuluvad spetsialistid, kes on ruumilise mõistmisega, kõrge emotsionaalse intelligentsusega, hea klienditeenindus kultuuriga ning meeskonna tööle suunatud iseseisva mõtlemisega isikud. RP tööjõu erialane struktuur ja kvalifikatsioon vastavad tema tegevusvaldkondade vajadustele ning töömahtude struktuurile. Töötajate juhtkonnapoolne kaasahaaramine ja eestvedamine, töötajate tegevus põhitegevus- ja juhtimisprotsessides ning nende kohustused, volitused ja vastutused on toodud käesolevas käsiraamatus, ametijuhendites ning konkreetsetes vastavaid tegevusi kajastavates protseduurides ja dokumentides. Töötajate valikul ja töökohtade kujundamisel lähtutakse personali hariduslikust tasemest, isiklikust võimekusest ja sobivusest vastavale ametikohale. Kriteeriumid igale ametikohale on toodud ametijuhendites. Vajaliku kompetentsuse ja töötajate koolitusvajaduse identifitseerimine ja juhtimine, samuti koolituste planeerimine toimub vastavalt koolitusplaanile, mis selgitatakse välja arenguvestluste käigus. Arenguvestlusi viivad läbi osakonna juhatajad vähemalt üks kord aastas. Töövahendid Kvaliteetsed töövahendid panevad aluse ettevõtte toimimisele. Lähtuvalt RP tegevusalast on ettevõtte töövahenditeks kontori- ja laoruumid, riist- ja tarkvara, seadmed, sõidukid jm väikevahendid. RP-s kasutusel olevad peamised seadmed on järgmised:  elektrontahhümeetrid;  nivelliirid;  laserskanner;  GPS-seadmed;  arvutid, printerid, skannerid;  puurmasinad, geotehnika instrumendid;  sõiduvahendid. Kasutusel on andmetöötlusprogrammid AutoCAD Civil 3D, Microstation, Bentley PowerSurvey, ZWCad jt tarkvarapaketid. 4 NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid  Y‐01/V5 Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat Koostas: Leivi Arumäe Kinnitas: Mikk Reier Kuupäev: 06.08.2020 Töökeskkond Toote/teenuse nõuetele vastavuse saavutamiseks sobivate töövahendite ja -keskkonna olemasolu eest vastutab juhatus. Töökeskkond on inim- ja füüsiliste tegurite kooslus, mis mõjutab inimeste motivatsiooni ja rahulolu. Need tegurid omavad suurt mõju organisatsiooni edukale toimimisele. Nõuded selles osas on toodud Sisekorraeeskirjas. Töötervishoid ja -ohutus tagatakse ettevõttes vastavate protseduuride, seaduste jm seadusandlike korralduste ja määruste järgimisega (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (VV 21.12.1999 määrus nr 402). Tööohutuse tagamiseks on välja töötatud Töötervishoiu ja tööohutuse sissejuhatav juhend. Esmaselt tööle asujale korraldatakse vastav juhendamine. Uute seadmete ja tehnoloogiate kasutuselevõtmisele eelnevalt korraldatakse täiendav töötajate väljaõpe ja juhendamine. Tervisele ohtlike protsessidega seotud töötajad on varustatud individuaalsete kaitsevahenditega ja neile on selgitatud nende kasutamise vajadust. Ohutusnõuete ja seadusandlike nõuete järgimine on kõigile RP töötajatele kohustuslik. Vähemalt üks kord aastas (hiljemalt märtsi 4. nädalal) toimub ettevõttes suurem koosolek, kus informeeritakse töötajaid RP lähiaja suurematest ettevõtmistest ja lahatakse kõiki töötajaid puudutavaid üldisi probleeme. Kõigil töötajatel on ka võimalus teha jooksvalt parendusettepanekuid vastavate protsesside parendamiseks. Informatsioon Hästi toimiv informatsiooni liikumine on vajalik töötajate motiveerimiseks, aitab paremini mõista ettevõtte eesmärke ja protsesse ning näha nende osa sellele kaasa aitamisel. Kõigil töötajatel on õigus saada õigeaegselt oma igapäevatööks vajalikku informatsiooni ning RP eesmärke, tegevust ja käekäiku puudutavat teavet ning kohustus jagada õigeaegselt enda valduses olevat olulist infot ja vastutada jagatava info õigsuse eest. Juhatus tagab töötajate ligipääsu vajalikele infokanalitele. Info liikumine ettevõttes erinevate tasandite vahel toimub vastavalt vajadusele ja informatsiooni tüübile e-posti, telefoni, vahetu suhtluse, koosolekute, raamatupidamisprogrammi, projektiregistri, tööderegistri ja dokumendihalduse kaudu. Dokumentide loomise ja säilitamise kord on kindlaks määratud riiklike normdokumentidega ning protseduuridega „Asjaajamiskord”, „Dokumendiohje“ ja „Tõendusdokumentide ohje”. Informatsiooni salastatus ja käsitlemine on tagatud konfidentsiaalsusnõuetega töölepingutes ja dokumentide haldamise süsteemi kaudu. Arvestust peetakse kliendi rahulolu või mitterahulolu (reklamatsioonide), mittevastavuste osas, et suuta määrata ebatõhusad ja ebamõjusad tegevused ning algatada parendustegevusi. Tagasiside hankimine käib kliendi kaebuste kaudu või siis kliendiga kohtumistel suusõnaliselt. Saadud tagasisidet arutatakse projekti meeskonnas ja iganädalastel juhtkonna laiendatud koosolekutel. Rahalist kahju tekitanud kaebused (esitatud trahvid) fikseeritakse Reklamatsioonide registris. Kliendi rahuolu kinnitused salvestatakse eraldi kaustas ning ülevaatena Kinnituse registris. Kliendi nõuete väljaselgitamine toimub vastavalt protseduurides „Müügijuhend“ ja „Ostujuhend“ käsitletud korrale. Finantsid Juhatus plaanib, teeb kättesaadavaks ja juhib finantsressursse, mis on vajalikud juhtimissüsteemi rakendamiseks ja töökorras hoidmiseks ning organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks (vt ka Juhtkonna kohustused). Finantsressursside juhtimine hõlmab ka tegeliku kasutamise võrdlust plaanilisega, millest lähtuvalt võetakse edasiselt kasutusele vajalikud meetmed. 5 NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid  Y‐01/V5 Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat Koostas: Leivi Arumäe Kinnitas: Mikk Reier Kuupäev: 06.08.2020 Juhtimissüsteemi toimivusega seonduvate tegevuste finantsaruandlust (juhtimissüsteemi tagamise jaoks vajalikud kulud) kasutatakse ka sisendina juhtkonnapoolsel ülevaatusel (vt protseduur „Juhtkonnapoolne ülevaatus”). 6 NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid  Y‐01/V5 Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat Koostas: Leivi Arumäe Kinnitas: Mikk Reier Kuupäev: 06.08.2020 5. Juhtimissüsteemi ülesehitus Juhtimissüsteemi struktuur Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem hõlmab enda all organisatsioonilist struktuuri, kavandamistoiminguid, kohustusi, tavasid, protseduure ja ressursse, mis on vajalikud juhtimise teostamiseks ning poliitika väljatöötamiseks, elluviimiseks, tulemuslikkuse saavutamiseks, taas läbivaatamiseks ja järgimiseks. Juhtimissüsteemi arendus on pidev protsess. RP kvaliteedijuhtimissüsteemi arendus ja rakendamine lähtuvad ettevõtte struktuurist ja ettevõttes teostatavate protsesside spetsiifikast ning soovist võimalikult hästi täita kliendi ootusi ja optimaalselt kasutada ettevõtte ressursse. Kvaliteedijuhtimissüsteem on organiseeriv raamistik, mis on pidevalt jälgitav ja perioodiliselt üle vaadatav ning pidevas muutumises vastavalt muutuvatele sise- ja välisoludele. RP integreeritud juhtimissüsteem hõlmab standardite ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015 kõiki nõudmisi ja koosneb järgmistest põhiosadest, mille sidusus on esitatud joonisel 2: • Juhtimissüsteemi käsiraamat – kirjeldab juhtimissüsteemi üldist ülesehitust ning toob kokkuvõtlikult ära poliitika, juhtkonna kohustused, süsteemi kirjelduse ja selle elementide olulisemad põhimõtted. Juhtimissüsteemi käsiraamat on avalik dokument, millega on võimalik tutvuda kõigil soovijail. • Ettevõtte käsiraamat – sisaldab ettevõtte tegevuse seisukohalt olulisemaid dokumente ning erinevaid valdkondi reglementeerivaid tegevusjuhiseid (protseduure ja juhendeid): - Protseduurid – määratlevad põhjalikult eri valdkondade olulisi sisulisi tegevusi, esitades sealjuures tegevuse toimumise käigu, tegevuse sisu, teostuse olemuse ja vastutuse (sh osakonnajuhendid ning müügi- ja ostujuhend); - Juhendid – annavad reeglistiku tegevuse toimumise kohta. Juhendeid kasutatakse tüüpiliselt konkreetsetes ainevaldkondades. NB! Protseduurid ja juhendid on koondatud ettevõtte käsiraamatusse ning mõeldud ainult ettevõttesiseseks kasutamiseks. • Vormid – sisaldab ettevõttes heakskiidetud, kinnitatud ja kasutatavaid tühje dokumendiblankette ehk vorme ja näidiseid. • Teatmestud – erinevate valdkondade töödokumentatsioon (täidetud vormid, kliendi dokumendid, teatmekirjandus) on koondatud teatmestutesse, milles neid fikseeritud aja jooksul säilitatakse kindlaks määratud töökohtadel, misjärel likvideeritakse või kantakse arhiivi. Joonis 2. Juhtimissüsteemi struktuur 7 NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid  Y‐01/V5 Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat Koostas: Leivi Arumäe Kinnitas: Mikk Reier Kuupäev: 06.08.2020 JUHTIMISSÜSTEEMI KÄSIRAAMAT ETTEVÕTTE KÄSIRAAMAT Käsiraamatud, nn juhendmaterjal toimikud VORMID Tõendusdokumentide TOIMIKUD JA KATALOOGID kogumid elektrooniliselt ja vajadusel paberil ARHIIV Ettevõtte põhi- ja tugiprotsessid on kirjeldatud integreeritud juhtimissüsteemi dokumentides, mis koostatakse ettevõtte valdkondade juhtide ja spetsialistide poolt, juhindudes järgmistest põhimõtetest: a. ettevõtte põhi- ja tugiprotsessid peavad olema identifitseeritud ja sobivalt planeeritud; b. määratud peavad olema planeeritud tegevuste täitmise ja jälgimise eest vastutajad; c. protsessid peavad olema kirjeldatud lähtuvalt vajadustest teostada kõiki tegevusi optimaalselt – s.o täita vajalikud nõuded ja vastata kliendi ootustele, kulutades selleks võimalikult vähe ressursse; d. kõik kvaliteeti mõjutavad tegevused tuleb dokumenteerida, et tagada nende jälgitavus. Integreeritud juhtimissüsteemi protsessid on oma põhiolemuses enamasti üles ehitatud neljafaasilistena: I faas – ettevalmistamine II faas – planeerimine III faas – ülesandeks tegemine (teostamine) IV faas – ülevaatus RP integreeritud juhtimissüsteem on kõikide käesolevas käsiraamatus kirjeldatud protsesside ja protseduuride summa. Kvaliteedijuhtimissüsteem realiseerub tema toimikute süsteemi kaudu, mis peegeldab ka süsteemi enda ülesehitust ja olemust (vt joonis 3). Toimikute süsteem on nii juhtimissüsteemi vormiliseks (vormid, juhised, spetsifikaadid jne) kui ka sisuliseks (tegevuslikkust väljendavad materjalid erinevates teatmestutes) väljenduseks. Olemuslikult võib toimikuid jagada kolme põhigruppi: – kirjeldavad, seletavad, funktsionaalsed toimikud (käsiraamatud); – tegevuslikkust toetavad toimikud (vormid); – tegevuslikkust väljendavad toimikud (teatmestud). Toimikute sisulise jaotuse aluseks on ettevõtte struktuur ja juhtimissüsteem. Toimikutes esitatu on koondatud vastavatesse registritesse. Toimikutest, nende kättesaadavusest, ajakohastamisest jms annavad täpsema ülevaate protseduurid „Dokumendiohje” ning „Tõendusdokumentide ohje”. 8 NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid  Y‐01/V5 Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat Koostas: Leivi Arumäe Kinnitas: Mikk Reier Kuupäev: 06.08.2020 Toimimine (tööoperatsioonid) Kogu toimimine baseerub protsesside juhtimisel. Kõikide RP põhitegevuste kvaliteet tagatakse vastavalt järgnevale ettevõtte põhiprotsessi diagrammile (vt joonis 3). Joonis 3. RP põhi- ja tugiprotsessid 1. Ettevõtte juhtimine, analüüs ja 2. Inimressursside juhtimine parendamine PK-03 Lepingute ja ülesande IR-01 Töötervishoiu ja tööohutuse ettevalmistamine – töö planeerimine alane tegevus DH-04 Siseaudit IR-02 Töösisekorraeeskiri DH-06 Korrigeeriv ja ennetav tegevus (sh IR-03 Autokasutuskord juhtkonna ülevaatus) IR-04 Koolituspõhimõtted OJ-05 Hädaolukordadeks valmisolek ja tegutsemise juhend 3. Dokumendihaldus 4. Müügitegevus DH-01 Asjaajamiskord TJ-01 Müügijuhend DH-02 Dokumendi- ja andmeohje PK-02 Pakkumuste käsitlemine 5. Ostutegevus 6. Tooteteostus TJ-02 Ostujuhend TJ-03 Geodeesia osakonna juhend PK-12 Alltöövõtu teostamine TJ-04 Geoloogia osakonna juhend PK-15 Sisse tulnud arvete menetlemine TJ-05 Projektosakonna juhend tagasiside Kõik joonisel 3 toodud protsessid on kaetud oma kindlate protseduuridega, mis on jaotatud vastavalt oma olemusele Ettevõtte käsiraamatu erinevatesse peatükkidesse. Alljärgnevas tabelis (tabel 1) on toodud kõik RP-s koostatud protseduurid ja nende eest põhivastutajad. Protseduuride eesmärgid ja kasutusalad, volitused ja vastutused ning täpsed protsessikirjeldused võib leida protseduuridest endist (vt Ettevõtte käsiraamat). 9 NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid  Y‐01/V5 Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat Koostas: Leivi Arumäe Kinnitas: Mikk Reier Kuupäev: 06.08.2020 Tabel 1. Vastutusmaatriks Protseduuri Tegevusalad tähis Osakonna juhataja või Osakonna töötaja Kvaliteedijuht Juhatuse liige grupijuht Juhataja DH-06 Juhtimine, analüüs ja parendamine T T K K DH-01 Lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine T T Y-01 Juhtkonna kohustused T K DH-06 Korrigeeriv ja ennetav tegevus K K T K K DH-04 Siseaudit K T DH-06 Juhtkonnapoolne ülevaatus T K IR-01 Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus T K K DH-02 Dokumendi- ja andmeohje K K T K K DH-05 Seire ja mõõtmine T K K T K DH-03 Tõendusdokumentide ohje K K T K K PK-02 Pakkumine ja tellimuste käsitlus T T K PK-13, PK-15 Ostutegevus T T PK-04 – PK-14 Tööde teostamine T K PK-04 – PK-14 Sisemine ülevaatus T K T – täisvastutus; K – kaasvastutus (sama valdkonna eest täiendav vastutaja) 10  NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid Töö nr P26016 TARTU PÕHJAPOOLSE ÜMBERSÕIDUGA SEOTUD EELPROJEKTIDE KOOSTAMINE BIM RAKENDUSKAVA Projektijuht: Guido Laagus Reaalprojekt OÜ +372 514 3459 E-post: [email protected] BIM koordinaator: Kaisa Saarva Reaalprojekt OÜ Tel 55 98 27 85 E-post: [email protected] Kuupäev: 14.05.2026 Muudatus: - Tallinn 2026 Sisukord 1 Projekti info .............................................................................................................. 2 1.1 Projektijuhtimise struktuur, kontaktid ja tähtajad ......................................... 4 1.2 Projektijuhtimine ............................................................................................ 5 1.3 Tähtajad ........................................................................................................... 7 2 Rakenduskava terminid ........................................................................................... 8 3 Aruandluse koostamise ja kontrolli protseduurid ................................................... 9 3.1 Riskide hindamine ja nende maandamise abinõud........................................ 9 4 Infomudeli rakendamise eesmärgid ja üldpõhimõtted ........................................... 9 5 Osamudelid ............................................................................................................ 10 6 Nõuded modelleerimisele ....................................................................................... 11 6.1 Töökorraldusnõuded ...................................................................................... 11 6.1.1 Põhimõtted ............................................................................................................................ 11 6.1.2 Projektipank ja mudelite uuendussagedus .......................................................................... 11 6.1.3 Projekti meeskond ja mudelid ............................................................................................. 11 6.1.4 Tarkvara ................................................................................................................................ 12 6.1.5 Failinimed ............................................................................................................................. 13 6.1.6 Kaustapuu ............................................................................................................................. 14 6.1.7 Infomudeli kaaskiri ............................................................................................................... 14 6.2 Tehnilised üldnõuded .................................................................................... 14 6.2.1 Põhimõtted ............................................................................................................................ 14 6.2.2 Mittegeomeetriline info (andmesisu) .................................................................................. 15 6.2.3 Mudeli geomeetriline täpsus ................................................................................................ 15 6.2.4 Mudeli koordinaadistik ........................................................................................................ 15 6.2.5 Märkuste esitamine .............................................................................................................. 16 6.2.6 Tehnovõrkude modelleerimise värvitoonid ........................................................................ 16 6.2.7 Mudeli geomeetrilised vastuolud ......................................................................................... 16 7 Kvaliteedinõuded ................................................................................................... 17 7.1 Infoturbe plaan .............................................................................................. 18 8 Kommunikatsioon ..................................................................................................20  P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava 1 Projekti info Projekti nimetus: Tartu põhjapoolse ümbersõidu põhimaantee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee marsruudi asukoha muutmine Tartu kesklinnast välja. Projekti staadium: Eelprojekt. Joonis 1 Projekteeritava lõigu asukoht Tehnilisest kirjeldusest Projekti eesmärk: Üleeuroopalise TEN-T teedevõrgu terviklikkuse tagamine. Põhimaantee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee marsruudi asukoha muutmine Tartu kesklinnast välja. Liikluse sujuvuse suurendamine ja sõiduaja vähendamine. Tartu kesklinna läbivatest liiklusvoogudest tulenevate mõjude (liiklusummikud, liiklusõnnetuste toimumine kesklinnas jalakäijate ja jalgratturitega, müra ja õhusaaste) vähendamine. Eelprojektide eesmärk Leida kavandatavale Kvissentali sillale keskkonda sobiv arhitektuuriline ja teostatav konstruktiivne lahendus. Pakkuda välja lahendus üleminekute rajamiseks kavandatavast Tiksoja liiklussõlmest olemasoleva Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteega Tallinna ja Võru suunal. Projekteerida eelprojekti tasemel läbi perspektiivne eritasandiline Vahi liiklussõlme lahendus, et realiseeritav samatasandiline ristmik arvestaks maksimaalselt perspektiivse eritasandiline lahendusega ja mida ei peaks hakkama tulevikus suuremahuliselt ümber ehitama. 2  P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava Ühenduse tagamine Muide teele (kohalik tee nr 7930620) pärast Tartu põhjapoolse ümbersõidu väljaehitamist. Projekteerimisel tuleb arvestada varem koostatud projektidega: • Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga – Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt (eelprojekt nr 20085-3, koostaja Roadplan OÜ, 2020-2022). • Tartu põhjapoolse ümbersõidu lõigule alates Tiksoja liiklussõlmest kuni Emajõeni - „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36- 176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt (põhiprojekt nr MA18478, koostaja Skepast&Puhkim OÜ, 2023-2025). • Riigitee 39 Tartu–Jõgeva–Aravete tee alguses oleva Aru ristmiku piirkond - riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 129,3-130,3 Vahi kergliiklustee ühenduse põhiprojekt (koostaja Teedeprojekt OÜ, 2024-2025) • Tartu põhjapoolsele ümbersõidule ja ümbruskaudsetele teedele kavandatud liiklussagedused (töö nr ERC/17/2020, koostaja ERC konsultatsiooni OÜ). Kardla-Tartu lõigu täiendatud liiklusuuringud (Töö nr T078-2023, koostaja IB Stratum) • Tartu põhjapoolse ümbersõidu keskkonna mõju hindamine (KMH aruanne nr 1.1-2/22/149) • Muud varem Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektide käigus teostatud uuringud 3  P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava 1.1 Projektijuhtimise struktuur, kontaktid ja tähtajad Kvaliteedi BIM Projektijuht Arhitekt kontrolli insener koordinaator Guido Laagus Taavi Sadam Kaisa Saarva Karina Mamontova Geodeesia Geoloogia Projekteerimise osakond osakond osakond Jaanus Puks Leivi Arumäe Taavi Sadam Teede projekteerimise Maakorraldaja VK insener Elektriinsener Rajatiste insener eest vastutav isik Aleksei Solovjov Katrin Priks Kairi Juurik Peeter Turnau Aleksei Muzalevski Roll Nimi E-mail Projektijuhid [email protected] Projektijuht Guido Laagus +372 514 3459 Uuringud Geotehnilised uuringud Leivi Arumäe [email protected] Topo-geodeetilised Jaanus Puks [email protected] uuringud Projekteerimise meeskond Kvaliteedikontrolli [email protected] Taavi Sadam insener tel +372 511 0864 BIM koordinaator Kaisa Saarva [email protected] BIM koordinaator Andres Roogsoo [email protected] Teede projekteerija Aleksei Solovjov [email protected] Maakorraldaja Katrin Priks [email protected] Vee- ja kanalisatsiooni Kairi Juurik [email protected] projekteerija Side välisvõrkude Peeter Turnau [email protected] projekteerija 4  P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava Elektri välisvõrkude Peeter Turnau [email protected] projekteerija Rajatiste projekteerija Aleksei Muzalevski [email protected] Arhitekt Karina Mamontova [email protected] Botaanik Täpsustamisel Täpsustamisel 1.2 Projektijuhtimine Projektijuht: • vastutab üldise projekteerimise juhtimise ja administreerimise eest; • tagab Tellija poolt heakskiidetud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani järgimise; • annab Tellijale soovitusi ja juhiseid tehniliste lahenduste kohta lähtuvalt tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest • osaleb projekti tehniliste lahendustega seotud töökoosolekutel ja aruteludel • on valmis igal sobival ajal, vähemalt kahe päevase etteteatamisega kohtuma ja arutama Tellija esindajaga projektiga seotud küsimusi; • on Tellijale telefoni teel kättesaadav kogu projekteerimise perioodi vältel, ühenduse mittesaamisel helistama Tellijale tagasi hiljemalt sama tööpäeva jooksul; • esitab ja tutvustab Tellijale ja teistele ametkondadele projekti progressi aruandeid ning projekti; • kooskõlastab Tellijaga kasutatavad projektlahendused; • annab Tellijale aru tööde kvaliteedi kohta; • esitab audiitoritele vajalike projektiga seotud dokumente ning vajadusel annab neile täiendavaid selgitusi nii suuliselt kui kirjalikult; • kontrollib projekti seletuskirja, jooniste ja mahtude õigsust, nende omavahelist vastavust ja tehniliste lahenduste sobivust, projekti ning selle osade vastavust vormistusele esitatud nõuetele ning kinnitab seda oma allkirjaga projekti tiitellehel ja jooniste kirjanurkades • viib läbi ja juhatab tehnilisi- ja töökoosolekuid; • vastutab igapäevaste küsimuste/kommunikatsiooni eest; 5  P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava • suhtleb projektiga seotud isikute, meeskonna ja ametkondadega; Teede projekteerimise eest vastutav isik: • annab Tellijale soovitusi ja juhiseid tehniliste lahenduste kohta lähtuvalt tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest • vajadusel osaleb projekti tehniliste lahendustega seotud töökoosolekutel ja aruteludel Rajatiste ja kommunikatsioonide projekteerimise eest vastutav isik: • annab Tellijale soovitusi ja juhiseid tehniliste lahenduste kohta lähtuvalt tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest • vajadusel osaleb projekti tehniliste lahendustega seotud töökoosolekutel ja aruteludel BIM koordinaator: • Regulaarne koondmudeli ja BIM dokumentatsiooni koostamine, uuendamine ja nõuetele vastavuse kontroll • BIM rakenduskava elluviimise kontroll • Mudelite vastuolude koosolekute korraldamine ja juhtimine Kvaliteedikontrolli insener: • Kvaliteedi kontrolli insener kontrollib detailselt Töövõtja koostatud aruannete, seletuskirjade, jooniste, töömahtude, arvutuste ning eelarvete õigsust, nende omavahelist vastavust ja tehniliste lahenduste sobivust. • Enne projektdokumentatsiooni lõplikku väljastamist Tellijale kontrollib kvaliteedi kontrolli insener projekti koosseisu ja kvaliteeti. Arhitekt: • Osaleb ideelahenduste väljatöötamisel • Osaleb eelprojekti koostamise protsessis ning annab panuse sellesse, et välja pakutavad lahendused oleksid arhitektuuriliselt kaunid ja keskkonda sobivad 6  P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava 1.3 Tähtajad Tööd teostatakse vastavalt lepingu lisale „Lisa 4- Too osade üleandmis- ja maksegraafik“ Töövõtjal on kohustus kinni pidada lepingus esitatud vahe- ja lõpptähtaegadest. Kokkulepitud tähtaegadest kinni pidamist jälgib projektijuht. Tööde teostamise graafikusse võib tulla muudatusi ja täiendusi olenevalt uurimistööde tulemustest. Akteerimine ja arveldamine toimub lepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel. Töövõtja esitab tööde teostamise graafikus määratud ajal Tellijale vastava töö osa, mille heakskiitmisel tasub Tellija Töövõtjale maksegraafiku alusel vastava töö osa makse suuruse. Etapp Töö või Töö osa tähtaeg Töö üleandmise ülevaatamiseks tähtaeg esitamiseks Projekteerimise töö etappide kirjeldus Topo-geodeetiline uuring 04.08.2026 13.09.2026 Kaitsealuse taimeliigi ahtalehine 03.10.2026 ängelhein kasvukohtade inventuur 02.11.2026 Geotehniline uuring (I etapp) 03.10.2026 02.11.2026 Rajatise puurauk (20 tk) x x Löökpenetratsioonikaitse (8 tk) x x Puurauk (18tk) x x Kasvupinnase paksuse määramine x x (14 tk) Mobilisatsioonitasu (2 tk) x x Vahi liiklussõlme eelprojekt 03.10.2026 02.11.2026 Tiksoja liiklussõlme üleminekute 03.10.2026 02.11.2026 eelprojekt Muide tee eelprojekt ja KMH 02.12.2026 01.01.2027 eelhinnang Kvissentali silla eskiislahenduste 02.12.2026 31.01.2027 koostamine Kvissentali silla eelprojekti 31.05.2027 30.07.2027 esitamine ekspertiisi Geotehniline uuring (II etapp) 30.07.2027 29.08.2027 Kvissentali silla eelprojekt 30.07.2027 29.08.2027 7  P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava 2 Rakenduskava terminid Infomudel e. ehitusinformatsiooni mudel (BIM) (Building Information Model) - ehitise ja ehitusprotsessi terviklik digitaalne andmekogu, mida defineeritakse infomudeliga kogu ehitise eluea jooksul, kuid ka modelleerimisolukorra fikseerimisel mingil ajahetkel (reeglina kokkulepitud staadiumidel). Ehitusinformatsiooni modelleerimine (BIM) (Building Information Modelling) - tööriistad, protsessid ja tehnoloogia, mis võimaldavad luua ehitisest ja selle elluviimiseks vajalikust informatsioonist digitaalset andmebaasi/kogu/mudelit. Element (object, component, family, element) - dokumendis käsitletakse elementi, komponenti, perekonda, ja objekti sünonüümidena. Mudelelement on ehituse osa (alamüksus), mida kirjeldab omaduste kogum: omadused, tunnused ja parameetrid. Osamudel - mudeli osa, mis moodustatakse teatud kindlatel eesmärkidel (tegevusala vms seisukoha ülesannetest või vajadustest lähtuvalt). Koondmudel - koondmudel on erinevate projekteerimisvaldkondade (teed, rajatised, tehnovõrgud jne) IFC mudelite põhjal koostatud mudel, mida saab vaadata infomudelite vaatamistarkvara abil. IFC (Industry Foundation Classes) - rahvusvaheline infovahetusstandard ehituse ja kinnisvarahalduse alaste tarkvarade ühiseks infovahetuseks ja koos kasutamiseks. Põhitarkvara/originaaltarkvara (protsessiskeemi kontekstis) - tarkvara, milles modelleeritakse lahendus ning milles on hiljem võimalik lahendust redigeerida (nt. AutoCad Civil, Revit). *Mõisted on saadud Riigi Kinnisvara kodulehelt. 8  P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava 3 Aruandluse koostamise ja kontrolli protseduurid Projekteerimiseprotsess toimub vastavalt Reaalprojekt OÜ kvaliteedisüsteemile (Lisa 1). Projekteerimise ajal peetakse regulaarseid koosolekuid projektimeeskonnaga. 3.1 Riskide hindamine ja nende maandamise abinõud Märkimisväärseid riske tehnilise lahenduse koostamise juures ei ole. Põhilised riskid peituvad projekti ajakava täitmises, kuna tegu on Tellija jaoks on äärmiselt ajakriitilise projektiga : 1) Tellija või seotud osapoole poolne viivitus ülevaatuseks esitatud projekti osade lahenduste osas seisukohtade andmisel, mis takistab Töövõtjal järgnevate tööde teostamist. 2) Vastutava spetsialisti/projekteerija ootamatu haigestumine või töölt eemal viibimine 3) Geotehniliste uuringute läbiviimise keelamine eramaadel maaomanike poolt Abinõud riskide maandamiseks: 1) Töörühma liikmete korrektne kinnipidamine neile esitatud ülesannete tähtaegadest ning Töövõtja abistamine suhtlemisel väljaspool töörühma olevate organisatsioonide ja maaomanikega. 2) Ettevõttes on vähemalt sama tasemega insenerid keda on võimalik projektiga liita 3) Vajadusel tehakse uuringupunktid sarnasele alale väljapoole maaomanike piire võimalikult lähedale määratud punktile, vajalik on operatiivne abi tellija poolt kooskõlastuse saamiseks. 4 Infomudeli rakendamise eesmärgid ja üldpõhimõtted Infomudeli keskseteks eesmärkideks erinevates staadiumites on: 1. teede, rajatiste ja tehnovõrkude komponentide geomeetria ning paiknemise visualiseerimine; 2. teede, rajatiste ja tehnovõrkude kooskõla ning geomeetrilise kokkusobivuse hindamine ja tagamine; 3. olla abivahendiks ehitustööde tegemise kava koostamisel. 9  P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava 5 Osamudelid Projekteerimise käigus tuleb, vastavalt „Lisa 6. Esitatavate mudelite nimekirjad“, koostada alltoodud osamudelid. Osamudeleid võib ühildada või osadeks jaotada kokkuleppel infomudeli koordinaatoriga. Osamudel Kirjeldus EP Tee Asfalt jah Killustik/stabiliseeritud alus jah Dreenkiht jah Dreenkiht/asenduspinnas jah Väljakaeve/konstruktsiooni põhi jah Äärekivi ei Nõlvad, kraavid, haljasalad jah Veeviimarid Truubid jah Sademeveekanalisatsioon jah Liikluskorraldus Liiklusmärgid (liiklusmärgid, portaalid, konsoolid, ei tähispostid) Põrkepiirded jah Teekattemärgistus ei Aiad ei Teeseadmed ja ei VMS märgid Teeseadmed ja VMS märgid Haljastus Haljastus (puud, hekid, põõsad – lihtsustatud ei elemendid) Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk jah Maaparandus Maaparandus jah Elektrivarustus Elektrivarustuse välisvõrk jah Valgustus Valgustus jah Sidevarustus Sidevarustuse välisvõrk jah Rajatised Rajatised jah EP – eelprojekt 10   P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava 6 Nõuded modelleerimisele 6.1 Töökorraldusnõuded 6.1.1 Põhimõtted Projekteerimisvaldkondade mudelid tuleb esitada osamudelitena. Osamudelid integreerib koondmudeliks infomudeli koordinaator. Osamudelid integreeritakse koondmudeliks projekti iga staadiumi lõpus. 6.1.2 Projektipank ja mudelite uuendussagedus Infomudelid esitatakse vastavalt lepingu lisale „Lisa 11 Tee ehitusprojekti esitamise juhend“ juhendile. Infomudelid tuleb lisada keskkonda TEET ( lisab töövõtja vastutav projektijuht). Üldreeglina esitatakse osamudelid ja koondmudel iga etapi lõpus. Mudelite tööversioone esitatakse Tellijaga kokkuleppel. Esitatakse .nwd koondfail, mis sisaldab soovitud osamudeleid. Töömudeli koondfail laetakse üles Töövõtja Sharepoint serverisse, lingi mudelile edastab Tellijale Töövõtja projektijuht. 6.1.3 Projekti meeskond ja mudelid Osamudel Ettevõte Vastutav isik Teed Reaalprojekt OÜ Aleksei Solovjov Veeviimarid Reaalprojekt OÜ Kairi Juurik Veevarustus ja kanalisatsioon Reaalprojekt OÜ Kairi Juurik Maaparandus Reaalprojekt OÜ Kairi Juurik Elektrivarustus Reaalprojekt OÜ Peeter Turnau Valgustus Reaalprojekt OÜ Peeter Turnau Sidevarustus Reaalprojekt OÜ Peeter Turnau Aleksei Rajatised Reaalprojekt OÜ Muzalevski 11   P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava 6.1.4 Tarkvara Osamudelite loomiseks kasutatavad originaaltarkvarad, koordineerimistarkvara ning nende versioonid lepitakse kokku enne modelleerimise alustamist infomudeli koordinaatoriga ning fikseeritakse infomudeli rakenduskavas. Tarkvara ja selle versiooni muutmine töö käigus on äärmiselt ebasoovitav ning lubatud vaid infomudeli koordinaatori kooskõlastuse korral. Osamudel Tarkvara Failiformaat Autodesk Navisworks Koondmudel .nwd Manage 2025 Teed Autodesk Civil 3D 2022 .dwg, .xml, .ifc 2x3 Veeviimarid Autodesk Civil 3D 2022 .dwg, .ifc 2x3 Veevarustus ja kanalisatsioon Autodesk Civil 3D 2022 .dwg, .ifc 2x3 Maaparandus Autodesk Civil 3D 2022 .dwg, .ifc 2x3 Elektrivarustus Autodesk Civil 3D 2022 .dwg, .ifc 2x3 Valgustus Autodesk Civil 3D 2022 .dwg, .ifc 2x3 Sidevarustus Autodesk Civil 3D 2022 .dwg, .ifc 2x3 Rajatised Revit 2025 .dwg, ifc 2x3 IFC formaadis osamudelid IFC formaadis mudelite jaotus on näidatud tabelis, kuid üldpõhimõte on see, et erinevate valdkondade mudelid on eraldi failides. Kõik mudelid peavad sisaldama andmesisu. Katendite mudelid esitatakse materjalide kaupa eraldi või, kokkuleppel Tellijaga, ühes mudelis. XML formaadis osamudelid XML formaadis failid tuleb esitada vastavalt tehnilisele kirjeldusele: Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed kolmemõõtmeliselt eraldi xml formaadis failidena. Esitada xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad sh: väljakaeved; täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa; 12   P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava Väiksemate ristmike ja krundile juurdepääsude vormistamisel XML formaati on lubatud esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide mahasõitude asfalt 1 XML, alused 1 XML, täited 1 XML, väljakaeve 1 XML jne) XML teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud. XML formaadis mudel andmesisu ei sisalda. Originaalformaadis (native) mudelid Kõik mudelid tuleb esitada ka originaaltarkvaras, kus osamudelite jaotus on sama nagu IFC formaadiski. Originaalformaat esitatakse etapi lõpus. Koondmudel Koondmudel koostatakse Navisworks Manage tarkvaras ja esitatakse .nwd formaadis. Seda formaati on võimalik vaadata ka Navisworks Freedom tarkvaraga, mis on vabavarana kättesaadav. Koondmudelis koordineeritakse erinevate valdkondade koostööd ja see koostatakse erinevate valdkondade osamudelitest. Koondmudeli peamine eesmärk on tagada erinevate osamudelite ühildumine. Lisaks kasutatakse koondmudelit ka ristumiste avastamiseks ja märkuste jagamiseks projekteerimise jooksul erinevate osapoolte vahel. 6.1.5 Failinimed Osamudelite ja kaaskirjade failinimed tuleb moodustada järgides „Lisa 11 Tee ehitusprojekti esitamise juhend“. Näiteks: MA30815_PP_TL_00_TL_2-01_Killustikalus, mille puhul oleks tegu katendite osamudeliga „Killustikalus“. IFC formaadis mudelites tuleb lisada faili sisu kirjeldus vastavalt osamudelite jaotusele (täpsustatakse projekti jooksul). Näiteks Teed, Liikluskorraldus, Elektrivarustus jne. Kui toimub osamudelite lõikudesse jagamine, peab see olema selgelt tähistatud. Näiteks lisades faili kirjeldusele L1, L2 jne. XML formaadis mudelites tuleks esitada kõik pinnad eraldi failidena ning faili sisu kirjeldus tuleks lisada vastavalt kihile. Näiteks AC16surf, AC32base jne 13   P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava 6.1.6 Kaustapuu Esitatud mudelid on jagatud Uuringute ja ZZ-BIM kausta vahel. Viimases asuvad ainult antud lepingu mahus projekteeritud uute elementide mudelid. DWG Uuringud GD_Topogeodeesia XML IFC MA30815 Osamudelid DWG Põhiprojekt ZZ-BIM XML Kaaskirjad 6.1.7 Infomudeli kaaskiri Infomudeli kaaskirja eesmärgiks on hõlbustada mudeli mõistmist, kirjeldada osapooltele mudeli erinevusi ja iseärasusi võrreldes rakenduskava nõuetega ning vähendada seeläbi võimalusi vääriti tõlgendamiseks. Kaaskiri tuleb esitada kõigi projekti mudelite ülevaatamiseks esitamisel ja üleandmiselt koos infomudeliga. Mudeli kaaskiri tuleb esitada .pdf formaadis. Täpsem info kaaskirja nõuete kohta failis „Lisa 4 Mudeli kaaskirja nouded“. 6.2 Tehnilised üldnõuded 6.2.1 Põhimõtted Mudeli elementide nimetused peavad olema üheselt ja lihtsalt arusaadavad. Modelleerimistarkvara originaalformaadis mudeli eksportimisel ifc formaati tuleb tagada mudeli andmesisu ülekandumine IFC formaati. 14   P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava Failide nimed peavad vastama punkti 6.1.5 nõuetele. BIM mudelis tuleb kajastada kõik elemendid, mis on toodud punktis 5 osamudelite kirjelduse all. 6.2.2 Mittegeomeetriline info (andmesisu) Mudeli mittegeomeetriline info tuleb esitada eesti keeles. Mudelisse ei ole lubatud sisestada valet informatsiooni. Kogu projekteerimiskestuse jooksul mudelisse sisestatud info peab olema tõene. Kõik elemendid peavad sisaldama andmesisu, mis on toodud failis“ Lisa 7 Atribuudid“. Kui on tegemist mõne elemendiga, mida ei ole toodud antud tabelis või on tegu abielemendiga, siis tuleks lisada vähemalt elemendi kirjeldav nimetus. 6.2.3 Mudeli geomeetriline täpsus BIM mudel koostatakse eelprojekti etapis. Mudeli geomeetriline täpsus on LOD200 (teed ja rajatised) ja LOD100(kõik teepäraldised sh aiad, piirded, väravad, ulukitarad, tähispostid, liiklusmärgid, müratõkkeseinad, teeseadmed, VMS märgid ja muud sarnased objektid) ehk lihtsustatud kujutis, tulenevat projekti ajakriitilisusest. Projekti koostamise käigus kontrollitakse mudeli elementide täpsusastme vastavust töö eesmärgile. Mudeli täpsusastet korrigeeritakse kokkuleppel Tellijaga juhul kui see on põhjendatud ja vajalik eelprojekti eesmärkide täitmiseks. 6.2.4 Mudeli koordinaadistik Mudelid peavad olema L-EST97 koordinaatsüsteemis ja kõrguslikult EH2000. Sel juhul puudub vajadus mudelites olevate reeperite järele. Mõõtühikud meetrites. 15   P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava 6.2.5 Märkuste esitamine Märkuste esitamine toimub .doc (Word) võid .xlsx (Excel) faili abil, kuhu lisatakse nii pilt probleemsest kohast kui ka kommentaar. 6.2.6 Tehnovõrkude modelleerimise värvitoonid Tehnovõrkude modelleerimise värvitoonid täpsustatakse töö alustamisel ning kooskõlastatakse BIM koordinaatoriga. Üldpõhimõte on, et süsteemid peavad olema üksteisest värvide kaudu selgelt eristatavad. 6.2.7 Mudeli geomeetrilised vastuolud Üldreeglina modelleeritakse kõik elemendid ligikaudsete mõõtmete, mahu ja kogusega. Eelprojekti etapis on elementide omavahelised lubatud lõikumised järgmised: • Katendikihtide mudelite omavaheline lõikumine – 10 cm; • Täitematerjalide mudelite omavaheline lõikumine – 50 cm; • Kaeve mudeli eri osade omavaheline lõikumine – 50 cm; • Tee konstruktiivsete kihtide lõikumine rajatistega – 10 cm; 3D pindadest ei lõigata välja poste, truupe jms seega ei kontrollita ka nende omavahelisi konflikte. Lubatud pole torustike omavaheline lõikumine ja lõikumine rajatistega. Omavaheliste lõikumiste all on peetud silmas vaid kahe pinna/elemendi lõikumist: 16   P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava Näiteks pildil on näha kahe erineva pinna vahel väikest lõikumine, mis on väiksem kui 1 cm. 7 Kvaliteedinõuded Teistele osapooltele avaldatav infomudel peab vastama järgmistele kvaliteedinõuetele: • BIM-mudelis ei ole mittevajalikke elemente (näiteks üleliigseid ja projektlahendusse mitte kuuluvaid elemente); • mudelite geomeetria on korrektne (nt ei tohi olla pindadel 0-punkte, mis tekitavad visuaalselt ebaloogilise pinna või terava tipu) • modelleeritud elementide vahel ei ole geomeetrilisi konflikte, mis ületaks lubatud tolerantse; • mudelitele on lisatud nõutud andmesisu; • modelleerimisel on järgitud rakenduskavaga kehtestatud nõudeid; • failinimed vastavad rakenduskava nõuetele. Iga projekteerija kontrollib ise oma mudelit visuaalselt (eemaldab mudelist mittevajalikud elemendid, vaatab üle andmesisu ning vajadusel teeb automaatkontrolle) 17   P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava BIM koordinaator kontrollib nii visuaalselt (st vaatab üle erinevate mudelite paiknemise koondmudelis ja kontrollib andmesisu) kui ka vajadusel automaatkontrollidega kogu koondmudelit. Andmesisu kontrollimise käigus eksporditakse kogu andmesisu Excelisse ning veendutakse, et kõigil elementidel on andmesisu lisatud ja korrektne. Automaatkontrollide tegemisel kasutatakse Navisworksi töövahendeid Clash Detective, millega saab tuvastada erinevate elementide/pindade omavahelisi lõikumisi (näiteks ei tohiks ristuda erinevad tehnovõrgud ja ei tohi pindade lõikumised olla suuremad kui lubatud lõikumised punktis 5.2.7). Elementide omavaheliste lõikumiste ületavate konfliktide ilmnemisel informeerib sellest projektijuhti ja projekteerijat. Võimalikud erisused on kajastatakse infomudeli kaaskirjas. 7.1 Infoturbe plaan Eesmärk: Tagada, et kõik projekteerimise faasis loodavad süsteemid ja lahendused oleksid turvalised ja vastaksid meie organisatsiooni infoturbenõuetele. Infoturbe korraldamine määratleb ettevõttes suunised oma infovarade turvalisuse tagamisel. Turvameetmete rakendamisega püüab ettevõte vältida oma infovarade kahjustamist ja tagada katkestusteta tegevus oma ülesannete täitmisel. Infoturbe korraldamine sõnastab turbe eesmärgid, nende saavutamise suunised, üldise turbekorralduse ja strateegia ning turbemehhanismide rakendamise. Ettevõtte infoturbe korraldamine hõlmab kõiki ettevõtte töötajaid ja alltöövõtjaid. Vastutus Üldvastutus infoturbe tagamise eest on ettevõtte juhil. Infoturbe meetmete rakendamist koordineerib vastutav isik. Kõik ettevõtte töötajad vastutavad oma töövaldkonnas turbe eesmärkide saavutamise ja kehtestatud kordade täitmise eest. Konkreetsete turvameetmete rakendamine kajastub ametijuhendites. Väline audit tellitakse vastavalt vajadusele, aga mitte harvemini kui kord kolme aasta jooksul. Infovarad Varade üle peab arvestust vastutav isik. Infoturbe korraldamine 18   P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava 1. Personali turve 1) Personali töölevõtul tuleb uuele töötajale tutvustada infoturvet reguleerivaid eeskirju. 2) Ametijuhenditesse või töölepingusse tuleb lisada asjakohased turvanõuded. 3) Töötaja vabastamisel tuleb tagada viimase tööpäeva lõpuks kõikide tema valduses olevate varade ja pääsuvahendite tagastamine ja pääsuõiguste tühistamine. 4) Töötajaid tuleb teavitada neid puudutavate infoturbe meetmete muutustest ja turvaintsidentidest viivitamatult. 5) Töötajale peab olema tagatud infoturbealane koolitus. 2. Üldturve 1) Üldturvet korraldab ettevõtte juhi poolt määratud töötaja. 2) Sissepääs ruumidesse tuleb tagada tööalase vajaduse ja vastutuse alusel. Võtmete arvu ja jagamise üle tuleb pidada kirjalikku arvestust. 3) Olulistes ruumides peab olema paigaldatud valvesignalisatsioon ja tagatud reageerimisvõimekus häirele. 4) Tööruumidest viimasel väljujal tuleb sulgeda aknad ja lukustada uks(ed). 5) Hoolde- ja remonditöölistel lubada viibida ruumides ainult koos saatjaga. 3. Juhisdokumendid Ettevõtte infovarade, turvameetmete loetelu, infosüsteemi kasutajate õigused ja kohustused, infosüsteemi varundamise ning muud infoturvet reguleerivad korrad kehtestatakse ettevõtte juhi poolt. 4. Andmete ja dokumentide turve 1) Andmeturbe eesmärk on tagada andmete töötlemise vastavus kehtivatele õigusaktidele. 2) Kõigile andmetele on määratud omanik. 3) Vastutav isik korraldab andmete tehnilise haldamise ja administreerimise andmete omaniku eest ja vastavalt andmete omaniku poolt esitatud nõuetele infotehniliste vahenditega. 4) Asutuste vaheline dokumentide ja andmekandjate üleandmine ning vastuvõtmine tuleb dokumenteerida. 5. Juurdepääsu korraldamine 1) Juurdepääs infovaradele peab olema korraldatud tööalase vajaduse ja vastutuse alusel. 2) Pääsuparoole tuleb vahetada vähemalt kaks korda aastas. 3) Süsteemiparoolid peavad olema deponeeritud turvalises asukohas. 6. Infovahetuse turve 1) Väljaspoole ettevõtte ruume viidavatel kõvaketastel olevad konfidentsiaalsed andmed peavad olema krüpteeritud. 2) Süsteemilogid tuleb säilitada vähemalt neli nädalat ja nende revisjon tuleb sooritada vähemalt kord kuus või vastavate turvaintsidentide korral. 3) Tagada kõigi tarbetute konfidentsiaalsete andmetega paberdokumentide ja 19   P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava füüsiliste andmekandjate hävitamine. 4) Töökohtades ja e-posti süsteemis peab olema rakendatud viirustõrje. 7. Varundamine 1) Iga töötaja vastutab tema kasutuses olevate andmete varukoopiate tegemise eest. 2) Vastutav isik vastutab keskse süsteemi varukoopiate tegemise eest. Vähemalt kord aastas tuleb luua kõikidest andmetest varukoopia püsisäilituseks. 8. Turvaintsidentide käsitlemine 1) Turvaintsidentide käsitlemise eesmärk on tagada tekkiva kahju minimeerimine. 2) Turvaintsidentidest ja meetmete rakendamise mittevastavusest tuleb teavitada viivitamatult ettevõtte juhti. 3) Infoturbe eest vastutav isik peab tagama intsidendile reageerimise, registreerimise ja hilisema analüüsimise. 4) Intsidentide analüüse kasutatakse alusmaterjalina turvameetmete rakendamise plaani koostamisel ja uuendamisel. Infoturbekorralduse muutmine 1. Infoturbe korralduse muutmine peab tagama selle pideva vastavuse ettevõtte infoturbevajadusele. 2. Infoturbe korralduse läbivaatus toimub kord aastas või peale suuremaid muutusi ettevõtte või pärast tõsist intsidenti. 3. Muudatustest teavitatakse kõiki töötajaid. Järelevalve Järelevalvet ettevõtte infoturbe korraldamise täitmise üle peab infoturbe eest vastutav isik. Projektmaterjalide säilitamise kohustus Töövõtja sh alltöövõtjate projektmaterjalide säilitamise kohustus kehtib kuni 5 aastat toetuse lõppmaksest. 8 Kommunikatsioon Võtmeisik Protseduurid Guido Laagus Projekti puudutav kommunikatsioon töövõtja ja tellija vahel toimub läbi võtmeisiku; e-mail [email protected] 20   P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava Projekti meeskonna võtmeisikute haigestumise, puhkuste, lähetuste vm info edastab võtmeisik Tellijale esimesel võimalusel või 1 nädal ette teatamisega. Võtmeisikut võib sel juhul tellija nõusolekul asendada abiprojektijuht. Suhtluses tuleb järgida järgnevaid punkte: • Töövõtja suhtleb Tellijaga eesti keeles nii suuliselt, kui kirjalikult. • Töövõtja vastab Tellija järelpärimistele Tööde tegemise hetke olukorra kohta 3 tööpäeva jooksul ning lubab kontrollida Tööde tegemise käiku. Töövõtja informeerib viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest. • Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel, selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil, loetakse see kätte saaduks järgmisel tööpäeval. Koosolekud toimuvad vastavalt projektijuhi poolt Tellijaga kokku lepitud graafikule või vajaduspõhiselt eelneva teavitamisega MS Outlook kalendri kaudu. Koosolekud toimuvad läbi MS Teams rakenduse või varem kokkulepitud asukohas. Kui koosolekuks on kokku lepitud ka mudeli eksport, siis annab selle valmimisest teada BIM koordinaator. Töömudelite uuendamine ja edastamine toimub jooksvalt. Töövõtja ettevõttesisene suhtlus toimub MS Teams rakenduse kaudu ning korralistel koosolekutel. Avalikkusega suhtlemise korraldab Tellija. Kinnitanud: Taavi Sadam 14.05.2026 Projektosakonna juhataja Reaalprojekt OÜ 21  Saatja: "Tiit Vunk" <[email protected]> Saaja: "MNT Teed" <[email protected]> Teema: FW: P26016 Tartu PÜS Kuupäev: 2026-05-27 08:44 Tere Meile esitati BIM rakenduskava Tartu põhjapoolse ümbersõidu lepingus. Palun registreerida ja suunata mulle täitmiseks. Asjatoimik: 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 Kärevere möödasõit, km 170,5-178,7 Kardla-Tartu lõik ja Tartu põhjapoolne ümbersõit, MA asjatoimik 15-1/20-0156 Tiit Vunk Transpordiameti projekteerimise osakonna projektijuht From: Taavi Sadam <[email protected]> Sent: Wednesday, May 20, 2026 9:21 AM To: Tiit Vunk <[email protected]> Cc: Guido Laagus <[email protected]> Subject: P26016 Tartu PÜS Tere Esitan Tartu põhjapoolse ümbersõidu BIM rakenduskava. Tervitades Taavi Sadam Projektosakonnajuhataja Reaalprojekt OÜ Vabaduse pst 174B +372 5110864 <mailto:[email protected]> [email protected] <http://www.reaalprojekt.ee/> www.reaalprojekt.ee