Harjumaa Kiili vald Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu koostamise algatamine

KIILI VALLAVOLIKOGU OTSUS Kiili 21. mai 2026 nr 11 Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu koostamise algatamine Otsus võetakse vastu planeerimisseaduse § 124 lg 6, § 128 lg 1 ja lg 5 ja § 142 lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-d 3, 4, 5 ja § 35, Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda kesk- konnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 16 p 1 ning arvestades 20.06.2025 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/1484 ja 01.12.2025 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/194-25. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Kiili Vallavolikogu (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]) . Detailplaneeringu koostamise menetleja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on PAABOR PROJEKT OÜ (Malli tn 3, 60516 Lombi küla, telefon 53586223, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on PAABOR PROJEKT OÜ (Malli tn 3, 60516 Lombi küla, telefon 53586223, e-post [email protected]). 1. Algatada Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu koostamine (DP0384). Käesoleva otsuse põhjendused on esitatud lisas 1. 2. Planeeritava maa-ala suurus on 20954,0 m2, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2. 3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering 4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m2. Vastavalt taotlusele planeeritakse Nabala mõisa krundile rajada juurde mitu abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendada olemasolevat abihoonet, mis  asub mõisast põhja suunas. Lisaks on planeeritud maastikukujunduse põhiprojekti alusel rajada mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Mõisatalu (ja osaliselt ka Nabala mõisa krundile) tohib rajada kroketiplatsi ja tenniseväljaku ning tribüüni koos abihoonega. Planeeritavat tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust soovitakse välja rentida nii hobikorras mängimiseks kui ka võistluste korraldamiseks. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate kruntide piires. Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt ja vajadusel maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist. 5. Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 6. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva otsuse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4. 7. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5. 8. Mitte algatada Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringule KSH menetlus. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu osas on käesoleva otsuse lisa nr 6. 8.1. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus. 9. Kiili Vallavolikogul on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all mõeldakse eelkõige: 9.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine. 10. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7. 11. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. 12. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. 13. Otsus jõustub teatavaks tegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Merje Einmann vallavolikogu esimees Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavolikogu 21.05.2026 otsusele nr 11; 2. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem; 3. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 4. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 5. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu lähteseisukohad; 6. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu KSH eelhindamine.  Lisa 1 Seletuskiri Kiili Vallavolikogu 21.05.2026 otsuse nr 11 juurde Detailplaneeringu nimetus Nabala küla Nabala mõisa detailplaneering (DP0384). 1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Nabala külas. Planeeringuala suurus on 20954,0 m². Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1. Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Nabala mõis 14433.0 30401:003:0240 Elamumaa 100% 2 Mõisatalu 6521.0 30401:003:0021 Maatulundusmaa 100% Tabel 1: Planeeritava maa-ala katastriüksused Planeeringualaga külgnevad katastriüksused Detailplaneeringu ala piirnevad katastriüksused on esitatud tabelis 2. Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 11151 Tõdva- 1 114359.0 30401:002:0061 Transpordimaa 100% Nabala tee 2 Pääsukese tee 2a 911.0 30401:001:2653 Elamumaa 100% 3 Pääsukese tee 4 2935.0 30401:003:0018 Elamumaa 100% 4 Pääsukese tee 6 2149.0 30401:003:0030 Elamumaa 100% 5 Pääsukese tee 6a 366.0 30401:003:0205 Tootmismaa 100% 6 Pääsukese tee 3995.0 30401:003:0608 Transpordimaa 100% 7 Leevikese tee 799.0 30401:001:2488 Transpordimaa 100% Nabala 8 332.0 30401:001:2485 Transpordimaa 100% kergliiklustee 9 Tihase tee 1 3722.0 30401:003:0040 Elamumaa 100% 10 Tihase tee 3 4119.0 30401:003:0045 Elamumaa 100% 11115 Kurna- 11 217831.0 30401:003:0228 Transpordimaa 100% Tuhala tee Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid Olemasolev looduskeskkond Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised EHR kood Nimetus Seisund Kasutuselevõtu aasta Ehitisealune pind 1 116034348 Abihoone Olemas 116.0 2 121299976 Puukuur Püstitamisel 60.0 1  3 220770704 Puurkaev Kavandatav 0.1 4 291668249 piirdeaed 1 Püstitamisel 5 116034346 mõisahoone elamu Olemas 1939 473.8 6 221428694 piirdeaed 2 Püstitamisel Tabel 3: Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Olemasolev tehnovarustus Planeeringualal ja lähiala on olemas kõik vajalikud trassid. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Planeeringualale on ligipääs Pääsukese teelt, 11151 Tõdva-Nabala teelt või 11115 Kurna- Tuhala teelt. Kehtivad piirangud Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: Liik ID Ulatus (m2) Nimi 1 Uuringu ala U1552 17,331.14 Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum 2 Sideehitise 82281839 22.02 Sideehitis maismaal kaitsevöönd 3 Sideehitise 82376160 48.03 Sideehitis maismaal kaitsevöönd 4 Sideehitise 82281841 87.61 Sideehitis maismaal kaitsevöönd 5 Sideehitise 57664189 2.53 Sideehitis maismaal kaitsevöönd 6 Sideehitise 82376210 120.98 Sideehitis maismaal kaitsevöönd 7 Sideehitise 82376203 68.02 Sideehitis maismaal kaitsevöönd 8 Sideehitise 82281823 13.35 Sideehitis maismaal kaitsevöönd 9 Sideehitise SIDE19000 26.98 Sideehitis maismaal kaitsevöönd 10 Sideehitise 180610167 1.46 Sideehitis maismaal kaitsevöönd 11 Sideehitise 199387617 47.90 Sideehitis maismaal kaitsevöönd 12 Ühisveevärgi ja - KAEV336836 12.43 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitis kanalisatsiooni vöönd 13 Ühisveevärgi ja - KAEV336971 12.43 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitis kanalisatsiooni vöönd 14 Ühisveevärgi ja - KAEV336835 12.43 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitis kanalisatsiooni vöönd 15 Ühisveevärgi ja - KAEV336357 7.58 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitis kanalisatsiooni vöönd 16 Ühisveevärgi ja - KAEV336834 12.43 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitis kanalisatsiooni vöönd 17 Ühisveevärgi ja - STA251281 688.49 Maa-alune vee ja kanal.survetorustik kanalisatsiooni vöönd alla 250mm 18 Ühisveevärgi ja - VTABB251281 954.39 Maa-alune vee ja kanal.vabavoolne kanalisatsiooni vöönd torustik alla250mm ja üle 2m süg. 19 Avalikult kasutatava 11115 2,088.77 Maantee tee kaitsevöönd 20 Elektripaigaldise 168064916 415.75 Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) kaitsevöönd 2  21 Muinsuskaitseala või 17936 886.42 Kinnismälestis kinnismälestise kv 22 Elektripaigaldise 1431293 15.11 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi kaitsevöönd 23 Elektripaigaldise 403657 95.14 Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) kaitsevöönd 24 Elektripaigaldise 24035114 89.73 Elektriõhuliin alla 1 kV kaitsevöönd 25 Elektripaigaldise 326695966 35.28 Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) kaitsevöönd 26 Elektripaigaldise 636588473 321.23 Elektrimaakaabelliin kaitsevöönd 27 Piiratud asjaõigusega PARI_436552 340.69 Isiklik kasutusõigus ala Tabel 4: Nabala mõis katastriüksuse kehtivad piirangud Liik ID Ulatus (m2) Nimi 1 Uuringu ala U1552 17,331.14 Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum 2 Avalikult kasutatava 11151 2,017.37 Maantee tee kaitsevöönd 3 Avalikult kasutatava 11115 2,116.38 Maantee tee kaitsevöönd Tabel 5: Mõisatalu katastriüksuse kehtivad piirangud ÜVK kohustus ÜVK-ga liitumine on kohustuslik. 2. Algatamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m2. Vastavalt taotlusele planeeritakse Nabala mõisa krundile rajada juurde mitu abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendada olemasolevat abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. Lisaks on planeeritud maastikukujunduse põhiprojekti alusel rajada mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Mõisatalu (ja osaliselt ka Nabala mõisa krundile) tohib rajada kroketiplatsi ja tenniseväljaku ning tribüüni koos abihoonega. Planeeritavat tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust soovitakse välja rentida nii hobikorras mängimiseks kui ka võistluste korraldamiseks. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate kruntide piires. 3 Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt ja vajadusel maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva otsuse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4. Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Nabala külas Nabala mõisa katastriüksusele maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud väikeelamumaa (EV). 4 Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. toodud tingimused: o Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa, välja arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti; o Lisanduva asundusega aladel (tiheasustus) on soovituslikuks krundi suuruseks üksikelamu püstitamiseks on 2000 m² ja kaksikelamu püstitamiseks 3000 m²; o Üksikelamu krundil lubatud ehitada kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone; o Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0 m ning abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. väikeelamumaale (EV) toodud tingimused: o Suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300 m²; o Ehituskrunti ei hoonestata kui krundi pikkus avaliku tänava või platsi joonel on alla 15 m; o Väikeelamu tervikkrundile on lubatud ehitada üks üksikelamu (ühe korteriga elamu) ja üks abihoone; o Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga. o Maakasutuse valdav sihtotstarve on väikeelamumaa (EV). Lubatud on elufunktsiooni teenindav teemaa (LT), soovitav koos tänavahaljastusega ning haljasala maa (HP). Üldkasutatavate haljasalade või haljaskoridoride osakaal minimaalselt 15%. Haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti. o Abihooneid võib plokistada naaberkruntide piiril või kavandatakse krundi piirile naabrite ühise kirjaliku kokkuleppe alusel. o Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides. Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Nabala külas Mõisatalu katastriüksusele maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud haljasala ja parkmetsa maa (HP). Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. väikeelamumaale (EV) toodud tingimused: o Maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus haljasala maa (HP) ja parkmetsa maa (HM). Planeeringus määratud haljasaladel ja parkmetsades ei ole ehitustegevus lubatud välja arvatud haljasala rajamistööd ning kergliiklusteede, tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine, näiteks alajaamad, laululava, lõkke- või peoplats jne. o Hoonestamine on lubatud ainult olemasoleva hoonestuse mahus. Hoonestamata alade hoonestamine ei ole lubatud. 3.1. Kiili valla üldplaneeringu muudatuse ettepanek Nabala mõis katastriüksus on hoonestatud ja sellel asub hetkel mõisa hoone ja 3 abihoonet (abihoone, kuur, kasvuhoone). Mõisatalu katastriüksus ei ole hoonestatud, kuid alustatud on tenniseväljaku ja kroketiplatsi ehitusega. Kehtiv üldplaneering lubab väikeelamumaal rajada 1 elamu ja 1 abihoone (kokku kuni 300 m2), antud detailplaneeringuga tehakse ettepanek planeeringualal muuta suurimat lubatud hoonete arvu 12-ni. Nabala mõis ei ole klassikalises mõttes ühepereelamu vaid mõisakompleks, seega vajab mõisale kohaselt abihooneid vastavalt mõisamajandamise vajadusele. Planeeritud hooned on ehitisealuselt pinnalt 8-69 m2, seega ei ole tegemist suurte hoonetega. Planeeritud hoonete ja rajatiste ning väikevormide/elementide rajamine on põhjendatud ning üldtulemus on harmooniline ja kooskõlas mõisa hoonega. Planeeringulahenduse elluviimisel tõstetakse Nabala mõisa populaarsust külastajate seas ning 5 lisanduvad renditavad kroketi ja tenniseväljakud annavad lisandväärtust aktiivse vaba aja veetmise näol nii külastajatele kui ka piirkonna elanikele. 4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Nabala külas Nabala mõisa katastriüksusele maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud elamuala. Planeeringuala asub tiheasustusalas. Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust Elamu maa-ala on ühe korteriga elamu (üksikelamu, rida- või kaksikelamu sektsioon) ja kahe või mitme korteriga elamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning elamute vahelisse välisruumi mahuliselt sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Elamu maa-alal on lubatud: o Erinevat tüüpi elamud - üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme korteriga elamud. Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused (tabel 1). o Kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, 6  raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned ning garaažid kui need sobituvad arhitektuurselt ja funktsionaalselt piirkonda. o Hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, haigla-, ravi-, spordihoonete kavandamisel kõrvalotstarbena elamu maa-alale, peab arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise otstarbe toimimist. o Muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnoehitised. Ehitustingimused elamu maa-alal: o Krundistruktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede paiknemist. Moodustatavad krundid peavad olema mõistliku kuju ja jaotusega. Soovitav on mitte planeerida pikki ja kitsaid või teravnurkadega krunte. o Tiheasustusega ala saab laiendada vaid olemasoleva struktuuri jätkuna, et ei tekiks üksikuid eraldipaiknevaid elamugruppe asustamata aladele. o Alevis ja alevikes on maantee, peatänava ja teiste aktiivsemate tänavate äärde lubatud kavandada ümbritsevate elamutega sobituvat äriotstarbeid üldplaneeringus näidatud elamu maa-alale. Tegu on ärivööndi võimaldamise, tänavapildi elavdamise ja elamualade mitmekesistamisega, mis loob teenuste tarbimise- ning töökohti. Alev ja alevikud on olulised teenuskeskused, mille polüfunktsionaalsuse tugevdamiseks tuleb võimaldada eelkõige kaubandusliku ja teenindusliku iseloomuga ettevõtlust, büroopindu jm sarnaseid otstarbeid, millega ei kaasne olulist ruumilist mõju ümbritsevale elukeskkonnale. o Korterelamute kavandamisel peab planeeritavale krundile mahtuma hoonet teenindav parkimine, mänguväljak, haljasala jm vajalikud objektid ja rajatised. o Uue korterelamu kavandamisel tuleb jätta piisav kaugus naabrusesse jääva olemasoleva üksikelamu või kahe korteriga elamu vahele, et tagada privaatsus. o Laiendatavate või uute elamualade planeerimisel tuleb tagada hästi toimiv juurdepääs avalikult teelt, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, põhjalikult läbikaalutud ruumilise visiooni ja terviklahenduse alusel. Uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku sotsiaalse taristu osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga. o Juurdepääsude kavandamisel eelistada lahendusi, mis maksimaalselt kasutavad olemasolevaid teid ja taristuid. o Parkimine lahendada omal kinnistul planeeritava objekti parkimisvajadusest lähtuvalt. o Detailplaneeringus näha ette nõuetekohane ruumivajadus taristu paigaldamiseks. o Kohustuslik on uute elamute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala asub reoveekogumisalal. Perspektiivsel reoveekogumisalal tuleb trassid rajada viisil, mis võimaldaksid ühendamist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga vastavate liitumispunktide valmimisel. 5. Algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida. Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on 7 huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti. 5.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve. 5.1.1. Elamumaa moodustamise mõjud Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne): o ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi miinimumkriteeriumid; o 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris – kõrge kvaliteediga ehituskultuuri edendamine; o Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine; o PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted; o Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise juhend. Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi. Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid 8 võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne. Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“). Järgneval joonisel on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal. 1 JUHTIMINE 100% 90% 80% 8 ILU 2 FUNKTSIONAALSUS 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 7 KOHATUNNETUS 0% 3 KESKKOND 6 KONTEKST 4 MAJANDUS 5 MITMEKESISUS Joonis 3: Kontrollküsimustiku võrkdiagramm Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele. 5.1.2. Detailplaneeringu mõjud üldplaneeringust lähtuvalt Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6): o atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks; o elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga. Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja 9 ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju. Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati: o uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi; o vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste teket piirkonna looduskeskkonnale; o uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega; o miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks; o atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse ja majandusliku arengu. Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Mõju Tulemus Elukeskkonna kvaliteet Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu ja elamistingimused katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba suuremas osas välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Ei kaasne ehitustegevusega kaasnevat negatiivseid häiringuid. 2. Nabala mõisa krundile rajatakse juurde mitu abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendatakse olemasolevat abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. 3. Maastikukujunduse põhiprojekti alusel rajatakse mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. 4. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. 5. Mõisatalu (ja osaliselt ka Nabala mõisa krundile) rajatakse kroketiplatsi ja tenniseväljaku ning tribüüni koos abihoonega. Planeeritavat tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust soovitakse välja rentida nii hobikorras mängimiseks kui ka võistluste korraldamiseks. 6. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad. 2. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Lisanduvad mõisakompleksi külaliste autod. Kontaktvööndis olemasolevat olukorda ei muudeta 10  paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. 3. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise iseloomuga, ehitustegevuse ajal. 4. Üldplaneeringuga määratud haljasala ja parkmetsa maa pole avalikult ligipääsetav. Kokkuvõte: positiivne mõju. Majandusliku arengu Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu intensiivistumine katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Positiivne mõju: 1. Nabala mõisa krundile rajatakse juurde mitu abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendatakse olemasolevat abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. Maastikukujunduse põhiprojekti alusel rajatakse mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. 2. Mõisatalu (ja osaliselt ka Nabala mõisa krundile) rajatakse kroketiplatsi ja tenniseväljaku ning tribüüni koos abihoonega. Planeeritavat tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust soovitakse välja rentida nii hobikorras mängimiseks kui ka võistluste korraldamiseks. 3. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. 4. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine). Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. 2. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise iseloomuga, ehitustegevuse ajal. Kokkuvõte: pigem positiivne mõju seoses suurenevate kohalike teenuste tarbimisega. Osa negatiivseid mõjusid on ajutise iseloomuga ja on võimalik leevendada täiendavate tingimuste seadmisega. Uute elanike tulek Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu piirkonda, suurendab nii katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. valla kui ka teenuse Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile pakkujate tulusid antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja (kulusid) abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. KOV elanike arv ei suurene Positiivne mõju: 1. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. 2. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine). Negatiivne mõju: 11  1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad. 2. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele. 3. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele. Kokkuvõte: negatiivne mõju seoses KOV kulude kasvuga infrastruktuurile. Transpordi-ja Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu infrastruktuuri katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. paranemine Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile (halvenemine) antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Ei kaasne ehitustegevusega kaasnevat negatiivseid häiringuid. 2. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus aga on võimalik seada täiendavad tingimused detailplaneeringus ohutuse suurendamiseks. Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad. 2. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele. 3. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud infrastruktuuri hooldusele. Kokkuvõte: pigem negatiivne. Osa negatiivseid mõjusid on ajutise iseloomuga ja on võimalik leevendada täiendavate tingimuste seadmisega. Ühistranspordi tasuvuse Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu paranemine katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Positiivne mõju: 1. Puudub. Negatiivne mõju: 12  1. Detailplaneeringu lahendus ei näe ette ühistranspordi ega kergliikluse infrastruktuuri parendamist, vaid hoopis suureneb autokasutus ühistranspordi ja jalgsi (ja teiste kergliiklejate) liikumise arvelt. Kokkuvõte: kuna enamus külalisi kasutavad autotransporti on mõju pigem negatiivne. Liikumisvõimaluste ja Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu juurdepääsetavuse katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. paranemine Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile (halvenemine) antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Ei kaasne ehitustegevusega kaasnevat negatiivseid häiringuid. 2. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus aga on võimalik seada täiendavad tingimused detailplaneeringus ohutuse suurendamiseks. Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad. 2. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele. 3. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud infrastruktuuri hooldusele. Kokkuvõte: pigem negatiivne KOV võimalikke kulude suurenemisega infrastruktuurile. Osa negatiivseid mõjusid on ajutise iseloomuga ja on võimalik leevendada täiendavate tingimuste seadmisega. Loodusmaastiku Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu asendumine katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. tehismaastikuga Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile (looduskoosluste antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja hävimine) abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba suuremas osas välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Ei kaasne ehitustegevusega kaasnevat negatiivseid häiringuid. 2. Nabala mõisa krundile rajatakse juurde mitu abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendatakse olemasolevat abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. 3. Maastikukujunduse põhiprojekti alusel rajatakse mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. 4. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. 13  5. Mõisatalu (ja osaliselt ka Nabala mõisa krundile) rajatakse kroketiplatsi ja tenniseväljaku ning tribüüni koos abihoonega. Planeeritavat tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust soovitakse välja rentida nii hobikorras mängimiseks kui ka võistluste korraldamiseks. 6. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad. 2. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Lisanduvad mõisakompleksi külaliste autod. Kontaktvööndis olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. 3. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise iseloomuga, ehitustegevuse ajal. 4. Üldplaneeringuga määratud haljasala ja parkmetsa maa pole avalikult ligipääsetav. Kokkuvõte: pigem positiivne mõju seoses korrastatud alade suurendamisega ja kogu küla elukeskkonna parendamisega. Maastiku killustumine Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Positiivne mõju: 1. Nabala mõisa krundile rajatakse juurde mitu abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendatakse olemasolevat abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. 2. Maastikukujunduse põhiprojekti alusel rajatakse mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. 3. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. 4. Mõisatalu (ja osaliselt ka Nabala mõisa krundile) rajatakse kroketiplatsi ja tenniseväljaku ning tribüüni koos abihoonega. Planeeritavat tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust soovitakse välja rentida nii hobikorras mängimiseks kui ka võistluste korraldamiseks. 5. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. Negatiivne mõju: 1. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid on ajutised. Kokkuvõte: positiivne mõju seoses korrastatud alade suurendamisega ja kogu küla elukeskkonna parendamisega. Põllumaastiku ja selle Detailplaneeringu alal põllumajandusmaastik puudub. harimise tasuvuse vähenemine Kokkuvõte: mõju puudub. Maaparandussüsteemide Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu rikkumine katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on 14  lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse kaasata vajadusel maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist. Kinnisvaraarenduse Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu muutumine valdavaks katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. maakasutuseks – söötis Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile kõlvikud antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Positiivne mõju: 1. Ei toimu suuremahulist kinnisvara arendamist. 2. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. 3. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. Negatiivne mõju: 1. Puudub. Kokkuvõte: positiivne mõju. Ehitusalade stiihiline Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu areng katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Positiivne mõju: 1. Ei toimu suuremahulist kinnisvara arendamist. 2. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. 3. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. Negatiivne mõju: 1. Puudub. Kokkuvõte: positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Sotsiaalse ja tehnilise Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu infrastruktuuri rajamise katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. vajadus – suur koormus Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile valla eelarvele antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Positiivne mõju: 1. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. 15  2. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine). Negatiivne mõju: 1. Suurenevad KOV sotsiaalse infrastruktuuri kulud. Kasvava elanike arvuga vallal on vaja teha järjest suuremaid kulutusi haridusasutuste ehitamiseks ja ülalpidamiseks. 2. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele. 3. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele. Kokkuvõte: pigem negatiivne mõju seoses KOV kulude kasvuga. Võimalik loodusliku Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu reljeefi muutmine, katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. mõjud pinnasele (mõju Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile avaldavad transport, antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja pinnasetööd, ehitusprahi abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud laokile jätmine) ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Positiivne mõju: 1. Ei toimu suuremahulist kinnisvara arendamist. 2. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. 3. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Ehitustegevust ei toimu ja ei soodusta majanduslikku arengut. 2. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid on ajutised. Kokkuvõte: Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist. Pinna-ja põhjavete Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu reostusohu suurenemine katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Positiivne mõju: 1. ÜVK-ga liitumine on kohustuslik. Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate ehitus tingimuste seadmisega. Ökoloogiliste Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu protsesside kulg võib katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. olla takistatud Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile 16  antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Positiivne mõju: 1. Ei toimu suuremahulist kinnisvara arendamist. 2. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. 3. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele. 2. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele. Kokkuvõte: Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist. Radoonioht siseõhus Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate ehitus tingimuste seadmisega. Võimalik visuaalne Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu reostus katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Positiivne mõju: 1. Ei toimu suuremahulist kinnisvara arendamist. 2. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. 3. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. 17  Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Võimalik Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu keskkonnakvaliteedi katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. paranemine ning valla Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile tuntuse ja maine tõus antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Positiivne mõju: 1. Ei toimu suuremahulist kinnisvara arendamist. 2. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. 3. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. 4. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. 5. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine). Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Kokkuvõte: positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Loodusressursside Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu tarbimise katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. suurenemine Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Positiivne mõju: 1. Ei toimu suuremahulist kinnisvara arendamist. 2. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. 3. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. 4. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. 5. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine). Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. ÜVK-ga liitumine on kohustuslik. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Tabel 6: Detailplaneeringu mõjud. Lähtudes tabelis 6 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud ja on ka positiivseid mõjusid kuid positiivsed mõjud ületavad negatiivseid. Lähtudes eelnevast saab väita, et Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele suurema ehitusõiguse määramine vastab suuremas osas kvaliteetsele ruumiloomele ja võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. 18 Kokkuvõtvalt Lähtudes eelnevast saab väita, et Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine vastab suuremas osas kvaliteetsele ruumiloomele sest: 1. Koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek luua elamumaadele uued, tänapäevased tingimused on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele. 2. Tabelis 6 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivseid mõjusid, siiski positiivsed mõjud ületavad negatiivseid. 3. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba suuremas osas välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Ei kaasne ehitustegevusega kaasnevat negatiivseid häiringuid. 4. Nabala mõisa krundile rajatakse juurde mitu abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendatakse olemasolevat abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. 5. Mõisatalu (ja osaliselt ka Nabala mõisa krundile) rajatakse kroketiplatsi ja tenniseväljaku ning tribüüni koos abihoonega. Planeeritavat tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust soovitakse välja rentida nii hobikorras mängimiseks kui ka võistluste korraldamiseks. 6. Maastikukujunduse põhiprojekti alusel rajatakse mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. 7. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. 8. Suureneb kohalike teenuste hulk. 9. Ei toimu suuremahulist kinnisvara arendamist. 10. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt ja vajadusel maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist. 6. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline. Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m3/ööp ning Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on kehtestatud aastani 2030. Peale OÜ Kiili KVH omab Kiili vallas kehtivat veeluba O-C veekihist veevõtuks veel Nabala Põllumajanduse OÜ. Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Kliimaministeerium, ja 19 koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest. Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru kehtestamiseks. Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal, tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele. Eesmärgiga täpsustada kehtestatud detailplaneeringutes fikseeritud ja menetluses olevate detailplaneeringutega kavandatava veevõtu vastavust kinnitatud prognoosvarule viis Kiili KVH OÜ läbi kontrollarvutuse. Kontrollarvutuse koostamisel liideti kokku 2024.a. veelubadega O-C ja C-V puurkaevudest prognoositava tegeliku veevõtu kogused ja veekogused, mis on kehtestatud detailplaneeringutes fikseeritud (lubatud). Kontrollarvutuse käigus selgus, et Kiili vallale eraldatud põhjaveevaru (1300 m3/d) katab hetke tegeliku veetarbimise (~847 m3/d), kuid ei kata kogu Kiili KVH OÜ tegevuspiirkonnas asuvate kehtestatud detailplaneeringutega fikseeritud veevajadust. Tulenevalt kontrollarvutusest on puudujääk ~388 m3/d. Kui arvestusse lisada ka hetkel menetluses olevad detailplaneeringud, on puudujääk ~703 m3/d. Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel tarbimisperioodidel, sh suvel. 7. Detailplaneeringu menetlus 20.06.2025 – Kiri nr 8-1/1484. Taotluse esitamine. 01.12.2025 – Haldusleping nr 8-15/194-25. 10.09.2025 – Kiili Vallavolikogu komisjoni koosolek. Kiili Vallavolikogu komisjon kiitis eskiislahenduse heaks. 8. Otsus Lähtuvalt eeltoodust algatab Kiili Vallavolikogu Nabala küla Nabala mõisa (DP0384) detailplaneeringu (vastavalt 20.06.2025 kirjaga nr 8-1/1484 edastatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekule). Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt 20  Aleksandri põik 5 Aleksandri põik 3 Aleksandri põik 1 Aleksandri põik Aleksandri põik 14 Aleksandri põik 2 Aleksandri põik 12 Aleksandri põik 10 Aleksandri põik 8 Aleksandri põik 6 Aleksandri põik 4 Mõisatalu Pääsukese tee 16 Pääsukese tee 10a Pääsukese tee 18 Pääsukese tee 12 Pääsukese tee 14 Pääsukese tee 10 Nabala mõis Pääsukese tee T3 Pääsukese tee 17 Pääsukese tee 21 Pääsukese tee 19 Mõisatalu Pääsukese tee 23 Pääsukese tee 6a Pääsukese tee 15 Pääsukese tee 6 Pääsukese tee Pääsukese tee 13 Pääsukese tee 4 Mõisatalu Pääsukese tee 11 Pääsukese tee 13a Pääsukese tee T2 Pääsukese tee 7 Pääsukese tee 11a Pääsukese tee 2a Pääsukese tee 5 Pääsukese tee 2 Pääsukese tee 9 Pääsukese tee 7a Pääsukese tee 3 Pääsukese tee 1 Jõeääre Külakeskuse Ööbikusalu Vana-Mõisatalu Vana-Mõisatalu  NABALA MÕISA JA MÕISATALU MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERINGU ESKIISJOONIS 3.0 6 7.0 5 9.0 6.5 4.4 2.4 5.8 4 3 2 4.00 4.00 P4 7 4.70 3.00 P5 7.00 +1 inva 4.00 16 1 2.0 9 5.0 10 14 433 m2 EP100% 1 11,3 / 4,5 2/1 1 / 10 950 m2* 11 Võresein Linnu joogikoht Võresein 8 d250 4.00 d110 Ümberpaigutatav olemasolev mänguvahend 14 TINGMÄRGID: EKSPLIKATSIOON: 5.0 d250 Kontaktvööndis asuva katastriüksuse piir Krundi piir 1 Olemasolev mõisa peahoone Olemasolev hoone 2 Olemasolev/laiendatav abihoone (majandushoone) 23.0 d110 Planeeritav hoone/hoone osa 3 Olemasolev abihoone (garaaž/majandushoone) 12 Hoonestusala piir 4 Olemasolev abihoone (kasvuhoone) 5.00 Olemasolev aed 5 Planeeritav abihoone (majandushoone) Likvideeritav/ümberistutatav puu Planeeritav abihoone (majandushoone) 16 6 13 d110 d250 Planeeritud paneelaed (tenniseväljakul) 6.9 P8 4.5 7 Planeeritav abihoone (kasvuhoone) Planeeritud aed (lippaed, betoonpostidega) 8 Planeeritav abihoone (paviljon) P8 Parkimiskohtade arv 9 Planeeritav abihoone (prügikonteinerid ja kompostikastid) Planeeritav parkimiskoht 6521 m2 Ä100% 15 Olemasolev juurdepääs 10 11 Planeeritav abihoone (lehtla) Planeeritav abihoone (paviljon) 2 7 / 4,5 1 /1 1 /1 150 m2 d250 Planeeritav juurdepääs 12 Planeeritav abihoone (tribüün+abiruumid) Olemasolevad puud (viljapuud, okaspuud, lehtpuud) 13 Planeeritav abihoone (majandushoone) Planeeritavad puud (okaspuud, viljapuud, lehtpuud) 14 Planeeritav kroketi plats 4.00 d110 15 Planeeritav tenniseväljak Olemasolevad tehnovõrgud 16 Planeeritav parkla 4.00 Olemasolev veetorustik Olemasolev kanalisatsioonitorustik Liugvärav Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev sidekaabel Olemasolev drenaazitorustik Krundi kasutamise tingimused Määratav ehitusõigus Krundi koormusindeks (KKKI) Korterite/elamuühikute arv (tk) Krundi koha-aadressi ettepanek Krundi planeeritud suurus (m2) Krundi kasutamise sihtotstarve Katastriüksuse sihtotstarve ja katastriüksuse sihtotstarvete Suurim hoonete kõrgus (m) ja osakaal (%) DP liikides Hoonetealune pind (m2) Suletud brutopind (m2) (põhihoone/abihoone) Hoonete korruselisus Krundi planeeritud suurus (m2) Hoonete arv krundil (kõrgus maapinnast) Arhitektuurinõuded (põhi-/abihoone) Suurim hoonete kõrgus (m) (põhi-/abihoone) osakaal (%) kaupa Suurim korruselisus (põhi-/abihoone) 14433m2 EP100% Pos nr 1 9 / 4,5 2/1 1 / 10 950m2 MÄRKUSED: - Geodeetilise alusplaani on koostaniud Radiaan OÜ detsembris 2024.a., töö nr 2635G24; Elamumaa Üksikelamu maa - Detailplaneeringu aluseks on osaliselt kasutatud KIVISILLA OÜ maastikukujunduse Pos 1 Nabala mõis 14 433 1 /10 950 2 / 1 11,3 1420 1 - täpsustub 100% (EP) 100% Suurim hoonealune pind (m2) põhiprojekti, töö nr. 28-22, 07.02.2023. Hoonete arv krundil (põhi-/abihoone) Pos 2 Mõisatalu 6521 1/1 150 1/1 7 Ärimaa 100% vt. seletuskirja 150 - - täpsustub Krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaal (%) * millest planeeritud hoonete ja juurdeehitiste maht ca 280 m2.  NABALA KÜLAS NABALA MÕIS JA MÕISATALU MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING ASUKOHT: Nabala mõis ja Mõisatalu, Nabala küla, Kiili vald, Harju maakond TELLIJA: Kiili Vallavalitsus Aadress: Nabala tee 2a, Kiili alev, Kiili vald, 75401 E-mail: [email protected] Tel: 6790260 DP KOOSTAJA: Paabor Projekt OÜ Aadress: Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald, Tartu maakond Pr. Juht: Gerly Toomeoja Arhitekt tase: volitatud maastikuarhitekt tase 7 E-mail: [email protected] Tel: 5358 6223 TÖÖ NR: 24-03 HUVITATUD ISIK: Maie Matšenas 2025  2 SISUKORD 1. Planeeringuala ülevaade ...................................................................................................... 3 2. Kontaktvööndi analüüs ....................................................................................................... 4 3. Planeeringulahendus ........................................................................................................... 4 3.1 Krundijaotus ............................................................................................................... 4 3.2 Hoonestusala .............................................................................................................. 4 3.3 Krundi soovitud ehitusõigus....................................................................................... 4 3.4 Liikluslahenduse skeem ning parkimise lahendus ..................................................... 5 3.5 Haljastuse lahendus .................................................................................................... 5 3.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 5 3.6.1 Olemasolev ............................................................................................................. 5 3.6.2 Planeeritud .............................................................................................................. 5 4 Üldplaneeringule vastavus ja põhjendused ......................................................................... 5  3 1. Planeeringuala ülevaade Planeeritav ala asub Kiili vallas Nabala külas. Planeeringualasse kuuluvad Nabala mõis (30401:003:0240) ja Mõisatalu (30401:003:0021) katastriüksused. Nabala mõis katastriüksuse pindala on 14 433 m2 ja sihtotstarbeks on elamumaa 100%. Mõisatalu katastriüksuse pindala on 6521 m2 ning selle sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Kinnitatud teated mõisa asumisest Nabala külas räägivad aastast 1475. Planeeringualal asuvad järgmised kitsendused: • Sidekaabli kaitsevöönd 1 m kummalegi poole • Elektri madalpingekaabli kaitsevöönd 1 m kummalegi poole • Elektriõhuliini 1-20 kV kaitsevöönd 10 m kummalegi poole • Ühisveetorustiku kaitsevöönd 2 m kummalegi poole • Ühiskanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m kummalegi poole • Avalikult kasutatava tee (11115 Kurna-Tuhala tee) kaitsevöönd 30 m kummalegi poole • Avalikult kasutatava tee (11151 Tõdva-Nabala tee) kaitsevöönd 30 m kummalegi poole • Kinnismälestise (Kultusekivi) kaitsevöönd r = 50 m Kehtiva üldplaneeringu järgselt asub planeeringuala väikeelamumaa maa-alal ja osaliselt haljasala ja parkmetsa maa-alal. Koostamisel oleva üldplaneeringu järgselt asub Nabala mõis katastriüksus väike-elamu maa alal ja Mõisatalu katastriüksus ärimaa juhtotstarbega alal. Skeem 1. Kehtiv üldplaneering Nabala mõis katastriüksus on hoonestatud ja sellel asub hetkel mõisa hoone ja 3 abihoonet (abihoone, kuur, kasvuhoone). Mõisatalu katastriüksus ei ole hoonestatud, kuid alustatud on tenniseväljaku ja kroketiplatsi ehitusega.  4 2. Kontaktvööndi analüüs Planeeringualaga piirnevad transpordimaa, elamumaa ja tootmismaa sihtotstarbega katastriüksused. Lähialal asuvad peamiselt üksikelamud ning kaks korterelamut. Nabala küla tiheasustusalas on ka kolm ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega katastriüksust millel pole hoonestust. Planeeringuala omab head ühendust teedevõrguga ning sellel on hea juurdepääs sõiduteedelt kolmest küljest – peamine juurdepääs on riigiteelt 11115 Kurna- Tuhala tee, lisaks on mahasõit rajatud Mõisatalu katastriüksuse lõunapiirile riigiteelt 11151 Tõdva-Nabala tee ning kolmas mahasõit on munitsipaalomandis olevalt Pääsukese teelt planeeringuala läänepiiril. Nabala küla tiheasustusalal pole peale Külakeskuse katastriüksusel asuva mänguväljaku ja Kuldnoka tee 1 palliplatsi rohkem vaba aja veetmise võimalusi. Detailplaneeringu järgselt on plaanis parandada piirkonna aktiivse vaba aja veetmise võimalusi tenniseväljaku ja kroketiplatsi rajamisega. 3. Planeeringulahendus 3.1 Krundijaotus Detailplaneeringuga ei kavandata katastriüksuste jagamist. Olemasolevaid piire ei muudeta. 3.2 Hoonestusala Hoonestusala määratakse Nabala mõis katastriüksusele. Riigitee poolt on hoonestusala planeeritud teekatte piirist 30 m kaugusele, põhja poolt Nabala kergliiklustee katastriüksusega piirnevas küljes 2 m ning ülejäänud osas 4 m kaugusele katastriüksuse piirist. Mõisatalu katastriüksusele hoonestust ei planeerita ja hoonestusala ei määrata. 3.3 Krundi soovitud ehitusõigus Pos nr Pos 1 Pos 2 krundi kasutamise elamumaa ärimaa sihtotstarve või sihtotstarbed hoonete suurim lubatud arv 11 2 krundil hoonete suurim lubatud 950 m2* 150 m2 ehitisealune pind hoonete suurim lubatud põhihoonel 11,3 m Tribüünil 7 m, abihoonetel kõrgus (olemasoleva mõisahoone 4,5 m kõrgus), abihoonetel 4,5 m *Millest planeeritud hoonete ja juurdeehitiste maht ca 280 m2. Krundile Pos 1 planeeritakse rajada juurde 7 abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendada olemasolevat abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. Lisaks on planeeritud maastikukujunduse põhiprojekti alusel rajada mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. Krundile Pos 2 (ja osaliselt ka krundile Pos 1) planeeritakse rajada kroketiplats ja tenniseväljak ning 2 hoonet (tribüün koos abihoonega ning eraldi abihoone). Krundil Pos 2 saab rentida tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust nii hobikorras mängimiseks kui ka saab seal võistlusi korraldada. Hoonete eskiislahendused on esitatud lisades.  5 3.4 Liikluslahenduse skeem ning parkimise lahendus Planeeringualale on kolm olemasolevat juurdepääsu - riigiteelt 11115 Kurna-Tuhala tee, riigiteelt 11151 Tõdva-Nabala tee ning munitsipaalomandis olevalt Pääsukese teelt. Planeeritud on säilitada mahasõidud riigiteedelt, rekonstrueerida Pääsukese tee mahasõit ja juurdepääsutee ning rajada Pääsukese tee katastriüksuselt planeeringuala loodeosasse üks lisanduv juurdepääsutee. Planeeritud on rajada planeeringualale 3 parkimisala (Pos 1 kaks parkimisala ja Pos 2 krundile 1), milles on kokku 18 parkimiskohta. 3.5 Haljastuse lahendus Maastikukujunduse põhiprojekti on koostanud ettevõte OÜ Kivisilla, projekti tunnus 2822, töö nr 28-22, kuupäev 07.02.2023. 3.6 Tehnovõrkude lahendus 3.6.1 Olemasolev Nabala mõisa katastriüksusel on olemasolevad ühendused elektrivõrguga, sidevõrguga ning ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga. Lisaks on kroketiplatsi ja tenniseväljaku alla paigaldatud drenaaž, et oleks võimalik rajada kunstmuruväljakud. Olemasolevad ühendused säilivad ja neid ei ole planeeritud likvideerida ega rekonstrueerida. 3.6.2 Planeeritud Planeeritud ei ole uusi ühendusi elektri-, side ega ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga. Planeeritud on planeeringuala siseselt rajada välisvalgustust õueala hubasemaks ja turvalisemaks muutmiseks.. 4 Üldplaneeringule vastavus ja põhjendused Kehtiv üldplaneering lubab väikeelamumaal rajada kuni 3 abihoonet, antud detailplaneeringuga tehakse ettepanek planeeringualal muuta suurimat lubatud hoonete arvu 10-ni. Nabala mõis ei ole klassikalises mõttes ühepereelamu vaid mõisakompleks, seega vajab mõisale kohaselt abihooneid vastavalt mõisamajandamise vajadusele. Planeeritud hooned on ehitisealuselt pinnalt 8-69 m2, seega ei ole tegemist suurte hoonetega. Planeeritud hoonete ja rajatiste ning väikevormide/elementide rajamine on põhjendatud ning üldtulemus on harmooniline ja kooskõlas mõisa hoonega. Planeeringulahenduse elluviimisel tõstetakse Nabala mõisa populaarsust külastajate seas ning lisanduvad renditavad kroketi ja tenniseväljakud annavad lisandväärtust aktiivse vaba aja veetmise näol nii külastajatele kui ka piirkonna elanikele.  Lisa 5 Kiili Vallavolikogu xx.xx.2026 otsuse nr xx juurde NABALA KÜLA NABALA MÕISA DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Nabala küla Nabala mõisa detailplaneering (DP0384). Kehtivad planeeringud Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Nabala külas. Planeeringuala suurus on 20954,0 m². Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1. Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Nabala mõis 14433.0 30401:003:0240 Elamumaa 100% 2 Mõisatalu 6521.0 30401:003:0021 Maatulundusmaa 100% Tabel 1: Planeeritava maa-ala katastriüksused 2. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m2. Vastavalt taotlusele planeeritakse Nabala mõisa krundile rajada juurde mitu abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendada olemasolevat abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. Lisaks on planeeritud maastikukujunduse põhiprojekti alusel rajada mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Mõisatalu (ja osaliselt ka Nabala mõisa krundile) tohib rajada kroketiplatsi ja tenniseväljaku ning tribüüni koos abihoonega. Planeeritavat tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust soovitakse välja rentida nii hobikorras mängimiseks kui ka võistluste korraldamiseks. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate kruntide piires. 1 Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt ja vajadusel maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva otsuse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4. Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel. Ajaskaala Toiming I aasta II aasta III aasta Detailplaneeringu algatamine x Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x Detailplaneeringu kooskõlastamine x x Detailplaneeringu vastuvõtmine x Detailplaneeringu avalikustamine x Detailplaneeringu heakskiitmine x Detailplaneeringu kehtestamine x Tabel 2: Detailplaneeringu ajakava. 4. Lähteseisukohtade koostamise alused 1) kehtivad õigusaktid 2) arengukavad ja -strateegiad 3) planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud 4) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid 5) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused 6) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid 7) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused 8) eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt 9) detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd, mürauuringud). 10) Eesti standardid 5. Detailplaneeringu materjalide koostamise nõuded 1) Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 2) Detailplaneeringu materjalide koostamisel lähtuda „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise juhendist“ 3) Täiendavad tingimused: a) drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus, sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi. Vajadusel kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist; 2  b) vee- ja kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja ja keskkonnasäästlikele tingimustele; c) küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; d) teed ja tänavad: Juurdepääs lahendada kas Pääsukese Teelt, 11151 Tõdva-Nabala teelt või 11115 Kurna-Tuhala teelt. Vajadusel kaasata teedespetsialist; e) planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt. Esitada kvaliteetse avaliku ruumi loomise põhimõtted. Koostatakse säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamise ja loomise (ruumiloome) põhimõtted ja suunised eesmärgiga muuta olemasolev elukeskkond pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. Avaliku ruumi osa on loodavad üldkasutatavad alad ja tänavate maa-alad. 6. Arvamuste küsimine Planeering kooskõlastatakse (planeerimisseadus § 133 lg 1): 1) Põhja päästekeskusega; 2) Transpordiametiga; 3) Muinsuskaitseametiga. Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 1) planeeringust huvitatud isikult; 2) planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 3) vajadusel teistelt puudutatud isikutelt. 7. Lähteseisukohtade kehtivus Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 3 aastat. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada. Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt 3  1 Paabor Projekt OÜ Reg nr: 14260182 Malli tn 3 Lombi küla, Tartu vald Tel: +372 5358 6223 E-mail: [email protected] NABALA KÜLAS ASUVATE NABALA MÕISA JA MÕISATALU KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAVATE TEGEVUSTE KESKKONNAMÕJU EELHINNANG Tellija: Maie Matšenas Eelhinnangu koostas: PAABOR PROJEKT OÜ Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/ TARTU 2026  2 Sisukord 1. Tegevuse asukoht ja töö eesmärk .....................................................................................................3 2. Keskkonnamõju hindamise vajalikkus .............................................................................................4 3. Kavandatav tegevus ..........................................................................................................................5 3.1 Tegevuse iseloom ja maht ...........................................................................................................5 3.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ..........................................................................................10 3.3 Ressursside kasutamine ............................................................................................................ 11 3.4 Tegevuse energiakasutus...........................................................................................................12 3.5 Tegevusega kaasnevad tegurid..................................................................................................12 3.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine .................................................................................12 3.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ...........................................13 3.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht ...................................13 4. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond .................................................................13 4.1 Maakasutus ...............................................................................................................................13 4.2 Loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime .............................................13 4.3 Keskkonna vastupanuvõime .....................................................................................................14 4.3.1 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja kaldad, merekeskkond ........................14 4.3.2 Pinnavormid, maastik ........................................................................................................14 4.3.3 Metsad ................................................................................................................................14 4.3.4 Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad ..................................................14 4.3.5 Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada ...............14 4.3.6 Tiheasustusalad ja elanikkond............................................................................................14 4.3.7 Kultuuri või arheoloogilise väärtusega alad ......................................................................15 4.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond .................................................................................15 5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ..............................................................................................16 6. Eelhinnangu järeldus ......................................................................................................................17  3 ÜLDINFO Töö nimetus: Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksuste detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnang Objekti asukoht: Nabala mõis ja Mõisatalu, Nabala küla, Kiili vald, Harju maakond Töö eesmärk: Töö eesmärk on detailplaneeringuga kavandatavatele tegevustele eelhinnangu koostamine, selgitamaks välja, kas tegemist on olulise keskkonnamõjuga ning kas on vajalik detailplaneeringu koostamisel läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö tellija: Maie Matšenas, [email protected] Töö koostas: Paabor Projekt OÜ, Marlen Paabor, [email protected], tel 53586223 Koostaja teadmised: • Tartu Ülikool, 2024-2025 mikrokraad „Planeerimine ja keskkond“, õppeained „Loodusvarad ja nende säästlik majandamine (LOOM.02.122)“ mahus 4 EAP ja „Keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamine (LOOM.02.164)“ mahus 3 EAP. • Tallinna Tehnikaülikool, 2012-2017 integreeritud õpe 5a „Keskkonnatehnika õppekava maastikudisain peaerialal“, õppeained „Keskkonnakaitse (NTK0020)“ mahus 4 EAP, „Keskkonnapsühholoogia (NTM0040)“ mahus 3 EAP, „Keskkonnamõju hindamine (NTM0620)“ mahus 3 EAP. Koostaja omab piisavat pädevust ja asjakohaseid teadmisi keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks vastavalt KeHJS ja vastava juhendi nõuetele. 1. Tegevuse asukoht ja töö eesmärk 1.1. Tegevuse asukoht ja töö eesmärk Käesolev eelhinnang on koostatud Maie Matšenas tellimusel. Töö eesmärk on algatamisel oleva Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksuste detailplaneeringuga kavandatavatele tegevustele eelhinnangu koostamine, selgitamaks välja, kas tegemist on olulise keskkonnamõjuga ning kas on vajalik detailplaneeringu koostamisel läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Käsitletav ala asub Kiili vallas Nabala külas. Planeeringualasse kuuluvad Nabala mõis (30401:003:0240) ja Mõisatalu (30401:003:0021) katastriüksused. Nabala mõis katastriüksuse pindala on 14 433 m2 ja sihtotstarbeks on elamumaa 100%. Mõisatalu katastriüksuse pindala on 6521 m2 ning selle sihtotstarve on maatulundusmaa 100% (vt asukohta joonis 1). EELISE andmetel on Nabala mõis (304:MOA:003) pärandkultuuri objekt (tüüp mõisaarhitektuuri objektid). Nabala mõis on rajatud 15. sajandil. Vanabalti poolkelpkatusega mõisahoone on ehitatud arvatavalt 18. saj lõpul. 1991. a renoveerimise käigus lisati hoonele sammastega palkon. Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%.  4 Joonis 1. Asukohaskeem (Maa-ja Ruumiamet 10.01.2026) 2. Keskkonnamõju hindamise vajalikkus Eelhinnang annab informatsiooni, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 mõistes. KSH pole seega otseselt kohustuslik. KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse §142 lõikes 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine või muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine). Planeerimisseaduse § 142 lg 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda keskkonnamõju eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vastavalt KeHJS § 61 lg 5 kehtestab eelhinnangu täpsustatud nõuded valdkonna eest vastutav minister. Seega käesolev töö on koostatud Keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel. Töö koostamisel on jälgitud Keskkonnaministeeriumi poolt 2017.a. koostatud juhendit „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend“. Lähtuvalt KeHJS § 33 lg 6 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktis 1 ja 2 ning lõikes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumite alusel tehtud otsuse eelnõu.  5 3. Kavandatav tegevus 3.1 Tegevuse iseloom ja maht Katastriüksuse omaniku soov on suurendada katastriüksusel suurimat lubatud ehitiste arvu, rekonstrueerida olemasolevaid hooneid, rajada abihooneid, korrastada mõisa park ja rajada sinna lisanduvaid teeradasid ning spordirajatisi. Krundile Pos 1 planeeritakse rajada juurde 7 abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendada olemasolevat abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. Lisaks on planeeritud maastikukujunduse põhiprojekti alusel rajada mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. Mõisatalu katastriüksusele (ja osaliselt ka Nabala mõis katastriüksusele) planeeritakse rajada kroketiplats ja tenniseväljak ning 2 hoonet (tribüün koos abihoonega ning eraldi abihoone). Mõisatalu katastriüksusel saab rentida tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust nii hobikorras mängimiseks kui ka saab seal võistlusi korraldada. Planeeringualal asuvad järgmised kitsendused: • Sidekaabli kaitsevöönd 1 m kummalegi poole • Elektri madalpingekaabli kaitsevöönd 1 m kummalegi poole • Elektriõhuliini 1-20 kV kaitsevöönd 10 m kummalegi poole • Ühisveetorustiku kaitsevöönd 2 m kummalegi poole • Ühiskanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m kummalegi poole • Avalikult kasutatava tee (11115 Kurna-Tuhala tee) kaitsevöönd 30 m • Avalikult kasutatava tee (11151 Tõdva-Nabala tee) kaitsevöönd 30 m • Kinnismälestise (Kultusekivi) kaitsevöönd r = 50 m Detailplaneeringu lahendus arvestab kehtivate kaitsevöönditega. Kultuurimälestise kaitsevööndisse kavandatavad hooned on väikesemahulised ja kerge konstruktsiooniga rajatised, mille kavandamisel on arvestatud kultuskivi säilimise, nähtavuse ja kultuurilise väärtuse kaitsega. Joonis 2. Kitsenduste mõjualad (Maa- ja Ruumiamet,27.01.2026)  6 Planeeringualaga piirnevad transpordimaa, elamumaa ja tootmismaa sihtotstarbega katastriüksused. Lähialal asuvad peamiselt üksikelamud ning kaks korterelamut. Nabala küla tiheasustusalas on ka kolm ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega katastriüksust millel pole hoonestust. Planeeringuala omab head ühendust teedevõrguga ning sellel on hea juurdepääs sõiduteedelt kolmest küljest – peamine juurdepääs on riigiteelt 11115 Kurna-Tuhala tee, lisaks on mahasõit rajatud Mõisatalu katastriüksuse lõunapiirile riigiteelt 11151 Tõdva-Nabala tee ning kolmas mahasõit on munitsipaalomandis olevalt Pääsukese teelt planeeringuala läänepiiril. Nabala küla tiheasustusalal pole peale Külakeskuse katastriüksusel asuva mänguväljaku ja Kuldnoka tee 1 palliplatsi rohkem vaba aja veetmise võimalusi. Detailplaneeringu järgselt on plaanis parandada piirkonna aktiivse vaba aja veetmise võimalusi tenniseväljaku ja kroketiplatsi rajamisega. Maastikukujunduse põhiprojekti on koostanud ettevõte OÜ Kivisilla, projekti tunnus 2822, töö nr 28- 22, kuupäev 07.02.2023. Põhiprojekti järgselt on kavas rajada lisaks abihoonetele ka suuremal hulgal lisanduvat kõrg- ja madalhaljastust, lisaks rajada erinevaid teeradasid ja parkimisalasid. Teekatted on dekoratiivkivist, graniitsõelmetest, looduskivist, betoonkivist kui ka murukivist. Kavandatud teede äärde on ette nähtud välisvalgustus.  7 Joonis 3. Detailplaneeringu algatamise eskiis  8 Joonis 4. Mõisa peahoone eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus) Joonis 5. Olemasolev (laiendatav) abihoone/majandushoone eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus) Joonis 6. Planeeritav abihoone (kasvuhoone) eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus) Joonis 7. Planeeritav abihoone (prügikastide ja kompostikastide varjualune) eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus)  9 Joonis 8. Planeeritav abihoone (majandushoone) eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus) Joonis 9. Planeeritav abihoone (paviljon) eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus) Joonis 10. Planeeritav abihoone (tribüün ja abiruumid) eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus) Joonis 11. Planeeritav abihoone (paviljon) eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus) Joonis 12. Planeeritav abihoone (majandushoone) eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus) Joonis 14. Planeeritav abihoone (lehtla) eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus) Joonis 13. Planeeritav abihoone (majandushoone) eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus)  10 3.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsus nr 26 "Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine") asub planeeringuala väikeelamumaa maa-alal ja osaliselt haljasala ja parkmetsa maa-alal. Koostamisel oleva Kiili valla üldplaneeringu järgselt asub Nabala mõis katastriüksus väike-elamu maa alal ja Mõisatalu katastriüksus ärimaa juhtotstarbega alal. Lisaks on koostatavas üldplaneeringus planeeritud rajada Lähtse-Nabala kergliiklustee mis kulgeb paralleelselt Kurna-Tuhala maanteega (asukoht jääb teisele poole teed). Kuna planeeritud hoonete arv ületab üldplaneeringus lubatud 2 hoonet üksikelamumaa kohta, on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Skeem 1. Kehtiv üldplaneering Harju maakonnaplaneering 2030+ järgselt ei asu planeeringuala kultuurimälestise alal, väärtuslikul maastikul ega looduskaitsealal. Kavandatava detailplaneeringuga ei nähta ette muudatusi maakonnaplaneeringus. Ala jääb Kiili valla ÜVK arengukava kohaselt Nabala küla reoveekogumisalasse. Nabala mõis katastriüksus on juba ühendatud ühisveevärgi ja ühis- kanalisatsioonisüsteemiga. Detailplaneeringud naaberaladel (infosüsteemi EVALD, seisuga 21.01.2026 andmetel): -alast lõuna suunal: „Külakeskuse kinnistu ja lähiala detailplaneering“. Detailplaneeringuga kavandati Nabala külas 4,26 ha suurusel maa-alal kinnistu moodustamine Külakeskuse ja Vana- Mõisatalu kinnistust, sihtotstarbe määramine, ehitusõiguse seadmine nelja kuni kahekorruselise hoone ja spordirajatiste rajamiseks ning heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse, parkimise ja tehnovõrkudega lahendamine. Detailplaneering on kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.02.2012 otsusega nr 10. Detailplaneeringut ei ole ellu viidud. -alast edela suunas: „Pääsukese tee 7 kinnistu detailplaneering“. Detailplaneeringuga kavandati Nabala külas 0,5 ha suuruse maa-ala kolmeks krundiks jaotamine (2 elamumaa sihtotstarbega krunti ja 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt), moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja ühe kuni 1-korruselise abihoone ehitamiseks, hoonete suurima lubatud ehitisaluse pinnaga kuni 300 m2 krundi kohta, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsu teede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneering on kehtestatud Kiili vallavolikogu 22.01.2015 otsusega nr 2. detailplaneering on ellu viidud.  11 - alast lääne suunas eemal: „Üldplaneeringut muutev Jõeääre detailplaneering“. Detailplaneeringu eesmärgiks oli Jõeääre katastriüksuse (katastritunnus 30401:001:2632) kruntideks jagamine. Detailplaneeringuga nähti ette Nabala külakeskme kõrvale 6 elamumaa sihtotstarbega krundi rajamist olemasoleva kõrghaljastusega alale. 5-le krundile määrati tingimused tiheasustus põhimõttel ja ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja 1 kuni 1-korruselise abihoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga krundil kokku kuni 300 m². Ühele moodustatavale krundile määratati tingimused hajaasustus põhimõttel ja ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja 3 kuni 1-korruselise abihoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga krundil kokku kuni 500 m². Planeeringu lahendusega anti suunitlused ala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise osas. Detailplaneering on kehtestatud Kiili Vallavolikogu 18.04.2019 otsusega nr 12. Detailplaneering on osaliselt ellu viidud. - alast põhja suunas eemal: Uus Sepa maaüksuse detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks oli Uus Sepa kinnistul oleva elamumaa jagamine kruntideks (4 elamumaa krunti, millest üks oli ehitusõiguseta) ja lähiümbruse ala piiride korrastamine, et tagada juurdepääs olevale elamule ja perspektiivsetele elamutele olemas olevalt teelt ja lahendada tuletõrjevee mahuti reaalne kasutamine. Detailplaneering on kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.01.2007 otsusega nr 3. Detailplaneering on ellu viidud. Kiili valla arengukava 2024-2035 ptk 6.1 all on välja toodud: „Lisaks on vallas tekkimas sportimisvõimalusi erasektori initsiatiivil, näiteks 2023. aasta sügisel avatav jõusaal Luige Keskuses või Nabala mõisa spordiplatsid.“, mistõttu planeeritud tegevused toetavad arengukava elluviimist. Kiili valla territooriumil paikneb mitmeid heitvee väljalaskeid, mis suubuvad otse või kaudselt Vääna jõkke. Nende hulgas on turbatootmisalade sademe- ja drenaaživee väljalasked, Nabala farmi heitvee väljalase ning ühe väikese elamugrupi biopuhasti väljalase. Nabala farm asub planeeringualast ligikaudu 0,5 km kaugusel. Tegemist on olemasolevate, keskkonnalubade alusel toimivate tegevustega, mille mõju on hinnatud vastavate lubade menetlemisel. Kavandatav detailplaneering ei ole hüdroloogiliselt ega tehniliselt seotud nimetatud heitvee väljalaskudega ega suurenda nende koormust. 3.3 Ressursside kasutamine Maakasutus: Nabala mõisa katastriüksuse pindala on 14 433 m2, millest vaid 487 m2 on looduslik rohumaa ja ülejäänud osas on tegemist õuealaga. Mõisatalu katastriüksuse pindala on 6521 m2, millest vaid muu maa on 158 m2 ja ülejäänud osas on tegemist loodusliku rohumaaga. Nabala mõis koos pargiga on juba pikka aega olnud kasutusel sama funktsiooniga, ning detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse planeeringuala ruumikvaliteeti ja esteetilist välisilmet. Planeeritav tegevus toob kaasa minimaalsed muudatused maakasutuses kuna lisanduv hoonete alune pind (ca 500 m2) on kogu planeeringualast vaid 2,3 %, ning lisanduv spordirajatiste maht (ca 2130 m2) on kogu planeeringualast 10,2 %. Sealhulgas on maastikuarhitektuurse projekti järgselt kavandatud jätta looduslikuks murualaks ca 10 750 m2, mis on 51,3% kogu planeeringualast. Vee kasutus: Planeeritav tegevus ei too kaasa olulisel määral veekasutuse suurenemist, sest Nabala mõis katastriüksus on juba ühisveevärgisüsteemiga ühendatud ning lisanduv veemaht ei ole abihoonete sihtpärasel kasutamisel märkimisväärne. Maastikuarhitektuursest projektist tulenevalt suureneb taimestiku osakaal Nabala mõisa pargis ja seetõttu võib suureneda suveperioodil põua ajal kastmisvee hulk. Kastmisvesi saadakse eraldiseisvast puurkaevust, mitte ühisveevärgisüsteemist. Kastmisvee hulk ja selle ajaline kasutus ei ole nii suuremahuline, et sellel võiks olla negatiivne mõju  12 piirkonna põhjavee varudele. Kiili valla piirkonnale on iseloomulik õhuke pinnakate ning kohatine karstinähtuste esinemine, mistõttu on põhjavee looduslik kaitstus suhteliselt nõrk (nõrgalt kaitstud) ja pinnasevesi paikneb maapinna lähedal. Kavandatav tegevus ei hõlma siiski põhjavee reostusohtu suurendavaid tegevusi (nt ohtlike ainete käitlemine või pinnasesse immutamine), mistõttu mõju põhjavee seisundile ei ole eeldatav. Nabala mõis katastriüksus on liidetud ka ühiskanalisatsioonivõrku ning käesoleva tegevusega kaasneb vähesel määral kanaliseeritava reovee maht. Kavandatav tegevus ei hõlma tegevusi, mis suurendaksid oluliselt reostusohtu, mistõttu põhjavee seisundit eeldatavalt ei mõjutata. Muude loodusressursside kasutus: Planeeritud tegevusega ei kaasne muutusi maavarade, kalavarude, metsa, ulukite jne kasutuses. Planeeringuala on juba kasutusel õuealana ja seega puuduvad ulukite ja teiste suuremate loomade elupaigad mida planeeritud tegevus võiks häirida. Maastikuarhitektuurse projekti elluviimisel rajatakse mitmeid dekoratiivpeenraid ja lisanduvat kõrg- ning madalhaljastust, mis loovad uued elupaigad lindudele ja putukatele. Muude ressursside kasutus: Kavandatavate ehitiste ehitamiseks kasutatakse täiendavaid ehitusmaterjale ja energiat (elekter tööriistadele või nende akude laadimiseks, kütus ehitusmaterjalide transpordiks). Ehitustegevuse käigus kasutatavad ehitusmaterjalid, sh loodusvarad (näit. graniitsõelmed, liiv, puit jms) tuuakse teistest piirkondadest sisse, sest kohapeal neid ei ole. Kuna kavandatud tegevus on suhteliselt väikesemahuline, on materjalide kulu mitte eriti oluline. 3.4 Tegevuse energiakasutus Minimaalselt vajab energiat aiavalgustus kuid selle kogus on väga väikene. Enamikele abihoonetele ei ole kavandatud rajada kütteallikat ega valgustust ning lisanduv energiakasutus ei ole ülemäära suur. 3.5 Tegevusega kaasnevad tegurid Müra ja vibratsioon: Ehituse ajal on eeldatav lühiajaline müra ja vibratsioon. Pikemaajalist ja püsivat müra ja vibratsiooni planeeritud tegevusega ei kaasne. Õhusaaste: Planeeritavate ehitiste eesmärgipärasel kasutamisel ei ole ette näha õhusaaste suurenemist. Heide vette või pinnasesse: Planeeritavate ehitiste eesmärgipärasel kasutamisel ei ole näha ette heiteid vette ega pinnasesse. Minimaalsel määral võib pinnasesse sattuda taimeväetistest heiteid kuid nende kogus planeeritud peenarde pinna juures ja väetamise väikese sageduse puhul on minimaalne. Valgusreostus: Piiriülest valgusreostust ei ole ette näha. Mõningane lisanduv valgustus on õuevalgustuse näol kuid tegemist on vähese valgusega, mistõttu häiringud sellest ümbritsevale piirkonnale ei suurene. Soojus, kiirgus ja lõhn: Planeeritud ehitiste eesmärgipärasel kasutamisel ei ole ette näha lisanduvat soojuskiirguse levikut, kuna enamikel planeeritavatel abihoonetel puudub küte. Kavandatav tegevus ei suurenda ka kiirguse ja lõhna teket. 3.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Planeeritud ehitustegevusega ei teki suures mahus jäätmeid kuna ehitustegevuse alguses kalkuleeritakse materjalikulu täpselt välja. Seega tekkivate jäätmete kogus on väga väikene ja põhineb vaid üksikutest üle jäävatest ehitusjäätmetest. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete  13 taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Kiili Vallavolikogu poolt kehtestatud „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri“ (Vastu võetud Kiili vallavolikogu 20.06.2024 määrusega nr 7) nõuetest. 3.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus on korraldatud selliselt, et oleks välistatud hilisemad avariiolukordade esinemise võimalused ning oht inimese tervisele või keskkonnale. 3.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht Keskkonnateabe keskuse keskkonnalubade infosüsteemi andmetel ei asu planeeringualal ega naaberkatastriüksustel keskkonnalubasid omavaid ettevõtteid. Oht kemikaalseaduse ja jäätmeseaduse kohaste mõiste „suurõnnetus“ definitsiooni järgi puudub. Oht hädaolukorra seaduse kohase mõiste „katastroof“ järgi puudub. 4. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 4.1 Maakasutus Nabala mõis katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa ja pindala on 14 433 m2. Mõisatalu katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa ning pindala on 6521 m2. Kiili valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala puhul tegemist tiheasustusalaga. Seega tegemist on juba asustatud piirkonnaga ja lisanduvate hoonete alust pinda ei saa pidada oluliseks maakasutuse muutuseks. Visuaalselt samuti ulatuslikku mõju maakasutusele pole, sest abihooned ei ole kõrged ja sulanduvad parki kavandatud maastikuarhitektuursesse lahendusse (jäävad puude vahele). Abihoonete välisilme sobitub olemasoleva mõisa arhitektuurse lahendusega ja ei riiva silma (vt jooniseid lk 7 ja 8). Maastikuarhitektuurse projekti järgselt on kavandatud jätta looduslikuks murualaks 51,3% kogu planeeringualast, mistõttu võib öelda, et suures plaanis säilib tänane maakasutus. 4.2 Loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Planeeringuala hõlmab Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksusi, mille maakasutus on valdavalt õueala ja looduslik rohumaa. Alal ei paikne maavarasid ega muid loodusressursse, mille kättesaadavus või kasutamine oleks kavandatava tegevusega seotud. Pinnas ja muld on piirkonnale iseloomulikud ning kavandatav tegevus ei mõjuta nende kvaliteeti ega taastumisvõimet. Planeeritav ehitustegevus on mahult väike ning keskendub olemasoleva hoonestusala täiendamisele ja hoonete rekonstrueerimisele. Lisanduva hoonestuse ja spordirajatiste alune pind moodustab ligikaudu 12,5% kogu planeeringualast, mistõttu ei kaasne olulisi muutusi maakasutuses ega loodusvarade kasutuses. Ehitustegevusel kasutatakse tavapäraseid ja looduslikke ehitusmaterjale (nt puit ja kivi), millel puudub oluline mõju kohalike loodusvarade seisundile. Planeeringuala on ajalooliselt kujunenud kultuurmaastik, kus Nabala mõis koos pargialaga täidab olulist rolli nii kultuurilise kui ka ökoloogilise väärtusega rohealana. Kavandatavate tegevuste käigus ei likvideerita ulatuslikult kõrghaljastust ega vähendata ulatuslikult rohealade pindala. Vastupidi, mõisapargi korrastamine, haljastuse hooldus ning maastikuarhitektuursete elementide rajamine parandavad pargi seisundit ja funktsionaalsust.  14 Mõisapark pakub olulisi ökosüsteemi teenuseid, sealhulgas puhke- ja virgestusvõimalusi, maastiku esteetilist väärtust ning kohalikku elurikkust toetavat rohestruktuuri. Planeeringu elluviimisel suureneb nende teenuste kvaliteet ja kasutatavus ning kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju loodusvarade kättesaadavusele, kvaliteedile ega taastumisvõimele. 4.3 Keskkonna vastupanuvõime 4.3.1 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja kaldad, merekeskkond Planeeritav ala ei piirne märgala, jõeäärse ala, jõesuudme, ranna, kalda ega merekeskkonnaga. Lähim veekogu on planeeringualast ca 100 kaugusel edelasuunal asuv Mõisakraav (Ratassepa maaparandussüsteemi eesvool, kood VEE1094601), mis suubub Nabala peakraavi (kood VEE1094600). Planeeritud ehitised ei too kaasa lähiala veekogude seisundis suuremaid muutuseid. 4.3.2 Pinnavormid, maastik Planeeritava ala reljeef langeb lääne suunas, pinnavorme loovad üksikud erinevad kõrgemad ja madalamad künkad. Pargis asuv küngas meenutab mõisa ammust ajalugu, mis tähistab keskaegse tornlinnuse kunagist kohta. Maapinna absoluutkõrgus planeeritaval alal on valdavalt vahemikus 43,19 – 47,04 m. Pinnavorme ja maastiku muudetakse vähesel määral planeeritud tegevuse käigus seoses maastikuarhitektuurse projekti elluviimisega. 4.3.3 Metsad Planeeringuala vahetus läheduses metsi ei asu. Lähimad suuremad metsamassiivid asuvad planeeringualast ca 650 ma kaugusel kirde suunas, 540 m kaugusel kagu sunnas ja lisaks asub üks väiksem metsatukk planeeringualast ca 250 m kaugusel lääne suunas. Lähiala metsadele ega metsloomadele ei avalda planeeritud ehitiste rajamine negatiivset mõju oma väikse mahu ja rajamise lühiajalisuse tõttu. 4.3.4 Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad Lähtudes elektroonilisest keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardiserveri andmetest, ei ole detailplaneeringu alal ega selle vahetus lähialas Natura 2000 võrgustiku ala. Lähim Natura 2000 ala paikneb planeeringualast märkimisväärsel kaugusel ning puudub funktsionaalne seos kavandatava tegevuse ja Natura ala kaitse-eesmärkide vahel. Lisaks asub Kiili valla territooriumil ainsa looduskaitsealana Nabala-Tuhala looduskaitseala (KLO1000634), mis paikneb planeeringualast ligikaudu 3,2 km lõuna suunal. Antud looduskaitseala on oma kaitsealuste väärtuste ja režiimiga kaugel kavandatavast tegevuspiirkonnast ning kavandatav detailplaneering ei avalda sellele eeldatavalt olulist negatiivset mõju. Lähtudes looduskaitseregistri andmetest, ei esine detailplaneeringu alal ja lähiümbruses looduskaitseseaduse § 4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Lähtudes kättesaadavast teabest ei esine detailplaneeringu alal ega selle vahetus lähiümbruses kaitstavaid loodusobjekte, mistõttu kavandataval tegevusel puudub neile mõju. 4.3.5 Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada Teadaolevalt selliseid alasid lähialal ei ole. 4.3.6 Tiheasustusalad ja elanikkond Planeeringuala jääb Nabala küla tiheasustusalasse. 2024. aastal vähenes, võrreldes eelneva aastaga, Nabala küla rahvaarv 6 elaniku võrra. Koostamisel oleva üldplaneeringu järgi pole Nabala tiheasustusalale täiendavat tihendamist ette nähtud. Planeeringuala paikneb Nabala külas piirkonnas,  15 kus elanikud kasutavad ümbruskonda elukeskkonna, puhke ja vaba aja veetmise eesmärgil. Piirkonna elanikkonna struktuur on aga tüüpiline maapiirkonnale – valdavalt püsielanikud, kelle heaolu on seotud rahuliku elukeskkonna, rohealade ja kultuurmaastiku säilimisega. Kavandatud tegevusega ei kaasne Nabala küla rahvaarvus muutusi ega tiheasustusala suurenemist. 4.3.7 Kultuuri või arheoloogilise väärtusega alad Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel paikneb planeeringuala lähipiirkonnas neli arheoloogiamälestist: kultusekivid (koodid 17936, 17941 ja 17937) ning kivikalme (kood 17932). Lähim arheoloogiamälestis, kultusekivi (kood 17936), asub ligikaudu 25 meetri kaugusel planeeringualast, ülejäänud mälestised jäävad 220–250 meetri kaugusele. Planeeringualal ei asu kultuuri- ega arheoloogiamälestisi. Kultuskivi kaitsevööndisse kavandatud rajatised on väikesemahulised ja kerge konstruktsiooniga (prügikastide ja kompostikastide varjualune ja paviljon), mille rajamine ei eelda sügavaid kaevetöid ega pinnase ulatuslikku eemaldamist. Kavandatud hooned ei ole massiivsed, ei muuda maapinna reljeefi ega piira kultuskivi nähtavust ega tajutavust maastikus. Rajatised on kavandatud maastikku sobituvalt ning vajadusel on võimalik nende paiknemist ja lahendust täpsustada koostöös Muinsuskaitseametiga. Arvestades kavandatavate tegevuste iseloomu, mahtu ja paiknemist, ei ole eeldatavalt mõju arheoloogiamälestiste säilimisele, nähtavusele ega kultuurilisele väärtusele. Planeeringu elluviimine ei muuda oluliselt maastikupilti ega alade kasutusviisi viisil, mis kahjustaks lähipiirkonnas paiknevaid kultuuriväärtusi. Juhul kui ehitustööde käigus avastatakse arheoloogilise väärtusega leide või kultuurkihi elemente, peatatakse tööd vastavas piirkonnas ning teavitatakse viivitamatult Muinsuskaitseametit vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kokkuvõttes ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset mõju kultuuri- ega arheoloogilise väärtusega aladele. Mõisakompleks ja pargiala on piirkonna jaoks olulised kultuuri- ja maastikuväärtused, mille korrastamine aitab pigem kaasa kultuuriväärtuste säilimisele, seda enam et mõis ise on pärandkultuuri objekt. 4.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi negatiivseid mõjusid inimeste tervisele ega heaolule. Ehitustegevus on ajutise iseloomuga ning selle võimalikud häiringud (müra, tolm, ajutine liiklussageduse suurenemine) on lühiajalised ja kohalikud ning tavapäraste leevendusmeetmetega hallatavad. Planeeringu elluviimisega ei kaasne püsivaid mürataseme ega õhukvaliteedi halvenemisi, mis võiksid mõjutada kohalike elanike tervist. Planeeringuga kavandatav mõisapargi korrastamine ning spordi- ja puhkevõimaluste lisandumine avaldab pigem positiivset mõju inimeste heaolule. Puhke- ja virgestusalade, sh pargi, spordiväljakute ja teeradade arendamine toetab aktiivset eluviisi, sotsiaalset suhtlust ning parandab elukeskkonna kvaliteeti. Mõisakompleks ja pargiala on piirkonna jaoks oluline maastikuväärtus, mille korrastamine ja kasutusvõimaluste mitmekesistamine tõstab ala atraktiivsust nii kohalike elanike kui ka külastajate jaoks. Liikluskoormuse osas ei ole oodata olulisi muutusi. Planeeritavad tegevused ei eelda ulatuslikku täiendavat liikluskorraldust ning spordi- ja vabaajategevustega seotud liiklus on ajaliselt hajutatud ja mõõdukas. Spordiväljakute kasutamine on eeldatavalt hooajaline ja ajaliselt piiratud ning ei kaasne püsivat ega olulist mürataset tõstvat tegevust. Võimalike ürituste korraldamisel järgitakse kehtivaid müra- ja avaliku korra nõudeid. Mõisa territooriumil ei ole plaanis korraldada tihedalt rahvarohkeid üritusi mis võiksid piirkonna elanikke häirida. Seetõttu ei ole kavandataval tegevusel  16 eeldatavalt negatiivset mõju liiklusohutusele ega kohaliku elanikkonna heaolule. Kokkuvõttes ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset mõju inimeste tervisele ega heaolule. Vastupidi, planeering toetab elukeskkonna kvaliteedi paranemist, puhkevõimaluste säilimist ja kultuurmaastiku väärtustamist. Planeeringualal ja selle vahetus läheduses ei paikne teadaolevaid objekte ega tegevusi, mis kujutaksid endast kõrgendatud terviseriski (nt tööstuslik müra, saasteallikad või ohtlikud rajatised). 5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Hinnangud keskkonnamõju olulisusele: • mõju suurus ja ulatus Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalikud keskkonnamõjud valdavalt madala tõenäosusega ning seotud eeskätt ehitusperioodiga. Tegemist on väikesemahulise arendusega olemasoleval hoonestatud ja kujundatud alal, mistõttu ei ole eeldatav oluliste otseste ega kaudsete keskkonnamõjude ilmnemine. Püsiva iseloomuga negatiivsete keskkonnamõjude tekkimine ei ole tõenäoline. • mõju avaldumise tõenäosus ja aeg Võimalikud negatiivsed mõjud (nt ajutine müra, tolm ja ehitusaegne liiklussageduse suurenemine) on nõrgad kuni mõõdukad, lühiajalised ja ajaliselt piiratud ehitusperioodiga. Mõjud on pöörduvad ning lõppevad ehitustegevuse lõppedes. Planeeringu realiseerimisel ei kaasne püsivaid ega korduvaid keskkonnahäiringuid, mis mõjutaksid keskkonna seisundit pikaajaliselt. Kasutusfaasis on mõju keskkonnale väike või positiivne, eelkõige elukeskkonna ja puhkevõimaluste paranemise kaudu. • mõju laad, tugevus, kestus, sagedust ja pöörduvust; Ehitusalusele pinnale ehk maale on tegemist pöördumatu mõjuga. Ehitustegevusest tulenevad mõjud mööduvad ja suure tõenäosusega lähitulevikus lisanduvat hoonestust katastriüksustele ei planeerita. • mõju piiriülesus Kavandatava tegevuse mõju on lokaalne ning piirdub planeeringuala ja selle vahetu lähiümbrusega. Piiriülest mõju ei esine, kuna tegevus ei ole seotud saasteainete, müra ega muude keskkonnamõjurite levikuga, mis võiks ulatuda riigipiiridest väljapoole. Kavandataval tegevusel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. • mõju Natura 2000 võrgustiku alale Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustel ega vahetus läheduses puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Lähim, Tammiku loodusala, asub ca 5 km kaugusel ja seda kavandatav tegevus ei mõjuta. • kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Planeeringuala ümbruses esineb üksikuid keskkonnalubade alusel toimivaid tegevusi (nt Nabala farmi heitvee väljalasked), kuid need ei ole kavandatava tegevusega funktsionaalselt seotud ega põhjusta koosmõjus olulist keskkonnamõju. Kavandatav tegevus on kooskõlas piirkonna senise maakasutuse ja funktsiooniga ning ei võimenda olemasolevaid keskkonnakoormusi. • ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Võimalikud ebasoodsad keskkonnamõjud on tõhusalt ennetatavad ja leevendatavad tavapäraste meetmetega. Ehitustööde käigus järgitakse kehtivaid keskkonna-, tööohutus- ja ehitusnõudeid, sealhulgas müra ja tolmu vähendamise meetmeid ning ehitusaegset korrastatust. Haljastuse säilitamine ja pargiala korrastamine vähendab võimalikke mõjusid elukeskkonnale ning toetab ökosüsteemi teenuste säilimist ja paranemist.  17 6. Eelhinnangu järeldus Kavandatava tegevuse eesmärk on Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele lisanduvate abihoonete rajamine, olemasolevate hoonete rekonstrueerimine ning spordiväljakute rajamine. Kavandatavad abihooned paiknevad mõisa pargialal ning tegevus toimub olemasoleval kujundatud ja varasemalt kasutusel olnud alal. Kavandatavad hooned ja rajatised on planeeritud pargiala struktuuri, ajaloolist ilmet ja vaadeldavust arvestavalt ning ei vähenda mõisapargi terviklikkust ega selle kultuurilist ja maastikulist väärtust. Kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevus. Eelhinnangu koostamisel on arvesse võetud võimalike mõjude suurust, ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, samuti mõjude ilmnemise tõenäosust ja kumulatiivsust. Kavandatav tegevus ei too kaasa piiriülest mõju. Eelhinnangu tulemuste põhjal võib järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule ega Natura 2000 aladele. Võimalikud keskkonnamõjud on valdavalt ajutised ja seotud ehitusperioodiga ning need on tavapäraste meetmetega ennetatavad ja leevendatavad. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb järgida kõiki kehtivaid õigusakte ja keskkonnakaitse nõudeid, sealhulgas ehitus- ja ohutusnõudeid, vältimaks vee, pinnase ja õhu saastatust. Ehitised peavad olema projekteeritud ja rajatud vastavalt heale ehitustavale ja üldtunnustatud ehituslikele põhimõtetele. Eelhinnangu lõppjäreldusena võib öelda, et Kiili vallas Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele koostatava detailplaneeringu puhul ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik, kuna kavandatav tegevus ei põhjusta olulist keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse iseloomu, mahtu ja asukohta arvestades ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine proportsionaalne meede. KIILI VALLAVOLIKOGU OTSUS Kiili 21. mai 2026 nr 11 Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu koostamise algatamine Otsus võetakse vastu planeerimisseaduse § 124 lg 6, § 128 lg 1 ja lg 5 ja § 142 lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-d 3, 4, 5 ja § 35, Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda kesk- konnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 16 p 1 ning arvestades 20.06.2025 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/1484 ja 01.12.2025 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/194-25. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Kiili Vallavolikogu (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]) . Detailplaneeringu koostamise menetleja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on PAABOR PROJEKT OÜ (Malli tn 3, 60516 Lombi küla, telefon 53586223, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on PAABOR PROJEKT OÜ (Malli tn 3, 60516 Lombi küla, telefon 53586223, e-post [email protected]). 1. Algatada Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu koostamine (DP0384). Käesoleva otsuse põhjendused on esitatud lisas 1. 2. Planeeritava maa-ala suurus on 20954,0 m2, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2. 3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering 4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m2. Vastavalt taotlusele planeeritakse Nabala mõisa krundile rajada juurde mitu abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendada olemasolevat abihoonet, mis  asub mõisast põhja suunas. Lisaks on planeeritud maastikukujunduse põhiprojekti alusel rajada mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Mõisatalu (ja osaliselt ka Nabala mõisa krundile) tohib rajada kroketiplatsi ja tenniseväljaku ning tribüüni koos abihoonega. Planeeritavat tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust soovitakse välja rentida nii hobikorras mängimiseks kui ka võistluste korraldamiseks. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate kruntide piires. Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt ja vajadusel maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist. 5. Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 6. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva otsuse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4. 7. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5. 8. Mitte algatada Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringule KSH menetlus. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu osas on käesoleva otsuse lisa nr 6. 8.1. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus. 9. Kiili Vallavolikogul on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all mõeldakse eelkõige: 9.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine. 10. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7. 11. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. 12. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. 13. Otsus jõustub teatavaks tegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Merje Einmann vallavolikogu esimees Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavolikogu 21.05.2026 otsusele nr 11; 2. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem; 3. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 4. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 5. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu lähteseisukohad; 6. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu KSH eelhindamine. Saatja: "Kiili Vallavalitsus" <[email protected]> Saaja: [email protected], [email protected], [email protected] Teema: Webdesktop: Volikogu otsuse edastamine Kuupäev: 2026-05-27 06:35 Tere Käesolevaga edastame Teile manusena lisatud Kiili Vallavolikogu otsuse. Lugupidamisega -- Mari Liis Laanvee Vallasekretäri abi [email protected]