Kiri

SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE TÖÖ KOOSSEIS SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................... 1 1. TEHNILISED NÄITAJAD ...................................................................................................... 3 1.1 ÜLDOSA ............................................................................................................................. 3 1.2 ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD ................................................................................. 3 1.2 ABIHOONE TEHNILISED NÄITAJAD ..................................................................................... 4 2. ÜLDOSA ............................................................................................................................. 4 3. ASENDIPLAANILINE OSA .................................................................................................... 5 4. ARHITEKTUURNE OSA ........................................................................................................ 6 4.1 ÜLDLAHENDUS .................................................................................................................. 6 4.2 HOONETE VÄLISVIIMISTLUS............................................................................................... 6 5. SISEVIIMISTLUS .................................................................................................................. 6 6. TULEOHUTUSE OSA ........................................................................................................... 6 7. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED ........................................................................ 12 7.1 JÄÄTMEKÄITLUS............................................................................................................... 14 8. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS .......................................................................................... 18 8.1 KASUTUSIGA .................................................................................................................... 18 8.2 VUNDAMENDID .............................................................................................................. 18 8.3 KONSTRUKTSIOONIDE KIHID ........................................................................................... 18 8.10 KOORMUSED .............................................................................................................. 19 9. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ................................................................................ 20 10. KÜTE JA VENTILATSIOON ................................................................................................. 22 11. ELEKTRIVARUSTUS ........................................................................................................... 24 12. ENERGIATÕHUSUS ........................................................................................................... 27 1 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE JOONISED 1. ÜLDJOONISED AR-4-01 ASENDIPLAAN M1:500 AR-4-02 ASUKOHASKEEM M1:5000 2. ARHITEKTUURSED JOONISED AR-5-01 VUNDAMENDI PLAAN M1:100 AR-5-02 PÕHIPLAAN M1:100 AR-5-03 KATUSE PLAAN M1:100 AR-6-02 LÕIGE M1:50 AR-6-03 VAADE PÕHJAST M1:100 AR-6-04 VAADE IDAST M1:100 AR-6-05 VAADE LÕUNAST M1:100 AR-6-06 VAADE LÄÄNEST M1:100 AR-9-01 ABIHOONE JOONISED M1:100 AR-9-02 3D vaade 1 AR-9-03 3D vaade 2 2 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE SELETUSKIRI 1. TEHNILISED NÄITAJAD 1.1 ÜLDOSA Aadress: Harju maakond, Kose vald, Tuhala küla, Hiievälja Krundi pind: 20213 m2 Katastriüksus: 33801:001:1736 Vastutav arhitekt: DIPLOMEERITUD ARHITEKT, TASE 7 KUTSENUMBER: 213941 PRIIT PIHLAMÄE NOOD OÜ REGISTRIKOOD: 17065895 1.2 ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD Hoone kasutusala: 11101 Üksikelamu Hoone põhinäitajad: PROJEKT. DP. JÄRGNE 1. Korruselisus 1 2 2. Tubade arv 5 3. Maapealse osa alune pind 257,7 m2 max.400 m2 4. Ehitisealune pind 257,7 m2 5. Eluruumide pind 190,4 m2 6. Suletud netopind 195,7 m2 7. Köetav pind 195,7 m2 8. Tehnoruumi pind 5,3 m2 9. Elamu maht 1123 m3 10. Tulepüsivusklass TP-3 11. Hoone kõrgus 5,9 m 9m 12. Hoone pikkus 23,4 m 13. Hoone laius 13,9 m 14. Katuse kalle 40 kraadi 15-45 kraadi Hoone põhikonstruktsioonid: Vundament Plaatvundament Kandekonstruktsioon Väikeplokk (poorbetoonplokk) + Puit Välissein Poorbetoonplokk Katusekonstruktsioon Puit Katusekate Katusekivi Välisviimistlus Krohv ja voodrilaud 3 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE 1.2 ABIHOONE TEHNILISED NÄITAJAD Hoone kasutusala: 12744 Elamu, kooli vms abihoone Hoone põhinäitajad: PROJEKT. 15. Korruselisus 1 16. Maapealse osa alune pind 60 m2 17. Ehitisealune pind 60 m2 18. Suletud netopind 47,3 m2 19. Hoone maht 268 m3 20. Tulepüsivusklass TP-3 21. Hoone kõrgus 5,7 m (DP lubatud 6m) 22. Hoone pikkus 10,1 m 23. Hoone laius 5,9 m 24. Katuse kalle 40 kraadi Hoone põhikonstruktsioonid: Vundament Plaatvundament Kandekonstruktsioon Puit, Väikeplokk Välissein Väikeplokk Katusekonstruktsioon Puit Katusekate Profiilplekk Välisviimistlus Voodrilaud 2. ÜLDOSA Käesolev projekt on arhitektuurne eelprojekt üksikelamu ja abihoone püstitamiseks Kose valda, Tuhala külla, Hiievälja kinnistule, katastriüksuse tunnusega 33801:001:1736. Vastavalt EHR-i andmetele ei ole kinnistu eelnevalt hoonestatud. Projekt on koostatud vastavalt tellija soovidele ja sobivusele antud piirkonda. Projekteerimise aluseks on: − Geodeetiline alusplaan − Tellija poolt väljastatud lähteülesanne (plaaniskeem jm) − Detailplaneering Projekteeritav ehitis vastab ● Ehitusseadustik ● EVS 932:2017 ”Ehitusprojekt” ● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.07.2020 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (Vastu võetud 11.12.2018) ● Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (Vastu võetud 05.06.2015) ● Majandus- ja taristuministri 12.07.2020 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ (Vastu võetud 02.07.2015) 4 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE ● Majandus- ja taristusministri määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” ● Keskkonnaministri 30.05.2020 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (Vastu võetud 16.12.2016) ● Eesti Standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ ● Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele (16.02.2021 nr 6) Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest RYL2010, RYL2013, hoone tehnosüsteemide nõuetest RYL2002, maalritööde nõuetest RYL2012 ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest. Teadmiseks omanikule 1.Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1)) 2.Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba. 3.Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 72/ 07.07.2023 "Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise nõuded").“ 4. Ehitusteatis kehtib 2 aastat (Vastavalt Ehitusseadustiku § 37: Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates). 5. Valminud ehitise kohta esitada kasutusteatis 10 päeva enne kasutuselevõttu. 6. Ehitusteatis kehtib 2 aastat (Vastavalt Ehitusseadustiku § 37: Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates). 3. ASENDIPLAANILINE OSA Hiievälja kinnistu suurusega 20213 m², katastriüksuse sihtotstarve on kinnisturaamatu andmetel 100% maatulundusmaa. Juurdepääs kinnistule on Vaida-Urge teelt läbi Hiiejärve kinnistu. Liikluskorraldus ja parkimine on korraldatud vastavalt normidele. Projekteeritava elamu tarbeks on ette nähtud 3 parkimiskohta, mis paiknevad kinnistu põhjapoolse piiri lähistel. Juurdesõidutee/parkimiseks mõeldud ala on kaetud kivisillutuskattega. Kinnistu on kõrghaljastatud. Projekteeritavate hoonete põhikorruse põranda kõrgus on üksikelamul +-0.00 = ABS. 45,6m, abihoonel +-0.00 = ABS. 45,1m. Kõrguse valikul on arvestatud krundi maapinna ja naaberkinnistute 5 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE kõrguseid. Vahetult hoonet ümbritsevad katendipinnad on suunaga hoonest eemale. Kõikide rajatavate platside servad viiakse sujuvalt kokku olemasoleva maapinnaga ning haljasala piir ühtlustatakse ja tasandatakse niidukõlbulikuks. Kinnistule antud projekti mahus uusi piirdeid ei projekteerita. 4. ARHITEKTUURNE OSA 4.1 ÜLDLAHENDUS Projekteerimise eesmärgiks on püstitada üksikelamu ja abihoone, arvestades sealjuures sobivusega antud piirkonda, detailplaneeringu ja tellija soovidega. Projekteeritav ühekorruseline elamu koosneb kahest omavahel seotud viilkatusega mahust, mis seotuna madala osaga, moodustab ühtse terviku. Hoonete plaanilahenduses on järgitud selle kasutusotstarvet ja võimalikku ratsionaalsust, olles kooskõlas Tellija soovidega. Elamu planeering on avar, kuid samas väga praktiline. Hoonete projekteeritav kasutusiga on 50. a. 4.2 HOONETE VÄLISVIIMISTLUS Materjal Värvitoon Märkused Sokkel Krohv Tumehall Caparol, Venato 20 Seinad Krohv Naturaalvalge; Voodrilaud on abihoonel ja elamu Voodrilaud pruunjashall lamekatusega osal. Katusekate Katusekivi punane Abihoonel tumehall profiilplekk SBS-kate Aknaraamid PVC Tumehall Uksed Puit Tumehall spoon 5. SISEVIIMISTLUS Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama: Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Materjalid peavad olema ohutud ja vastama tootja poolt ette nähtud kasutusotstarbele. Viimistletud pinnad peavad vastama Maalritööde RYL2012 esitatud nõuetele ja heale ehitustavale. Juhinduda ka sisetööde RYL2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest (hoone sisetööd) ja toodete paigaldusjuhistest, üldistest tuletõrje- ja tervisekaitse nõuetest. 6. TULEOHUTUSE OSA Määratlused. 6 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE a. Hooned kuuluvad tulepüsivusklassi TP-3 (tuldkartev hoone) b. Hoonete tuleohutuse tagamise põhimõtted Projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest: - Tuleohutuse seadus - Siseministri 01. märtsi 2021. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” - Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” muutmine, vastu võetud 12.12.2022 nr 46. - Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ - Eesti standard EVS 812-2:2014+AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid” - Eesti standard EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus: Osa 3: Küttesüsteemid” - Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ Projekti lahendus ja näitajad a. Konstruktsioonide ja hoone tulepüsivust iseloomustavad näitajad. Eluhoone on I kasutusviis – eluhooned (üksikelamu). Abihoone on I kasutusviis - abihooned (abihoone). Eripõlemiskoormus kuni 600 MJ/m2. Hooned kuuluvad tulepüsivusklassi TP3, mistõttu kandekonstruktsioonidele tulepüsivusnõuet R ei esitata. Projekteeritava üksikelamu kõrguse haripunkt on h= 5,7 m ja abihoone kõrguse haripunkt on h= 5,7 m. Hoonete kandvad seinad on poorbetoonplokkidest ja katuslagi on ette nähtud puitfermidel ja katusekatteks on katusekivi. Katusekatted vastavad nõudele BROOF (t2). Hoonete siseseinte, põrandate ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse- ja tuleleviku klass on D-s2, d2. Välisseinte pinnakihi (välisseina välispind, õhutuspilu välispind) süttivustundlikkuse klass D,d2. Välisseina soojustusmaterjal min. D, d0. Kui rajatakse köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Kaablite tuletundlikkus Dca-s2,d2,a2. Tehnoruumi tuletundlikkusele on järgmised nõuded – sein ja lagi B-s1,d0; põrand A2fl-s1. Terrassi tuletundlikkuse nõue on Dfl-s1. b. Hooned koosnevad ühest tuletõkkesektsioonist. c. Üldplaan. Juurdepääs kinnistule on ette nähtud Vaida-Urge teelt läbi Hiiejärve kinnistu. Hooned paiknevad 7 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE naaberkinnistute hoonetest kaugemal, kui 8 m. Päästemeeskonnale on tagatud ehitistele juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega, hoone neljast küljest. d. Evakuatsioonilahendus. Evakuatsioon toimub hoonetes asuvate välisuste ja akende kaudu ning ei põhjusta ohtu evakueeruvatele hoone kasutajatele. e. Pääsud katusele. Hoonete katusele pääseb teisaldatava redeli abil (kohtkindel käigutee). f. Kütteseadmete tuleohutus. Elamu on kavandatud maasoojuspumba ja kaminaküttele ja abihoone õhk-õhk soojuspumba küttele. maasoojuspumba võimsus on 6kW. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu arvutuslikud temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt inimeste pideva viibimisega ruumides +22ºC. Kamin asub elamu elutoas. Hoone küte on lahendatud põrandakütetorustike baasil. Vajaliku kütte- ja sooja tarbevee saamiseks on elamus maasoojuspump, mille sise agregaat asub tehnoruumis. Kamin Elutoas paikneva kaminaesise kaitstava ala ulatus lahtise küttekolde puhul: vähemalt 750 mm koldeava ette ja vähemalt 150 mm koldeava külgedele. Kinnise küttekolde puhul: vähemalt 400 mm koldeava ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele. Küttesüsteemi ja korstna temperatuuriklassid on T600. Korsten: hoonesse on projekteeritud kaks ühe lõõriga moodulkorstent, millele paigaldatakse vastavalt nõuetele puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul, samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale paigaldatakse 250 mm paksune kiht mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C. Suitsukorsten ulatub katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus ja tõmme s.o. min 1 m. Tootja vastutusega korstna ja kamina paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsest paigaldusjuhendist. g. Ventilatsiooniseadmete tuleohutus. Eluhoonesse on projekteeritud soojustagastusega ventilatsioon. Ventilatsiooniseade paikneb garderoob/tehnoruumis. Abihoonesse on projekteeritud loomulik ventilatsioon. Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest suuremad, et oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning et oleks tagatud tuleohutus. Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskesti süttivatest materjalidest. Ventilatsioonitorustikud tehakse tsingitud plekist, mille paksus peab 8 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE vastama standardile EVS 8122:2014. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse puhastusluugid. Kuna hoones on ainult üks tuletõkkesektsioon, siis tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappide järele vajadus puudub. Siseministri määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 27 lg 6 kohaselt peab eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. h. Autonoomne tulekahjusignalisatsioon ja tulekustutus. Eluhoone kõikidesse tubadesse on ette nähtud paigaldada autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid. Tuleohutuspaigaldis peab ehitisse paigaldatuna vastama sellele ettenähtud asjakohasele tehnilisele normile, samuti peab see olema hooldatud ja kontrollitud. Kõik andurid sisaldavad tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks vajalikke komponente, kusjuures juhul, kui ehitise üldkasutatavatesse ruumidesse on paigaldatud rohkem kui üks andur, peavad ühe anduri tööle hakkamisel reageerima ka kõik teised samasse rühma ühendatud andurid. - Andurid peavad olema nõuetekohaselt paigaldatud; - Anduri valikul tuleb lähtuda ruumist ning seal toimuvast tegevusest; - Kasutades autonoomset andurit tuleb kontrollida patareisid ning neid vahetada; - Andurit tuleb kontrollida ning puhastada. NB! Elamusse peab olema paigaldatud vingugaasiandur! i. Suitsutõrje. Suitsueemalduse eesmärk on hoida ruumid suitsuvabad evakuatsiooniks, toetada päästetööde teostamist, kaitsta seadmeid ja sisustust ning vähendada suitsu ja soojuse kahjustusi, temperatuuri mõju konstruktsioonidele. Suitsutõrje toimub avatavate uste ja akende kaudu, loomuliku tõmbega. Suitsutõrje käivitustase on 1 (käsitsi). j. Päästemeeskonna juurdepääs. Päästemeeskonnale ja -tehnikale on tagatud hoonele juurdepääs hoone neljast küljest, vajaliku päästetehnikaga Vaida-Urge teelt läbi Hiiejärve kinnistu. k. Tuletõrje veevarustussüsteemi lahendus. Tulekustutusvesi saadakse tuletõrje veevõtukohast, millest lähim (ehitisregistris olev) paikneb kinnistust 840 meetri kaugusel Harju maakond, Kose vald, Saula küla, Oru põik 6 (VID 7558). Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest (Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10): -Erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Eluhoonest lähim naaberkinnistul asuv hoone (esimese kasutusviisiga) asub rohkem kui 40m kaugusel. Kaugus abihoonest on 8m. -Ehitise ehitisealune pind on kuni 60 ruutmeetrit. Abihoone ehitusalune pind on alla 60 ruutmeetri. 9 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE Veevõtukoht peab olema päästetehnikaga ligi pääsetav ning aastaringselt kasutatav. Hoonele vajalik veehulk väliskustutuseks on 10 l/s 3 tunni jooksul. l. Päikesepaneelide tuleohutus. Päikesepaneelid paigaldatakse abihoone läänepoolsele katusele. Maksimaalne võimsus 7kW. Päikesepaneelide ning sellega seotud tehnoseadmete ja nende osade paigaldus peab vastama standardi EVS 812-7:2018 punktis 14.5 („Nõuded päikesepaneelidele, mis toodavad elektrit“) nõuetele: • Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb arvestada teiste tehnosüsteemide toimimiseks vajaliku ruumiga ning vajadusel juurdepääsuga hooldustööde tegemiseks • Päikesepaneelide minimaalsed kaugused suitsueemalduse seadmetest on: o Suitsuluukidest 1m kaugema ning juurdepääsutee, juurdepääsuutee laus tsooni ees peab olema vähemalt 0,8m o Vertikaalse suitsueemalduse väljapuhketoru otsast 1m allpool. o Horisontaalselt paigaldatud väljapuhketoru otsast 5m • Hoonetel, mille katustel on suitsukorstnad, tuleb järgida päikesepaneelide paigaldusel standardis EVS 812-3 toodud nõudeid ohutuskaugustele ja vajalikku juurdepääsu suitsukorstna puhastamiseks. • Kui päikesepaneelid paigaldatakse hoonele, mille katusel on piksekaitse, tuleb vajadusel teha piksekaitsesüsteemi muudatused vastavalt muutunud olukorrale, et piksekaitse eesmärgipärane toimivus oleks tagatud. • Päikesepaneelide tsoonid peavad olema projekteeritud ja paigaldatud nii, et nendele oleks tagatud juurdepääs päästemeeskonnale pääste- ja kustutustööde tegemiseks. • Potentsiaalselt (võimalikult) pinge alla jäävad kaablid peavad olema kogu nende kulgemise tee jooksul olema paigutatud kas kõrisse, renni või kaabliredelisse. Tähistus peab olema tehtud kontrastse (hästi loetava) sildiga (nt „PV“). Tähistus peab olema mõlemas kaabliotsas ja ligipääsetavates kohtades korrustel, kui kaabel kulgeb korruste vahel kinnises šahtis, ei ole tähistamine selles osas vajalik. • Katusel ja hoone seintel on lubatud moodustada maksimaalselt 300m2 suuruseid tsoone. Tsoonide vahel peab olema vähemalt 1m vaba ruumi. Juurdepääsuteed tsoonis, mis viivad teiste seadmeteni peavad olema vähemalt 0,8m laiused. 10 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE • Hooned, millel on päikesepaneelid peavad olema märgistatud vastavalt viidatud standardi lisale D: Üksikelamutel ja paarismajadel paigaldatakse märk liitumiskilbile. • Eelmises punktis näidatud märgi servad peavad olema punased ja muud jooned mustad. Märgi lubatud minimaalne suurus on 10x15cm ning välisõhus paiknev märk peab olema UV-kiirguse kindel. • Päikeseelektri paigaldisel peab olema tagatud ohutu lahutusvõimalus järgmistes punktides: o Liitumiskilp – hoones või kinnistu piiril; o Peakilbis/jaotuskilbis – peakaitse lahklüliti, inverteri kaitse; o Inverteril – DC lahutuse lüliti inverteri juures; o Inverteril – DC lahutuse lüliti inverteri juures. Kui inverter ei asu kilbiga samas ruumis, siis tuleb inverteri asukohas ette näha täiendav kaitselahutusvahend vahelduvvoolukaablile. • Päikeseelektri paigaldise projekti dokumentatsioon peab asuma peakilbi või inverteri juures (hoonetes, kus päästemeeskonna infopunkt ei ole nõutav). Abihoonesse paigaldatakse päikeseenergia salvestusseade - akupank mahuga kuni 35kWh (täpsustatakse järgmises projektietapis). Elumaja (eluruumidega) asub salvestusseadmega abihoonest enam kui 20m kaugusel. 11 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE Päikeseelektri paigaldise skeem vastavalt standardile EVS 812-7:2018 (distantsid, võimsused ja kogused täpsustatakse järgmises staadiumis): 7. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED Elamut ja abihoonet varustatakse veega perspektiivsest puurkaevust ja kanalisatsiooniga perspektiivsest septikust. Vahetult hooneid ümbritsevad katendipinnad on suunaga hoonetest eemale. Käesolevas projektis on ette nähtud sademevesi hoonete katustelt immutada pinnasesse kinnistu piires. Sademevett tänavamaale ega naaberkinnistutele suunata pole lubatud. Müra ja hoone akustikale esitatavad nõuded Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb võimalike keskkonnamürataseme leevendusmeetmete osas lähtuda järgmistest normdokumentidest: - EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ - Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning 12 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ Vastavalt rahvuslikus standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” [27] tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt keskkonnamüratasemest” toodule tuleb: - projekteeritavale ehitisele välispiirete konstruktsioonidele rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’w+Ctr, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele ning ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele; - akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks; - välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud; - elamute ja teiste müratundlike hoonete projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata võimaluse korral tiheda liiklusega sõidutee/raudtee poolsele küljele ning igale hoonele projekteeritakse vaikne fassaad ja välisterritoorium (maa-ala, mis mõeldud puhkuseks); Tehnoseadmete müra Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 sätestatu kohaselt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Õhksoojuspumba välisosa ei tohi ületada määruses toodud nõudeid. Vastavalt sellele reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse, et tekkiv müra on päeval maksimaalselt 50db ja öösel 40db. Tulenevalt Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 lg 6 väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 dB ja öösel ületada 30 dB taset. Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 7 kohaselt elamu elu- ja magamisruumides võib tehnoseadmete püsiv müra olla max 30 dB ning muutuv või lühiajaline müra võib olla max 35 dB; elamu köögis, vannitoas ja majandusruumis on lubatud 5 dB võrra kõrgem müratase. Võimaliku liigmüra leviku vähendamiseks võib vajadusel kaaluda ka helilaineid neelavate müratõkete rajamist (naabritevahelise piirdeaia lahendus). Samuti näha ette väliagregaadi kinnitustele ilmastikukindlad kummipuksid. Valida tuleb soojuspump, mis ei ületaks müra normtasemeid (ka omal kinnistul). Valitud soojuspumba helirõhutase 1m kaugusel välisosast on 51/35 dB (A) ja üldine helivõimsustase on 63/42 dB (A). Sisekliima parameetrid Ruumide sisetemperatuurid, niiskus ja müra valitakse vastavalt sisekliima normidele ning tehnoloogiale: 13 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE Magamistuba- +21°C, RH=50%/90% ≤25dB(A) Elutuba- +21°C, RH=50%/90% ≤28dB(A) Köök- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Esik- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Vannituba- +22°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Koridor- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A) WC-d- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A) 7.1 JÄÄTMEKÄITLUS Keskkonnaohtlikeks jäätmeteks kvalifitseeritavad jäätmed puuduvad. Hoones tekkivad jäätmed kogutakse eelnevalt spetsiaalsetesse kilekottidesse pakituna prügikonteineritesse, mis paigutatakse kinnistule sissesõidutee kõrvale. Konteinerite alla rajatakse kõvakate. Prügi äravedu toimub kommunaalteenuste korras. Konteinerite tühjendamine on ette nähtud regulaarselt litsentseeritud prügiveo firma ja elamu omanike vahelise lepingu alusel. Konteinerite tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis väldib prügikonteinerite ületäitumist ning ebameeldiva lõhna teket. Olmejäätmed Jäätmete ja olmeprügi põletamine kinnistul on keelatud! Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele korraldatud olmejäätmeveo veopiirkonna piires - sõlmida leping teenuseosutajaga. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb liigiti koguda ja jäätmekäitlejale üle anda jäätmeliike võimalikult suures ulatuses. Planeerida kõvakattega pind vähemalt 2 jäätmemahuti jaoks: 140L segaolmejäätmete mahuti ning 140L biojäätmete mahuti ning võimalusel ka segapakendi mahuti. Elanikel on võimalik biojäätmeid ka kompostida. Ehitusjäätmed Ehitusprahi äravedu korraldatakse vastavalt Kose valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid). Samuti vajadusel väljakaevatav pinnas, mis on kasutatav omal kinnistul haljasala tagasitäiteks ning väljakaevatav kasvupinnas kasutatakse haljasala aluskihiks. Ehitamise käigus ei teki ehitusjäätmeid üle 10 m³. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Harjumaa keskkonnateenistuses. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike 14 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. Ehitusplatsi jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmekonteinerite olemasolust ja asukohast. Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste jäätmekonteinerite olemasolust ja nad on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda täitma. Konteinerid paigutada oma krundile. Juhul kui on vajalik paigaldada konteinereid linna maale või teistele kinnistustele tuleb selles eelnevalt kokku leppida vastavate kruntide valdajatega. - Puidujäätmed ladustatakse vahetult konteinerisse. Suuregabariidilised puidujäätmed peavad olema ära viidud jäätmekäitlusettevõttesse igapäevaselt (juhul, kui segavad liikumist objektil või asuvad linna maal). - Kiletamata paber ja papp peab olema sorteeritud eraldi ja paigutatud kinnisesse konteinerisse. - Must metall peab olema välja sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse. Mahukad detailid võib eraldi ladustada konteineri kõrvale. Mahukad detailid peavad olema ära viidud igapäevaselt (juhul, kui segavad liikumist objektil või asuvad linna maal). - Värviline metall kogutakse eraldi konteinerisse. - Mineraalsed jäätmed nagu kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi konteineritesse. - Klaasijäätmed kogutakse eraldi konteinerisse. - Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Ohtlike jäätmete konteiner peab olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Ehitusaegne jäätmekava: Jäätmekäitlus – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis. Jäätme- Jäätmeliik Hinnanguline Hinnanguline Tegevuse kood kogus Ühik kogus Ühik lühikirjeldus 17 01 01 Betoon ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba 15 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE omavale jäätmekäitlejale 17 01 02 Tellised/ ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle kiviplokid taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 02 01 Puit ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 02 02 Klaas ~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 04 07 Metalli- ~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle segud taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 04 11 Kaablid ~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 20 03 01 Prügi (sega- ~0,4 t ~1,1 m3 Antakse üle olmejäätme vastavat d) jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes selles jäätmeveo piirkonnas hanke 16 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE korras valitud kohalik omavalitse poolt 15 01 Pakendid ~0,3 t ~0,8 m3 Tagastatakse (nt. pakendiettevõtjale puitalused, pakendijäätmete kile, ringlusse võtuks või paberkarton taaskasutusse g suunamiseks või pakend, jms) antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 08 01 12 Värvi- ja ~0,3 t ~0,8 m3 Antakse üle lakijäätmed taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kürvaldamiseks 17 09 04 Ehitus- ja ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle lammutuspr sorteerimiseks aht vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 06 04 Isolatsiooni- ~0,1 t ~0,3 m3 Transportida materjalid jäätmekäitluspunkt i Kogused on orienteeruvad ning täpsustuvad ehituse käigus. Ehitusjäätmete käitlemise dokumendid säilitada vähemalt 2 aastat. Jäätmete edasine suunamine - Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga jäätmete käitluskohas. - Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olema ohtlike jäätmete käitluslitsents. - Ehitusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete litsents või ta on registreeritud jäätmeregistris. 17 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja Kose valla jäätmehoolduseeskirjast. 8. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Hoonete kandetarindite projekteerimisel kasutatakse Eestis kehtestatud normdokumente: 1. EVS-EN 1990:2002/A1 2006/AC:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 2. EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused 3. EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1- 4: Tuulekoormus 4. EVS-EN 1991-1-3:2006/A1:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus 5. EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus 6. EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus 7. EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015/NA:2015 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele. 8. EVS-EN 1996-3:2006+ NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutus Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutused 9. EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks 10. EVS-EN 1997-1:2005 + A1:2013 + NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad 11. EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine 8.1 KASUTUSIGA Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta. Hoone kandekonstruktsioonid on kavandatud vastavalt Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 4. kategooriasse, projekteeritud kasutusiga 50. a (projekteeritud kasutusea kategooria klass 4). 8.2 VUNDAMENDID Elamule ja abihoone on projekteeritakse plaatvundament. Terrassi alla projekteeritakse postvundament. 8.3 KONSTRUKTSIOONIDE KIHID Konstruktsioonide kihid ja märkused on kirjeldatud lõigete ja abihoone joonistel. 18 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE 8.10 KOORMUSED Koormuste arvutus toimub vastavalt Eesti standardile EVS-EN 1990:2002. Hoonele mõjuvad vertikaalkoormused on omakaal, kasuskoormus, lumekoormus, tuulekoormus ja alalised koormused viimistlusest, kergvaheseintest, tehnoseadmetest jne. Horisontaalsed koormused on tuulekoormus ja maa-alustel konstruktsioonidel külgsurve pinnase passiivsurvest. Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused Hoone kasuskoormused on arvestatud vastavalt Eesti standardile EVS-EN 1991-1-1:2002 ja täiendavatele lähteülesannetele (qk – ühtlaselt jaotatud koormus, Qk – koondatud koormus). Tehnoruumide kasuskoormuseks võetakse 5,0 kN/m2 juhul kui vastavalt eriosade projektidele ei ole ette nähtud koormust suurendada. Tabel 1. Kasutatavad normatiivsed kasuskoormused Kasutamise liik Koormatud pinna klass qk (kN/m2) Qk (kN) Põrandakoormused Elupind A 2,0 4,0 Katusekoormused Katusepind H 0,75 1,5 Horisontaalkoormused käsipuudele ja rinnatistele Rõhtkoormused 1,0 Lumekoormus Lumekoormus hoone konstruktsioonidele arvutatakse vastavalt Eesti standardi EVS-EN 1991-1- 3:2006 nõuetele. Maapinna lumekoormuse normatiivne väärtus on määratud vastavalt standardi Lisas C esitatud Eesti ehituslikule lumekaardile, mis on koostatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdrometeoroloogia Instituudi (EMHI) teostatud metsa- ja põllumarsruutide lumemõõdistamistel saadud üldiste veevaru andmete alusel. Selleks on sk= 1,5 kN/m2. Vastavalt heale ehitustavale vähendatakse katusekatte kahjustusvõimalust lumekoristusel ja seega arvestatakse katuslae puhul lumekoormuse normsuuruseks maapinnal sk= 2,5 kN/m2 ning sellisel juhul lamekatuse normatiivne lumekoormus on s= 2,5*0,8= 2,0 kN/m2. Kohtades, kus katus külgneb seinaga, kasutatakse tuule mõjul kuhjuva lumehange kujutegurit μw. Eestis on kujuteguri μw piirid 0,8 ≤μw≤ 2,5 ning hange pikkuste vahemik 2 m ≤ls≤ 6 m. Tuulekoormus Tuulekoormus hoone konstruktsioonidele arvutatakse vastavalt Eesti standardile EVS-EN 1991-1- 4/NA:2007 nõuetele. Tuulekoormuse arvutamisel on võetud tuulekiiruse baasväärtuseks vb,0= 21 m/s ja maastikutüübiks III. Muud koormused 19 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE Omakaalukoormused leitakse vastavalt valitud konstruktsioonide kaalule. Lisaks arvestatakse lagedele alaline normkoormus: ripplaest 0,2 kN/m2, vaheseintest 1,5 kN/m2 ja kommunikatsioonide riputuskoormusest 0,3 kN/m2. Varutegurid: Staatilise tasakaalu kaotus Alalised koormused (ebasoodne mõju): γG,sup= 1,1 Alalised koormused (soodne mõju): γG,inf= 0,9 Kandevõime kaotus Alalised koormused (ebasoodne mõju): γG,sup= 1,2 Alalised koormused (soodne mõju): γG,inf= 1,0 Muutuvad koormused (ebasoodne mõju): γQ= 1,5 Muutuvad koormused (soodne mõju): γQ= 0 - Vajadusel koostatakse projekti järgmises staadiumis hoone konstruktiivne projekt, kus täpsustuvad konstruktiivsed sõlmed ja lahendused. 9. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda: - EVS 835:2022 „Hoone veevärk“ - EVS EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“ ja heast ehitustavast - EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“ - EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ - EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ - RIL 77-2013, Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. - RT I, 30.12.2021, 20 jõustumise kuupäev 01.01.2022 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus“. Piirkonnas ei ole välja ehitatud ÜVK trasse. Veevarustus Kinnistut varustatakse veega puurkaevust. Vaata asukohta asendiplaanilt. Veevarustussüsteem peab olema ehitatud materjalidest ning osadest, mis vastavad joogiveega kokku puutuvate materjalide Eesti oludele vastavate tootestandardite kvaliteedinõuetele. Õigesti paigaldatuna on tagatud min 50 aastase elueaga süsteem. Torustik Kinnistule on projekteeritud PE PN10 De32mm veetoru minimaalse sügavusega 1.8 m toru peale. Torustiku ühendamisel ja jätkamisel kasutada elektrikeevisühendusi. Kinnistu sisetorustiku ühendus liitumispunktis teostada elektrikeevismuhvi abil. Monteeritavata liitmike kasutamine enne veemõõdusõlme ei ole lubatud. Veesisendustorustik hoone vundamendi alt läbimisel asetada kaitsetorusse. Kaitsetoru projekteeritakse 1 meeter vundamendist väljapoole ning hoone sees üle veemõõdusõlme põranda pinna. Hülsi ja veetoru vahe väljaspool hoonet suletakse veetihedalt ning veemõõdusõlme poolt 20 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE jätta avatuks. Vee- ja survekanalisatsioonitorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama standardile EVS-EN 12201-1:2003. Minimaalne surveklass PN10. Õigesti paigaldatuna on tagatud min 50 aastase elueaga süsteem. Kanalisatsioon Kinnistult kanaliseeritavad reoveed suunatakse isevoolselt kinnistu biopuhastisse (näidatud asendiplaanil). Imbväljakut ei rajata. Puhastatud vesi suunatakse krundiga piirnevasse vooluveekogusse (vt asendiplaan. Kinnistu sisene kanalisatsioonitorustik tuleb rajada reovee juhtimiseks ette nähtud plastiktorudest läbimõõduga De 160mm. Antud projekt ei anna õigust reoveepuhasti ehitamiseks- lahendatakse eraldi projekti mahus, projekti järgmises staadiumis. Sademevesi Hoonete katuselt toimub sademevee ärajuhtimine välimiste vihmaveetorude kaudu. Vihmaveetorude läbimõõt on 100 mm. Sademeveed immutatakse pinnasesse oma kinnistu piires. Sademevee juhtimine ja valgumine kõrval asuvatele kinnistutele ja teemaa alale on keelatud. Ennustatav sademevee hulk on Q= 1,39 l/s. Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 20. a. 9.1. VEEVARUSTUSE SISEVÕRGUD Kasutatavad normid: - EVS 835:2022 Hoone veevärk Majandus-joogivee süsteem Majandus-joogiveega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Vett vajavad sanitaarseadmed: klosetipott, valamud, dušš, köögivalamu. Veevarustuse vooluhulgad Arvutuslikud külmavee hulgad: Projekteeritava elamu arvestuslik veetarbimine: 0,5 m3/d, 0,58 l/s. Torustikud ja armatuur Veega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Majasisene veetorustik projekteeritakse siseseinte peale komposiitmaterjalist. Sulgemisarmatuur paigaldatakse selliselt, et oleks võimalik välja lülitada iga sanitaar- ja tehnoloogilist seadet eraldi. Veesüsteemis kasutatavad materjalid, st torud, sulgemisarmatuurid, ühendusosad, tihendid jne. peavad omama Tervisekaitse Inspektsiooni või Standardiameti vastavat sertifikaati või kasutusluba. 21 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE Veetorustike paigaldamisel järgida torutootjate paigaldamisjuhiseid, kõiki ohutusnõudeid ja RYL 2002. Külma-, sooja- ja soojavee ringlustorustike isoleerimiseks kasutatavad materjalid ja isolatsiooni kattematerjalid peavad vastama süttimistundlikkus-tulelevimiskindluse klassile A2-s1,d0. Veevarustuse sisevõrgud paigaldatakse plastmass komposiittorudest Ø16-32 mm (nt. FRÄNKISCHE alpex-duo XS) ja varustatakse sulgemis- ja reguleerimis armatuuriga. Kõik torustikud isoleerida. Sisetorustikud peavad vastama PN6 tingimustele. Torustike ladustamine ja transportimine vastavalt toru tootja nõuetele. Magistraaltorustiku külma- ja soojavee harutorustikud varustatakse kuulkraanidega. Jaotuskollektor varustada kuulkraanidega. Torustike ühenduskohtadesse san. seadmetega paigaldatakse sulgliitmikud. Veevarustussüsteemi alumistesse punktidesse paigaldada tühjendusventiil. Paigaldada valmistaja juhiste kohaselt. 9.2. KANALISATSIOONI SISEVÕRGUD Kasutatavad normid: - EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon Majandus-fekaalvee kanalisatsioon Majandus-fekaalvee kanalisatsiooni süsteemiga ühendatakse kõiki san. tehnilisi seadmeid. Kasutatavad torud on enamasti välisläbimõõduga Ø50, Ø75, Ø110. Kanalisatsioonitorud paigaldatakse põranda all ja ripplae taga. Kanalisatsioonitrapid – kasutatakse ujuva haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega ning lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. San. seadmetena kasutatakse tuntud tootjate poolt valmistatud kaasaegseid seadmeid. Ühe hoone piires tuleb sarnaste seadmete korral kasutada (võimalusel) ühe tootja tooteid. Majandus-fekaalvee kanalisatsioon paigaldada vastavalt Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 nõuetele. Torustikud ja armatuur Sisemine torustik paigaldatakse varjatult põranda alla ja ripplae taha. Ripplae taga torud isoleerida müra vastu. Kasutada plasttorusid PP/PVC materjalist, S20. Kasutatavad torud on enamasti välisläbimõõduga D50, D75, D110. Kanalisatsioonitrapid – kasutada ujuva haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega ning lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. San. sedmetena kasutatakse Eurostandardile vastavaid valamuid, potte jne. (täpsed margid vt. sisearhitektuurne projekt).Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. Kanalisatsioonipüstik varustada (0,8-1,0 m põrandapinnast) puhastus-luukidega. 10. KÜTE JA VENTILATSIOON Tehnosüsteemide projekteerimisel tuleb lähtuda: 22 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE - EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine - EVS 906:2018 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele - EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6 Küte Elamu on kavandatud maasoojuspumba ja kaminaküttele. Abihoonet üldiselt ei köeta, hoitakse madalat külmumispiirist kõrgemat temperatuuri. Soojuspumba võimsus on 6kW. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu arvutuslikud temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt inimeste pideva viibimisega ruumides +22ºC. Kamin asub elamu elutoas. Hoonete küte on lahendatud põrandakütetorustike baasil. Hoone küte on lahendatud vesipõrandakütte baasil. Põrandakütte vesi on parameetritega 36,5 °C / 31,5 °C. Maksimaalseks põranda temperatuuriks on 27,0 °C. Vajaliku temperatuuri saavutamiseks ja reguleerimiseks ruumides, kasutatakse termostaat- mootorklapi süsteemi, mis tagab ruumides vajaliku temperatuuri ja hoiab põrandapinna temperatuuri optimaalsena (ruumi termostaatide paigalduskõrgus h= 1,5 m). Termostaadid paiknevad ruumide siseseintel, märgades ruumides termostaate ei kasutata. Põrandaküttetorustikena võib kasutada PEX 20x2,0 torustikke. Magistraaltorustikud monteeritakse AL-PEX komposiittorudest DE32 ja DE25. Kõik hargnemised on varustatud tasakaalustamis- ja sulgemisarmatuuriga. Vajaliku kütte- ja sooja tarbevee saamiseks on elamus maasoojuspump, mille sise-agregaat asub garderoob/tehnoruumis. Kamin Elutoas paikneva kaminaesise kaitstava ala ulatus lahtise küttekolde puhul: vähemalt 750 mm koldeava ette ja vähemalt 150 mm koldeava külgedele. Kinnise küttekolde puhul: vähemalt 400 mm koldeava ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele. Küttesüsteemi ja korstna temperatuuriklassid on T600. Korsten: hoonesse on projekteeritud kaks ühe lööriga moodulkorstent, millele paigaldatakse vastavalt nõuetele puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul, samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale paigaldatakse 250 mm paksune kiht mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C. Suitsukorsten ulatub katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus ja tõmme s.o. min 0,8 m. Moodulkorstna paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest. Lähtuda standardist: EVS 812-3:2018.a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid” 23 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE Ventilatsioon Eluhoonesse on projekteeritud soojustagastusega ventilatsioon. Ventilatsiooniseade paikneb garderoob/tehnoruumis. Abihoonesse on projekteeritud loomulik ventilatsioon. Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest suuremad, et oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning et oleks tagatud tuleohutus. Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskesti süttivatest materjalidest. Ventilatsioonitorustikud tehakse tsingitud plekist, mille paksus peab vastama standardile EVS 8122:2014. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse puhastusluugid. Kuna hoones on ainult üks tuletõkkesektsioon, siis tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappide järele vajadus puudub. Siseministri määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 27 lg 6 kohaselt peab eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Õhuvahetus: - Elutuba ±0,5 l/s m² - Köök -20 l/s; -8 l/s - Magamistuba ±0,7 l/s m²; 6 l/s in - WC -10 l/s ruum - Pesuruum -15 l/s ruum - Garderoob -3 l/s ruum - 11. ELEKTRIVARUSTUS Hoone elektrivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda: Üksikelamu elektrivarustuse projekteerimisel on lähtutud: EVS-HD 60364-7-711:2019 „Madalpingelised elektripaigaldised“ EVS-EN 50525-1:2011 „Juhtmed ja kaablid“ Seadme Ohutuse Seadus (vastu võetud 18.02.2015.a.) Üldist Elektrienergiaga varustamine toimub elektrivõrgust allmaaelektrikaabliga – vastavalt sõlmitud lepingule. Elektrivõrguga liitumiseks rajatakse elektri liitumispunkt krundi piiri lähistel lõunapoolses serval kinnistule sissepääsutee kõrvale. 24 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE Abihoone katusele paigaldatakse elektrivarustuskindluse tagamiseks päikesepaneelid. Minimaalne vajalik võimsus vastavalt energiamärgise arvutustele on 2kW (minimaalne vajalik paneelide pind orienteeruvalt 10m2). Projektiga on ette nähtud 7kW päikesepaneele (paneelide orienteeruv pind 35m2). Vaata täpsemalt abihoone jooniseid. Täpne päikesepaneelide kogus ja paiknemine lahendatakse järgmises etapis. Abihoone katusel olevad paneelid teenindavad peamiselt elamut. Abihoonesse on ette nähtud päikeseenergia salvestusseade. Akupanga asukoht näidatud abihoone plaanil. Projekteeritava elamu maakaabelliiniga ühendus on ette nähtud abihoone kaudu, kuhu paigaldatakse peajaotuskilp. Hoone elektrijaotus on lahendatud peajaotuskilbist väljuvate rühmaliinidega. Toiteliinidena kasutada vasksoontega, tuld mitte levitava polüvinüülkloriid isolatsiooniga kaableid. Kõik kasutatud elektriseadmed peavad omama Eesti Elektrikontrollikeskuse sertifikaati või tunnustatud märgist (CE, IEC, FI jne) tootel. Nõuded elektritöövõtjale Elektritöövõtja peab omama tööde teostamisõigust B-pädevuspiirkonnas (kuni 1000V nimipingega vahelduvvoolupaigaldis). Elektritöövõtja peab olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR) elektritööde ettevõtjana, ta peab omama piisavalt pädevat personali tööde ohutuks ja õigeaegseks läbiviimiseks ja kontrolltoimingute korraldamiseks. Elamu elektripaigaldis Peajaotuskilp PJK projekteeritakse elamu 1.korruse garderoob/tehnoruumi. PJK valmistatakse TN- S maandussüsteemile, s.t neis on nii N-kui ka PE-latt. Tarbija elektrisüsteemi kaitseks paigaldatakse peajaotuskilpi liigpingepiirikud. Alates peajaotuskilbist kasutatakse elamus TN-S juhistiku süsteemi. Kilp tehakse kaitseastmega IP31. Avatud ukse korral kaitseaste on IP20. Keskuse latistus ja aparatuur peab olema vastupidav lühisvoolule vähemalt 6 kA. Väljuvate rühmaliinide kaitseaparatuuriks on kilpides 1-ja 3-faasilised kaitselülitid. Elektritarvitite toiteliinid jagatakse faaside vahel nii, et oleks tagatud faaside koormuste võrdsus. Kilbi toiteliini voolude mõõtmised teostatakse faaside kaupa maksimaalkoormuse ajal ja vajaduse korral (kui koormuste erinevus on üle 10%) tehakse kilbis ümberühendused koormuste ühtlustamiseks. Keskuste siseküljel peab olema keskuse skeem, kõigil aparaatidel peavad olema selgelt loetavad tähised. Hoone installatsioon teha peamiselt hoone konstruktsioonides peidetult. Horisontaalsed kaablid kulgevad lae peal või põrandate betoonivalus. Betoonpõrandates paigaldatakse kaablid kogu ulatuses plasttorusse või kõrisse. Vaheseintes paigaldatakse kaablid peidetuna hoone konstruktsioonidesse. Hoone kõik seadmed maandatakse projekteeritud maanduspaigaldise abil. Maandussüsteem tagab elektri- ja telekommunikatsiooniseadmete ohutu ja katkestusteta töö. Elektrisüsteem on varustatud maandus-, potentsiaaliühtlustus- ja mõnel juhul lisapotentsiaali-ühtlustussüsteemiga. Antud nõuded kehtivad nii elektripaigaldisele kui ka teisaldatavatele ja paiksetele seadmete, mis hoonesse paigaldatakse, olenemata sellest, kes need tarnib. Kaitse- ja neutraaljuhi ühendus teostatakse peakeskuses. Kõik elektriseadmete isoleerimata juhtivad osad maandatakse kaitsejuhiga (PE), mis paikneb kaablis. 25 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE Elektritoite ühendussüsteemid Pistikupesade paigalduskõrgus on soovitavalt 0,2 m põrandast. Suure niiskusega ruumides peavad pistikupesad olema kaitseastmega mitte vähem kui IP44. Pistikupesade paigaldamisel vältida pistikupesade paigaldamist teine-teisel pool seina kohakuti, et vältida seinte helipidavuse vähenemist. Pistikupesade margid valib töövõtja koostoos Tellijaga. Pistikupesade valimisel valida maanduskontaktiga pinnapealseid ja süvistatud pistikupesasid. Valgustussüsteemid Täpse valgustite tüübi valib Tellija. Üldjuhul ruumide valgustuseks kasutada LED- ja säästupirnidega valgustid. Valgustite paigaldamisel järgida tootja tehnoloogilist juhendit. Valgustuse rühmaliinid ehitatakse kaabliga XPJ 1,5 mm2. Kaitstakse 10A nimivooluga automaatkaitselülititega. Kõik liinid paigaldatakse paralleelselt ehituskonstruktsioonidega. Lülitid paigaldatakse ukse käepideme poolsele küljele. Üldjuhul lülitite paigalduskõrgus on 1,0 m põrandast. Nõutud valgustite kaitseastmed: • üldruumides - IP20 • niisketes ruumides ja hoonest väljaspool - IP44 Maandused ja potentsiaaliühtlustused ning elektrilöögivastane kaitse Elektrilöögivastane kaitse vastavalt standardile EVS-HD 60364-4-41 Ehitiste Elektripaigaldised osa 4-4: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest jaguneb põhikaitseks, rikkekaitseks ja lisakaitseks. Elektriohutuse tagamiseks elamus kasutatakse järgmisi kaitseviise: - Elektrilöögivastane kaitse otsepuute eest (põhikaitse) tagatakse elektriseadmete kasutamisega, mille pingestatud osad on kaetud vähemalt põhiisolatsiooniga ja/või mille katete ja ümbriste kaitseaste on vähemalt IPXXB või IP2X. - Elektrilöögivastaseks kaudpuutekaitseks (rikkekaitseks) on rakendatud toite automaatsel kiirel väljalülitamisel põhinevat kaitseviisi (liinikaitselülitid), kaitsemaandust ja potentsiaaliühtlustust. Lubatud puutepinge paigaldises ei tohi ületada 50 V. - Lisakaitsevõttena rakendatakse rikkevoolu kaitselüliteid. Ventilatsiooniseadmete toiteahelasse tuleb paigaldada turvalüliti. Peakilbi juurde paigaldatakse peamaanduslatt ja ühendatakse kokku hoone maanduspaigalisega, milleks on maanduselektroodid. Potentsiaalide ühtlustamiseks ühendada elektriliselt kokku ühtseks tervikuks maanduskontuur ja hoone vundamendi armatuur. Maanduslatiga ühendatakse kõik elektripaigaldise pingealtid metallkonstruktsioonid (vajadusel kaabliredelid, veemõõdusõlm, juhtivad torud ja muud pingealtid juhtivad konstruktsioonid) isoleeritud vaskjuhtme (ka toitekaablite PE-soonte) abil. Kõik hoone metallkonstruktsioonid maandada. Elamu madalpinge- ja nõrkvoolupaigaldistel on ühine maandusseade. Maanduspaigaliseks on ette nähtud kasutada maanduselektroode ja vundamentmaandurit. Maandusjuhtide ühendused maanduskontuuriga peavad olema mehaaniliselt ja elektriliselt töökindlad ega tohi esile kutsuda kohalikku korrosiooni. Kasutada tuleb poltklamberliiteid. Maandusjuhtide ristlõiked valitakse vastavalt standarditele EVS-HD 60364-5-54:2011 ja EVS-HD 60364-4-444:2010. 26 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE Piksekaitse Vastavalt siseministri määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” vastu võetud 01.03.2021 ja standardile EVS-EN 62305 „Piksekaitse“ ei ole vaja hoonele piksekaitset projekteerida. Nõrkvoolupaigaldis Üksikelamu nõrkvoolupaigaldisse kuuluvad hoonesisesed arvutiside ja televisiooni jaotusvõrgud ning valvesignalisatsioon. Nõrkvoolupaigaldis (sidevõrk, tv tv-võrk, valvesignalisatsioon, videovalve, fonosüsteem jne) lahendatakse eriprojektidega. Sidevarustuse tüüp ja läbilaskevõime täpsustatakse sideteenuse pakkujaga vastavalt sõlmitavale sideteenuse lepingule. Kaablite paigaldamisel on vaja järgida valmistajatehase ja standarditega antud juhiseid. Kõik kaablid tuleb tähistada mõlemast otsast. Hoonevälise (katusel, jms.) installatsiooni korral peavad kasutatavad kaablid olema UV-kiirguse ja ilmastikukindlad, pinnasesse võib paigaldada ainult selleks ette nähtud kaableid. Kõik vajalikud harukarbid paigaldada nii, et oleks võimalik nende hilisem teenindamine. Varjatud kohtadesse juurdepääsu tagamata (lagede taha, põrandate alla jm. hilisema ligipääsuta kohtadesse) harukarpe paigaldada ei tohi. Paigaldatavad harukarbid tuleb tähistada. Hoone üldkaabeldus rajada vastavalt standarditele EVS-EN 50173-1:2018 ja EVS-EN 50174-1:2018. Nõrkvoolujaotla näha ette hoone peakilbi juurde. Jaotlasse koonduvad kogu hoone horisontaalkaablid. Hoonejaotlas näha ette ruum sisenevate sidevarustuskaablite otsastamiseks. Üldkaabelduse võrgus kasutatavad komponendid peavad olema ühe tootja süsteemitooted. Kogu kaablivõrk rajada varjatult süvistatuna seintesse või ripplagede taga. Planeeritavasse hoonejaotlasse jätta ruumi sisestuse, seadmete ja ühenduspaneelide jaoks. Pesad paigaldada süvistatult kuni 0,2m kõrgusele põranda viimistletud pinnast. Raamide ja pesade seeria tuleb töövõtjal täpsustada tellijaga pakkumise käigus. Kaablite läbiviigud tuletõkkeseintest tuleb tihendada vastavalt seina tuletõkkeklassile kasutades selleks otstarbeks mõeldud materjale. Elamu TV võrk lahendatakse nõrkvoolu üldkaabelduse mahus võimaldades hoones kasutada IP võrgul põhinevat Digi TV’d. Tehnosüsteemide kavandatav töö- ja kasutusiga on vähemalt 20. aastat. - Elektri-, valvesignalisatsiooni ja sidevarustuse projekt koostatakse vajadusel projekti järgmises staadiumis. 12. ENERGIATÕHUSUS Abihoone suletud netopind on väiksem kui 50m2. Seetõttu energiatõhususe miinimumnõuded sellele hoonele ei rakendu. Eluhoone projekteerimisel on arvestatud seadusest tulenevaid energiatõhususe miinimumnõudeid: 27 / 28 SELETUSKIRI NOOD OÜ eelprojekt, töö nr. 109 HARJU MAAKOND, KOSE VALD, 21.05.2026 TUHALA KÜLA, HIIEVÄLJA Vastutav arhitekt ja koostaja: Hiievälja üksikelamu ja abihoone PRIIT PIHLAMÄE ● „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 11.12.18 nr 63 ● „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ 05.06.15 nr 58 ● „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ 30.04.15 nr 36 Üldised nõuded välispiiretele Soojustuse määramisel on lähtutud hoonete energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites. Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei ületa piirete soojajuhtivus väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]. Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks soojustatakse kõrgema soojajuhtivusega sõlmed väljastpoolt piisava soojustusega. Energiaarvutustes on lähtutud järgmistest algväärtustest: välisseinte soojajuhtivus – 0,14 W/m²K katuslagi soojajuhtivus – 0,10/0,12 W/(m2K) põranda soojajuhtivus – 0,13 W(m2K) akende/uste soojajuhtivus – 0,8/1,1 W/(m²K) Joonkülmasillad: Projektis käsitletud sõlmede lahendused arvestavad Tallinna Tehnikaülikooli poolt koostatud - LIGINULLENERGIA ELUHOONED PIIRDETARINDITE LIITEKOHTADE JOONSOOJUSLÄBIVUSTE KATALOOGI. Vastavalt koostatud projektile joonsoojusläbivuse näitajad konstruktsioonides on järgmised: Välissein-Põrand pinnasel - 0,3 W(m2K) Välissein-Aken - 0,05 W(m2K) Välisuksed - 0,1 W(m2K) Välissein-Katuslagi - 0,1 W(m2K) Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tarindite kriitilised sõlmed (seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) tehakse õhupidavaks. Vastavalt projektile elamu summaarne soojaerikadu ei ületa 1,0 W(m2K). Üldised nõuded tehnosüsteemidele Üksikelamus on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonisüsteemi ventilaatori erivõimsus on 2,0 W/(l/s). Üldised nõuded hoone energiavarustusele Hoone energiavarustus on energiatõhus. Üksikelamus on maasoojuspumba ja kamina küte. Vastutav arhitekt: Priit Pihlamäe, Diplomeeritud arhitekt tase 7 28 / 28  45.14 45.19 45.03 44.38 43.50 44.10 44.35 44.10 45.15 45.15 45 Üksikelamu nurgapunktide koordinaadid Abihoone nurgapunktide koordinaadid Abihoone õhk-vesi soojuspumba Nr. X Y Kõrgus Nr. X Y Kõrgus B välisosa 1 A 45.32 45.33 45.28 45.34 44.90 2 44.78 44.85 44.67 43.30 43.98 44.50 44.74 44.48 1 6 565 848,36 556 616,39 45,300 1 6 565 866,94 556 656,49 44,90 43.40 1 1 2 6 565 848,35 556 622,42 45,300 2 6 565 868,61 556 662,19 44,90 ABIHOONE ±0,000 = 3 6 565 848,82 556 622,42 45,300 3 6 565 858,88 556 665,04 44,90 ABS 45,10 2 3 4 6 565 848,80 556 639,60 45,300 4 6 565 857,21 556 659,34 44,90 4 44 B 2 5 6 565 842,92 556 639,59 45,300 A 1 2 3 4 5 6 7 45.36 45.21 45.25 44.40 44.48 43.56 43.34 43.40 43.82 44.26 45.29 44.70 45.37 44.78 6 6 565 842,93 556 627,79 45,300 Kanalisatsioonikaev D400 (110/160) 3 7 6 565 840,56 556 627,79 45,300 F 1 2 4 G Kanalisatsioonikaev D400 (160/160) av kra 45 E PLØ110 E 8 6 565 840,56 556 633,39 45,300 PLØ1 D D 60 Pumpla 9 6 565 834,93 556 633,38 45,300 6 5 Puhastatud 10 6 565 834,95 556 616,15 45,300 PM C 1112 7 Külmik 8 C heitvee survetoru 45.28 45.28 ÜKSIKELAMU45.23 45.18 44.54 43.66 PE3243.44 43.44 43.84 44.58 44.58 44.58 45.40 45.27 B ±0,000 = B 11 6 565 840,58 556 616,16 45,300 ABS. 45.60 44 A A Biopuhasti 12 6 565 840,58 556 616,38 45,300 PLØ32 10 9 PL Ø3 2 1 2 3 4 5 6 7 45.16 45.27 45.19 44.82 43.48 43.64 44.66 44.80 44.82 44.69 45.14 45.30 45.36 45.23 Puurkaev TINGTÄHISED: Krundi piir 45.13 44.96 45.02 44.72 45.04 45.25 45.12 45.31 44.92 44.14 43.50 Ehitusala detailplaneeringus 45.13 45.16 43.52 Hiievälja Projekteeritud betoonkivisillutis 33801:001:1736 Projekteeritud kruusakattega tee Projekteeritud puitterrass Sissepääs hoonesse 44.10 45.23 45.23 44.94 44.92 45.15 45.15 44.22 43.74 45.21 7 Projekteeritud hoone nurgapunkt 43 45.16 45.20 45.16 .60 43 .01 43 Prügikonteinerite asukoht .55 Pääs krundile Proj. mp. kaabel Proj. veetrass 44 45.20 45.15 45.08 44.92 44.88 4484 44.44 44.20 45.39 45.28 45.21 45.05 44.98 43.72 Proj. kanalisatsioonitrass 43 .63 42 Hoonete läheduses olev puu 43 .99 45 .49 (ligikaudne asukoht) 44 TEHNILISED NÄITAJAD: 45.34 45.31 45.20 45.30 45.03 44.58 44.38 43.67 45.15 45.16 45.16 45.11 45.26 45 Katastriüksuse tunnus: 33801:001:1736 Krundi pind: 20213 m2 43.56 43.08 43.66 Hiiejärve Üksikelamu Abihoone DP lubatud 33801:001:1737 Ehitusalune pind: 257,7m2 60m2 400m2 Korruselisus: 1 1 2/1 Suletud netopind: 195,7m2 47,3m2 45.37 45.40 45.39 45.27 45.07 44.64 44.12 45.18 Köetav pind: 195,7m2 0m2 45.42 43.85 45.28 45.18 45.14 Hoone mõõtmed: Kõrgus 5,9m 5,7m 9/6m Absoluutkõrgus 51,2m 50,6m Pikkus 23,4m 10,1m Laius 13,9m 5,9m Hoone maht: 1123m3 268m3 Hoone katusekalle: 40 40 15-45 Tulepüsivusklass: TP3 TP3 45.54 43.72 45.06 45.50 45.56 45.39 45.16 44.46 45.16 45.27 45.16 45.41 44.26 kraav ASENDIPLAANI MÄRKUSED: 1. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Piirdeaed ei ole käesolevas projektis ette nähtud. 3. Krundisisesed trassid ja nende täpsed asukohad lahendatakse järgmises projekteerimisetapis. 45.40 45.50 45.52 45.66 45.50 45.10 43.78 44.00 45.26 45.25 45.39 45.38 45.36 44.97 44 GEODEETILINE ALUSPLAAN: Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostanud Radiaan OÜ oktoobris 2024.a, töö nr. 2517G24. Elektrivõrguga liitumispunkt 45.38 45.38 45.46 45.46 45.25 45.10 45.06 43.80 45.16 45.45 45.53 45.47 45.40 .23 OBJEKTI AADRESS 43 .77 43 Üksikelamu ja abihoone 44 Hiievälja, Tuhala, Kose vald, Asendiplaan 1:500 Harju maakond PROJEKTI NUMBER LEHE NUMBER KOOSTAJA TELLIJA 44.97 NOOD OÜ 45.36 45.21 45.22 45.22 45.29 43.90 44.19 45.37 45.47 45.47 45.75 45.72 109 4-01 PRIIT PIHLAMÄE .60 45.76 WISMARI 14-3, 10136 TALLINN Eraisik 43 .80 KUUPÄEV STAADIUM VASTUTAV ARHITEKT Reg. 17065895 | MTR: EEP005129 43 21.05.2026 EP PRIIT PIHLAMÄE [email protected] A2  Projekteeritud hooned PM Külmik Juurdepääsutee läbi naaberkinnistu (servituudiga) Veetõtukoht Legend: OBJEKTI AADRESS Üksikelamu ja abihoone Hiievälja, Tuhala, Kose vald, Asukohaskeem 1:5000 Harju maakond PROJEKTI NUMBER LEHE NUMBER KOOSTAJA TELLIJA NOOD OÜ 109 4-02 PRIIT PIHLAMÄE WISMARI 14-3, 10136 TALLINN KUUPÄEV STAADIUM VASTUTAV ARHITEKT Eraisik Reg. 17065895 | MTR: EEP005129 08.05.2026 EP PRIIT PIHLAMÄE [email protected] A4  Kose Vallavalitsus Teie 25.05.2026 [email protected] Hariduse tn 1 Meie 28.05.2026 nr 7.1-2/26/9052-2 75101, Harju maakond, Kose vald, Kose alevik Hiievälja kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Kose valla Tuhala küla Hiievälja kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 550079). Kinnistule (katastritunnus 33801:001:1736) on juurdepääs servituudiga üle Hiievälja (katastritunnus 33801:001:1737) kinnistu riigitee nr 11202 Vaida-Urge tee km 11,08. Ehitusluba antakse üksikelamu (EHR kood 121456068 ) ja abihoone (EHR kood 121456360), ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „ Üksikelamu ja abihoone. Hiievälja Tuhala küla Kose vald Harju maakond“ (peaprojekteerija Nood OÜ , töö nr 109) projekt. Meilt ei ole projekteerimistingimuste kooskõlastust taotletud. Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et eelnõud täiendatakse kõrvaltingimusega haldusaktile: ristumiskoht peab olema välja ehitatud vastavalt lepingule nr 7.1-1/22/1471-1 ja Transpordiametile üle antud enne Hiievälja kinnistule ehitamise alustamise teatise esitamist. Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega. 1. Materjalide veod korraldada rajatava juurdepääsutee kaudu km 11,08. 2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: 1. 109_EP_AR-3-01_seletuskiri 2. 109_EP_AR-4-01_Asendiplaan 3. 109_EP_AR-4-02_Asukohaskeem_servituut Rita Źereen 5120275, [email protected] 2 (2)