Keskkonnaameti arvamus riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise projekteerimistingimuste kohta

Transpordiamet Teie 19.05.2026 nr 8-1/26-060/8754-1 Meie 29.05.2026 nr 6-2/26/9678-2 Arvamus riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise projekteerimistingimuste kohta Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 31 lg 4 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu. Kavandatakse riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimist ning riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 14,43-19,087 lõigule jalgratta- ja jalgtee rajamist (laiusega 3,0 m). Jalgratta- ja jalgtee poolsus riigitee suhtes selgitatakse projekteerimisel, arvestades seejuures asustuse levikuga, liikumisvajadustega ning põhimõttega, et jalgratta- ja jalgtee paikneks võimalikult pikas ulatuses ühel pool riigiteed. Kuna kavandatavad tegevused ei jää Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel kaitsealale, hoiualale, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndisse, esitab Keskkonnaamet projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamuse1 . Rajatav jalgratta- ja jalgtee jääb puurkaevude PRK0011052 (sanitaarkaitseala ulatus 50 m) ja PRK0011324 (sanitaarkaitseala ulatus 50 m) sanitaarkaitsealale. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud2 . Eelnevast tulenevalt on sanitaarkaitsealal keelatud majandustegevus, välja arvatud: 1) veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine; 2) sanitaarkaitseala hooldamine; 3) metsa hooldamine; 4) rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu; 5) õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist; 6) teadustöö tegemine3 . Majandustegevus on iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse majandustegevuseks ka juhul, 1 Keskkonnaamet lähtub oma tegevustes põhimäärusest, mille § 7 lg 2 p 3 kohaselt annab Keskkonnaamet kooskõlastusi ja nõusolekuid õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras (täpsemad suunised ehitamise kooskõlastuste osas on leitavad Keskkonnaameti kodulehel). 2 Veeseadus (edaspidi VeeS) § 148 lg 1 3 VeeS § 151 lg 2 Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 kui selle eesmärgiks ei ole tulu saamine. 4 Eelnevast tulenevalt tuleb arvestada, et puurkaevude PRK0011052 ja PRK0011324 sanitaarkaitsealal on keelatud ehitustegevus ja kaevetööd, st jalgratta- ja jalgtee rajamine. Täpsustame, et riigitee rekonstrueerimine on puurkaevu sanitaarkaitsealal lubatud, kuna tegemist on õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamise ja muu ehitisega seonduva tegevusega kavandatud viisil. Eesti Geoloogiateenistuse põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt asub tööde ala suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, st kavandatavas asukohas on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks looduslikult suhteliselt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Põhjavee kaitstuse hinnangu kaart on aga üsna üldine ning hinnangut pole uuendatud alates 2001. aastast. Seetõttu võtab Keskkonnaamet täpsema põhjavee kaitstuse hindamisel arvesse piirkonnas asuvad puurkaevud ning nende geoloogilise läbilõike. Põhjaveekihi kaitstuse hindamisel võetakse arvesse pinnakatte koostis ja kõik põhjaveekihi kohal lasuvad veepidemed5 . Puurkaev PRK0011052 on 64 m sügav ning avab Kesk-Devoni põhjaveekihi. Puurkaevu PRK0011052 geoloogilise läbilõike kohaselt lasub puurkaevuga avatud põhjaveekihil 31 m paksune saviliivakiht veerise ja kruusaga, 11,5 m paksune savikiht liivakivi ja aleuroliidi vahekihtidega ning 21,5 m paksune liivakivikiht savi vahekihtidega. Puurkaev PRK0011324 on 80 m sügav ning avab samuti Kesk-Devoni põhjaveekihi. Geoloogilise läbilõike järgi katab puurkaevuga avatud põhjaveekihti 20 m liivsavi munakatega, 25 m savi liivakivi vahekihtidega ja 35 m liivakivi savi vahekihtidega. Kui põhjaveekihil lasub üle 20 m paksune moreenikiht või üle 5 m paksune savi- või liivsavikiht, on tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga6 . Eelnevast tulenevalt kinnitavad puurkaevude PRK0011052 ja PRK0011324 geoloogiliste läbilõigete andmed piirkonnas põhjaveekihi suhtelist kaitstust. Veeseaduses on jäetud võimalus puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamiseks või sanitaarkaitseala muutmiseks hooldusalaks. Kui puurkaevust veevõtt on vahemikus 10-500 m3 ööpäevas, on võimalik vähendada puurkaevu sanitaarkaitseala 30 m-ni, kuna puurkaevuga avatud põhjaveekiht on suhteliselt kaitstud7 . Kui puurkaevust võetakse vett alla 10 m3 ööpäevas, on võimalik muuta sanitaarkaitseala hooldusalaks8 . Hooldusala ulatus9 on 10 m. Sanitaarkaitseala ulatuse vähendamise otsuse teeb Keskkonnaamet. Selleks on vaja esitada Keskkonnaametile vastavasisuline taotlus.10 Sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmiseks tuleb esitada sellekohane taotlus Keskkonnaagentuurile, kes teeb sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise otsuse 11 . Samuti jääb kavandatavale jalgratta- ja jalgtee alale Kerstna talu maaparandussüsteemi maa-ala (kood 2104910010020001) ja Tännassilma I maaparandussüsteemi eesvool (21049100100400022M). Transpordiamet kaasas projekteerimistingimuste menetlusse Maa- ja Ruumiameti, kes annab maaparandussüsteemide kohta seisukoha 12 . 4 Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus § 3 lg-d 1 ja 2 5 VeeS § 68 lg 2 6 VeeS § 68 lg 3 p 4 7 VeeS § 149 lg 1 p 2 8 VeeS § 154 lg 1 p 3 9 VeeS § 154 lg 3 10 VeeS § 277 lg 3 11 VeeS § 277 lg 2 12 Maaparandusseadus § 50 lg 1 2 (3) Kavandatava tegevuse lähialale (Kastani katastriüksusele katastritunnusega 62201:001:1826) jääb III kaitsekategooria liigi valge-toonekurg (Ciconia ciconia) leiukoht (EELIS registrikood KLO9105567). Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada, et piiritlemata III kaitsekategooria liigi leiukohas kehtib isendi kaitse. Kaitsealuse linnuliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, lähtudes looduskaitseseaduse § 48 lg 4, § 55 lg 6 ja 6 1 . Juhul kui tööde planeerimisel või tööde käigus selgub, et post, millel asub valge-toonekure pesa, vajab eemaldamist või esineb muu mõjuv põhjus pesa eemaldamiseks, tuleb selleks eelnevalt taotleda luba Keskkonnaametilt. Arvestada tuleb, et luba pesa eemaldamiseks antakse väljaspool valge-toonekure pesitsusperioodi (ehk ajavahemikul 01.09-15.03). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ester Pindmaa peaspetsialist juhataja ülesannetes keskkonnakorralduse büroo Kadri Tamm 5307 8913 (keskkonnakorraldus) [email protected] Janne Breidaks 5855 3986 (liigikaitse) [email protected] Silja Jakobi 5341 0707 (vesi) [email protected] 3 (3)