„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine

Kooskõlastamiseks: 6.12.2024 nr 8-2/24/5426 Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus SA Eesti Teadusagentuur Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Haridus- ja teadusministri käskkirja muutmise eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Lisa 1_Mobilitas 3.0_TAT_käskkiri.pdf 3. Lisa 2_Mobilitas 3.0_TAT_ühikuhinnad.pdf 4. Seletuskiri.pdf Pille Pikker 735 0215 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU MINISTRI KÄSKKIRI nr Haridus- ja teadusministri 26. oktoobri 2023. a käskkirja nr 291 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks" muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Muudan haridus- ja teadusministri 26. oktoobri 2023. a käskkirja nr 291 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks“ lisasid 1 ja 2 ning kehtestan need uues sõnastuses. 2. Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. 3. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks“ „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1 Käskkirjaga korraldatakse Teadussüsteemi programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.4. „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine sekkumise „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.2 Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti” erieesmärgi 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. 1.3 Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegiliste sihtide „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi TAIE arengukava) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga „10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Toetatavad tegevused panustavad soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide edendamisse ja nimetatud põhimõtete hoidmist jälgitakse järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ning „Keskkonnatrendide indeks“. 1.4 Toetuse andmise eesmärk: 1.4.1 aidata kaasa Eesti teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamisele, selle kõrgetasemelisuse ja konkurentsivõime tugevdamisele ning teaduse rahvusvahelistumisele. 1  1.4.2 Toetuse andmise tulemusena on kasvanud Eesti teaduse tipptase ning suurenenud Eesti osalejate hulk EL raamprogrammi algatuses. 1.5 Käskkirjas kasutatud mõisted: 1.5.1 Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad on ettevõtluse ja majandusliku potentsiaaliga TAIE arengukava fookusvaldkonnad, milleks on: digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine; nutikad ja kestlikud energialahendused. 1.5.2 ERA-NET (European Research Area Networks) on teadus- ja arendustegevust rahastavate asutuste võrgustikud ehk partnerlused, mille peamine eesmärk on teadlastele suunatud projektikonkursside korraldamine. Lisaks sellele tegelevad ERA-NETid ka laiema teaduskoostöö koordineerimisega oma teemavaldkonnas. 1.5.3 Euroopa Horisont on Euroopa Liidu (edaspidi EL) teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendis 28. aprillil 2021 ja mille perioodiks on 2021-2027. Raamprogrammi eesmärk on toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ELis, et suurendada ELi tootlikkust ja konkurentsivõimet, aidata kaasa ülemaailmsete probleemide lahendamisele ja toetada säästva arengu eesmärkide saavutamist. 1.5.4 Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, edaspidi ERC) toetab eesliiniteadust ning uudse ja innovaatilise lähenemisega värskeid teaduslikke mõtteid uutes teadusvaldkondades. ERC missiooniks on toetada tipptasemel teadust Euroopas. Selle eesmärgi täitmiseks annab ERC välja viit tüüpi grante, mis on avatud kõigi teadusvaldkondade teadlastele ning mille ainukeseks hindamiskriteeriumiks on teaduslik tipptase. 1.5.5 Euroopa teadusruumi (European Research Area, edaspidi ERA) algatused on EL liikmesriikide teaduskoostöö ühisalgatused, mis on ellu kutsutud selleks, et parandada teadustegevuse ja programmide kooskõla ning suunatust ühiste eesmärkide lahendamisele. ERA eesmärk on võimaldada teadlastel, teadusasutustel ja äriühingutel vabamalt liikuda, omavahel konkureerida ja teha koostööd piiriüleselt, et tugevdada EL-i liikmesriikide teadussüsteeme, suurendada nende konkurentsivõimet ja võimaldada neil teha tõhusamat koostööd peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamiseks. 1.5.6 Marie Skłodowska Curie Action (edaspidi MSCA) järeldoktori grandi eesmärgiks on toetada doktorikraadiga teadlase karjääri arengut läbi mobiilsuse. Grante rahastatakse „Euroopa Horisondist“. 1.5.7 Mobiilsus on Eesti teadlase või teadus-arendusasutuse tugipersonali osalemine väljaspool Eestit toimuval teadus-, arendus- ja innovatsiooni valdkonnaga seotud sündmusel, nt infopäeval, koolitusel, seminaril, õppekäigul, osalemine innovatsiooniprojektides, järeldoktorantuuris vms sündmusel või kogemuse omandamisel, millest osa võtmine eeldab liikumist ühest riigist teise. 1.5.8 Osaluskava on Eesti EL teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise strateegilise raamistiku alusel iga-aastaselt koos eelarve planeerimisprotsessiga koostatav ülevaade ERA algatustest, sh Euroopa Horisondi partnerlustest, milles Eesti osaleb. 2  1.5.9 TAIE arengukava fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. 1.5.10 Teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA-asutus) on juriidiline isik või asutus, mille põhitegevuseks on teadus- ja arendustegevus, kõrvaltegevuseks on teadmussiire ning millel on olemas teadus- ja arendustegevuseks vajalikud teadustöötajad ja infrastruktuur. 1.5.11 Grandisaaja on isik või asutus, kelle tegevustele või projektile annab toetust toetuse saaja, elluviija või rahastamisvahendi rakendaja. 2. Toetatavad tegevused Punktis 1.4 nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste elluviimist: 2.1 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine. 2.1.1 Toetus on suunatud ERC grandi taotlemisel teise hindamisvooru jõudnud ning seal hindeks A saanud (sünergia grandi puhul kolmandasse vooru jõudnud) teadlasele uurimistöö ettepaneku parendamiseks eesmärgiga esitada see täiendatult järgmises ERC grandi taotlusvoorus. 2.1.2 Toetust uurimistöö ettepaneku parendamiseks antakse ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2. 2.1.3 Toetuse määr on 86,59% ühikuhinnast, sh 70% EL toetus ja 16,58% riigipoolne kaasfinantseering. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus 13,42%. 2.2 MSCA järeldoktori grandi projektide elluviimise toetamine. 2.2.1 Toetus on suunatud MCSA järeldoktori grandi taotlusvoorus positiivse tulemuse (s.o vähemalt 70 punkti) saanud, kuid rahastusest ilma jäänud Eestis teadustööd jätkata soovivale teadlasele. 2.2.2 Toetust antakse ühikuhindade alusel vastavalt lisale 2. 2.2.3 Toetuse määr on 86,59% ühikuhinnast, sh 70% EL toetus ja 16,58% riigipoolne kaasfinantseering. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus 13,42%. 2.3 Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemise toetamine. 2.3.1 Toetus on suunatud osaluskavas märgitud Euroopa partnerluste ja ERA-NET taotlusvoorudes positiivse tulemuse saanud Eesti TA-asutuste poolt esitatud projektide elluviimiseks. 2.3.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering. 2.4 Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus. 2.4.1 Toetatakse Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esinduse tegevuste elluviimist. 3  2.4.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering. 2.5 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“. 2.5.1 Toetatakse Eesti Teadusagentuuri tegevusi Eesti teaduse ja teadlaste tuntuse suurendamiseks ning Eesti kui atraktiivse teadus- ja arendustegevuse läbiviimise koha tutvustamiseks. 2.5.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering. 2.6 Horisontaalsed tegevused. 2.6.1 Toetatakse mh koolituste, seminaride ja võrgustumisürituste korraldamist ja läbiviimist, et tõsta TA asutustes, ettevõtetes, kohalikes omavalitsustes ja avalikus sektoris töötavate teadlaste ja administratiivse personali spetsiifilist kompetentsi, et edukalt osaleda TAI algatustes. 2.6.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering. 2.7 Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud välistustega. 3. Tulemused 3.1 Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimise tulemusena on: 3.1.1 kasvanud ERC granditaotlemise võimekus Eesti teadlaste seas (tegevus 2.1); 3.1.2 kasvanud Eesti teaduse tipptase välisriigis omandatud pädevuse sissetoomise näol (tegevus 2.2); 3.1.3 kasvanud rahvusvahelistest teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalevate Eesti teadlaste arv ning laienenud algatustes osalev sihtrühm (tegevus 2.3); 3.1.4 laienenud Eesti teadlaste rahvusvaheline võrgustik ja suurenenud nende koostöökontaktide arv (tegevus 2.4); 3.1.5 kasvanud rahvusvahelisel tasandil teadlikkus Eesti teadusest ja suurenenud välispartnerite huvi teaduskoostöö vastu Eesti osapooltega (tegevus 2.5). 3.2 Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1): 4  Tabel 1. Tegevuste seire ja hindamise näitajad Vahe- Algtase Sihttase Näitaja nimetus ja mõõtühik sihttase Selgitav teave 2022 2029 2024 Meetmete nimekirja näitajad Arvestuslik Eesti asutuste lepingute maht (sh TA-asutused, ettevõtted ja muud üksused) Euroopa horisondi raamprogrammis ning riiklik rahaline Eesti osalemine panus rahvusvaheliselt koordineeritud teadus- ja arendustegevusse eurodes, Euroopa teadusruumi normaliseerituna elaniku kohta. Näitaja sisendi annavad Eurostati andmed tegevustes: panus rahvusvaheliselt koordineeritud teadus- ja arendustegevuse riikliku Tulemus- rahvusvaheliselt 0 - 38 rahastamise kohta ning eCorda andmed, mis põhinevad ELi rahalisel näitaja koordineeritud TA- panusel osalejatele riigist. Riiklik rahastus ja Euroopa horisondi andmed tegevustesse. koondatakse ja normaliseeritakse (Eurostati rahvastikuandmed). Eurot elaniku kohta. Näitaja puhul ei arvestata Teaming projekte (2*15 miljonit), nende summad kaetakse eraldi toetuse andmise tingimustega ja selle tõttu ei ole tulemusnäitaja sihttase sama meetme sihtasemega (44). Arvestatakse käesoleva sekkumise raames toetatud mobiilsuses osalejate kumulatiivset arvu kõikide tegevuste lõikes. Unikaalsed osalejad arvestatakse ühe mobiilsuse tasemel, st kui sama isik osaleb erinevatel Mobiilsusskeemides 0 80 350 välisriigis toimuvatel sündmustel, läheb inimene iga kord arvesse. osalejate arv Osalejaid arvestatakse pärast toetatud mobiilsuse lõppemist (sh lähetus ERC grandi hoidja juurde vmt väljaspool Eestit toimunud lähetused), doktorantide puhul peetakse arvet mobiilsuses osalemise algusest. Väljund- EL raamprogrammides osalevate unikaalsete organisatsioonide (nt näitaja ettevõte, MTÜ, KOV ja SA. Projektide lepingud rakenduskõrgkoolidega Euroopa Liidu sõlmitakse läbi ministeeriumi, kuid organisatsioonina läheb arvesse raamprogrammide RAKK) kumulatiivne arv. Kõik Eesti organisatsioonid, kes EL 0 80 250 tegevustes osalevate raamprogrammi toetusskeemides osalevad. Loendatakse unikaalseid organisatsioonide arv organisatsioone. Ei arvestata Teaming projektidega seotud organisatsioone, need kaetakse eraldi toetuse andmise tingimustega ja selle tõttu ei ole näitaja sihttase sama meetme tasandi väljundnäitaja sihttasemega (350). 5  Vahe- Algtase Sihttase Näitaja nimetus ja mõõtühik 2023 sihttase 2029 Selgitav teave 2024 TATi spetsiifilised väljundnäitajad tegevuse 2.1 „ERC grandi taotlemise edukuse Kui teadlane saab tegevusest toetust enam kui ühel korral, 0 6 20 tõstmine“ raames toetust saanud teadlaste arv arvestatakse iga kord eraldi toetuse saamiseks. tegevuse 2.2 „ MSCA järeldoktori grandi Teadlasaasta on üks aasta (12 kalendrikuud), mille jooksul projektide elluviimise toetamine“ raames 0 35 220 teadlane on hõivatud alategevuse projekti täitmisega. toetatud teadlasaastate arv Arvestatakse nii ühe- kui mitme kasusaajaga projekte. Kui tegevuse 2.3 „Rahvusvahelistes teadus-, mitme kasusaajaga Euroopa Horisondi projekti arendus ja innovatsioonialgatustes osalemine“ 0 5 55 konsortsiumis on enam kui üks Eesti partner, arvestatakse raames toetust saanud projektide arv iga partner eraldi. Võrgustumisürituseks võib olla nt Eesti teadlaste osalusel toimunud/toimuva ja Euroopa Horisondi raames rahastatud projekti lõppraporti tutvustamine koos aruteluga, kuhu tegevuse 2.4 „Eesti Teadusagentuuri Brüsseli kutsutakse Euroopa Komisjoni ametnikud, Brüsselis esindus“ raames korraldatud 0 4 20 resideeruvate teiste välisriikide Teadusagentuuride võrgustumisürituste arv esindajad ja teadlased, samuti teadusvaldkonna diplomaadid. Võrgustumisürituse eesmärgiks on uute koostööpartnerite leidmine läbi usaldusväärse ja kõrgetasemelise teadustöö või projekti esitlemise. Arvestatakse üritusi (seminarid, infopäevad, messidel tegevuse 2.5 Eesti teaduse välisturundus osalemised jms), mille sisuks on Eesti teaduse ja teadlaste „Research in Estonia“ raames korraldatud 0 10 35 tutvustamine rahvusvahelisele sihtrühmale, nt välisriikid e turundusürituste arv katusorganisatsioonidele, ülikoolidele, ettevõtetele, TA- asutustele jt teaduskoostööst huvitatud osapooltele. 6 4. Rakendusasutus ja -üksus 4.1 Tegevuse rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 4.2 Tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 5. Elluviija ja vahendusasutus 5.1 Tegevuse elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg, edaspidi elluviija). 5.2 Alategevust 2.3 rakendab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) EL ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamise elluviimise eest vastutava korraldusasutuse vahendusasutusena (edaspidi vahendusasutus). 6. Sihtrühm 6.1 Tegevuse otsene sihtrühm on Eestis tegutsevad positiivselt evalveeritud TA-asutused, kõrgkoolid, Eestis tegutsevad era- ja avaliku sektori asutused ning nende ja Eesti Vabariigi ministeeriumite juures töötavad teadlased ja teadusadministraatorid. 6.2 Tegevuse kaudne sihtrühm on Eesti kõrgkoolide üliõpilased ja Eesti ühiskond tervikuna, mis TAIE arengukava rakendamise tulemusena saab teadus- ja arendustegevustest tõhusamat kasu. 7. Grandisaajad ja nendele toetuse andmise tingimused 7.1 Grandisaajaks on positiivselt evalveeritud TA-asutused, riigi rakenduskõrgkoolid ja era- ning avaliku ja kolmanda sektori asutused. Grandisaajale eraldab toetuse elluviija. 7.2 Tegevuse 2.1 toetust saab taotleda asutus, kelle juures töötab ERC granti taotlenud, teise hindamisvooru jõudnud ja seal hindeks A saanud või sünergia grandi puhul kolmandasse vooru jõudnud, kuid ERC rahastusest ilma jäänud teadlane. 7.2.1 Toetatakse ERC grandiga seotud teadustööd ja uue ERC grandi taotluse ettevalmistamisega seotud kulusid, sh lähetuseks välisriikide TA-asutustesse edukate ERC grandihoidjate juurde. 7.3 Tegevuse 2.2 toetust saab taotleda asutus, kelle juurde soovib suunduda uurimistööd tegema MSCA järeldoktori grandi taotlusega lävendi ületanud, kuid raamprogrammi rahastusest ilma jäänud teadlane. 7.3.1 Toetatakse MSCA järeldoktori grandi uurimisprojekti elluviimist. 7.4 Tegevuste 2.1 ja 2.2 toetuseks esitatav taotlus peab sisaldama andmeid teadlase, projekti nimetuse, eesmärgi, tulemuste, mõju, projekti läbiviimise, eelarve ja ajakava kohta. 7.5 Tegevuse 2.3 raames toetatakse osalemist rahvusvahelistes teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatustes. 7  7.5.1 Rahvusvahelise teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatuse projektikonkursil osalemise vormi kehtestab konkursi korraldav Euroopa Horisondi partnerlus, milles elluviija rahastajana osaleb. Täpsed nõuded konkursil osalemiseks tehakse teatavaks vooru väljakuulutamisel. 7.5.2 Partnerluse projektikonkursil osalemise taotluste esitamise ja menetlemise korra ning valikukriteeriumid ja -metoodika kehtestab konkurssi korraldav Euroopa Horisondi partnerlus. 7.6 Toetuse edasiandmiseks viib elluviija läbi vastavushindamise, mille käigus hinnatakse, kas taotlus vastab TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadele. 7.7 Tegevuste 2.4 ja 2.5 elluviimisel arvestab elluviija ÜM § 7 sätestatut. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood 8.1 Tegevuste abikõlblikkuse periood jääb vahemikku 01. september 2022 – 31. august ning horisontaalsetel tegevustel kuni 31 detsember 2029. Tabel 2. abikõlblikkuse periood tegevuste lõikes Tegevused Abikõlblikkuse periood 01. jaanuar 2023 – 31. 2.1 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine august 2029 01. jaanuar 2023 – 31. 2.2 MSCA järeldoktori grandihoidjate arvu suurendamine august 2029 2.3 Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes 01. jaanuar 2023 – 31. osalemine august 2029 01. jaanuar 2023 – 31. 2.4 Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus august 2029 01. september 2022 – 31. 2.5 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ august 2029 01. jaanuar 2023 – 31. 2.6. Horisontaalsed tegevused detsember 2029 8.2 Juhul, kui antakse riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud abikõlblikud. 9. Tegevuse eelarve 9.1 Käesoleva käskkirjaga reguleeritava tegevuse eelarve on 36 410 408 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 25 487 286 eurot, riiklikust kaasfinantseeringust 8 064 662 eurot ja toetuse grandisaajate omafinantseeringust 2 858 460 eurot. 9.2 Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes: Tegevuse nr EL toetus Osakaalud 8  Oma- Riiklik kaas- Kulud finantseeri finantseering kokku ng EL RF OF Kokku Tegevused 2.1- 70,00 2.2 14 910 000 3 531 540 2 858 460 21 300 000 % 16,58% 13,42% 100,00% Tegevused 2.3- 70,00 2.6 10 577 286 4 533 122 0 15 110 408 % 30,00% 0,00% 100,00% 70,00 Kokku 25 487 286 8 064 662 2 858 460 36 410 408 % 22,15% 7,85% 100,00% 10. Kulude abikõlblikkus 10.1 Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §- le 15 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 10.2 Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 1.4 nimetatud eesmärkide ja punktis 2 toodud tegevuste elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud: 10.2.1 tegevuse 2.1 ja 2.2 kulud ühikuhinna alusel, 10.2.2 tegevuste 2.3-2.6 kulud tegelike kulude alusel, sh; 10.2.3 personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 ja § 21 lõikes 3 sätestatud tingimustele; 10.2.4 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22; 10.2.5 koolitustel, konverentsidel, õppevisiitidel ja üritustel osalemise ja nende korraldamise kulud, sh nendega seotud osalemistasud; 10.2.6 välislähetuste lähetuskulud, sh tegevuse 2.4 Brüsseli büroo esindaja välislähetused Eestisse ja tegevuse 2.5 raames Eestisse kutsutud väliskülaliste liikuvuse ja majutusega seotud kulud Eestis; 10.2.7 info ja teadustegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise kulud, sh ürituste korraldamise kulud; 10.2.8 sisse ostetavate teenuste kulud; 10.2.9 teadustööga seotud laborite sisseseade (sh aparatuur, seadmed ja instrumendid), uuringute teostamiseks vajaliku vahendite ja varustuse tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, paigaldamise, seadistamise, tegevuse raames soetatud seadmete uuendamise, hoolduse ja remondiga seotud kulud (kohaldub tegevusele 2.3); 10.2.10 patentide ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud (kohaldub tegevusele 2.3); 9  10.2.11 teadusuuringuteks vajaliku tark- ja riistvaraga kaasnevad ning teadusuuringutega seotud andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomise, arenduse ja repositooriumite kasutamisega seotud kulud (kohaldub tegevusele 2.3). 10.3 Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud käskkirja eesmärkide elluviimisega. 10.4 Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 10.4.1 projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku Eesti sisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 11. Riigiabi 11.1 Toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusprojekt on seotud mittemajandustegevusega. 11.2 Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 11.3 Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla teadus- ja arendusprojektidele antav abi, Marie Skłodowska-Curie meetmetele ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmetele antav abi, kaasrahastatavate teadus- ja arendusprojektidega seotud abi, investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristule või investeeringuteks ettenähtud abi katse- ja eksperimenditaristule Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikkel 25, 25b, 25c, 26 või 26a alusel ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. 11.4 Kui antav toetus on vähese tähtsusega abi, peavad olema täidetud VTA määruse artiklites 1-5 sätestatud tingimused, sealhulgas peab abisumma vastama VTA määruse artiklis 3 toodule. Kui ühele ettevõtjale on antud või antakse vähese tähtsusega abi komisjoni erinevate vähese tähtsusega määruste alusel, tuleb arvesse võtta ka komisjoni teiste vähese tähtsusega abi määruste alusel antud vähese tähtsusega abi. Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikkel 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjaid. 11.5 Kui antav toetus on riigiabi, peavad olema täidetud kõik üldise grupierandi määruse artiklites 25, 25b, 25c, 26 või 26a toodud tingimused, sh abikõlblike kulude ja abi maksimaalse osakaalu osas. 10 11.6 Kui käskkirja lisa punktis 2.1 toodud tegevustele antav toetus on riigiabi, lähtutakse üldise grupierandi määruse artiklis 25b sätestatust ning kui käskkirja lisa punktis 2.2 toodud tegevustele antav toetus on riigiabi, lähtutakse üldise grupierandi määruse artiklis 25b sätestatust. 11.7 Kui toetus on riigiabi, siis ei anta toetust grandisaajale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata käesolevat käskkirja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 11.8 Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel ei toetata artikli 2 punkti 18 kohaselt raskustes olevaid ettevõtjaid ning ettevõtjaid, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 11.9 Elluviija hindab, kas antav abi on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele ning teavitab abi saajat, et antav abi on riigiabi ning abi summast. Kannete tegemine riigiabi registrisse on elluviija ülesanne. 11.10 Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates abikava alusel viimase abi andmise päevast. 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord 12.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3. 12.2 Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3, ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1. 12.3 Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13. Elluviija kohustused 13.1 Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-s 10 ja §-s 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 13.1.1 korraldama käesoleva käskkirja lisa punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist; 11  13.1.2 koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks tegevuste aastase detailse aja- ja tegevuskava koos eelarvega järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks ning viima tegevused vastavalt sellele ellu tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult: 13.1.3 esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuste eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 13.1.4 esitama rakendusüksusele jooksva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest ja esitama rakendusasutuse kinnitatud aja- ja tegevuskava koos eelarvega; 13.1.5 teavitama sihtrühma toetus- ja taotlusvõimalustest ning nõustama grandisaajaid toetuse taotlemisel; 13.1.6 sõlmima grandisaajatega toetuse andmise lepingud ning maksma toetuse välja; 13.1.7 seirama sõlmitud lepingute täitmise korrektsust ja õigeaegsust, tagama lepingute täitmisest tekkivate kulude abikõlblikkuse ning aruandluse; 13.1.8 viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis: 13.1.8.1 asjaoludest, mis takistavad elluviijat ülesandeid täitmast; 13.1.8.2 toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest; 13.1.8.3 toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist; 13.1.9 esitama aruandeid vastavalt punktis 13 sätestatule; 13.1.10tagama grandisaajale riigiabi andmisel vastavuse riigiabi reeglitele ning nende nõuetekohase täitmise. 14. Aruandlus 14.1 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 14.1.1 punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh selgitus näitaja ala- või ületäitmise kohta; 14.1.2 ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 14.1.3 hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 14.1.4 ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 14.2 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaad e ellu viidud tegevuste mõjust punktis 1.3 nimetatud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 12  2021-2035 eesmärkide saavutamisele ja „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ning puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 14.3 Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14.4 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 14.5 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 14.6 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 15.1 Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28-30 ja ühendmääruse §-dele 37-39. 15.2 Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis. 15.3 Abikõlbmatud kulud jäävad vastavalt ÜSS2021_2027 § 37 lõikele 5 elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist. 15.4 Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §- s 42 sätestatust. 16. Vaide lahendamine 16.1 Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 16.2 Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 16.3 Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 13  Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks“ Standardiseeritud ühikuhindade kasutamine tegevuses „Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise ning rahvusvahelisel teadmusturul osalemise toetamine“ 1. Tegevuste 2.1 ja 2.2 rahastamine toimub standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt Vabariigi Valituse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 18 lõikele 3 ning Euroopa Komisjoni juhise „Juhised lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamise kohta Euroopa Struktuuri- ja investeerimisfondide raames“, 27.05.2021 uuendatud versiooni punktile 4.4. 2. Ühikuhindadena tegevuste 2.1 ja 2.2 kohaste uurimisprojektide rahastamisel kasutatakse siseriikliku personaalse uurimistoetuse stardigrandi määrasid, mis on kehtestatud vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 161 lõikele 1 Sihtasutus Eesti Teadusagentuuri (edaspidi ETAG) poolt Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud tingimustel ja korras ning mida kasutatakse sarnase tegevuse rahastamiseks riigieelarvelistest vahenditest. Siseriiklikult kehtestatud stardigrandi ühikuks on ühe kuu uurimisprojekti töö. 3. Ühikuhind fikseeritakse toetuse andmise lepingus. 4. Ühikuhindu rakendatakse lisa 1 punktides 2.1. ja 2.2. nimetatud toetatavates tegevustes ning nende määrad ja tüübid on järgmised: 4.1 tegevus 2.1 Euroopa Teadusnõukogu (edaspidi ERC) grandi taotlemise edukuse tõstmine 4.1.1 ühikuhind vastab ETAG personaalse uurimistoetuste suure stardigrandi (edaspidi suur SG) määrale; 4.1.2 ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid; 4.1.3 taotlemisel esitatakse eelarve kogu projekti perioodiks, mis grandimahus arvestamisel jaguneb võrdsetes osades projekti eelarveaastate vahel; 4.1.4 ühikuhinda arvestatakse kalendrikuu põhiselt vastavalt taotletud perioodile; 4.1.5 ühikuhinda ei arvestata lühema perioodi kui ühe kalendrikuu eest, näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks. 4.2 Tegevus 2.2 Marie Skłodowska Curie Action (edaspidi MSCA) järeldoktori grandi projektide elluviimise toetamine 4.2.1 ühikuhind vastab ETAG väike SG määrale; 4.2.2 ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid; 4.2.3 taotlemisel esitatakse eelarve kogu projekti perioodiks, mis grandimahus arvestamisel jaguneb võrdsetes osades projekti eelarveaastate vahel; 4.2.4 ühikuhinda arvestatakse kalendrikuu põhiselt vastavalt taotletud perioodile; 4.2.5 ühikuhinda ei arvestata lühema perioodi kui ühe kalendrikuu eest, näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks. 5. Ühikuhinna maksmise aluseks on ETAGi ja teadus- ja arendusasutuse vahel sõlmitud toetuse andmise leping ning selle lisad, milles on ära toodud osapoolte vastastikused õigused, kohustused ja vastutus, samuti grandi eesmärk, tegevuskava, toetuse periood ja eelarve maht. 6. Ühikuhinna väljamakse eelduseks on elluviija vormil grandisaaja poolne kinnitus, milles on välja toodud kinnitusega kaetud periood, et projekti elluviimisel tehtud tegevused on toimunud vastavalt projekti kehtivale tegevuskavale ja eesmärkidele. Ühikuhind makstakse välja vastavalt toetuse andmise lepingus elluviija ja grandisaaja poolt kokku lepitud perioodil, kvartaalselt. Kui toetuse andmise tingimuste (Lisa 1) punktis 2.1 ja 2.2 nimetatud projektide vahearuannetest ja/või muudest ilmnenud asjaoludest selgub, et projektiga seotud tegevusi mõnel kuul ei toimunud, on elluviijal õigus vastavate kuude eest makstud toetus tagasi nõuda või jätta välja maksmata. 7. Kui riikliku toetusskeemi ühikuhindu muudetakse, korrigeeritakse ka ühikuhindade alusel toetatavate tegevuste ühikuhindu. Korrigeeritud ühikuhinnad kehtivad pärast korrigeerimist esitatud taotlustele.  Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „„„T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. Käesolev muudatus on eelkõige tingitud muutustest ühikuhinna aluseks olevates määrades, mille tõttu on vajalik muuta ka programmi käskkirja. Kuna 2025. aastast muutuvad siseriiklikult kehtestatud uurimistoetuse määrad, mis on kasutusel ka käesoleva TATi tegevuste elluviimisel, muudetakse käskkirja lisa 2. Lisaks pikendatakse tegevuste abikõlblikkuse kuupäeva maksimaalse võimalikuni ja korrigeeritakse mõned ebatäpsused tekstis. Korrigeeritakse ka TAT spetsiifilisi väljundnäitajaid, mis on TATi välja töötades seatud üsna madalad, kuid ilmselgelt on võimalik seada ambitsioonikamad eesmärgid ja tõsta indikaatorite sihttasemeid. Muudatusettepanekud esitas tegevuste elluviija SA Eesti Teadusagentuur ja muudatused on olulised tegevuste sujuvamaks elluviimiseks. Parema arusaadavuse huvides kehtestatakse ministri käskkiri ja selle lisad uue terviktekstina. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Pille Pikker (7350 215; [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna finantsvaldkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]), välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (735 0161, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (735 0105, [email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Punktide 2.1.1. ja 7.2. sõnastust täpsustatakse parema arusaadavuse huvides. Korrigeeritakse käskkirja punkte 2.1.3. ja 2.2.3., kus on viidatud toetusele rakenduvale omafinantseeringu kohustusele, mis on 13,41% toetuse summast. Sama dokumendi punktis 9.2. on samade tegevuste omafinantseeringu mahuks 13,42%. Muudatusega viiakse vastavad määrad kooskõlla. Omafinantseeringu mahuks on mõlema tegevuse puhul 13,42%. Punkti 3.2. mõõdikute tabelit korrigeeritakse. TAT-i spetsiifiliste väljundnäitajate osas tegevuse 2.2. indikaatori sõnastus ja 2029. aastaks seatud sihttase ei lähe kokku käskkirja seletuskirjas välja tooduga. Käskkirjas on tegevus 2.2 mõõdikuna sõnastatud tegevuse raames toetatud teadlasaastate arv ning 2029. aasta sihttasemeks märgitud 125. Käskkirja sõnastuse järgi oleks vaja programmi lõpuks saavutada 125 teadlasaastat, mitte 125 teadlast. Seega on käskkirjas mõõdetud teadlasaastaid, kuid seletuskiri viitab isikutele. TATi muudatusega korrigeeritakse ebakõla ehk muudetakse indikaatori sihttaset (arvestatakse teadlasaastaid) ning 1 tõstetakse see 220-le. TATi tegevuse elluviimiseks kavandatud eelarve võimaldab sihttaseme tõstmist. Lisaks korrigeeritakse ka tegevuse 2.3. väljundnäitajat. Viimase käskkirja muudatusega korrigeeriti väljundnäitaja sõnastust, mis muutis ka selle sisu, kuid korrigeerimata jäi väljundnäitaja sihttase aastaks 2029. Praegu on sihttasemeks 20 toetatud projekti, kuid reaalsuses on see näitaja liiga väike. 20 toetatud projekti saavutatakse juba aastaks 2025. TATis kavandatud eelarvega suudetakse toetada tõenäoliselt 55 projekti, mis seatakse ka 2029. aasta sihttasemeks. Punkti 7.2. sõnastust korrigeeritakse, kuna senine sõnastus oli mitmeti mõistetav ja tekitas segadust. Punkti 8.1. tabelis 2 korrigeeritakse ja tegevuste 2.1. kuni 2.6. abikõlblikkuse perioodi pikendatakse maksimaalse võimaliku ajani, milleks on 31. august 2029.a. Horisontaalseid tegevusi on võimalik ellu viia kuni 31. detsembrini 2029.a. Toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel sai esialgu kehtestatud tegevuste abikõlblikkuse periood aasta võrra lühem kui siseriiklikult võimalik. Põhjuseks oli eeldus, et kõik tegevused lähevad täiel määral käima kohe perioodi algusest. Paraku on näha, et nt tegevus 2.2. ehk Eestisse tulevate järeldoktorite arv on esimese kahe taotlusvooruga olnud tunduvalt väiksem kui algselt planeeritud. Põhjus seisneb selles, et MSCA taotlusi Eestisse on vähe ja elluviija koos asutustega näevad vaeva, et MSCA taotluste arv Eesti asutustesse suureneks. Praeguse abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaega arvestades on üsna keeruline saavutada elluviijal temale pandud ootusi järeldoktorite toetamiseks sellises mahus. Praeguse ajakava järgi on võimalik viimane taotlusvoor välja kuulutada 2026. aastal. Praeguse prognoosi järgi on ebarealistlik loota, et kahe taotlusvooruga tõuseks hüppeliselt MSCA taotluste arv. Seega pikendatakse tegevuste abikõlblikkuse perioodi kuni 31. augustini 2029. Eelpool kirjeldatud olukorraga on sarnane seis ka tegevuses 2.3, kus praeguse ajakava raames saaks viimaseid 3-aastaseid projekte vastu võtta 2025. aastal. Lisaks on mitmed tegevused omavahel ka seotud – nt Brüsseli esindus (tegevus 2.4) või Research in Estonia (tegevus 2.5.) toetavad kõiki ülejäänud tegevusi. Elluviija on vastavalt ka eelarvet planeerinud ning eelarve muutmiseks vajadust ei ole. Abikõlblikkuse perioodi muutmine võimaldab kasutada ära maksimaalselt kogu võimaliku struktuurivahendite periood i ning vältida ka potentsiaalsete lünkade tekkimist tegevustes. Parandatakse käskkirja punktis 11.6. olev viide. Nimetatud punktis tegevuse 2.2. puhul on viidatud üldise grupierandi määruse artiklile 25c, mis sätestab kaasrahastatavate teadus- ja arendusprojektidega seotud abi, mis on seotud pigem tegevusega 2.3 ning võib tekitada segadust. Tegevus 2.2 puhul oleks õige viidata artiklile 25b. Toetuse andmise tingimuste Lisa 2, millega kehtestatakse standardiseeritud ühikuhinna kasutamine, muudetakse, kuna ühikuhinna arvestuse aluseks olevat dokumenti on muudetud (Granditaotluse eelarve koostamise juhend: https://etag.ee/wp-content/uploads/2024/01/Lisa- 5_PSG-ja-PRG-eelarvejuhend-2025.pdf). Alates 2025. aastast on taotlusvooru suure SG määr 117 000 eurot aastas, so. 9750 eurot kuus ja SG väike määr 76 000 eurot aastas, so. 6333,33 eurot kuus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega. 2 4. Käskkirja mõjud Parema arusaadavuse huvides korrigeeritakse käskkirja sõnastust. Lisaks korrigeeritakse TAT spetsiifilisi väljundnäitajaid, mis on seatud TATi välja töötades üsna madalad, kuid ilmselgelt on võimalik seada ambitsioonikamad eesmärgid ja tõsta indikaatorite sihttasemeid. Käskkirja muudatusega pikendatakse elluviidavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi maksimaalse võimalikuni ning see võimaldab eelarve kasutamist kogu selleks ettenähtud mahus. Korrigeeritakse ühikuhindu vastavalt lisa 2 punktile 7, kuna 2025. aastast muutuvad siseriiklikult kehtestatud uurimistoetuse määrad. Siseriiklikud toetuse määrad on kasutusel ka käesoleva TATi tegevuste elluviimisel. 5. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja saadetakse arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, SA-le Eesti Teadusagentuur ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Katrin Kiisler teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja 3 Saatja: [email protected] Saaja: "RTK Info" <[email protected]>, [email protected] Teema: Teile on saabunud kiri Haridus- ja Teadusministeeriumist_ Haridus- ja teadusministri 26. oktoobri 2023. a käskkirja nr 291 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste tur... Kuupäev: 2024-12-06 14:50 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere Teile on saabunud kiri Haridus- ja Teadusministeeriumist. Pealkiri: Haridus- ja teadusministri 26. oktoobri 2023. a käskkirja nr 291 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks" muutmine Registreerimise kuupäev: 06.12.2024 Registreerimisnumber: 8-2/24/5426 Haridus- ja Teadusministeerium tel 735 0222 [email protected] <mailto:[email protected]>