dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Tugiteenuste Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Majandus- ja taristuministri 15. septembri 2022. a käskkirja nr 201 „Perioodi 2021–2027 Aktsiaseltsi Eesti Raudtee infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine

Riigi Tugiteenuste Keskus · 4. detsember 2024
Viit
11.1-8/24/2749-1
Registreeritud
4. detsember 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2023-2024
Sari
11.1-8 EL struktuurivahendite kirjavahetus
Toimik
11.1-8/2024
Vastutaja
Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenusedisaini talitus)

Failid

  • 📎Majandus- ja taristuministri 15. septembri 2022. a käskkirja nr 201 „Perioodi 2021–2027 Aktsiaseltsi Eesti Raudtee infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine.asice334 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI Tallinn 03.12.2024 nr 1-2/24/481 Majandus- ja taristuministri 15. septembri 2022. a käskkirja nr 201 „Perioodi 2021–2027 Aktsiaseltsi Eesti Raudtee infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ning majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ § 4 lõike 2 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määrusega nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ §-iga 6 ja § 10 lõikega 1 ning võttes arvesse, et 1. novembril 2024. a esitas Aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 11575838) kirjaga nr 1-4/4976 taotluse investeeringute kava muutmiseks, kinnitan perioodi 2021–2027 Aktsiaseltsi Eesti Raudtee infrastruktuuri arendamise investeeringute kava muudetud kujul käesoleva käskkirja lisas. (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Svet taristuminister KINNITATUD 03.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/481 Lisa Perioodi 2021–2027 Aktsiaseltsi Eesti Raudtee infrastruktuuri arendamise investeeringute kava ÜF Riikliku Projektile toetuse kaasfinants Projektile eraldatav Investeeringuobjekti edasise Projekti suurim eeringu eraldatav maksimaal kasutuse täiendavate püsikulude Projekti eeldatav osakaal suurim maksimaalne ne riikliku Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas panus suurus ja nende katmise allikad Nr Projekti nimetus rakendamise abikõlblik* abikõlb osakaal ÜF toetuse kaasfinants Eesti 2035 sihtidesse) aastate kaupa projekti eeldatav tähtaeg kogusumma like abikõlblike summa eeringu abikõlblikkuse perioodil ja kestuse (eurodes) kulude kulude (eurodes) summa nõude täitmise ajal eelarve eelarvest (eurodes) st (%) (%) 1. Kõverate I pa 2022–II pa 16 254 706 13 816 500 85% 2 438 206 15% Projekti eesmärk: Võimaldada reisirongide Investeeringuobjekti edasise õgvendamine ja 2027 sõidukiiruste suurendamist kuni 160 km/h, kasutuse püsikulud summas ca 27 raudtee teostades selleks ja raudtee plaanigeomeetria 443 eurot kilomeetri kohta aastas kapitaalremont ümberehituse (kõverate õgvendamine) ja (püsihindades 2021. aastat Tapa–Narva rööbastee kapitaalremondid Tapa–Narva baasaastana kasutades, arvestamata raudteelinidel raudteeliini lõikudel. inflatsiooni) kaetakse Projekti väljundnäitaja: 12 km rekonstrueeritud raudteeinfrastruktuuri või ajakohastatud rööbaste pikkus, ca 12% kasutustasude arvelt arvestades rakenduskava näitaja 2029.a lõpptasemest (105 seejuures veo-ettevõtjate km). maksevõimet. Kui viimane ei ole Projekti panus rakenduskava tulemusnäitajasse: kõikide kulude katmiseks piisav, 11,4 mln reisijat aastas aastaks 2029. rahastatakse puudujääv osa Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, vastavalt raudteeseaduse jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste paragrahvi 73 lõikele 5. osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. 2. Kõverate I pa 2022–II pa 76 752 941 65 240 000 85% 11 512 941 15% Projekti eesmärk: Võimaldada reisirongide Investeeringuobjekti edasise õgvendamine ja 2027 sõidukiiruste suurendamist kuni 160 km/h kasutuse püsikulud summas ca 27 raudtee teostades selleks raudtee kõverate õgvendamise 443 eurot kilomeetri kohta aastas kapitaalremont ettevalmistavaid tegevusi Tartu–Valga (püsihindades 2021. aastat Tallinna–Tartu– raudteeliini lõikudel ning raudtee baasaastana kasutades, arvestamata Koidula ja maade plaanigeomeetria ümberehituse (kõverate inflatsiooni) kaetakse omandamine õgvendamine) ja rööbastee kapitaalremondid raudteeinfrastruktuuri Tartu–Valga Tallinna–Tartu–Koidula raudteeliini lõikudel. kasutustasude arvelt arvestades raudteeliinidel Projekti väljundnäitaja: 74 km rekonstrueeritud seejuures veo-ettevõtjate või ajakohastatud rööbaste pikkus, ca 70,48% maksevõimet. Kui viimane ei ole rakenduskava näitaja 2029.a lõpptasemest (105 kõikide kulude katmiseks piisav, km). rahastatakse puudujääv osa Projekti panus rakenduskava tulemusnäitajasse: vastavalt raudteeseaduse 11,4 mln reisijat aastas aastaks 2029. paragrahvi 73 lõikele 5. Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. 3. Raudtee I pa 2022–I pa 226 177 647 192 251 000 85% 33 926 647 15% Projekti laiem eesmärk on pikendada raudtee Investeeringuobjekti edasise elektrifitseerimine 2028 elektrifitseeritud rööbasteede ulatust 800 kasutuse püsikulud summas ca 27 Tallinna–Tartu ja kilomeetrini, millest projekti 1. etapis on aastaks 443 eurot kilomeetri kohta Tapa–Narva 2027 plaanis elektrifitseeritud rööbasteede (püsihindades 2021. aastat raudteeliinidel (1. mahtu kasvatada ca 500 kilomeetrini. baasaastana kasutades, arvestamata etapp) Projekti väljundnäitaja: ca 500 km inflatsiooni) ning ca 3 miljonit elektrifitseeritud raudteede pikkus – TEN-T, s.o eurot aastas seoses rajatava 111% rakenduskava väljund näitaja 2029.a elektritoitesüsteemi ja lõpptasemest (450 km). alajaamadega kaetakse Projekti panus rakenduskava tulemusnäitajasse: raudteeinfrastruktuuri 11,4 mln reisijat aastas aastaks 2029. kasutustasude arvelt arvestades Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, seejuures veo-ettevõtjate jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste maksevõimet. Kui viimane ei ole osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse kõikide kulude katmiseks piisav, vähenemine transpordisektoris. rahastatakse puudujääv osa vastavalt raudteeseaduse paragrahvi 73 lõikele 5. kokku 319 185 294 271 307 500 85% 47 877 794 15% * summad tabelis on ilma käibemaksuta 26.11.2024 Taristuministri käskkirja „Majandus- ja taristuministri 15. septembri 2022. a käskkirja nr 201 „Perioodi 2021–2027 Aktsiaseltsi Eesti Raudtee infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 42 lõike 1 ning majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT määrus) § 4 lõike 2 alusel. Investeeringute kava muutmisel võetakse arvesse Aktsiaseltsi Eesti Raudtee (registrikood 11575838) (edaspidi ER) 1. novembril 2024. a kirjaga nr 1-4/4976 esitatud taotlust investeeringute kava muutmiseks. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi (KliM) liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (e-post: [email protected], telefon: 715 3404). 1. Sissejuhatus Õgvendamise ja kapitaalremondi projektid on tänaseks oluliselt kallinenud ning vajavad nende eesmärgi saavutamiseks lisavahendeid. Elektrifitseerimise projektis läbiviidud hangete tulemused ning liitumise üleandmisest toimunud muudatused võimaldavad vähendada elektrifitseerimise projekti maksumust, vabastades vahendeid õgvenduste projektide maksumuse tõstmiseks. Projekt nr 2021-2027.3.01.22-0004 „Kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tallinna–Tartu–Koidula ja maade omandamine Tartu–Valga raudteeliinidel“ kallineb ca 6,8 mln eurot (summa on ligikaudne, kuid projekti maksumust tuleb suurendada, et võimaldada SFOSi lisada uusi hankelepinguid ning teostada toetuse väljamakseid). Projekti kallinemine on tingitud peamiselt alljärgnevast: täiendavate eritasandiliste ristete lisandumine seoses “Raudtee tehnokasutuseeskirja” uue redaktsiooni jõustumisega 14.08.2023, mille kohaselt on keelatud uute I A, I B või II kategooria raudteeülesõidukohtade rajamine; ehitusmaterjalide ja ehitustööde hindade prognoositust suurem kasv; projekti eelarvest finantseeritakse maakorraldustööde ja maade ostu Tartu–Valga raudteeliinil. Projekt nr 2021-2027.3.01.22-0003 „Kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tapa– Narva raudteeliinidel“ kallineb ca 3,2 mln eurot (summa on ligikaudne, kuid projekti maksumust tuleb suurendada, et võimaldada SFOSi lisada uusi hankelepinguid ning teostada toetuse väljamakseid). Projekti kallinemine tuleneb ehitusmaterjalide ja ehitustööde hindade prognoositust suuremast kasvust. Eelnimetatud kahe projekti rahastamise puudujääk kaetakse projekti nr 2021-2027.3.01.22- 0005 „Raudtee elektrifitseerimine Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva raudteeliinidel (1.etapp)“ maksumuse vähendamise arvel, summas 10 000 000 eurot. Hangete läbiviimise tulemusena on täpsustunud projekti kogueelarve prognoos, mille järgi projekti eeldatav kogumaksumus väheneb ligikaudu 10 miljoni euro võrra. Lisaks ÜF-vahenditele, rahastatakse projekti Eesti Vabariigi ja ASi Eesti Raudtee vahel 28.12.2015. a sõlmitud „Finantseerimislepingu“ muutmise lepingu 4-1/24/36-2 Lisa 13 kohaselt 48,045 mln euro ulatuses (ei kattu ÜFist teostatavate tegevustega) kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu vahenditest. Arvestades hangete odavnemist, saavad vähendatud vahenditega ÜF elektrifitseerimise projekti eesmärgid täidetud ning kuna elektrifitseerimise projekti kulude katteks on olemas piisavad vahendid, ei mõjuta investeeringute kava muudatus RRFi vahendite kasutamise raames kokku lepitud tulemuseesmärke (M83): seal on seatud Tallinna–Tartu elektrifitseerimise tähtajaks 2026. aasta 2. kvartal, kuid teadaolevalt saab Tallinna–Tartu lõik elektrifitseeritud ÜF projekti vahenditega 2025. aasta lõpuks. Taotletavad muudatused projektis toetavad „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ ja „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ eesmärki suurendada probleemsete raudteelõikude liiklusohutust ja toimivust, vastamaks projektkiirusele kuni 160 km/h. 2. Käskkirja sisu Käskkirjaga kinnitatakse muudetud kujul investeeringute kava nimekiri, milles on esitatud ühendmääruse § 42 lõikes 4 toodud andmed. 3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega. Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega: • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist, arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatust. 4. Käskkirja mõju Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamise poolt ER raudteede tegevustes ühenduste prioriteedis. Läbi rakenduskava tulemuste saavutamise aitab käskkiri kaasa eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Käskkiri ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhtlemist. Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme 21.3.1.2 eelarvest investeeringute kavade rahastamisskeemiga ja kooskõlas Vabariigi Valituse 27. jaanuari 2022. a korraldusega nr 18 „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava 2022–2028“ ÜFist kokku ca 342,1 miljoni euro ulatuses, millele lisandub riiklik kaasfinantseering ca 60,47 miljonit eurot. Sellest eraldatakse käesoleva käskkirjaga raudteelõikude elektrifitseerimiseks, rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks ÜFi ca 271,3 miljonit eurot ning riiklikku kaasfinantseeringut ca 47,88 miljonit eurot, moodustades kokku ca 319,185 miljonit eurot. Maa-ameti, Keskkonnaameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja AS Eesti Raudtee vahel 22.03.2022 sõlmitud koostöölepingu muudatusega nr 1.1-7/22-135 lisati CEF- projektile maa omandamiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused ca 40 000 euro ulatuses. Täiendavalt on sõlmitud partnerlusleping1 riigile maade ostu rahastamiseks AS Eesti Raudtee ja Kliimaministeeriumi (end. MKM) vahel. Arvestades asjaolu, et maade soetusega ning täiendavate eritasandiliste ristete lisandumisega seonduvad kulud vähendavad kõverate õgvendamise ja raudtee kapitaalremondi ÜF-projektide eelarveid, siis nende katmiseks tuleb taotlejal (koostöös riigiga) vajadusel leida tulevikus täiendavaid rahalisi vahendeid projektide lõpule viimiseks. Kuna kõiki hankeid ei ole veel läbi viidud, siis projekti tänane kogueelarve on hinnanguline (projekt lõpeb alles 2027. aastal). Lisaks on riigil võimalik hangete kallinemisel otsustada mõni tegevus või projekti järgmine etapp võimalusel edasi lükata ning soovitada toetuse saajal eelarvet ületava tegevusega mitte lepingusse minna. Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb ER-il endal katta (vajadusel tuleb lisavahendid taotleda riigieelarvest, kuid mis ei taga veel lisavahendite saamist). 5. Kooskõlastamine Käskkirja kooskõlastatakse enne selle kinnitamist ametkondlikult e-kirja teel Rahandusministeeriumi (RaM) ja Korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus, RTK). 18. novembril 2024. a esitas RaM märkustega kooskõlastuse e-maili teel. 20. novembril 2024.a esitas RTK kooskõlastuse keelelise korrektuuri tähelepanekuga e-maili teel. Teksti sõnastust on korrigeeritud. Märkused ja kommentaarid on toodud seletuskirja lisas olevas märkustega arvestamise tabelis. 1 26. septembril 2022. aastal Aktsiaseltsi Eesti Raudtee ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel allkirjastatud koostöökokkulepe nr 24.8-2/500-1 Seletuskirja lisa Märkustega arvestamise tabel Nr Märkuse esitaja Märkuse Märkuse sisu Märkusega arvestamine/ mittearvestamine ja asukoht põhjendused 1. RaM, 18.11.2024 e- Seletuskiri Rahandusministeerium kooskõlastab Arvestatud ja seletuskirja täiendatud. kirjaga taristuministri käskkirja „Majandus- ja taristuministri 15. septembri 2022. a Toetuse saajaga on üle täpsustatud ning toetuse käskkirja nr 201 „Perioodi 2021–2027 saaja kinnitab seda, et elektrifitseerimise projekti Aktsiaseltsi Eesti Raudtee infrastruktuuri maksumuse vähendamine 10 mln euro võrra ei arendamise investeeringute kava sea ohtu RRFi lubatud tulemuste tähtaegset kinnitamine“ muutmine“ eelnõu juhul, kui saavutamist. on kinnitus ning kindlus, et projekti „Raudtee elektrifitseerimine Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva raudteeliinidel (1. etapp)“ eelarve vähendamine 10 mln euro võrra ei sea kuidagi ohtu RRFi lubatud tulemuste tähtaegset saavutamist.
Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel