Ena Drenkhan Teie 18.11.2024 nr 8-2/24/5142
Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected] Meie 03.12.2024 nr 11.1-8/24/2643-2
Munga tn 18
Tartu linn
50088, Tartu maakond
Määruse "Ida-Viru täiskasvanutele suunatud
hariduslike algatuste toetamine"
kooskõlastamine
Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab haridus- ja teadusministri määruse „„Ida-Viru
täiskasvanutele suunatud hariduslike algatuste toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise
tingimused ja kord“ eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid alljärgnevate märkustega
arvestamisel.
1. Palun määruse § 1 lõige 2 sätestada taotlejale selgesõnaliselt, et toetatavad tegevused tuleb
viia ellu Ida-Virumaal.
2. Palun parandada määruse § 5 lõige 5 punktis 2 olev sõnastus. Praegu on viidatud määruse
§ 9 sättele, mis tegelikult on riigiabi valdkond. Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse
välistused ei liigitu riigiabi aluseks sätteks, seetõttu soovitame asendada § 5 lõige 5 punktis
2 olev sõnastus järgmiselt: „mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase ülemineku fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–
20), artiklis 9 sätestatud juhtudel, sealhulgas fosiilkütuste kasutuse edendamisele suunatud
hariduslikele algatustele“.
Muudatuse järgselt kustutada määruse § 9 lõikes 2 punktis 2 toodud viide. Samuti tuleb
seletuskirja lisada selgitus, et kuivõrd ÕÜF fondi eesmärk on toetada üleminekut seniselt
põlevkivitööstuselt uutele majandustegevustele, siis ei saa toetada selliseid hariduslikke
algatusi, mis soodustavad fossiilkütuste kasutuse jätkumist või edendamist, sh põlevkivist
energiakandjate ja elektri tootmise edendamist.
3. Määruse § 6 lõige 1 viitab ühendmääruse § 21 (ühtse määra alusel kaudsed kulud), kuid
sama paragrahvi lõige 3 ühendmääruse § 20 lg 1 punktile 1 (kindlasummaline makse). Jääb
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 /
[email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340
arusaamatuks, mida mõeldakse lõikes 1 ühendmääruse § 21 all? Palun kontrollida,
vajadusel teha parandused.
4. Määruse § 7 kohaselt võib projekti abikõlblikkuse periood olla maksimaalselt 24 kuud ja
pikendamise võimalust ei ole ettenähtud. Kaaluda siiski tuua määrusesse võimalus projekti
abikõlblikkuse perioodi pikendamine (nt kuni 6 kuud), kuivõrd kindlasummalise makse
puhul on võimalik vaid abikõlblikkuse perioodi pikendada ja see võib olla väga vajalik.
5. Ettepanek täiendada määruse § 9 lõikega, milles sätestatakse nõuded vähese tähtsusega abi
andmiseks. Näiteks:
(2) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded:
1) vähese tähtsusega abi määruse alusel ühele abisaajale antud vähese tähtsusega abi koos
käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ei tohi toetuse andmisele vahetult eelnenud
kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot;
2) kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel
arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud vastavalt vähese
tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud tingimustele;
3) vähese tähtsusega abi andmise korral peab arvesse võtma vähese tähtsusega abi määruse
artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimise
reegleid;
4) määrust ei kohaldata vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 sätestatud juhtudel.
Põhjendus: Konkurentsiseadusest tulenevalt peaks lisaks viitele VTA määrusele sätestama
TATis veel välistused, millisel juhul ei kohaldu VTA määrus, VTA maksimaalne suurus
300 000 eurot kolme aasta jooksul, kumuleerimise tingimused, ühe ettevõtja mõiste ja
dokumentide säilitamise nõue.
6. Määruse § 10 lg 1 punkti 1 alusel saab taotlejaks olla avalikes huvides tegutsev SA või
MTÜ. Seletuskirjas küll avatakse, mida tähendab avalikes huvides tegutsemine, kuid
kuidas ja mille alusel hindab RÜ, et SA või MTÜ tegutseb avalikes huvides. Kas selleks
piisab kui taotleja kinnitab või peab vaatama taotleja põhikirja ja sealt nähtuvalt peab
olema aru saada, et tegutseb avalikes huvides? Palun avada seletuskirjas, kuidas RÜ teeb
kindlaks SA või MTÜ tegutsemise avalikes huvides.
7. Ettepanek lisada määruse § 12 lõige 1 punkti 2 lisaks: "...ja eelarve aluseks olevad
dokumendid."
8. Ettepanek sõnastada ümber määruse § 12 lõikes 4 toodud kinnituse küsimine ning asendada
see selgitusega, kuidas hariduslikud algatused arvestavad ning võimalusel panustavad
keskkonnaeesmärkide saavutamisse.
Seletuskirja saab lisada, et tulenevalt hariduslike algatuste sisust ja teemadest, mida
täiskasvanute ümberõppesse pakutakse ÕÜF rahastuse toel, peaks ellu viima selliseid
programme ja algatusi, mis vastavad keskkonnaeesmärkidele ning ei suurenda sõltuvust
fossiilkütustega seotud majandusharudest. Keskkonnaeesmärkideks on kliimamuutuste
leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, ringmajanduse rakendamine, ressursside
säästlik kasutamine, saaste vältimine keskkonnale ning elurikkuse suurendamine. Taotleja
annab vabas vormis selgituse kuidas arvestatakse tegevuste ellu viimisel nende
eesmärkidega ning võimalusel ka panustatakse hariduslike algatuste sisus nendesse
eesmärkidesse panustamisega. See ei tähenda, et toetatavad ei ole erialad või programmid,
mis otseselt ei oma keskkonnaga kokkupuudet, kuid võimalusel võiks keskkonnaga seotud
teemasid ka horisontaalselt hariduslikes algatustes käsitleda.
9. Määruse § 13 lõige 2 kohaselt avatakse taotlemine korraga kõigile toetatavaks tegevuseks.
Kas iga taotlus võib olla erineva tegevuse kohta? Kas üks taotleja võib seega esitada kolm
erinevat taotlust? Või on üks tegevus kindel, mida iga taotlus peab sisaldama? Palun
mõelda see läbi ning vastavalt sellel sätestada taotlemine määruses.
10. Määruse § 15 lõige 1 sätestab ka taotluse rahuldamisest kõrvaltingimusega. Arvestades
tegevusi, siis kas nende tegevuste puhul võib tulla ette kõrvaltingimusega rahuldamisi? Kui
jah, siis palun seda avada seletuskirjas.
11. Määruse § 15 lõige 3 ja seletuskiri ei ole kooskõlas (määruses on tähtajaks 60 tööpäev,
seletuskirjas 45 tööpäeva). Palun ühtlustada.
12. Taotlejale peab olema õigusaktist ettenähtav, mis alustel, mis kriteeriumide alusel toimub
konkureerivas menetluses projektide valimine. Palun määruses sätestada projektide
valimise põhialused, hindamisjuhendisse jäävad valikukriteeriumide osakaalude
kirjeldused. Palun lisada määrusesse projektidele antavate hindepunktide skaala, nt
valikukriteeriumite lõikes hinnatakse projekte skaalal 1 kuni 5 ja hindamise muud olulised
asjaolud, näiteks koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.
13. Määruse § 19 lõige 2 ei ole kooskõlas seletuskirja lõikega 2. Seletuskiri räägib ka osalisest
rahuldamisest, kuid antud teemat käsitleb lõige 3.
14. Määruse § 19 lõige 4 viitab ühendmääruse § 8 lg 4 sätestatud teabele, kuid rahuldamata
jätmisel ei ole § 8 lõikes 4 kõik toodud teave asjakohane. Seega kui viidatakse antud
lõikele, siis on vaja välja tuua täpsed punktid, mida tuleb rahuldamata jätmise otsuses
kajastada.
15. Määruse § 20 lõige 1 viitab ühendmääruse § 13 ehk toetuse suurendamisele. Kuna tegemist
on kindlasummalise maksega, siis hilisem toetuse suurendamine ei ole võimalik.
16. Palun määruse §-s 22 toetuse saaja kohustuste all välja tuua teavitamise kohustus.
Toetuse saaja on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.
mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.
17. Määruse § 23 lg 5 ei saa otse viidata andmekorje juhendile. Palun määruses välja tuua
andmed ja nende esitamise tähtpäev. Juhendile on sobilik viidata seletuskirjas.
18. Seletuskirjas on toodu tegevuste all välja välistavaid tegevusi nt ainult eesti keele õppe
pakkumine ei ole abikõlblik jne. Kaaluda varianti tuua välistavad asjaolud abikõlbmatute
kuludena välja, kuivõrd pole kindel, et taotleja ja toetuse saajad lähtuvad oma tegevuste
planeerimisel ja elluviimisel seletuskirjast. Seletuskiri ei ole õigusakt, seega seal olevad
täiendavad nõuded ei ole kohustuslikud.
19. Seletuskirjas § 13 osas on öeldud, et lisaks taotlusvooru ajakavale ja eelarvele, annab RA
RÜ-le ka projektitaotlusele ja seirearuandes kajastatavad andmed. Antud infot ei sisalda
meetme määrus ise. Samuti mida on mõeldud projektitaotlusele kajastatavate andmete all?
Samuti seirearuandes? Palume seda täpsustada või määrusest antud asjaolu eemaldada.
20. Seletuskirja osas „Määruse vastavus EL õigusele“ palun ESF+ fondimäärus asendada ÕÜF
fondimäärusega.
21. Palun eelnõu lisas "Taotluste hindamisjuhis" täpsemalt välja tuua, millise valdkondliku
arengukavaga kooskõla hinnatakse.
22. Palun eelnõu lisa „Taotluste hindamisjuhis“ täpsemalt läbi mõelda. Hetkel jääb
arusaamatuks, kuidas hindepunkte sisuliselt andma hakatakse. Näiteks 1.
hindamiskriteeriumi juures on alakriteeriumina välja toodud väljundite ja tulemuste
kestlikkus pärast projekti lõppu (nt jätkuvate tegevuste arv). Milline jätkutegevuste arv on
piisav, et näiteks 5 punkti saada ja milline on piisavalt madal, et 1 punkt anda.
23. Palun viia eelnõu lisa "Taotluste hindamisjuhend" kooskõlla määruses sätestatuga. Nt. Lisa
punkt 3 räägib nii tähtajalisest kui ka jooksvast taotlusvoorust, kuid määrus vaid
tähtajalisest, punkt 9 taotluste menetlemise tähtaeg kuni 45 tööpäeva, kuid määrus 60
tööpäeva, punkt 21 räägib lävendist 9, kuid määrus lävendist 15 ja ühes
hindamiskriteeriumis lävend 3 punkti.
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 /
[email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340
Juhime tähelepanu, et lisaks eeltoodud märkustele saadame täiendavad RTK märkused saadame
e-kirja teel (märkused lisatud määruse eelnõu, seletuskirja ja Lisa Taotluste hindamisjuhend faili).
Palume ka seal olevate märkustega arvestada ning vastavad muudatused määrusesse sisse viia.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Sell
toetuste arendamise osakonna juhataja
Kaidi Kenkmann 663 2041
[email protected]