Leping

TOETUSMEETME RAKENDAMISE LEPING 11.1-23/24/465 Tallinn, kuupäev digiallkirjas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või riiklik koordineerimisüksus), mida esindab põhimääruse alusel peadirektori asetäitja Urmo Merila, ühelt poolt ja Kliimaministeerium (edaspidi KLIM või programmioperaator), mida esindab põhimääruse alusel kantsler Keit Kasemets, teiselt poolt, edaspidi nimetatud ka eraldi pool ja koos pooled, võttes aluseks Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise regulatsiooni artikli 4.9, riikliku koordineerimisüksuse ja Šveitsi Arengu- ja Koostööameti vahel 30. aprillil 2024. aastal sõlmitud toetusmeetme lepingu artikli 4 ning Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. aasta määruse nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ § 2 lõike 2 punkti 4, § 3 lõike 3 punkti 3 ning § 6 lõike 2, sõlmivad toetusmeetme rakendamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted ja lepingu ese 1.1. Leping on sõlmitud Šveitsi-Eesti koostööprogrammi 2022–2029 (edaspidi koostööprogramm) toetusmeetme „Elurikkuse programm“ (edaspidi toetusmeede) rakendamiseks. 1.2. RTK täidab koostööprogrammis riikliku koordineerimisüksuse ja makseasutuse ülesandeid ning KLIM programmioperaatori ülesandeid. 1.3. Lepingu elluviimisel lähtutakse järgmistest dokumentidest: 1.3.1. Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkulepe ja selle lisa (edaspidi raamkokkulepe); 1.3.2. Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise regulatsioon (edaspidi Šveitsi regulatsioon); 1.3.3. riikliku koordineerimisüksuse ja Šveitsi Arengu- ja Koostööameti vahel sõlmitud toetusmeetme leping; 1.3.4. Vabariigi Valitsuse 01.08.2024. a määrus nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi koostööprogrammi määrus); 1.3.5. vastavalt raamkokkuleppe artikkel 2 lõike 1 punktile c Šveitsi koostatud teavitus- ja teabekäsiraamat. 1.4. Toetusmeedet viiakse ellu ajavahemikul 01.05.2024 kuni 31.08.2028 (edaspidi toetusmeetme abikõlblikkuse periood). 1.5. Toetusmeetme raames tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need tekivad toetusmeetme abikõlblikkuse perioodil, välja arvatud Šveitsi regulatsiooni artikli 6.1 lõikes 3 nimetatud juhul. 1.6. Kulud loetakse tekkinuks, kui 1.6.1 kaup on kätte saadud, teenus osutatud või töö tehtud; 1.6.2 kulu tekkimine on tõendatud koostööprogrammi määruse § 8 lõikes 2 nimetatud viisil; 1.6.3 kulu on tasutud. 1.7. Kui töö on tehtud, kaup on kätte saadud või teenus on osutatud toetusmeetme abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, loetakse kulu abikõlblikuks, kui kulu tekkimise aluseks olev dokument on väljastatud toetusmeetme abikõlblikkuse perioodile järgneval kuul ning kulu on tasutud 30 kalendripäeva jooksul kulu aluseks oleva dokumendi väljastamisest arvates. 2. Poolte kinnitused 2.1. Pooled kinnitavad, et seksuaalse ärakasutamise, kuritarvitamise ja ahistamisega ei lepita. Pooled kinnitavad, et rakendatakse kõik mõistlikud ja piisavad meetmed, et vältida koostööprogrammiga seotud isikute seksuaalset ärakasutamist, kuritarvitamist ja ahistamist koostööprogrammiga seotud asutuste töötajate poolt. Riiklik koordineerimisüksus reageerib seksuaalse ärakasutamise, kuritarvitamise ja ahistamise teadete korral asjakohaselt, tagades puudutatud isiku(te) ohutuse ning rakendades ohutuse, konfidentsiaalsuse, austuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. 2.2. Pooled kinnitavad, et toetusmeetme rakendamisel lähtutakse isikuandmete töötlemisel andmekaitseõigust reguleerivatest õigusaktidest. 2.3. Pooled kinnitavad, et juhinduvad tegevuste elluviimisel sotsiaalse kaasatuse põhimõttest ja püüdlevad keskkonnasäästlike lahenduste kasutamisele. 3. Toetusmeetme eelarve 3.1. Toetusmeetme eelarve on 8 152 941,18 Šveitsi franki, millest Šveitsi toetus moodustab kuni 85% ehk 6 930 000 franki ja riiklik kaasfinantseering vähemalt 15% ehk 1 222 941,18 Šveitsi franki. Toetusmeetme eelarve eurodes on 8 447 107,45, millest Šveitsi toetus moodustab kuni 85% ehk 7 180 041,33 eurot ja riiklik kaasfinantseering vähemalt 15% (edaspidi toetus) ehk 1 267 066,12 eurot. 3.2. Toetusmeetme eelarvest hüvitatakse vastavalt toetusmeetme lepingu lisale B „Toetusmeetme eelarve“ programmioperaatori halduskulu. Programmioperaatori halduskulust hüvitatakse muu hulgas riikliku koordineerimisüksuse kulud, mis on vahetult seotud kontrollifunktsiooni täitmisega. 4. Toetusmeetme muutmine 4.1. Toetusmeedet võib muuta vastavalt Šveitsi regulatsiooni artiklile 4.12. 4.2. Programmioperaatoril on õigus muuta programmikomponente (sealhulgas programmioperaatori halduskulu), kui on kumulatiivselt täidetud järgmised tingimused: 4.2.1. muudatus ei tohi olla vastuolus toetusmeetme kokkulepitud väljundite ja tulemustega; 4.2.2. muudatus ei tohi muuta toetusmeetme kestust; 4.2.3. muudatuse finantsmõju peab jääma järgmiste piiride sisse: 4.2.3.1. ühe programmikomponendi sees erinevate eelarveridade vahel ümberpaigutatud vahendid moodustavad vähem kui 20% programmikomponendi esialgsest eelarvest ja vähem kui 100 000 Šveitsi franki ehk 103 608,10 eurot ja 4.2.3.2. muudatusi ei tohi jagada osadeks eesmärgiga sellest piirangust kõrvale hoida. 4.3. Programmikomponente muudetakse programmikomponendi operaatori taotluse alusel. 4.4. Šveitsi toetuste bürood tuleb muudatusest teavitada järgmise hüvitistaotluse kaudu vastavalt Šveitsi regulatsiooni artikli 8.2 lõikele 3 ning järgmise toetusmeetme aastaaruande kaudu vastavalt Šveitsi regulatsiooni artiklile 4.13. 4.5. Programmioperaatoril on õigus muuta toetusmeetme lepingu lisas B „Toetusmeetme eelarve“ programmioperaatori halduskulu eelarverea alamridu ehk kolmanda taseme eelarveridu. 4.6. Punktides 4.2 ja 4.5 nimetatud programmioperaatori halduskulu muudatustest teavitab programmioperaator riiklikku koordineerimisüksust enne e-toetuse keskkonna kaudu makse saamiseks vajalike dokumentide esitamist. 5. Toetuse kasutamise tingimused 5.1. Toetuse kasutamisel lähtuvad pooled lepingu punktis 1.3. nimetatud õigusraamistikust. 5.2. Toetuse kasutamisel lähtuvad pooled riigiabi eeskirjadest ning teavitavad riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisest, kui see on asjakohane. 5.3. Toetusest rahastatakse üksnes neid kulusid, mis on abikõlblikud vastavalt Šveitsi regulatsiooni 6. peatükile ja koostööprogrammi määruse §-ile 8. 5.4. Riiklik koordineerimisüksus kontrollib kulude abikõlblikkust valimipõhiselt vastavalt oma tööprotseduuridele. 5.5. Hangete läbiviimisel lähtuvad pooled riigihangete seaduses, Šveitsi regulatsiooni 7. peatükis ja koostööprogrammi määruse §-is 9 sätestatust. 5.6. Välislähetused väljapoole Bulgaariat, Horvaatiat, Küprost, Tšehhit, Ungarit, Leedut, Lätit, Maltat, Poolat, Rumeeniat, Slovakkiat, Sloveeniat ning Šveitsi on abikõlblikud vaid eelneval kokkuleppel Šveitsi toetuste bürooga. Erandkorras võib taotleda sellise välislähetuse kooskõlastust ja kulude heakskiitmist pärast lähetuse toimumist. 5.7. Pooled täidavad ka muid koostööprogrammi määruse §-s 11 sätestatud kohustusi. 6. Poolte õigused, kohustused, ülesanded ja vastutus 6.1. Pooled täidavad lepingu punktis 1.3 nimetatud dokumentidest ja õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. 6.2. Pooled teevad koostööd toetusmeetme „Elurikkuse programm“ edukaks elluviimiseks ning eesmärkide saavutamiseks. 6.3. Pooled teavitavad üksteist viivitamatult toetuse kasutamisega seotud takistustest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetusmeetme elluviimist ning teevad endast oleneva selliste takistuste kõrvaldamiseks. 6.4. Pooled vastutavad oma lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmise eest. 6.5. Toetuse abil soetatud vara kasutamisel ja säilitamisel nii toetusmeetme rakendamise ajal kui ka peale toetusmeetme lõppemist lähtutakse toetusmeetme lepingu artiklist 10 ning sama artikli alusel tehtud kokkulepetest. 6.6. Toetuse kasutamisega seotud dokumente tuleb säilitada kümme aastat toetusmeetme lõppemisest arvates, kuid mitte kauem kui 3. detsembrini 2039. a. 6.7. Programmioperaatoril ja programmikomponendi operaatoril on õigus sõlmida partnerlusleping Šveitsi toetusmeetme partneriga. Partnerluslepingu projekti ja selle muudatused kooskõlastab programmioperaator või programmikomponendi operaator eelnevalt riikliku koordineerimisüksusega. 7. Toetuse maksmine, hüvitistaotluse ja kuludokumentide esitamine 7.1. Maksete aluseks olevaid dokumente esitatakse koostööprogrammi määruse §-is 10 sätestatud korras. 7.2. Toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ hüvitatakse kulusid lihtsustatud kulude hüvitamisviiside alusel järgmiselt: 7.2.1. Kaudsed kulud, mis on 15% iga programmikomponendi otsestest personalikuludest, hüvitatakse programmikomponendi operaatorile ühtse määra alusel vastavalt toetusmeetme lepingu lisale B „Toetusmeetme eelarve“. Kaudseteks kuludeks loetakse toetusmeetme eelarves nimetatud kulud. Programmioperaatorile kaudseid kulusid ei hüvitata. 7.2.2. Lihtsustatud kulude hüvitamise täpsemad tingimused, sealhulgas kaudsete kulude hüvitamine elluviijatele ja partneritele, sätestatakse programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirjas või lepingus. 7.3. Kui kulu hüvitatakse kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel, ei hüvitata seda tegeliku kuluna. 7.4. Programmioperaator esitab RTK-le programmioperaatori halduskulu 2025. aasta maksete prognoosi hiljemalt koos esimese maksetaotlusega ja iga järgneva aasta maksete prognoosi jooksva aasta 10. detsembriks. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas. 7.5. Programmioperaator esitab RTK-le maksete korrigeeritud prognoosi, kui makse erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra. 7.6. Enne esimese makse saamist esitab programmioperaator RTK-le e-toetuse keskkonna kaudu dokumendi allkirjaõigusliku isiku volituse kohta. 7.7. Programmioperaator esitab hüvitistaotluse Šveitsi ette antud vormil dokumendihaldussüsteemi kaudu riiklikule koordineerimisüksusele. Hüvitistaotlus hõlmab eelmise hüvitisperioodi kulusid, mille riiklik koordineerimisüksus on makse abikõlblikkuse kontrolli järel kinnitanud ja välja maksnud. Hüvitisperiood on jaanuar– juuni (01.01–30.06) ja juuli–detsember (01.07–31.12), välja arvatud Šveitsi regulatsiooni artikli 8.2 lõikes 4 nimetatud esimene ja viimane hüvitisperiood. Programmioperaator esitab hüvitistaotluse kuue nädala jooksul hüvitisperioodi lõppemisest arvates. 8. Aruandlus 8.1. Programmioperaator koostab toetusmeetme aastaaruande, mis esitatakse Šveitsi ette antud vormil ning sisaldab teavet aruandlusperioodil saavutatud tulemuste ning toetusmeetme tegevus- ja finantsseisundi kohta. 8.2. Toetusmeetme aastaaruande aruandeperiood on üks kalendriaasta. Esimese aruande ning toetusmeetme lõppemise kalendriaasta aruande puhul lähtutakse Šveitsi regulatsiooni artikli 4.13 lõigetes 3 ja 5 sätestatud erisustest. 8.3. Programmioperaator esitab toetusmeetme aastaaruande riiklikule koordineerimisüksusele hiljemalt üks nädal enne toetusmeetme aastaaruande Šveitsi toetuste büroole esitamise tähtaega, mis on sätestatud Šveitsi regulatsiooni artikli 4.13 lõikes 4. 8.4. Riiklik koordineerimisüksus edastab toetusmeetme aastaaruande Šveitsi toetuste büroole hiljemalt Šveitsi regulatsiooni artikli 4.13 lõikes 4 sätestatud tähtajaks. 8.5. Programmioperaator koostab toetusmeetme lõpparuande, mis esitatakse Šveitsi ette antud vormil ning sisaldab võrdlust toetusmeetme kogu rakendamise perioodi tegelike ja kavandatud tulemuste ja kulude osas. Samuti sisaldab toetusmeetme lõpparuanne häid praktikaid ja saadud õppetunde. 8.6. Programmioperaator esitab toetusmeetme lõpparuande riiklikule koordineerimisüksusele hiljemalt 31.08.2028. Pooltel on õigus põhjendatud juhul kokku leppida lõpparuande hilisemas esitamises. 8.7. Riiklik koordineerimisüksus esitab toetusmeetme lõpparuande Šveitsi toetuste büroole hiljemalt Šveitsi regulatsiooni artikli 4.14 lõikes 3 sätestatud tähtajaks. 8.8. Riiklik koordineerimisüksus võib teha programmioperaatorile ettepanekuid toetusmeetme aasta- või lõpparuande täiendamiseks. 8.9. Riiklik koordineerimisüksus küsib programmioperaatorilt selgitusi ja teavet, mis on vajalikud Šveitsi regulatsiooni artiklist 3.11 tuleneva koostööprogrammi aasta- ja lõpparuande esitamiseks. Programmioperaator esitab selgitused ja teabe riikliku koordineerimisüksuse määratud mõistlikuks tähtajaks. 9. Kontaktisikud ja teadete edastamine 9.1. RTK kontaktisik on Helena Musthallik, telefon 663 2073, e-post [email protected]; 9.2. KLIMi kontaktisik on Kairi Toiger, telefon 626 2931, e-post [email protected]; 9.3. Teateid edastatakse üldiselt e-posti teel. 10. Lepingu muutmine 10.1. Lepingut muudetakse poolte vahel sõlmitud kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana. Lepingu lisad on lepingu lahutamatud osad. 10.2. Kui üks pool on esitanud teisele poolele taotluse lepingu muutmiseks ning teine pool ei ole lepingu muutmisega nõus, esitab teine pool sellekohase selgituse lepingu muutmist taotlenud poole kontaktisiku(te) e-posti aadressile. 10.3. Toetusmeetme lepingu muudatused kehtivad toetusmeetme rakendamise lepingu muudatustena, ilma et oleks vaja muuta toetusmeetme rakendamise lepingut. 10.4. Toetusmeetme muutmine vastavalt Šveitsi regulatsiooni artiklile 4.12 ei vaja täiendavat toetusmeetme rakendamise lepingu muutmist. 11. Vaidluste lahendamine Pooled lahendavad lepinguga seotud vaidlused Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt. 12. Lepingu jõustumine ja kehtivus 12.1. Leping jõustub selle allkirjastamisest mõlema poole poolt. 12.2. Leping kehtib kuni pooled on täitnud kõik oma lepingulised kohustused. 13. Poolte rekvisiidid ja allkirjad Riigi Tugiteenuste Keskus Kliimaministeerium 663 8200 626 2802 [email protected] [email protected] Lõkke 4, Tallinn Suur-Ameerika 1, Tallinn /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Urmo Merila Keit Kasemets