242570 423545 0 0 TERVIKTEKST MINISTRI KÄSKKIRI „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ Reguleerimis- ja kohaldamisala Toetuse andmise tingimuste k äskkiri (edaspidi TAT ) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS ) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel . TAT-iga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist ÜSS-i § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h) „Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimis-keeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ sekkumise nr 21.4.7.56 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi toetatav tegevus ) raames. T oetatav tegevus panusta b Riigikogu otsuse „Riigi pika a jalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihti „Tegus inimene“ , valdkondliku arengukava „ Sidus Eesti 2021–2030 “ alaeesmär k i „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ , tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ programmi „Lõimumis , sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis - , sealhulgas kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine“ teenuse sse „ Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine“ . Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV ) suutlikkust pakkuda tulemuslikult lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuseid uussisserändajatele, eri neva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja tagasipöördujatele . Toetatava tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. Toetatav tegevus on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega , lähtu des Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse st (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 ( ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikkel 17 tähenduses. Toetatava tegevuse kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatava tegevuse panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdetakse „ E esti 2035 “ näitajaga „ Tööjõus osalemise määr 15 – 74 a “ , panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga „ Soolise võrdõiguslikkuse indeks “ , panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga „ Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik “ ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „ Ligipääsetavuse näitaja “ . Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus ) tähenduses on projekti pealkiri „ Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel “. Terminid Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud: välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalase le rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel; Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel; Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel. E ri neva keele - ja kultuuritaustaga inime ne on üle viie aasta Eestis seaduslik u l alusel viib iv isik, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, on määratlemata või muu riigi kodakondsusega. Tagasipöörduja on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja oma elukoha registreerinud Eesti rahvastikuregistris. Sidusrühm on lõimumis -, s eal h ulgas kohanemis teenuse pakkuja, poliitikakujundaja, valdkondlik eksper t , tööandja, nõustaja, organisatsiooni esindaja, ülikool j a asutus, mis tegutse b rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonnas. Toetatav tegevus , rakendusüksus ja rakendusasutus, elluviija ja partner Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel . Rakendusüksus ja rakendusasutus . Toetatava tegevuse rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus ). Toetatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus ). Elluviija ja partnerid . Toetatava tegevuse elluviija on Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi elluviija ). E lluviija partneri d on Tartu linn , Tallinna linn , Pärnu linn , Rakvere linn , Saaremaa vald , Jõhvi vald , Haapsalu linn ja Kohtla-Järve linn. T oetatava tegevuse tulemusena on suurenenud KOV - ide võimekus pakkuda ja arendada lõimumis-, s e alhulgas kohanemisteenuseid punktis 3.5.4 nimetatud sihtrühmale. Tegevused, sihtrühm ja elluviimise aeg . Elluviija tegevused . K OV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine . Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine KOV ides . Tõhusa kommunikatsiooni tagamine KOV - ide le . Valdkondliku info kogumine ning analüüsimine . KOV-ide nõustamine . K oordinaatorite võrgustiku arendamine . K oostöö koordineerimine KOV-ide ja sidusrühmade vahel. KOV a metnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise võimekuse tõstmine . KOV a metnike ja töötajate koolitusvajaduse väljaselgitamine ja analüüsimine . K oolituste , töövarjupäevade, õppereiside ja kogemuskohtumiste korraldamine . J uhendmaterjalide koostamine ja levitamine . Partnerite tegevused . Sihtrühmale teenuste arendamine ja pakkumine KOV piirkonnas . KOV-s elava sihtrühma kaasamine punktis 1.4 nimetatud eesmärki toetavasse tegevusse. Vajaduspõhise t ugiteenuse pakkumine sihtrühmale. Tõhusa kommunikatsiooni tagamine sihtrühmale . Kohalike koostöövõrgustike arendamine ja koostöö koordineerimine KOV-i ja sidusrühmade vahel. Koostöös elluviijaga l õimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine . Tegevu s t e elluviimise aeg on 01.01.202 3 –3 1.1 0 .202 9 . Toetatava tegevuse sihtrühm on vähemalt 18-aastased uussisserändajad, eri neva keele - ja kultuuritaustaga inimesed ja tagasipöördujad . Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad T oetatava tegevuse seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad Näitaja nimetus ja mõõtühik Alg - tase Aasta Vahesihttase (2024 ) Sihttase ( 2029 ) Selgitav teave Meetmete nimekirja näitaja Väljundnäitaja KOV koordinaatorite arv Mõõtühik: arv 0 Ei kohaldu 5 7 Näitaja mõõdab täiskohaga töötavate KOV -ide koordinaatorite arvu, kes koordineerivad KOV - ides lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste pakkumist (punkt 3.5.1.1) TAT spetsiifilised näitajad Väljund - näitaja K OV -ide o saluskogude arv Mõõtühik: arv 0 Ei kohaldu 2 7 Näitaja mõõdab kohalikul tasandil käivitatud sihtrühmade osaluskogude arv u ( punkt 3.5.2.1. 1 ). TAT spetsiifilised näitajad Väljund -n äitaja Kohaliku tasandi koostöövõrgus - tike arv Mõõtühik: arv 0 Ei kohaldu 2 7 Näitaja mõõdab kohalikul tasandil tegutsevate ja toimivate koostöö võrgust ike arvu, kuhu kuuluvad valdkondlik e sidusrühmade esindajad ( punkt 3.5.2.1. 4 ). TAT spetsiifilised näitajad Väljund - näitaja KOV-ide arv, kus on rakendatud lõimumis- ja kohanemistee - kondade mudelit Mõõtühik: arv 0 Ei kohaldu 0 7 Näitaja mõõdab KOV-ide arvu, kus on kasutusele võetud välja töötatud kohanemis- ja/või lõimumistee - konnad (punkt 3.5. 1.2 ). TAT spetsiifilised näitajad Väljund - näitaja Koolitustel , kogemuskohtu - mistel , õppevisiitidel osalenud KOV ide arv Mõõtühik: osaluskord 0 Ei kohaldu 20 45 Eestis on 2022. aasta oktoobri seisuga 79 KOV-i . Näitaja mõõdab, mitme KOV-i esindajad on osalenud punktis 3.5.1.4 toodud tegevustes. TAT spetsiifilised näitajad Väljund-näitaja Korraldatud infopäevade arv 0 Ei kohaldu 3 12 Näitaja mõõdab KOV-ide töötajatele korraldatud temaatiliste infopäevade arvu (punkt 3. 5.1.3). TAT spetsiifilised näitajad Väljund-näitaja Korraldatud üle-eestiliste koolituste arv Mõõtühik: arv 0 Ei kohaldu 3 12 Näitaja mõõdab töötajatele ja ametnikele korraldatud koolituste arvu (punkt 3.5.1.4). T oetatava t egevuse abikõlblikkuse periood T oetatava t egevu s e abikõlblikkuse periood on 01.01.2023–31.10.2029 . Toetatava tegevuse eelarve Jrk Finantsallikas Summa (eurodes) Osakaal 1 .1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 101 326 70,00% sealhulgas Tartu linn (2023-202 5 ) 140 000 Tallinna linn ( 2023-2025) 350 000 Rakvere linn ( 2023-2025) 110 075 Saaremaa vald (2023-2025) 149 072 Pärnu linn (2024-2025) 77 455 Jõhvi vald ( 202 5 -2026) 177 382,1 Haapsalu linn (2024-2026) 212 910,60 Kohtla-Järve linn (202 5 -202 7 ) 250 376 1 .2 Riiklik kaasfinantseering 1 757 711 30,00% sealhulgas Tartu linn (2023-2025) 60 000 Tallinna linn (2023-2025) 150 000 Rakvere linn (2023-2025) 47 175 Saaremaa vald (2023-2025) 63 888 Pärnu linn (2024-2025) 33 195 Jõhvi vald ( 202 5 -2026) 76 020,9 Haapsalu linn (2024-2026) 91 247,40 Kohtla-Järve linn (202 5 -202 7 ) 107 304 1.3 Omafinantseering 0 0% KOKKU 5 859 037 Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve on toodud lisas 5. Kulude abikõlblikkus Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus - ja siseturvalisus poliitika fondide rakenduskava de vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi ÜM ) §- st 15 ja TAT - is sätestatud tingimuste st. Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Kaudsed kulud on ÜM-i § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ÜM-i § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatava tegevuse otsestest kuludest. Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneri te le tegelike kulude alusel. Lisaks ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblikele personalikuludele ning punktis 7.2.1 nimetatud kaudsele kulule on abikõlblikud järgmised kulud : t eavitamiskulu, mis on kooskõlas teavitamise määruse §-s 2 sätestatud kohustuste täitmisega; ligipääsetavuse tagamise kulu koolitustel, töövarjupäevadel, kogemuskohtumistel , kommunikatsioonis, info materjalides, õppevahendites ja - materjalides ning nõustamises ja teistes vajaduspõhistes tugiteenustes ; uuringute, küsitluste ja analüüside tellimise ja korraldamise kulu; tõlkekulu; kommunikatsiooni kulu sealhulgas infomaterjali koostamise ja trükkimise kulu ; teenusdisaini ja konsultatsiooni kulu; m ajutuskulu , sealhulgas sihtrühma , KOV ametnike ja töötajate ning tegevustesse kaasatud isikute kulu 3.5.1.3.3 ja 3.5.1.4.2 , 3.5.2.1. 1 nimetatud tegevuste puhul, kui tegemist on mitmepäevase sündmusega; infotehnoloogiliste arenduste ja hoolduse kulu punktides 3.5.1.2, 3.5.1.3, 3.5.1.4.3 ja 3.5.2.1 nimetatud tegevuste puhul; transpordikulu, sealhulgas sihtrühma, KOV ametnike ja töötajate ning tegevustesse kaasatud isikute kulu punktides 3.5.1.3.3 , 3.5.1.3.4, 3.5.1.4.2 ja 3.5.2.1 nimetatud tegevuste puhul; ruumi ren di , inventari ren di ja toitlustuskulu punkt ides 3.5.1.3. 2 , 3.5.1.2, 3.5.1.3.3 , 3.5.1.3.4 , 3.5.1.4.2 ja 3.5.2.1 nimetatud tegevus t e puhul; esinej a tasu punktides 3.5.1.3.3, 3.5.1.4.2 ja 3.5.2.1 nimetatud tegevus t e puhul ; õppevahendite ja -materjalide kulu punkti des 3.5. 2 .1. 1 nimetatud tegevuse puhul; Euroopa Liidu riikidesse KOV ametnike ja töötajate õppereisi kulu punktis 3.5.1.4.2 nimetatud tegevuse puhul; KOV ametnike ja töötajate koolituse, töövarjupäeva ja kogemuskohtumise kulu punktis 3.5.1.4.2 nimetatud tegevuse puhul; sihtrühmale nõustamise- ja teiste vajaduspõhiste tugiteenuste pakkumise kulu punktis 3.5.2.1 .2 nimetatud tegevuse puhul . Lisaks ÜM -i §-s 17 loetletud abikõlb matutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud: liiklusvahendi ostmi se kulu ; esinduskulu ja kingitused; täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega; päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära ; partneritele kontorimööbli ning tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja tahvelarvutite soetamise ja rentimise kulu, litsentsitasu , sidekulu ning partneri tegevusi koordineeriva töötaja töökohaga seotud rendi kulu ; kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel ÜM-i § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Ühtse määra alusel lihtsustatud kulude maksmine toimub ÜM-i § 28 lõike 3 kohaselt. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ÜM-i §-s 26 . Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud ÜM i §-des 24, 25 ja 33. Elluviijal on õigus taotleda ja rakendusüksusel on õigus teha ettemakseid ÜSS-i § 14 ja ÜM-i § 30 kohaselt. Ettemakse kasutamise periood on kuni 90 kalendripäeva ettemakse laekumisest. Toetus makstakse elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel . Maksetaotluseid võib elluviija esitada punktis 9.3. 3 nimetatud maksete prognoosi alusel mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus . Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama rakendusüksusele: väljavõtte raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et otsesed kulud (nii abikõlblikud kui ka abikõlbmatud) on selgelt eristatavad elluviija teistest kuludest ; koopia elluviija hankemenetluse korrast või viide veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav ; allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituste koopiad. Esimesele tegelike kulude alusel esitatud maksetaotlusele lisatakse tasumist tõendavate dokumentide koopiad . Edaspidi tuleb abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad esita da rakendusüksuse nõu dmisel . TAT-i punktis 7.2.1 .1 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse tegelike otseste kulude kohaselt . Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid rakendusüksusele kontrolli ks hiljemalt koos maksetaotlusega . Viima ne maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatava tegevus e elluviimise lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud . Elluviija kohustused Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS - is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud TAT-is kirjeldatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, ning viima toetatav a tegevus e ellu punktis 9.3.1 nimetatud rakendusasutuse kinnitatud eelarve ja tegevuskava kohaselt . Lisaks ÜM -i § 10 lõikes 1 ja §-s 11 toodule on elluviija kohustatud : e sitama käimasoleva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kinnitamiseks järgneva aasta tegevuskava (lisa 1 ) ja eelarve (lisa 2 ) . Esimese aasta eelarve ja tegevuskava esitab elluviija kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist . K innitatud tegevuskava ja eelarve edastab rakendusüksusele rakendusasutus ; kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 10% ulatuses, kooskõlastab elluviija eelarve muutmise enne rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja rakendusasutus muudatust kinnitama ei pea; punkti 9.3. 1 .1 kohaselt muudetud eelarve esitab elluviija rakendusasutusele teadmiseks koos rakendusüksuse kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul rakendusüksuse kooskõlastuse saamisest. taotlema enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist rakendusasutuselt eelarve muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 9.3. 1 .1 sätestatud mahust suuremad. Kinnitatud eelarvemuudatused edastab rakendusüksusele rakendusasutus ; e sitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. M aksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas ; e sitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra; e sitam a rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase makse algatamisest rakendusüksuse poolt ; esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva jooksul vastava päringu saamisest arvates ; esitama rakendusasutusele teadmiseks hiljemalt 14 tööpäeva enne riigihanke väljakuulutamist riigihanke tehnilise kirjelduse riigi hangete puhul maksumusega üle riigihanke piirmäära riigihangete seaduse mõistes ; elluviija võib rakendusüksuselt taotleda riigi hangete nõustamist rakendusüksuse riigi hangete eelnõustamise protseduuride kohaselt ; t eavitama rakendusasutust, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest ; t agama toetavate tegevus t e partneritega partnerluslepingu sõlmimise , milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused tege vuste elluviimisel ; koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks ; moodusta m a koostöös rakendusasutusega eksper di grupi, mille ülesan ne on elluviija nõustamine punkti de s 3.5.1 ja 3.5.2 toodud tegevuste planeerimisel ; k orraldama eksperdigrupi koosoleku vähemalt kord poolaastas sealhulgas kooskõlastama eksperdigrupiga punktis 9.3.1 nimetatud järgneva aasta tegevuskava ja eelarve enne rakendusasutusele esitamist ; tagama sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse füüsilises ja virtuaalses keskkonnas; täitma teavitamisega seotud kohustusi teavitamise määruse kohaselt ; viivitamat a tea vitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast ; TAT-i muutmise vajalikkusest; toetatava tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9.3.15 osalema „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna juhtrühma koosolekutel. Partnerite kohustused Partnerid peavad täitma ÜM -i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi. Lisaks ÜM -i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord Toet use kasutamisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi koos seirearuanne ). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatava tegevuse elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamisest ning mõjust strateegia „Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning ellu viidud tegevuste panusest horisontaalsetesse põhimõtetesse . Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil vahearuande koos eelarve täitmise vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20 . jaanuariks , rakendusüksuse nõudmisel tihedamini . Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil lõpparuande koos eelarve täitmise vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. Juhul , kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande vormikohasust ja nõuetekohast täidetust . Juhul , kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande. Juhul, kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab rakendusüksus lõpparuande ja edastab selle viie tööpäeva jooksul rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest rakendusüksust kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümne tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab rakendusüksus vahearuande viie tööpäeva jooksul. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab rakendusasutus sellest rakendusüksust ning lõpparuannet menetletakse edasi TAT-i punkti 11.7 kohaselt . Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusasutus lõpp aruande ja teavitab rakendusüksust lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TAT-i muutmine Kui ilmneb vajadus toetat avat tegevus t , tulemus t , eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta , rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid asjaolusid, mis mõjuta vad toetatava tegevuse elluviimist , esitab elluviija rakendusasutusele TAT-i muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Rakendusasutus vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise või algatam ata jätmise kohta pärast punktis 12.4 nimetatud rakendusüksuse ettepaneku saamist. Puuduste esinemisel annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaeg peatub puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. R akendusasutus edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist rakendusüksusele seisukoha saamiseks. Rakendusüksusel on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. R akendusasutus lepib rakendusüksusega kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest. Kehtetu Rakendusüksusel on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seire aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks või tulemus e saavutamiseks. Selleks esitab rakendusüksus rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. R akendusasutus vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul muutmise taotluse saamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise või algatamata jätmise kohta . Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest rakendusüksust ja elluviijat ette mõistliku aja jooksul. R akendusasutus algatab TAT-i muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatav a tegevuse edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata. R akendusasutusel on õigus toetust suurendada ja vähendada . Toetuse summat võib suurendada ÜM -i § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. R akendusasutus esitab TAT-i muutmise eelnõu ÜM -i § 48 lõi gete 1–3 kohasele kooskõlastamisele. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9. 3 .1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. R akendusasutus edastab muudetud TAT-i kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele, elluviijale , korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile . Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS-i §-s 28 ja ÜM-i §-des 34–36 . Toetuse tagasimaksmine toimub ÜSS-i §-de 29 ja 30 ning ÜM-i §-de 37 ja 38 kohaselt . Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ÜM -i § 37 lõikega 6 . Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast. Vaiete lahendamine Vaidemenetlus toimub ÜSS-i §-de 31 ja 32 kohaselt . Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendus üksus . Lisa 1 Toetatava tegevuse tegevuskava vorm Lisa 2 Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa vorm Lisa 3 Seirearuande vorm Lisa 4 Toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade kaupa vorm Lisa 5 Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve Lisa 6 Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine Lisa 7 Põhiõiguste harta ja p uuetega i nimeste õiguste k onventsiooni kontroll-leht
Kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine
lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmise käskkirja eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Käskkirja eelnõuga muudetakse kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike
omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT)
perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62
„Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel.
Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi finantsosakonna
välisvahendite nõunik Margit Tilk (e-post
[email protected], telefon 628 2358), kultuurilise
mitmekesisuse osakonna nõunik Maria Aasma (e-post
[email protected], telefon 628 2300)
ning juriidilise ekspertiisi tegi õiguse- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post
[email protected], telefon 628 2224).
TATi muutmine on tingitud vajadusest täpsustada elluviija ja partneri tegevusi ning abikõlblike
kulude loetelu ning lisada partneritena Jõhvi vald, Haapsalu linn ja Kohtla-Järve linn.
Seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 24
kehtestatud TAT-iga (muudetud kultuuriministri 2. juuni 2023. a käskkirjaga nr 137, 26.
oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 223 ja 12. jaanuari 2024. a käskkirjaga nr 12).
2. Käskkirja eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Käskkirja eelnõu punktiga 1 lisatakse partnerite loetellu elluviija ettepanekul Jõhvi vald,
Haapsalu linn ja Kohtla-Järve linn. Täiendava partneri valikul on arvestatud sisserände olukorda
ja rahvastikuregistri andmeid.
Jõhvi vallas on suur TAT-i sihtrühma esindatus, vallas elab arvukalt erineva keele- ja
kultuuritaustaga inimesi (sh pikalt Eestis elanud vene emakeelega inimesi), uussisserändajaid (sh
Ukraina sõjapõgenikke) kui ka tagasipöördujaid. Statistikaameti 2024. aasta andmete järgi on
Jõhvi vallas 33,9% elanikkonnast mitte Eesti kodakondsusega (neist 10,8% määratlemata
kodakondsusega). Välisriikide kodakondsusega isikutest 61,4% on Venemaa kodanikke, teine
suurem grupp 31,1% on Ukraina kodanikke. 4,8% on Euroopa Liidu kodanikke, 2,8% muu riigi
kodanikke. Jõhvit, nagu Ida-Virumaad tervikuna, ilmestab kultuuriliselt mitmekesine elanikkond
ning seda omakorda iseloomustab aktiivne rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevus (Ida-
Virumaal on kokku üle 35 kultuuriseltsi). Jõhvi vald on suurima elukoha registreerinud Ukraina
sõjapõgenike osakaaluga omavalitsus, samas, sõjapõgenike lisandumine piirkonnas tervikuna
Eesti kodanike osakaalu rahvastikus oluliselt ei muutnud. Jätkuvalt tuleb tähelepanu pöörata
vene emakeelega püsielanikele, et neid lõimida Eesti ühiskonda.
Haapsalu linnas on elanikke registreeritud kokku 13 379, nendest Eesti kodakondsusega 11 921,
EL-i riikide (v.a. Eesti) 134, välisriigi (v.a. EL-i riigid) 979, nendest Venemaa 396, Ukraina 510,
Valgevene 16, välisriik (v.a EL, Venemaa, Ukraina, Valgevene) 63, määratlemata
kodakondsusega 363. Haapsalu linn on olnud võrdlemisi stabiilse elanikkonnaga. Lõimumise
vaatest saadi oluline kogemus Süüria pagulaskriisi ajal inimeste vastu võtmisel. Ukraina sõja
tõttu on piirkonda elama jäänud rohkesti Ukraina sõjapõgenikke, kes vajavad kohanemisel aina
suuremat täiendavat tuge erinevate teenuste näol, mida hetkel kohalikul omavalitsusel piirkonnas
neile pakkuda ei ole. Samuti vajavad muutunud olukorras teavitustegevusi ja koostöö
1
koordineerimist kohalikud elanikud. Seega lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna tegevused
Haapsalu linnas hõlmavad teadlikku tööd nii elupõliste elanike kui ka sisserändajatega.
Vältimaks sotsiaalsete probleemide kasvu on lisaks suur vajadus ennetustööks. Lõimumis-, sh
kohanemisvaldkonnale keskenduva koordinaatori olemasolu aitab kaasa TAT eesmärkide
täitmisse, sh rände- ja lõimumis-, sh kohanemisalase info ja tervikpildi koondamisele, kohaliku
tasandi tugivõrgustiku eestvedamisele ja koostöö koordineerimisele. Haapsalu linn kavandab
arendada uussisserändajatele avalike teenuste osutamise võimekust, sh nende informeerimist,
nõustamist ja tagasiside kogumist.
Kohtla-Järve linnas on elanikke registreeritud kokku 33 434, nendest Eesti kodakondsusega 18
259, EL-i riikide (v.a. Eesti) 362, välisriigi (v.a. EL-i riigid) 9 087, nendest Venemaa 7 335,
Ukraina 1 568, Valgevene 95, välisriik (v.a EL, Venemaa, Ukraina, Valgevene) 88,
määratlemata kodakondsusega 5 716, teadmata kodakondsusega 10. Kohtla-Järve linna
elanikkonnast moodustavad määratlemata kodakondsusega elanikud tervelt 17% ja Vene
kodakondsusega elanikud 22%, mis on märkimisväärne osakaal. Rahvastikuregistri andmetel on
Kohtla-Järve linna registreeritud Ukraina sõjapõgenikke 828 inimest, mis moodustab 2,57%
elanikkonnast. Sõjapõgenike arvu poolest on Kohtla-Järve linn neljandal kohal pärast Tallinna,
Tartu ja Pärnu linna (Statistika | Sotsiaalkindlustusamet). Ida-Virumaal tervikuna on suureks
probleemiks tööpuudus. Töötukassa andmetel oli 2024. aasta augustis üldine registreeritud
töötuse määr Eestis 7%, Ida-Virumaal aga 13%. Kui võrrelda näitajaid 2023. aasta augustiga, siis
Eesti keskmine töötuse määr on langenud, aga Ida-Virumaal on see tõusnud. Sotsiaal-
majanduslike väljakutsete taustal muutub üha kriitilisemaks tähelepanu pööramine eri keele- ja
kultuuritaustaga inimeste sotsiaalsele sidususele ning lõimumisele, arvestades samal ajal
sihtrühmade eripärade ja vajadustega.
TAT-i partneriks saamine suurendab Jõhvi valla, Haapsalu linna ning Kohtla-Järve linna
suutlikkust arendada lõimumis-, sh kohanemisteenuseid TAT sihtrühmadele, kaasates selleks ka
kohapeal elavaid sihtrühma esindajaid. Osaletakse elluviija koordineeritud lõimumis-, sh
kohanemisteekondade mudeli väljatöötamise ja rakendamise protsessis, kohandades seda
vastavalt oma piirkonna vajadustele. Elluviija keskselt korraldatud koolitused ja võrgustumine
teiste partnerite ning sidusrühmadega võimaldavad tõsta uute partner-KOVide töötajate ja
ametnike kompetentse sihtrühmaga töötamisel.
Partnerluslepingud elluviija Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Jõhvi valla, Kohtla-Järve linna
ja Haapsalu linna vahel sõlmitakse pärast TAT muudatuste jõustumist ning partnerid alustavad
tegevustega eeldatavalt 2024.a lõpus. Haapsalu linnaga sõlmitakse partnerlusleping
tagasiulatuvalt alates 1. detsembrist 2024. a.
Käskkirja eelnõu punktiga 2 muudetakse TAT-i punktis 3.5 elluviija ja partnerite tegevuste
loetelu, mis võimaldab elluviijal ja partneritel selgemalt aru saada TAT-i sätestatud tegevustest
ja nende ulatusest.
Punktis 3.5.1 sätestatakse elluviija tegevused. Punktis 3.5.1.1 sätestatakse tegevus „KOV-ide
tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine.“ Tegevuse käigus arendatakse partnerite
ning kohalike lõimumis-, sh kohanemiskoordinaatorite võrgustikku, koordineeritakse ja
toetatakse partnerite tegevust TAT eesmärgi saavutamiseks.
Punktis 3.5.1.2 sätestatakse tegevus „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatööta–
mine ja rakendamine KOV-ides“. Tegevust viib elluviija ellu koostöös partneritega ning selle
käigus töötatakse välja üldine mudel, mida kohandatakse vastavalt iga KOV piirkonna eripärale.
Punktis 3.5.1.3 sätestatud tegevuse „Tõhusa kommunikatsiooni tagamine“ raames on elluviija
ülesanne hoida partnereid valdkondlikus infoväljas, korraldada erinevaid kommunikatsiooni–
2
tegevusi ja infopäevi, sh koguda ja analüüsida valdkondlikku infot (punkt 3.5.1.3.1) ning
nõustada KOV-e (punkt 3.5.1.3.2). TAT eesmärgini jõudmine vajab võimalikult paljude KOV-
ide kaasumist ning infoväljas püsimist, mistõttu on elluviija ülesandeks koordinaatorite
võrgustiku arendamine (punkt 3.5.1.3.3) ning koostöö koordineerimine KOV-ide ja
sidusrühmade vahel (punkt 3.5.1.3.4). Punktis 3.5.1.4 on elluviija tegevusena välja toodud „KOV
ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise võimekuse tõstmine“, mille alategevusteks on
„KOV ametnike ja töötajate koolitusvajaduse väljaselgitamine ja analüüsimine“ (punkt
3.5.1.4.1), koolituste, töövarjupäevade, õppereiside ja kogemuskohtumiste korraldamine (punkt
3.5.1.4.2) ja juhendmaterjalide koostamine ja levitamine (punkt 3.5.1.4.3). Elluviija ülesandeks
on kaardistada KOV ametnike ja töötajate valdkondlik koolitusvajadus ning sellest lähtuvalt
korraldada koolitusi ning koostada ja levitada juhendmaterjale, et võimestada KOV-e TAT
eesmärgi täitmisel.
Punktis 3.5.2 on sätestatud TAT partnerite tegevused. Punktis 3.5.2.1 sätestatud „Sihtrühmale
teenuste arendamine ja pakkumine KOV piirkonnas“ on TAT eesmärgist lähtuvalt partneri
põhiülesanne. Selle alategevused toetavad TAT eesmärgi saavutamist: KOV-s elava sihtrühma
kaasamine (punkt 3.5.2.1.1), mille raames kaasatakse sihtrühmade esindajaid erinevate
koostöösündmuste ning kohalike osaluskogude kaudu KOV teenuste tagasisidestamiseks ning
arendamiseks; vajaduspõhise tugiteenuse pakkumine sihtrühmale (punkt 3.5.2.1.2), mille raames
pakutakse sihtrühma vajadusest lähtuvalt erinevaid lõimumist- sh kohanemist toetavaid
tugiteenuseid; tõhusa kommunikatsiooni tagamine sihtrühmale (punkt 3.5.2.1.3), mis tähendab
eelkõige KOV-tasandi info kättesaadavuse parandamist. Teenuste arendamiseks ning info
paremaks liikumiseks on vajalik arendada kohalikke koostöövõrgustikke ning koordineerida
koostööd KOV-i ja sidusrühmade vahel (punkt 3.5.2.1.4). Punktis 3.5.2.1.5 on toodud kohustus
koostöös elluviijaga väljatöötatud lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade mudelit KOV-is
rakendada, kohandades seda vastavalt kohalikele oludele ning sihtrühma vajadustele. Tegemist
on TAT eesmärki silmas pidades keskse ülesandega, et pakkuda sihtrühmale kvaliteetsemaid
ning asjakohasemaid lõimumis- sh kohanemisteenuseid.
Käskkirja eelnõu punktidega 3-5 muudetakse väljundnäitajate selgitavas teabes seotud tegevuste
numeratsiooni seoses elluviija ja partnerite tegevuste loetelu muutumisega.
Käskkirja eelnõu punktiga 6 muudetakse toetatava tegevuse eelarvet ning lisatakse uute
partnerite (Jõhvi linn, Haapsalu linn ja Kohtla-Järve linn) partnerluslepingute eelarved.
Toetatava tegevuse kogueelarvet vähendatakse 280 000 euro võrra, seoses vajadusega suunata
vahendeid kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirjaga nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist,
sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ toetavasse
tegevusse „Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“.
Andmevahetuslahendus (sh infoplatvorm) vajab täiendavaid vahendeid, et rakendust saaks edasi
arendada ning see oleks sihtgrupile kasutatav SF programmperioodi 2021-2027 lõpuni.
Kohanemisvaldkonna sihtrühmad on muutunud viimaste aastate jooksul mitmekesisemaks,
laienenud on pakutavate teenuste ja teenuste pakkujate arv. Olemasolevad vahendid ei kata
andmevahetuslahenduse arendusega seonduvaid kulusid. Tagamaks andmevahetuslahenduse (sh
infoplatvorm) kättesaadavus sihtrühmale kuni SF programmiperioodi lõpuni on vajalik eelarve
suurendamine.
Eelarvesse lisatakse Jõhvi valla kui partneri eelarve 253 403 eurot. Antud summa sisse kuuluvad
järgmised kulud:
3
Planeeritakse palgata 1 täiskohaga koordinaator, kelle töötasu on arvestatud vastavalt
Jõhvi Vallavolikogu 25.04.2024 kehtestatud määrusele nr 96 „Jõhvi Vallavolikogu
17.12.2020 määruse nr 87 „Jõhvi Vallavalitsuse palgajuhend“ muutmine“ lisale
„Teenistuskohtade palgagrupid ja tasu vahemikud“. Samuti lisandub sotsiaalteenistuse
juhi asetäitja töötasu tööaja proportsiooni alusel.
Partneri toetatava tegevuse "Sihtrühmale teenuste arendamine ja pakkumine KOV
piirkonnas" raames kaasnevad kulud:
o sihtrühmale suunatud teenuste arendamisega;
o sihtrühmadele kaasamisega;
o sihtrühmaga kokkupuutuvate spetsialistide võrgustiku arendamisega.
Eelarvesse lisatakse Haapsalu linna kui partneri eelarve 304 158 eurot. Antud summa sisse
kuuluvad järgmised kulud:
Planeeritakse palgata 1 täiskohaga koordinaator, kelle töötasu on arvestatud vastavalt
Haapsalu Linnavolikogu 24.11.2017 kehtestatud määrusele nr 1 „Haapsalu linna
ametiasutuse palgajuhend“. Samuti lisanduvad 0,25 ametikoha ulatuses töötasu tööaja
proportsiooni alusel nii kogukonnatöö spetsialistile kui ka Ukraina kogukonna
kontaktisikule.
Partneri toetatava tegevuse "Sihtrühmale teenuste arendamine ja pakkumine KOV
piirkonnas" raames kaasnevad kulud:
o sihtrühmale suunatud teenuste arendamisega;
o sihtrühmadele kaasamisega;
o sihtrühmaga kokkupuutuvate spetsialistide võrgustiku arendamisega.
Eelarvesse lisatakse Kohtla-Järve linna kui partneri eelarve 357 680 eurot. Antud summa sisse
kuuluvad järgmised kulud:
Planeeritakse palgata 1 täiskohaga koordinaator, kelle töötasu on arvestatud vastavalt
Kohtla-Järve Linnavolikogu 19.12.2019 kehtestatud määrusele nr 65 „Kohtla-Järve
Linnavalitsuse palgajuhend“. Täiendavate tööülesannete lisandumisega planeeritakse
maksta lisatasu sotsiaalteenistuse juhtivspetsialistile täiendavate tööülesannete
lisandumise tõttu.
Partneri toetatava tegevuse "Sihtrühmale teenuste arendamine ja pakkumine KOV
piirkonnas" raames kaasnevad kulud:
o sihtrühmale suunatud teenuste arendamisega;
o sihtrühmadele kaasamisega;
o sihtrühmaga kokkupuutuvate spetsialistide võrgustiku arendamisega.
Käskkirja eelnõu punktiga 7 muudetakse TATi punktis 7.3 abikõlblike kulude loetelu, mis on
vajalikud ja põhjendatud TAT punktis 3.5 loetletud tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi
saavutamiseks. Võrreldes varasemaga on täpsemalt lahti kirjutatud abikõlblike kulude loetelu, et
elluviijal ja partneritel oleks selgem arusaam tegevuste kulude ulatusest.
Läbivalt on abikõlblikud teavitamiskohustuse täitmisega seotud kulu, ligipääsetavuse tagamise
kulu, uuringute, küsitluste ja analüüside tellimise ja korraldamise kulu, tõlkekulu,
kommunikatsiooni kulu sealhulgas infomaterjali koostamise ja trükkimise kulu ning
teenusdisaini ja konsultatsiooni kulu.
Erinevate tegevuste lõikes on abikõlblikud majutuskulu, sealhulgas sihtrühma, KOV ametnike ja
töötajate ning tegevustesse kaasatud isikute kulu, kui tegemist on mitmepäevase sündmusega;
infotehnoloogiliste arenduste ja hoolduse kulu (abikõlblik on arendusega seotud hoolduskulu,
pärast IT arenduse valmimist tekkiv hilisem hooldamine ei ole enam otsene, vaid haldus- ehk
kaudne kulu); transpordikulu, sealhulgas sihtrühma, KOV ametnike ja töötajate ning
tegevustesse kaasatud isikute kulu; ruumi rendi, inventari rendi ja toitlustuskulu; esineja tasu;
4
õppevahendite ja -materjalide kulu; Euroopa Liidu riikidesse KOV ametnike ja töötajate
õppereisi kulu, KOV ametnike ja töötajate koolituse, töövarjupäeva ja kogemuskohtumise kulu
ning sihtrühmale nõustamise- ja teiste vajaduspõhiste tugiteenuste pakkumise kulu.
Käskkirja eelnõu punktiga 8 täiendatakse punkti 9.3.11, et eksperdigrupp peab elluviijat
nõustama ka partnerite tegevuste planeerimisel.
Käskkirja eelnõu punktiga 9 lisatakse punkt 9.3.11.1, milles sätestatakse, et eksperdigrupi
koosolekuid kohustub elluviija korraldama vähemalt kord poolaastas. Eksperdigrupp peab
kooskõlastama järgmise aasta tegevuskava ja eelarve enne rakendusasutusele esitamist, et tagada
planeeritavate tegevuste ja kulude asjakohasus.
Käskkirja eelnõu punktiga 10 lisatakse punkt 9.3.15, millega kohustatakse elluviijat osalema
„Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna juhtrühma
koosolekutel. Kuna elluviija panustab antud TAT-i raames valdkondliku arengukava teenusesse
„Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine“, on elluviija
osalemine juhtrühmas ning vajadusel seal tegevustest ülevaate andmine valdkondliku
arengukava tulemuste saavutamiseks vajalik.
Käskkirja eelnõu punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks TATi punkt 12.5, sest TATi
muudatusettepanekute sagedust ei saa elluviijale ette anda, kuna see sõltub tegelikest vajadustest.
Käskkirja eelnõu punktiga 12 kehtestatakse uus TATi lisa 1. Tegevuskava vormis on lisatud
juurde maksumuse veerg.
Käskkirja eelnõu punktiga 13 kehtestatakse uus TATi lisa 5, milles muutuvad elluviija ja
partnerite tegevuste jaotus, tegevuste kogusumma ning lisanduvad uute partnerite kulud.
Käskkirja eelnõu punktiga 14 sätestatakse, et TAT-i muudatusi rakendatakse käskkirja punktis 1
nimetatud Haapsalu linnale tagasiulatuvalt alates 1. detsembrist 2024. Haapsalu linnaga on
elluviijal Eesti Linnade ja Valdade Liidul partnerlusleping ettevalmistatud ning tegevused
kokkulepitud. Haapsalu linnal on valmisolek tegevusi ellu viia alates 1. detsembrist 2024.a.
3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele
Käskkiri eelnõu vastab järgmistele ELi määrustele:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,
Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta
ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning
piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa
Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.
4. Käskkirja eelnõu mõjud
TATi sisseviidavad muudatused aitavad elluviijal paremini täita TATi eesmärki, sest lisanduvad
uued partnerid. Samuti on elluviijal ja partneritel selgem arusaam tegevustest ning abikõlblikest
kuludest, mis võimaldab tegevusi ladusamalt ellu viia.
5. Käskkirja eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise
eeldatavad tulud
5
Toetatava tegevuse kogusumma väheneb 280 000 euro võrra, sest see raha suunatakse projekti
„Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“. Meetme
„Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“ kogueelarve ei muutu. Lisandub kolm uut partnerit,
kuid nende eelarved toetatava tegevuse kogusummat ei mõjuta.
6. Käskkirja eelnõu jõustumine
Käskkirja eelnõu jõustub allkirjastamisest.
7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis korraldusasutusele,
Rahandusministeeriumile ning rakendusasutustele, kes nõustavad riigi pikaajalises
arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma
vastutusvaldkonna alusel. Samuti esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks elluviijale Eesti Linnade
ja Valdade Liidule ning partneritele Tartu linnale, Tallinna linnale, Pärnu linnale, Rakvere
linnale, Saaremaa vallale, Jõhvi vallale, Haapsalu linnale ja Kohtla-Järve linnale. Samuti saadeti
eelnõu kommenteerimiseks ÜKP seirekomisjonile ning Euroopa Komisjonile. Eelnõu kohta
esitatud tagasiside on lisatud tabelina.
6
Kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas
kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmise käskkirja eelnõu kooskõlastusringil esitatud märkuste ja
ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel
Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine
Eesti Linnade ja Palume täpsustada nimetatud eelnõus, mis on punktis 3.5.2.1.4 Selgitame. Mõiste „tugivõrgustik“ ja
Valdade Liit mõiste „kohalike tugivõrgustike arendamine“ ja punktis 4.1. „koostöövõrgustik“ on põhimõtteliselt sama tähendusega,
mõiste „koostöövõrgustik“ erinevus. kuid selguse huvides on punktis 3.5.1.4 muudetud
sõnakasutust: „Kohalike koostöövõrgustike arendamine ja
koostöö koordineerimine KOV-i ja sidusrühmade vahel.“
Punktis „7.3.9 transpordikulu, sealhulgas sihtrühma, KOV Arvestatud.
ametnike ja töötajate ning tegevustesse kaasatud isikute kulu
punktides 3.5.1.3.3, 3.5.1.3.4, 3.5.1.4.2 ja 3.5.2.1.1 nimetatud
tegevuste puhul;“
Ettepanek asendada punkt 3.5.2.1.1 punktiga 3.5.2.1.
Selgitus soovime, et partneril oleks abikõlblik transpordikulu
sihtrühmale kõikides tegevustes, mitte ainult punktis 3.5.2.1.1
nimetatud tegevuses.
Punktis „7.3.11 esineja tasu punktides 3.5.1.3.3, 3.5.1.4.2, Arvestatud.
3.5.2.1.2 ja 3.5.2.1.1 nimetatud tegevuste puhul;“
Ettepanek asendada punkt 3.5.2.1.1 ja 3.5.2.1.2 punktiga
3.5.2.1.
Selgitus soovime, et partneril oleks abikõlblik esineja tasu
sihtrühmale kõikides tegevustes, mitte ainult punktides
3.5.2.1.1 ja 3.5.2.1.2 nimetatud tegevuses.
KINNITATUD
Kultuuriministri 19.12.2024
käskkirjaga nr 214
LISA 1
Toetatava tegevuse „Kohalike omavalitsuste
toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise
teenuste pakkumisel“ tegevuskava perioodil …1
1. Tegevus2
Välja tuua TAT-i tegevused (elluviija ja partnerite tegevused) ning kirjeldada tegevuse läbiviimist ja
oodatavat tulemust tegevuskava aastal, sh tuua iga TAT-i tegevuse juures välja prioriteetseimad
alategevused antud aastal.
Tabel3 1. Tegevuste ajakava
Tegevus Tegevuse Tegevuse Planeeritav Tegevuse
üldajaraam algus- ja maksumus eest
(näidatakse periood, lõppkuupäev tegevuskava vastutaja
mille jooksul tegevuskava aastal (nt 2025) (elluviija
nimetatud tegevust perioodil või
läbi viia partner)
planeeritakse)
Tabel 2. Tegevustega seotud näitajad
Tabelis kirjeldatakse TATis sätestatud indikaatoreid. Kokkuleppel rakendusasutusega võib lisada
tegevustele lisaindikaatoreid.
Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase Selgitus
ja mõõtühik aastal (nt 2025) (2029) Planeeritava
sihttaseme
arvutused ja
põhjendused,
mõjutavad tegurid.
1
Näidata tegevuskava perioodi algus- ja lõppkuupäev.
2
Detailseid alategevusi lisada iga tegevuse alla vastavalt antud perioodil kavandatud tegevuste arvule.
3
Tabelitesse lisada ridu vastavalt vajadusele.
LISA 5
kultuuriministri käskkirjale
Toetatava tegevuse "Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel" koguperioodi detailne eelarve
Abikõlblikkuse periood: 1.01.2023-31.10.2029
Elluviija: Eesti Linnade ja Valdade Liit
Tegevuste Tegevuste Rea nr Kulukoht Kokku
tulemus väljund
1 2 3
Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise,
1 sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel 5 859 037,00
Suurenenud on kohalike omavalitsuste suutlikkus pakkuda tulemuslikult lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuseid
1.1 Otsesed kulud 5 475 735,51
1.1.1 Otsesed personalikulud (elluviija töötajad) 592 000,00
Horisontaalsed
kulud Personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli
1.1.2 26 000,00
kulud
uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja tagasipöördujatele.
1.1.3 Sisutegevuste kulud 4 857 735,51
On partnerlusleping KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja
1.1.3.1 1 481 634,51
sõlmitud 7 KOViga sisutegevuste toetamine
KOVides on
väljatöötatud
Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade
rakendatud 1.1.3.2 180 000,00
väljatöötamine ja rakendamine KOVi-des
kohanemis- ja
lõimumisteekonnad
On ellu viidud tõhus Tõhusa rände-, lõimumis-, sealhulgas
valdkondlik 1.1.3.3 kohanemisvaldkonna kommunikatsiooni tagamine 320 000,00
kommunikatsioon KOV-ide seas
On tõstetud KOV
ametnike ja
töötajate võimekust KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise
1.1.3.4 780 000,00
TATi võimekuse tõstmine
sihtrühmadega
töötada
On arendatud ja
Sihtrühmale teenuste arendamine ja pakkumine
pakutud teenuseid 1.1.3.5 2 096 101,00
KOV piirkonnas
KOV piirkonnas
1.1.3.1.1 sh Tartu linn 200 000,00
1.1.3.1.2 Tallinna linn 500 000,00
1.1.3.1.3 Rakvere linn 157 250,00
1.1.3.1.4 Saaremaa vald 212 960,00
1.1.3.1.5 Pärnu linn 110 650,00
1.1.3.1.6 Jõhvi vald 253 403,00
1.1.3.1.7 Haapsalu linn 304 158,00
1.1.3.1.8 Kohtla-Järve linn 357 680,00
Horisontaalsed
1.2 Kaudsed kulud 383 301,49
kulud
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 19.12.2024 nr 214
Kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a
käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste
toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise
teenuste pakkumisel“ muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62
„Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel:
teen kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirjas nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine
lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT) järgnevad muudatused:
1) muudan TATi punkti 3.3.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „3.3.2 Elluviija partnerid on Tartu
linn, Tallinna linn, Pärnu linn, Rakvere linn, Saaremaa vald, Jõhvi vald, Haapsalu linn ja
Kohtla-Järve linn.“;
2) muudan TATi punkti 3.5 ja sõnastan selle järgmiselt:
„3.5 Tegevused, sihtrühm ja elluviimise aeg.
3.5.1 Elluviija tegevused.
3.5.1.1 KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine.
3.5.1.2 Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine
KOV-ides.
3.5.1.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine KOV-idele.
3.5.1.3.1 Valdkondliku info kogumine ning analüüsimine.
3.5.1.3.2 KOV-ide nõustamine.
3.5.1.3.3 Koordinaatorite võrgustiku arendamine.
3.5.1.3.4 Koostöö koordineerimine KOV-ide ja sidusrühmade vahel.
3.5.1.4 KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise võimekuse tõstmine.
3.5.1.4.1 KOV ametnike ja töötajate koolitusvajaduse väljaselgitamine ja analüüsimine.
3.5.1.4.2 Koolituste, töövarjupäevade, õppereiside ja kogemuskohtumiste korraldamine.
3.5.1.4.3 Juhendmaterjalide koostamine ja levitamine.
3.5.2 Partnerite tegevused.
3.5.2.1 Sihtrühmale teenuste arendamine ja pakkumine KOV piirkonnas.
3.5.2.1.1 KOV-s elava sihtrühma kaasamine punktis 1.4 nimetatud eesmärki toetavasse
tegevusse.
3.5.2.1.2 Vajaduspõhise tugiteenuse pakkumine sihtrühmale.
3.5.2.1.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine sihtrühmale.
3.5.2.1.4 Kohalike koostöövõrgustike arendamine ja koostöö koordineerimine KOV-i ja
sidusrühmade vahel.
3.5.2.1.5 Koostöös elluviijaga lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade
väljatöötamine ja rakendamine.“;
3) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabeli lahtris „Selgitav teave“ väljundnäitaja „KOV-ide
osaluskogude arv“ info järgmiselt: „Näitaja mõõdab kohalikul tasandil käivitatud
sihtrühmade osaluskogude arvu (punkt 3.5.2.1.1).“;
4) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabeli lahtris „Selgitav teave“ väljundnäitaja „Kohaliku
tasandi koostöövõrgustike arv“ info järgmiselt: „Näitaja mõõdab kohalikul tasandil
tegutsevate ja toimivate koostöövõrgustike arvu, kuhu kuuluvad valdkondlike
sidusrühmade esindajad (punkt 3.5.2.1.4).“;
5) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabeli lahtris „Selgitav teave“ väljundnäitaja „KOV-ide
arv, kus on rakendatud lõimumis- ja kohanemisteekondade mudelit“ info järgmiselt:
„Näitaja mõõdab KOV-ide arvu, kus on kasutusele võetud välja töötatud kohanemis- ja/või
lõimumisteekonnad (punkt 3.5.1.2).“;
6) asendan tabeli TAT-i punktis 6 järgneva tabeliga:
Jrk Finantsallikas Summa (eurodes) Osakaal
1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 101 326,00 70,00%
sealhulgas Tartu linn (2023-2025) 140 000,00
Tallinna linn (2023-2025) 350 000,00
Rakvere linn (2023-2025) 110 075,00
Saaremaa vald (2023-2025) 149 072,00
Pärnu linn (2024-2025) 77 455,00
Jõhvi vald (2025-2026) 177 382,10
Haapsalu linn (2024-2026) 212 910,60
Kohtla-Järve linn (2025-2027) 250 376,00
1.2 Riiklik kaasfinantseering 1 757 711,00 30,00%
sealhulgas Tartu linn (2023-2025) 60 000,00
Tallinna linn (2023-2025) 150 000,00
Rakvere linn (2023-2025) 47 175,00
Saaremaa vald (2023-2025) 63 888,00
Pärnu linn (2024-2025) 33 195,00
Jõhvi vald (2025-2026) 76 020,90
Haapsalu linn (2024-2026) 91 247,40
Kohtla-Järve linn (2025-2027) 107 304,00
1.3 Omafinantseering 0 0%
KOKKU 5 859 037,00
7) muudan TAT-i punkti 7.3 ja sõnastan selle järgmiselt:
„7.3 Lisaks ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblikele personalikuludele ning punktis 7.2.1
nimetatud kaudsele kulule on abikõlblikud järgmised kulud:
7.3.1 teavitamiskulu, mis on kooskõlas teavitamise määruse §-s 2 sätestatud kohustuste
täitmisega;
7.3.2 ligipääsetavuse tagamise kulu koolitustel, töövarjupäevadel, kogemuskohtumistel,
kommunikatsioonis, infomaterjalides, õppevahendites ja -materjalides ning nõustamises ja
teistes vajaduspõhistes tugiteenustes;
7.3.3 uuringute, küsitluste ja analüüside tellimise ja korraldamise kulu;
7.3.4 tõlkekulu;
7.3.5 kommunikatsiooni kulu, sealhulgas infomaterjali koostamise ja trükkimise kulu;
7.3.6 teenusdisaini ja konsultatsiooni kulu;
7.3.7 majutuskulu, sealhulgas sihtrühma, KOV ametnike ja töötajate ning tegevustesse
kaasatud isikute kulu 3.5.1.3.3 ja 3.5.1.4.2, 3.5.2.1.1 nimetatud tegevuste puhul, kui
tegemist on mitmepäevase sündmusega;
7.3.8 infotehnoloogiliste arenduste ja hoolduse kulu punktides 3.5.1.2, 3.5.1.3, 3.5.1.4.3
ja 3.5.2.1 nimetatud tegevuste puhul;
7.3.9 transpordikulu, sealhulgas sihtrühma, KOV ametnike ja töötajate ning tegevustesse
kaasatud isikute kulu punktides 3.5.1.3.3, 3.5.1.3.4, 3.5.1.4.2 ja 3.5.2.1 nimetatud tegevuste
puhul;
7.3.10 ruumi rendi, inventari rendi ja toitlustuskulu punktides 3.5.1.3.2, 3.5.1.2, 3.5.1.3.3,
3.5.1.3.4, 3.5.1.4.2 ja 3.5.2.1 nimetatud tegevuste puhul;
7.3.11 esineja tasu punktides 3.5.1.3.3, 3.5.1.4.2, 3.5.2.1 nimetatud tegevuste puhul;
7.3.12 õppevahendite ja -materjalide kulu punktides 3.5.2.1.1 nimetatud tegevuse puhul;
7.3.13 Euroopa Liidu riikidesse KOV ametnike ja töötajate õppereisi kulu punktis
3.5.1.4.2 nimetatud tegevuse puhul;
7.3.14 KOV ametnike ja töötajate koolituse, töövarjupäeva ja kogemuskohtumise kulu
punktis 3.5.1.4.2 nimetatud tegevuse puhul;
7.3.15 sihtrühmale nõustamise- ja teiste vajaduspõhiste tugiteenuste pakkumise kulu
punktis 3.5.2.1.2 nimetatud tegevuse puhul.“;
8) muudan TATi punkti 9.3.11 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.3.11 moodustama koostöös
rakendusasutusega eksperdigrupi, mille ülesanne on elluviija nõustamine punktides 3.5.1
ja 3.5.2 toodud tegevuste planeerimisel“;
9) täiendan TAT-i punkti 9.3.11 punktiga 9.3.11.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.3.11.1
korraldama eksperdigrupi koosoleku vähemalt kord poolaastas, sealhulgas kooskõlastama
ekspertgrupiga punktis 9.3.1 nimetatud järgneva aasta tegevuskava ja eelarve enne
rakendusasutusele esitamist.“;
10) täiendan TAT-i punkti 9 punktiga 9.3.15 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.3.15 osalema
„Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna
juhtrühma koosolekutel.“;
11) tunnistan kehtetuks TAT-i punkti 12.5;
12) muudan TAT-i lisa 1 ja sõnastan selle siinsele käskkirjale lisatu järgi;
13) muudan TAT-i lisa 5 ja sõnastan selle siinsele käskkirjale lisatu järgi;
14) käskkirja punktides 1-13 nimetatud muudatusi rakendatakse käskkirja punktis 1 nimetatud
Haapsalu linna suhtes tagasiulatuvalt alates 1. detsembrist 2024.
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga