Sotsiaalkaitseministri käskkirjade muutmine

Sotsiaalkaitseministri käskkirjade muutmise käskkirja seletuskiri I. Sissejuhatus Muudatusega suurendatakse toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ eelarvet 8 000 000 euro võrra perioodi 2021–2027 sama meetme 21.4.9.1 TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine“ eelarve arvelt ning pikendatakse esimesena nimetatud TAT tegevuse 2.2 „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine“ elluviimist 31. märtsini 2027. aastani ja täpsustatakse teenuse sihtrühma. Kaasnevalt pikeneb sama kuupäevani ka kõnealuse TAT abikõlblikkuse periood ning suureneb meetmete nimekirja väljundinäitaja sihttase. Mõlema TAT alusel toetatavad tegevused on käsitatavad strateegiliselt oluliste tegevustena Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” § 41 lõike 1 punkti 8 tähenduses. Käskkirja ja seletuskirja on koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA) koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Regina Sergejeva (tel 5918 5855, [email protected]) ja välisvahendite osakonna nõunik Jüri Lõssenko (tel 5913 7882, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]). Märkused: Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT-de muudatusi. II. TAT muudatuste sisu § 1. Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirjaga nr 118 kinnitatud TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ muudatused. Punktiga 1 pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi kuni 31.03.2027 seoses TAT tegevuse 2.2 „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine“ elluviimisega nimetatud kuupäevani. Punktiga 2 täpsustatakse varasemat sõnastust, et kaitstud töötamise teenuse võimalus on olemas töötamise toetamise teenuse raames. Punktiga 3 viiakse sõnakasutus vastavusse sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) ning täpsustatakse, et tegemist on ööpäevaringse erihooldusteenusega. Punktiga 4 pikendatakse tegevuse 2.1 „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“ abikõlblikkuse perioodi kolme kuu võrra kuni 31.03.2024 seoses teenuse osutamise lõpetamisega seotud tegevuste elluviimisega. Nende tegevuste hulka kuulusid muu hulgas vajadus koostada lõppraport, esitada seireandmed ja kontrollida teenuse pakkujate esitatud koondaruandeid. Punktiga 5 täpsustatakse tegevuse 2.2 „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine“ eesmärki. Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamine on varem toimunud käesoleva TAT raames, mille peamine fookus oli töötamisel, et toetada isikute jõudmist tööjõuturule. Kuivõrd erihoolekande teenusmudeli katsetamine jätkub edaspidi TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ raames, on tegevuse peamine eesmärk edaspidi toetada psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist ning leevendada läbi TAT tegevuste TAT sihtrühma lähedaste hoolduskoormust. Punktiga 6 täpsustatakse TAT tegevuse 2.2 sisukirjeldust. Laiendatakse sõnastust seoses koolituste läbiviimisega, arvestades uuele mudelile üleminekul tegelikku vajadust, viiakse koolitusi läbi lisaks omavalitsuste sotsiaaltöötajatele ja teenuseosutajatele ka SKA töötajatele. Täiendatakse, et kogutud tagasiside ja analüüside põhjal viiakse uuel perioodil mudelisse täiendused ning jätkatakse katsetamist koostöös seni osalenud omavalitsustega, kuna planeeritud muudatuste puhul on oluline saada sisendit juba kogenud partneritelt. Tegevusi jätkatakse koostöös seni tegevustes osalenud 35 omavalitsusega, kes osalesid edukalt 2022. aasta lõpus läbiviidud avalikul konkursil ja kellega sõlmiti koostöölepingud. 2025–2026 perioodil on tegemist ISTE mudeli jätkurakendamisega ja konkurss viiakse läbi kohalike omavalitsustele (edaspidi KOV), kes on aastatel 2023–2024 saanud toetust mudeli rakendamiseks, kuna jätkuperioodil on eelduseks, et mudel piirkonnas juba toimib. Uuel perioodil toimub väljumiskava tegevuste elluviimine ning eesmärk on hoida toimivat võrgustikku töös seniste ISTE mudeli rakendamisega seotud tegevuste korraldamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. 2024. aasta seisuga katsetavad erihoolekande teenusmudelit 35 omavalitsust (Antsla vald, Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald, Jõelähtme vald, Jõhvi vald, Kohila vald, Kohtla-Järve linn, Kose vald, Lüganuse vald, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu linn, Raasiku vald, Rapla vald, Tallinna linn, Tapa vald, Tartu linn, Tori vald, Türi vald, Väike-Maarja vald, Järva vald, Harku vald, Kehtna vald, Paide linn, Otepää vald, Põltsamaa vald, Rõuge vald, Valga vald, Viljandi linn, Tõrva vald, Elva vald, Keila linn, Kiili vald, Hiiumaa vald, Rakvere linn, Narva linn). Punktiga 7 täpsustatakse tegevuse 2.2 sihtrühma. Seni on saanud erihoolekande teenusmudeli katsetamise tegevusse siseneda 16-aastased ja vanemad osalejad. Alates 2025. aastast saavad tegevusse siseneda 18-aastased ja vanemad isikud, erandina jätkatakse TAT raames teenuste osutamist neile alla 18-aastastele osalejatele, kes on sisenenud enne 31.12.2024 ja soovivad tegevuses osalemist jätkata ka perioodil 2025–2026. Erihoolekande teenuse osutamine algab SHS järgi alates 18. eluaastast ja sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse osutamine toimub lastele, sh on võimalik saada teenust 16. eluaastast. Laste vanuse erinemine seadustes põhjustab laste ebavõrdse kohtlemise. Lastekaitse seaduse alusel loetakse lapseks kõiki alla 18-aastaseid, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses on puudega laps alla 16-aastane. Riiklikult on töös eelnõud, mille kohaselt on planeeritud muuta SHS ning võimaldada laste puhul puude raskusastme tuvastamise otsus teha kuni 18. eluaastani ja töövõime hindamist alustada 18. eluaastast. Tegevuse sihtrühma muutmise eesmärk on ühtlustada tööealiste vanuseline määratlus ja kehtestada ühtne vanusepiir. Punktiga 8 pikendatakse tegevuse 2.2 abikõlblikkuse perioodi. Tulenevalt riigi keerulisest majanduslikust olukorrast on erihoolekandereformi elluviimine edasi lükatud aastasse 2027. Pikemas vaates on eesmärk alates 2027. aastast rakendada erihoolekande uut, käesoleva TAT raames katsetatavat teenusmudelit riikliku erihoolekandeteenuste süsteemi osana, sh on üheks variandiks, et psüühilise erivajadusega inimestele toetavate teenuste osutamine hakkab toimuma KOVi korraldusel. Sellest tulenevalt pikendatakse tegevust kahe aasta võrra, et katsetada kavandatavat muudetud teenusekorraldust. Teenusmudelis on senise katsetamise tulemustest lähtuvalt viidud sisse olulisi muudatusi ning pikendamine võimaldab teenusmudeli rakendamist kohandada tõenäoliselt saabuva olukorraga, kus piiratud ressursside tingimustes tuleb TAT eelarvest väljumine praeguse teadmise kohaselt korraldada erihoolekandeteenuste olemasolevate eelarveliste vahenditega. TAT muudatuse juures on arvestatud erihoolekande toetavate teenuste osutamise uue teenusmudeli väljatöötamisega. Tegevuse abikõlblikkuse periood pikeneb 2 aastat ja 3 kuud (st 01.01.2025–31.03.2027). Tegevuse otsene mudelipõhine teenuse osutamine toimub aastatel 2025–2026. Lisaks planeeritakse vahendid 2027. aasta I kvartaliks, st KOV-il on võimalik lõpetavaid tegevusi läbi viia 1 kuu pärast teenuse osutamise lõppemist kuni 31.01.2027 ja SKA-l kuni 3 kuud ehk kuni 31.03.2027. KOV tegeleb jaanuaris 2027. aastal tegevuste lõpetamisega, osalejate väljumisega seotud tegevustega, teenusesaajate ülemineku toetamisega, koondaruannete ja arvete esitamisega ning tagasiside andmisega SKA-le. SKA tegeleb 2027. aasta esimeses kvartalis sisutegevuste lõpetamisega, üleminekutegevustega, aruandluse, perioodi analüüsi ja kokkuvõtte koostamisega. Punktiga 9 uuendatakse näitajate tabelit. Seoses tegevuse 2.2 pikendamisega raporteeritakse näitajate saavutustasemed 2026. aasta lõpu seisuga. Uuendatakse prognoosi vahesihttasemete täitmise kohta 2024. aasta lõpu seisuga 345 võrra arvuni 1845. Meetmete nimekirja väljundinäitaja „hoolekandeteenuste saajate arv“ sihttase 2026. aastaks suureneb lisaks 100 võrra arvuni 1945. Punktiga 10 suurendatakse TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike vahendite summa on 14 000 000 eurot) kokku 8 000 000 euro võrra, millest ESF+ toetus on 5 600 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 2 400 000 euro võrra. Eelarve suureneb sama meetme TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ eelarve vähendamise arvelt. TAT eelarve on muutmisjärgselt kokku 22 000 000 eurot, millest ESF+ toetus on 15 400 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 6 600 000 eurot. Punktiga 11 täpsustatakse, et TAT eelarvest läbi viidavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse eelnev kooskõlastamine rakendusasutusega on vajalik ainult nende riigihangete puhul, mis kuuluvad avaldamisele riigihangete registris. Punktiga 12 lisatakse elluviijale kohustus toodete ja teenuste hankimisel lähtuda keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. Kuigi alates 01.01.2022 muutus riigihangetes kohustuslikuks keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber, on elluviija kohustatud kõigi toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. Keskkonnahoidlik riigihange tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel väiksem negatiivne keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega. Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane läbiviidud hange, mille puhul võetakse arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on avatud, piiratud, lihtsustatud vms hankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada1. Kohustus jõustub alates 01.11.2024, et see ei kohalduks juba ellu viidud või töös olevatele hangetele. Punkti 13 kohaselt tuleb vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine’’ §-le 2 elluviijal korraldada teavitusüritus eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest. Nõue kehtib üle 10 miljoni eurose kogumaksumusega projektide puhul (käesolev TAT vastab sellele tingimusele) ning tuleb rahastada projekti eelarvest. 1 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked Teavitusürituste- ja tegevuste (pressikonverents, seminar, konverents, avamisüritus või näituse; pressiteade või artikkel; fotod ja videod) läbiviimisel on oluline silmas pidada, et need peavad olema kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise nõuetega (reklaamiseaduse § 3 lõige 4) ja tagatud peab olema ligipääsetavus informatsioonile nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, ja liikumispuue) inimestele. Punktiga 14 täpsustatakse, et lõpparuande kinnitamise puhul ei ole eelnev rakendusasutuse kooskõlastus enam vajalik. Punktiga 15 asendatakse TAT eelarve, mida suurendatakse punktis 10 nimetatud mahus ning viiakse kooskõlla tegeliku täitmisega ning vastavalt uuendatud tegevustele. § 2. Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine“ muudatused. Punktiga 1 vähendatakse TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike vahendite summa on 24 100 000 eurot) kokku 8 000 000 euro võrra, millest ESF+ on toetust 5 600 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 2 400 000 eurot. TAT eelarve on muutmisjärgselt kokku 16 100 000 eurot, millest ESF+ toetus on 11 270 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 830 000 eurot. Eelarve vähendamine ei mõjuta TAT eesmärkide ja näitajate saavutamist. Punktiga 2 asendatakse TAT eelarve, mida vähendatakse punktis 1 nimetatud mahus. § 3 kohaselt jõustub käskkiri üldises korras, välja arvatud § 1 punkt 12, mida rakendatakse alates 01.11.2024. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV. TAT muudatuste mõjud Kavandatud muudatuste peamine mõju on TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ sihtgrupile ehk psüühilise erivajadusega inimestele, kes saavad perioodil 2025–2026 vajaduspõhiselt abi. Nimetatud TAT raames saavad valdavalt abi seni osalenud inimesed. Uued abivajajad kaasatakse erihoolekandeteenuste järjekorrast ehk TAT pikendamine annab võimaluse lühendada erihoolekandeteenuse järjekorda ja kiirendada seda teenust vajavate inimeste jõudmist neile vajaliku abini. Esialgsete prognooside kohaselt võib järjekorrast teenusele saada umbes 100 inimest. Kaasatud inimeste vanusepiiri nihutamine 18. eluaastale avaldab mõju vähesel määral, kuna rakendatakse juba sihtrühma kaasatud alaealiste puhul üleminekusätet ehk nemad saavad ka 2025-2026 tegevuses jätkata. Uute inimeste kaasamisel toimub vanusepiiri ühtlustamine kooskõlas tänase erihoolekandeteenusega. TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ pikendamine ja võimalus ISTE mudelit rakendavatel KOVidel jätkata teenusmudeli katsetamist ning selle kaudu jätkata toetuse pakkumist psüühilise erivajadustega inimestele oma piirkonnas on KOVide jaoks suure mõjuga, kuna võimaldab sihtgrupi abistamiseks kasutada lisavahendeid ning lisatööjõudu. TAT pikendamine aitab kaasa erihoolekandeteenuste korraldusmudeli väljatöötamisele, võimaldades paremini arvestada senisest uue teenusmudeli piloteerimisest (ja KOVide kaasamisest selle sihtrühma teenuse korraldamisel) saadud kogemusi. TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine“ eelarve vähendamine ei mõjuta negatiivselt TAT-s seatud eesmärkide ja tulemuste saavutamist. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras, välja arvatud § 1 punkt 12, mida rakendatakse alates 01.11.2024. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks SKA-le, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Tervise Arengu Instituudile. Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega arvestati. SKA kooskõlastas eelnõu märkusteta. Ülejäänud osapooled kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.  13.11.2024 nr 74 MINISTRI KÄSKKIRI Sotsiaalkaitseministri käskkirjade muutmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirjaga nr 118 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ punktiga 9.2 ja sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine“ punktiga 9.2. § 1. Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirjaga nr 118 kinnitatud toetuse andmise tingimustes „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ tehakse järgmised muudatused: 1. Muudan esilehel abikõlblikkuse perioodi järgmiselt: „Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.03.2022–31.03.2027“. 2. Sõnastan punkti 2.1.3 esimese lause järgmiselt: „Tegevuse tulemusena on Eestis loodud kaitstud töötamise teenuse võimalus töötamise toetamise teenuse raames, mis on puuduva töövõimega erivajadustega inimestele, kes on teenusest huvitatud ja on võimelised seda kasutama.“. 3. Sõnastan punkti 2.1.4 alapunkti 6 järgmiselt: „6) ta ei saa 2023. aastal Sotsiaalkindlustusameti suunamisel ööpäevaringset erihooldusteenust.“. 4. Sõnastan punkti 2.1.5 järgmiselt: „2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.03.2022–31.03.2024“. 5. Sõnastan punkti 2.2.1 järgmiselt: „2.2.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on katsetada erihoolekandeteenuste disainiprotsessi käigus välja töötatud uut erihoolekandeteenuste süsteemi, et toetada psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist (sh võimetekohast tööhõives osalemist) ning leevendada nende lähedaste hoolduskoormust.“. 6. Sõnastan punkti 2.2.2 kaks esimest lõiku järgmiselt:  „2.2.2. Tegevuse sisu Tegevuse käigus katsetatakse sihtrühma kuuluvate inimeste toimetulekut toetavate integreeritud, isikukesksete ja paindlike toetusmeetmete ja teenuste mudelit (edaspidi mudel). Tegevuse raames kogutakse tagasisidet, analüüsitakse mudeli kasutajate kogemust ning nõustatakse ja viiakse läbi vajalikud koolitused erinevatele osapooltele (omavalitsuste sotsiaaltöötajatele, teenuseosutajatele ja Sotsiaalkindlustusameti töötajatele) isikukeskse teenusmudeli edaspidiseks rakendamiseks. Alates 2025. aastast jätkatakse mudeli katsetamist koostöös omavalitsustega, kes on osalenud tegevuses 2024. aastal (35 kohalikku omavalitsust).“. 7. Sõnastan punkti 2.2.4 järgmiselt: „2.2.4. Tegevuse sihtrühm Raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega inimesed (kuni 2024. aastani alates 16-eluaastast ja alates 2025. aastast 18-eluaastast), kes: 1) saavad teenuse kasutamise alustamise ajal erihoolekandeteenust, kuid kelle abivajadus võib olla muutunud (nt vajavad vähesema toetusega teenust), või 2) veel ei kasuta erihoolekandeteenuseid, kuid on Sotsiaalkindlustusametis teenuse järjekorras, või 3) vajavad kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultandi (Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja) hinnangul toimetulekuks ja ühiskonnas osalemiseks või tööturule siirdumiseks toetavaid integreeritud teenuseid.“. 8. Sõnastan punkti 2.2.5 järgmiselt: „2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.03.2027“. 9. Asendan punkti 3 tabeli järgmiselt: Näitaja nimetus ja Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave mõõtühik (2024) (2026) Meetmete Hoolekandeteenuste 0 1845 1945 Tegevuste 2.1 ja 2.2 nimekirja saajate arv näitaja. Elluviija kogub väljundinäitaja seireandmeid sihtrühma liikmete kohta. Loendatakse unikaalseid isikuid, mille allikaks on STAT aruanded. Meetmete Osalejate osakaal, 70% 70% 70% Tegevuste 2.1 ja 2.2 nimekirja kelle toimetulek näitaja. Saavutustase tulemusnäitaja paranes või säilis saadakse SKA tegevusele sisenemise ja väljumise ankeedi andmete põhjal. Loendatakse unikaalseid isikuid. Meetmete Osalejate osakaal, 70% 70% 70% Tegevuse 2.2 näitaja. nimekirja kelle Saavutustase tulemusnäitaja hoolduskoormusega saadakse SKA seotud olukord tegevusele paranes sisenemise ja väljumise ankeedi andmete põhjal. Loendatakse unikaalseid isikuid. 2.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine Hoolekandeteenuste 0 845 - Näitaja sihttaseme saajate arv saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2023 Osalejate osakaal, kelle 70% 70% - Näitaja sihttaseme toimetulek paranes või saavutamine säilis raporteeritakse seisuga 31.12.2023 2.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine Hoolekandeteenuste 0 1000 1100 Näitaja sihttaseme saajate arv saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2026 Osalejate osakaal, 70% 70% 70% Näitaja sihttaseme kelle toimetulek saavutamine paranes või säilis raporteeritakse seisuga 31.12.2026 Osalejate osakaal, 70% 70% 70% Näitaja sihttaseme kelle saavutamine hoolduskoormusega raporteeritakse seotud olukord seisuga 31.12.2026 paranes 10. Asendan punkti 4 tabeli järgmiselt: Summa Osakaal 1 ESF+ toetus 15 400 000 70% 2 Riiklik kaasfinantseering 6 600 000 30% 3 Eelarve kokku 22 000 000 100% 11. Sõnastan punkti 7.1.9 järgmiselt: „7.1.9 kooskõlastama RA-ga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete registris avaldamisele kuuluvate hangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT eesmärkidega enne hangete läbiviimist;“. 12. Lisan punkti 7.1.10 järgmiselt: „7.1.10 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagama, et tegevused ei suurendaks negatiivseid keskkonnamõjusid; [KEHTIB ALATES 01.11.2024]“. 13. Lisan punkti 7.1.11 järgmiselt: „7.1.11 korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3.“. 14. Sõnastan punkti 8.9 järgmiselt: „8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.“. 15. Asendan TAT lisa „TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). § 2. Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimustes „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine“ tehakse järgmised muudatused: 1. Asendan punkti 4 tabeli järgmiselt: Summa Osakaal 1 ESF+ toetus 11 270 000 70% 2 Riiklik kaasfinantseering 4 830 000 30% 3 Eelarve kokku 16 100 000 100% 2. Asendan TAT lisa 2 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). § 3. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras, välja arvatud käesoleva käskkirja § 1 punkt 12, mida rakendatakse alates 01.11.2024. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister