Majandus- ja taristuministri 13. oktoobri 2022. a käskkirja nr 209 „Perioodi 2021–2027 Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine

KÄSKKIRI Tallinn 12.11.2024 nr 1-2/24/444 Majandus- ja taristuministri 13. oktoobri 2022. a käskkirja nr 209 „Perioodi 2021–2027 Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ning majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ § 4 lõike 2 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määrusega nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ §-iga 6 ja § 10 lõikega 1 ning võttes arvesse, et 24. septembril 2024. a esitas Transpordiamet kirjaga nr 8-6/24/16503-1 Kliimaministeeriumile taotluse nelja teedeehituse projekti eeldatava abikõlbliku kogusumma ja maksimaalse Ühtekuuluvusfondi toetuse summa muutmiseks, kehtestan majandus- ja taristuministri 13. oktoobri 2022. a käskkirja nr 209 „Perioodi 2021–2027 Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava kinnitamine“ lisa uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Svet taristuminister Saata: Transpordiamet, Riigi Tugiteenuste Keskus  KINNITATUD 12.11.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/444 Lisa Perioodi 2021–2027 Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava Investeeringuobjek Projektile Riikliku Projektile ti edasise kasutuse ÜF toetuse eraldatav kaasfinantse Projekti eraldatav täiendavate Projekti suurim maksimaalne eringu eeldatav maksimaalne püsikulude suurus rakendami osakaal riikliku suurim Projekti eesmärk ja tulemus abikõlblik ÜF toetuse ja nende katmise Nr Projekti nimetus se abikõlblike kaasfinantseeri osakaal (sealhulgas panus Eesti 2035 kogusumma summa allikad aastate eeldatav kulude ngu summa abikõlblike sihtidesse) (eurodes ja (eurodes ja kaupa projekti tähtaeg eelarvest (eurodes ja kulude käibemaksuga) koos käibe- abikõlblikkuse (%) koos eelarvest maksuga) perioodil ja kestuse käibemaksuga) (%) nõude täitmise ajal 1 Pärnu‒Uulu 2+2 I pa 2022– 45 353 000 38 550 050 85% 6 802 950 15% Projekt panustab arengukava Investeeringuobjek teelõigu ehitus I pa 2025 eesmärki: „Vähendada liikluses ti edasise kasutuse hukkunute ja raskelt vigastatute püsikulude 1 km arvu poole võrra ehk saavutada maksumus on ca olukord, kus hukkunute arv kolme 1534 eurot/aastas aasta keskmisena ei ületaks 30.“ (01.01.2020 Projekti väljundnäitaja: ehitatud 9,6 seisuga) ning see km 2+2 teed, ca 23% rakenduskava kulu kaetakse näitaja 2029.a lõpptasemest. riigieelarvest. Projekt panustab rakenduskava tulemusnäitajatesse: hukkunute arvu vähenemine. Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. 2 Sauga–Pärnu 2+2 tee I pa 2023– 18 666 000 15 866 100 85% 2 799 900 15% Projekt panustab arengukava Investeeringuobjek II pa 2025 eesmärki: „Vähendada liikluses ti edasise kasutuse hukkunute ja raskelt vigastatute püsikulude 1 km arvu poole võrra ehk saavutada maksumus on ca olukord, kus hukkunute arv kolme 1534 eurot/aastas aasta keskmisena ei ületaks 30.“ (01.01.2020 Projekti väljundnäitaja: ehitatud 2,6 seisuga) ning see km 2+2 teed, ca 6,3% rakenduskava kulu kaetakse näitaja 2029.a lõpptasemest. riigieelarvest. Projekt panustab rakenduskava tulemusnäitajatesse: hukkunute arvu vähenemine. Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. 3 Tartu mnt I pa 2023– 10 383 424 8 825 910 85% 1 557 514 15% Projekt panustab arengukava Investeeringuobjek Neanurme– II pa 2024 eesmärki: „Vähendada liikluses ti edasise kasutuse Pikknurme 2+1 tee hukkunute ja raskelt vigastatute püsikulude 1 km arvu poole võrra ehk saavutada maksumus on ca olukord, kus hukkunute arv kolme 1534 eurot/aastas aasta keskmisena ei ületaks 30.“ (01.01.2020 Projekti väljundnäitaja: ehitatud 6,4 seisuga) ning see km 2+1 teed, ca 15,6% kulu kaetakse rakenduskava näitaja 2029.a riigieelarvest. lõpptasemest. Projekt panustab rakenduskava tulemusnäitajatesse: hukkunute arvu vähenemine. Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. 4 Libatse–Nurme 2+2 I pa 2024– 105 000 000 89 250 000 85% 15 750 000 15% Projekt panustab arengukava Investeeringu- tee II pa 2027 eesmärki: „Vähendada liikluses objekti edasise hukkunute ja raskelt vigastatute kasutuse arvu poole võrra ehk saavutada püsikulude 1 km olukord, kus hukkunute arv kolme maksumus on ca aasta keskmisena ei ületaks 30.“ 1534 eurot/aastas Projekti väljundnäitaja: ehitatud (01.01.2020 21,6 km 2+2 teed, ca 52,7% seisuga) ning see rakenduskava näitaja 2029.a kulu kaetakse lõpptasemest. riigieelarvest. Projekt panustab rakenduskava tulemusnäitajatesse: täiustatud maanteetaristust tulenev ajasääst ja hukkunute arvu vähenemine. Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. 5 Paldiski mnt Harku I pa 2024– 7 774 047 6 607 940 85% 1 166 107 15% Projekt panustab arengukava Investeeringu- eritasandiline ristmik II pa 2025 eesmärki: „Vähendada liikluses objekti edasise hukkunute ja raskelt vigastatute kasutuse arvu poole võrra ehk saavutada püsikulude 1 km olukord, kus hukkunute arv kolme maksumus on ca aasta keskmisena ei ületaks 30.“ 1534 eurot/aastas Projekti väljundnäitaja: ehitatud (01.01.2020 3 km 2+2 teed, ca 7,3% seisuga) ning see rakenduskava näitaja 2029.a kulu kaetakse lõpptasemest. riigieelarvest. Projekt panustab rakenduskava tulemusnäitajatesse hukkunute arvu vähenemine. Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. Kokku ÜF: 187 176 471 159 100 000 85% 28 076 471  Investeeringu- Projektile Riikliku objekti edasise Projektile ERF toetuse eraldatav kaasfinantse kasutuse Projekti eraldatav Projekti suurim maksimaalne eringu täiendavate eeldatav maksimaalne rakendami osakaal riikliku suurim Projekti eesmärk ja tulemus püsikulude suurus abikõlblik ERF toetuse Nr Projekti nimetus se abikõlblike kaasfinantseeri osakaal (sealhulgas panus Eesti 2035 ja nende katmise kogusumma summa eeldatav kulude ngu summa abikõlblike sihtidesse) allikad aastate (eurodes ja (eurodes ja tähtaeg eelarvest (eurodes ja kulude kaupa projekti käibemaksuga) koos käibe- (%) koos eelarvest abikõlblikkuse maksuga) käibemaksuga) (%) perioodil ja kestuse nõude täitmise ajal 1 Teeilmajaamade I pa 2021– 2 571 428,58 1 878 972,65 73,07% 692 455,93 26,93% Projekt panustab arengukava Tegemist on seiresüsteemi II pa 2027 eesmärki: „Vähendada liikluses reaalajas töötava uuendamine hukkunute ja raskelt vigastatute tehnosüsteemiga, arvu poole võrra ehk saavutada mille uuendamisel olukord, kus hukkunute arv kolme prognoositakse aasta keskmisena ei ületaks 30.“ hooldekulude Projekti väljundnäitaja: vähenemist 30%, rekonstrueeritud või uuendatud ülalpidamiskulud teeilmajaamasid 60 tk ning on peale valmimist paigaldatakse 25 uut teeilmajaama 70 000€/aastas. See uutesse asukohtadesse. kulu kaetakse Panus Eesti 2035 mõõdikusse: riigieelarvest ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. Kokku ERF: 2 571 428,58 1 878 972,65 73,07% 692 455,93  25.09.24 Seletuskiri majandus- ja taristuministri käskkirja „Perioodi 2021–2027 Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine juurde Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel, kooskõlas majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määrusega nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT määrus). Investeeringute kava muudatuse koostamisel võetakse arvesse Transpordiameti (registrikood 70001490) (edaspidi TRAM) 24. septembril 2024. a kirjaga nr 8-6/24/16503-1 esitatud taotlust muuta käskkirjas teedeehituse projektide eeldatavat abikõlblikku kogusummat ja maksimaalset Ühtekuuluvusfondi (edaspidi ÜF) toetuse summat koos käibemaksuga. Käskkirja on varasemalt muudetud majandus- ja taristuministri 9. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 23 (muudatus puudutas ERFi toetusega rajatavate teeilmajaamade projekti, mille osas eelarve viidi kooskõlasse rakenduskavas toodud eelarvega ning muudeti ka teeilmajaamade arvu). Käskkirja ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi (KliM) liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (e-post: [email protected], telefon: 715 3404). 1. Sissejuhatus Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2021–2027 TRAMi maanteetaristu arendamise investeeringute kava muudatus (edaspidi investeeringute kava), mis puudutab ÜF toetusega rajatavaid projekte. Euroopa Regionaalfondi (ERF) toetusega rajatavate teeilmajaamade osas jääb kehtima majandus- ja taristuministri 9. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 23 kinnitatu. Muudatus puudutab tööde realiseerimise käigu ja hangete maksumuse selgumise tulemusena nelja teedeehituse projekti eeldatava abikõlbliku kogusumma ja maksimaalse ÜF toetuse summa muutmist. Oma muudatustaotluses teeb Transpordiamet ettepaneku muuta käskkirjas teedeehituse projektide eeldatavat abikõlblikku kogusummat ja maksimaalset ÜF toetuse summat koos käibemaksuga alljärgnevalt: 1. Pärnu–Uulu 2+2 teelõigu ehitus kogumaksumusega 45 353 000 eurot ja maksimaalse ÜF toetuse summaga 38 550 050 eurot (algsed maksumused on vastavalt 41 793 970 eurot ja 35 524 874 eurot). Projekti eeldatava maksumuse hinnang oli koostatud 2022. aasta alguses, kui ei olnud teada järgneva perioodi kiire hinnatõus ja selle mõju ehitustööde maksumusele. 2. Sauga–Pärnu 2+2 tee ehitus kogumaksumusega 18 666 000 eurot ja maksimaalse ÜF toetuse summaga 15 866 100 eurot (algsed maksumused on vastavalt 12 000 000 eurot ja 10 200 000 eurot). Projekti eeldatava maksumuse hinnang oli koostatud 2022. aasta alguses, kui ei olnud teada järgneva perioodi kiire hinnatõus ja selle mõju ehitustööde maksumusele. Avaliku hanke tulemusena kujunes algsest kõrgem ehitustööde maksumus. 3. Tartu mnt Neanurme–Pikknurme 2+1 tee ehitus kogumaksumusega 10 383 424 eurot ja maksimaalse ÜF toetuse summaga 8 825 910 eurot (algsed maksumused on vastavalt 12 000 000 eurot ja 10 200 000 eurot). Projekt on lõpetatud ja lõplik kogumaksumus vähenes. 4. Paldiski mnt Harku eritasandilise ristmiku ehitus kogumaksumusega 7 774 047 eurot ja maksimaalse ÜF toetuse summaga 6 607 940 eurot (algsed maksumused on vastavalt 16 382 501 eurot ja 13 925 126 eurot). Projekti maksumuse vähendamise ettepanek on tehtud eespool olevate projektide kallinemiste katmiseks. Transpordiameti ettepanek arvestab ÜF kaasrahastuse piirsummaga 159 100 000 eurot. Muutub seega teetaristu projektide omavaheline eelarvejaotus. Projektide eesmärke ei muudeta. Muudatus on kooskõlas TAT § 7 lõikega 5 ning § 11 lõikega 2. Transpordi konkurentsivõime meetme number 21.3.1.1 eelarve on kokku 187 176 471,00 eurot, millest ÜF toetuse osakaal on 85% ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 15%. ÜF osas kinnitatakse investeeringute kava mahus 159 100 000 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering summas 28 076 471 eurot. Transpordi konkurentsivõime meetme number 21.2.3.6 eelarve on kokku 2 571 428,58 eurot, millest ERF toetuse osa kinnitatakse investeeringute kavas summas 1 878 972,65 eurot millele lisandub riiklik kaasfinantseering summas 692 455,93 eurot (riigi toetus moodustab seega 100%). Investeeringute kavas esitatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi Ühendmäärus) § 42 lõikes 4 toodud andmed. Investeeringute kava muutmise alusel toetatakse alljärgnevaid maanteetaristu arendamise projekte: Transpordi konkurentsivõime meetme ÜF projektid (nr 21.3.1.1) Nr. Projekti/ investeeringuobjekti nimetus ÜF toetus Riiklik Abikõlblik (85%) kaasfinantseering kogumaksumus (15%) 1. Pärnu‒Uulu 2+2 teelõigu ehitus 38 550 050 6 802 950 45 353 000 2. Sauga‒Pärnu 2+2 tee 15 866 100 2 799 900 18 666 000 3. Tartu mnt Neanurme‒Pikknurme 2+1 tee 8 825 910 1 557 514 10 383 424 4. Libatse‒Nurme 2+2 tee 89 250 000 15 750 000 105 000 000 5. Paldiski mnt Harku eritasandiline ristmik 6 607 940 1 166 107 7 774 047 Kokku ÜF projektide maksumus 159 100 000 28 076 471 187 176 471  Transpordi konkurentsivõime meetme ERF projekt (nr 21.2.3.6) Nr. Projekti/ investeeringuobjekti nimetus ERF toetus Riiklik Abikõlblik (73,07%) kaasfinantseering kogumaksumus (26,93%) 1. Teeilmajaamade seiresüsteemi 1 878 972,65 692 455,93 2 571 428,58 uuendamine Kokku ERF projektide maksumus 1 878 972,65 692 455,93 2 571 428,58 Investeeringute kava koostatakse ning ÜF toetust antakse kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitika eesmärgi nr 3 „Ühendatum Eesti“ prioriteetse suuna 5 „Ühendatum Eesti“ erieesmärgi nr 1 „kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T1) arendamine“ meetme nr 21.3.1.1 „Transpordi konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu)“ sekkumisega „TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine“ (edaspidi maanteede tegevused). ERF toetust antakse kooskõlas rakenduskava poliitika eesmärgiga nr 2 „Rohelisem Eesti“ prioriteedi 3 erieesmärgi nr 4 „kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meetme nr 21.2.3.6 „maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ sekkumisega „teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamine“ (edaspidi teeilmajaamade tegevused). Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojektid aitavad muuhulgas saavutada Eesti 20352 sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“. Maanteede tegevuste osas panustatakse sellesse eelkõige tänu sekkumisele ühissõidukitele loodavate paremate tingimuste, mis saavutatakse tänu lühemate ning sujuvamate teekondade. Sekkumisega väheneb teepikkus ning liiklus muutub sujuvamaks, sellega panustatakse Eesti 2035 mõõdikusse kasvuhoonegaaside heitkogus transpordisektoris. Maanteede tegevustega panustatakse ka mõõdikusse "ligipääsetavuse näitajasse" eelkõige selles osas, mis puudutab kergliiklusteid, bussipeatusi, tunneleid ja sildu. Teeilmajaamade tegevuste osas on kaudne panus ka Eesti 2035 mõõdikusse „kasvuhoonegaaside heitkogus transpordisektoris“. Tänu paranenud seiresüsteemile on teeilmaolud paremini seiratud ning seetõttu saavad juhid valida ka sobivama sõidustiili, mis vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Panus mõõdikusse "ligipääsetavuse näitaja" teeilmajaamade tegevuste puhul puudub. Sekkumised on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad 1 https://ec.europa.eu/transport/infrastructure/tentec/tentec-portal/map/maps.html 2 www.eesti2035.ee finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid. Investeeringute kava koostamisel tuginetakse DNSH põhimõtete hindamisel rakenduskava koostamise käigus koostatud DNSH analüüsile3 ning rakenduskava KSH aruandes toodud soovitustele. Maanteede ja teeilmajaamade tegevused panustavad transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–20354 eesmärki: "Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 30.“ 2. Käskkirja sisu Käskkirja lisas olevasse investeeringute kavasse valitud projektide lävendiks on asjaolu, et projekt vastab TAT määruse §-s 9 sätestatud kvalifitseerimistingimustele ning seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidele. Käesoleva käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri, milles on esitatud Ühendmääruse § 42 lõikes 4 toodud andmed. 3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega. Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega: • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist, arvestades TAT määruses ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. 4. Käskkirja mõju Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamise poolt TRAMi maanteede tegevuste osas ühenduste prioriteedis ning teeilmajaamade tegevuste osas kliimamuutustega kohanemise prioriteedis. Läbi rakenduskava tulemuste saavutamise aitab käskkiri kaasa eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Käskkiri ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhtlemist. Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme 21.3.1.1 eelarvest (maanteede tegevused) ning meetme 21.2.3.6 eelarvest (teeilmajaamade tegevused) investeeringute kavade rahastamisskeemiga ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 09. jaanuari 2020. a korraldusega nr 5 kinnitatud „Riigiteede teehoiukava 2020–2030“ ÜFist kokku 159,1 miljoni euro ulatuses, millele lisandub riiklik kaasfinantseering ca 28,08 miljonit eurot ning vajadusel ka omafinantseering. ERFi toetus moodustab kokku ca 1,88 miljonit eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering ca 692 tuhat eurot. 3 https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z 4 Leitav: https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/transpordi-tulevik Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb TRAMil endal katta (vajadusel tuleb lisavahendid taotleda riigieelarvest, kuid mis ei taga veel lisavahendite saamist). 5. Kooskõlastamine Käskkirja eelnõu on kooskõlastatud ametkondlikult e-kirja teel Korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus, RTK) ning Rahandusministeeriumiga. Sisulisi märkusi ei esinenud.