dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Tugiteenuste Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Kliimaministri 24.10.2023. a määruse nr 62 muutmine

Riigi Tugiteenuste Keskus · 11. november 2024
Viit
11.1-8/24/2582-1
Registreeritud
11. november 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2023-2024
Sari
11.1-8 EL struktuurivahendite kirjavahetus
Toimik
11.1-8/2024
Vastutaja
Marge Kõiva (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste rakendamise osakond, Elukestva õppe ja IT-arenduse talitus)

Failid

  • 📎Kliimaministri_24.10.2023._a_määruse_nr_62__Ehituse_e-hüppe_toetuse_andmise_tingimused_ja_kord__muutmine.asice393 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/24/67 Kliimaministri 24.10.2023. a määruse nr 62 „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. Kliimaministri 24.10.2023. a määruses nr 62 „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetatavad on järgmised käesoleva määruse §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärgi ja tulemusnäitajate saavutamiseks ning käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 1) immateriaalsesse varasse tehtava investeeringu kulu; 2) lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentseeritud teadmise ja patendi kulu; 3) projektiga seotud koolituse ja nõustamisteenuse kulu; 4) projektiga seotud võlaõiguslepingu alusel tegutseva isiku tasu ja sellelt tasutavad seadusega kehtestatud maksud ja maksed.“; 2) paragrahvi 7 lõiked 2–3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse punktidega 11–14 järgmises sõnastuses: „11) taotleja töötajate palgakulud; 12) riistvara ostmine või rent; 13) taotleja tugifunktsioone toetava kontoritarkvara (sealhulgas raamatupidamis-, kliendihaldus-, tekstitöötlus-, tabelarvutus- ja presentatsioonide loomisel kasutatavate programmide) soetamise ja arendamise kulud; 14) turunduse ja müügiga seotud kulud.“; 4) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse arv „12“ arvuga „6“; 5) paragrahvi 9 lõigkes 1 asendatakse arv „1000“ arvuga „2000“ ja arv „160 000“ arvuga „25 000“; 6) paragrahvi 9 lõikes 4 asendatakse sõnad „kuni kaks taotlust“ sõnaga „ühe taotluse“; 7) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) taotlejale, kes pole taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise ning majandusaasta aruannete esitamise kohustust.“; 8) paragrahvi 11 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega, esitades võrreldavad hinnapakkumised või väljavõtted hinnakirjadest järgides § 25 punktis 15 sätestatud huvide konflikti põhimõtet. Võrreldavate pakkumiste puudumisel lisada sellekohane põhjendus;“; 9) paragrahvi 11 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt: „§ 16. Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja kord (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad valdkonna kaks eksperti, kellest üks on Kliimaministeeriumi esindaja. Ekspertide nimekirja kohta teeb Kliimaministeerium vahendusasutusele ettepaneku. (2) Eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest. (3) Projektide hindamise kriteeriumid on järgmised: 1) hindamiskriteerium 1 – projekt aitab saavutada toetuse andmise eesmärki, osakaal koondhindest 30 protsenti; 2) hindamiskriteerium 2 – projekti põhjendatus, osakaal koondhindest 30 protsenti; 3) hindamiskriteerium 3 – projekti kvaliteet, osakaal 30 protsenti; 4) hindamiskriteerium 4 – taotleja suutlikkus viia projekti tegevused ellu, osakaal koondhindest 10 protsenti; 5) lisakriteerium 5 – projekti otsene kasusaaja, osakaal koondhindest 10 protsenti. (4) Hindamiskriteeriume hinnatakse skaalal 0–4, kus 0 tähendab puudulikku ning 4 väga head hinnet. (5) Juhul kui hindamiskriteeriumide 1, 2, 3 või 4 hinne on väiksem kui 2, lõpeb taotluse hindamine ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (6) Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded konsensuslikult, esitades täidetud ja digitaalselt allkirjastatud hindamislehe (lisa 1) vahendusasutusele 12 tööpäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest. Kui eksperdid ei jõua lõikes tähtaja jooksul konsensusele, toimub vastavat projekti hinnanud ekspertide koosolek konsensusele jõudmiseks vahendusasutuse osalusel. (7) Vahendusasutus moodustab taotluste koondhinnete alusel taotluste paremusjärjestuse, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud taotlus. (8) Kui hindamise tulemusel saavad projektid võrdse koondhinde, kuid vooru maht ei võimalda kõiki rahuldada, eelistatakse taotlust, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi 3 eest. Kui ka seejärel on punktid võrdsed, eelistatakse taotlust, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi 2 eest. Kui ka seejärel on punktid võrdsed, eelistatakse varem esitatud taotlust. (9) Hindamise tööprotsessi koostab vahendusasutus kooskõlastatult Kliimaministeeriumiga ja avaldab selle vahendusasutuse veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks.“; 12) paragrahvi 17 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rahuldamisele kuuluvad taotlused paremusjärjestuse alusel kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.“; 13) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) taotlus ei kuulu rahuldamisele vastavalt § 16 lõikele 5;“; 14) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 22 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse saaja esitab vahendusasutusele projekti aruande taotluse rahuldamise otsuses märgitud korras.“; 16) paragrahvi 22 lõikes 2 ja § 23 lõike 7 punktis 2 asendatakse sõna „lõpparuandes“ sõnaga „aruandes“; 17) paragrahvi 23 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetust makstakse taastekava määruse § 9 lõike 3 punktis 2 nimetatud viisil ühekordse maksena pärast aruande kinnitamist, lähtudes taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustest ja korrast.“; 18) paragrahvi 23 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 25 punktis 8 asendatakse number „8“ numbriga „7“; 20) paragrahvi 25 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 25 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: „15) Ostumenetluse läbiviimisel hoidutakse huvide konfliktist, kus lõppsaajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.“. (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Svet (allkirjastatud digitaalselt) taristuminister Keit Kasemets kantsler Kliimaministri 24.10.2023. a määruse nr 62 „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Lisa 1 Kooskõlastustabel Nr Märkuse esitaja & märkuse või ettepaneku sisu Arvestamine 1. Riigi Tugiteenuste Keskus Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab kliimaministri 24.10.2023 määruse 62 "Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord" muutmise eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid alljärgnevate ettepanekute ja märkustega arvestamisel. 1.1 Määruse § 15 ja § 16 muudatuse osas leiame, et see ei ole kooskõlas Arvestatud. RRF üldmäärusega. Üldmääruse § 4 lõikes 2 on ära toodud ministeeriumi ülesanded ning olukorras, kus taotlusi hindab sama ministeerium, kes on kehtestatud toetuse andmise tingimused, ei ole tagatud kohustuste ja ülesannete lahusus. Samuti ei ole sellisel juhul taotluste hindamine läbipaistev, kuivõrd kogu ministeerium vastutab taotluste hindamise eest. Ettepanek lahendada praegune probleem: määratakse ära mitu eksperti ühte taotlust hindab (nt igat taotlust hindab kolm erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset valdkonna eksperti). Ekspertide kooseisu/nimekirja kohta teeb ettepaneku ministeerium. Ja kui on soov kaasata hindamisse ministeeriumi inimene, siis saab seda reguleerida (nt iga taotluse hindamisse on kaasatud ekspert Kliimaministeeriumist vms.). 1.2 Muudetakse § 7 lõikes 1 toetatavaid kulusid. Eelnõu seletuskirjas Arvestatud. täpsustatakse: Edaspidi on toetatavad kulud vaid investeeringud teenustesse ja toodetesse ning projekti raames võlaõigusliku lepingu alusel töötava isiku tasu. Viimasel juhul on lubatud ka tehingud isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt seotud isikud. Pöörame tähelepanu, et sellises sõnastuses tekib vastuolu huvide konflikti vältimise kohustusega. 1 Kliimaministri 24.10.2023. a määruse nr 62 „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Lisa 1 Juhime tähelepanu huvide konflikti suunise (https://eur- lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0409(01)#ntr120- C_2021121ET.01000101-E0120 ) punktile 6.4, kus on selgelt viidatud, et Komisjoni ootus huvide konflikti vältimisele on ka projektide tasandil ja liikmesriik peab vastavad abinõud välja töötama. TAT-s peab olema selgelt välja toodud, kas see a) kuidas selle konkreetse TAT raamides huvide konflikti mõista või b) milliste isikute vaheline tehing ei ole aktsepteeritav. Ainult pakkumiste võtmisega huvide konflikti olukorda ei ennetata. Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks määruse § 7 lõige 3 „Toetatavate kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud personalikulu, mis on projekti elluviimise seisukohast vajalik“, kuivõrd viitamine tulumaksuseadusele ei ole kooskõlas RRF üldpõhimõtetega. Sõnastusettepanek § 25 p 15: Ostumenetluse läbiviimisel hoidutakse huvide konfliktist, kus lõppsaajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Ettepanek jätta määrusest välja § 25 p 13. Lisatav § 25 p 15 katab vajaduse ära. 1.3 Palun seletuskirjas selgitada, mida mõeldakse § 7 lõikes 1 nimetatud Arvestatud. kulude all (selgitada lahti, milliseid kulusid on mõeldud). Praegu jääb arusaamatuks, mida nende all täpsemalt mõeldakse. § 7 lg 1 punktides 3 ja 4 on rõhutatud otseselt projektiga seotud koolituste ja nõustamisteenuse kulud ning otseselt projektiga seotud võlaõiguslepingu tasud. Mida on täpsemalt mõeldud otsese all? 2 Kliimaministri 24.10.2023. a määruse nr 62 „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Lisa 1 Kulud peavad olema projektiga seotud, kui kulu projektiga seotud ei ole, siis ei ole see toetatav. 1.4 Muuta määruse § 11 punkti 7 muudatust täiendades esimest lauset Arvestatud. järgmiselt: "järgides § 25 punktis 15 sätestatud huvide konflikti põhimõtet" ehk „7) tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega, esitades võrreldavad hinnapakkumised või väljavõtted hinnakirjadest järgides § 25 punktis 15 sätestatud huvide konflikti põhimõtet. Võrreldavate pakkumiste puudumisel lisada sellekohane põhjendus;“. 1.5 Muuta tuleb eelnõu punkti 11 § 16 lõiget 5 ja sõnastada analoogselt Arvestatud. kehtiva sättega: "Juhul kui hindamiskriteeriumide 1, 2, 3 või 4 hinne on väiksem kui 2, siis taotluse hindamine lõpeb ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.". Seletuskirja palun täiendada, et lõige 5 ei kohaldu lisakriteeriumile (§ 16 lg 3 punktile 5). § 16 lg 5 kohaldub hindamiskriteeriumidele 1-4 ehk § 16 lg 3 punktidele 1-4. 1.6 Seoses § 16 muudatusega tuleb muuta ka § 17 lg 2 punktides viidet § Sisuliselt arvestatud. Sõnastuse muutumise tõttu ei sisalda § 17 enam 16 ehk viide § 16 lõikele 4 tuleb muuta ära § 16 lõikele 6. Palun viiteid § 16-le. kontrollida ja teha vajalik muudatus. 1.7 Lisaks tuleb muuta § 18 lg 1 punktis 2 viide § 16 lõigetele 3 ja 4 ära Arvestatud. ehk siis vastavalt § 16 lg 5 ja 6. 1.8 Muuta § 25 punktis 8 viidet punktile 8 (peab olema punkt 7). Ehk Arvestatud. praegu jääb arusamatuks mis punkti 8 mõeldakse, kuid mõeldud on punktis 7 nimetatud asutusi. 1.9 Seletuskirja punkti 1 osas viimane lause „Viimasel juhul on lubatud ka Arvestatud. tehingud isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt seotud isikud“ seletuskirjast eemaldada, kuivõrd see läheb vastuollu RRF üldpõhimõtetega. 1.10 Seletuskirja punkt 4 on vastuolus eelnõu punktiga. Seletuskirja punktis Arvestatud. 4 on öeldud: "Punktiga 4 lühendatakse § 8 lõikes 3 abikõlblikkuse 3 Kliimaministri 24.10.2023. a määruse nr 62 „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Lisa 1 perioodi kuuelt kuult 12le". Eelnõu tekstist selgub, et abikõlblikkuse perioodi lühendatakse 12-lt kuult 6-le kuule. Numbrid on läinud seletuskirjas vahetusse. Palun kontrollida ja korrigeerida. 2. Rahandusministeerium Vaadanud läbi määruse eelnõu „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ ja seletuskirja, toob Rahandusministeerium eelnõu kooskõlastamiseks välja järgmised märkused: 2.1 Määruse § 15 ja § 16 muudatused ei ole kooskõlas RRF üldmäärusega. Arvestatud. Üldmääruse § 4 lõikes 2 on välja toodud ministeeriumi ülesanded, kus sisaldub muuhulgas ülesanne kehtestada taastekava elluviimiseks toetuse andmise tingimuste määrus või käskkiri. Olukorras, kus taotlusi hindab ministeerium, kes on kehtestatud toetuse andmise tingimused, ei ole taotluste hindamine läbipaistev ega ole tagatud kohustuste ja ülesannete lahusus. 2.2 Seletuskirja punkt 4 on vastuolus eelnõu punktiga. Seletuskirja punktis Arvestatud. 4 on välja toodud: "Punktiga 4 lühendatakse § 8 lõikes 3 abikõlblikkuse perioodi kuuelt kuult 12le". Eelnõu tekstis on aga välja toodud, et abikõlblikkuse perioodi lühendatakse 12-lt kuult 6-le kuule. Palume üle kontrollida ja ühtseks korrigeerida. 2.3 Seletuskirja osas 3 (eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele) on Arvestatud. viidatud, et eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, kuid see määrus alates 01.01.24 enam ei kehti. Selle asemel on Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831. - Eelnõu koos seletuskirjaga on edastatud ka Euroopa Komisjonile, kelle tagasiside palume enne määruse kehtestamist ära oodata ja arvesse võtta. 3. Euroopa Komisjon 3.1 We have no comments for the moment regarding the amendments. - Please note that the above constitutes a technical exchange on the implementation of the Estonian RRP. It is without prejudice to the final assessment of the implementation of the measure and should under no 4 Kliimaministri 24.10.2023. a määruse nr 62 „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Lisa 1 circumstances be perceived as stating the official position of the Commission regarding the fulfilment of the milestone. The information transmitted is intended for discussions only. 5 Taristuministri määruse „Kliimaministri 24.10.2023. a määruse nr 62 „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel. Määruse alusel korraldati üks avalik taotlusvoor, mis sulgus 15. jaanuaril 2024. Vooru tulemused avalikustati 13. mail 2024, positiivne otsus tehti 40 projekti kohta. Kuigi voor kulges edukalt ja suuri probleeme polnud, oli näha, et taotlusvooru tingimusi on võimalik nii taotlejate, hindajate kui ka vahendusasutuse jaoks paremaks muuta. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna ehituse e-hüppe programmijuht Regina Viljasaar-Frenzel (tel 625 6426, e-post [email protected]) koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse ametnikega. Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (tel 626 2948, e-post [email protected]). Keelekontrolli tegi Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 21 punktist. Punktiga 1 muudetakse § 7 lõikes 1 toetatavaid kulusid. Määruse eelmise redaktsiooni järgi olid lubatud kõik kulud, mis olid vajalikud ja põhjendatud projekti eesmärgi saavutamiseks, kuid see jättis liiga palju ruumi tõlgendamiseks, mida tähendab kulude põhjendatus. Edaspidi on toetatavad kulud vaid investeeringud teenustesse ja toodetesse – immateriaalsesse varasse tehtav kulu (tarkvara), lepingulise teadustegevuse, teadmise ja patendi kulud, koolitus- ja konsultatsioonikulud – ning projekti raames võlaõigusliku lepingu alusel töötava isiku tasu. Punktiga 2 tunnistatakse esiteks kehtetuks § 7 lõige 2, mille järgi oli riistvara soetamine lubatud, kui see oli möödapääsmatult vajalik digilahenduse loomiseks või rakendamiseks. Edaspidi ei ole investeeringud riistvarasse lubatud. Kuigi vahel võivad sellised kulutused olla digilahenduste kasutamiseks vajalikud, siis näitas ehituse e-hüppe viimane voor, et riistvarale võidakse taotluses rohkem rõhku panna, kui oli toetusprogrammi luues eesmärk ning hindamiskomisjonil oli raske otsustada, kas taotleja esmane eesmärk oli investeering digilahendusse või riistvarasse. Seetõttu peavad taotlused edaspidi käsitlema vaid digilahenduste arendamist või rakendamist. Teiseks tunnistatakse kehtetuks sama paragrahvi lõige 3, mille järgi ei arvatud toetatavate kulude hulka tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud. Viitamine tulumaksuseadusele ei ole 1 kooskõlas RRF üldpõhimõtetega. Huvide konflikti vältimist käsitleb edaspidi paragrahvi 25 lõige 15. Punktiga 3 täiendatakse § 7 lõiget 4 infoga, et lubatud pole taotleja töötajate palgakulud, riistvara ostmine ega rent, taotleja põhitegevust toetava tugitarkvara soetamine ja turunduse ning müügiga seotud kulud. Eesmärk on hoida taotlejate tähelepanu esiteks oma põhitegevusalal suutlikkuse suurendamisel ning teiseks konkreetse muutuse saavutamiseks vajalikel investeeringutel. Punktiga 4 lühendatakse § 8 lõikes 3 abikõlblikkuse perioodi 12lt kuult kuuele ja punktiga 5 muudetakse § 9 lõikes 1 toetuse piirmäärasid – senise 1000 kuni 160 000 euro asemel saab toetus olla 2000 kuni 25 000 eurot. Muudatuste eesmärk on suurendada toetusprogrammist kasu saavate ettevõtete arvu ning suunata taotlejaid mõtlema võimalikult täpselt sihitud projektide peale. Punktiga 6 muudetakse § 9 lõiget 4. Varasema kahe taotluse asemel võib üks taotleja esitada ühes voorus vaid ühe taotluse. Eesmärk on parandada taotluste kvaliteeti ning laiendada toetusesaajate ringi. Punktiga 7 lisatakse § 10 lõikesse 3 punkt 3, mille kohaselt ei anta toetust taotlejale, kellel on taotluse esitamise hetkeks tähtajaks esitamata maksudeklaratsioon ning majandusaasta aruanne. Muudatuse eesmärk on anda toetust ettevõtetele, kes täidavad nõudeid korrektselt, ning anda hindajatele võimalus tutvuda värskeima infoga ettevõte majandusnäitajate kohta, et hinnata nende suutlikkust viia projekt ellu. Punktiga 8 muudetakse § 11 punkti 7 sõnastust. Varem tuli esitada tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega, kui kuluartikli summa ületas 5000 eurot. Edaspidi tuleb esitada sellised tõendid – näiteks võrreldavad hinnapakkumised või väljavõtted hinnakirjast – olenemata kuluartikli summast. Kui tõendeid pole võimalik esitada (näiteks on mõnel tootel vaid üks pakkuja), tuleb lisada selle kohta selgitus. Eesmärk on anda vahendusasutusele ja hindajatele parem ülevaade eelarve kujunemisest. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 11 lõige 8, mille järgi pidid taotlejad, kes soovisid toetust rohkem kui ühe maksena, kirjeldama taotluses projekti etappe. Etapiviisiline makse oli lubatud, kui toetuse summa oli 50 000 eurot või rohkem, kuid uue redaktsiooniga nii suurt toetust enam ei maksta ning kaob vajadus jagada toetus mitme etapi vahel. Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks § 15, mis puudutab hindamiskomisjoni moodustamist, sest edaspidi hindavad taotluseid väliseksperdid ja Kliimaministeeriumi esidnaja. Punktiga 11 sõnastatakse uuesti § 16. Lõike 1 järgi hindab taotluseid kaks valdkonna eksperti, kellest üks on Kliimaministeeriumi esindaja. Muudatuse eesmärk on vähendada taotluste hindamisele kuluvat aega. Varasem nõue, et komisjoni ettepanek rahastusotsuste kohta peab olema konsensuslik, nõudis kõigilt komisjoniliikmetelt enam kui saja taotluse läbivaatamist ning mitmeid ühiseid töökoosolekuid. Lõike 2 järgi peavad eksperdid deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning taotlejatest. Lõige 5 ei kohaldu lõikes 3 kirjeldatud lisakriteeriumile. Lõigete 3–5 ja 8–9 puhul muutub numeratsioon, mitte lõigete sisu. Lõikes 6 täpsustatakse hindamisprotsessi: eksperdid esitavad konsensuslikud hindamislehed vahendusasutusele 12 tööpäeva jooksul ning lõike 7 järgi 2 moodustab vahendusasutus hindamislehtede põhjal pingerea ning langetab otsused paremusjärjestuse alusel. Määrusele lisandub hindamislehe vorm (lisa 1). Punktiga 12 muudetakse § 17 lõike 2 sõnastust, sest hindamiskomisjoni ettepaneku asemel on edaspidi määrav punktisumma. Kehtima jääb tingimus, et rahastamise summa ei tohi ületada vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Punktiga 13 asendatakse viide § 18 lõike 1 punktis 2 viitega õigele § 16 lõikele. Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks § 18 lõike 1 punkt 3, sest edaspidi ei tee rahastusettepanekuid hindamiskomisjon. Punktiga 15 jäetakse § 22 lõikest 1 ning punktiga 16 sama paragrahvi lõikest 2 ja § 23 lõike 7 punktist 2 välja viide lõpparuandele, sest edaspidi on võimalik esitada projekti kohta vaid üks aruanne. Punktiga 17 muudetakse § 23 lõiget 3 ja punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks § 23 lõiked 5 ja 6, sest edaspidi makstakse toetust vaid ühekordse maksena pärast aruande kinnitamist. Punktiga 19 asendatakse viide § 25 punktis 8 viitega sama paragrahvi õigele punktile. Punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks § 15 punkt 13, kuna seda käsitleb edaspidi § 25 lisanduv punkt 15. Punktiga 21 lisatakse § 25 punkt 15, mis käsitleb huvide konflikti ostumenetluse läbiviimisel. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75). Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831vähese tähtsusega abi suhtes. 4. Määruse mõju Määruse rakendamisega ei kaasne olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega muud otsest või kaudset olulist mõju. Muudatused toetavad Eesti taaste- ja vastupidavuskavas seatud sihttaseme saavutamist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid, samuti ei lisandu tööd kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. 3 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine ning avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ja Riigi Tugiteenuste Keskusele arvamuse avaldamiseks. 4
Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel