Päring

Saatja: "Kadri Kuus" <[email protected]> Saaja: "RTK Info" <[email protected]> Teema: FW: Jõgeva Vallavalitsus Kuupäev: 2024-11-08 12:40 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere, Kuna alltoodud päring on seotud meetmega: Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetus, siis edastame päringu Riigi Tugiteenuste Keskusele, kes on antud meetme omanik. Lugupidamisega Kadri Kuus jurist õigusosakond Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) +372 557 1829 +372 627 9543 <mailto:[email protected]> [email protected] Paju 2, 50603 Tartu <http://www.eis.ee> www.eis.ee From: Kersti Vadi <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, November 6, 2024 11:43 AM To: Terje Kleemann <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Jõgeva Vallavalitsus Tere! Jõgeva Linnavalitsus on saanud toetust EAS-lt (2016. aastal) ning Jõgeva Veevärk oli partnerina kaasfinantseerija. Kas Jõgeva Vallavalitsus võib rajatised anda üle OÜ-le Jõgeva veevärk (tasuta, mitterahalise sissemaksena osakapitali)? Lugupidamisega Kersti Vadi pearaamatupidaja Jõgeva Vallavalitsus [email protected] <mailto:[email protected]> |+372 776 2443 From: Tatjana Minzatova <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, November 5, 2024 2:16 PM To: Kersti Vadi <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Jõgeva Vallavalitsus Tere! Soovitan suunata küsimuse juristidele – kas projekt/programm lubab võõrandada projekti raames soetatud põhivara? Juhul kui lubab, siis millistel tingimustel? Nt mõned projektid ei luba võõrandada 5 aasta jooksul. Teie puhul on oluline see, et põhivara võõrandatakse valla tütrele mitterahalise sissemaksena osakapitali. Juhul kui tehakse sissemakse ja selle tulemusena saab vald endale osasid, siis tegemist ei ole tasuta võõrandamisega. Tervitustega Tatjana Minzatova Vandeaudiitor 535 Juhatuse liige _______________________________________ AUDEST AUDIITORTEENUSTE Osaühing Registrikood 10177426 Audiitorühing, tegevusluba 21 Narva mnt 19-1, Jõhvi, telefon 337 0390, 56283595 e-post <mailto:[email protected]> [email protected] Käesolev e-kiri ja selle lisad võivad sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni ning on kasutamiseks ainult selles nimetatud adressaadile. Selle e-kirja loata kasutamine, avaldamine või levitamine on keelatud. Kui Te ei ole selle e-kirja adressaat, palume Teil viivitamatult võtta saatjaga e-posti teel ühendust ning kustutada saadud e-kiri, selle võimalikud koopiad ning kõik lisad. This e-mail message including any attachments is for the sole use of the intended recipient(s) and may contain privileged or confidential information. Any unauthorized review, use, disclosure or distribution is prohibited. If you are not the intended recipient, please immediately contact the sender by reply e-mail and delete the original message and destroy all copies thereof. From: Kersti Vadi <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: teisipäev, 5. november 2024 12:50 To: Tatjana Minzatova <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Jõgeva Vallavalitsus Tere! Jõgeva Vallavalitsus soovib võõrandada vallavara OÜ-le Jõgeva veevärk ( tasuta, mitterahalise sissemaksena osakapitali) Jõgeva linna Suvila, Jaama ja Välja tn ettevõtlusala veetorustik jääkmaksumusega 114 051,18 eurot (soetusmaksumus 138 243,94 eurot), sademeveetorustik jääkmaksumusega 48 077,23 eurot (soetusmaksumus 58 275,55 eurot) ja kanalisatsioonitorustik jääkmaksumusega 96 744,72 eurot (soetusmaksumus 117 266,12 eurot). Projekti jaoks on Jõgeva Linnavalitsus saanud toetust EAS-lt (2016. aastal) ning Jõgeva Veevärk oli partnerina kaasfinantseerija. Kas Jõgeva Vallavalitsus võib antud varad võõrandada Jõgeva Veevärgile? Lugupidamisega Kersti Vadi pearaamatupidaja Jõgeva Vallavalitsus [email protected] <mailto:[email protected]> |+372 776 2443 Saatja: Kadi Kaur [mailto:[email protected]] Saatmisaeg: neljapäev, 9. märts 2017 11:43 Adressaat: Erki Teder <[email protected] <mailto:[email protected]> > Teema: km küsimus ning väike probleem maksetaotlusega Tere Erki Alustan vastamist kirja teise poole küsimustest: Nii juristid kui meie arendusüksus andsid seisukoha, et väljamakseid partnerile EAS teha ei saa. EAS teeb väljamaksed toetuse saajale ning TS arveldab partneriga. Kui arvete tasumine täies summas osutub ülemäära koormavaks, on võimalik teha nn osaline ettemakse, st et TS tasub ära omafinantseeringu, seejärel toimub aruande menetlus ning toetuse väljamaks esitatud kuludokumentide ulatuses ning toetuse laekumise järgselt saate tasuda ülejäänud summa. Käibemaksu osas olen saanud järgmise vastuse: Km.-i abikõlblikkus määratakse per kuludokument. ETS kuluaruannet sisestades peab TS vastava kuludokumendi juures siis ära näitama partneri, kes kulu tegi (selleks on ETSis kulureal eraldi veerg). Järeldan, et kui kulu tasub partner, kes on Km kohuslane, ei ole KM abikõlblik, kui aga KOV, kes ei ole KM kohuslane, on Km abikõlblik. Kogu projekti käigus loodav vara, ka ÜVK, peab jääma linna omandisse veel 5 aastaks peale projekti lõppu. Vastus: Senini meil muud praktikat võimaldatud ei ole, st omanikuks on toetuse saaja ning teenust osutavale ettevõttele antakse trassid üle haldamiseks. Tegin e-keskkonnas abikõlblikkus kuupäeva paranduse ära. Loodan, et nüüd tehnilisi tõrkeid enam ei teki. Küsimuste korral, palun võtke ikka ühendust. Teie projekt on nii mitmeski mõttes eriline, seega õppimine saab olema mõlema poolne. Edukat toimetamist! Kadi Kaur From: Erki Teder [ <mailto:[email protected]> mailto:[email protected]] Sent: Thursday, March 09, 2017 10:49 AM To: Kadi Kaur < <mailto:[email protected]> [email protected]> Subject: väike probleem maksetaotlusega Tere Kadi Loodan, et puhkus möödus ootuspäraselt ja hästi Ma palun Teie abi ühe tehnilise probleemi lahendamisel- nimelt e-keskkonnas oleks vaja projekti abiklblikkuse algusajaks 1.12.2015 märkida, sest eeltööd (projekteerimine) on vastavalt TRO-le abikõlblikud alates sellest ajast, aga süsteem näitab punaseks, kui ma sisestan arve kuupäevaks 2.03.2016, kuna sina on sisestatud projekti abikõlblikkuse alguskuupäevaks 01.07.2016 Ühtlasi uurin ka,kas on täiendavat selgust meie projekti partneri ja käibemaksu teema osas: Saadan meeldetuletuseks selle e-kirja, mis ma jaanuaris saatsin ja mille Te juristile edasi saatsite minu teada Ühtlasi ma püüan selgitada seda hanke ülesehitamise küsimust, mille osas on soov selgust saada: Projekti tegevused jagunevad nii, et linn maksab teedeehituse ja tänavavalgustuse ehitustööde omaosaluse 15 % ja projekti partner OÜ Jõgeva Veevärk maksab ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatiste tööde omaosaluse 15 %, olles ise ühtlasi ka riigiabi saaja EAS-lt EL toetussumma osas OÜ Jõgeva Veevärk sooviks ise otse tasuda ÜVK tööde eest ehitajale, see tähendaks siis ilmselt ühishanget, kuna tükeldada hanget ei tohi Et linn ja Jõgeva Veevärk koos hangivad ja kumbki maksab oma osa tegevuste eest Siit edasi aga tekib küsimus, et projekti käibemaks on praegu abikõlblik, aga kui Jõgeva Veevärk otse maksab ja temal on õigus KM tagasi küsida, siis, kas ma eeldan õieti, et siis KM ÜVK tegevuste osas pole abikõlblik, aga tee-ehituse ja tänavavalgustuse osas, mida KOV tasub, on KM abiõklblik? Kui KOV ise tasuks kogu hankelepingu maksumuse ehitajale, siis peaks kogu KM olema abikõlblik. Kogu projekti käigus loodav vara, ka ÜVK, peab jääma linna omandisse veel 5 aastaks peale projekti lõppu – kontrollin veelkord ka seda aspekti? Parimate soovidega Erki Teder See elektronkiri võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni. Kui antud kiri ei ole suunatud Teile, siis selle avaldamine, kopeerimine, levitamine või muul viisil kasutamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Kui saite selle kirja ekslikult, palun teavitage sellest koheselt kirja saatjat ning kustutage kiri oma süsteemidest. _____ This e-mail may contain confidential information. If you are not the intended recipient you are hereby notified that any use, disclosure, copying, distribution or taking any other action in reliance on the contents of this information is strictly prohibited and may be unlawful. If you received this e-mail in error, please contact the sender and delete the material from your systems. PARTNERLUSLEPING PROJEKTI ELLUVIIMISEKS TOETUSE TAOTLEMISEL JA KASUTAMISEL nr 5.1-12/2016/11 Jõgeva /hilisema digitaalallkirja andmise kuupäev/ Jõgeva Linnavalitsus (edaspidi toetuse taotleja) esindaja Aare Olgo, linnapea, Osaühing Jõgeva Veevärk (edaspidi projekti partner 1) esindaja Kalle Pint, juhatuse liige, Osaühing KRONOPAL (edaspidi projekti partner 2), esindaja Janek Pärtelpoeg, juhatuse liige, edaspidi koos nimetatud ka projekti partnerid, lähtudes projekti „Jõgeva linna kaguosa ettevõtlusala jaoks vajaliku tugitaristu rekonstrueerimine ja rajamine“ eesmärgist luua paremad tingimused ettevõtluse arenguks ja uute töökohtade loomiseks, mille elluviimiseks taotleb Toetuse taotleja toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (edaspidi EAS) Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist (edaspidi programm), sõlmisid partnerluslepingu (edaspidi leping) projekti elluviimiseks alljärgnevatel tingimustel: 1. Üldsätted 1.1 Lepinguga määratakse siduvad koostööpõhimõtted projekti „Jõgeva linna kaguosa ettevõtlusala jaoks vajaliku tugitaristu rekonstrueerimine ja rajamine“ (edaspidi projekt) elluviimiseks (edaspidi lepingu eesmärk). 1.2 Lepingu täitmisel juhinduvad projekti partnerid lepingust, lepingu punktis 3 nimetatud lepingu dokumentidest ja lepingus reguleerimata küsimustes Programmi dokumentidest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 1.3 Lepingu sõlmimisega volitavad projekti partnerid toetuse taotlejat enda nimel programmi raames taotlema toetust, esitama EAS-ile selleks vajalikke andmeid ja dokumente, samuti täitma projekti partnerite nimel muid kohustusi, mis on vajalikud projekti elluviimiseks. 1.4 Projekti partnerid kinnitavad, et nad on teadlikud, et nad ei tohi alustada põhiprojektiga seotud siduvate tegevustega ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks (näiteks tellimuse kinnitamine, pakkumusega nõustumine, lepingu või kokkuleppe sõlmimine, ettemaksu teostamine, jms) enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist EAS-i poolt. 2. Lepingu jõustumine ja tähtaeg 2.1. Leping jõustub selle allakirjutamisest projekti partnerite poolt. 2.2. Leping kehtib kuni: 2.2.1. Lepingu eesmärkide saavutamiseni ja lepinguga võetud kohustuste kohase täitmiseni või 2.2.2. projekti rahastamiseks EAS-ile esitatud taotluse mitterahuldamise otsuse jõustumiseni 1 3. Lepingu dokumendid 3.1. Lepingu täitmisel juhindutakse alljärgnevatest dokumentidest (edaspidi lepingu dokumendid): 3.1.1. Meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ määrus; 3.1.2. EASi juhatuse otsus toetuse taotluse rahuldamise kohta; 3.1.3. Toetuse taotleja poolt EASile esitatud toetuse taotlus ning selle lisad. 4. Koostöö põhimõtted Projekti partnerid lepivad kokku, et teevad kõik endast oleneva projekti eesmärkide saavutamiseks. 4.1. Partnerite kohustused projekti elluviimisel: 4.1.1. Toetuse taotleja kohustub tegema alljärgnevad tegevused: koostama ja esitama EAS-le projekti taotluse, viima projekti nõuetekohaselt ellu, järgides muuhulgas riigihangete reegleid, riigiabi reegleid, Euroopa Liidu toetusest teavitamise nõuete ja projekti kestvusnõude täitmist ning tagama projekti eesmärkide saavutamise ning projekti raames valmiva objekti eeldatava funktsionaalsuse; 4.1.2. Projekti partner 1 kohustub katma projekti kaasfinantseeringu kõigi projekti raames rajatavate või rekonstrueeritavate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete osas; 4.1.3. Projekti partner 2 kohustub korraldama elektriliitumise toimingu projekti abikõlblikkuse perioodil, esitama toetuse taotlejale projekti aruandluse ja maksetaotluste esitamiseks kogu vajaliku informatsiooni ja katma projekti kaasfinantseeringu elektriliitumise maksumuse osas. 4.2. Projekti eelarve suurus, programmist taotletav summa, toetuse taotleja ja projekti partnerite oma- ja kaasfinantseeringute täpsed summad on kajastatud toetuse taotluses, mis on käesoleva lepingu lahutamatu osa. 4.3. Projekti toetust ja oma- ning kaasfinantseeringut saab kasutada ainult toetuse taotluses sätestatud abikõlblike kulude katmiseks. 4.4. Projekti elluviimise käigus lepivad projekti partnerid täiendavalt kokku selles, millises osas projekti partnerid teevad projektiga seotud kulud ise ja millises osas kannavad omapoolse kaasfinantseeringu summa toetuse taotlejale vastavate projekti kulude tegemiseks. 4.5. Juhul, kui projekti elluviimise käigus tekib vajadus katta projekti eesmärkide ja väljundnäitajate saavutamiseks täiendavaid mitteabikõlblikke ja/või ettenägematuid kulusid, lepivad projekti partnerid täiendavalt kokku nende mitteabikõlblike kulude omavahelise jaotamise. 4.6. Projekti partnerite abikõlblikud kulud hüvitatakse EASi poolt toetuse taotleja pangakontole pärast toetuse taotleja poolt esitatud väljamaksetaotluse rahuldamist. 2 5. Projekti partnerite kohustused Toetuse saamisel kohustuvad projekti partnerid: 5.1. tagama oma- või kaasfinantseeringu lepingus märgitud ulatuses; 5.2. viima projekti ellu toetuse taotluses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 5.3. kasutama toetust ja oma- ning kaasfinantseeringut vastavalt projekti eesmärgile ning vastavuses toetuse taotluse, taotluse rahuldamise otsuse ja programmi korraga; 5.4. Toetuse taotleja on kohustatud koostama projekti aruanded ja teised projekti partnerid on kohustatud vajadusel andma toetuse taotleja käsutusse selleks vajaliku informatsiooni ja dokumendid; 5.5. teavitama üksteist viivitamatult asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist; 5.6. mitte muutma projekti. Projekti partneritel on õigus muuta projekti ainult kõigi projekti partnerite eelneval kokkuleppel ja EASi kirjalikul nõusolekul; 5.7. võimaldama EASil teostada järelevalvet projekti teostamise ning projektiga seotud kulude osas ning osutama selleks igakülgset abi, sh väljastama vastava nõude esitamisel ja määratud aja jooksul EASile andmeid projekti raames tehtud kulude kohta ning lubama järelvalvet teostavatel isikutel viibida projekti läbiviimisega seotud ruumides ja territooriumil; 5.8. eristama oma raamatupidamises selgelt projekti raames tehtud kulusid ning neid kajastavaid kulu- ja maksedokumente muudest kulu- ja maksedokumentidest eraldiseisva raamatupidamissüsteemiga või –koodidega vastavalt raamatupidamisseaduses sätestatud raamatupidamistavale; 5.9. tagama projekti elluviimisel loodava ja väärindatava vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie (5) aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist; 5.10. säilitama projekti elluviimisega seonduvat originaaldokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a, välja arvatud need dokumendid, mille osas muudest õigusaktidest tuleneb pikem säilitustähtaeg; 5.11. toetuse kasutamisel näitama, et tegemist on Euroopa Liidu toetusega (vastavalt projekti elluviimise käigus toetuse taotleja poolt antavatele konkreetsetele juhistele); 6. Projekti partnerite vastutus 6.1. Projekti partnerid kannavad täielikku varalist vastutust lepingu tingimuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teistele projekti partneritele tekitatud kahju eest. 7. Projekti partnerite vahelised teated 7.1. Projekti partnerite vahelised lepinguga seotud teated peavad olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-post), välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatiivsed ning mille edastamisel teistele projekti partneritele ei ole õiguslikke tagajärgi. 7.2. Informatiivset teadet võib edastada telefoni teel. 3 7.3.Projekti partnerite kontaktisikud on: Toetuse taotlejal arenduse peaspetsialist Erki Teder, tel 528 3184, [email protected] Projekti partneril 1 juhatuse liige Kalle Pint, tel 526 7925, [email protected] projekti partneril 2 juhatuse liige Janek Pärtelpoeg, tel 508 9162, e-post: [email protected] 8. Lõppsätted 8.1. Projekti partnerid kinnitavad, et neil on kõik õigusaktidest tulenevad volitused, nõusolekud ja heakskiidud lepingu sõlmimiseks ja sellest tulenevate kohustuste täitmiseks. 8.2. Leping tekitab projekti partneritele seaduslikud, kehtivad ja siduvad kohustused. 8.3. Kõik lepingu muudatused ja täiendused jõustuvad pärast nende allakirjutamist projekti partnerite poolt allakirjutamise momendist või projekti partnerite poolt määratud tähtajal. 8.4. Projekti partner ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ega ka kohustusi üle anda kolmandale isikule ilma teiste Projekti partnerite ning EASi eelneva kirjaliku nõusolekuta. 8.5. Projekti partnerid kohustuvad käituma teineteise suhtes lähtuvalt mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest. Lepingu täitmisest, tõlgendamisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad erimeelsused ja vaidlused lahendavad projekti partnerid vastastikusel mõistmisel põhinevate läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel Tartu Maakohtus Jõgeva kohtumajas Eesti Vabariigis kehtiva õiguse alusel. Leping on allkirjastatud digitaalselt ja lepingu sõlmimise kuupäevaks loetakse kõige hilisema allkirja andmise kuupäeva. Toetuse taotleja Jõgeva Linnavalitsus, Suur 5, Jõgeva reg nr 75003246 Aare Olgo, linnapea Projekti partner 1: Osaühing Jõgeva Veevärk Toominga 34, Jõgeva reg nr 11541489 Kalle Pint, juhatuse liige Projekti partner 2 Osaühing KRONOPAL Tartu mnt 3a, Jõgeva reg nr 10240292 Janek Pärtelpoeg juhatuse liige 4 Jõgeva Linnavalitsus Suur 5 48306 Jõgeva Jõgeva maakond Registrikood: 75003246 Tallinn Kpv digiallkirjas/nr kaaskirjas OTSUS taotluse rahuldamise kohta Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi nimetatud ka EAS), vaadanud läbi Jõgeva Linnavalitsuse (edaspidi nimetatud taotleja) poolt 29.02.2016 esitatud taotluse registreerimisnumbriga EU50079 projektile „Jõgeva linna kaguosa ettevõtlusala jaoks vajaliku tugitaristu rekonstrueerimine ja rajamine” (edaspidi projekt) siseministri 13.02.2015. a määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) alusel toetuse saamiseks, leiab: Jõgeva Linnavalitsus ja taotlus vastavad Vabariigi Valitsuse 21.08.2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 4 ning meetme määruse § 10 ja § 13 sätestatud nõuetele. Taotlusvooru eelarvelised vahendid võimaldavad rahuldada maakonna pingerea 4 esimest taotlust. Taotlus kuulub rahuldamisele, kuna sai vastavalt hindamismetoodikale hindamiskriteeriumite alusel taotluse koondhindeks 3,70, sh esimese hindamisploki koondhindeks 3,5 ja teise hindamisploki koondhindeks 4,0 ning asub pingereas kohal 2. EAS, arvestades eeltoodut ja juhindudes taotluste menetlemise määruse §-dest 2, § 4, § 7 lõikest 3, § 8 lõigetest 1 ja 4, meetme määruse§ 1 lg 9, §-dest 6-10, § 13-15 ja § 16 lõikest 1, lõigetest 41 -5, lõigetest 7-8, lõikest 14, lõikest 17 ning hindamiskomisjoni 15.06.2016 protokollis nr 1.2-1/16/137 tehtud ettepanekust, otsustab: 1. tunnistada Jõgeva Linnavalitsus, partner ja esitatud taotlus nõuetele vastavaks; 2. rahuldada taotleja (edaspidi nimetatud ka toetuse saaja) taotlus projektile, mille eesmärgiks on Jõgeva linna Jaama-Suvila tänavate piirkonna ettevõtlusala tugitaristu rekonstrueerimine (teed, vee- ja kanalisatsioonitrass) ja rajamine (sadevee kanalisatsioon, tuletõrjeveevõtu süsteem, elektrisüsteem). Projekti kogumaksumus on 1 126 411,37 (üks miljonit ükssada kakskümmend kuus tuhat nelisada üksteist eurot kolmkümmend seitse senti) eurot, millest toetuse saaja omafinantseering on minimaalselt 168 961,71 (ükssada kuuskümmend kaheksa tuhat üheksasada kuuskümmend üks eurot seitsekümmend üks senti) eurot ja toetus on maksimaalselt 957 449,66 (üheksasada viiskümmend seitse tuhat nelisada nelikümmend üheksa eurot kuuskümmend kuus senti) eurot; 3. otsus tehakse kõrvaltingimusega:  3.1.vormistada omandiõigust tõendavad dokumendid (kanne kinnistusraamatusse) hiljemalt 31.03.2017; Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse puhul tekib toetuse saajal õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, pärast seda, kui EAS tuvastab toetuse saaja esitatud teabe või muu andmeallika põhjal tingimuse saabumise või täitmise, välja arvatud juhul, kui taotlus hinnatakse uuesti meetme määruses sätestatud korras; 4. toetus on kasusaavatele ettevõtetele kaudne vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, 18.12.2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013 lk 1-8), mõistes. 4.1.Valmeko AS saab toetusest vähese tähtsusega abi 142,24 (ükssada nelikümmend kaks eurot ja kakskümmend neli senti) eurot; 4.2. OÜ Monexest saab toetusest vähese tähtsusega abi 4551,53 (neli tuhat viissada viiskümmend üks eurot ja viiskümmend kolm senti) eurot; 4.3. OÜ Kronopal saab toetusest vähese tähtsusega abi 80 491,51 (kaheksakümmend tuhat nelisada üheksakümmend üks eurot ja viiskümmend üks senti) eurot; 4.4. OÜ Kikson saab toetusest vähese tähtsusega abi 3769,24 (kolm tuhat seitsesada kuuskümmend üheksa eurot ja kakskümmend neli senti) eurot. 5. toetus on partnerile OÜ Jõgeva Veevärk üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale avalike teenuste eest antav kaudne vähese tähtsusega abi (edaspidi üldhuviteenuse vähese tähtsusega abi) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) mõistes. OÜ Jõgeva Veevärk saab toetusest üldhuviteenuse vähese tähtsusega abi 117 210,83 (ükssada seitseteist tuhat kakssada kümme eurot ja kaheksakümmend kolm senti) eurot; 6. toetust antakse alljärgnevatel tingimustel: 6.1.toetuse saaja täidab kõiki perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi STS), selle alamaktides ning meetme määruses sätestatud toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi, sh kasutab toetust taotluses ning meetme määruses sätestatud toetatavate tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks; 6.2.toetuse saaja tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused ja väljundnäitajad ning tagab projekti raames valmiva objekti eeldatava funktsionaalsuse kokku lepitud eelarvega; 6.3.projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev on 01.07.2016 ja lõppkuupäev on 31.12.2017. Meetme määruse § 8 lg 3 nimetatud tegevuste ja kulude osas on projekti abikõlblikkuse perioodi algustähtpäev 01.12.2015; 6.4.projekti elluviimiseks tehtavad tegevused peavad olema teostatud ja kulu tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil, vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 sätestatud tingimustele. Kulu peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi. Toetuse andmisel kulu aluseks olev töö peab olema tehtud, kaup saadud või teenus osutatud projekti abikõlblikkuse perioodil; 6.5.toetuse saaja järgib taotluses toodud tegevuskava ja eelarvet. Toetuse saaja on kohustatud projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest eelnevalt EASi kirjalikult teavitama. Toetuse saaja taotleb EASilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist meetme määruse § 17 sätestatud tingimustel; 6.6.projekti tulemusnäitaja on lisandunud töökohade arv:  6.6.1. toetuse saaja tagab, et projektiga seotud otseste lisandunud töökohtade arv on projekti lõppedes vähemalt 7, üks aasta pärast projekti lõppu 14 ning kolm aastat pärast projekti lõppu 14; 6.6.2. toetuse saaja tagab, et projektiga seotud kaudsete lisandunud töökohtade arv on kolm aastat pärast projekti lõppu 2; 6.7.projekti tulemusnäitaja on mitterahalist abi saavate ettevõtete arv: 6.7.1. toetuse saaja tagab, et projektiga seotud mitterahalist abi saavate ettevõtete arv on projekti lõppedes 9, üks aasta pärast projekti lõppu 9 ning kolm aastat pärast projekti lõppu 9; 6.8.toetuse saaja on kohustatud saavutama taotluses toodud projekti tegevuste väljundinäitajad; 6.9.juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on EASil õigus teha finantskorrektsiooni otsus STS §-s 45 sätestatud alustel; 6.10. toetuse saaja esitab EASi e-teeninduse kaudu tegevus- ja finantsvahearuanded alljärgnevatel tähtpäevadel: 6.10.1. I vahearuanne esitatakse hiljemalt 10.03.2017 perioodil (kuludele 01.12.2015 - 28.02.2017); 6.10.2. II vahearuanne esitatakse hiljemalt 12.06.2017 perioodil (kuludele 01.03.2017 - 31.05.2017); 6.10.3. III vahearuanne esitatakse hiljemalt 11.09.2017 perioodil (kuludele 01.06.2017 - 31.08.2017); 6.11. toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta lõpparuande hiljemalt 11.12.2017 perioodil (kuludele 01.09.2017 – 30.11.2017); 6.12. toetuse saaja esitab EASi nõudmisel taotluses sisaldunud projekti tegevuste, eesmärkide ja tulemuste saavutamise kohta infot ka projekti elluviimise järgselt; 6.13. toetus makstakse toetuse saajale välja tegelike kulude alusel vastavalt meetme määruse § 20. Toetuse saajal on õigus taotleda toetuse väljamakse teostamist osaliselt tasutud kuludokumentide alusel vastavalt meetme määruse § 20 lõikele 8. Sel juhul on toetuse saaja kohustatud esitama vahearuande ja maksetaotluse kord kvartalis. EAS võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult STS § 30 lõikes 1 nimetatud juhtudel; 6.14. mitteriigiabi ettemakseid võib põhjendatud juhtudel teha toetuse saajale, kes: 6.14.1. ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, riigiasutus ega äriühing, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 ja lõike 8 punktis 1 kehtestatud tingimustel, ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9-12; 6.14.2. ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 2 ja lõike 8 punktis 2 kehtestatud tingimustel, ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõikest 13; 6.15. toetuse saaja peab tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projektiga seotud kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid eristatud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode; 6.16. toetuse saaja näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12.09.2014. a määruses nr 146 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” sätestatuga. Projekti toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest;  6.17. toetuse saaja arvestab abikõlblike kulude eelarvest maha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469) artikli 61 lõike 1 kohaselt puhastulu; 6.18. toetuse saaja tagab kestvuse nõude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 nimetatud juhul ja aja jooksul, välja arvatud juhul, kui meetme määruse §-s 1 nimetatud riigiabi reeglitest tuleneb pikem tähtaeg või tähtaja arvestamise kord; 6.19. säilitab projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti, juhul kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi; 6.20. toetuse saaja järgib hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid. Riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid on kohustatud järgima ka riigihangete seaduse § 10 lõike 1 punktis 6 nimetatud isikust toetuse saaja ja iga toetuse saaja juhul, kui tema tegevus vastab riigihangete seaduse §-s 11 nimetatud tunnustele. Toetuse saaja kooskõlastab rakendusüksusega hankedokumentatsiooni, selle muudatused ja kõik hilisemad hankelepingu muudatused Lõplik vastutus hangete õiguspärasuse eest lasub toetuse saajal; 6.21. toetuse saaja võimaldab teostada järelevalvetoiminguid või auditit toetuse ning omafinantseeringut kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas, sh võimaldab kontrollijal juurdepääsu toetusega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab; 6.22. toetuse saaja esitab rakendusüksusele tähtajaks nõutud teabe ja aruanded ning teostab järjepidevat seiret projekti indikaatorite täitmise üle; 6.23. toetuse saaja tagab projekti eesmärkide saavutamise ning tagab projekti raames valmiva objekti eeldatava funktsionaalsuse taotluse rahuldamise otsusega määratud toetusega; 6.24. toetuse saaja teavitab kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes; 6.25. toetuse saaja tagab et partner täidab STS §-s 25 ja § 26 lõikes 6 sätestatud kohustusi; 6.26. toetuse saaja täidab kõiki õigusaktides sätestatud kohustusi; 7. EASil on õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada STS § 22 sätestatud alustel.  Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu Rahandusministeeriumile 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, mil isik pidi teada saama oma õiguste rikkumisest (STS § 51). (allkirjastatud digitaalselt) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Kontaktisik: Kadi Kaur arenduskonsultant [email protected]