„Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu

Rahandusministeerium Kliimaministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/1028 Rahandusministri määruse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ning arvamuse andmiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Tarmo Kivi [email protected], 5885 1476 Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  EELNÕU 09.10.2024 MÄÄRUS 30.09.2024 nr ….. Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 52 ja § 1821 lõike 5 alusel. Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruses nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõna „Rahandusministeerium“ tekstiosaga „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium“; 2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) taotluse esitamisel ei vasta hoone energiatõhususarv taotluse esitamise ajal kehtivatele ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määrus nr 63) nõuetele, millega sätestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded oluliselt rekonstrueeritavale hoonele kohalduvatele energiatõhususarvu piirväärtuse miinimumnõuetele;“; 3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Määruses mõistetakse kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuva üksusena läbivalt üksust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses ning kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksusena kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olevat valitsussektorisse kuuluvat üksust.“; 4) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Energiatõhususe tööde tegemisel tuleb rakendada ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ (edaspidi ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud määrus nr 36) sätestatud energiasäästumeetmeid. Energiatõhususe tööde tulemusel peab kogu hoone vastama vähemalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nr 63 sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarvu piirväärtuse ja energiatõhususe alates 1. märtsist 2025. aastal jõustuvatele nõuetele.“; 5) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui tegemist on mitmeotstarbelise hoonega või kui hoone kavatsetakse sellisena kasutusele võtta, peab toetuse taotleja tagama kogu hoone energiatõhususarvu vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nr 63 sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise alates 1. märtsist 2025. aastal jõustuvatele nõuetele.“; 6) paragrahvi 3 lõike 8 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) mille ainus eesmärk on paigaldada lokaalne salvestusseadmeta päikeseenergia tootmisseade ja see kasutusele võtta;“; 7) paragrahvi 3 lõike 8 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „heide“ sõnadega „või hoone tarnitud energia kasutus“; 8) paragrahvi 3 lõike 8 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) mille osaks on rekonstrueeritava hoone energiatarbe katmiseks peamise kütteallikana fossiilkütuseid kasutava energiatootmisüksuse paigaldamine või sellise lokaalse energiatootmisüksusega, mis kasutab peamise kütteallikana fossiilkütuseid, seotud tööd või samasisulised projekti elluviimise perioodil projekti väliselt tehtavad tööd;“; 9) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse määr sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse elanike arvust ning on määruse lisa 1 kohaselt 50–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.“; 10) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta on lisas 1 sätestatud individuaalse toetusmäära kohaselt 1 500 000 – 2 100 000 eurot ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 3 000 000 eurot × individuaalne toetusmäär;“; 11) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „480“ arvuga „600“; 12) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Ühes taotlusvoorus võib selle kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv on rahvastikuregistri andmetel taotlusvooru avamise aasta 1. jaanuari seisuga kuni 8000 elanikku, esitada kuni kaks taotlust ning selle kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv on üle 8000, kuni kolm taotlust.“; 13) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotleja võib esitada ka ainult ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ (edaspidi ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määrus nr 58), millega kehtestatakse elamu energiaauditile esitatavad nõuded, kohase energiaauditi vahearuande, millele kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud energiaauditile esitatavaid nõudeid, võttes arvesse hoone tegelikku kasutusotstarvet.“; 14) paragrahvi 9 lõike 4 punktis 5 asendatakse sõna „kahe“ sõnaga „kolme“; 15) paragrahvi 9 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Lõike 4 punktis 2 nimetatud energiatõhususarvud määratakse lähtudes ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruses nr 58 sätestatud taotluse esitamise ajal kehtivatest nõuetest.“; 2 16) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Lõike 4 punktis 4 nimetatud energiatõhususarvud määratakse lähtudes ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruses nr 58 alates 1. märtsist 2025. aastal jõustuvatest nõuetest.“; 17) paragrahvi 13 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) kui taotlusvooru eelarve võimaldab rahuldada kõik nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, siis selliseid taotlusi ei hinnata ega moodustata pingerida, ja rahuldatakse kõik nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused.“; 18) paragrahvi 17 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „abikõlblik, kui see on“ sõnadega „toetuse saaja poolt“; 19) paragrahvi 18 punkt 17 sõnastatakse järgmiselt: „17) juhul, kui projekti osana või projekti elluviimise perioodil projekti väliselt on paigaldatud eraldiseisev energiatootmisüksus, mis biokütuste kõrval või asemel võimaldab peamise kütusena kasutada ka fossiilkütuseid või on tehtud sellise energiatootmisüksusega seotud töid, kasutama projektiga seotud hoone kütmiseks kütusena vaid biokütuseid ja seda RTK nõudmisel tõendama;“; 20) paragrahvi 22 lõiked 4, 5 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 21) lisa 1 „Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär“ asendatakse lisaga 1 „Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär“ uues redaktsioonis; 22) lisa 2 „Nõuded hoone energiaauditile“ asendatakse lisaga 2 „Nõuded hoone energiaauditile“ uues redaktsioonis. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Lisa 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär Lisa 2 Nõuded hoone energiaauditile 3  Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2024 määrus nr xx „Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ Lisa 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär Kohaliku omavalitsuse üksus Maksimaalne toetusmäär Alutaguse vald 50% Anija vald 70% Antsla vald 70% Elva vald 70% Haapsalu linn 70% Haljala vald 70% Harku vald 50% Hiiumaa vald 67% Häädemeeste vald 70% Jõelähtme vald 52% Jõgeva vald 70% Jõhvi vald 70% Järva vald 70% Kadrina vald 70% Kambja vald 54% Kanepi vald 70% Kastre vald 57% Kehtna vald 70% Keila linn 64% Kihnu vald 70% Kiili vald 50% Kohila vald 65% Kohtla-Järve linn 70% Kose vald 58% Kuusalu vald 63% Loksa linn 70% Luunja vald 56% Lääne-Harju vald 69% Lääne-Nigula vald 70% Lääneranna vald 70% Lüganuse vald 70% Maardu linn 70% Muhu vald 68% Mulgi vald 70% Mustvee vald 70% Märjamaa vald 70% Narva linn 70% 4 Narva-Jõesuu linn 63% Nõo vald 64% Otepää vald 70% Paide linn 70% Peipsiääre vald 70% Põhja-Pärnumaa vald 70% Põhja-Sakala vald 70% Põltsamaa vald 70% Põlva vald 70% Pärnu linn 70% Raasiku vald 61% Rae vald 50% Rakvere linn 70% Rakvere vald 70% Rapla vald 70% Ruhnu vald 70% Rõuge vald 70% Räpina vald 70% Saarde vald 70% Saaremaa vald 70% Saku vald 50% Saue vald 54% Setomaa vald 70% Sillamäe linn 70% Tallinna linn 58% Tapa vald 70% Tartu linn 68% Tartu vald 54% Toila vald 70% Tori vald 69% Tõrva vald 70% Türi vald 70% Valga vald 70% Viimsi vald 50% Viljandi linn 70% Viljandi vald 70% Vinni vald 70% Viru-Nigula vald 70% Vormsi vald 70% Võru linn 70% Võru vald 70% Väike-Maarja vald 70% 5  Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2024 määrus nr xx „Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ Lisa 2 Nõuded hoone energiaauditile 1. Rakendamine Lisa 2 rakendatakse vaid siinse määruse raames tehtavatele energiaaudititele. Lisas on kajastatud määrusest tulenevad spetsiifilised nõuded, eritingimused, selgitused ja juhised, mis võivad erineda teistest samalaadsetest üleriigilistest või rahvusvahelistest nõuetest. 2. Alusdokumendid Energiaauditi koostamisel juhindutakse määruses, siinses lisas ning allolevates määrustes sätestatud nõuetest, arvestades seejuures et hoone praegusele olukorrale vastav energiatõhususarv (edaspidi ka ETA) leitakse taotluse esitamise ajal kehtivatest nõuetest lähtudes ja kavandatavate energiatõhusustööde aluseks olevad arvutused sh arvutused, mis on energiasäästutööde loetelu aluseks, ning energiatõhusustööde järgsed arvutused, tehakse alates 1. märtsist 2025. aastal jõustuvatest nõuetest lähtudes: • majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määrus nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ (edaspidi MTM nr 28); • ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi EIM nr 63); • majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“; • majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ (edaspidi MTM nr 58). 3. Energiaauditi koostaja pädevus Energiaauditi koostab spetsialist, kellel on alljärgnevas loetelus nimetatud kehtiv kutse Väljastatud Kutsesta Link, väljastatud kutseid, märkused kutse ndardi Kutsetunnistu versioon se väljastamise aeg Hoonete 6 20.09.2018 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standar energiaaudiitor, did/vaata/11228897 tase 6 Praegu kehtetu standard, mille alusel enam kutsetunnistusi ei väljastata, aga selle alusel väljastatud kutsetunnistused kehtivad, neid on 9 tk Viimane kaotab kehtivuse 10.12.2027 6  NB! Puudub dünaamilise simulatsiooni tegemise pädevus, selleks peab kasutama allhanke korras pädevat spetsialisti Energiaaudiitor, 7 16.04.2024 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standar tase 6 did/vaata/11250587 Asendab hoone energiaaudiitori, tase 6, kutsestandardit Selle alusel ei ole veel kutsetunnistusi väljastatud NB! Arvutusliku energiamärgise võib väljastada ainult väikeelamutele Diplomeeritud 5 al 22.06.2018 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standar energiatõhususe did/vaata/11250787 spetsialist, tase 7 Väljastatud 17 tk Osakutse 5 al 22.06.2018 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standar Energiakasutus did/vaata/11250787 e modelleerija, Väljastatud 41 tk tase 7 Ainult arvutusliku energiamärgise väljastamine Volitatud 4 al 22.06.2018 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standar energiatõhususe did/vaata/11250808 spetsialist, tase 8 Väljastatud 18 tk Kutse olemasolu tuleb kontrollida isikupõhiselt aadressil http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused. Kutse väljastaja on Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus. Energiakalkulatsioonid ja -arvutused tehakse MTM nr 58 § 292 kohase valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvara abil. Tegemist on arvutusega, mis ei pruugi kuuluda tavapärase energiaauditi koosseisu. Vajadusel peab audiitor kaasama pädeva spetsialisti, kes teeb nõutud arvutused valideeritud tarkvara abil. 4. Määruse § 9 lõikes 4 sätestatud lisanõuded auditile ja nende selgitused. 1) Hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri põhjal • enne taotluse koostamist tuleb kontrollida ehitusregistris olevate andmete korrektsust, nende olemasolu ja korrektsuse eest vastutab hoone omanik. Andmete korrektsust ja omavahelist kooskõla taotluses esitatud andmetega kontrollib RTK taotluse esitamise seisuga. Korrektsete andmete puudumisel on õigus tunnistada taotlus nõuetele mittevastavaks; • hoone laiendamise korral peab hoone köetava pinna hinnanguline töödejärgne suurenemine ruutmeetrites sisalduma energiaauditis nimetatud paketis, sealhulgas peab olema selgelt eristatud olemasoleva hoone energiasäästu parandamise töödega hõlmatud pind; • hoone laiendamise korral lisatakse energiaauditisse energiaauditi koostajale taotleja poolt esitatud laiendust käsitlevad lähteandmed. 7 2) Hoone praegusele olukorrale vastava energiatõhususarvu määramine selle tüüpilisel kasutusel käib järgmiselt: • energiaauditi koostamise käigus määratakse hoone praegusele olukorrale vastav energiatõhususarv tüüpilisel kasutusel; • energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse lähtudes ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruses nr 58 sätestatud taotluse esitamise ajal kehtivatest nõuetest. 3) Hoone parameetrite muutumisel lähtutakse alljärgnevast: • hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab auditist selguma lammutatava hoone ulatus. ETA, tulevased energia- ja ülalpidamiskulud ning CO2 heide tuleb leida allesjääva hooneosa kohta; • hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab audit ette nägema vältimatud kaasnevad tööd, nagu allesjääva vaheseina või vaheseinte soojustamine, katuse ja sokli korrastamine, vajalike avatäidete tegemine ning töödest mõjutatud tehnosüsteemide ümberprojekteerimine, -paigutamine või -korraldamine; • hoone puhul, mille köetav pind suureneb hoone laiendamise tulemusena, peab auditist selguma köetava pinna hinnanguline suurenemise ulatus. Tulevased energia- ja ülalpidamiskulud ning CO2 heide tuleb leida kavandatavate muudatuste eelse hoone kohta. 4) Soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koostamisel koos maksumuse kalkulatsioonidega, et viia kogu hoone energiatõhususarv tasemele, mis vastab hoone EIM nr 63-s sätestatud kasutusotstarbe või kasutusotstarvete alusel määratud hoone maksimaalsele lubatud ETA väärtusele, lähtudes 1. märtsil 2025. aastal jõustuvatest nõuetest, tuleb arvestada järgmisega: • tööde loeteluna tuleb käsitada energiatõhususe parendamise paketis nimetatud töid; • hoone laiendamisel peab olema selgelt eristatud ja eraldi välja toodud nende tööde loetelu, mille abil tehakse olemasoleva hoone energiasäästu parandamise tööd. Kui energiasäästutöid ja hoone laiendamise töid tehakse samal ajal, arvestatakse soovituslike energiatõhususe tööde loetelu ja maksumuse kalkulatsioonide koostamisel vaid algse hoone mahuga (ei tohi sisaldada laiendusega seotut); • hoone energiatõhususe parendamise pakett ehk soovituslik energiatõhususe tööde loetelu peab olema projekteerimishanke ja ehitushanke lähteülesandeks. 5) Energiatõhususe pakettidele energiatõhususarvude määramisel hoone tüüpilisel kasutusel valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvara abil (sealhulgas 3D- piltide, laienduse korral ka laienduse 3D- piltide abil), tuleb juhinduda alljärgnevast: • auditis kajastatavate pakettide arv võib olla väiksem MTM nr 28 § 6 lõike 5 punktiga 3 nõutud kolmest paketist juhul, kui auditis kajastatava(te) paketti(de) väiksem arv on tingitud taotleja ja audiitori vahelisest kokkuleppest. Pakettide arv peab olema piisav ja nende arv peab olema loogiliselt põhjendatud nii taotleja kui ka audiitori poolt; • olemas peab olema valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvara litsents; • auditisse tuleb lisada simulatsioonimudeli abil loodud hoone 3D-pildid (kajastatud peavad olema kõik fassaadid), lähteandmed MTM nr 58 lisa 2 kohaselt ja arvutustulemused sama määruse lisa 4 kohaselt; • energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruses nr 58 alates 1. märtsist 2025. aastal jõustuvatest nõuetest; 8  • hoone laienduse korral arvutatakse ETA kogu hoone kohta, st arvestatakse laiendusega. 6) Hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel arvutatakse arvestades alljärgnevat: • määruse § 9 lõike 4 punktis 5 sätestatud nõudeid rakendatakse üksnes sisendina hindamiskriteeriumides olevatele arvutustele (e-toetuse keskkonna taotlusvormile sisestatavad andmed) ja need ei ole seotud hoone energiaauditi koosseisus määratud ETA ega muude arvutustega; • ülalpidamiskulude ja tarnitud energia alla arvestatakse hoone sisekliima tagamiseks tehtavad kütte-, jahutus-, ventilatsiooni- ja valgustuskulud, tarbevee soojendamiskulud ning olme- ja muude elektriseadmete tööks tehtavad kulud. Ülalpidamiskulude alla kuuluvad ka hoone tehnosüsteemide hoolduskulud. Hoonesse tarnitud energia esitatakse energiaauditis kilovatt-tundides ning ülalpidamiskulud eurodes; • hindamiskriteeriumide sisendiks olevad kalkulatsioonid (hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia muutumise kalkulatsioonid) esitatakse vaid selle paketi kohta, mille kohta taotlus esitatakse; • hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid esitatakse järgmiste tabelite kujul: Tabel 1. Energiakasutuse muutumise kalkulatsioon Energiakasutus Viimased Prognoos Muutus Märkused kolm aastat Soojus, kWh/a Küte Ventilatsioon Tarbevee soojendamine Taastuvenergia … Soojus kokku, kWh/a Elekter, kWh/a Valgustus Seadmed Küte Ventilatsioon Soe tarbevesi Taastuvenergia … Elekter kokku, kWh/a Kütused, kWh/a Küte Ventilatsioon Tarbevee soojendamine …. Kütused kokku, kWh/a 9  Kõik kokku, kWh/a Köetava pinna kohta kWh/(m2a) Tabel 2. Ülalpidamiskulude muutumise kalkulatsioon Näitaja Viimased Prognoos Muutus, Märkused kolm aastat, € Ühik/a €/ühik €/a €/a Soojus Elekter Kütused Hooldus … Kõik kokku, € Köetava pinna kohta €/(m2a) 7) Hoone viimase kolme kalendriaasta tegelikud ja tõendatud keskmised tarbimisandmed pannakse kokku järgmiste kriteeriumide alusel: • arvutuste tegemisel lähtutakse tegelikest ja tõendatud raamatupidamislikest (v.a küttesoojus) viimase kolme kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest tarbimisandmetest. • küttesoojuse andmed (tarnitud energia) kalendriaasta kohta taandatakse normaalaastale, lähtudes välisõhu kraadpäevadest. Küttesoojuse ülalpidamiskulud kalendriaasta kohta leitakse konkreetse kalendriaasta tegeliku ja tõendatud küttesoojuse energiatariifi ning normaalaastaks taandatud konkreetse kalendriaasta tarnitud küttesoojuse energia korrutisena. Küttesoojuse energiatariif arvutatakse järgmise valemi järgi: tasutud küttesoojuse ülalpidamiskulud (kalendriaasta kokku) ÷ konkreetse kalendriaasta tarnitud küttesoojuse energia (kalendriaasta kokku); • kui viimase kolme aasta jooksul on hoones toimunud energiatarvet mõjutanud olulisi tegevusi või muutusi, võetakse aluseks vähemalt viimase ühe täisaasta, mis kajastab pärast energiatarvet mõjutanud tegevuste ja muutuste järgset olukorda, tegelikud ja tõendatud kulud. Viimase täisaasta valiku otsustab audiitor koos hoone omanikuga neile teadaoleva kohapealse olustiku põhjal. Selline tarbimisandmete korrigeerimine ja muutmine peab olema põhjendatud, mõistlik ja vajalik. Argumentatsioon tarbimisandmete korrigeerimise ja muutmise kohta lisatakse auditisse. 8) Projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed. Prognoosi koostamisel tuleb juhinduda alljärgnevast: • prognoosi koostamisel tuleb lähtuda energiaarvutuste baasaasta (nn EstonianTRY 1990- 2020) väliskliima tingimustest; • energiakalkulatsioonid tuleb teha valideeritud tarkvara abil; • energiakalkulatsioonide lähteandmed tuleb esitada MTM nr 58 lisa 2 ja arvutustulemused sama määruse lisa 4 vormil; • energiahindade puhul tuleb konkreetse energiakandja tariifiks (nt €/kWh) kasutada auditi objekti konkreetse energiakandja taotlusvooru avamise aastale eelnenud aasta viimase kuue kuu (juuli–detsember) aritmeetilist keskmist tariifi; • lokaalse taastuvenergia kasutusele võtmisel tuleb ka võrku müüdav elektrienergia hoone energiatarbimisest maha arvestada. See tähendab, et tarnitud elektrienergia väheneb 10  kogu lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia võrra. Lokaalselt toodetud soojusenergiana läheb arvesse ainult hoones tarbitud soojusenergia; • lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia aastane toodang ei tohi kõnealuse meetme jaoks tehtavates arvutustes (hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada 75 protsenti rekonstrueeritava hoone prognoositavast elektritarbimisest. Muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks tunnistatud hoones lokaalselt toodetava taastuva elektrienergia aastase toodangu kavandamisel tuleb juhinduda käesolevas määruses kehtestatud kasvuhoonegaaside heite ja tarnitud energia vähendamise nõude täitmisest; • lokaalselt toodetud taastuva soojusenergia aastane tarbimine ei tohi kõnealuse meetme jaoks tehtavates arvutustes (hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada 50 protsenti rekonstrueeritava hoone prognoositavast aastasest sooja tarbevee tarbimisest; • hoone projektijärgsed keskmised tarbimisandmed peavad sisaldama mõistlikke hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks; • kui energiatõhususe tööde elluviimine mõjutab konkreetse tehnosüsteemi energiatarbimist, tuleb energiaaudiitoril ja hoone omanikul tarbimisandmete prognoosimisel määrata selle konkreetse tehnosüsteemi aasta keskmine energiatarve auditi koostamise ajal parima teadaoleva info alusel; • kui energiatõhususe tööde elluviimine ei mõjuta konkreetse tehnosüsteemi energiatarbimist, tuleb energiaaudiitoril ja hoone omanikul tarbimisandmete prognoosimisel lähtuda konkreetse tehnosüsteemi viimase kolme aasta aritmeetilisest keskmisest tarbimisest (MWh). Näiteks kui sooja tarbevee süsteemi ei rekonstrueerita, on prognoositav sooja tarbevee energiatarbimine (MWh) võrdne viimase kolme aasta aritmeetilise keskmise tarbimisega (MWh); • olemasolevate valgustite asendamisel energiatõhusamatega ei tohi prognoositav valgustuse aastane energiakulu vähenemine ületada 1/3 esialgsest energiakasutusest. Muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks tunnistatud hoones lokaalselt toodetava taastuva elektrienergia aastase toodangu kavandamisel tuleb lähtuda siinse määruse kasvuhoonegaaside heite ja tarnitud energia vähendamise nõude täitmisest; • hoone laiendamise korral juhindutakse prognoositavate energiate arvutamisel olemasoleva hoone mõõtmetest (ei sisalda laiendust) ja kasutusotstarvetest. Neid olemasolevaid välispiirdeid, mis külgnevad vahetult laiendusega ja mis muutuvad seetõttu sisepiireteks või kui need lammutatakse või neid muudetakse, tuleb prognoositavate energiate (soojuskadude) arvutamisel käsitada endiselt kui olemasolevaid välispiirdeid, st nende ehitusfüüsikalised parameetrid (nt soojusläbivused) jäävad endiseks ja eeldus on, et piirde teisel pool on välisõhk. Näiteks kui hoone välisseinad soojustatakse ja hoonele ehitatakse peale lisakorrus, muudetakse dünaamilise simulatsiooni mudelis võrreldes olemasoleva olukorraga ainult välisseintega seotut (nt soojusläbivused, joonsoojusläbivused) ja olemasoleva hoone osa lagi, mis varem oli katus, jääb mudelis endiselt katuseks (sama soojusläbivus, teisel pool on välisõhk jms). Näiteks kui hoone muutub pikemaks ja seetõttu lammutatakse olemasolev välissein või muudetakse seda (nt tehakse avasid vms), jääb see sein mudelis ikka endiseks (seina, avatäite jms soojusläbivus ja mõõtmed, teisel pool seina on välisõhk). 9) Juhised dünaamilise simulatsioonimudeli koostamiseks ja arvutustulemuste kasutamiseks. 11  • Kõigepealt tuleb koostada hoone energiabilanss, lähtudes viimase kolme aasta tegelikest energiatarbimistest, ja selle järgi kalibreerida praeguse olukorra kohane simulatsioonimudel (edaspidi M1); • Mudelis M1 asendatakse olemasolevad õhuvooluhulgad, ruumiõhu temperatuurid, kasutusajad, vabasoojused jms EIM nr 63 ja MTM nr 58 kohaste tüüpiliste tingimustega, mis kehtivad kuni 28.02.2025, sh on baasaastaks nn Estonian-TRY 1970‒2000. Simulatsiooni tulemusi kasutatakse tüüpilisel kasutusel olemasolevale olukorrale vastava ETA määramisel. Seda mudelit nimetatakse edaspidi mudeliks M2; • Mudelis M1 muudetakse vastavalt konkreetses paketis kavandatud meetmetele sisendparameetreid (nt piirete soojusläbivused, õhuvooluhulgad, SFP-d, valgustuse W/m2 jms). Saadud tulemusi kasutatakse projektijärgsete prognoositavate energiakasutustena (tabelis „Energiakasutuse muutumise kalkulatsioon“ veerg „prognoos“). Energiaarvutuste baasaasta on nn Estonian-TRY 1990‒2020. Seda mudelit nimetatakse edaspidi mudeliks M3; • Konkreetse paketi mudelis M3 asendatakse prognoositavad parameetrid (nt õhuvooluhulgad, vabasoojused, kasutusprofiilid, ruumiõhu temperatuurid jms) EIM nr 63 ja MTM nr 58 kohaste tüüpiliste tingimustega, mis kehtivad alates 01.03.2025. Energiaarvutuste baasaastaks on nn Estonian-TRY 1990‒2020. Simulatsiooni tulemusi kasutatakse paketi tüüpilisele kasutusele vastava ETA määramisel; • Hoone laiendamise korral tehakse järgmist: o koostatakse mudel M1 ja M2 sarnaselt eespool kirjeldatule; o mudelis M1 muudetakse konkreetses paketis loetletud olemasolevasse hoonemahtu kavandatud meetmete põhjal sisendparameetreid (nt piirete soojusläbivused, õhuvooluhulgad, SFP-d, valgustuse W/m2 jms). Kui mingi välispiire muutub laienduse tõttu tinglikult sisepiirdeks, tuleb mudelis siiski seda piiret käsitada samamoodi, nagu oli tehtud mudelis M1 (soojusläbivused, mõõtmed jms jäävad endiseks, teisel pool piiret on välisõhk jms). Energiaarvutuste baasaastaks on nn Estonian-TRY 1990‒2020. Saadud tulemusi kasutatakse projektijärgse prognoositava energiakasutusena (tabelis „Energiakasutuse muutumise kalkulatsioon“ veerg „prognoos“); o iga paketi kohta koostatakse hoone mudel koos laiendusega. Mudel peab kajastama hoonet tervikuna nii, nagu see on kavandatud, st sisaldama nii olemasolevat hoone osa koos paketis sisalduvate energiatõhususmeetmetega kui ka laiendatavat osa, arvestades kavandatavaid kasutusotstarbeid ja energiatõhususe printsiipe. Kui hoone olemasoleva osa mõni välispiire muutub sisepiirdeks või see lammutatakse, siis sellisena seda ka mudelis kirjeldatakse. Mudeli koostamisel juhindutakse EIM nr 63 ja MTM nr 58 kohastest tüüpilistest tingimustest, mis kehtivad alates 01.03.2025. Energiaarvutuste baasaasta on nn Estonian-TRY 1990‒2020. Simulatsiooni tulemusi kasutatakse paketi tüüpilisele kasutusele vastava ETA määramisel. 10) CO2 heitkoguse vähenemise prognoos: auditis tuleb välja arvutada taotletava paketiga saavutatav CO2 heitkoguse kokkuhoid, mille arvutamisel tuleb lähtuda allolevast: • tarnitud elektrienergia (MWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks tuleb kasutada eriheitetegurit 0,674 t CO2/MWh; • tarnitud kaugkütte ja kaugjahutuse energia (MWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks tuleb kasutada eriheitetegurit 0,127 t CO2/MWh; • kui hoones ei ole tarbitud kaugkütte soojusenergiat, tuleb juhinduda soojusenergia tootmiseks kasutatud kütus(t)e kogustest ning teha CO2 heitkoguse arvutus, lähtudes 12 keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrusest nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“. 13  SELETUSKIRI Regionaal- ja põllumajandusministri määruse "Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Regionaal- ja põllumajandusministri määruse "Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse toetuse andmise tingimusi, et võimaldada läbi viia taotlusvoorud moderniseerimisfondi vahenditest kohaliku omavalitsuse üksuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks. Selleks muudetakse toetusmeetme rakendamise eest vastutajat, täpsustatakse toetuse andmise tingimustes kasutatavaid mõisteid, muudetakse taotlejatele kohalduvad individuaalsed toetuse määrad ning piirangud maksimaalsetele toetuse suurustele ja esitatavate taotluste maksimaalsele arvule. Oluline osa muudatustest on seotud asjaoluga, et taotluste esitamise ja projektide elluviimise aja vahel on Kliimaministeeriumi valitsemisalas jõustumas (muudatuste jõustumise aeg 1. märts 2025.a) hoonete energiatõhususe uued miinimumnõuded ja uuendatakse hoonete energiakasutuse arvutamise aluseks olevaid alusandmeid mõjutavad alusparameetrid, mistõttu on vajalik reguleerida milliseid nõudeid projekti koosseisus esitatava energiaauditi koostamisel ja andmete esitamisel kohaldatakse. Eelnõu kohaselt esitatakse üldpõhimõttena andmed olemasoleva hoone rekonstrueerimise eelse seisundi, sh oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarvu piirväärtusele mittevastavuse tõendamise kohta taotluse esitamise ajal ehk muudatuste jõustumise eelselt kehtivate tingimuste kohaselt ja energiatõhusustööde kavandamisel arvestatakse uute, alates 1. märtsist 2025. a kehtima hakkavate nõuetega. Eeltoodud käsitlus võimaldab kõiki esitatud projekte samadel alustel hinnata ja väldib olukorda, kus ehitusloa taotlemisel alates 1. märtsist 2025. a tuleks ehitusloa saamiseks ja uutele nõuetele vastamiseks taotluses esitatud lahendust oluliselt muuta. Tehtavad muudatused ei mõjuta haldusmenetluse seadusest tulenevalt muudetava määruse alusel juba toetust saanud projektide elluviimist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu osakonna nõunik Tarmo Kivi (telefon 5885 1476, e-mail [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis kohalike omavalitsuste osakonna õigusvaldkonna juht Martin Kulp (telefon 5885 1442, e-mail [email protected]). Eelnõu keelelist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165; [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord” (edaspidi kehtiv määrus) (RT I, 28.09.2023, 21) paragrahve 2, 3 6, 8, 9, 13, 18 ja 22 ning asendatakse kehtiva määruse lisa 1 („Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär“) ja lisa 2 („Nõuded hoone energiaauditile“). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahekümne kahest punktist. Eelnõu punkt 1 Eelnõu punktiga 1 muudetakse kehtiva määruse paragrahvi 2 lõikes 1 sätestatud meetme rakendamise koordineerimise eest vastutajat. Kehtiva määruse kohaselt vastutab meetme rakendamise koordineerimise eest Rahandusministeerium, eelnõus kavandatud muudatuse järgselt vastutab meetme rakendamise koordineerimise eest Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Muudatus tuleneb peaministri 19. aprilli 2023. a korraldusest nr 25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ ning asjaolust, et riigi eelarvestrateegias 2024-2027 (Lisa 5) on moderniseerimisfondi vahenditest aastatel 2021–2030 rakendamiseks kavandatud meetme „Avaliku sektori hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia programm” alameetme „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususe parandamine” rakendamise eest vastutajaks määratud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Eelnõu punkt 2 Eelnõu punktiga 2 sõnastatakse paragrahvi 3 lõike 2, millega sätestatakse energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritavale hoonele esitatavad nõuded, punkt 3 järgmiselt: „3) taotluse esitamisel ei vasta hoone energiatõhususarv taotluse esitamise ajal kehtivatele ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määrus nr 63) nõuetele, millega sätestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded oluliselt rekonstrueeritavale hoonele kohalduvatele energiatõhususarvu piirväärtuse miinimumnõuetele;“. Muudatus on seotud asjaoluga, et Kliimaministeeriumi valitsemisalas on projektide elluviimise perioodil jõustumas (muudatuste jõustumise aeg 1. märts 2025.a) hoonete energiatõhususe uued miinimumnõuded ja uuendatakse hoonete energiakasutuse arvutamise aluseks olevaid alusandmeid mõjutavaid alusparameetreid. Sellest tulenevalt on vajalik reguleerida, milliseid nõudeid projekti koosseisus esitatava energiaauditi koostamisel ja andmete esitamisel kohaldatakse. Eelnõu kohaselt esitatakse üldpõhimõttena andmed olemasoleva hoone rekonstrueerimise eelse seisundi, sh oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarvu piirväärtusele mittevastavuse tõendamise kohta taotluse esitamise ajal ehk muudatuste jõustumise eelselt kehtivate tingimuste kohaselt ja energiatõhusustööde kavandamisel arvestatakse uute, alates 1. märtsist 2025. a kehtima hakkavate nõuetega. Vastavalt eeltoodud põhimõttele on muudetud ka lisa 2 („Nõuded hoone energiaauditile“). Eelnõu punkt 3 Eelnõu punktiga 3 täiendatakse kehtiva määruse paragrahvi 3 lõikega 21 järgmises sõnastuses: „Määruses mõistetakse kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuva üksusena läbivalt üksust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses ning kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksusena kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olevat valitsussektorisse kuuluvat üksust.“ Tegemist on kasutatavate mõistete selgitusega, mille vajadus on üles kerkinud varem läbi viidud taotlusvoorus. Ühtlasi tagab see täpsustus, et võimalike taotlejate ring oleks selgelt piiritletud avaliku sektoriga. Eelnõu punkt 4 2 Eelnõu punktiga 4 sõnastatakse paragrahvi 3 lõige 3, mis sätestab normid, millest tuleb energiatõhususe tööde tegemisel juhinduda, järgmiselt: „Energiatõhususe tööde tegemisel tuleb rakendada ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ (edaspidi ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud määrus nr 36) sätestatud energiasäästumeetmeid. Energiatõhususe tööde tulemusel peab kogu hoone vastama vähemalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nr 63 sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarvu piirväärtuse ja energiatõhususe alates 1. märtsist 2025. aastal jõustuvatele nõuetele.“. Eelnõu kohaselt juhindutakse energiatõhusustööde kavandamisel igal juhul, isegi siis kui teoreetiliselt on võimalik ehitusloa taotlus esitada enne 1. märtsi 2025. a., uutest, alates 1. märtsist 2025. a jõustuvatest nõuetest. Eeltoodud käsitlus võimaldab kõiki esitatud projekte samadel alustel hinnata ja väldib olukorda, kus ehitusloa taotlemisel pärast 1. märtsi 2025. a tuleks ehitusloa saamiseks ja uutele nõuetele vastamiseks taotluses esitatud lahendust oluliselt muuta. Uute nõuetega arvestamine tagab tööde teostamise järgselt avaliku sektori hoonete kehtivatele energiatõhususnõuetele vastavuse. Kuigi tavapärases praktikas veel mittejõustunud nõudeid ei kohaldata, on see antud toetusmeetme puhul mitmel põhjusel otstarbeks, tagades üleminekuperioodil vastavuse viimastele teadaolevatele nõuetele, võimaldades omavahel konkureerivaid projekte võrdsetel alustel hinnata ja vältides suure osa projektide projektlahenduse ümbertegemist vastavalt ehitusloa andmise hetkel kehtivatele tingimustele ning sellega kaasnevate kulude kandmist. Suurema osa projektide eeldatav ehitusloa taotlemise hetk jääb aega pärast 1. märtsi 2025. aastal. Kaasneva positiivse mõjuna avaldub uute tingimuste kohaselt koostatud energiaauditite ja nendele vastavate energiatõhususpakettide koostamisel avaliku sektori teed näitav roll ja tekib vajalik praktika, et uute nõuete jõustumisel oleks üleminek sujuvam. Eelnõu punkt 5 Eelnõu punkiga 5 sõnastatakse ümber määruse paragrahvi 3 lõige 4, millega täpsustatakse mitmeotstarbelise hoone energiatõhususarvu määramisele kohalduvat. Muudetakse kehtiva sätte sõnastust ja sätestatakse muudatusena nõue lähtuda mitmeotstarbelise hoone energiatõhususarvu määramisel alates 1. märtsist 2025. aastal jõustuvatest nõuetest. Muudatuse põhjendus on esitatud eelnõu punkti 4 selgituses. Eelnõu punkt 6 Eelnõu punkiga 6 muudetakse paragrahvi 3 lõike 8, millega sätestatakse piirangud millisel juhul projekti ei toetata, punkti 2 ja sõnastatakse see järgmiselt: „2) mille ainus eesmärk on paigaldada lokaalne salvestusseadmeta päikeseenergia tootmisseade ja see kasutusele võtta;“. Kehtiva sätte sõnastuse kohaselt on välistatud projektid, mille ainsaks eesmärgiks on taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt, samas võib sellisteks projektiga soovitud tegevusteks olla näiteks hoones oleva õlikatla asendamine pelletikatlaga, mis võiks juhul kui hoone muus osas vastab projekti tulemusele seatud nõuetele, olla lubatav. Sätte eesmärk selle kehtivas sõnastuses oli eelkõige välistada ainsa tegevusena päikeseelektrijaamade rajamist, mis printsiibis võiks olla isetasuv ega vaja toetust. Eelnõuga kavandatava muudatusega kitsendatakse toetuse andmise piirangut päikeseenergia tootmisseadmetele paigaldamisele. Muudatuse järgselt on siiski lubatud projekti ainsa tegevusena eraldi päikeseenergia tootmisseadme paigaldamine, tingimusel, et selline lahendus sisaldab salvestusseadet. Täidetud peavad olema ka teised määruses toodud nõuded, ehk hoone oma projektieelses seisus ei vasta oluliselt rekonstrueeritavale hoonele kohalduvatele energiatõhususarvu piirväärtuse miinimumnõuetele ja energiatõhususe tööde tulemusel peab kogu hoone vastama vähemalt ehitusseadustiku § 65 3 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nr 63 sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarvu piirväärtuse ja energiatõhususe alates 1. märtsist 2025. aastal jõustuvatele nõuetele. Muudatuse mõju võib lugeda pigem väikeseks, kuna eeldatavalt sisalduvad eeltoodud nõuete täitmiseks projekti kooseisus täiendavad energiatõhusustööd. Eelnõu punkt 7 Eelnõu punkiga 7 täiendatakse paragrahvi 3 lõike 8, millega sätestatakse piirangud millisel juhul projekti ei toetata, punkti 3 sõnastust ja täiendatakse seda tingimusega, et meetmest ei toetata projekti, mille elluviimise tulemusel hoone tarnitud energia kasutus suureneb. Kehtiva määruse tingimuste kohaselt on piiranguks vaid tingimus, et projekti elluviimise tulemusel ei tohi suureneda kasvuhoonegaaside heide. Üldjuhul on kasvuhoonegaaside heite vähenemine ja tarnitud energia kasutuse vähenemine omavahelises seoses, mistõttu ei ole kehtivas määruses meetmest projektide toetamise välistusena energiakasutuse tõusu eraldi välja toodud. Mõnel juhul, eelkõige kui hoone nõutava sisekliima tagamiseks on vaja välja ehitada sundventilatsioon, võib hoolimata tavapärastest energiasäästutöödest olla tarnitud energia vähenemine väike või negatiivne. Sättega tagatakse, et toetust saavad projektid mis panustavad igal juhul riikliku energiasäästukohustuse täitmisesse. Eelnõu punkt 8 Eelnõu punkiga 8 muudetakse paragrahvi 3 lõike 8, millega sätestatakse piirangud millisel juhul projekti ei toetata, punkti 6 sõnastust ja sõnastatakse see järgmiselt: „6) mille osaks on rekonstrueeritava hoone energiatarbe katmiseks peamise kütteallikana fossiilkütuseid kasutava energiatootmisüksuse paigaldamine või sellise lokaalse energiatootmisüksusega, mis kasutab peamise kütteallikana fossiilkütuseid, seotud tööd või samasisulised projekti elluviimise perioodil projekti väliselt tehtavad tööd;“. Eelnõus kavandatud muudatusega leevendatakse kehtivaid tingimusi, mis välistasid igal juhul hoone energiatarbe katmiseks kütteallikana fossiilkütuseid kasutava energiatootmisüksuse paigaldamise või sellise energiatootmisüksusega tehtavad tööd. Eelnõu kohase muudatuse järgselt on näiteks võimalik toetada projekti, mille osaks on hoone energiatarbe katmiseks peamise mittefossiilseid kütuseid kasutava energiatootmisüksuse (peamine kütteallikas, millega tagatakse küttevarustus tavatingimustes) tipukoormuse katmiseks mõeldud lahendus, mis kasutab vedelaid või gaasilisi fossiilkütuseid nagu näiteks lisakütteallikas soojuspumbaga põhikütte tipukoormuse katmiseks kombineeritud süsteemis. Endiselt ei ole võimalik toetust anda projektile mille osaks on eraldiseisev fossiilsetel kütustel töötav katel, mis ei ole osa kombineeritud süsteemist. Hoonete energiatõhususe (EL) 2024/127522 (EPBD) direktiivi artikli 17 lõike 15 ülevõtmisega ei anna liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2025 enam rahalisi stiimuleid fossiilkütustel töötavate eraldiseisvate katelde paigaldamiseks. Eelnõu kohaselt ei ole toetatavate projektide puhul fossiilkütuseid kasutavate eraldiseisvate katelde paigaldamine lubatud ka omafinantseeringust. Eelnõu punktid 9-11 Eelnõu punktidega 9-11 tehakse muudatused kehtiva määruse paragrahvi 6 („Toetuse ja omafinantseeringu suurus“) lõigetes 1 ja 2. Eelnõu punktiga 9 muudetakse kohaliku omavalitsuse üksustele kohalduvat toetuse määra vahemikku ajutiselt seniselt 40-70 protsendilt 50-70 protsendile. Muudatus on tingitud omavalitsuste investeerimisvõimekuse ajutisest langusest, sealhulgas Harjumaa omavalitsuste investeeringute tegemise võimekuse langusest seoses lähiaastail mõju avaldavate tulubaasi muudatustega. Sellest tulenevalt muudetakse eelnõuga kavandatavate muudatuste järgselt avatava vooru eel kohaliku omavalitsuse individuaalse toetusmäära arvutamise aluseid (selgitatud eelnõu punkti 21 muudatuse juures) ja maksimaalse toetuse määra kehtestamisel lähtutakse põhimõttest, et ühegi taotleja 4 maksimaalne individuaalne toetuse määr abikõlblikest kuludest arvestatuna ei ole toetuse taotlemisel väiksem kui 50 protsenti. Muudatus avaldab enim mõju suurema laekuva tuluga omavalitsustele, kes kehtiva määruse tingimuste kohaselt said taotleda toetust maksimaalselt 40 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Eeltoodust tulenevalt korrigeeritakse eelnõuga toetuse andmisel individuaalsest toetuse määrast sõltuvaid piiranguid toetuse andmisel. Muudetakse taotleja individuaalsest toetuse määrast sõltuvaid piiranguid maksimaalse toetuse suurusele ühe rekonstrueeritava hoone ja rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Kehtivas määruses on maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta vastavalt määruse lisas 1 sätestatud individuaalsele toetusmäärale 960 000 – 1 680 000 eurot ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 2 400 000 eurot × individuaalne toetusmäär. Seejuures madalaim individuaalne toetusmäär on 40%. Eelnõuga kehtestatakse maksimaalseks toetuse suuruseks ühe rekonstrueeritava hoone kohta vastavalt eelnõu lisas 1 sätestatud individuaalsele toetusmäärale 1 500 000 – 2 100 000 eurot ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 3 000 000 eurot × individuaalne toetusmäär. Seejuures madalaim individuaalne toetusmäär on 50%. Eelnõuga muudetakse alusparameetrit 3 000 000 eurot (eeldatav projekti maksumus), mille kaudu individuaalset toetusmäära kohaldades maksimaalne individuaalne toetuse suurus leitakse. Alusparameeter on tuletatud järgmistest tingimustest: eeldatav tööde maksumus ühe ruutmeetri kohta on 1200 eurot ja eeldatav hoone abikõlblik köetav pind on 2500 ruutmeetrit, millele vastav kogukulu ühe sellise hoone kohta on 3 000 0000 eurot. Kehtivas määruses kasutatavad tingimused on vastavalt 1200 eurot ja 2000 ruutmeetrit, millele vastav kogukulu ühe sellise hoone kohta on 2 400 000 eurot. Seega on eelnõuga kavandatavate muudatuste järgselt toetusmeede senisest sobivam just mõnevõrra suurematele hoonetele. Projekti individuaalne maksimaalne toetuse suurus leitakse korrutades hoone abikõlblike ruutmeetrite arv maksimaalse individuaalse toetuse suurusega ühe ruutmeetri kohta. Seejuures, kui saadud tulemus ületab individuaalset maksimaalse toetuse suurust hoone kohta, tuleb seda ületav osa katta omafinantseeringu suurendamisega. Toetuse lõplik suurus ja toetusmäär ühe rekonstrueeritava hoone kohta sõltub tööde reaalsest maksumusest, kuid see ei või ületada kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalsest toetuse määrast sõltuvat maksimaalset toetuse suurust ühe rekonstrueeritava hoone kohta ega taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti maksimaalset toetuse summat ja toetusmäära. Eelnõu punkt 12 Eelnõu punktiga 12 muudetakse paragrahvi 8 lõiget 4, mis sätestab maksimaalse lubatava esitatavate taotluste arvu. Eelnõu kohaselt võib selle kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv rahvastikuregistri andmetel on taotlusvooru avamise aasta 1. jaanuari seisuga kuni 8000 elanikku, esitada kuni kaks taotlust ning kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv on üle 8000, kuni kolm taotlust. Kehtiva määruse kohaselt on alla 8000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuse kohta lubatud esitada üks ja üle 8000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuse kohta kaks taotlust. Taotlusvoorus mahuga 35 mln eurot oleks võimalik kehtivate tingimuste kohaselt, juhul kui toetust taotletakse maksimaalses võimalikus ulatuses, toetada 20 projekti, eelnõuga kavandatud tingimuste kohaselt 16 projekti. Senisel kogemusel taotlusvoorude läbiviimisel on toetust saavate projektide arv suurem, kuna vajalike abikõlblike tööde maht, et viia hoone nõutavasse energiaklassi on erinev ja hooned ei vaja tihti tervikrenoveerimist vaid nõutav energiatõhususarv saavutatakse ka väiksema tööde mahuga. Rohkemate taotluste esitamise võimalus luuakse selleks, et keerulistes majandustingimustes tagada toetusvahendite 5 kasutuselevõtt taotlejate poolt, kellel on see võimekus. Arvestatud on, et paljud omavalitsused on samasuunalisi investeeringuid juba ellu viimas või ammendanud oma finantseerimisvõimekuse. Rohkema arvu taotluste esitamise võimalus võib leida kasutust pigem üksikutel juhtudel ja suuremate omavalitsuste poolt, või omavalitsuste poolt, kes taotlevad toetust objektidele, mille vajalike tööde maht ja tööde eelarve on väike. Eelnõu punkt 13 Eelnõu punktiga 13 sõnastatakse ümber paragrahvi 9 lõige 2. Lühendatakse viidet määruses viidatavale majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrusele nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“. Eelnõu punkt 14 Eelnõu punktiga 14 tehakse muudatus paragrahvi 9 lõike 4 punktis 5, mille kohaselt tuleb hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonide aluseks võtta kehtivas määruses sätestatud kahe aasta asemel tegelikud ja tõendatud hoone viimase kolme kalendriaasta keskmised tarbimisandmed. Muudatusega taastatakse algne olukord, kus analoogsetes kohalikele omavalitsustele suunatud kvoodikauplemise tuludest rahastatavates toetusmeetmete tingimustes oli samuti nõutav esitada kolme aasta keskmised tarbimisandmed. Andmete esitamisele kohalduv muudeti tulenevalt COVID-19 viiruse levikust tingitud mõjust hoonete kasutusele, mis ei võimaldanud adekvaatselt hinnata hoonete energiatarbimist kui arvutustesse kaasati 2020. aasta. Eelnõu punktid 15 ja 16 Eelnõu punktidega 15 ja 16 tehakse muudatused millega täpsustatakse määruse paragrahvi 9 lõikes 4 nõutava energiaauditi kooseisus esitatavale informatsioonile kohalduvaid nõudeid. Eelnõu punktiga 15 tehakse muudatus paragrahvi 9 lõikes 5, millega täpsustatakse, et hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv määratakse taotluse esitamise ajal kehtivatest majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015.a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ sätestatud nõetest lähtuvalt. Eelnõu punktiga 16 täiendatakse paragrahvi 9 lõikega 51 mille kohaselt lõike 4 punktis 4 nimetatud energiatõhususarvud ehk energiatõhususe parendamise pakettide energiatõhususarvud määratakse lähtudes ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruses nr 58 alates 1. märtsist 2025. aastal jõustuvatest nõuetest. Eelnõu punkt 17 Eelnõu punktiga 17 täiendatakse paragrahvi 13 punktiga 6, mille kohaselt juhul kui taotlusvooru eelarve võimaldab rahuldada kõik nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, siis nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi ei hinnata, pingerida ei moodustata ja rahuldatakse kõik nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused. Säte võimaldab lühendada menetluseks kuluvat aega. Eelnõu punkt 18 Eelnõu punktiga 18 täiendatakse paragrahvi 17 lõiget 1 tingimusega, et kulu on toetuse maksmiseks abikõlblik, kui see on toetuse saaja poolt tegelikult kantud. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus toetuse maksmiseks soovitakse esitada kulusid, mis on makstud kolmandate isikute, mitte toetuse saaja poolt. Eelnõu punkt 19 Eelnõu punktiga 19 sõnastatakse paragrahvi 18 punkt 17 ümber järgmiselt: „17) juhul, kui projekti osana või projekti elluviimise perioodil projekti väliselt on paigaldatud eraldiseisev energiatootmisüksus, mis biokütuste kõrval või asemel võimaldab peamise 6 kütusena kasutada ka fossiilkütuseid või on tehtud sellise energiatootmisüksusega seotud töid, kasutama projektiga seotud hoone kütmiseks kütusena vaid biokütuseid ja seda RTK nõudmisel tõendama;“. Säte käsitleb juhtu, kus põhikütteallikana paigaldatakse projekti elluviimise perioodil näiteks katel, mis võimaldab kasutada nii bio- kui ka fossiilkütuseid või tehakse sellise katlaga seotud töid (näiteks selle kasutusea pikendamiseks või koormuse suurendamiseks). Muudatuse kohaselt peab sellise eraldiseisva energiatootmisüksuse, mis ei ole kombineeritud taastuvenergiaga ja mis tehniliselt võimaldab kütusena kasutada nii bio- kui ka fossiilkütuseid, puhul kasutama kütusena vaid biokütuseid ja seda RTK nõudmisel tõendama. Nõue ei kehti kütteperioodil lühialaliselt tipukoormuse katmiseks kombineeritud süsteemi lisatud katlale. Eelnõu punkt 20 Eelnõu punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 22 „Toetuse tagasinõudmine“ lõiked 4; 5 ja 8. Kehtetuks tunnistatavad sätted on seotud fikseeritud toetuse tagasinõudmise määradega. Muudatuse järgselt määrusega fikseeritud tagasinõude määrasid ei sätestata ehk vaikimisi on tagasinõude määrad vahemikus 0-100%. RTK juhindub toetuse tagasinõudmisel rikkumise asjaoludest ja hindab tagasinõude proportsionaalsust ning määrab tagasinõutava toetuse määra kaalutlusotsuse alusel. Seejuures tuleb lähtuvalt paragrahvi 22 lõikest 13 toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses toetuse tagasimaksmise määra põhjendada. Eelnõu punkt 21 Eelnõu punktiga 21 asendatakse määruse lisa 1 „Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär“. Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetuse määra leidmisel kasutatakse varasemalt ellu viidud (sh muudetava määruse alusel) samasisuliste toetusmeetmete taotlusvoorudes kasutatuga analoogset põhimõtet, jagades kohaliku omavalitsuse üksused toetusmäära skaalal tulu järgi elaniku kohta. Tuludena võetakse arvesse 2023. a maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfondi tulude-kulude tasanduse osa aasta seisuga. Elanike arv arvestatakse rahvastikuregistri andmete alusel 2023. aasta 1. jaanuari seisuga. Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetusmäära leidmisel kasutatakse 2024. aastal avatavas taotlusvoorus korrigeeritud valemit, mille kohaselt minimaalset toetusmäära rakendatakse omavalitsustele kelle tulu elaniku kohta on suurem või võrdne kui 137% Eesti keskmisest tulemusest ning maksimaalset toetusmäära omavalitsustele, kelle tulu elaniku kohta on väiksem või võrdne kui 94% Eesti keskmisest tulemusest ehk vastavalt 1900 eurot ja 1300 eurot. Seletuskirja punktide 9-12 selgituses toodud põhjusel rakendatakse ajutiselt järgmistes 2024 ja 2025 aastal avatavates Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusel olevates CO2 kvoodikauplemise tuludest ja moderniseerimisfondi vahenditest rahastatavates taotlusvoorudes ajutist erandit, et ühegi omavalitsusüksuse maksimaalne toetusmäär abikõlblikest kuludest ei ole väiksem kui 50%. Erandina kohaldatakse kõikide väikesaareliste omavalitsusüksuste puhul maksimaalset toetusmäära, milleks on 70% abikõlblikest kuludest. Eelnõuga kavandatavate muudatuste järgselt muutub toetusmäär võrreldes eelmises taotlusvoorus kehtinud tingimustega soodsamaks 59-l ja jääb samaks 20-l omavalitsusüksusel. Maksimaalset toetusmäära rakendatakse 54 kohaliku omavalitsuse üksuse puhul. 7  Kohaliku omavalitsuse üksuste arv toetusmäära vahemikes, 2024 voor 60 54 50 40 30 20 10 6 5 6 4 4 0 50% 50-55% 55-60% 60-65% 65-70% 70% Eelnõu punkt 22 Eelnõu punktiga 22 asendatakse määruse lisa 2 „Nõuded hoone energiaauditile“. Lisa 2 „Nõuded hoone energiaauditile“ sisaldab konkreetselt antud toetusmeetme raames asjakohaseid nõudeid ja juhiseid taotlejale ning energiaaudiitorile. Nõutav energiaaudit erineb tavapärasest, kuna eeldab kõikide taotluste ja nendes sisalduvate olemasoleva olukorra andmete ja energiasäästutööde tulemuse võrreldavale tasemele viimist. Taotluste omavahelisel võrdlemisel, millest juhul kui soovitav toetuse maht kokku ületab vooru eelarvet, sõltub toetuse saamine. Muudatused on peamiselt seotud taotluse esitamise ja projektide elluviimise vahelisel perioodil muutuvate nõuetega energiasäästu arvutamisel, millest tulenevalt on selgelt välja toodud nõue, et hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv leitakse lähtuvalt taotluse esitamise ajal kehtivatest nõuetest ja kavandatavate energiatõhusustööde järgsed arvutused, sh arvutused mis on energiasäästutööde loetelu aluseks, lähtuvalt alates 1. märtsist 2025.a jõustuvate nõuete kohaselt. Eeldatava taotlusvooru avatud olemise ja positiivse toetusotsuse saavate projektide elluviimise aja vahel on Kliimaministeeriumi valitsemisalas jõustumas (muudatuste jõustumise aeg 1. märts 2025.a) hoonete energiatõhususe uued miinimumnõuded ja uuendatakse hoonete energiakasutuse arvutamise aluseks olevaid alusandmeid mõjutavad alusparameetrid, mis omakorda mõjutavad kavandatavate tööde projekteerimistingimusi ja lahendust. Uuenevad nõuded on avalikult kätte saadavad Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/119032024001 RT I, 19.03.2024, 5 „Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” ning 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” muutmine“ Täiendavalt ajakohastatakse lisas 2 energiaauditi koostaja pädevusele kohalduv ja uuendatakse CO2 heite arvutamiseks kasutatavad eriheitetegurid ning viited alusandmetele millest tuleb auditi koostamisel juhinduda. Ühtlasi korrigeeritakse selgitusi, mis on eelmise taotlusvooru kogemusel segadust tekitanud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 8 4. Määruse mõjud Määruse eelnõu rakendamisega võimaldatakse läbi viia täiendavad taotlusvoorud kohaliku omavalitsuse üksuse hoonefondi energiatõhususe parandamiseks. Investeeringud panustavad riikliku energia- ja kliimakava ning rekonstrueerimise strateegia elluviimisesse. Ühtlasi kaasajastatakse avalikes hoonetes pakutavate teenuste kvaliteeti ja vähendatakse hoone ülalpidamiskulusid tulevikus. Toetuse andmisel arvestatakse toetuse suuruse määramisel taotlejate võimekust, mis panustab ühtlasema regionaalse arengu saavutamisse. Paralleelselt kohaliku omavalitsuse üksuste olemasolevate hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimise toetusmeetmega moderniseerimisfondist avatakse kvoodikauplemise tuludest rahastatav taotlusvoor olemasolevate suure energiakuluga hoonete asemel liginullenergiahoonete ehitamiseks, mis võimaldab kohaliku omavalitsuse üksustel leida parima võimaluse hoonefondi korrastamiseks, sealhulgas optimeerimiseks. Mõju majandusele on positiivne, kuna ühelt poolt pakub energiasäästumeetmete rakendamine tööd vastava valdkonna ettevõtjatele ning samas aitab vähendada kulusid energiakasutusele. Määrusel puudub mõju välissuhtlusele ja riigi julgeolekule. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tulusid ega kulusid riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele. Konkreetne toetuseks ja rakenduskuludeks suunatav eelarve täpsustatakse igakordselt vahetult taotlusvooru väljakuulutamise eel ja kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Toetuse andmisel taotlusvoorudes lähtutakse uusimast teadaolevast informatsioonist toetuseks kasutatavate vahendite mahu kohta, sh võib järgnevates voorudes algselt vooru läbiviimiseks kavandatud toetusmaht suureneda varasemate voorude kasutamata jäänud või tagasi laekunud vahendite võrra. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast määruse Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 9