Kliimaministri 14.11.2023 käskkirja nr 473 muutmine

Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu kohaselt muudetakse käskkirjaga toetuse andmise tingimusi kliimaministri käskkirjas 14.11.2023 nr 473 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal”. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna veeinvesteeringute valdkonnajuht Olav Ojala (e-post: [email protected], tel 626 2919), finantsosakonnaosakonna välisvahendite peaspetsialist Kairi Toiger (e-post: [email protected], tel: 626 2874), õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post: [email protected], tel: 626 2948)). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest punktist, millega muudetakse näitajaid ja eelarvet kliimaministri käskkirjas 14.11.2023 nr 473. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–2026. aasta eelarvestrateegiaprogrammi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus“ tegevuse „Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine“ tulemuste saavutamiseks. Selle tegevuse eesmärk on vee kasutamise ja kaitse korraldamine viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse. Projekt otseselt panustab selle eesmärki saavutamisse, kuna jääkreostuse ohutustamisega väheneb koormus veekogumite keemilisele seisundile ning joogivee varustuskindluse uuringu raames tegeletakse veeressursside piisavuse teemadega ning tuvastatakse alternatiivsete veeressursside kasutusele võtu võimalused. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 punkti 2 alapunktis i kirjeldatud abikõlbliku tegevuse liigiga: investeeringud mahajäetud tööstusalade taastamisse ja saastest puhastamisse, maapinna korrastamisse ning sealhulgas vajaduse korral rohelise taristu ja sihtotstarbe muutmise projektidesse, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“. Jääkreostusena käsitletakse objekte, mille reostus pärineb enne 1998. a. toimunud tegevusi või avariisid. 07.06.1998 jõustus kemikaaliseadus, millega kehtestati saastaja maksab põhimõte, mille kohaselt vastutab reostuse likvideerimise eest reostuse tekitaja. Saastaja maksab põhimõtet ei saa rakendada selle jõustamisest tagasiulatavalt. Lisaks ei ole aastakümneid tagasi ja eriti Nõukogude perioodil tekitatud reostuse puhul reostuse tekitaja vastutusele võtmine ka praktiliselt teostatav. Keskkonnaministeerium on korraldanud jääkreostusobjektide inventeerimisi, et tuvastada reostuse olemus, intensiivsus, ulatus ja ohtlikkus. Jääkreostusobjektid on jaotatud riikliku tähtsusega ja kohaliku tähtsusega objektideks. Käskkirja punktiga 1.1 muudetakse näitajate sihttaset, kuna tööd on oluliselt kallinenud ja antud eelarvega ei ole võimalik sihttaset saavutada. Näitajate RCO38 ja RCR52 sihttasemed on muutmisel ka meetmete nimekirjas ning vastav ettepanek on Rahandusministeeriumile esitatud. 1 Muudatus ei mõjuta rakenduskavas seatud sihttasemete täitmist erieesmärgi tasandil, kuna meetmes 21.6.1.8 on võimalik taastada algselt planeeritust enam hektareid. Käskkirja punktiga 1.3 muudetakse sihttaset ja eelarvet Lisa 2 tabelis ja asendatakse Lisa 2 uue lisaga. 3. Käskkirja vastavus ELi õigusele Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 4. Käskkirja mõju Käskkirjaga reguleeritaval meetmel on positiivne mõju seatud eesmärkide saavutamiseks, sest täpsustatakse toetuse andmise tingimusi. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega, Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjonile. 2 Lisa 1: Toetuse andmise tingimused põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal 1. Reguleerimisala 1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ alusel Ida-Virumaal riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide ohutustamiseks ja Ida-Virumaa ühisveevärgi varustuskindluse uuringu läbiviimiseks. 1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–2026. aasta eelarvestrateegiaprogrammi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus“ tegevuse „Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine“ tulemuste saavutamiseks. 1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirja meetmes „Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus“ number 21.6.1.14. 1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaal põlevkivi töötlemisest tingitud jääkreostuse ohutustamisega ning elanikkonnale vee varustuskindluse tagamiseks alternatiivsete veeressursside hindamisega leevendada minevikus põlevkivi kasutamisega tekitatud keskkonnamõjusid. 2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse. 2.3. Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele kaasa aitamist tasakaalustatud regionaalset arengut ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel järgmiste näitajate kaudu: „Keskkonnatrendide indeks", „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetatavad tegevused on: 3.1.1. Ida-Virumaal riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide ohutustamine võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“ ning sellega seotud teavitustegevus. 3.1.2. Ida-Virumaa ühisveevärgi varustuskindluse uuringu teostamine ning sellega seotud teavitustegevus. 3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse  kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. 3.3. Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20) artiklis 9 sätestatud investeeringuid. 3.4. Iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3.1 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2023. aasta eelarve kinnitab juhtrühm 40 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest. 4. Tulemused 4.1. Punktis 3.1.1 nimetatud tegevuse tulemusena on ohutustatud jääkreostusobjektid, mis ei kujuta enam otsest ohtu põhjaveele, pinnaveekogumitele ega inimeste tervisele. 4.2. Punktis 3.1.2 nimetatud tegevuse tulemusena on välja selgitatud põhjavee ressursside piisavus ning alternatiivsete veehaarete loomise võimalused ja eeldatavad kulud. 4.3. Punktis 3.1.1 nimetatud tegevuse elluviimist ja oodatava tulemuse saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega: Näitaja nimetus ja Algtase Vahetase Sihttase Selgitav teave mõõtühik 2021 2024 2026 RCR52: Taastatud maa, Tulemusnäitaja Rohealade, sotsiaaleluruumide, mida kasutatakse Meetmete nimekirja näitajad majanduslikuks või muuks rohealade, 0 ei kohaldu 2 otstarbeks kasutatav taastatud sotsiaaleluruumide, maa hektarites. Andmeallikas majandusliku või muu on vahe- ja lõpparuanded. kasutuse jaoks (hektarid) Toetuse abil korrastatud maa-ala Väljundnäitaja pindala hektarites. Saavutustaset RCO38: Toetatava ei raporteeritakse pärast tööde taastatud maa pindala 2 3 kohaldu lõpetamist konkreetsel alal. (hektarid) Andmeallikas on vahe- ja lõpparuanded. 4.4. Punktis 3.1.2 nimetatud tegevuse elluviimist ja oodatava tulemuse saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega: Näitaja nimetus ja Algtase Vahetase Sihttase Selgitav teave mõõtühik 2021 2024 2026 Uuringuga kaetud ala ning selle Tulemusnäitaja VVT07: Inimeste arv, elanike arv, kes on liitunud Meetmete nimekirja näitajad kelle ühisveevärgiks ÜVK-ga või kelle liitumine 0 ei kohaldu 100 000 kasutatava vee ressurss on ÜVK-ga on uuringu kohaselt hinnatud (Inimeste arv) perspektiivne. Andmeallikas on vahe- ja lõpparuanded. Väljundnäitaja VVV31: Põhjaveevarud Näitaja raporteeritakse, kui on on kinnitatud ei uuring on läbi viidud piirkondades, kus varud on 0 1 kohaldu Andmeallikas on vahe- ja lõppenud või vajavad lõpparuanded. ümberhindamist (uuring) 4.5. Projekti spetsiifilised näitajad kehtestab vajaduse korral projekti juhtrühm. 5. Riigiabi 5.1. Punkti 3.1.2. tegevusteks antavat abi ei loeta riigiabiks EL aluslepingu artikli 107 mõistes. 5.2. Punkti 3.1.1. tegevusteks antav abi on riigiabi lõppkasusaajale ehk maaomanikule, kelle kinnistul toetatav projekt läbi viiakse. Riigiabi antakse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 asutamislepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldise grupierandi määrus), artikkel 45 alusel. Abi andmisel lähtutakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatust. 5.3. Tulenevalt üldise grupierandi määruse artikli 45 lõigetest 4, 6, 7 ja 9 on abikõlblikud 100 protsenti tervendamis- ja taastamistööde kuludest, millest on maha arvatud maa või kinnistu väärtuse suurenemine. Maa või kinnistu väärtuse suurenemise hinnangu peab andma sõltumatu atesteeritud kinnisvara hindaja. 5.4. Abi ei anta raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes. 5.5. Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel antav riigiabi peab vastama üldise grupierandi määruse üldtingimustele ja üldise grupierandi määruse asjakohastes artiklites sätestatud tingimustele. Abi andmisel kohaldatakse üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud välistusi. 5.6. Üksikabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni sellise eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. 5.7. Rakendusüksus säilitab toetuse, sealhulgas riigiabi andmisega seotud dokumente viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist. Kui tegemist on riigiabi andmisega, siis kümme aastat toetuse saajale lõppmakse tegemisest. 6. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija 6.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium. 6.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 6.3. Tegevuste elluviija on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 7. Projekti juhtrühm 7.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija ja Kliimaministeeriumi esindajatest. 7.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse ja Rahandusministeeriumi esindaja. 7.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded. 7.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. 7.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. 7.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära jätta. 7.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust, abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke, tulemusi ja näitajaid, projektis ära tehakse. Tegevuste valikul lähtutakse ühendmääruse § 7 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest ja -metoodikast. 7.8. Juhul, kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. juunil 2023. a ning lõpeb 31. augustil 2026. a. 9. Tegevuste eelarve ja ajakava 9.1. Toetust makstakse Õiglase Ülemineku Fondist. 9.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 70% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 30% abikõlblikest kuludest. 9.3. Meetme kogueelarve on 3 871 428,57 eurot, millest toetus on 2 710 000,00 eurot ning riiklik kaasfinantseering 1 161 428,57 eurot. Tegevuste eelarvest ja proportsionaalses osas toetusest ning riiklikust kaasfinantseeringust, arvestatakse vajadusel maha käesoleva lisa punktis 5.3. reguleeritud maade kinnistu väärtuse suurenemine, mille hüvitavad elluviijale maaomanikud. Projekti tegevuste üldine eelarve ja ajakava on lisas 2. 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käskkirjas sätestatud tingimustele. 10.2. Abikõlblikud on kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh: 10.2.1. keskkonnamõju hindamise kulud; 10.2.2. ühisveevärgi varustuskindluse uuringu kulud; 10.2.3. projekteerimise, omanikujärelevalve ja insenerteenuse kulud; 10.2.4. jääkreostusobjektide ohutustamise tööde kulud; 10.2.5. punktis 3 nimetatud tegevustega seotud teavitamise kulud, seal hulgas Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus) kohased kulud; 10.2.6. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele; 10.2.7. projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 21 lõikes 4, kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 10.3. Abikõlblikud ei ole: 10.3.1. ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; 10.3.2. üldkulud tegelike kulude alusel. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 11.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel. 11.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab maksetaotlusele rakendusüksuse nõudmisel kuludokumentide ja nende tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. 11.4. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 11.5. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 11.6. Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. 11.7. Kuludega seotud dokumente ei esitata ühtse määra alusel hüvitatavate kulude kohta. 12. Elluviija kohustused 12.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele maksete prognoosi ja info projekti kavandatavate, elluviidavate ja lõpetatud riigihangete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks. 12.3. Elluviija täidab teavitamise määruses sätestatud teavitusnõudeid. 12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele viie tööpäeva jooksul juhtrühmas kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve. 12.5. Elluviija arvestab tööde tegemisel keskkonnaalaste õigusaktide nõuetega. 12.6. Elluviija sõlmib projekti asukohaks oleva kinnistu või kinnistute omanikuga lepingu, mille kohaselt omanik annab loa projekti ellu viimiseks kinnistul või kinnistutel. Omanik esitab enne lepingu sõlmimist käesoleva lisa punktis 5.3. nimetatud kulud. Juhul, kui kinnistu väärtus suureneb, sätestatakse lepingus, et maaomanik hüvitab elluviijale vastavas summas projekti kulud. 13. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine 13.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. 13.2. Elluviija korraldab rakendusüksuse töötaja lisamise riigihangete registrisse riigihanke juurde vaatlejaks. 13.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 13.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja nende põhjenduste kohta. 14. Tegevuste elluviimise seire 14.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuanded e-toetuse keskkonna kaudu. 14.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning tulemusnäitaja 2024. ja 2026. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. 14.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt sama aasta 31. detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini. 14.4. Projekti lõpparuande esitab projekti elluviija kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. 14.5. Projekti lõpparuanne sisaldab projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljund- ning tulemusnäitajate saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt. 16. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Lisa 2 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal Projekti maksumus Kogumaksumus Abikõlblik summa Õiglase Ülemineku Riiklik kaasfinantseering Riikliku kaasfinantseeringu Toetuse summa (EUR) (EUR) (EUR) Fondi toetuse määr (%) (EUR) määr (%) 3 871 428,57 3 871 428,57 2 710 000,00 70% 1 161 428,57 30% Eelarve jaotus tegevuste ja elluviijate lõikes Väljundnäitaja koos sihttasemega: Riiklik Abikõlblik Õiglase Ülemineku Fondi Tegevuse nimetus 01.06.2023−31.12.2026 kaasfinantseering kogusumma (EUR) toetus (EUR) (EUR) Ida-Virumaal riikliku tähtsusega RCO38: Toetatava taastatud maa pindala jääkreostusobjektide ohutustamine ning Sihttase: 3 hektarit 3 486 178,57 2 440 325,00 1 045 853,57 sellega seotud teavitustegevus VVV31: Põhjaveevarud on kinnitatud Ida-Virumaa ühisveevärgi piirkondades, kus varud on lõppenud või varustuskindluse uuring ning sellega 280 600,00 196 420,00 84 180,00 vajavad ümberhindamist seotud teavitustegevus Sihttase: 1 uuring Otsene personalikulu (projektijuhtimine 91 000,00 63 700,00 27 300,00 koos teavitustegevusega) Ühtne määr (15% otsesest 13 650,00 9 555,00 4 095,00 personalikulust) Kokku: 3 871 428,57 2 710 000,00 1 161 428,57 KÄSKKIRI Tallinn 05.11.2024 nr 1-2/24/428 Kliimaministri 14.11.2023 käskkirja nr 473 muutmine Kliimaministri 14.11.2023 käskkirjas nr 473 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal“ tehakse järgnevad muudatused: 1. käskkirja lisa 1 punktis 4.3. asendatakse number „5“ numbriga „2“ ja number „10“ numbriga „3“ 2. käskkirja lisa 2 „2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal“ asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-i 31. (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Svet taristuminister  KINNITATUD 05.11.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/428 Lisa 2 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal Projekti maksumus Õiglase Kogu- Abikõlblik Riiklik Riikliku kaas- Toetuse summa Ülemineku maksumus summa kaasfinantseering finantseeringu (EUR) Fondi toetuse (EUR) (EUR) (EUR) määr (%) määr (%) 3 871 3 871 2 710 000,00 1 161 428,57 30% 70% 428,57 428,57 Eelarve jaotus tegevuste ja elluviijate lõikes Väljundnäitaja koos Õiglase Abikõlblik Riiklik sihttasemega: Ülemineku Tegevuse nimetus kogusumma kaasfinantseering 01.06.2023−31.12.2026 Fondi toetus (EUR) (EUR) (EUR) Ida-Virumaal riikliku RCO38: Toetatava tähtsusega taastatud maa pindala jääkreostusobjektide Sihttase: 3 hektarit 3 486 178,57 2 440 325,00 1 045 853,57 ohutustamine ning sellega seotud teavitustegevus VVV31: Põhjaveevarud Ida-Virumaa on kinnitatud ühisveevärgi piirkondades, kus varud varustuskindluse uuring 280 600,00 196 420,00 84 180,00 on lõppenud või vajavad ning sellega seotud ümberhindamist teavitustegevus Sihttase: 1 uuring Otsene personalikulu (projektijuhtimine koos 91 000,00 63 700,00 27 300,00 teavitustegevusega) Ühtne määr (15% 13 650,00 9 555,00 4 095,00 otsesest personalikulust) Kokku: 3 871 428,57 2 710 000,00 1 161 428,57