Rahandusministeerium 02.11.2024 nr 1-4/24/5249
Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152
muutmise kooskõlastamiseks esitamine
Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152
muudatuse eelnõu koos seletuskirjaga.
Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Yoko Alender
kliimaminister
Lisad: 1. Käskkirja muudatuse eelnõu koos lisadega
2. Seletuskiri
3. Kehtestatud käskkirja muudatusettepanekutega terviktekst
Sama: Riigikantselei, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Haridusministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon liikmed, Riigi
Tugiteenuste Keskus ja Eesti Linnade ja Valdade Liit.
Arvamuse avaldamiseks: keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjon
Eerika Purgel, 626 0709
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
26.08.2024
KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
Tallinn [Registreerimisnumber]
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõike 2 alusel:
Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirjas nr 152 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning
2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna
teadlikkuse tõstmiseks“ tehakse järgnevad muudatused:
1. Käskkirja punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3. Volitan Kliimaministeeriumi täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.“.
2. Käskkirja lisa 1 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1).
3. Käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 2).
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Yoko Alender
Minister
Saata: Keskkonnaagentuur; Eesti Keskkonnauuringute Keskus; Eesti Loodusmuuseum; SA
Keskkonnainvesteeringute Keskus; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Riigi Tugiteenuste
Keskus
EELNÕU
26.08.2024
LISA1
Toetuse andmise tingimused kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse
tõstmiseks
1. Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega
kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse
ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliimaeesmärkide elluviimiseks.
1.2. Toetust antakse Eesti riigi 2024–27. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -
kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse
„Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks.
1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja
kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, „KOV kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed”.
Sekkumise number on 21.2.3.13.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse valdavalt ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava
seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate
tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad valdavalt
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.
2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on kliimamuutustega kohanemine ja katastroofiriski ennetamine ning
selleks vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise.
2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060
artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi
pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“)
aluspõhimõtete hoidmisesse.
2.3. Punktis 2.2. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi
arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele kaasa aitamist regionaalselt
tasakaalustatud arengusse, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja keskkonna- ja kliimaeesmärke
toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel läbi järgmiste näitajate: „Elukeskkonnaga rahul või
pigem rahul olevate elanike osatähtsus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik",
„Ligipääsetavuse näitaja" ja „Keskkonnatrendide indeks".
3. Toetatavad tegevused
3.1. Toetatav tegevus on kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori kliimavõimekuse ning elanike
teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest suurendades riigi-
ja kohaliku tasandi kliimamuutuste alast teadlikkust läbi kohanemist ja leevendamist
käsitlevate:
3.1.1 teabekampaaniate, koolituste ja teabepäevade korraldamise;
3.1.2 teabe- ja juhendmaterjalide väljatöötamise;
3.1.3 kliima- ja keskkonnahariduse arendamise, sh haridusprogrammide ja neid toetavate näituste;
3.1.4 andmete kättesaadavuse parandamise.
3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL)
2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.
3.3. Detailse iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste
raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2023. aasta eelarve kinnitab
juhtrühm 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest. 2024. aasta eelarve kinnitab
juhtrühm hiljemalt 23.12.2024.
4. Tulemused
4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on suurenenud kohalike omavalitsuste
kliimavõimekus ja elanike teadlikkus kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest.
Toetuse kasutamise tulemusena on panustatud kliimariskide juhtimise ja operatiivse
valmisoleku tagamise parendamisse.
4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:
2024
Rakenduskava Näitaja nimetus ja 2029
Algtase Aasta vahe Selgitav teave
näitajad mõõtühik sihttase
sihttase
Osakaal inimestest,
Andmete allikaks on
kes on
kliimamuutuste 2023, 2025, 2027 ja
Ei
Tulemusnäitaja mõjudest teadlikud ja 47 2021 67 2029.a läbiviidava
kohaldu
tegutsevad Eurobaromeetri
(%) uuringu tulemused.
Kohalike
omavalitsuste arv, Unikaalsete KOVide
kus on toimunud arv, kus on toimunud
koolitused, koolitused, seminarid
seminarid ja ja infopäevad ja/või
Ei
Väljundnäitaja infopäevad ja/või 0 7 50 kus on rakendatud
kohaldu
kus on rakendatud kliimamuutustega
kliima kohanemise ja kohanemise ja
leevendamise leevendamise
meetmeid (KOV-ide meetmeid.
arv)
4.3. Projektile kehtestatakse spetsiifilised näitajad käskkirja lisas 2.
5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeeriumi finantsosakond.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on Kliimaministeerium.
5.4. Projekti partnerid on Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaagentuur ning Eesti
Loodusmuuseum.
6. Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb Kliimaministeeriumi, projekti partnerite,
ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajatest. Käesoleva käskkirja punktis 3.1.1
ja 3.1.2 nimetatud sisulist tegevust korraldab elluviija, punktis 3.1.3 sisulist tegevust korraldab
Eesti Loodusmuuseum, punktis 3.1.4 sisulist tegevust korraldavad Keskkonnaagentuur ja Eesti
Keskkonnauuringute Keskus.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning
kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded.
6.4. Projekti elluviija ja partnerid ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta.
6.7. Projekti juhtrühmas fikseeritakse toetuse andmise tingimused lõppsaajale.
6.8. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud
valikukriteeriume, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude
võimalikkust ning projekti eesmärke, projektis ära tehakse.
6.9. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeerium arvestades
ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume.
7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2029. aastal.
8. Tegevuste eelarve
8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku
kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.
8.3. Projekti kogueelarve on 4 819 605,52 eurot, millest EL toetus on 4 096 664,69 eurot ning riiklik
kaasfinantseering on 722 940,83 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.
9. Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16, ja 21 ning käesolevas käskkirjas
sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3
nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks, muuhulgas:
9.2.1 juhendmaterjalide, koolituste, õppeprogrammide koostamise kulud;
9.2.2 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud;
9.2.3 ekspositsiooni või näituse koostamisega seotud kulud;
9.2.4 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
9.2.5 projekti toetatava tegevuse- ja elluviija projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud
ühendmääruse §-s 16;
9.2.6 kliima- ja keskkonnavaldkonna teadlikkuse suurendamisega, sealjuures rohereformi
kommunikatsioonistrateegia elluviimisega seotud otsesed kulud;
9.2.7 projekti elluviija projektijuhtimise kulud alates 01.01.2024.
9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi
ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
9.4. Abikõlblikud ei ole:
9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel;
9.4.3 ministri käskkirjade 12.12.2022 nr 429, 16.12.2022 nr 436 ja 1.09.2023 nr 367, ja 04.09.2023
nr 361 ning määruste 31.08.2023 nr 53, 05.03.2024 nr 13 ja 14.03.2024 nr 21 alusel toetatavate
tegevuste kulud.
10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud
tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud
tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel.
10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud
kuludega seotud dokumendid:
10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja
töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud;
10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja
õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust
erinevalt;
10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument;
10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.
10.4. Elluviija ja partnerid esitavad riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei
ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma
käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja
muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide
nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud
tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks.
Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.
10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega hiljemalt 17.01.2030.
Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse
§ 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030.
10.8. Punktis 16.1. nimetatud tegevuse puhul koolituse osavõtjate nimekiri, millele märgitakse
osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese
tähtsusega abina.
11. Elluviija ja partnerite kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73
punktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.
11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud
riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks.
11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise üldjuhul
pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul.
11.5. Elluviija arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega.
11.6. Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni
määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) mõistes,
järgivad elluviija ja partnerid toetuse andmisel nimetatud määruses sätestatut. Elluviija ja
partnerid teavitavad ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle
suurusest ja tingimustest, peavad arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning elluviija
esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega.
11.7. Elluviija ja partnerid tagavad projektiga seotud koolituste ja muude sündmuste käigus
ligipääsetavuse nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis- intellekti-, ja liikumispuue)
suhtes.
11.8. Elluviija ja partnerid on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.
mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud nõuetele.
11.9 Partnerite õigused ja kohustused on toodud ÜSS2021_2027 ja Ühendmääruses.
12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal ja partneritel on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.
12.2. Elluviija ja partnerid lisavad riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde
vaatlejaks.
12.3. Elluviija ja partnerid teavitavad rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teevad
rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4. Elluviija ja partnerid esitavad rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle
põhjenduste kohta
13. Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse keskkonna
kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet
väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning tulemusnäitaja
2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt
sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.
13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet
projekti väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti
elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete
edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.
13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi
2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse
teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta.
13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule.
13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt
aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele perioodile järgneva viie aasta jooksul.
14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.
15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie
rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras.
16. Vähese tähtsusega abi
16.1. Punktis 3.1. nimetatud koolituste läbiviimine tuleb lugeda vähese tähtsusega abiks
koolitatavatele konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kui koolitustel käsitletakse
keskkonnamõjude- või keskkonnamõjude strateegilise hindamise või planeeringute läbiviimist
ning koolitatavad on ettevõtjate esindajad või töötajad.
16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija pärast nende
registreerimist koolitusele ning enne koolituse algust. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese
tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või töötajad ei saa koolitusel osaleda.
16.3. Ühele ettevõtjale kõigist allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme aasta jooksul
ületada 300 000 eurot.
16.4. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1
sätestatud juhtudel.
16.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes
on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
16.6. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5
sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi.
16.7. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, kannab rakendusüksus toetuse pärast väljamakse tegemist
selle riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kui vähese tähtsusega abi.
16.8. Rakendusüksus säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat
alates päevast, mil elluviija andis käesoleva käskkirja alusel viimast korda üksikabi.
EELNÕU
26.08.2024
Keskkonnaministri 04.04.2023
käskkirja nr 152
LISA2
Toetuse andmine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve
Projekti kogumaksumus
Kogumaksumus Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riikliku kaasfinantseeringu
Toetuse summa
(EUR) summa (EUR) toetuse määr (%) määr (%)
4 819 605,52 4 819 605,52 4 819 605,52 85 15
Kogu eelarve jaotus rahastajate lõikes
Abikõlblik summa (EUR)
Rahastaja
Riiklik kaasfinantseering 722 940,83
Ühtekuuluvusfond 4 096 664,69
Toetus kokku 4 819 605,52
KOKKU 4 819 605,52
Kliimaministeeriumi eelarve
Tegevuse nimetus: teabekampaaniate, Projekti spetsiifilised väljundnäitajad Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik
koolituste ja teabepäevade korraldamine koos sihttasemega: kogusumma toetus (EUR) kaasfinantseering
ning teabe- ja juhendmaterjalide 01.01.2023 - 31.12.2029 (EUR) (EUR)
väljatöötamine (kliimateadlikkuse
suurendamiseks vajalike tegevuste
elluviimine, kohalike omavalitsuste 1. Kliimateadlikkuse suurendamiseks
energia- ja kliimakavade kvaliteedi vajalikud tegevused on ellu viidud, sh 387 455,52 329 337,19 58 118,33
parandamiseks kavade analüüsimine ja 4 teabepäeva ja 4 koolitust;
juhise koostamine) 2. Kohalike omavalitsuste energia- ja
kliimakavade (KEKK-de) analüüs on
Otsene personalikulu läbi viidud (1 tk); 341 000,00 289 850,00 51 150,00
(projektijuhtimine)
Ühtne määr 3. Koostatud KEKK-de koostamise 51 150,00 43 477,50 7 672,50
juhis(1 tk);
4. Koostatud kliima- ja rohevaldkonna
info- ja koolitusmaterjalid (2 tk);
Kokku: 779 605,52 662 664,69 116 940,83
Keskkonnaagentuuri eelarve
Projekti spetsiifiline Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik
Tegevuse nimetus: andmete väljundnäitaja koos kogusumma toetus (EUR) kaasfinantseerin
kättesaadavuse parandamine sihttasemega: (EUR) g (EUR)
(rohereformi mõõdikutele visuaalse 01.01.2023 - 31.12.2029
seirelahenduse loomine ning asja- ja 1. Loodud rohereformi 500 000,00 425 000,00 75 000,00
ajakohaste andmete avaldamine; mõõdikutele visuaalne
kliimapoliitika valdkonnas seirelahendus ja andmed on
otsustamist toetava kliimakahjude regulaarselt uuendatud (1 tk);
analüüsi koostamine. 2. Koostatud on kliimakahjude
analüüs (1 tk)
Kokku: 500 000,00 425 000,00 75 000,00
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse eelarve
Projekti spetsiifiline Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik
väljundnäitaja koos kogusumma toetus (EUR) kaasfinantseerin
Tegevuse nimetus: andmete sihttasemega: (EUR) g (EUR)
kättesaadavuse parandamine 01.01.2023 - 31.12.2029
(kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) 1. Loodud kasvuhoonegaaside 520 000,00 424 000,00 78 000,00
ja keskkonnajalajälje arvutamise (edaspidi KHG) ja
automatiseerimine nende seireks keskkonnajalajälje arvutamise
lahenduste väljatöötamine ning automatiseerimise, sh seire
kliimaseaduse rakendamise progressi lahendus (1 tk);
kirjeldava ja kliimaeesmärkide 2. Loodud kliimaseaduse
täitmise visuaalsete tööriistade rakendamise progressi kirjeldav
loomine) ja kliimaeesmärkide täitmise
rakendamise jälgimiseks
visuaalne tööriist (1 tk)
Kokku: 520 000,00 424 000,00 78 000,00
Eesti Loodusmuuseumi eelarve
Tegevuse nimetus: kliima- ja Projekti spetsiifiline väljundnäitaja Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik
keskkonnahariduse arendamine koos sihttasemega: kogusumma toetus (EUR) kaasfinantseering
kohalike omavalitsuste 01.01.2023 - 31.12.2029 (EUR) (EUR)
kliimamuutustega kohanemise 2 500 000,00 2 125 000,00 375 000,00
võimekuse suurendamiseks
(kliimaekspositsiooni
väljatöötamine ja ehitamine uude Loodud ekspositsioon (1 tk)
Loodusmuuseumi hoonesse ning
kliimateadlikkuse suurendamine)
Tegevuse nimetus: kliima- ja 520 000,00 442 000,00 78 000,00
keskkonnateadlikkuse suurendamine
erinevatele sihtrühmadele (sh
haridusjuhid, õpetajad,
noorsootöötajad, huvikoolide ja
keskkonnahariduskeskuste töötajad,
õpilased, ametnikud, ettevõtjad);
Kõrgemate kliima- ja
keskkonnakaitse kursuste Koolitustel osalejate arv (vähemalt
korraldamine (2 vooru aastas) 950);
Kliima- ja keskkonnakaitse Kõrgemad kliima- ja
kiirkoolitus, e-kursus õpetajatele ja keskkonnakaitse kursused (vähemalt
riigiametnikele; 8tk);
Õppematerjalide koostamine ja Keskkonnahariduse konverents (5
levitamine (formaalhariduses tk)
erinevatele õppeastmetele,
mitteformaalharidusele jne
Keskkonnateadlikkusele suunatud
tegevuste korraldamine
(kampaaniad, seminarid,
õppeprogrammid);
Keskkonnahariduse konverentsi
korraldamine (1x aastas oktoobris)
Kokku: 3 020 000,00 2 567 000,00 453 000,00
Projekti juhtrühmal on õigus elluviija ja partnerite vahel eelarveid muuta projekti kogu eelarve ulatuses.
Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152 muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri käskkirjas
04.04.2023 nr 152 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava ja
eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse
tõstmiseks”. Keskkonnaministeeriumi sõna asendati keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirjas
nr 429 kõikides käänetes kliimaministri 03.07.2023 käskkirjaga 262 Kliimaministeeriumi
sõnaga.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Maris Arro (e-
post
[email protected], tel 626 2986), rohereformi osakonna nõunik Asta
Tuusti (e-post:
[email protected]) ja Karen Silts (e-post:
[email protected]) ning finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika
Purgel (e-post
[email protected], tel 626 0709). Käskkirja eelnõu
juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post
[email protected], tel 626 2948).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest punktist, millega täpsustatakse toetuse andmise tingimusi
keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirjas nr 152. Eelarve kogumaht väheneb.
Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega
kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse
ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliimaeesmärkide elluviimiseks.
Projekt on kooskõlas Läänemere strateegiaga, „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga
aastani 2030“, panustab kliimapoliitika korraldamisse, omab mõju perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgile ja
toetusmeetme eesmärkide saavutamisele (kooskõla kinnitab ka §-s 2 ja 4 sätestatud
näitajatesse panustamine). Projekt panustab toetuse andmise eesmärkidesse, sh „Eesti 2035“
sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“.
Käskkirja punktiga 1 muudetakse keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152 punkti 3.
Punkti muutmise vajadus on tingitud asjaolust, et 1. juulist 2023.a moodustati
Kliimaministeerium ja toetatavad tegevused on muutunud ning samuti ka nende
koordineerimine Kliimaministeeriumis. Rakenduskava sai samuti muudetud, et toetada
tänaseks kujunenud vajadusi kliimaga seotud eesmärkide tõhusamaks täitmiseks.
Kliimaministeeriumis tegelevad käskkirja elluviimisega mitmed osakonnad (kliimaosakond,
rohereformi osakond, kommunikatsiooniosakond), siis täpsustakse nende omavaheline
tööjaotus juhtrühmas.
Punktiga 2 muudetakse käskkirja lisa 1. Kuna muudatusi seoses Kliimaministeeriumi
moodustamisega on palju, siis õigusselguse huvides muudetakse käskkirja lisa 1
terviktekstina.
1
Käskkirja lisa 1 punkti 1.2 täpsustatakse, sest toetust eraldatakse praegu juba Eesti riigi 2024–
2027. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme
„Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste
leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks.
Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi peamiseks strateegiliseks aluseks on Eesti
keskkonnastrateegia aastani 2030, millega on määratletud pikaajalised arengusuunad
looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonna valdkonna seostest majandus-
ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale, elurikkusele ja
inimesele. Programm arvestab nii keskkonnastrateegias, keskkonnavaldkonda puudutavates
poliitika põhialustes ja muudes keskkonnateemalistes arengukavades kavandatud eesmärke.
Programmi tegevused panustavad arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene,
ühiskond, majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Strateegilised alused, millele programm
tugineb, on ümberkujundamisel. Programmi elluviimine panustab Kliimamuutustega
kohanemise arengukava aastani 2030 (edaspidi KOHAK) eesmärkide saavutamisse.
Käskkirja lisa 1. punkti 3.1 muudetakse.
Käskkirja tegevus on kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks
2021−2027. Rakenduskava prioriteedi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega
kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse
ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames toimub kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori
kliimavõimekuse ning elanike teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja
võimalustest. Toetatavad tegevused aitavad kaasa KOHAK üldeesmärgi saavutamisele,
suurendada Eesti riigi regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste
mõjuga kohanemiseks, mis on ka erieesmärgi rakendamisel aluseks. Tegevusega soovitakse
suurendada riigi- ja kohaliku tasandi kliimamuutuste alast teadlikkust läbi kohanemist ja
leevendamist käsitlevate teabekampaaniate, koolituste, teabepäevade ja haridusprogrammide,
andmete kättesaadavuse parandamise, kliima- ja keskkonnahariduse arendamise ning
kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise teadlikkuse ja võimekuse
parandamise.
Kohanemismeetmete rakendamise peamine väljund on üldsuse suurem teadlikkus ning
kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku tagamine.
Punktis 3.1.1 tuuakse välja, et kliimavaldkonna teadlikkuse suurendamiseks viiakse ellu
erinevaid kommunikatsioonitegevusi nagu teabekampaaniaid, koolitusi ja teabepäevi, luuakse
kliimasaadikute võrgustik, koostatakse info- ja koolitusmaterjalid ning viiakse läbi
kliimakursusi. Punkti muutmise vajadus on tingitud asjaolust, et seoses 1. juulist 2023. aastal
loodud Kliimaministeeriumi ning rohereformiüksuse loomise ja kliimaosakonna liikumisega
selle üksuse alla, käsitletakse kliimakommunikatsiooni laiemalt rohereformi
kommunikatsiooni all ja eraldi kliimakommunikatsiooni strateegiat edaspidi ei koostata, lisaks
on Kliimaministeeriumi loomisega kohalike omavalitsuste suunalised tegevused oluliselt
täpsustunud.
Toetatav tegevus aitab kaasa KOHAK üldeesmärgi saavutamisele, suurendada Eesti riigi,
regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.
Lisaks panustab toetatav tegevus KOHAK meetmesse 6.1. “Riskijuhtimise tõhustamine ning
riigi- ja KOV-ide asutuste töötajate kliimamuutustega kaasnevate riskide maandamise
võimekuse tagamine.” ja meetmesse 6.2. “Koolieelsete õppeasutuste, üldharidus- ja
huvikoolide, keskkonnahariduskeskuse ning kutseõppeasutuste kliimamuutuste mõjuga
kohanemise toetamine.”. Samuti on tegevus otseselt seotud „Eesti 2035“ tegevuskava
tegevustega „Rohepöördesse panustavate lahenduste ulatuslikum kasutuselevõtt ja
2
planeerimine koostöös KOVidega kliimamuutuste leevendamiseks, kliimamuutuste mõju
vähendamiseks ja nendega kohanemiseks, elurikkuse suurendamiseks ja säilitamiseks,
elukeskkonna mitmekesistamiseks“ ning „Strateegilise planeerimise (riigi, KOVide ja
regionaalsel tasandil) ja riigieelarve korrastamine, sh kesksete teemade (nt säästev areng,
kultuur ja keel, regionaalareng, kliimaeesmärgid, sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed
võimalused) tervikliku käsitluse tagamine ning ruumilise arengu koordineeritud
kavandamine“.
Kõigi käesoleva projekti raames toetatavate tegevuste väljundite osas korraldatakse vähemalt
projekti elluviija poolt inimeste, sh KOVide teadlikkuse tõstmiseks infopäev, vmt avalik üritus
kliimamuutuste mõjudest teadlikumaks saamiseks ja selles suunas tegutsemise suunamiseks.
Tegevus panustab PO2 erieesmärgi tulemusnäitajasse PSR09 “Osakaal inimestest, kes on
kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad” saavutamisse.
Tegevus panustab PO2 erieesmärgi väljundnäitajasse PSO11 “Kohalike omavalitsuste arv, kus
on toimunud koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise
ja leevendamise meetmeid” saavutamisse.
Punktis 3.1.2 lisatakse, et toimub teabe- ja juhendmaterjalide väljatöötamine. Selle alla on
hõlmatud kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakavade kvaliteedi parandamine, et tagada
nende võrreldavus ning leida täiendamist vajavad andmelüngad. Tegevuse käigus
analüüsitakse olemasolevaid energia- ja kliimakavasid (edaspidi KEKKe), koostatakse juhised
nende täiendamiseks ja vajalike puuduste kõrvaldamiseks ning koostatakse tehnilise lahenduse
kontseptsioon eeltäidetud energia- ja kliimakavade koostamiseks. Punkti lisamise vajadus
tuleneb sellest, et aastatel 2020-2023 koostatud KOVide KEKKide kvaliteet on väga
ebaühtlane, samas on strateegilisel planeerimisel kliimamuutuste leevendamisel ja nende
mõjudega kohanemisel kohalikul omavalitsusel väga oluline roll Eesti riigi kliimaneutraalsuse
saavutamisel aastaks 2050, siis on oluline analüüsida KOVide KEKKide sisu ja koostada
juhised KEKKide täiendamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevusega panustatakse „Eesti
2035“ tegevuskava tegevusse „Strateegilise planeerimise (riigi, KOVide ja regionaalsel
tasandil) ja riigieelarve korrastamine, sh kesksete teemade (nt säästev areng, kultuur ja keel,
regionaalareng, kliimaeesmärgid, sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused) tervikliku
käsitluse tagamine ning ruumilise arengu koordineeritud kavandamine“. Tegevus on otseselt
seotud KOHAK meetmega 2.1. „Teadlikkuse suurendamine kliimamuutuste mõjudest ja
riskidest maakasutuses, linnakorralduses ja planeerimises, riskialade planeerimismetoodikate
arendamine ning õigusraamistiku korrastamine.“. Tegevus panustab PO2 erieesmärgi
tulemusnäitajasse PSR09 “Osakaal inimestest, kes on kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja
tegutsevad” saavutamisse.
Tegevus panustab PO2 erieesmärgi väljundnäitajasse PSO11 “Kohalike omavalitsuste arv, kus
on toimunud koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise
ja leevendamise meetmeid” saavutamisse.
Punktis 3.1.3 tuuakse välja, et toetatavaks tegevuseks on kliima- ja keskkonnahariduse
arendamine haridusprogrammide ja neid toetavate näituste kaudu. Selle tegevuse raames
korraldatakse haridusjuhtidele, õpetajatele, noorsootöötajatele, huvikoolide ja
keskkonnahariduskeskuste töötajatele kliimahariduslikke koolitusi kliimateemade lõimimisest
erinevatesse õppeainetesse ning haridusasutuste kliimakindluse suurendamisest, lisaks
luuakse Loodusmuuseumisse kliima ekspositsioon. Punkti lisamise vajadus tuleneb
Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023–2025 tegevustest 1.1
“Keskkonnahariduskeskuste ja haridusasutuste töötajatele korraldatakse koolitused kestliku
arengu eesmärkide õppetöösse lõimimisest fookuses kliima, elurikkus ja ringmajandus” ja 2.4
“Toetatakse haridusjuhtidele, õpetajatele, noorsootöötajatele, huvikoolide ja
3
keskkonnahariduskeskuste töötajatele keskkonnahariduslike koolituste korraldamist ning
luuakse võimalused nendel osalemiseks”
Tegevus on otseselt seotud KOHAK meetme 6.2 “Koolieelsete õppeasutuste, üldharidus- ja
huvikoolide, keskkonnahariduskeskuse ning kutseõppeasutuste kliimamuutuste mõjuga
kohanemise toetamine.” elluviimisega. Tegevus panustab PO2 erieesmärgi tulemusnäitajasse
PSR09 “Osakaal inimestest, kes on kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad”
saavutamisse.
Tegevus panustab PO2 erieesmärgi väljundnäitajasse PSO11 “Kohalike omavalitsuste arv, kus
on toimunud koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise
ja leevendamise meetmeid” saavutamisse.
Punktis 3.1.4 tuuakse välja, et toetatavaks tegevuseks on andmete kättesaadavuse
parandamine. Andmete kättesaadavuse parandamine on vajalik kliimamõjude ja -riskide
hindamiseks ja otsustusprotsesside toetamiseks, läbi kliimaeesmärkidele ja rohereformi
mõõdikutele seirelahenduste loomise, kliimakahjude analüüsi koostamise, kasvuhoonegaaside
ja keskkonnajalajälje arvutamise automatiseerimise ja nende seirelahenduste väljatöötamise
ning laiemalt kliimapoliitika valdkonnas otsustamist toetavate andmelahenduste loomine ning
andmete avalikustamine. Toetatav tegevus panustab KOHAK üldeesmärki: suurendada Eesti
riigi regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga
kohanemiseks. Lisaks panustab toetatav tegevus KOHAK meetmesse 6.1. “Riskijuhtimise
tõhustamine ning riigi- ja KOV-ide asutuste töötajate kliimamuutustega kaasnevate riskide
maandamise võimekuse tagamine.”
Tegevus panustab PO2 erieesmärgi tulemusnäitaja PSR09 “Osakaal inimestest, kes on
kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad” saavutamisse. Tegevus panustab PO2
erieesmärgi väljundnäitajasse PSO11 „Kohalike omavalitsuste arv, kus on toimunud
koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise ja
leevendamise meetmeid” saavutamisse. Andmete kättesaadavuse parandamine läbi punktis
3.1.4. nimetatud tegevuste ja mudelite väljatöötamise, loob eeldused kliimamuutuste
leevendamise ja nendega kohanemisega arvestavate otsuste tegemiseks, mis omakorda
suurendab kliimateadlikkust, sh katastroofiohu majanduslike mõjude, kliimariskide juhtimise
ja kliimakahjude ennetamise osas.
Käskkirja lisa 1 punkti 3.3 täpsustatakse ning lisatakse punkti lõppu lause „2024. aasta eelarve
kinnitab juhtrühm hiljemalt 23.12.2024.“ Punkti muutmise vajadus on seotud
Kliimaministeeriumi loomisega ja vastutusvaldkondade ümberstruktureerimisega, mistõttu
vajasid käskkirjas nimetatud toetatavad tegevused läbi analüüsimist. Sellest tulenevalt ei olnud
võimalik juhtrühmal 2024.aasta tegevusplaani ja ajakava kinnitada ning plaanide kinnitamine
lükkub edasi.
Käskkirja lisa 1 punkt 4.1 täpsustatakse ning sõnastatakse järgmiselt: „punktis 3.1 nimetatud
tegevuste tulemusena on suurenenud kohalike omavalitsuste kliimavõimekus ja elanike
teadlikkus kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Toetuse kasutamise tulemusena
on panustatud kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku tagamise parendamisse.“.
Punkti muutmise vajadus on tingitud asjaolust, et seoses 1.juulist 2023. aastal loodud
Kliimaministeeriumi ning rohereformiüksuse loomise ja kliimaosakonna liikumisega selle
üksuse alla, käsitletakse kliimakommunikatsiooni laiemalt KliMi rohereformi
kommunikatsioonistrateegia all ja eraldi kliimakommunikatsiooni strateegiat edaspidi ei
koostata.
4
Käskkirja punkti 4.2 täpsustatakse ning muudetakse rakenduskavas muutunud tulemusnäitaja
sihttaset. Info on toodud tabelis 1. Baastase on määratud 2019.a läbiviidud Eurobaromeetri
uuringu (https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2273) põhjal, mille tulemustest
järeldub, et 47% protsenti vastanutest peab kliimamuutust väga tõsiseks probleemiks.
2023.aastal tõusis kliimamuutustest teadlike inimeste osakaal 48 %le. Euroopa keskmine on
2023 aastal 63%. 2021 aastal oli Euroopa Liidu keskmine osakaal 64%). Sihttase on määratud
eeldusega, et Euroopa keskmine aasta aastalt samuti suureneb. Eestlaste teadlikkus
kliimamuutustest (2021. aastal 47%) jääb alla ELi keskmisest teadlikkusest kliimamuutustest,
mis oli 2021 aastal 64%. Kuna EL keskmine vähenes 2023 aasta (oli 63%), siis me ei planeeri
ka Eestis väga suurt teadlikkuse hüppelist kasvu. Näitaja on osakaal inimestest, kes on
kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad. Raporteeritakse Eurobaromeetri uuringu
(https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2273 ) alusel. Osakaal vastajatest, kes vastasid
küsimusele "Kas te olete isiklikult viimase kuue kuu jooksul, võtnud kasutusele meetmeid, et
võidelda kliimamuutuste vastu?".
Rakenduskava väljundnäitajasse panustavad kõik projekti tegevused. Topeltlugemine
välistatakse erieesmärgi tasandil rakendusüksuse poolt.
Käskkirja lisa 1 punkti 4.3 täpsustatakse, sest spetsiifilised näitajad kehtestatakse käskkirja lisas
2 asutuste ja tegevuste lõikes.
Käskkirja lisa 1 punkt 5.1 asendatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5.1. Rakendusasutus on
Kliimaministeeriumi finantsosakond.“. Punkti muutmine tuleneb Kliimaministeeriumi
loomisest ning kohustuste lahususe tagamiseks on rakendusasutuseks teine osakond võrreldes
elluviijatega.
Käskkirja lisa 1 punkt 5.3 asendatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5.3. Tegevuste elluviija on
Kliimaministeerium.“. Punkti muudetakse tulenevalt Kliimaministeeriumi loomisest alates
1.juulist 2023.aastast, mille tõttu muutusid ka osakondade ülesanded ning ministeeriumi on
lisandunud rohereformi osakond.
Käskkirja lisa 1 punkti 5 täiendatakse ja lisatakse punkt 5.4 järgmiselt: „5.4. Projekti partnerid
on Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaagentuur ning Eesti Loodusmuuseum.“.
Partnerite valikul on lähtutud nende valdkondlikust pädevusest.
Partnerite tegevused on toodud p 6.1 ning käskkirja lisas 2. Õigused ja kohustused on toodud
ÜSS2021_2027 ja Ühendmääruses.
Projekti partneriks on valitud Keskkonnaagentuur (KAUR), kuna KAUR-i põhimäärusest
tulenev tegevusvaldkond on riikliku keskkonnaseire programmi täitmine, keskkonnaga seotud
riigisisese ja rahvusvahelise andmevahetuse korraldamine, andmete kogumine ja analüüs,
keskkonnaseisundile hinnangute andmine ning elutähtsa teenusena ilmaprognooside, hoiatuste
ja nendeks vajalike seireandmete tagamine. KAUR kogub, töötleb ja analüüsib
kliimaandmeid, mis on sisendiks kliimamuutuste mõju hinnangutele vee, välisõhu, metsa ja
eluslooduse valdkondades, korraldab keskkonnaga seotud rakendusuuringuid ja inventuure
ning kogub, töötleb ja analüüsib teavet Eesti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite
kohta ning koostab keskkonnaseisundi hinnanguid. Seetõttu on KAUR pädev ja suutlik
projekti partnerina projektis osalema seoses kliimaandmete kättesaadavuse parandamisega
seotud tegevustega.
5
Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) on riigi omandis olev äriühing, kelle põhitegevus on
keskkonnauuringute läbiviimine. Muuhulgas on EKUK tegevusvaldkondadeks
keskkonnaalane teadus- ja arendustegevus, keskkonnaseisundi kontrollimine, jälgimine,
fikseerimine ja prognoosimine; keskkonnauuringute ja ekspertiiside teostamine,
keskkonnaseisundi ja loodusvarade kohta andmete kogumine, töötlemine ja säilitamine.
EKUK on KliM pikaajaliseks partneriks olnud riikliku KHG heite inventuuri ja prognooside
koostamises. Seetõttu on EKUK pädev ja suutlik osalema kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG)
ja keskkonnajalajälje arvutamise automatiseerimises ja nende seireks lahenduste
väljatöötamises ning kliimaseaduse rakendamise progressi kirjeldava ja kliimaeesmärkide
täitmise visuaalsete tööriistade loomises.
Loodusmuuseumi tegevusvaldkondadeks on koguda, säilitada ja uurida elusa ning eluta
looduse mitmekesisust, selle arengut nii ajas kui ruumis ning vahendada seda üldsusele
teaduslikel ning hariduslikel eesmärkidel. Loodusmuuseumi põhiülesannete hulgas on Eesti ja
muu maailma loodus- ja keskkonnakaitset kajastavate ekspositsioonide ja näituste
korraldamine ning loengute, koolituste ja erialaste konsultatsioonide korraldamine
loodushariduslikel eesmärkidel. Loodusmuuseumi visiooniks on olla Eesti looduse
mitmekesisuse talletaja ning keskkonnateadlikkuse ja -hoidlikkuse majakas nii Eestis kui ka
kaugemal. Seega on Loodusmuuseum pädev ja suutlik kliimateadlikkuse suurendamise
projektides osalema.
Käskkirja lisa 1 punkt 6.1 asendatakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb Kliimaministeeriumi, projekti partnerite,
ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajatest. Käesoleva käskkirja punktis 3.1.1
ja 3.1.2 nimetatud sisulist tegevust korraldab elluviija, punktis 3.1.3 sisulist tegevust korraldab
Eesti Loodusmuuseum, punktis 3.1.4 sisulist tegevust korraldavad Keskkonnaagentuur ja
Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse
esindaja.
Punkti muutmine on tingitud Kliimaministeeriumi loomisest, aga samuti ka toetatavate
tegevuste sisulisest muutmisest ja sellega seotud valdkonna liikumisest Rahandusministeeriumi
alt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalituste osakonna alla.
Elluviijaks on volitatud Kliimaministeerium. Projekti elluviija on võimeline talle pandavat
kohustust eesmärgipäraselt täitma, kuna ta on üks kliimapoliitika valdkonna eest vastutajatest.
Selle tagab riigieelarveliste vahendite kasutamise võimalus.
Projekti tehnilist ja sisulist poolt juhib elluviija, kes korraldab ka projektiga seonduva
asjaajamise nii elluviija kui partnerite osas. Elluviija detailsemad ülesanded osakondade ja
teenistujate lõikes kinnitatakse projekti juhtrühmas. Elluviijana ei osale projektis
kliimaministeeriumi finantsosakond, kes täidab kohustuste lahususe tagamiseks
rakendusasutuse funktsiooni.
Projekti partnerid on võimelised neile pandavaid kohustusi eesmärgipäraselt täitma, kuna nad
on ühed kliimapoliitika valdkonna eest vastutajatest. Lisaks tagab partnerite toimimise
riigieelarveliste vahendite kasutamise võimalus. Projekti tehnilist ja sisulist poolt juhib elluviija
projektijuht, kes korraldab ka projektiga seonduva asjaajamise nii elluviija kui partnerite osas.
Kui elluviija kasutab toetust projektijuhtimiseks, siis see on otsene personalikulu, millele
lisandub 15% ühtse määra kulu. Kui elluviija või partnerid kasutavad otsest personalikulu
projekti sisuliste tegevuste elluviimiseks, siis sellele lisandub samuti 15% ühtse määra kulu.
Projekti kaudsed kulud ühtse määra alusel on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4.
6
Projekti põhjendust, kuluefektiivsust ja projekti kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia
aluspõhimõtte ja sihiga tegevuste täpsustamine ei muuda.
Käskkirja lisa 1 punkt 6.4 asendatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6.4. Projekti elluviija ja
partnerid ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.“.
Käskkirja lisa 1 punktid 6.8 ja 6.9 asendatakse ja sõnastatakse järgmiselt:
6.8. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud
valikukriteeriume, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude
võimalikkust ning projekti eesmärke, projektis ära tehakse.
6.9. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond
arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume.
Käskkirja punktis 1.4 on öeldud, et toetatavate tegevuste valikul lähtutakse
ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest
valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad
valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi
ühendmäärus) §-le 7.
Seirekomisjoni poolt 31.05.2022 kinnitatud, muudetud 12.04.2023 ja 16.05.2024 „Läbivad
valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027
rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3
kohaselt vastavaks tunnistatud projektid hinnatakse viie kriteeriumi lõikes. Need on järgmised:
1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele;
2. projekti põhjendatus;
3. projekti kuluefektiivsus;
4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;
5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.
Nimetatud nõude täitmisega seotud detailne info on toodud välja käskkirja koostamise
seletuskirjas.
Käesoleva käskkirja muudatusega mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide
saavutamisele, projekti põhjendatuse, projekti kuluefektiivsuse, toetuse taotleja suutlikkuse
osas projekti ellu viia ning projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete
ja sihtide osas ei muutu.
Täpsustame ainult, et seoses Kliimaministeeriumi moodustamisega ei planeerita eraldi riiklikku
keskkonna valdkondlikku arengukava (edaspidi KEVAD). Seirekomisjoni poolt kinnitatud
esimese valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega“ täitmise tagab
valdkondliku arengu sihtide seadmisel vastava valdkonna strateegiline arengudokument
KOHAK ning toetuse panustamine Eesti 2035 sihti.
Eesti 2035 arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus läbi arvamusrännaku formaadi,
kus kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks
tutvustati plaanitavaid rakenduskava kohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates
linnades üle Eesti.
Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi terviklikku
strateegilist vaadet, mille tulemusena moodustati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima,
7
energeetika ja elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus. Kliima, elurikkuse, kiirguse,
maavarade ja välisõhu teemad on kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonnas.
Ringmajanduse, jäätmete, mere ja vee teemad on elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse
tulemusvaldkonnas. Ruumiandmed ja maa korralduse teemad liikusid Kliimaministeeriumi
moodustamisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole otsustatud, millised
uued riiklikud (valdkondade ülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi teemasid katma
hakkavad ja millal uusi riiklikke arengukavasid koostama hakatakse.
Detailsete tegevuste ja eelarve kinnitamisel lähtuvad projektide juhtrühmad alati igakordselt
eespool kirjeldatud valikukriteeriumitest lähtuvalt ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava
seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast.
Käskkirja lisa 1 punktis 8.3 vähendatakse projekti eelarvet 1 miljoni võtta. See summa
suunatakse avatud taotlusvooru kohalikele omavalitsustele. Rakenduskavaga kooskõlas olev
sekkumine on „KOV kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“, nr 21.2.3.13. Eelarve
kasutamine toimub vastavalt tabelis 4 toodule.
Rakendus- Tegevuse Planeeritud eelarve
skeem kogueelarve riikliku Planeeritud eelarve
EL osa € kaasfinantseeringuna € omafinantseeringuna € Kokku
Käskkiri 4 096 665 722 941 0 4 819 606
Määrus 4 103 335 150 000 574 118 4 827 453
Kokku: 8 200 000 872 941 574 118 9 647 059
Tabel 4. Sekkumise nr 21.2.3.13 eelarve jagunemine määruse ja käskkirja vahel
Eelarve kasutamine oli eelnevalt planeeritud käskkirja raames suurem. Peale
Kliimaministeeriumi moodustamist ja tegevuste ümber planeerimist võtame 1 miljon EL toetust
käskkirjast välja. Info on toodud tabelis nr 5.
Tegevuse kogueelarve Planeeritud eelarve riikliku
EL osa € kaasfinantseeringuna € Kokku
Kehtiv käskkiri
4 946 664,69 872 940,83 5 819 605,52
Eelarve välja võtmine 850 000,00 150 000,00 1 000 000,00
Käskkirja eelarve peale
muudatust 4 096 664, 69 722 940,83 4 819 605,52
Tabel 5. Käskkirja eelarve muudatus.
Käskkirja lisa 1 punkti 9.1 täpsustatakse käskkirja teksti, sest ühendmääruse kasutamisel ei ole
vajalik tuua välja tema detailne sõnastus.
Käskkirja lisa 1 punkti 9.2.5 täpsustatakse, et abikõlblikud kulud on projekti toetatava tegevuse-
ja elluviija projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16.
Käskkirja lisa 1 punkt 9.2.6 tunnistatakse kehtetuks, sest detailplaneeringute näitel
pilootprojektide koostamine ei ole enam asjakohane, kuna Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi poolt on juba väljaarendamisel kohalike omavalitsuste ja
planeerijate jaoks kestliku planeerimise tööriist.
Käskkirja lisa 1 punkti 9.2.7 muudetakse tema numeratsiooni ja sõnastatakse ringi, sest vajalik
on toetada kliima- ja keskkonnavaldkonna teadlikkuse suurendamist, sealjuures peavad olema
8
abikõlblikud ka rohereformi kommunikatsioonistrateegia elluviimisega seotud otsesed kulud.
Rohereformi kommunikatsioonistrateegia (töödokument, seisuga 30.11.2023) on käesoleva
käskkirja alusel tegevuste planeerimisel aluseks.
Punktiga 9.2.7 täpsustatakse, et projekti elluviija projekti juhtimise kulud on alates 01.01.2024
abikõlblikud. Punkti lisamine on vajalik seetõttu, et kuna projekti juhtimine algas sisuliselt
1.jaanuarist 2024, mil alustati käskkirja muutmise ettevalmistustega sh koosolekud ja
ajurünnakud erinevate osakondade vahel, kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike
tegevuste kaardistamine, partnerite valimine ja tegevusteks vajaliku eelarve planeerimine, siis
on vajadus katta projektijuhtimisega tekkinud tööjõukulud tagasiulatuvalt.
Käskkirja lisa 1 lisatakse alapunkt 9.4.3, sest abikõlblikud ei ole ministri käskkirjade
12.12.2022 nr 429, 16.12.2022 nr 436 ja 1.09.2023 nr 367, ja 04.09.2023 nr 361 ning määruste
31.08.2023 nr 53, 05.03.2024 nr 13 ja 14.03.2024 nr 21 alusel toetatavate tegevuste kulud.
Käskkirja lisa 1 punkti 10.4 lisatakse juurde partnerite kohustus. Elluviija ja partnerid esitavad
riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete
registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000
euroga või sellest suurem.
Käskkirja lisa 1 punktis 10.7 täpsustatakse viimase maksetaotluse esitamisega seonduvat.
Käskkirja lisa 1 punkti 11 lisatakse juurde partnerite kohustused.
Käskkirja lisa 1 punkt 11.2 täpsustatakse viidet määrusele.
Käskkirja lisa 1 punkti 11.3 täpsustakse info vahetamist rakendusüksusega ning punktis 11.6
täpsustatakse vähese tähtsusega abi andmisega seotud kohustusi elluviijale ja partneritele.
Elluviija esitab rakendusüksusele info kogu projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud
riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks. Info esitatakse projekti
elluviimisega seotud aastate lõikes ning infot ajakohastatakse vähemalt 2 korda aastas.
Käskkirja lisa 1 lisatakse punktid 11.7 kuni 11.9.
Käskkirja lisa 1 punktides 12.1 kuni 12.4 täpsustatakse vähese tähtsusega abi andmise reegleid.
Käskkirja lisa 1 punktis 13.6 kirjutatakse selgemini välja, et projekti elluviija esitab projekti
lõpparuande vastavalt käesolevas käskkirjas punktis 10.7 kirjeldatule.
Käskkirja lisa 1 punktides 16.1 kuni 16.8 täpsustatakse vähese tähtsusega abi andmise reegleid.
Käskkirja muutmise punktis 3 asendatakse käskkirja lisa 2 ning tuuakse välja projekti
kogumaksumus ja hinnanguline eelarve jagunemine elluviija ja partnerite vahel.
Hinnanguliselt jaguneb eelarve asutuste lõikes järgmiselt:
Kliimaministeeriumi tegevuste (kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike tegevuste
elluviimine vastavalt rohereformi kommunikatsioonistrateegiale, kohalike omavalitsuste
energia- ja kliimakavade analüüsimine ja juhise koostamine nende kvaliteedi parandamiseks
9
(ca 438 605 eurot) ja projektijuhtimise kulud kuni 31.12.2029 (projektijuhtimise kulud 6 aasta
peale kokku on ca 341 000 eurot).
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse tegevuste (andmete kättesaadavuse parandamine, sh
kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) ja keskkonnajalajälje arvutamise automatiseerimine,
nende seireks lahenduste väljatöötamine ning kliimakindla majanduse seaduse rakendamise
progressi kirjeldava ja kliimaeesmärkide täitmise visuaalsete tööriistade loomine ) eelarve on
ca 520 000 eurot.
Keskkonnaagentuuri tegevuste (rohereformi mõõdikutele visuaalse seirelahenduse loomine
ning asja- ja ajakohaste andmete avaldamine, sh rohe- ja kliimapoliitika valdkonnas
otsustamist toetava kliimakahjude uuringu koostamine; ) eelarve on ca 500 000 eurot.
Eesti Loodusmuusemi tegevuse (loodusmuuseumi kliima ekspositsiooni väljatöötamine ja
ehitamine uude Loodusmuuseumi hoonesse ning kliima- ja keskkonnateadlikkuse
suurendamine (kõrgemate kliima- ja keskkonnakaitse kursuste läbiviimine, kliima- ja
keskkonnahariduse arendamiseks vajalikud tegevused (haridusjuhtidele, õpetajatele,
noorsootöötajatele, huvikoolide ja keskkonnahariduskeskuste töötajatele
keskkonnahariduslike koolituste, sh õuesõppest, keskkonnateadlikust majandamisest ja
rohereformist, korraldamine), õppematerjalide koostamine ja levitamine, keskkonnahariduse
konverentsi korraldamine, keskkonnateadlikkusele suunatud tegevuste korraldamine
(kampaaniad, seminarid, õppeprogrammid)) eelarve on ca 3 020 000 eurot.
Detailsemalt täpsustatakse asutuste ja tegevuste lõikes vajadusel eelarved projekti juhtrühmas.
3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele
Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis
omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.
Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ühissätete määrus);
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;
• Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831.
Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete
täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse
määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on
ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.
4. Käskkirja mõju
10
Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad projekti eesmärgid saavutada, kaasates
projekti juhtrühma asjakohased osapooled ning välditakse liigset bürokraatiat.
Käskkirja muudatusega seoses hindame, et saame olulised projektis toodud tegevused tehtud
väiksema eelarvega, kui see oli algselt kavandatud. Väiksema eelarvega saavutatakse ka
käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed. Käskkirjal on positiivne mõju seatud
eesmärkide saavutamiseks, sest täpsustatakse toetuse andmisel valdkondliku arengusuuna
olukorda. Ei kahjusta oluliselt, kliimakindluse ja riigiabi analüüs võrreldes kehtestatud
käskkirja seletuskirjas tooduga, sisuliselt kohaldub ka käesoleva käskkirjas toodud
tegevustele. Käskkirja tegevus on kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga
perioodiks 2021–2027. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,
Haridusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–
2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni
liikmetega ning Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu
saadetakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu
juhtkomisjonile.
11
K Ä S K K I R I Tallinn 03.04.2023 nr 3-2/23/7 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. Kehtestan ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ saavutamisele kaasa aitamiseks kliimamuutustega arvestamise ja kliimavaldkonnas teadlikkuse tõstmise toetuse andmise tingimused (lisa 1). Kinnitan kliimamuutustega arvestamise ja kliimavaldkonnas teadlikkuse tõstmise toetuse andmise tegevuskava ja eelarve aastateks 2023–2029 (lisa 2). Volitan K liima ministeeriumi täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid . Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium KINNITATUD 03.04.2023 käskkirjaga nr 3-2/23/7 Lisa 1 Toetuse andmise tingimused kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliimaeesmärkide elluviimiseks. 1.2. Toetust antakse Eesti riigi 202 4 3 –2 7 6 . aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks. 1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, „KOV kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed”. Sekkumise number on 21.2.3.13. 1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-le 7. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on kliimamuutustega kohanemine ja katastroofiriski ennetamine ning selleks vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. 2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“ ) aluspõhimõtete hoidmisesse. 2.3. Punktis 2.2. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele kaasa aitamist regionaalselt tasakaalustatud arengusse, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel läbi järgmiste näitajate: „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", „Ligipääsetavuse näitaja" ja „Keskkonnatrendide indeks". 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetatav tegevus on kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori kliimavõimekuse ning elanike teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest suurendades riigi- ja kohaliku tasandi kliimamuutuste alast teadlikkust läbi kohanemist ja leevendamist käsitlevate: 3.1.1 teabekampaaniate, koolituste ja teabepäevade korraldamise ; 3.1.2 teabe- ja juhendmaterjalide väljatöötamise ; 3.1.3 kliima- ja keskkonnahariduse arendamise, sh haridusprogrammide ja neid toetavate näituste ; 3.1.4 andmete kättesaadavuse parandamise . 3.1. Toetatav tegevus on kliimavaldkonna eesmärkide elluviimine: Kliimamuutustega arvestamise pilootprojektide läbiviimine kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjate tasandil ning juhendmaterjalide koostamine kliimamuutustega seonduvate riskide maandamiseks koos sellesisuliste koolitustega KOVidele ja üldsusele; Kliimavaldkonna teadlikkuse suurendamiseks Keskkonnaministeeriumi kommunikatsioonistrateegia tegevuskava uuendamine ning elluviimine. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega . Detailse iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2023 aasta eelarve kinnitab juhtrühm 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest. 2024. aasta eelarve kinnitab juhtrühm hiljemalt 23 . 1 2 .2024. 4. Tulemused 4.1. punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on suurenenud kohalike omavalitsuste kliimavõimekus ja elanike teadlikkus kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest . Toetuse kasutamise tulemusena on panustatud kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku tagamise parendamisse. punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on keskkonnaministeeriumi kliimakommunikatsiooni strateegia loodud ja selle järgi tegevusi rakendatud. Toetuse kasutamise tulemusena on kliimamuutuste leevendamiseks ja kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ja katastroofiriski ennetamiseks edendatud vastupanuvõimet, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise . 4.2. punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised: Rakenduskava näitajad Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase Aasta 2024 vahe sihttase 2029 sihttase Selgitav teave Tulemusnäitaja Osakaal inimestest, kes on kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad (%) 47 59 20 21 19 Ei kohaldu 67 85 Andmete allikaks on 2023, 2025, 2027 ja 2029.a läbiviidava Eurobaromeetri uuringu tulemused. Väljundnäitaja Kohalike omavalitsuste arv, kus on toimunud koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise ja leevendamise meetmeid ( KOV-ide arv) 0 Ei kohaldu 7 50 Unikaalsete KOVide arv, kus on toimunud koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise meetmeid. 4.3 Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad käskkirja lisas 2 projekti juhtrühm as . 5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija 5.1. Rakendusasutus on K l iimaministeeriumi finantsosakond eskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosokond . 5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on Kliimaministeerium i kliimaosakond . 5.4. Projekti partnerid on Keskkonnaamet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaagentuur ning Eesti Loodusmuuseum. 6. Projekti juhtrühm 6.1 . Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb Kliimaministeeriumi , projekti partnerite, ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajatest. Käesoleva käskkirja punktis 3.1.1 ja 3.1.2 nimetatud sisulist tegevust korraldab elluviija, punktis 3.1.3 sisulist tegevust korralda b vad Keskkonnaamet ja Eesti Loodusmuuseum , punktis 3.1. 4 sisulist tegevust korralda vad Keskkonnaagentuur ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus . Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Keskkonnaministeeriumi eelarve - ja strateegiaosokonna ning avalike suhete osakonna, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna esindajatest. 6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja. 6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded. 6.4. Projekti elluviija ja partnerid ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel . 6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. 6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta. 6.7. Projekti juhtrühmas fikseeritakse toetuse andmise tingimused lõppsaajale. 6.8. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke, projektis ära tehakse. 6.9. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeerium arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume . Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Keskkonnaministeeriumi juhtkond . 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2029. aastal. 8. Tegevuste eelarve 8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist. 8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest. 8.3. Projekti kogueelarve on 4 819 605,52 5 819 605,52 eurot, millest EL toetus on 4 096 664,69 4 946 664,69 eurot ning riiklik kaasfinantseering on 722 940,83 872 940,83 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16, ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-dele 15, 16, ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, muuhulgas: 9.2.1 juhendmaterjalide, koolituste, õppeprogrammide koostamise kulud; 9.2.2 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud; 9.2.3 ekspositsiooni või näituse koostamisega seotud kulud; 9.2.4 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 9.2.5 projekti toetatava tegevuse- ja elluviija projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16 ; toetatava tegevuse- ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16 ; 9.2.6 kliimamuutustega arvestamise pilootprojektide (detailplaneeringute näitel) läbiviimise kulud; 9.2. 6 7 kliima- ja keskkonnavaldkonna teadlikkuse suurendamisega, sealjuures rohereformi kommunikatsioonistrateegia elluviimisega seotud otsesed kulud ; kliimavaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonistrateegia ja –tegevuskava elluviimise ja uuendamisega seotud otsesed kulud . 9.2.7 projekti elluviija projekt i juhtimise kulud alates 01.01.2024. 9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 9.4. Abikõlblikud ei ole: 9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; 9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel ; 9.4.3 ministri käskkirjade 12.12.2022 nr 429, 16.12.2022 nr 436 ja 1.09.2023 nr 367, ja 04.09.2023 nr 361 ning määruste 31.08.2023 nr 53, 05.03.2024 nr 13 ja 14.03.2024 nr 21 alusel toetatavate tegevuste kulud. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel. 10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid: 10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud; 10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument; 10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus. 10.4. Elluviija ja partneri d esitavad esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. 10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega hiljemalt 17.01.2030. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030 . Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. 10.8. Punktis 16.1. nimetatud tegevuse puhul koolituse osavõtjate nimekiri, millele märgitakse osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese tähtsusega abina. 11. Elluviija ja partnerite kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punktist 2 j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. 11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks detsembriks ja 1. juuliks. 11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise üldjuhul pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul. 11.5. Elluviija arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega. 11.6. Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) mõistes, järgi vad elluviija ja partnerid toetuse andmisel nimetatud määruses sätestatut. Elluviija ja partnerid teavitavad ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, pea vad arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning elluviija esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega. Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1-8), artikli 3 mõistes, järgib elluviija toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega.“ 11.7. Elluviija ja partnerid taga vad projektiga seotud koolituste ja muude sündmuste käigus ligipääsetavuse nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis- intellekti-, ja liikumispuue) suhtes. 11. 8 . Elluviija ja partnerid on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud nõuetele. 11.9. Partnerite õigused ja kohustused on toodud ÜSS2021_2027 ja Ühendmääruses. 12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine 12.1. Elluviijal ja partneritel on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. 12.2. Elluviija ja partnerid lisavad riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks. 12.3. Elluviija ja partnerid teavitavad rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teevad rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 12.4. Elluviija ja partnerid esitavad rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta 12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. 12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks. 12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta. 13. Tegevuste elluviimise seire 13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. 13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning tulemusnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. 13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini. 13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta. 13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega . 13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele perioodile järgneva viie aasta jooksul. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt. 15. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021 _ - 2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 16. Vähese tähtsusega abi 16.1. Punktis 3.1. nimetatud koolituste läbiviimine tuleb lugeda vähese tähtsusega abiks koolitatavatele konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kui koolitustel käsitletakse keskkonnamõjude- või keskkonnamõjude strateegilise hindamise või planeeringute läbiviimist ning koolitatavad on ettevõtjate esindajad või töötajad. 16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija pärast nende registreerimist koolitusele ning enne koolituse algust. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või töötajad ei saa koolitusel osaleda . 16.3. Ühele ettevõtjale kõigist allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme aasta jooksul ületada 300 000 eurot. 16.4. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 16.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 16.6. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi. 16.7. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, kannab rakendusüksus toetuse pärast väljamakse tegemist selle riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kui vähese tähtsusega abi. 16.8. Rakendusüksus säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat alates päevast, mil elluviija andis käesoleva käskkirja alusel viimast korda üksikabi.“; 16.1. Punktis 3.1. a) nimetatud koolituste läbiviimine tuleb lugeda vähese tähtsusega abiks koolitatavatele konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kui koolitustel käsitletakse keskkonnamõjude- või keskkonnamõjude strateegilise hindamise või planeeringute läbiviimist ning koolitatavad on ettevõtjate esindajad või töötajad. 16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija pärast nende registreerimist koolitusele ning enne koolituse algust. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või töötajad ei saa koolitusel osaleda . 16.3. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi toetuse suurus koos taotluse esitamise majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul taotlejale muudest vahenditest antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot . 16.4. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 16.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 16.6. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi. 16.7. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, kannab rakendusüksus toetuse pärast väljamakse tegemist selle riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kui vähese tähtsusega abi. 16.8. Rakendusüksus säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat alates päevast, mil elluviija andis käesoleva käskkirja alusel viimast korda üksikabi. KINNITATUD 03.04.2023 käskkirjaga nr 3-2/23/7 Lisa 2 Toetuse andmine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR) Abikõlblik summa (EUR) Toetuse summa Ühtekuuluvusfondi toetuse määr (%) Riikliku kaas-finantseeringu määr (%) 5 819 605,52 5 819 605,52 5 819 605,52 85 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 872 940,83 Ühtekuuluvusfond 4 946 664,69 Toetus kokku 5 819 605,52 KOKKU 5 819 605,52 Tegevuse nimetus: Tulemusnäitaja koos sihttasemega: 01.01.2023 31.12.2029 Programmi tegevus: KOV kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed Osakaal inimestest, kes on kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad (% – 85) Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaasfinantseering (EUR) Kliimamuutustega arvestamise pilootprojektide (detailplaneeringute näitel) läbiviimine kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjate tasandil ning juhendmaterjalide koostamine kliimamuutustega seonduvate riskide maandamiseks koos sellesisuliste koolitustega KOVidele; Kliimavaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsiooni- strateegia ja –tegevuskava elluviimine ja uuendamine. 5 493 580,52 4 669 543,44 824 037,08 Otsene personalikulu 283 500,00 240 975,00 42 525,00 Ühtne määr 42 525,00 36 146,25 6 378,75 Kokku: 5 819 605,52 4 946 664,69 872 940,83