Tarmo Kivi Teie 09.10.2024 nr 1.4-3/1028
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
[email protected] Meie 21.11.2024 nr 11.1-8/24/2554-2
Suur-Ameerika tn 1
Tallinn
10122, Harju maakond
„Moderniseerimisfondist kohaliku
omavalitsuse hoonete energiatõhusaks
muutmiseks antava toetuse kasutamise
tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu
kooskõlastamine
Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab regionaal- ja põllumajandusministri määruse
„Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku
omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja
kord“ muutmine eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid alljärgnevate märkustega arvestamisel.
1. Ettepanek täpsustada määruses või seletuskirjas hoone mõistet, kuivõrd toetuse saajatega
on tekkinud selles osas erimeelsusi. Näiteks kas kahest korpusest koosnev hoone on üks
hoone või kaks hoonet? Konkreetse näite puhul oli toetuse saaja seisukohal, et ehitisregistri
andmed on informatiivsed ning nendest ei peaks lähtuma.
2. Selgitame, et kui peale projekti elluviimist selgub, et toetuse saaja rikub § 3 lõikes 8
punktides 3 ja 4 on sätestatud tingimusi, tuleb teha tagasinõue § 22 lg 1 p 1 alusel ning
tagasinõude määr peaks määruse sõnastuse järgi olema 100% (ei saa välistada, et mõni
teine taotleja jättis taotluse esitamata määruse tingimuste täitmise ebakindluse tõttu).
3. Palun täpsustada § 5 lõike 4 punkti 2: Millisel põhjusel on kapitalirendimaksed
omandiõiguse ülemineku korral abikõlblikud ning milline on selle punkti eesmärk?
4. Ettepanek jätta määrusest välja § 8 lõige 1 punkt 4, kuivõrd nimetatud kohustuste täitmine
on elementaarne, kuid toetuse vastavaks tunnistamisel äärmiselt keeruline kontrollida.
5. Ettepanek täiendada § 9 lõike 4 punktide 1 ja 2 seletuskirja selgitusi kohustusega, et toetuse
saaja vastutab andmete ajakohasuse ning hilisemate andmete muutmise tulemusel tekkinud
võimaliku rikkumise eest.
Kui energiaauditi koostamisel ning taotluse esitamisel lähtutakse vanadest andmetest, võib
tekkida olukordi, kus kasutusloa taotlemisel avastatakse, et ruutmeetrite arv on
suurenenud, kuivõrd esialgselt kasutati andmeid, mis ei vastanud tegelikule olukorrale.
Sellest tulenevalt võib tekkida olukord, kus toetust saab taotleja, kes andmete korrektsuse
korral oleks pingereast välja jäänud ja toetuse oleks pidanud saama mõni teine taotleja (kui
köetava pinna suurus on vale, muutub energiatõhususarv ja energiaauditi tulemus ning
sellest tulenevalt hindamisel saadav punktide arv).
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 /
[email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340
Kui uuenenud andmetest tulenevalt selgub, et toetust sai taotleja, kes ei oleks tegelike
andmete alusel toetust saanud, tuleks teha tagasinõue, sest toetuse taotleja on rikkunud
hoolsuskohustus andmete ajakohastamisel. Selleks tuleks nimetatud kohustus andmete
kontrollimise kohta sätestada kas määrusesse või seletuskirja.
6. Ettepanek selgitada § 9 lõike 4 punktis 5 kasutatud väljendi „mõistlikke hooldus- ja
kasutuskulusid“ osas, mida on mõeldud mõistlike kulude all. Tegemist väga subjektiivse
tingimusega, mida on praktikas ilma täpsemate suunisteta keeruline rakendada.
7. Ettepanek lisada § 12 lõike 2 punkti 4 lisaks § 4 lõikele 2 viited § 4 lõigete 4 ja 5 kohta.
8. Ettepanek lisada § 12 lõike 3 punktis 4 sõna „määruses“ ette sõna „käesolevas“.
9. Ettepanek lisada § 12 lõikes 5 sõna „kõrvaldamata“ ette sõna „tähtaegselt“.
10. Ettepanek lisada sarnaselt § 16 lõikele 3 ka § 15 lõige 2 toetuse saajale toetuse rahuldamise
otsuse edastamise kohta.
11. Ettepanek lisada § 16 lõikes 1 punkt, et taotlus jääb rahuldamata, kui toetuse saaja ei nõustu
§ 14 lõike 3 punkti 5 alusel pakutud toetuse summa vähendamisega.
12. Ettepanek asendada § 16 lõikes 3 sõna „esitab“ sõnaga „edastab“.
13. Ettepanek lisada § 17 lõike 2 punktis 1 sõna „kulude“ ette sõna „tõendatud“, et punkt 1
oleks seotud järgmises punktis kirjeldatud tõendatud kulude selgitusega.
14. Ettepanek lisada erinevate määruste ühtlustamise ja seeläbi toetuse saajale täitmise
selgemaks muutmise eesmärgil § 17 lõike 2 punkti 3 lõppu „või 45 päeva jooksul pärast
projekti elluviimise perioodi lõppu“. On olukordi, kus akteeritakse tööd elluviimise
perioodi viimasel päeval ja sellisel juhul ei jõua elluviimise perioodil makseid enam teha.
Sarnane võimalus on sätestatud näiteks Riigihalduse ministri 08.12.2020 määruses nr 49
„Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse
kasutamise tingimused ja kord“.
15. Ettepanek kustutada § 17 lõikes 4 lause teine osa „mille toetuse saaja esitab RTK-le
hiljemalt taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti elluviimise perioodi
lõppkuupäeval.“
16. Seoses eelmise muutmisettepanekuga teeme ettepaneku asendada § 20 lõikes 1 sõnad
„hiljemalt toetuse rahuldamise otsuses määratud projekti elluviimise perioodi
lõppkuupäeval“ sõnadega „60 kalendripäeva jooksul alates toetuse taotluse rahuldamise
otsuses määratud projekti elluviimise perioodi lõppkuupäevast“.
17. Ettepanek jätta § 20 lõike 3 punktist 1 välja sõna ’hoone asukoht’. Hoone asukoht on välja
toodud projekti taotluses. Taotluste esitamise keskkond on ülesehitatud selliselt, et taotlus,
hanked, toetuse väljamaksed ning lõpp- ja järelaruanded on ühtse tervikuna süsteemis
olemas.
18. § 20 lõike 3 punkti 2 lõpparuandes ei ole asjakohane küsida uuesti infot riigihangete,
väljamaksete sh kasutatud toetuse summa ja projekti kogumaksumuse kohta. See info on
olemas projekti teistel väljadel.
19. Ettepanek lisada § 22 lõike 1 punktis 4 sõna „võimalik“ ette sõna „tähtaegselt“.
20. Ettepanek lisada seletuskirja selgitused selle kohta, kas ja kuidas jätkatakse projektiga kuni
§ 22 lõikes 2 sätestatud kohtuotsuse jõustumiseni. Lisaks selgitused, kuidas tegutseda
olukorras, kui on esitatud kahtlustus pettuses või kelmuses, kuid ei ole veel jõustunud
süüdimõistvat otsust (§ 22 lõige 6).
21. Ettepanek asendada § 22 lõikes 15 sõnad „kehtima hakkamise päevast alates“ sõnaga
„jõustumisest“.
22. Erinevates määrustes on märgitud erinev toetuse tagasinõude otsuse tegema jätmise
aluseks olev summa (nii 100 eurot kui ka 1000 eurot). Kuivõrd vahe on kümnekordne, siis
on ettepanek ühtlustada summat, millest alates tehakse toetuse tagasinõudmise otsus.
23. Ettepanek lisada määrusesse toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused
(näiteks juhuks, kui toetuse saaja loobub toetusest enne väljamaksete tegemist).
24. Tulenevalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23.09.2024 määruses
asjas nr 5-24-7 viidatud asjaolule, et toetuste rakendusüksusel ei pruugi olla sisulist
pädevust kontrollida igakülgselt seda, kas riigihangete seaduse kõiki norme on järgitud
ning et määruse andja saab rakendusüksuse tegevust lihtsustada seeläbi, kui sätestab
olulisemad riigihankealased kohustused määruses endas, tuleb määrust täiendada
konkreetsete rikkumistega, mille puhul rakendab rakendusüksus finantskorrektsiooni.
25. Ettepanek ajakohastada lisas 2 "Nõuded hoone energiaauditile" punktis 10 toodud CO2
heitkoguse eriheitetegureid.
Kliimaministeerium on koostanud KHG jalajälje arvutamiseks ajakohastatud ülevaate
kasutatavatest eriheiteteguritest1. Viimaste andmete (2024) järgi on tavaelektri
eriheiteteguriks 0,712 kg CO2/kWh ning kaugkütte Eesti keskmine heide on 0,157 kg
CO2ekv/kWh. Samuti soovitame eristada juhte, kus kasutatakse taastuvallikatest pärinevat
elektrit, mille ost on tõendatud päritolusertifikaatidega. KHG jalajälje mudel toob välja, et
kaugkütte puhul peaks lähtuma just piirkonnas paikneva katlamaja andmetest, kuna
suurematel energiatarnijatel on kohustus juba vastavaid andmeid esitada. Eesti keskmise
andmete kasutamine on vähim soovituslik variant, kuna on väga ebatäpne.
Ka muude kui kaugkütte soojusenergia CO2 heitkoguste puhul oleks ettepanek lähtuda
Kliimaministeeriumi KHG jalajälje arvutusmudeli andmetest, kus on toodud ajakohased
eriheitetegurid erinevate kütuste lõikes, sellisel juhul ei pea hakkama määruse alusel läbi
viima arvutusi iga projekti põhiselt.
26. Üldise märkusena toome välja, et alates 1.jaanuarist 2025 hakkab kehtima ka
Moderniseerimisfondi puhul "ei kahjusta oluliselt" (DNSH) põhimõte, kus tuleb
rakendada taksonoomia määruse2 alusel kehtestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume. See
nõue kehtib nendele skeemidele/investeeringutele, mis on heaks kiidetud EIB poolt alates
05.06.2023, seega nn jätkuskeemidele. Käesolevas määruses veel DNSH nõudeid
rakendama ei pea.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Sell
toetuste arendamise osakonna juhataja
Kaidi Kenkmann 663 2041
[email protected]
https://kliimaministeerium.ee/rohereform-
1 Kliimaministeeriumi KHG jalajälje mudel:
kliima/rohereform/organisatsioonide-khg-jalajalg#mudel
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute
hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 /
[email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340