Tarmo Kivi Teie 06.11.2024 nr 1.4-3/1029
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
[email protected] Meie 21.11.2024 nr 11.1-8/24/2553-2
Suur-Ameerika tn 1
Tallinn
10122, Harju maakond
„Kohaliku omavalitsuse üksustele
liginullenergiahoonete ehitamiseks antava
toetuse kasutamise tingimused ja kord“
muutmise kooskõlastamine
Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab regionaal- ja põllumajandusministri määruse
„Riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele
liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja
kord“ muutmine“ eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid alljärgnevate märkustega arvestamisel.
1. Kommentaar § 3 lõike 7 kohta: kas saame õigesti aru, et kui viie aasta jooksul peale projekti
lõppemist selgub, et mingil ajahetkel on hoone tegelik kasutus olnud väiksem kui 90%,
küsime toetuse § 23 lg 1 p 1 alusel tagasi? Kuna on ilmnenud asjaolu, mille tõttu ei oleks
esitatud taotlust rahuldatud. Lisaks sellele tuleks toetus tagasi küsida 100% ulatuses, kuna
teised taotlejad hüpoteetiliselt loobusid taotlemisest, sest nägid ette võimalust, et ei pruugi
suuta viis aastat 90% ulatuses hoone kasutamist.
2. Palun täpsustada § 5 lõike 4 punkti 2: millisel põhjusel on kapitalirendimaksed
omandiõiguse ülemineku korral abikõlblikud ning milline on selle punkti eesmärk?
Selgusetuks jääb ka punkti 3 eesmärk, kui meetme alusel ehitatakse uued hooned.
3. Palun täpsustada: § 10 lõikes 3 asendati „viis“ sõnaga „kümme“, kuid millist mõju see
endaga kaasa toob? Kohustus hoonet kasutada on toetuse saajal jätkuvalt viis aastat ning
ka tagasinõude saab teha vaid siis, kui on rikutud kestvuse nõuet esimesel viiel aastal.
Seega toetuse saajal justkui kohustust täita ei ole ning mingit tagajärge rikkumise korral ei
järgne?
4. Jääb selgusetuks: kui § 18 lõike 1 punktis 3 sätestatud 0 punkti võrdub miinimumlävendi
mitteületamisega, mis eesmärki täidab nende mõlema tingimuse välja toomine? Mõlema
punkti välja toomine täidaks eesmärki juhul, kui need saaksid esineda ka erinevalt – näiteks
kriteeriumi 4 alusel saab 0 punkti ja mõne teise kriteeriumi puhul jääb miinimumlävend
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 /
[email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340
ületamata, kuid teiste kriteeriumite puhul miinimumlävend puudub, seega ei saa sellist
olukorda tekkida.
5. Ettepanek ühtlustada määruse sõnastust teiste CO2 meetmete sõnastusega ning asendada
määruses abikõlblikkuse periood elluviimise perioodiga, et taotlejatel oleks lihtsam ning
arusaadavam, et nende mõistetega mõeldakse ühte ja sama perioodi.
6. Ettepanek täiendada § 5 lõiget 1 määruse § 4 lõikes 3 perioodiga, sest praegune sõnastus
on § 4 lõige 3 sõnastusega vastuolus.
7. Ettepanek lisada erinevate määruste ühtlustamise ja toetuse saajale arusaadavamaks
muutmise eesmärgil § 12 lõikes 1 „elektroonilise taotluste esitamise keskkond“ viide
„edaspidi e-toetuse keskkond“ ning asendada edaspidi lühendatud versiooniga.
8. Ettepanek lisada § 14 lg 5 sõna „kõrvaldamata“ ette sõna „tähtaegselt“.
9. Ettepanek lisada § 17 ühe punktina „otsuse tegija“.
10. Ettepanek lisada meetme määrusesse sarnaselt teistele sarnastele määrustele taotluse
rahuldamise otsuse muutmise regulatsioon.
11. Ettepanek lisada sarnaselt § 18 lõikele 3 ka § 17 lõige 2 toetuse saajale taotluse rahuldamise
otsuse edastamise kohta.
12. Ettepanek lisada § 18 lõige selle kohta, kui toetuse saaja ei nõustu § 16 lõike 4 punktis 3
sätestatud ettepanekuga.
13. Ettepanek asendada § 18 lõikes 3 sõna „esitab“ sõnaga „edastab“.
14. Ettepanek ühtlustada sarnaste määruste sõnastust ning asendada § 19 punktis 1 sõna
„ostutehing“ sõnaga „hankeleping“.
15. Ettepanek lisada § 19 punktis 3 sõnade „toetuse saaja“ järgi „ , partneri“.
16. Ettepanek lisada määrusesse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused
(näiteks juhuks, kui toetuse saaja loobub toetusest enne väljamaksete tegemist).
17. Ettepanek ühtlustada määruseid ning selleks, et omada paremat ülevaadet pooleliolevate
projektide kohta, asendada § 21 lõikes 5 sõna „üldjuhul“ sõnaga „vähemalt“.
18. Ettepanek täiendada § 21 lõike 51 osas seletuskirja, lisades näiteid põhjendatud
olukordadest, millisest hetkest alates saab taotlust esitada (kas kohe taotluse rahuldamise
otsuse tegemisest või peab selleks ka mõni leping sõlmitud olema?). Lisaks, kas saadud
ettemaks peab olema täies ulatuses kuludokumentidega tõendatud järgmise väljamakse
saamiseks?
19. Kuivõrd toetuse saajal on kohustus hoida ehitatavat hoonet vähemalt 90% ulatuses
kasutuses, kuid määruse alusel puudub kohustus esitada kasutusluba, siis on ettepanek
lisada § 22 lõikesse 2, et lõpparuandele tuleb lisada kasutusluba.
20. § 22 lg 2 punkt 1: jätta välja sõna ’hoone asukoht’. Hoone asukoht on välja toodud projekti
taotluses.
21. § 22 lg 2 punkt 2 - jätta välja sõna „hanked, väljamaksed“. Hanked ja väljamaksed
kajastuvad elektroonilise taotlusvormi teistel sakkidel, mistõttu dubleerimine ei ole vajalik.
22. § 22 lg 2 punkt 3 – jätta tervikuna välja, projektile tehtud toetuse väljamaksed kajastuvad
elektroonilise taotlusvormi teistel lehekülgedel, mistõttu dubleerimine ei ole vajalik
23. Ettepanek asendada mõistete ühetaolise väljendamise eesmärgil § 22 lõikes 3 sõna
„toetusotsuses“ sõnadega „taotluse rahuldamise otsuses“. Lisaks jätta nimetatud lõikest
välja sõna „vähenemine“, kuivõrd toetuse saajad ei pruugi seda saavutada.
24. Ettepanek lisada § 23 lõikesse 1 tagasinõude alusena punkt „kulu on abikõlbmatu“. Suures
pildis võiksid määrustes olla ühesugune toetuse tagasinõudmise regulatsioon. Võimalusel
seda ühtlustada.
25. Ettepanek lisada ühetaolisuse ja toetuse saaja jaoks lihtsustamise eesmärgil § 23 sõnastusse
ka tagasinõude esitamise tähtaeg.
26. Ettepanek lisada § 23 lõige toetuse tagasimaksmise tähtaja kohta: Toetuse saaja peab
maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse
tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse jõustumisest.
27. Tulenevalt Riigikohtu põhiseaduslikkusele järelevalve kolleegiumi 23.09.2024 määruses
asjas nr 5-24-7 viidatud asjaolule, et toetuste rakendusüksusel ei pruugi olla sisulist
pädevust kontrollida igakülgselt seda, kas riigihangete seaduse kõiki norme on järgitud
ning et määruse andja saab rakendusüksuse tegevust lihtsustada seeläbi, kui sätestab
olulisemad riigihankealased kohustused määruses endas, tuleb määrust täiendada
konkreetsete rikkumistega, mille puhul rakendab rakendusüksus finantskorrektsiooni.
28. Määruse lisas 2 hindamiskriteeriumi 4 hinde 0 selgituses asendada lauses
„Hindamiskriteeriumi alusel 0 punkti saanud taotlus, mille puhul täidetud ei ole kriteerium
6,…“ sõna „kriteerium“ sõnaga „tingimus“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Sell
toetuste arendamise osakonna juhataja
Kaidi Kenkmann 663 2041
[email protected]
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 /
[email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340