Tatjana Karhu Teie: 15.10.2024 nr 241015-1
N.R. Energy OÜ
[email protected];
[email protected] Meie: 06.11.2024 nr 5-1/24/3663-8
Vastuväide 15.10.2024 kahju hüvitamise
nõudele
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) ja N.R. Energy OÜ (Soojusettevõtja) vahel on 14.02.2018
sõlmitud soojuse ostu-müügileping nr 1175 (leping) soojuse tagamiseks asukohas: Loode tn 35, Tapa.
22.08.2024 esitas Soojusettevõtja RKIKile kahju hüvitamise nõude summas 46 836 eurot. Kahju hüvitamise
nõude kaaskirjas on Soojusettevõtja esindaja väitnud, et RKIKi poolsete lekete tulemusena on
soojusvarustuse süsteemi sattunud kare vesi, mis on põhjustanud soojusvaheti ummistumise katlakiviga.
Ummistuse likvideerimiseks võttis Soojusettevõtja soojusvaheti lahti ning puhastas selle. Lisaks ostis
Soojusettevõtja endale uue soojusvaheti, et tagada lepingu kohane täitmine.
RKIK vastas Soojusettevõtjale 13.09.2024 kirjaga nr 5-1/24/3663-2 ning selgitas Soojusettevõtjale, et
Soojusettevõtja saab RKIKilt kahju hüvitamist nõuda ainult juhul, kui RKIK on põhjustanud
lepingurikkumisega Soojusettevõtjale kahju. RKIK selgitas, et Soojusettevõtja peab tõendama, et tekkinud
on kahju, mille eest vastutab RKIK. RKIK palus Soojusettevõtjal esitada tõendid lepingu rikkumiste kohta,
sh millistel kuupäevadel toimunud lekkeid Soojusettevõtja RKIKile ette heidab ning tõendid, et lekked on
põhjustanud just RKIK. RKIK palus Soojusettevõtjal tõendada ka väidetava rikkumise seost tekkinud
kahjuga. Samuti palus RKIK Soojusettevõtjal selgitada, mida mõistab Soojusettevõtja suure lekke all ning
kus on sätestatud piirmäärad RKIKile vee kasutamiseks.
Soojusettevõtja vastas 16.09.2024 e-kirja teel RKIKile ning esitas enda täiendavad seisukohad.
Soojusettevõtja väidete kohaselt on RKIKil olemas teave, millal ja mitmel korral on RKIK ja Soojusettevõtja
suhelnud seoses soojatorustiku täitumisega keemiliselt ettevalmistatud veega. Soojusettevõtja väitel on
kõik soojuskandja kaod fikseeritud ja RKIKi poolt tasutud ning neid pole vaidlustatud.
RKIK vastas Soojusettevõtja 16.09.2024 kirjale 04.10.2024 ning selgitas, et endiselt on ebaselge, milles
seisneb RKIKi rikkumine. Soojusettevõtja poolt RKIKile esitatud arvetel on kajastatud lisavee arvesti alg- ja
lõppnäit (kuu algus ja lõpp). Keskmised tunnikogused on vahemikus 0,024–0,5 m3/h, seega väiksemad, kui
katlamaja vee ettevalmistuse nimitootlikkus (2 m3/h). RKIKile ei ole esitatud täpsemat infot ega
etteheiteid RKIKi lisavee tarbimise kohta. Lepingus ei ole kokku lepitud suurimat lubatud lisavee kogust.
RKIKile ei ole seni olnud teada, kui suur on katlamaja vee ettevalmistuse tootlikkus. RKIK ei ole olnud
teadlik, et vee kvaliteet ei ole tagatud. Soojusettevõtja on RKIKile esitanud arveid probleemidest
teavitamata ning RKIK on need tasunud. RKIK rõhutas Soojusettevõtjale uuesti, et ei ole tõendatud RKIKi
süü soojusvaheti ummistumisel ning märkis, et katlamaja soojussõlme ehitamine, käitamine ja
hooldamine ei ole RKIKi kohustus.
Soojusettevõtja esitas RKIKile 15.10.2024 uue vastuskirja, millele lisas Soojusettevõtja tootmisjuhi poolt
koostatud ekspertarvamuse soojusvaheti seisukorrast. Oma vastuskirjas tõi Soojusettevõtja välja, et
vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 8.1 vastutab tarbija soojus- ja täiteveearvestite ja muude
seadmete ning torustiku säilivuse ning mittekahjustamise eest. RKIKi varustamiseks soojuskandjaga on
Soojusettevõtja katlamajas Üleviste 5 Tapa paigaldatud eraldi soojusvaheti ning see on linna soojustrassist
eraldatud. See tähendab, et kõnealusest väljavahetatud soojusvahetist ei teenindata ühegi teise kliendi
Järve 34a / 11314 Tallinn / 717 0400 /
[email protected] / www.kaitseinvesteeringud.ee
Registrikood 70009764
torustikku kui üksnes RKIKi oma, mistõttu ei saa ka ummistust tekitav mustus sattuda soojusvahetisse
teiste tarbijate valduses olevast torustikust. Soojusettevõtja nõudis uuesti RKIKilt kahju hüvitamist,
kuivõrd soojuskandja ummistumine on tekkinud RKIKi süül. Vastuväitele lisatud Soojusettevõtja enda
tehtud ekspertarvamuse kohaselt võeti 2024. aasta augustis soojusvaheti lahti ja tuvastati mulla- ja
savisisaldusega ummistus, mis takistas soojusvaheti tööd ning oli põhjuseks, miks soojusvaheti ei suutnud
paiguti tagada soojuskandja piisavat temperatuuri. Sealjuures on soojusvaheti varustatud jäme- ja
peenfiltriga, mida korrapäraselt vahetatakse, kuid RKIKi torustikust soojusvahetisse jõudnud reostuse hulk
oli nii suur, et filtritest ei piisanud soojusvaheti töökorra tagamiseks. Soojusettevõtja poolne ekspert on
kirjeldanud, et mustus on sattunud soojusvahetussüsteemi tõenäoliselt uute liitumispunktide ehitamisel
tarbija territooriumil.
Käesolevaga vastab RKIK Soojusettevõtja poolt 15.10.2024 esitatud väidetele.
Soojusettevõtja viitab lepingu tüüptingimuste punktile 8.1 ning RKIKi vastutusele soojusvaheti
mittekahjustumise eest. RKIK märgib, et lepingu tüüptingimuste punkti 8.1 täpne sõnastus on: „Tarbija
vastutab tema juures ülesseatud Soojusettevõtja soojus- ja täiteveearvestite ja muude seadmete ning
torustiku säilivuse ning mittekahjustamise eest.“ Seega kohaldub tüüptingimuste punkt 8.1 seadmetele,
mis asuvad Tarbija (RKIK) juures – näiteks soojusarvestid. Soojusvaheti ei ole Tarbija (RKIK) juures üles
seatud seade. Soojusvaheti asub Soojusettevõtja katlamajas Üleviste 5, Tapa. Seega ei vastuta RKIK
Soojusvaheti kahjustumise eest.
Soojusettevõtja väidab, et soojusvahetist ei teenindata ühegi teise kliendi torustikku kui üksnes RKIKi oma,
mistõttu ei saa ka ummistust tekitav mustus sattuda soojusvahetisse teiste tarbijate valduses olevast
torustikust.
RKIK meenutab Soojusettevõtjale, et varasemalt oma 22.08.2024 esitatud kirjas väitis Soojusettevõtja
järgmist: „Seoses sellega, et Teie soojusvarustus süsteemis, mis asub Teie territooriumil on toimunud
suured vee lekked, mille tõttu ei ole meie katlamajas olev vee ettevalmistus süsteem tulnud toime vee
ettevalmistusega. Selle tulemusena sattus soojusvarustuse süsteemi kare vesi ja soojusvaheti on
ummistunud katlakiviga.“ Seega on Soojusettevõtja eelnevalt heitnud RKIKile ette soojusvaheti
ummistumist katlakivi, mitte mustusega. RKIK selgitab, et katlakivi tekkimise põhjuseks on kare lisavesi.
Lisavesi pumbatakse küttetrassi katlamajast, nagu kirjutas ka Soojusettevõtja ise enda poolt 16.09.2024
saadetud e-kirjas: “Juhul, kui teil on uued püsivad hoonete ja muude tarbimisobjektide ühendused,
täidetakse teie uued tarbimisvõrgud selle veega ja meie ettevõte lülitab sisse spetsiaalsed pumbad ning
kui see vesi toodetakse, täidetakse teie uued tarbimisvõrgud.“.
Soojusettevõtja poolt saadetud vastuskirjadest tulenevalt saab RKIK järeldada, et soojusvaheti
ummistumise tekitas katlakivi, mis tekib karedast veest. Siinkohal märgib RKIK, et kare vesi lisati
küttetrassi Soojusettevõtja katlamajast, millest tulenevalt on RKIK seisukohal, et ei vastuta kahju
tekitamise ega kohustuse rikkumise eest, kuivõrd kahju on endale tekitanud Soojusettevõtja ise.
Soojusettevõtja tootmisjuhi poolt koostatud ekspertarvamuses on toodud, et soojusvaheti võeti 2024.
aasta augustis lahti ja tuvastati mulla- ja savisisaldusega ummistus, mis takistas soojusvaheti tööd ning
oli põhjuseks, miks soojusvaheti ei suutnud paiguti tagada soojuskandja piisavat temperatuuri. Seonduvalt
eeltoodud Soojusettevõtja tootmisjuhi arvamusega saab RKIK järeldada, et on ebaselge, mis põhjustas
ummistuse. Soojusettevõtja on muutnud oma kahju nõude aluseks olevaid väiteid, kuivõrd heidab
vaheldumisi RKIKile ette soojusvaheti ummistust nii katlakivi, mulla, kui ka saviga. Samuti märgib RKIK, et
Soojusettevõtja tootmisjuhi poolt koostatud ekspertiis on oletuslik ja tõendamata, kuivõrd
Soojusettevõtja poolse eksperdi väited sisaldavad korduvalt väljendeid „võib järeldada„ ja „võimalik, et „.
Soojusettevõtja kahju hüvitamise nõuet ilmestavad sõnad „tõenäoliselt“ ja „pidi olema“.
RKIK jääb endiselt seisukohale, et kahju hüvitamist saab nõuda juhul, kui võlgnik rikub kohustust (VÕS §
115 lg 1). Käesoleva hetkeni ei ole RKIKile teada, millist kohustust RKIK rikkunud on. VÕS § 115 lg 1 lause
teine pool sätestab, et kahju hüvitamist ei saa nõuda juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta.
RKIK soovitab Soojusettevõtjal tellida sõltumatu hinnang erapooletult eksperdilt. Sellise ekspertiisi
tegemise õigus on riiklikult tunnustatud eksperdil ning kogu tegevust reguleerib kohtuekspertiisiseadus.
Sõltumatu eksperdi hinnang aitab nii Soojusettevõtjal endal kui ka RKIKil paremini toimunut mõista.
Sõltumatult ja erapooletult ekspertarvamuselt peaks mh nähtuma ka sadestise keemiline koostis koos
2
selle põhjal tehtud analüüsiga sadestiste tekkepõhjustest, kuivõrd RKIKile on arusaamatu, millise info
põhjal on tuletatud soojusvahetist eemaldatud sadestise päritolu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Voogma
Põhja-Kirde portfellijuht
Koopia: Erki Kergandberg (
[email protected])
3