Hankeleping

HANKELEPING Tallinn 05.11.2024 nr 2-2/24/1027 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, mida esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 ja peadirektori 28.02.2024 käskkirja nr 26 alusel hankebüroo juht Marek Järlak hangete osakonna juhataja ülesannetes, edaspidi tellija ühelt poolt ja Osaühing Muinasprojekt, registrikood 11112558, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Helle-Silvia Solnask, edaspidi täitja teiselt poolt, eraldi ka pool ja koos pooled, sõlmisid heas usus alljärgneva lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu dokumendid on leping, lepingu lisad, lepingu muudatused ja täiendused, milles pooled lepivad kokku pärast lepingule allakirjutamist. 1.2. Leping jõustub, kui tellija on sellele alla kirjutanud ja täitja e-posti aadressile edastanud ning kehtib kuni poolte lepinguliste kohustuste täitmiseni. 2. Lepingu ese 2.1. Täitja kohustub koostama tellijale töö „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu arheoloogiline eeluuring (arheoloogilise uuringu I etapp)“ (edaspidi töö) ning selle tellijale üle andma. 2.2. Valminud töö tuleb tellijale üle anda ja tellija on kohustatud töö vastu võtma ja maksma täitjale töö eest tasu. 2.3. Täitja tehtud töö peab vastama järgmistele nõuetele: 2.3.1. töö peab olema kooskõlas lepinguga, lepingu lisas 1 esitatud lähteülesande ning tellija juhiste ja soovidega; 2.3.2. valmis töö tuleb tellijale üle anda koos kõikide lisadega ja esitada elektrooniliselt allkirjastatuna (pdf- ja doc-vormingus, tabelandmed xls-vormingus, kaardiandmed shp-vormingus). Nõudeid eirates koostatud tööd ei peeta üleantuks. 2.4. Täitja kohustub kohe informeerima tellijat mistahes takistusest, mille tõttu ei ole võimalik lepingut täita. Samuti kui tellija esitatud juhised ja soovid ei võimalda teha tööd nõuete järgi. 2.5. Täitja kohustub tegema punktis 2.1 nimetatud töö isiklikult või kolmandate isikute vahendusel. Juhul kui töö tehakse kolmandate isikute vahendusel, kohustub täitja informeerima sellest tellijat ja kooskõlastama tellijaga kirjalikult, et kaasab töö täitmise juurde kolmandaid isikuid. 2.6. Lepingu allkirjastamisega kinnitab täitja, et tal on erialased teadmised ja kogemused ning vahendid ja seadmed, et teha lepingu punktis 2.1 nimetatud töö ning et ta täidab lepingulisi kohustusi hea ja asjatundliku hoolsusega. 2.7. Lepingu täitmise käigus tekkivad kulud ja kulutused kannab täitja. 3. Lepingu tasu 3.1. Lepingu tasu kokku on 6 900,00 (kuus tuhat üheksasada) eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras. Töö eest tasub tellija siis, kui pooled on allkirjastanud töö üleandmise-vastuvõtmise akti ning täitja on akti alusel esitanud arve. 3.2. Lepingu tasu muudetakse vaid juhul, kui tekib vajadus teha lisatöid. Lepingu tasu muutmiseks esitab täitja tellijale hinnakalkulatsiooni. Juhul, kui tellija nõustub pakutud maksumusega, vormistatakse kirjalik lepingu muudatus. 3.3. Punktis 3.1 märgitud lepingu tasu sisaldab autoritasu autoriõiguse seaduse mõttes.  3.4. Täitja esitab arve e- arvena. Arvele märkida tellija kontaktisiku nimi Priit Alekask ja lepingu number, arve juurde lisada allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Tasumise tähtaeg on 28 (kakskümmend kaheksa) kalendripäeva arvates päevast, mil täitja arve jõudis tellijani. 3.5. Kui tasumise tähtajast ei peeta kinni, on täitjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,25 (null koma kakskümmend viis) protsenti tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. 4. Lepingu tähtaeg, lepingu peatamine, lepingu eseme üleandmine 4.1. Lähteülesande ja lepingu punktiga 2.3 kooskõlas oleva töö kohustub täitja tellijale üle andma järgides lepingu punkti 5 kõige hiljem 4 kuud pärast hankelepingu sõlmimist. 4.2. Kui lepingu täitmise käigus selgub, et punktis 4.1 nimetatud töö lõpptähtaega ei ole võimalik täitjast olenematutel põhjustel järgida, on täitja kohustatud tellijat sellest viivitamatult kirjalikult informeerima. Arvestades viivitusest tinginud asjaolusid, lepitakse kokku uus lepingu tähtaeg, mille jooksul töö tuleb tellijale üle anda. 4.3. Kui lepingu täitmise käigus selgub, et punktis 4.1 nimetatud töö lõpptähtaega ei ole kolmandate isikute (väljaarvatud punktis 2.5 nimetatud kolmandad isikud) tõttu võimalik tellijast olenematutel põhjustel järgida, on tellija kohustatud täitjat sellest kirjalikult informeerima. Arvestades viivitusest tinginud asjaolusid, lepitakse kokku uus lepingu tähtaeg, mille jooksul töö tuleb tellijale üle anda. 4.4. Kui lepingu täitmise tähtaja pikendamise põhjustab kolmandatest isikutest (väljaarvatud punktis 2.5 nimetatud kolmandad isikud) tulenev takistus, võib poolte kirjalikul kokkuleppel lepingu täitmise peatada kuni takistuse ära langemiseni. 4.5. Täitja kohustub tehtud töö esitama kooskõlastamiseks ja kooskõlastatud töö üle andma lepingu punktis 8.5 toodud tellija esindajale elektrooniliselt allkirjastatuna. 5. Lepingu eseme üleandmine-vastuvõtmine, riisiko ja omandiõiguse üleminek 5.1. Täitja kooskõlastab töö tellijaga ning annab üle ja tellija võtab töö vastu üleandmise- vastuvõtmise akti alusel. Tellija esindaja kontrollib enne vastuvõtmist, et lepingu ese vastab lepingu tingimustele. Kui töö on kooskõlas lepingu tingimustega, digitaalallkirjastavad töö üleandmise-vastuvõtmise akti poolte esindajad, kes on nimetatud lepingu punktis 8.5. 5.2. Kui töö üleandmisel-vastuvõtmisel avastatakse puudused (ebakvaliteetsus vm lepingu tingimustele mittevastavus), fikseerib tellija esindaja puudused andes ühtlasi mõistliku aja, et puudused kõrvaldada. Täitja tehtud tööd ei võeta vastu ega anta üle enne, kui täitja on töös olnud puudused nõuete järgi ja ettenähtud tähtajaks kõrvaldanud. 5.3. Töös olnud puudused kõrvaldab täitja oma kulu ja vahenditega. 5.4. Töö loetakse lõplikult vastuvõetuks, kui täitja on kõrvaldanud töös avastatud puudused ning poolte esindajad, kes on nimetatud lepingu punktis 8.5, on digiallkirjastanud töö üleandmise- vastuvõtmise akti. 5.5. Töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko ning omandiõigus läheb täitjalt tellijale üle töö punktis 2.3.2 sätestatud kujul üleandmise-vastuvõtmise kuupäeval, mida tõendab selle kohta koostatud akt. 5.6. Kui tellija avastab töös puudused pärast töö üleandmist tellijale ja töö kasutusse võtmist, kohustub tellija kirjalikult teatama täitjale töös avastatud puudustest 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast seda, kui sai teada, et töö ei vasta lepingu tingimustele. Täitja kohustub kõrvaldama lepinguesemel avastatud puudused 10 (kümne) tööpäeva jooksul tellijalt teate saamisest. Käesolevas punktis nimetatud puuduste kõrvaldamist on tellijal õigus nõuda 6 (kuue) kuu jooksul peale töö punkti 5.4 kohast üleandmist tellijale. 5.7. Töö kooskõlastamist tellijaga tõendab tellija esindaja meilitsi saadetud kinnitus, et teostatud töö või selle osa vastab nõutule. 6. Vastutus 6.1. Lepingu kohustuste puuduliku täitmise või täitmata jätmise korral kannavad pooled teineteise ees vastutust lepingu sätete ja seaduste alusel. Kui täitja ei pea kinni töö täitmise tähtajast (lepingu punkt 4.1), on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi 0,25% (null koma 2/4  kakskümmend viis protsenti) töö maksumusest iga viivitatud päeva eest. 6.2. Tellijal on õigus tasaarveldada täitjale makstavast tasust leppetrahve, mis tulenevad lepingust ja mida tellija on rakendanud. 6.3. Tellijal on õigus nõuda täitjalt leppetrahvi maksmist juhul, kui ta teatab leppetrahvi nõudmisest täitjale kirjalikult 30 (kolmekümne) tööpäeva jooksul pärast lepingulise kohustuse rikkumise avastamist. 7. Lepingu lõppemine ja lõpetamine 7.1. Leping lõpeb, kui pooled on lepingulised kohustused nõuete järgi täitnud või poolte kokkuleppel või lepingus ja seadustes ettenähtud alustel. 7.2. Tellija võib lepingu igal ajal üles öelda. Lepingust ülesütlemise kohta edastab tellija täitjale kohe lepingust ülesütlemise kirjaliku avalduse. Leping loetakse üles öelduks, kui täitja on ülesütlemise avalduse kätte saanud. 7.3. Kui lepingu ütleb üles tellija, on täitjal õigus saada tasu seni tehtud töö eest töö valmidusastme järgi. Tellijal ei ole tasu maksmise kohustust juhul, kui lepingu ülesütlemise tingis täitja süüline lepingu kohustuste täitmata jätmine. Sellisel juhul on täitja kohustatud hüvitama tellijale ka lisakulud, mida viimane kannab seoses lepinguliste tööde tegemata jätmisega ja tegemisega muul viisil, et saavutada lepingus ettenähtud tulemus. 7.4. Kui tellija on lepingu üles öelnud, esitab täitja tellijale aruande tehtud töö kohta ja annab tellijale üle kogu seni tehtud töö materjali. 7.5. Lepingu ülesütlemisel lähevad tellijale üle ülesütlemise ajaks tehtud töö omandiõigus ning täitja varalised õigused ilma lisatasuta ning täitja annab tellijale ilma lisatasuta töö ainulitsentsi autoriõiguse seaduse § 12 lg 1 punktides 3, 4, 6, 7 ja 8 nimetatud isiklike õiguste teostamiseks kogu autoriõiguse kehtivuse perioodiks. 7.6. Tellijal on õigus lepingust taganeda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui täitja ei asu lepingut täitma, viivitab töö alustamisega. Täitja loetakse lepingu täitmisega viivitanuks, kui täitja ei ole tööd alustanud 10 (kümme) päeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist. 7.7. Lepingust taganemise kohta edastab tellija täitjale kohe lepingust taganemise kirjaliku avalduse. Taganemine loetakse toimunuks, kui täitja on taganemise avalduse kätte saanud. 7.8. Juhul kui täitja ei kõrvalda töös olnud puudusi (lepingu punktid 5.2 ja 5.6), ei kõrvalda puudusi ettenähtud tähtajaks või kõrvaldab selliselt, et töö ei vasta endiselt lepingu tingimustele, on tellijal õigus taganeda lepingust lepingu olulise rikkumise tõttu ja nõuda kahjude hüvitamist. Lepingust taganemise kohta edastab tellija täitjale kirjaliku taganemisavalduse 7 (seitsme) päeva jooksul pärast seda, kui sai teada lepingu rikkumisest. Taganemine loetakse toimunuks, kui täitja on taganemise avalduse kätte saanud. 7.9. Teostatud töö, mille eest tellija on lepingust taganemise ajaks tasunud, omandiõigus ja varalised õigused lähevad tellijale üle ilma lisatasuta ning täitja annab tellijale ilma lisatasuta seni tehtud töö ainulitsentsi autoriõiguse seaduse § 12 lg 1 punktides 3, 4, 6, 7 ja 8 nimetatud isiklike õiguste teostamiseks kogu autoriõiguse kehtivuse perioodiks. 7.10. Juhul kui täitja rikub lepingu punkti 5.2 ja tellija taganeb lepingust, ei ole tellija kohustatud tasuma täitjale kokkulepitud tasu. 7.11. Kui tellija taganeb lepingust põhjusel, et täitja on lepingu tingimusi oluliselt rikkunud, siis peale seadustes sätestatu peetakse oluliseks lepingu rikkumiseks muu hulgas: 7.11.1. Kui täitja ei täida ükskõik millist lepingu kohustust lisatähtaja jooksul, mille tellija on täitjale andnud. 7.11.2. Kui täitja ei paranda lepingu tingimustele mittevastavat tööd nii, et töö vastaks lepingu tingimustele, või kui täitja viivitab töö parandamisega. 7.11.3. Kui täitja litsentsid ja tegevusload, mis on lepingu täitmise eeldused, kaotavad kehtivuse lepingu täitmise ajal ja täitja ei võta ette toiminguid, et litsentse ja tegevuslubasid pikendada või taotleda uusi. 8. Muud tingimused 8.1. Kõik lepingu muudatused, täiendused ja parandused kehtivad vaid siis, kui need on vormistatud kirjalikult lepingu lisana ja kui poolte volitatud esindajad on neile alla kirjutanud. 3/4  Kirjaliku vormi järgimata jätmise korral on lepingu muudatused, täiendused ja parandused tühised. Lepingu lisadel on lepinguga sama juriidiline jõud. 8.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. 8.3. Lepingu allakirjutamisega kaotavad kehtivuse kõik poolte varasemad suulised ja kirjalikud kokkulepped, mis on seotud lepingu esemega. 8.4. Pooled lahendavad lepingust tekkivad vaidlused läbirääkimiste teel. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus. 8.5. Tellija esindaja lepingu täitmisel ja informatsiooni andmisel on Priit Alekask, +372 5387 1440, [email protected] Täitja esindaja lepingu täitmisel ja informatsiooni andmisel on Helle-Silvia Solnask, [email protected], +372 5349 4304. 8.6. Tellijal ja täitjal on õigus lepingu täitmise ajal esindajaid muuta, teavitades sellest teist lepingu poolt kirjalikult. 9. Poolte teated 9.1. Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikud, välja arvatud juhul, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga teated, mille edastamisega teisele poolele ei kaasne õiguslikke tagajärgi. 9.2. Teade on kätte saadud, kui: 9.2.1. teade on üle antud allkirja vastu; 9.2.2. teade on saadetud tähitud kirjaga teise poole aadressile ja postitamisest on möödunud 6 (kuus) kalendripäeva; 9.2.3. digitaalselt allkirjastatud teade on saadetud teise poole e-post aadressile. 9.3. Informatsioonilist teadet võib edastada telefonitsi või meilitsi. 10. Lisad 10.1. Lisa 1. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu arheoloogilise eeluuringu lähteülesanne ja kava (riigihanke viitenumber 285510) 10.2. Lisa 2. Pakkumus Leping on koostatud eesti keeles ja allkirjastatud digitaalselt ning edastatakse kummagi poole meilile. 11. Poolte rekvisiidid ja allkirjad Tellija: Täitja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Osaühing Muinasprojekt Järve 34a Pikk tn 46 11314 Tallinn 10133 Tallinn telefon 717 0400 telefon +372 5051781 e-post [email protected] e-post [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Marek Järlak Helle-Silvia Solnask hankebüroo juht juhatuse liige hangete osakonna juhataja ülesannetes 4/4  Töö nr 24004951 | 08.10.2024 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu arheoloogilise eeluuringu lähteülesanne ja kava Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Tartu 2024 2 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu arheoloogilise eeluuringu lähteülesanne ja kava Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3 2. UURINGU EESMÄRK ......................................................................................................................... 4 3. UURINGUALA ................................................................................................................................... 5 4. METOODIKA ..................................................................................................................................... 5 4.1. Alusandmed............................................................................................................................... 5 4.2. Uuringu sisu ............................................................................................................................... 6 4.3. Tellijale üle antav dokumentatsioon ......................................................................................... 6 4.4. Ajakava ...................................................................................................................................... 7 5. VAJALIKUD PÄDEVUSED JA EKSPERDID............................................................................................ 7 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu arheoloogilise eeluuringu lähteülesanne ja kava 3 1. Sissejuhatus Käesolevas dokumendis antakse ülevaade kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) raames teostatava arheoloogilise eeluuringu alusmaterjalidest, sisust, eesmärgist, metoodikast ning töö teostamise meeskonnast ja pädevusest. Kaitsetööstuspargi REP algatati Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korraldusega nr 401. Vastavalt korraldusele on planeeringuala, kus viiakse läbi asukohavalik, kokku pindalaga ca 41,1 km2. Planeeringuala hõlmab maa-alasid järgmistes kohalikes omavalitsuses: Lüganuse vald, Lääne-Nigula vald ja Pärnu linn (vt Joonis 1). Joonis 1 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ala (aluskaart: Maa-amet, 2024) Eriplaneeringu protsess koosneb üldiselt asukohavaliku teostamisest ja detailse lahenduse koostamisest ning mõlemal etapil on eraldi KSH aruanne. Kaitsetööstuspargi puhul on Kaitseministeeriumi kui planeeringu korraldaja kavatsus REP kehtestada asukoha eelvaliku alusel vastavalt PlanS § 271 lg 1 ja seega loobuda eriplaneeringu teisest etapist e detailsest lahendusest. Sellest tulenevalt kavandatakse koostada asukohavaliku KSH aruanne detailsusastmes, mis võimaldaks valitud alal planeeringu elluviimist projekteerimistingimuste alusel. REP KSH protsessis on kavandatud Muinsuskaitseameti ettepanekul Pärnu linna planeeringualal väljavalitud eelvalikualadele arheoloogilise eeluuringu läbiviimine. Uuringu läbiviimise aluseks on käesolev lähteülesanne. Uuring koostatakse olemasoleva andmestiku baasil nö eksperthinnangu vormis ja see annab sisendi REP asukohavaliku protsessi ning mõjude hindamisse; vajadusel määrab edasised uuringuvajaduse. 1 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. Vabariigi valituse korraldus 15.02.2024 nr 40 4 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu arheoloogilise eeluuringu lähteülesanne ja kava 2. Uuringu eesmärk Arheoloogiline eeluuring teostatakse asukohaeelvaliku etapis Pärnu linna eelvalikualade Pärnu 1 ja Pärnu 2 arheoloogiliste väärtuste kaardistamiseks (vt Joonis 2). Eelvalikualadel arheoloogiamälestisi ei paikne. Pärnu 1 alal põhjaosas paikneb kaks pärandkultuuriobjekti, millest tänaseks on säilinud ainult märgid maastikul: Porilaane metsavahi koht ja taimeaed. Pärnu 2 alal teadaolevalt kultuuripärandit ei paikne. Muinsuskaitseameti hinnangul võib Pärnu linna planeeringualal paikneda seni kaardistamata arheoloogiapärandit. Kas seda paikneb ka väljavalitud eelvalikualadel, selgitatakse välja käesoleva uuringuga. Joonis 2 Pärnu linna planeeringuala eelvalikualad – Pärnu 1 ja Pärnu 2, millele viiakse läbi arheoloogiline eeluuring Arheoloogilise eeluuringu eesmärk on riigi eriplaneeringu asukohavaliku etapis kaardistada ja kirjeldada arheoloogiapärand. Samuti on eesmärk anda vastavalt uuringu tulemustele soovitused mõjude leevendamiseks sh edasises etapis vajalike arheoloogiliste uuringute teostamiseks. Uuring peab vastama järgmistele küsimustele: 1. Milline seni kaardistamata arheoloogiapärand paikneb Pärnu linna eelvalikualadel (arheoloogiaalane arhiiviuuring e I etapp)? 2. Milliseid leevendavaid meetmeid tuleks kaitsetööstuspargi rajamisel rakendada, et vähendada negatiivset mõju arheoloogiapärandile? 3. Mis on leevendavate meetmete hinnanguline maksumus ning ajaline mõju kaitsetööstuspargi ehitamisele? Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu arheoloogilise eeluuringu lähteülesanne ja kava 5 3. Uuringuala Uuringualaks on Pärnu linna eelvalikualad. Nendest läänepoolne Pärnu 1 eelvalikuala paikneb Pärnu linna Ermistu küla territooriumil ja selle pindala on ca 228 ha. Ala moodustab osa ulatuslikust Audru metskond 20 (82602:005:0282) maaüksusest. Eelvalikuala lääne-, põhja- ja idapoolne piir kattub Audru metskond 20 kinnistu piiriga. Eelvalikuala lõunapoolne piir on määratud koostöös Kaitseministeeriumiga. Idapoolne Pärnu 2 eelvalikuala asub Pärnu linna Kõima ja Soomra külade territooriumil ja selle pindala on ca 269 ha. Ala moodustab osa Audru metskond 52 (62401:001:2178) maaüksusest. Pärnu 2 eelvalikuala piirneb lõuna pool Audru metskond 52 kinnistu välispiiriga kuni kaitstava loodusobjekti (Lindi looduskaitseala) piirini planeeringuala kagunurga juures. Ida poolt piirneb eelvalikuala mitmete karjääride katastriüksuste piiridega: Kivimäe kruusakarjäär (62401:001:0391), Kivimäe kruusakarjäär 1 (62401:001:2179) ja Kivimäe kruusakarjäär 2 (62401:001:2180). Kirde ja põhjapoolses osas on eelvalikuala piiriks elamualade2 1105 m ja eluhoonete 810 m ohuala. Loodes piirneb ala kaitstava loodusobjekti välispiiriga. Läänepoolses osas on eelvalikuala piir määratud koostöös Kaitseministeeriumiga. Arheoloogiline eeluuring (I etapp ja vajadusel maastikuleire) viiakse läbi mõlema eelvalikuala piires. 4. Metoodika 4.1. Alusandmed Tellijale teadaolevalt ei ole uuringualal teostatud varasemaid arheoloogilisi uuringuid. Uuring sisaldab: ▪ Ülevaate koostamine kirjalikest allikatest sh ajaloolised kaardid ja maakasutusplaanid, kohapärimus, aerofotod, Maa-ameti kõrgusandmete põhjal tehtud reljeefimudelid. ▪ Andmete analüüs (sh kaartide kokku tõstmine, georefereerimine). ▪ Võimalike arheoloogiapärandit sisaldavate alade kaardile märkimine, objektide/leiukohtade võimaliku säilivuse/seisukorra hindamine vajadusel ka maastikuleire käigus. ▪ Mõjude hindamine arheoloogiapärandile. ▪ Negatiivsete mõjude leevendamise meetmete välja töötamine sh võimalike edasiste arheoloogiliste uuringute maksumuse hinnang eelvalikualadel. Uuringu teostamisel saab lähtuda vähemalt järgmistest allikatest: ▪ Tallinna ja Tartu Ülikooli arheoloogiaarhiiv. ▪ Muuseumide arhiivid/fondid (nt Eesti Ajaloomuuseum). ▪ Pärimusteated Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis. ▪ Rahvusarhiivi kaardikogu ajaloolised kaardid. ▪ Uuringupiirkonda jäävate arheoloogiatundlike alade kirjeldused ▪ Muinsuskaitseameti registrites ja andmebaasides ja ruumiandmetes kajastuvad andmed ▪ Teised olulised andmekogud ja allikad. ▪ Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kaardikihid (eelvalikualade piirid). Antud materjalid annab töö koostajale Tellija. 2 Elamualad defineeriti analüüsi jaoks järgnevalt: elamualaks määrati kõik eluhoonete vähemalt kolmest elamust koosnevad grupid, kus elamute vahekaugus on väiksem kui 150 m. Vastav käsitlus võib planeeringu käigus muutuda. 6 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu arheoloogilise eeluuringu lähteülesanne ja kava 4.2. Uuringu sisu Uuringu tulemusi kasutatakse kaitsetööstuspargi asukohavaliku analüüsi sisendina sh eevalikualade võrdlemiseks ning mõjude hindamisel. Arheoloogiapärandi kaardistamine Planeeringualal viiakse läbi arheoloogiaalane arhiiviuuring, selleks et teha kindlaks võimalike seni kaardistamata arheoloogiapärandi asukohad. Uuring peab koosnema olemasolevate materjalide (arhiiviallikate) läbitöötamisest ning maastikuanalüüsist kaugseire meetodeid kasutades (sh ajaloolised kaardid ja maakasutusplaanid, kohapärimus, aerofotod, Maa-ameti kõrgusandmete põhjal tehtud reljeefimudelid, detektorileidude andmebaas, varasemad uuringud). Võimalusel/vajadusel tuleb viia läbi ka esmane maastikuleire3 tuvastatud objektide visuaalseks kontrollimiseks ja olemasolu kinnitamiseks. Mõju hindamine kaardistamata arheoloogiapärandile Mõju hindamise aluseks on eelistatud olukord, kus arheoloogiapärand säilib pinnases kahjustamata kujul. Võimalike arheoloogiliste väljakaevamiste näol on tegemist destruktiivse uurimismeetodiga, mis tahes-tahtmata lõppkokkuvõttes hävitab objekti ja mille käigus läheb paratamatult mingi osa infot ka kaduma. Uuring peab tooma välja kaitsetööstuspargi hinnanguliselt vajaliku arheoloogiliste uuringute ulatuse eelvalikualadel (tegevuse hinnanguline mahukus). Leevendusmeetmete ja edasiste uuringute vajadus Uuringu käigus antakse sisend edasiste uuringute vajaduse, mahu, metoodika ja hinnangulise maksumuse kohta. Samuti hinnatakse seda, kuhu oleks mõistlik eelvalikualal rajatised ja hooned planeerida, selleks et kahju pärandile ja võimalikuks arheoloogiliseks uuringuks kuluvad vahendid ja ajaline kulu oleks minimaalsed. 4.3. Tellijale üle antav dokumentatsioon Uuringu põhiliseks väljundiks on kaardimaterjal GIS süsteemis kaardikihtidena ja seda selgitav uuringu aruanne. Arheoloogiliste uuringute tulemusena tuleb esitada aruanne. Arheoloogilise uuringu aruande koostamisel lähtuda Kultuuriministri 15.05.2019 määrusest „Uuringu liigid, uuringu tegemise ja sellega seotud kulu hüvitamise kord ning uuringuteatise vorminõuded ja teatise esitamise kord“. Aruanne tuleb minimaalselt vormistada järgmiselt: ▪ Asustusajalooline ülevaade uuringualal eelvalikualade lõikes; ▪ Ülevaade allikmaterjalidest; ▪ Andmete analüüs ja tulemused (sh soovitused mõjude leevendamiseks); ▪ Loetelu/tabel objektidest: objekti nimi, lühikirjeldus, viited ajaloolisele allikale (nt kaart, kui on), oletatav asukoht (keskpunkti x,y koordinaadid), hinnang säilivusele. Objektidena on nimetatud leiualad, millele kaitsetööstupargi rajamine võib mõju avaldada. Objektidele tuleb anda unikaalne identifikaator. Loetelu/tabel peab võimaldama .csv formaadis esitamist nii, et oleks võimalik objekti koordinaatide esitamine GIS-is; 3 Käesolevas lähteülesandes kasutatakse arheoloogilisi uuringuid puudutavaid mõisted nii, nagu see on määratletud kultuuriministri määruses 15.05.2019 nr 25 (RT I, 16.05.2019, 3) §9 (5) 1) Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu arheoloogilise eeluuringu lähteülesanne ja kava 7 ▪ Kogutud informatsioon tuleb esitada eelvalikualade kaupa. Iga eelvalikuala juures antakse ka leevendustega seotud tegevuste loetelu, mis on vajalik läbi viia, kui valik langeb antud eelvalikuala kasuks. Ühtlasi kirjeldatakse ka edasise arheoloogilise uuringu vajadus tuues välja vajamineva uuringu meetod nii, nagu see on määratletud kultuuriministri määruses 15.05.2019 nr 25 (RT I, 16.05.2019, 3) §9. Lisadena esitatavad ruumiandmed tuleb esitada L-EST97 koordinaatsüsteemis. Aruanne tuleb anda üle tellijale elektrooniliselt (seletuskiri pdf-, ja doc-vormingus, tabel objektidest xls-vormingus ning kaardid pdf-, dwg või shp vormingus). 4.4. Töö vastuvõtmine Uuringu koostaja esitab tellijaga kooskõlastatud versiooni Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks. Töö loetakse vastuvõetuks peale Muinsuskaitseametis kooskõlastamist/heakskiitmist. 4.5. Ajakava Hinnanguline uuringu teostamise tähtaeg hiljemalt 4 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. 5. Vajalikud pädevused ja eksperdid Arheoloogilise uuringu koostajaks peab olema muinsuskaitseseaduse § 69 mõistes pädev isik või ettevõtja. Nõutav on varasemate arheoloogiliste arhiiviuuringute (kaugseire, arhiiviuuringud) läbiviimise kogemus.  PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 285510 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu arheoloogiline eeluuring (arheoloogilise uuringu I etapp) Pakkumus: 518765 Ettevõtja: Osaühing Muinasprojekt (11112558), roll: peapakkuja Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Pakkumuse kogumaksumus käibemaksuta Pakkumus peab sisaldama kõiki otseseid ja kaudseid kulusid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ja lepingu eesmärgi saavutamiseks. Pakkumuses peab olema arvestatud kõikide töödega ehk pakkumus peab olema hankija jaoks lõplik. Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 100% Hindamismetoodika kirjeldus: Kuni 11.05.2023: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal". Alates 12.05.2023: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 6900,000 6900,000 22 8418,000 Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 6900,000 Maksumus kokku KM-ga: 8418,000 Koostatud 14.10.2024 10:31:13 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 7918864/general-info