Arvamuse küsimine

Saku Vallavalitsus [email protected] 01.11.2024 nr DM-124372-29 Arvamuse küsimine Männiku XX liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta keskkonnamõju hindamise eelnõule Osaühing C.B.A. (registrikood 10495273, aadress Tooma tee 27, Männiku küla, Saku vald, Harju maakond) esitas Keskkonnaametile 04.04.2023 taotluse nr T/KL-1017889 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 04.04.2023 nr DM-124372-1, parandatud taotlus on esitatud 20.02.2023 nr DM-124372-24). Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõikele 2 2 soovib Keskkonnaamet Teie seisukohta Männiku IV liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule. Keskkonnaamet palub esitada seisukoht esimesel võimalusel, kui mitte hiljem kui ühe kuu jooksul, s.o. hiljemalt 01.12.2024. Kui seisukohta ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustakse keskkonnamõju hindamise algatamine või algatamata jätmise Teie seisukohata. Lugupidamisega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Männiku XX liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine.docx Teadmiseks: Osaühing C.B.A., Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Kerstin-Acta Kerner 51938226 [email protected] 2(2)  Männiku XX liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1.OTSUS Lähtudes alltoodust, Osaühing C.B.A. esitatud taotlusest taotlusest ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet : Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu Keskkonnaamet ei algata Männiku XX liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamist. Männiku XX liivakarjääri keskkonnaloale täiendavaid keskkonnameetmeid muidu ilmneva võivad olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks ei lisata. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kavandatava tegevuse erisused või keskkonnameetmed muidu muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks Männiku XX liivakarjääris on järgmised: Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele: Masinate korraline hooldus teostatakse selleks ettevalmistatud platsil; Kasutada kvaliteetset kütust; Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ° C , niisutada karjäärisiseseid teid ja platse; Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1 1 punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED Asjaolud Osaühing C.B.A. (registrikood 10495273, aadress Tooma tee 27, Männiku küla, Saku vald, Harju maakond) esitas Keskkonnaametile 04.04.2023 taotluse nr T/KL-1017889 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS ) 04.04.2023 nr DM-124372-1, parandatud taotlus on esitatud 20.02.2023 nr DM-124372-24). Taotletav ala Männiku XX liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas, jäädes riikliku tähtsusega Tallinna-Saku liivamaardlasse. Mäeeraldis paikneb riigiomandisse kuuluval Viimsi metskond 252 (katastritunnus 71801:001:1416, 100 % maatulundusmaa) kinnistul, mille valitseja on Kliimaministeerium ja volitatu d asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Männiku XX liivakarjäär on ümbritsetud teiste Tallinna-Saku liivamaardlasse jäävate mäeeraldistega, sh Männiku harjutusväli (katastritunnus 71801:001:0982) kinnistule jäävate Talteri (keskkonnaluba nr KL-509103) ja Liivalaia III (keskkonnaluba nr KMIN-099) liivakarjääridega, Männiku liivakarjäär (katastritunnus 71801:001:0183) kinnistul asuva Männiku liivakarjääriga (keskkonnaluba nr KMIN-135) ning Viimsi metskond 253 (katastritunnus 71801:001:1413), Viimsi metskond 254 (katastritunnus 71801:001:1417) ja Karjääri tee 1 (katastritunnus 71801:001:0270) kinnistutel asuva Männiku XIX liivakarjääriga (keskkonnaluba nr KL-514228). Taotletavast mäeeraldisest ~ 20 m kaugusele põhja-ja läänesuunda jääb avalikult kasutatav 7180355 Järvistu tee, teekaitsevööndiga 20 m tee servast. Taotletaval Männiku XX liivakarjääri mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ei ole kattumist nimetatud teekaitsevööndiga. Ligikaudu 90-140 m kaugusel läänes kulgeb 11340 Tallinn-Saku kõrvalmaantee. Maanteega paralleelselt kulgeb AS-ile Telia Eesti kuuluv maismaa sideehitis (tunnus 132405506), millele on määratud 1 m laiune kaitsevöönd. Mäeeraldisest läänes kulgeb laiarööpmeline raudtee (tunnus 4076857), millele kehtib 30 m laiune kaitsevöönd rööpa välimisest servast. Taotletavale mäeeraldisele ja mäeeraldise teenindusmaale nimetatud kitsendused ei ulatu. Taotletava Männiku XX liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 1,54 ha. Männiku XX liivakarjääri mäeeraldisega on hõlmatud vaid veepealse ehitusliiva varu plokid 200 ja 203 aT. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilses tagamiseks tuleb osaliselt jätta mäeeraldise perimeetrile nõlvatervik. Kaevandamisel ei tule nõlvatervikut jätta mäeeraldise lõunaküljele, kus taotletav Männiku XX liivakarjääri mäeeraldis piirneb Talteri ja Liivalaia III liivakarjääridega. Taotletaval mäeeraldisel lasuva ehitusliiva (ja katendi) ohutuks nõlvuseks on kõikjal arvestatud nõlvusega 1:2. Plokk 200 aT ehitusliiva varu kogus on 71 tuh m 3 ja kaevandatav varu on 48 tuh m 3 . Plokk 203 aT ehitusliiva varu kogus on 12 tuh m 3 ja kaevandatav varu on 6 tuh m 3 . Maavara kaevandamise keskmiseks mahuks taotletakse 10 tuh m 3 . Keskkonnaluba taotletakse 7 aastaks ja peale maavara ammendumist Männiku XX liivakarjääri mäeeraldis korrastatakse metsamaaks. Osaühing C.B.A. esitatud kaevandamisloa taotlus on võetud menetlusse 05.05.2023 kirjaga nr DM-124372-10 Männiku XX liivakarjääri kaevandamisloa taotluse menetlusse. KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH ) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõike 2 1 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90.päeval pärast KeHJS § 6 1 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 6 1 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 ,,Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu’’ § 1 lõike 1 ja § 3 pu nkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kui 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2 3 järgi KMH vajalikkuse otsustakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2 1 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. 3.EELHINNANG Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõju ( KeHJSi § 6 1 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 ,,Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded ’’ ( KeHJSi § 1 lõige 5). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: Männiku XX liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse seletuskiri, sh KeHJS § 6 1 lg 1 kohane teave. Maa-ameti geoportaali kaardirakendusi. 3.1.Kavandatav tegevus 3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht Taotletav Männiku XX liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas, jäädes riikliku tähtsusega Tallinna-Saku liivamaardlasse. Mäeeraldis paikneb riigiomandisse kuuluval Viimsi metskond 252 (tunnus 71801:001:1416, 100% maatulundusmaa) kinnistul, mille valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Plokk 200 aT ehitusliiva varu kogus on 71 tuh m 3 ja kaevandatav varu on 48 tuh m 3 . Plokk 203 aT ehitusliiva varu kogus on 12 tuh m 3 ja kaevandatav varu on 6 tuh m 3 . Maavara kaevandamise keskmiseks mahuks taotletakse 10 tuh m 3 . Keskkonnaluba taotletakse 7 aastaks ja peale maavara ammendumist Männiku XX liivakarjääri mäeeraldis korrastatakse metsamaaks. Mäenduslikud tingimused taotletavas Männiku XX liivakarjääris on võrdlemisi soodad. Mäeeraldisele on hea ligipääs mööda Järvistu teed, katendi paksus mäeeraldisel on väike ning väljatav maavara on kogu mahus veepealne. Kasulikku kihi katva katendi paksus on 0,3-2,0 m ning selle kogumaht on mäeeraldisel ca 12,7 tuh m 3 . Katend on esindatud mullaseguse huumuserikka liivana. Karjääri avamisel tuleb mäeeraldiselt langetada alal kasvavad puud ning võsa, vajadusel juurida kännud ning koorida kattekiht. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult mäetööde arenedes ning ladustada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Mäeeraldiselt eemaldatud katendit on otstarbekas kasutada kaevandatud ala bioloogilisel korrastamisel. Korrastamiseks mittevajalik katend tuleb lisada täiendavalt korrastamise mahule või võõrandada vastavalt kehtivale seadusele, kui koostav korrastamise projekt ei ütle teisti. Arvestades taotletava mäeeraldise paiknemist, selle kuju ning kasuliku kihi paksust, on kasulik kiht võimalik väljata ühe astmega. Maavara kaevandamisel kasutatakse ekskavaatorit ja/või frontaallaadurit. Kaevis laaditakse vahelattu või otse kalluritele, peale mida see karjäärist välja transporditakse. Kogu kaevandatav maavara turustataks ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde ajaline ning ruumiline areng määratakse koostatavas kaevandamise projektis. Taotletavalt mäeeraldiselt väljatav ehitusliiv sobib kasutamiseks Tallinna linna ja Harju maakonnas ehitusprojektide rajamiseks, ehitussegude valmistamiseks ning muusuguseks üld -ja teedeehituseks. Tallinna-Saku liivamaardla on riigi jaoks olulise tähtsusega, et tagada eelkõige Tallinna ja Harjumaa ehitusobjektide varustuskindlus selleks vajaliku kvaliteediga ehitusliivaga. Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid , mis võiks vibratsiooni tekitada. 3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega. Taotletav Männiku XX liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas, jäädes riikliku tähtsusega Tallinna-Saku liivamaardlasse. Mäeeraldis paikneb riigiomandisse kuuluval Viimsi metskond 252 (tunnus 71801:001:1416, 100% maatulundusmaa) kinnistul, mille valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Männiku XX liivakarjäär on ümbritsetud teiste Tallinna-Saku liivamaardlasse jäävate mäeeraldistega, sh Männiku harjutusväli (katastritunnus 71801:001:0982) kinnistule jäävate Talteri (keskkonnaluba nr KL-509103) ja Liivalaia III (keskkonnaluba nr KMIN-099) liivakarjääridega, Männiku liivakarjäär (katastritunnus 71801:001:0183) kinnistul asuva Männiku liivakarjääriga (keskkonnaluba nr KMIN-135) ning Viimsi metskond 253 (katastritunnus 71801:001:1413), Viimsi metskond 254 (katastritunnus 71801:001:1417) ja Karjääri tee 1 (katastritunnus 71801:001:0270) kinnistutel asuva Männiku XIX liivakarjääriga (keskkonnaluba nr KL-514228). Taotletavast mäeeraldisest ~20 m kaugusele põhja- ja läänesuunda jääb avalikult kasutatav 7180355 Järvistu tee, teekaitsevööndiga 20 m tee servast. Taotletaval Männiku XX liivakarjääri mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ei ole kattumist nimetatud teekaitsevööndiga. Ligikaudu 90 – 140 m kaugusel läänes kulgeb 11340 Tallinn-Saku kõrvalmaantee. Maanteega paralleelselt kulgeb AS-ile Telia Eesti kuuluv maismaa sideehitis (tunnus 132405506), millele on määratud 1 m laiune kaitsevöönd. Mäeeraldisest läänes kulgeb laiarööpmeline raudtee (tunnus 4076857), millele kehtib 30 m laiune kaitsevöönd rööpa välimisest servast. Taotletavale mäeeraldisele ja mäeeraldise teenindusmaale nimetatud kitsendused ei ulatu. Taotletavast Männiku XX liivakarjääri mäeeraldisest ca 15 m kaugusel idas, Männiku liivakarjääri (KMIN-135) mäeeraldisel, asub III kategooria kaitsealuse liigi Leucorrhinia albifrons (valgelaup-rabakiil, tunnus KLO9200972) leiukoht. Taotletava mäeeraldise lääne- ja põhjapoolsetes nurkades, plokiga 203 aT kattuval alal, paikneb OÜ-le Elektrilevi kuuluv elektriõhuliin 35 – 110 kV kõrgepingeliini 35Kv AS-70 (tunnus 8047670) kaitsevöönd. Taotlusele on lisatud liini haldaja kooskõlastus. Mäeeraldisele kõige lähemalt 30 m kaugusel asub elektrimaakaabelliini AJ12942:TOP (tunnus KKL118256104) kaitsevöönd. Taotletavast mäeeraldisest vahetult idasse jääb kaevandamise tulemusena tekkinud tehisveekogu Männiku järv (tunnus VEE2006020, üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km 2 valgalaga veekogu), millele on määratud 100 m laiune kalda piiranguvöönd. Männiku XX liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad kogu ulatuses riigikaitseliste ehitiste Männiku harjutusvälja pv (tunnus 3714764), Männiku linnaku pv (tunnus 3714824) ja Männiku lasketiiru pv (tunnus 3714820) piiranguvöönditega. Lähim majapidamine jääb taotletavast mäeeraldisest ca 600 m kaugusele loodesse Tooma tee 35 (tunnus 71901:001:0372) ja Tooma tee 37 (tunnus 71901:001:0373) kinnistutele. 3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse energiakasutus. Tallinna-Saku liivamaardla registrikaardi (nr 0109) andmetel on maardlat uuritud 48 korral, millest käesolevale taotlusele asjakohaseim on 2021. a. teostatud uuring. Uuringu tulemused on esitatud aruandes „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3134). Vastavalt geoloogilise baaskaardi andmetele on aluspõhja pealispinna abs kõrgus vahemikus 20-30 m. aluspõhja ülemise kihi moodustavad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu savikas lubjakivi ja mergel. Pinnakatte ülemise osa moodustavad Pleistotseeni ladestiku Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu viimase jääkatte hääbumisel kuhjunud glatsiofluviaalsed setted (liiv, kruus, veerised, munakad). Maapinna abs kõrgused jäävad kõrguste 48,6-52,4 m vahemikku. Kasulikku kihti katva katendi paksus on 0,3 – 2,0 m (keskmiselt 0,9 m) ning selle kogumaht mäeeraldisel on ca 12,7 tuh m3 . Katend on esindatud mullaseguse huumuserikka liivana. Karjääri avamisel tuleb mäeeraldiselt langetada alal kasvavad puud ning võsa, vajadusel juurida kännud ning koorida kattekiht. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult mäetööde arenedes ning ladustada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada . Taotletaval mäeeraldisel lasuv kasulik kiht koosneb glatsiofluviaalse päritoluga erineva terasuurusega liivast (ehitusliiv), mille terasuurus sügavuse suunas järk-järgult väheneb. Kasuliku kihi keskmine paksus mäeeraldisel ~5,3 m. Kasuliku kihi lamami moodustavad Tallinna-Saku liivamaardla veealuse ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid. Veetase asub maapinnast 5,1-7,4 m kõrgusel, jäädes abs kõrguste 44,5-45,4 m vahemikku. Männiku liivikul, millel Tallinna-Saku maardla asub, levib jääjõe liivade veekiht, mis jätkub erineva geneesiga liivadega seotud veekihina kuni mereni. Liiviku ala moodustab kohaliku veelahkme. Veekihi paksus sõltub maapinna reljeefist ja liivalasundi alumise pinna sügavusest. Liiva kaevandamise mõju põhjaveele on minimaalne. Lähimaks veekoguks taotletava mäeeraldise teenindusmaast jääb idas paiknev Männiku järv (VEE2006020). Männiku järv on suuruselt 10 ha pindalaga ja üle 25 km 2 valgalaga, millele on määratud 100 m laiune kalda piiranguvöönd. Mäeeraldisel olev taimekooslus hävib, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale haritav maa ja metsamaa, kuhu tekivad uued kooslused. Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad. 3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Männiku XX liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal. Mõningane risk tekib vaid vee kvaliteedile, mis võib ilmneda mäemasinat või kallurite rikete puhul. Juhul kui avarii tõttu satubki määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt pinnasesse, siis tuleb see sealt võimalikult kiiresti eemaldada. Reostunud pinnas tuleb koheselt ekskavaatoriga muust lasundist eemaldada ja laadida kallurile, mis transpordib selle jäätmekäitlusasutusse. Valmidus reostuse kiireks likvideerimiseks peab olema selline, et see ei jõuaks imbuda veekihti. Lisaks tuleb karjääri territooriumil hoida absorbeeritavaid materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida lekete puhul saaks koheselt kasutada. Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis-ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandmise tehnoloogiast, kaevise kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides. Männiku XX liivakarjääri lasub kaevandatav maavara üleval pool põhjaveetaset, looduslikult on kaevandatav materjal niiske ega põhjusta õhusaaste tekkimist. Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 ,,Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba’’ ( määrus nr 67 ) ja selle lisa 1 kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi ( PM sum ) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud arvutusliku hinnangu kohaselt ei ületata kaevise töötlemisel määruses nr 67 sätestatud künniskogust ning õhusaasteloa taotlemine pole vajalik. Keskmiselt kaevandatakes aastas 10 tuh m 3 Tahkeid osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava õhusaaste (tolmu) hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmine koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200-250 m kaugusele. Lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest ca 600 m kaugusel. Veokite kiirus karjääris ei tohi olla selline, mis põhjustab ülenormatiivseid tahkete peenosakeste heitkoguseid. Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine. Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri, sõelumissõlme heitgaasid peavad vastama kehtestatud normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse autode tehnoülevaatusel. Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 kuni 66. Kaevandamisloa omaja on kohustatud kinni pidama nii atmosfääriõhu kaitse seadusest, keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kui ka sotsiaalministri 04.03.2002 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatorite, buldooserite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 84-90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra karjäärile lähedaimal asuvates elamutes Tooma tee 35 (tunnus 71901:001:0372) ja Tooma tee 37 (tunnus 71901:001:0373) kinnistutel jääb mäeeraldise äärealal lähimas punktis töötamisel tasemele kuni 51 dB, mis jääb kehtiva päevase piirtaseme piiresse. Ülenormatiivne müra levib reeglina peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m raadiuses . Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, kui suuremat probleemi tekitav Männiku karjääri intensiivne väljavedu. Tolmu leviku tõkestamiseks tuleb vajadusel kasutusele võtta selleks vajalikud leevendusmeetmed (nt teede ja kaevise niisutamine). Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Männiku XX liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet. Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Männiku XX liivakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Männiku XX liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse vajadusel vastavalt maapõueseaduse § 99. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Muld ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Mäeeraldise alalt eemaldatud katend vastab jäätmeseaduse § 22 tingimustele, seega on katendi puhul jäätmeseaduse mõistes tegemist tootmisprotsessi käigus tekkinud kõrvalsaadusega, mitte jäätmetega. Katend kasutatakse ära karjääri maa-ala korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga . Jäätmeseaduse mõistes Männiku XX liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed kogutakse teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käideldakse need nõuetekohaselt (viiakse jäätmejaama vms). 3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukorda esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse reostada nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada. 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Taotletav maa-ala hõlmab Tallinn-Saku liivamaardlas aktiivse tarbevaru plokke 200 aT ja 203 aT ning paikneb riigiomandisse kuuluval Viimsi metskond 252 (katastritunnus 71801:001:1416) kinnistul, mille valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletavast mäeeraldisest ~20 m kaugusele põhja- ja läänesuunda jääb avalikult kasutatav 7180355 Järvistu tee, teekaitsevööndiga 20 m tee servast. Taotletaval Männiku XX liivakarjääri mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ei ole kattumist nimetatud teekaitsevööndiga. Ligikaudu 90 – 140 m kaugusel läänes kulgeb 11340 Tallinn-Saku kõrvalmaantee. Maanteega paralleelselt kulgeb AS-ile Telia Eesti kuuluv maismaa sideehitis (tunnus 132405506), millele on määratud 1 m laiune kaitsevöönd. Mäeeraldisest läänes kulgeb laiarööpmeline raudtee (tunnus 4076857), millele kehtib 30 m laiune kaitsevöönd rööpa välimisest servast. Taotletavale mäeeraldisele ja mäeeraldise teenindusmaale nimetatud kitsendused ei ulatu. Taotletava mäeeraldise lääne- ja põhjapoolsetes nurkades, plokiga 203 aT kattuval alal, paikneb OÜ-le Elektrilevi kuuluv elektriõhuliin 35 – 110 kV kõrgepingeliini 35Kv AS-70 (tunnus 8047670) kaitsevöönd. Taotlusele on lisatud liini haldaja kooskõlastus. Mäeeraldisele kõige lähemalt 30 m kaugusel asub elektrimaakaabelliini AJ12942:TOP (tunnus KKL118256104) kaitsevöönd. Taotletavast mäeeraldisest vahetult idasse jääb kaevandamise tulemusena tekkinud tehisveekogu Männiku järv (tunnus VEE2006020, üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu), millele on määratud 100 m laiune kalda piiranguvöönd. Männiku XX liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad kogu ulatuses riigikaitseliste ehitiste Männiku harjutusvälja pv (tunnus 3714764), Männiku linnaku pv (tunnus 3714824) ja Männiku lasketiiru pv (tunnus 3714820) piiranguvöönditega. Lähim majapidamine jääb taotletavast mäeeraldisest ca 600 m kaugusele loodesse Tooma tee 35 (tunnus 71901:001:0372) ja Tooma tee 37 (tunnus 71901:001:0373) kinnistutele. Taotletav Männiku XX liivakarjäär kattub suures osas Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga ja Saku valla üldplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustiku ja Tallinna rohelise vööndiga, mille edasine võimalikult hea toimimine on oluline kogu maakonna jaoks. Maves OÜ poolt koostatud töö ,,Tallinn-Saku liivamaardla kaevandamise suundumuste uuringu’’ lisas 2 ,,Tallinn-Saku liivamaardla kaevandamise suundumiste uuring, looduskaitse’’ peatükis 4 ’’Rohevõrgustik ja selle seisund’’ on mh välja toodud, et tagada tugialade sisesed liikumiskoridorid. Taotletav mäeeraldis paikneb aktiivsete mäeeraldiste äärealal ning kuna alal on planeeritud vaid veepealse varu väljamine, on tagatud maismaa ala säilimine, mis kaevandatud maa korrastamisel taasmetsastatakse . Mäeeraldise kasutuselevõtmisel säilitatakse metsamaa Järvistu tee ja taotletava mäeeraldise vahelisel alal kuni ~ 20 m ulatuses. 3.2.2. Looduskaitse Männiku XX liivakarjääri teenindusalale ja mäeeraldise alale ei jää ühtegi Natura 2000 võrgustikku ala ega looduskaitseseaduse alusel kaitstavat ala. Taotletavast mäeeraldisest ca 15 m kaugusel idas, Männiku liivakarjääri (KMIN-135) mäeeraldisel, asub III kaitsealuse liigi leiukoht. Liigi kaitse tegevuskava andmetel on liigi levila Lääne-Euroopas katendlik ja arvukus väheneb. Liiki ohustab peamiselt veekogude reostumine ja veerežiimi muutused. 3.2.3. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime) Vastavalt geoloogilise baaskaardi andmetele on aluspõhja pealispinna abs kõrgus vahemikus 20 – 30 m. Aluspõhja ülemise kihi moodustavad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu (O3kh1) savikas lubjakivi ja mergel. Pinnakatte ülemise osa moodustavad Pleistotseeni ladestiku Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu (Q1jrVr_fg) viimase jääkatte hääbumisel kuhjunud glatsiofluviaalsed setted (liiv, kruus, veerised, munakad). Maapinna abs kõrgused jäävad kõrguste 48,6 – 52,4 m vahemikku (keskmiselt 50,5 m). Katendi paksus mäeeraldisel on keskmiselt 0,9 m, mis on esindatud mullaseguse huumuserikka liivana. Taotletaval mäeeraldisel lasuv kasulik kiht koosneb glatsiofluviaalse päritoluga erineva terasuurusega liivast (ehitusliiv), mille terasuurus sügavuse suunas järk-järgult väheneb. Kasuliku kihi keskmine paksus mäeeraldisel ~5,3 m. Kasuliku kihi lamami moodustavad Tallinna-Saku liivamaardla veealuse ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid. Veetase asub maapinnast 5,1 – 7,4 m (keskmiselt 6,3 m) kõrgusel, jäädes abs kõrguste 44,5 – 45,4 m vahemikku (keskmiselt 45,1 m). Mäeeraldisel lasuva ehitusliiva keskmised kvaliteedinäitajad on esitatud alltoodud tabelis. Männiku liivikul, millel Tallinna-Saku maardla asub, levib jääjõe liivade veekiht, mis jätkub erineva geneesiga liivadega seotud veekihina kuni mereni. Liiviku ala moodustab kohaliku veelahkme. Veekihi paksus sõltub maapinna reljeefist ja liivalasundi alumise pinna sügavusest. Liiva kaevandamise mõju põhjaveele on minimaalne. Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult, kuid see on hilisemalt taastav karjääriala korrastamisega. Männiku XX liivakarjäär kavandatakse korrastada metsamaaks. Karjääris kaevandamise käigus veetaset ei alandata ja olemasolevat veerežiimi ei muudeta. 3.2.4. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri-või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS ) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele. Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv peenosakeste (PM) heitme kogu tugevama tuule korral kanduda mainitust kaugemale. Selliste olukordade vältimiseks kavandab Keskkonnaamet seada kaevandamisloale kõrvaltingimuste asjakohase leevendusmeetme rakendamiseks. Kuna kaevandamisel veetaset ei alandata, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonna veerežiimi. Männiku XX liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ning lähialal ei asu Natura 2000 võrgustiku linnu-ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksobjekte ning kultuurimälestisi. Männiku XX liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kaevandamistegevusega toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise tagamine. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava Männiku XX liivakarjääri mõjupiirkonnas alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Mäeeraldise ei asu tiheasutusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuurimälestiste registrisse katud kultuuri-või arheoloogilise väärtusega alad. 3.2.5. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igalühel on õigus tervise-ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Lähim majapidamine jääb taotletavast mäeeraldisest ca 600 m kaugusele loodesse Tooma tee 35 (tunnus 71901:001:0372) ja Tooma tee 37 (tunnus 71901:001:0373) kinnistutele. Ülenormatiivne müra üldjoontes ei tohiks lähima kinnistuni ulatuda ja tulevikus on karjääri nõlvad samuti müra vähendavad. Võimaliku peenosakeste (tolmu) heitme vähendamiseks rakendatakse leevendusmeetmena karjääri teede ja platside niisutamist. Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist. Nimetatud kõrvaltingimuse seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda kõrvaltingimuste seadmist kaevandamistegevuse mõjualal olevatele eluhoonetele tekkida võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks. 3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eelnevast lähtudes võivad Männiku XX liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm) ja maastikule. 3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Männiku XX liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra häiring või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel mõjus id ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõppeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (tolm) võib siiski tekkida, Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine ei ole sage ja pidev. 3.3.2. Mõju piiriülesus Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole 3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu on välistatud , et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatel liikidele ja elupaikadele. 3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Taotletav mäeeraldis jääb keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele olevale Tallinn-Saku liivamaardlale (registrikaardi nr 109). Eeldatavalt karjääride koostöötamisel ebasoodsat kumulatiivset mõju ei teki arvestades, et kõrvaltingimuste korrektne täitmine tagab häiringute minimaalse tekke ja leviku. 3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Kaevandamisest tulenevate häiringute vältimiseks või leevendamiseks määratakse keskkonnaloale järgnevad kõrval tingimused: Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele: Masinate korraline hooldus teostatakse selleks ettevalmistatud platsil; Kasutada kvaliteetset kütust; Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ° C , niisutada karjäärisiseseid teid ja platse; 3.4. Eelhinnangu järeldus (määruse nr 31 § 5) Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna: 1. kuna kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid, siis puudub oluline mõju looduskaitselistele objektidele; 2. kui peetakse kinni leevendusmeetmetest, siis jäävad piirmäärad õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas kehtestatud normide piiridesse; 3. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega . KeHJS § 11 lõike 8 1 kohaselt peab KMH algatamata jätmise otsus muuhulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 6 1 lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine. 4. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis xx.xx kirjaga nr xx..jt asjaomastele asutustele käesoleva eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks (KeHJS § 11 lõige 2 2 ja HMS § 40 lõige 2). Ette antud aja jooksul arvamusi ja ettepanekuid laekus / ei laekunud .