Ettepanekud

Kaitseministeerium [email protected] Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] [email protected]. 08.11.2024 ETTEPANEKUD EELNÕULE 08.11.2024 Esitame arvamuse ja ettepanekud eelnõule Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ muutmiseks ja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseks Eelnimetatud eelnõud ei saa vastu võtta, sest: 1. MÜRA MÕJU EI OLE TEADA, EI OLE UURITUD MÜRA MÕJU INIMESE TERVISELE. TULEB UURIDA MÜRA MÕJU INIMESE TERVISELE JA OTSUSED HARJUTUSVÄLJA LAIENDAMISE JA MAADE OMANDAMISE KOHTA TULEB TEHA UURINGU TULEMUSTEST LÄHTUVALT. Müra modelleerimisest1 nähtub, et kohati on tegemist väga tugeva müraga nt Sõmerpalu lasteaias kuni 104 dB, Nursi lasteaed kuni 99 dB ja kogu Võru linn kuni 94 dB. Palusime Sotsiaalministeeriumil väljastada info, kas on uuritud, kuidas mõjub nii kõrge müra inimeste tervisele. Ministeerium vastas, et seda pole uuritud, nad ei tea seda ja info puudub. Siinkohale esitatud mürakaart on ainult üks näide ühest müra olukorrast, st kui tulistatakse ühest relvaliigist ühele sihtmärgialale. Mürauuring ei kajasta olukorda kui harjutusväljak on täies ulatuses kasutuses ja lastakse samaaegselt erinevatest relvaliikidest ja erinevatele sihtmärgialadele, samuti 1 https://pilv.kra.ee/index.php/s/a7pwbMXtQwDdzw8 1 erinevatelt laskealadelt. Müra modelleerimie ei käsitle ka suurõppusi. Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping on seisukohal, et vajud helid kahjustavad meie kuulmist: „Öeldakse, et kõrvad läksid lukku, kui näiteks juhtumisi kuulete valju kahuri- või püssipauku. Lühikese valju heli järel on tõepoolest kõrvad mõnda aega justkui kurdid. Kuid siis kuulmine taastub. Pikemat aega müra käes viibides võib juhtuda, et kuulmine ei taastugi enam. Müra mõjub sarnaselt radioaktiivse kiirgusega. Kahjustus võib olla seda suurem, mida pikemat aega see mõjub. Sellepärast räägitakse ka müra puhul müradoosist, nagu kiirguse puhul kiirgusdoosist. Näiteks tööstusmüra puhul muutub see kuulmisele ohtlikuks, kui keskmine efektiivne müratase on 85 detsibelli 8 tunni vältel. Muidu võib tekkida püsiv kuulmiskahjustus. Seda 85 detsibelli 8 tunni kestel nimetatakse ka päevaseks sajaprotsendiliseks müradoosiks.//...// Iga 3 detsibelli võrra kasvamisel väheneb lubatav aeg kahekordselt. Näiteks 88 detsibelli puhul on see 4 tundi, 91 detsibelli puhul 2 tundi, 94 detsibelli juures vaid 1 tund. Kui helitase on aga 97 detsibelli, tohiks niisuguse heli keskkonnas olla vaid pool tundi. Laste puhul peaks helitase olema loomulikult veel madalam ja algpunktiks 8-tunnisel kuulamisel on 80 detsibelli. //...//Need Euroopa Liidu nõuded on kehtestatud seose kuulmiskahjustuste riskiga. Kuid valjud helid tekitavad lisaks kuulmise kahjustamisele ka muid ebameeldivusi. Näiteks tekib väsimus- ja ärritustunne, vererõhk tõuseb, nahk muutub roosaks ja südamerütm sageneb. See on tüüpiline stressiga kaasnev seisund, mis meenutab mõnevõrra alkoholi- või narkojoobumust”. 2. TEHTUD MÜRAUURING MODELLEERIMISE TEEL EI OLE ASJAKOHANE, SEE EI OLE VALMIS JA SEDA EI SAA VÕTTA ALUSEKS ANTUD KORRALDUSE OTSUSTAMISEL. VV korralduse nr 266 eelnõu materjalidele oli lisatud 2017. a mürauuring, mis ei ole absoluutselt asjakohane, kuna see oli tehtud juba olemasoleva (ca 3100 ha) Nursipalu harjutusvälja (mitte laiendatava ala) kohta. Pealegi, on olemas ka 2020. a tehtud mürauuring, mida ei kasutatud Natura eelhinnangu koostamisel ja seda ei pandud ka 2 asjakohase olulise dokumendina avalikkusele välja korralduse menetluse ajal. Laiendatava Nursipalu harjutusvälja kohta ei olnud mürauuring valmis. Tänaseks alles on tehtud müra modelleerimine, mille tulemusi tutvustati juunis 2024 ja mille tutvustamisel ei olnud veel teada võimalik suurim müraolukord. Elari Kalmaru kinnitas 19.09.2024. a toimunud koosolekul Kaitseministeeriumis kõigi asjaosaliste kuuldes, et militaarmüra tegelik uuring koos reaalsete müra mõõtmistega toimub alles 2025. aastal. Hetkel on läbi viidud, vaid modelleerimised ning ei ole arvestatud erinevate mürasituatsioonide koosesinemist. Mürauuringu hankeleping ei ole lõpetatud ja uut hanget ega lepingut täiendava müramõõtmise toestamiseks pole sõlmitud. Müra on aga harjutusvälja puhul vaieldamatult oluline tegur, millega peab hindamisel arvestama. Mürauuringu tutvustamisel 10.06.2024 Võrus selgitas uuringu teostaja, et uuringus on lähtutud Maa-ameti eelmise aasta andmetest, kus aga pole kajastatud toimunud metsaraieid. Uuringute tegemisel ei saa lähtuda pidevalt muutuvast olukorrast. Mürauuring peaks paika panema, kui suures ulatuses ja kus peaks mets säilima, et tagada mürapuhver. Samuti on välistatud tehtavate uuringute raames raiutud metsade asukohtade määramine leevendusmeetmetena, näiteks puhveralana müra tõkestamiseks vms. Märkida tuleb, et modelleerimisel ei arvestatud toimunud ulatuslike raietega, erinevate laskeharjutustega, sh suurõppused ja lennukitelt pommitamise, pikamaarelvadega tulistamine väljastpoolt laskeala üle inimeste peade ja kodude harjutusväljale sisse seal asuvatele lõhkealadele, veealused lõhkamised jmt. Kõik need tegevused on harjutusvälja arendusprogrammi järgi Nursipalusse planeeritud. Seega ei ole müra modelleerimine kindlasti piisav, et olla objektiivseks aluseks Natura mõjude hindamisel. Reaalseid müra mõõtmisi pole tehtud. RKIK sõnul planeeritakse seda alles kevadel 2025. Seega ei saa ka Natura asjakohane hindamine põhineda objektiivsetel andmetel. 3. MÕJU NATURA ALADELE EI OLE ASJAKOHASELT HINNATUD. EI SAA TUNNISTADA NATURA ASJAKOHAST HINDAMIST NÕUETELE VASTAVAKS. Lisame Natura aladele mõjude hindamise kohta ettepanekud eraldi ettepanekutena. Siinkohal toome välja olulisema: a) Natura eelhindamine tehti enne, kui oli olemas otsus planeeritavate tegevuste kohta, mille kohta pidi eelhinnangu andma; b) eelhinnangut ei saa kasutada otsuste tegemise alusdokumendina, kuna see ei vasta Natura hindamise eesmärkidele ja metoodikale; c) otsustamisel ei saa aluseks võtta eelhinnangu dokumenti, kus on juba antud hinnanguid mõjude avaldumise ja mitteavaldumise kohta, välistades sisuliselt negatiivsed mõjud piirkonna Natura aladele; d) asjakohase hindamise peab tegema vastavat pädevust omav isik, mitte keskkonnamõjude hindamise litsentsi omav isik kuna seadus näeb ette erinevad nõuded; e) eelhindamise meelevaldsete järelduste põhjal telliti ja tehti Natura asjakohane hindamine, võtmata vastutust kogu Nurspalu laiendamisest mõjutatava ala asjakohase Natura hindamise eest; f) hinnanguid anti etteulatuvalt, osade kaupa ja kõige selle tulemusena väidetakse, et Natura aladele negatiivne mõju puudub; 3  g) ei ole lähtutud Natura asjakohasel hindamisel (ega ka Natura eelhinnangu koostamisel) asjakohasest ja objektiivsest teabest; Taoliste skeemide rakendamise praktika Natura hindamisel on vastuolus Natura hindamist käsitleva riikliku ja rahvusvahelise õigusega. Mõju Natura aladele ei ole asjakohaselt hinnatud. 4. MAATEHINGUD ON PÕHJENDAMATUD, OMANDATUD ON MAID VÄLJASTPOOLT HARJUTUSVÄLJA PIIRI, ERAMAADE OSAKAAL ON KASVANUD a) Eraomanduses olevate omandatavate maade osakaal on eelnõu kohaselt suurenenud ja riigi omandis olevate maade osakaal on vähenenud. Korralduses on öeldud, et eraomanduses olevaid kinnistuid on 228, varasemalt 217, hoonestatud kinnistuid oli VV korralduse nr 266 kohaselt 22 , nüüd eelnõu kohaselt aga 27. Märkida tuleb, et enne käesoleva eelnõu avaldamist on juba omandatud eramaid väljastpoolt harjutusvälja VV korralduse nr 266 kohast piiri. Näiteks on RKIK tegevuse tulemusel omandatud Kaku kinnistu, mis jäi VV korralduse nr 266 kohaselt harjutusvälja alast täielikult välja! Osa kinnistust asub isegi teisel pool Võru-Valga maanteed. 5. SEEGA ON MAADE OMANDAMISEL JUBA ÜLETATUD VV KORRALDUSEGA NR 266 ANTUD VOLITUSI Tegelikult soovitakse käesoleva eelnõuga Nursipalu harjutusvälja täiendavalt lisada 16 eraomandis olevat kinnistut, välja arvestada 3 eraomandis olevat kinnistut. Neile lisanduvad need kinnistud, mis on omandatud ja ulatuvad eelnõu kohasest piirist üldse välja. Eluhoonetega on lisaks võetud kuus, seega kokku 28 kinnistut. Lisaks korralduses toodutele on juba omandatud täiendavalt eramaid, mida praegu eelnõu ei käsitle. Ala sees on 34 hoonestatud kinnistut. Neile lisanduvad maad, mis on osaliselt alas sees, mis on omandamata või on olnud täiesti väljaspool. Ehk kui liita kokku kõik kodudega kinnistud, mis eelnõu kohaselt jääks tervikuna või osaliselt harjutusvälja sisse, siis on neid 57. ANTUD EELNÕUGA EI TÄIDETA ALGSELT SEATUD JA AVALIKKUSELE KOMMUNIKEERITUD2 EESMÄRKI - OMANDADA VÕIMALIKULT VÄHE ERAMAID. Vastuolu algse väidetava eesmärgiga ja KAHOS põhimõtetega on ilmselge. RKIK on põhjendanud harjutusvälja laiendamist Nursipalus just asjaoluga, et väidetavalt on siin omandatavate eramaade osakaal väiksem. Praegu, muudetava eelnõu kohaselt, HOOPISKI SUURENDATAKSE 2 https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-content/uploads/2024/08/Harjutusvalja-jaoks-sobiliku- maa-ala-asukohavaliku-kokkuvote.pdf 4 OMANDATAVATE ERAMAADE (KODUDE!) HULKA JA VÄHENDATAKSE NURSIPALU KOOSSEISU JÄÄVA RIIGIMAA OSA. Eelnõule lisatud dokumendis3 oli välja toodud, et piiranguvööndis (2 km) on elu– või ühiskondlikke hooneid 493. RKIK on koostanud akende-uste toetusmeetme raames kaardirakenduse, kuhu on peale märgitud toetusõiguslikud hooned, kes jäävad piiranguvööndisse 2 km ala sisse. Nimetatud kaardist tulenevalt võib väita, et nimetatud number ei vasta tõele ja piiranguvööndis olevate elu– või ühiskondlikke hooneid on rohkem, Samas tuleb märkida, et asukoha analüüsil on elu- ja ühiskondlike hoonete arv üks olulisi võrdlusmomente Oravaga. Meeldetuletuseks: Orava asukoha puhul oleks olnud piiranguvööndis (2 km) elu– või ühiskondlikke hooneid 445. Seega oleks Orava puhul ka mürahäiringu talumiskohustusega inimesi olnud oluliselt vähem. Siinjuures tuleb rõhutada, et akenda-uste toetusmeetme kaardirakendus ei kajasta praegust laiendatatavat piiri (vaid VV korralduse nr 266 kohast piiri),, mistõttu on piiranguvööndis elu- ja ühiskondlike hoonete osakaal veelgi suurem. Samuti on asukoha analüüsis valed andmed maaomandi kohta. ON PISENDATUD MÕJUTATUD INIMESTE ARVU - OMANDATAVAID HOONETEGA KINNISTUID EI OLE 22, EGA ISEGI MITTE 27, VAID OLULISELT ROHKEM. KA 2 KM RAADIUSSE JÄÄVAID ELU- VÕI ÜHISKONDLIKKE HOONEID ON ROHKEM. 6. TULEB LÕPETADA MAADE OMANDAMINE VÄLJASTPOOLT VV KORRALDUSE NR 266 KOHAST PIIRI. Nagu eelnevalt juba välja tõime, on RKIK omandanud maid ka väljastpoolt harjutusvälja piiri. TULEB KOHESELT LÕPETADA RIIGIRAHA MITTESIHIPÄRANE KASUTAMINE. Näiteks on RKIK sõlminud ostu-müügilepingu Sakala Põldur OÜga. Sakala Põldur OÜ omanik on A&P Mets AS. A&P Mets AS saatis piirkonna elanikele maaostusooviga pakkumisi 2023.aastal,, selgitamata, et ala võib jääda Nursipalu harjutusvälja piiresse. Vastav info anti juba 2022 dets. OÜ Sakala Põldur omandas maa, müüs selle RKIK-le. Kusjuures tuleb tähele panna, et notari poolt sõlmitavas lepingus p 2.3. on öeldud: “Osalejad kinnitavad, et nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.” Asjaolu on oluline, kuna ostja pole nõudnud ega müüja põhjendanud kinnistu omandamist, sh kompensatsioonitasu maksmist selle katastriüksuse eest, mis asub hoopiski teisel poolt teed, väljaspool harjutusvälja piiri ja ei ole selge, kas tõesti poleks enam võimalik seda eesmärgipäraselt kasutada, kui see oleks jäänud müümata. Lepingus p 2.1.9. on kirjas: “Lepingu esemeks oleval kinnistul kasvab mets ja Müüja pole võõrandanud kasvava metsa raieõigust, Müüjale ei ole välja antud raieluba. Müüja ei ole teostanud raiet pärast 17.05.2024. Katastriüksusele 14303:003:0501 on 3 https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-content/uploads/2024/08/Harjutusvalja-jaoks-sobiliku- maa-ala-asukohavaliku-kokkuvote.pdf 5 väljastatud metsateatised.” Maa-ameti kaardiportaalist aga nähtub, et hetkel on kinnistul kehtiv metsateatis. Seega ei saa lubada sellisel viisil maade omandamist ja põhjendamatut riigiraha kulutamist. Korralduse esimeses osas oli öeldud, et peale Nursipalu laiendamist liidetakse Tsiastungõlmaa Nursipaluga. Praeguse eelnõu sisust ei selgu aga järgmised olulised asjaolud: ● Kas või kuna liidetakse riigikaitselist ehitist Tsiatsungõlmaad, Sänna linnakut, Sänna baasi laiendatud Nursipalu harjutusväljaga. ● Millise dokumendi alusel kuulutatakse kehtetuteks olemasoleva Nursipalu, Tsiatsungõlmaa, Sänna linnaku kehtivad piirnaguvööndid. ● Millise dokumendi alusel kinnitatakse käesoleva korraldusega laiendatud Nursipalu harjutusväljaku piiranguvöönd. Käesoleva korralduse juurest puudub Nursipalu harjutusväljaku kasutuseeskiri, mis on äärmiselt oluline dokument ja peab olema antud korralduse juures, kuid puudub. Käesolevale korraldusele on esitatud puudlikud dokumnedid. 6. LISAKS JUHIME TÄHELEPANU VEEL MITMETELE PUUDUSTELE SEOSES EELNÕU JA SELLE AVALIKUSTAMISE PROTSESSIGA. 1. Arheoloogiauuringu II etappi ei olegi plaanis kasutada käesoleva korralduse raames, kuigi I osa uuringus on öeldud, et tuleb uuringu II osa, kuid korraldus väidab, et seda on vaja ainult siis teha kui arenduse ehitustegevus neid alasid puudutab, muul juhul mitte. 2. Mürauuringu materjalid ei ole selgelt ja kättesaadavalt inimestele avalikult välja pandud. Mürauuringute dokumentidega tutvumiseks tuli sisestada parool ja need eelnevalt pilvekeskkonnast alla laadida, mis eeldas piisava mahu ja kiirusega interneti kasutamist. Info on kodanikele raskesti kättesaadavaks tehtud. Samuti polnud sealt võimalik laadida nt alla faile ühekaupa. Lisaks polnud seda uuringut pandud ka välja paberkandjal kohalikes omavalitsustes, et inimestel oleks olnud võimalik nendega kui asjakohaste dokumentidega tutvuda. Oleme MTÜ poolt juhtinud asjaolule tähelepanu, kuid seda on ignoreeritud. 3. RKIK on eksitanud inimesi andmetega info jagamisel. Korralduse eelmine osa pandi avalikkusele välja august 2023. RKIK jagas eelnõuga seotud dokumentidena hoopis 2017 aasta mürauuringut ja olemasoleva (mitte laiendatava) Nursipalu ala kohta. Samas puudus isegi asjakohasem, 2020 a, uuring nimetusega “NURSIPALU HARJUTUSVÄLJA MÜRAUURING24 (koosatud 28.05.2020, töö nr. 200583-1), 4. Välja on töötatud müra kategoriseerimise dokument, mida pole aga lisatud, kuigi seal on määratletud kõik müratsoonid detsibellidega5, Seda infot pole inimestega jagatud. 4 https://mil.ee/wp-content/uploads/2021/05/Akukon-200583-1-Nursipalu-harjutusvalja- murauuring.pdf 5 https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/sisulehed/Soodla/24189- 01_harjutusvaljade_muratasemete_kategoriseerimine_0.pdf 6  5. 2012. a on koostatud Tsiatsungõlmaa lasketiirude kohta mürauuring6, kus on käsitletud ka koosmõju olemasoleva (mitte VV korralduse nr 266 kohase, vaid olemasoleva) Nursipalu harjutusväljaga. RKIK on kohtule väitnud, et Tsiatsungõlmaa on Nursipalust eraldiseisev. seega puuduvad Tsiatsungõlmaa kohta Nursipalu laiendamisega seotud uuringud ja mõjuanalüüsid. Koosmõju pole uuritud. On teada, et lasketiirud rekonstrueeritakse. UURINGUD PEAKS HÕLMAMA SIISKI KOGU PLANEERITAVAT NURSIPALU ALA, MITTE VAID OSALISELT. 6. Eelnõus on esitatud valeandmed välispiiri pikkuse kohta. Näiteks on öeldud eelnõus punktis 3.4. Nursipalu HV piiri korrigeerimine: “Nursipalu HV pindala suureneb muudatustest lähtuvalt 8,33 ha võrra ja välispiiri pikkus 208,23 m võrra….” Andmed välispiiri pikkuse kohta on valed. 7. RKIK kodulehel ei ole avalikustamise teate juures avaldatud kogu asjassepuutuvat dokumentatsiooni. Selleks, et infot saada, peab uurima erinevaid lehekülgi, viited avalikustamise teate juures neile puuduvad. Avaliku väljapaneku ajal muudeti RKIK kodulehekülge ja tõsteti erinevat infot ümber, mistõttu oli raske dokumente üles leida, samuti ei töötanud RKIK koduleheküljele viitavad lingid menetluse juurde, kuna kodulehekülge uuendati. Maarika Niidumaa MTÜ Meie Nursipalu Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 6 https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/sisulehed/harjutusvaljad/nursipalu/mura- uuring_2012_jaanuar.pdf 7