Ettepanek

Kaitseministeerium [email protected] Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] [email protected]. 27.10.2024 ETTEPANEK Teeme ettepaneku Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse eelnõule, millega muudetaks VV korraldust nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“. Teeme ettepaneku, et kavandatava Nursipalu harjutusvälja laienduse piiridest jäetaks välja järgmised kinnisasjad: 1) Linnupalu (kinnistu nr 800341, katastriüksuse nr 69701:002:1030), mis asub Tsirgupalu külas Rõuge vallas; 2) Kase (kinnistu nr 1688041, katastriüksuse nr 69701:002:0752), mis asub Tsirgupalu külas Rõuge vallas; 3) Jõekääru (kinnistu nr 1864741, katastriüksuse nr 69701:002:1390), mis asub Tsirgupalu külas Rõuge vallas; 4) Tammemäe (kinnistu nr 2799641, katastriüksuse nr 14303:003:0038 ja 14303:003:0039), mis asub Piisi külas Antsla vallas; 5) Lillemäe (kinnistu nr 2482741, katastriüksuse nr 14303:003:0036), mis asub Piisi külas Antsla vallas; 6) Rosenhof (ehk Roosihoovi, nr 190941, katastriüksus nr 14301:001:0219), mis asub Luhametsa külas Antsla vallas. 7) Ojapalu, (katastriüksus 69701:001:0220 ja Ojapalu taluga seotud katastriüksused), mis asub aadressil Lükkä küla, Rõuge vald, Võru maakond Lisaks teeme ettepaneku välja jätta kõik kinnistud, mis ei olnud VV korralduse nr 266 kohaselt harjutusvälja ala sisse määratud. Juhime tähelepanu, et mõned maaomanikud esitavad lisaks eelnimetatutele ka eraldiseisvalt väljaarvamise taotlusi ja MTÜ poolt palume need samuti väljaarvate kinnistute hulka arvata. 1. Maaomanikud ei soovi oma maad müüa ja pole veendunud asjaolus, et nende maa omandamine riigi poolt on riigile riigikaitse eesmärgil vältimatult vajalik. Põhjendused, mis annavad alust kahelda, et RKIK-i poolt omandada soovitav eraomand on vältmatimatult vajalik korralduse 266 eesmärkide täitmiseks: 1) VV korralduses nr 266 on öeldud, et omandatakse 22 kinnitut, kuid RKIK on omandanud tänaseks (27.10.2024) eramaid ka väljastpoolt korralduse 266 kohast harvutusvälja piiri. Muudetavas korralduses, mis on praegu avalikul väljapanekul ja millele antud ettepanek esitatakse, on omandamisel oluliselt rohkem hoonestatud kinnistuid, kui algselt VV korraldusega nr 266 lubati. Seega ei saa väita, et just eelnimetatud ja selle ettepaneku kohaselt väljajäetavate kinnistute omandamine oleks hädavajalik. 2) Kaitseminister (nt 06.10.2023 Võrus koosolekul) ja ka RKIK ametnikud on korduvalt väitnud, et kinnistuid omandatakse vastavalt maaomanike ettepanekutele. Samuti on väidetud, et kui inimene ei soovi müüa, siis sellega arvestatakse. Seega on inimestel tekkinud õigustatud ootus, et nende maad arvatakse harjutusvälja alast välja. 3) RKIK on omandanud maid ka korraldusega nr 266 määratud piirist väljastpoolt. Kui RKIK on omandanud maid VV korraldusega nr 266 ka väljastpoolt harjutusvälja piiri väidetavalt inimeste ettepanekul, siis samaväärselt peaks arvestama ettepanekut arvata inimeste palvel nende kinnistud harjutusvälja piirist välja. Näiteks on omandatud täiesti harjutusvälja alast väljas olnud Kaku kinnistu. 4) Probleemiks ei saa olla asjaolu, et harjutusvälja piir muutub siki-sakiliseks, kuna see on juba ka praegu sikisakiline. 2. Eelnõule tuginedes ei saa olla veendunud, et harjutusvälja piiri asukoht ei võiks muutuda selliselt, et antud ettepanekus esitatud eraomandisse kuuluv maaomand jäetaks harjutusvälja Harjutusvälja piiri on muudetud korduvalt ja muutusi analüüsides on ilmselge, et arendajal puudub sisuliselt plaan harjutusvälja lõpplahenduseks. Selline tegevus on tõestuseks, et arendaja ei pruugi omandada kinnistuid eesmärgipäraselt. 1) VV korralduses nr 266 on öeldud, et harjutusvälja piirid pole paigas ja lõplik harjutusvälja suurus ja piir sõltub saavutatavatest kokkulepetest maaomanikega. Tänaseks on harjtusvälja välispiiri muudetud juba mitu korda: 22. nov 2022 tutvustas Pevkur Tsoorus harjutusvälja eskiisjoonist, sellele järgnes korralduses nr 266 olev piir ja antud juhul on juba tegemist kolmanda piiriettepanekuga. Tänasega on selgunud, et lisaks on RKIK juba ka omandanud kinnistuid ka juba väljaspool praeguse eelnõu piire, mis viitab asjaolule, et selles korralduses kehtestatav piir ei pruugi olla lõplik. 2) RKIK on mitmetes dokumentides kinnitanud, et piir on muutumises. Järelikult saab seda muuta vastavalt käesolevale ettepanekule, korrigeerides piiri ka nii, et kinnistuid arvataks välja. Praeguse korralduse eelnõus harjutusväljaku piiri korrigeerimise kaart on selle kohta väga hea näide, kuna sealt on näha, et piiridest on ka alasid, kinnistuid, mis eelnevalt pidid minema omastamisele (osaliselt või täielikult) on nüüd välja jäetud. Praegu on harjutusvälja piire korrigeeritud sissepoole pisut eramaade kuid väga suures osas riigimaade arvelt. Piiride korrigeerimine on toimunud tänases korralduse vahemikes 1 km, 0,5 km, antud ettepanekus välja arvatavad kinnistud paiknevad harjutusväljaku piirist sarnastes kaugustes harjutusväljaku piirist, seega on välja arvamine ja piiri korrigeerimine täielti võimalik. Samuti on hea näide Luhametsa külas, kus Padusepa kinnistu on piirist välja joonistatud ja paikneb väljaarvatavate Tammemäe, Lillemäe ja Rosenhofi kinnistutega võrreldes isegi sügavamal harjutusvälja sees. Kinnistute ebavõrdne kohtlemine on täiesti põhjendamatu ja lausa veider. Kaitseminister on korduvalt öelnud, et tema jättis Luhametsa küla harjutusväljaku piirist välja. Rõhutame, et sellest lubadusest pole minister ega tema alluvad kinni pidanud ja praeguse eelnõuga liigub harjutuväljaku piiri veelgi lähemale Luhametsa külas elavate inimeste elukohtade, omandades täiendavalt kinnistuid. Nõuame, et minister täidaks oma antud lubadusi ja annaks menetluse läbiviijale RKIKile selged ja konkreetsed suunised oma lubaduste täitmiseks, milleks on:  ● Luhametsa külas harjutusväljaku piiri korrigeerimine sissepoole, nii piirist jääksid välja ka veel omandamata hoonestatud kinnistud Lillemäe, Tammemäe ja Rosenhof. ● Luhametsa külas lõpetataks meeldevaldne arendaja RKIK poolne maade kokku ostmine ja oleks tagatud metsapuhver. ● Kui kinnistu omanikud on väljendanud konkreetset ja põhjendatud kindlat soovi oma kinnistut mitte müüa, mitte rentida riigile on tal täielik õigus lasta oma kinnistu arenduse piiridest välja lõigata. Rõhutame, et viimast soovi on ka eelpool nimetanud mitmed kinnistu omanikud ka kirjalikult kinnitanud. 3. RKIK ja Kaitseministeerium peaks pidama kinni enda põhjendusest, mille kohaselt valiti Nursipalu laiendatavaks harjutusvälja alaks just eramaade osakaalu tõttu. Tuleb seega järgida põhimõtet, et omandataks võimalikult vähe eramaid. 1) Kaitseministeerium ja RKIK on algusest peale rõhutanud, et Nursipalu valiti laiendatavaks harjutusväljaks just põhjusel, et siin olevat väiksem eramaade osakaal. Nüüd aga on eelnõu kohaselt hoopiski suurendatud omandatavate eramaade osakaalu ja vähendatud riigimaade osakaalu. Seega on igati põhjendatud, et antud ettepanekus nimetatud kinnistud jäetaks harjutusvälja alast välja. Näiteks jäetaks eelnõu kohaselt harjutusvälja alast täielikult maa-ala, kuhu ehitati riigikaitseline tee. Teega seotud maade tagasiandmine Kliimaministeeriumi valdusesse on Kaitseministeeriumi poolt juba algatatud. Kui praegu omandataks eramaid proportsionaalselt rohkem kui algselt planeeriti, siis on ju avalikkusele valetatud ja ka Nursipalu harjutusvälja valikukriteeriumid alternatiivide kaalumisel ei ole õiged. 2) Eelnõust jääb mulje, justkui harjutusvälja piire korrigeeritaks minimaalselt, 8,3 ha. Numbriliselt on 8,3 ha õige, kuid tegemist on eksitava infoga, kuna piire on nö tagasi tõmmatud riigimaade arvelt ca 150 ha võrra, samaväärselt laiendatud väljapoole eramaade arvelt. Seega arendaja RKIK on “mänginud” piiride muutmisel ca 150 ha maadega. Rõhutame, et siinkohal oleks eelnõus asjakohane tuua välja piiri korrigeerimise pindalad, nii eramaade kui riigimaade võrdluses ja ka täpsustus, kas eramaade arvelt on piiri laiendatud rohkem või vähem, pidades silmas, et riik võiks võimalusel laiendada harjutusvälja ikkagi esmajoones kasutades riigimaad, mitte eraomandit. Sellisel juhul oleks tõene RKIK poolt korduvalt kinnitatud väide, et riik ikkagi ei suhtu kergekäeliselt eraomandi omandamisse ja laiendab harjutusvälja pigem riigimaade arvelt. Rõhutame veelkord üle, et arendjala RKIKi ja Kaitseministeeriumi valitsemisel on täna, võttes arvesse praeguse eelnõu harjutusväljaku piiri, veel lisaks täiendavalt ca 300ha maad, mida pole kasutatud piiri laiendamiseks. Seda maad pole kasutatud piiride laiendamiseks, vaid kasutatud on eramaid, mis on vastuolus KAHOSes toodud eramaade omastamise lubatavusega. Kui on arendajal võimalik kasutada riigimaad tuleb seda ka teha. 3) Ka eramaade omandamisel tuleks vahet teha kas omandataks ilma hooneteta kinnistuid või inimeste kodusid. RKIK ei ole maade omandamisel absoluutselt arvestanud, et võimalusel inimeste kodud laiendatavast alast välja jätta. On hoopis toimitud vastupidi. Võttes aluseks Eesti Põhiseadust § 13, § 26, § 32 ja § 33 tuleks need kodud, mis selles ettepanekus on nimetatud, laiendatavast alast välja jätta. Tuleb lõpetada koheselt inimeste psühholoogiline ja juriidiline survestamine RKIK ametnike poolt. Vastasel juhul rikutakse (ja on juba rikutud) Inimõiguste ülddeklaratsiooni sätteid, artikleid 2, 3, 5, 7, 12,13, 17, 23. 4) RKIK on ületanud volitusi, mida andis VV korraldus nr 266. Omandatud on isegi kodusid väljastpoolt harjutusvälja piiri (2 hoonestatud kinnistut). RKIK ei omasta kinnistuid kehtiva korralduse nr. 266 toodud lubatavate kinnistute arvust ja kehtestatud piirist lähtuvalt, vaid omavoliseb ja ei järgi kehtivat korraldust, omastades maid meelevaldses järjekorras ja meelevaldsetest asukohtades ning ajas etteulatuvalt. Ehk kinnistuid, milleks kehtiv korraldus veel puudub. 5) RKIK on korrigeerinud harjutusvälja piiri just pigem eramaade arvelt ja soovib korralduse muutmisega harjutusvälja ala eramaade arvelt veelgi laiendada. Õigus laiendatud piirides uute kinnistute omandamiseks peab tulenema alles selle korralduse muudatuse (ehk käesoleva eelnõu) kehtestamisest. Juhime sellele eriliselt tähelepanu, kuna omandada on lubatud praegu kehtiva korraldusega ainult harjutusvälja piirist sissepoole jäävaid kinnistuid või kinnistu osasid. Kuna praegust korrigeeritud piiri pole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud, ei saa öelda, et RKIKl oleks olnud juriidiliselt õigus omastada ilma kehtiva korralduseta kinnistuid juba praeguses piirides, ajas etteulatuvalt. Samuti tuleb tähelepanu juhtida, et kuigi harjutusväljaku piir poolitab paljusid kinnistuid on RKIK järginud maade omandamisel põhimõtet, et poolikuid kinnistuid ei omandata ja lepingutes viidatakse KAHOse seadusele, kus kogu kinnistu omandamiseks leitakse põhjus, et kinnistut pole võimalik samal sihtotstarbel enam kasutada ja omandataske kinnistu tervenist. Selline kehtiva korralduse teadlik eiramine viib harjutusväljaku piiramatu laiendamiseni, millel ei tule lõppu ja õigusriived eraisikutele aina suurenevad. Seega ei saa mitte mingil juhul väita, et antud ettepanekus nimetatud kinnistuid ei saaks harjutusvälja alast välja jätta põhjendusel, et need on olnud varem harjutusvälja ala sees. 5) Majanduslikel kaalutlustel oleks mõistlik kodudega eramaad Nursipalu harjutusvälja alast välja jätta. 4. Tuleb arvesse võtta, et tegemist on inimeste kodudega. 1) Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas, et kodu on puutumatu. EV põhiseaduse § 34 ütleb, et igaühel on õigus vabalt elukohta valida. Inimesed on ehitanud ja soetanud oma kodud teadmisega (võttes arvesse Eesti üleriigilist planeeringut, Võru maakonnaplaneeringut, kohalike omavalitsuste planeeringuid), et piirkonda pole olnud planeeritud üleriigilisi arendusi, mis nende elukohta puudutaks. Nad ei olegi saanud sellega kuidagi arvestada. Inimesed on heas usus rajanud oma kodusid ja neil ei ole olnud varasemalt mitte ühtegi võimalust Nursipalu laiendamisega seotud otsuses kaasa rääkida. Lähtudes Eestis kehtinud ja kehtivatest seadustest on olnud inimestel õigustatud ootus elada oma kodus, arendada seda enda ja oma laste tarbeks. Me ei saa lubada Eestis praktikat, kus ühe ministri koostatud ettepaneku järgi võidakse jõuda olukorda, kus sundvõõrandatakse inimeste põlvest põlve rajatud kodud. 2) Selleks, et riiki kaitsta ei pea olema kõik maad riigi omandis. Kaitsevõimesse saab maaomanikuna panustada ka maad omades ja enamgi veel - saab panustada toidujulgeolekusse, mida antud kodude omanikud ka reaalselt teevad. Eesti Vabariigi igasse kodanikku tuleb suhtuda austusega, tema omandist tuleb lugu pidada. Mitmes neist kodudest kasvatatakse lapsi, peetakse loomi, haritakse põldu. Riigikaitse on oluline, kuid kaasmaalasi ei tohiks sunniviisiliselt kodudest välja tõsta. Kodude sundvõõrandamine oleks siiski äärmuslik, kui kuidagi teisiti ei saa. Antud juhul saab. Seda on tõestanud RKIK poolt tehtud tegevused Nursipalus maade omandamisel. Balti Kaitseliini maade omandamisega tegelev Kaitseministeeriumi töötaja kommenteeris ühel rahva koosolekul, et sisuliselt on võimalus kodanikel ka oma maad riigile rentida, tema teeks müümise asemal ise kõüll rentimise. Kuid lisas, et seda võimalust ei selgitata kodanikele, kuna see pole nii tasuv, kuid see on võimalusena olemas ning kodanikele jääks nende maa alles, kuigi praktikas kasutatakse seda vähe. 2) Mitmed kodud on põlistalud, mida on üles ehitatud põlvest põlve. Mõelgem - kelle käsi tõuseks neid segi pommitama? Kes sellise käsu annaks? Millise signaali annaks see meie ühiskonnale? Kui poleks emotsioone, poleks ka sõdu. Seega on ülioluline pidada tähtsaks iga kodu, igat eesti peret. Inimestena ei tohi me dolereerida oma kaasmaalaste kodude, elutöö hävitamist. 5. Antud ettepanekus nimetatud kinnistud on olulised välja arvata ka põhjusel, et neil esineb mitmeid väärtusi. Riigikaitseks rajatavat harjutusvälja ei saa pidada iseeneslikult ülimuslikuks. Samavõrra on olulised looduse ja kultuuriväärtuste kaitsmine, toidujulgeolek, puhas vesi. Maarika Niidumaa MTÜ Meie Nursipalu Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/