Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Seisukohad Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu kohta esitatud arvamuste osas Ettepaneku/arvamuse ÜP etapp, kirja nr Arvamus Omavalitsuse seisukoht esitaja ja kpv Terviseamet Eelnõu avalik 1. Üldplaneeringu eelnõu lk 43 punktis 6.6.2 ARVESTAME: Tegemist on väljapanek, eelnõu Kasesalu park esineb ebatäpsus – arenguala ebatäpsuse kõrvaldamisega. kooskõlastamine number tekstis ja skeemil on erinev. Üldplaneeringu seletuskirja on 03.05.2024 nr 9.3- arenguala numbrit korrigeeritud. 4/24/3549-2 2. Üldplaneeringu eelnõu lk 75 punktis 4.1.3 ARVESTAME: Üldplaneering Supluskohad ja avalikud ranna-alad on välja määrab supelrannana maa-ala toodud „Üldplaneeringuga kavandatud kaks veekogu ääres, kuid üldplaneering avalikku supluskohta Sõtke paisjärve äärde määrab ka planeeringuala üldised Kasesalu rohealal“. Amet soovitab Sõtke kasutustingimused. paisjärve supluskohas korraldada suplusvee Üldplaneeringu seletuskirja p seiret, mis aitab välja selgitada suplusvee 4.1.3 on täiendatud pärast kvaliteedi vastavust sotsiaalministri 03.10.2019 sõnastust: „Supelrannad ja määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supluskohad peavad vastama supelrannale“ Lisa 1 nõuetele ning hinnata õigusaktides toodud nõuetele“ suplusveest tulenevaid terviseriske. Kui fraasiga „sh peab suplusvee supluskohas ei teostata suplusvee uuringuid, siis kvaliteet olema kontrollitud ja tuleb teavitada suplejaid, et kasutatav veekogu elanikele antud uuringute ei ole ametlik supluskoht ja suplusvee kvaliteeti tulemustest ja supluskoha ei kontrollita ning suplemine toimub omal kasutamise võimalusest vajalik vastutusel. teave“. Tarbijakaitse ja Eelnõu avalik 1. Planeeringu seletuskirja leheküljel 54 üldiste ARVESTAME: Tegemist on Tehnilise väljapanek, eelnõu tingimuste esimese punkti viimases lauses on ebatäpsuse kõrvaldamisega. Järelevalve Amet kooskõlastamine öeldud, et piiratud tootmisterritooriumitel (nt Üldplaneeringu seletuskirja lk 54 03.05.2024 nr 16- Paldiski Lõunasadamas) tuleb tegevuste on sõnad “Paldiski Lõunasadamas” 6/21-05755-005 Peatükis on läbivalt kasutatud mõistet ’ohtlik asendatud sõnadega “Sillamäe ettevõte’. Kemikaaliseadus mõistab ohtliku Sadamas”. Peatükis on mõiste ettevõttena C-kategooria ohtlikku ettevõtet. “ohtlik ettevõte” asendatud 1 Seega, et kaasatud oleksid ka A- ja B- mõistega “ohtlik või suurõnnetuse kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted, ohuga ettevõte”. peaks kasutama läbivalt n-ö ühismõistet ’ohtlik või suurõnnetuse ohuga ettevõte’ sobivas käändes. TTJA kooskõlastab Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu tingimusel, et üldplaneeringu koostamisel arvestatakse eeltoodud ettepanekutega ning TTJA 12.04.2022 kirjas nr 16-6/21-05755-003 esitatud märkustega. 2. Maa sihtotstarvete määramisel, samuti ARVESTAME näiteks elamupiirkondade planeerimisel ja Üldplaneeringu seletuskirja p rajamisel tuleb analüüsida inimeste võimalikke 3.1.11. on täiendatud. liikumisteid (sh pendelliikumine üle raudtee), et olemasolevad ülesõidu- ja käigukohad oleksid võimalikult palju kasutatavad (poleks vaja näiteks eraldi ületuskohti, piisab platvormide juures kõiki rööpapaare ületavaid ülekäikudest). Reeglina pole uute samatasandiliste ületuskohtade rajamine kuigi otstarbekas. 3. Juhul kui planeeritakse uusi ARVESTAME raudteeülekäigukohti (sh kergliiklusteede Üldplaneeringu seletuskirja p 6.5 rajamise käigus), tuleb need lahendada selliselt, on täiendatud. et liikumisteed oleksid üheaegselt nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud liikumisteid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritsevast keskkonnast vajalikus ulatuses aiaga, likvideeritakse omavoliliselt tekkinud ületuskohad. Nõutav turvavarustus ületuskohtadel peab olema toimiv ja lahendatud nii, et seda kasutataks õigesti (märgistus nähtav, puudub möödapõike võimalus). 2  4. Võimalusel tuleb vältida raudteeni ulatavate ARVESTAME tupiktänavate projekteerimist, sest see loob Üldplaneeringu seletuskirja p 6.5 soodsa võimaluse ebaseaduslike on täiendatud. raudteeületuskohtade tekkeks. Ebaseadusliku (illegaalse) ületuskoha all mõistetakse nn isetekkelist raudteeületuskohta, millel puudub hooldaja ja mis ei ole ette nähtud raudtee ületamiseks. Isetekkelised raudteeületuskohad kujutavad endast ohtu selle ületajale ega vasta ületuskoha nõuetele. 5. Palume juba planeeringu tasandil võimalusel ARVESTAME nõuet raudtee ääres asuvate lasteasutuste, Üldplaneeringu seletuskirja p 6.5 välispordirajatiste (staadion) ja elamute on täiendatud. kruntide raudteepoolse külje piiramiseks aia või läbipääsmatu taimestikuga, et vältida laste ja elamupiirkonnas ka loomade ootamatut sattumist raudteemaale. 6. Raudteeni ulatuda võivate haljasalade osas ARVESTAME (näiteks pargid, puhkealad) soovitame mitte Üldplaneeringu seletuskirja p 6.5 planeerida kõrghaljastust (puid sh viljapuid) on täiendatud. rööbasteele lähemale kui 10 m äärmisest rööpast, põhjusteks on nii tuleohutuse kui ka nähtavuse tagamise vajadus raudteel. Kaitseministeerium Eelnõu avalik 1. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirjas ja KSH ARVESTAME: EhS § 120 lg 1 p 11 ja väljapanek, eelnõu aruandes on taastuvenergeetika arendamist ja 3 järgi tuleb kooskõlastamine käsitlevates peatükkides märgitud, et Kaitseministeeriumiga Kaitseressursside 03.05.2024 nr 12- riigikaitselistest piirangutest tulenevalt ei ole kooskõlastada mh Amet 1/24/126-3 Sillamäe linna võimalik rajada tuuleparke. tuulegeneraatorite ja riigikaitselise Samas on märgitud, et kaaluda võib ehitise töövõime vähenemist väiketuulikute kavandamist ning mistahes põhjustava ehitise püstitamine. kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb Kaitseministeeriumi hinnangul ei kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. ole Sillamäe territooriumil tuulikute püstitamine võimalik. 3 Kaitseministeerium esitas 04.05.2022 kirjaga nr Üldplaneeringu seletuskirja on 12-1/22/1363 sisendi üldplaneeringu korrigeeritud. koostamiseks, milles palus Sillamäe linna Seletuskirja p 8.7. on lisatud, et üldplaneeringus välistada mistahes kõrgusega Sillamäe linna territooriumile ei elektrituulikute püstitamine Sillamäe linnas, ole elektrituulikute püstitamine kuna mistahes kõrgusega elektrituulikud lubatud, kuna mistahes kõrgusega Sillamäe linna territooriumil vähendavad oluliselt elektrituulik Sillamäe linna riigikaitseliste ehitiste töövõimet. territooriumil vähendab Kaitseministeerium on jätkuvalt samal riigikaitseliste ehitiste töövõimet. seisukohal. Arvestades, et edaspidi ei saa Kaitseministeerium ehitusseadustiku § 120 lõike Mõjude hindamise seletuskirja on 1 punktide 11 ja 3 ning kaitseministri vastavalt ettepanekule 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise korrigeeritud. ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 4 lõike 2 ja § 61 lõike 2 alusel kooskõlastada Sillamäe linna territooriumil ühegi elektrituuliku (ka väiketuuliku) planeeringut ega projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõud, on mistahes kõrgusega elektrituulikute rajamise võimaluste esitamine üldplaneeringus eksitav ja perspektiivitu. Palume üldplaneeringu eelnõu seletuskirja peatüki 8.7 „Taastuvenergeetika“ alalõigus „Tuuleenergia“ selgesti märkida, et Sillamäe linna territooriumile ei ole elektrituulikute püstitamine lubatud, kuna mistahes kõrgusega elektrituulik Sillamäe linna territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste töövõimet. 4 2. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja peatükis 2. ARVESTAME 8.7 „Taastuvenergeetika“ palume täiendada Piirangud seoses riigikaitseliste päikeseelektrijaamade (PEJ) kavandamise ehitiste töövõimega tulenevad üldiste tingimuste teist punkti ning sõnastada õigusaktidest. see järgmiselt: „PEJ peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja ühilduvuse nõuetele. Nõuetele mittevastav PEJ on täiendatud. võib vähendada riigikaitseliste ehitiste Üldplaneeringu eelnõu töövõimet. Üle 50 kW päikesepaneelide seletuskirjas peatükis koguvõimsusega PEJ-de rajamine tuleb “Taastuvenergeetika” on lisatud kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Selleks sõnastus: „PEJ peab vastama soovitame alustada koostööd õigusaktidega kehtestatud Kaitseministeeriumiga võimalikult varases PEJ elektromagnetilise ühilduvuse kavandamise etapis, et välja selgitada täpsemad nõuetele. Nõuetele mittevastav riigikaitselised tingimused ja võimalused.“ PEJ võib vähendada riigikaitseliste Selgitame, et sõltuvalt asukohast võivad ehitiste töövõimet. Üle 50 kW riigikaitseliste ehitiste töövõimet vähendada üle päikesepaneelide koguvõimsusega 50 kW päikesepaneelide koguvõimsusega PEJ-d. PEJ-de rajamine tuleb Väiksema võimsusega PEJ-d teadaolevalt kooskõlastada riigikaitseliste ehitiste töövõimet negatiivselt ei Kaitseministeeriumiga. Selleks mõjuta ning nende kavandamisel ja rajamisel ei tuleb alustada koostööd ole koostöö ja kooskõlastamine Kaitseministeeriumiga võimalikult Kaitseministeeriumiga vajalik. Samasisulise varases PEJ kavandamise etapis, tingimuse ja selgituse on Kaitseministeerium et välja selgitada täpsemad varem esitanud kirjades 04.05.2022 nr 12- riigikaitselised tingimused ja 1/22/1363 ja 08.04.2022 nr 12-1/22/1470. võimalused.“ Kaitseministeerium kooskõlastab Sillamäe linna üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruande eelnõu tingimusel, et käesoleva kirjaga esitatud ettepanekutega arvestatakse. 5  SELGITAME: Seletuskirja peatükis Kliimaministeerium Eelnõu avalik 1. Puudub müra kategooriate määramine, mis väljapanek, eelnõu 9.5 on määratud üldplaneeringu on ette nähtud käsitleda vastavalt PlanS § kooskõlastamine maakasutuse juhtotstarvetele 75 lõike 1 punktile 22. Palume seletuskirja 15.05.2024 nr 7- mürakategooriad. täiendada. 15/24/1721-2 2. Palume punkti 6.4 üldiste tingimuste alla ARVESTAME: lisada järgmine nõue: Sadamate Keskkonnakaitse nõuded arendamisel tuleb tagada, et täidetud sadamateenusele tulenevad oleksid keskkonnakaitse nõuded sadamaseadusest. sadamateenuste osutamisel (peab olema korraldatud laevajäätmete vastuvõtmine Tingimus on lisatud seletuskirja ning reostuse lokaliseerimine ja ptk 6.4. likvideerimine sadama akvatooriumil). 3. Peatükis 7 „Keskkonnaohtlikud objektid ja ARVESTAME: ohtlikud ettevõtted“ üldiste tingimuste Tegemist on ebatäpsusega. esimeses punktis on viidatud Paldiski Lõunasadamale, ilmselt on tegemist veaga Seletuskirja peatükis 7 on ning viitama peaks Sillamäe sadamale. asendatud sõnad “Paldiski Palume parandada. Lõunasadam” sõnadega “Sillamäe Sadam” 4. Lk 60 on sätestatud, et Vertikaalse ARVESTAME: maakütte kavandamisel tuleb planeeringule Nõustume Kliimaministeeriumi või ehitusprojektile lisada eksperthinnang kommentaariga. maakütte kasutamise võimalikkuse kohta (millist süsteemi on võimalik planeeringualal Tingimus on seletuskirja ptk 8.7 kasutada, milline on planeeritavate välja võetud. puuraukude sügavus, milline on nende vahekaugus, pinnase geotermilised 6  omadused, millised on ohud põhjaveele jne.). Kommentaar selle nõude kohta: Ehitusseadustiku alusel tuleb nii kinniste kui avatud vertikaalsete maasoojussüsteemide rajamiseks koostada puuraukude ja - kaevude ehitusprojektid, kus määratakse puuraukude ja -kaevude konstruktsioonid, sügavused, vahemaad, kasutatavate kivimkihtide geotermilised omadused, mõjud ja ohud põhjaveele ja läheduses paiknevatele objektidele. Seega maasoojussüsteemi puurkaevu ja -augu ehitusprojekt juba sisaldab eksperthinnangu nõudeid. 5. Teeme ettepaneku seletuskirjas välja tuua ARVESTAME: Sillamäe linnas kehtestatud põhjaveevaru, Põhjaveevaru on kehtestatud mida on oluline teada veemajanduse keskkonnaministri määrusega ja kavandamisel ning uute elamupiirkondade ja see on KSHA-s välja toodud. tootmisobjektide planeerimisel. Kehtestatud põhjaveevaru on lisatud üldplaneeringu seletuskirja punkti 8.2. 6. Taristu ja tehnovõrkude joonisel peaksid ARVESTAME OSALISELT olema toodud ja eristatud vähemalt PlaS § 75 lg 1 järgi lahendatakse olemasolevad veevarustus-, kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni rajatised, üldplaneeringuga hetkel neid seal ei ole selgelt ja transpordivõrgustiku ja muu arusaadavalt eristatud. Samuti palume infrastruktuuri, sealhulgas kohalike käsitleda nendest tekkivaid kitsendusi. Kuna teede, raudteede, sadamate ning kehtiv Sillamäe linna ühisveevärgi ja - väikesadamate üldise asukoha ja kanalisatsiooni arendamise kava jõustus nendest tekkivate kitsenduste 2019. a ning vahepealsel ajal on tõenäoliselt määramine; tehnovõrkude ja - 7 kavas planeeritud arendusmeetmeid rajatiste üldise asukoha ja nendest realiseeritud (näiteks perspektiivsetest tekkivate kitsenduste määramine; torustikest on saanud olemasolevad sanitaarkaitsealaga veehaarete torustikud), siis palume üldplaneeringu asukoha ja nendest tekkivate seletuskirjas ja/või selle taristu ja tehnovõrkude joonisel kajastada ka kitsenduste määramine. praegust (uuendatud) seisu olemasolevast Täpsemalt kajastatakse ja planeeritud taristust. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni asukohta ja asendiskeemi ning nende süsteemide, sealhulgas puurkaev-pumplate, joogiveetöötlusjaamade, survetõstepumplate, veetorustike, ühisveevärgil asuvate tuletõrje veevõtukohtade, ühisvoolse ja lahkvoolse kanalisatsiooni, lokaalsete puhastusseadmete, reoveepumplate, purgimissõlmede, reoveepuhastite ja sademeveekanalisatsiooni tehnilist kirjeldust ning seisukorra ja sobivuse hinnangut, samuti suubla seisukorra ja veevastuvõtu võime hinnangut ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas (ÜVVKS § 14). ÜVK tuleb ajakohastada mitte harvem kui kord nelja aasta jooksul. Seega saab üldplaneering määrata veevarustus-, kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni rajatiste üldised asukohad, kuid kõikide 8  süsteemi kuuluvate rajatiste määramine ei ole üldplaneeringu ülesanne ning täpsemalt saab rajatised määrata ÜVKs. Joonisel on täpsustatud ühisveevärgi ja - kanalisatsioonirajatiste asukohti ja nendest tulenevaid kitsendusi. 7. Palume parandada ja täpsustada seletuskirja ARVESTAME: peatükis 8.2 „Veevarustus- ja Regulatsiooni eesmärk on tagada kanalisatsioon“ üldiste tingimuste all veehaarde veeomadused ja kaitsta esitatud segast sõnastust (lk 56): "Vältida veehaarderajatisi. tuleb ehitiste planeerimist veehaarde sanitaarkaitsealale, et halvendada P 8.2 Sõnastust on korrigeeritud: veehaarde veeomaduste halvenemist ning “Vältida tuleb ehitiste planeerimist kaitsta veeharderajatisi (VeeS § 148-150)". veehaarde sanitaarkaitsealale, et mitte halvendada veehaarde veeomadusi ning kaitsta veeharderajatisi (VeeS § 151)” KSH: ARVESTAME 1. 1. Lk 8 ja lk 48 on välja toodud, et: KSH aruanne on täiendatud Põhjaveevarud Sillamäe põhjaveemaardlas vastavalt esitatud märkusele. 2045. aastani on C-V veehorisondist 5000 m3/d. Lauset tuleks täpsustada: Sillamäe linna põhjaveevaruga alal on Keskkonnaministri 26.07.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/333 kehtestatud Kambriumi-Vendi Voronka veekihi T kategooria põhjaveevarud kuni 31.12.2045 a. 5000 m3/ööpäevas joogivee kasutamise otstarbel. 9 2. Sõtke jõe lõik Sõtke Vaivara raudteejaama 2. SELGITAME truubist suudmeni (ehk Sõtke_2 veekogum) ÜP KSH viiakse läbi ÜP ökoloogiline potentsiaal on veekogumite lahendusele ning see lähtub 2022 seisundihinnangu alusel halb ning ÜP sisust ja täpsusastmest. üheks peamiseks halvaks seisundi põhjuseks Tegemist on olemasolevate on Sillamäe I, II ja III pais. Sillamäe linn paisudega, mille osas ÜP paisutab Sillamäe III paisul ilma mingisuguseid muudatusi ei keskkonnaloata. Sillamäe Linnavalitsus on kavanda. Ka KSH aruande ptk- Sillamäe I ja II paisu omanik. is 7.4. on välja toodud, et Keskkonnaamet on pöördunud Sõtke_2 veekogum oma väga Linnavalitsuse poole seoses vajadusega halva koondseisundi poolest muuta paisutustega seotud probleemne vooluveekogu, keskkonnalubasid, et viia keskkonnaluba tuleb selle seisundi vastavaks tegelikele tingimustele ja tagada parandamisse igakülgselt ja ökoloogiline vooluhulk paisude lävendis. kõigi võimalike vahenditega Sillamäe I, II ja III paisud omavad olulist panustada ning et negatiivset keskkonnamõju Sõtke_2 üldplaneeringuga kavandatud veekogumi seisundile ning KSH aruandes maakasutus võimaldab tuleb käsitleda tegevusi, mis neid aianduskrunte võtta negatiivseid mõjusid aitaksid vältida või kasutusele aastaringseks leevendada. Palun materjale täiendada. elamiseks, tuleb alale ette näha ühtsed vee- ja kanalisatsioonivõrgud. KSH aruandes on teemale tähelepanu juhitud ja antud suunised edaspidiseks, kuid teema käsitlemine ulatuses, nagu KLIM seda soovib, ei ole ÜP lahendust silmas pidades asjakohane. Vajadus KSH aruande muutmiseks selles osas puudub. 3. Informeerime, et Sillamäe sadamaalast 3. ARVESTAME ca 1 km kaugusele loodesse on tehtud KSH aruande ptk 7.4 on mereala kaitse alla võtmise ettepanek. täiendatud mereala kaitse alla 10  Ettepanekut ei ole veel menetlusse võtmise ettepanekut võetud. puudutava info osas. Keskkonnaamet Eelnõu avalik ARVESTAME: 1. Vesi 1.1. Kas ÜP seletuskirja ptk-s 7 väljapanek, eelnõu „Keskkonnaohtliku objektid ja ohtlikud Tegemist on ebatäpsusega. kooskõlastamine ettevõtted“ punktis „Üldised tingimused“ Seletuskirja p 7 on sõnad “Paldiski 17.05.2024 nr 6- näitena toodud Paldiski Lõunasadam on Lõunasadam” asendatud sõnadega 5/24/6775-2 ebatäpsus ja peab olema Sillamäe sadam? “Sillamäe Sadam”. ARVESTAME 1.2. KSH aruande ptk-des 7.3. „Mõju põhjaveele“ ja 7.3.2 “Põhjavee kasutamine“ KSH aruanne on täiendatud on toodud, et joogiveena kasutatakse linnas vastavalt esitatud märkusele. Kambrium-Vendi (C-V) (02§2019) põhjaveekogumi vett. Palume Kambrium- Vendi (C-V) (02§2019) põhjaveekogum muuta Kambriumi-Vendi Voronka (02§2019) põhjaveekogumiks. ARVESTAME 1.3. KSH aruande ptk-s 7.7.2. „Suplusvesi ja suplusvee kvaliteet“ on toodud supelrannale KSH aruanne on täiendatud lähimad heitvee merrelasud, sh AS Ökosil vastavalt esitatud märkusele. jahutusvee väljalask nr 7 (HVL0440770) ja Silpower AS jahutusvee väljalask nr 4 (HVL0440740). Juhime tähelepanu, et väljalaskmete nr 4 ja nr 7 kaudu juhitakse 11  veekogudesse nii jahutus- kui ka sademevett. ARESTAME 1.4. Juhime tähelapanu, et Keskkonnaamet on esitanud mitmeid seisukohti1 seoses Sõtke KSH aruande ptk 7.4 on märkuses jõe paisu ja silla rekonstrueerimise ehitusloa toodud teabe põhjal täiendatud. eelnõule ja ehitusprojektile. Samuti oleme juhtinud tähelepanu keskkonnamõju hindamise eelhinnangu vajadusele vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p-le 4 ja 7. Eelmainitut ei ole ÜP seletuskirjas ning KSH aruandes käsitletud. ARVESTAME: 2. Ehituskeeluvöönd, ranna ja kalda kaitse eesmärk 2.1. Kõigi tegevuste puhul tuleb Nõustume Keskkonnaameti arvestada kaasnevate keskkonnamõjudega. põhjendusega. Olulise ebasoodsa mõju korral ei tohi Üldplaneeringu seletuskirja ptk 3 tegevuseks nõusolekut anda ega tegevust on täiendatud tingimusega teha. Oluline ebasoodne mõju ei ole vastavalt ettepanekule. välistatud ka looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg-s 4 ja lg-s 5 sätestatud ehituskeeluvööndis ehitamise erandite alusel ehitamisel. Rannal ja kaldal toimuvate tegevuste korral tuleb muuhulgas ka LKS § 38 lg-s 4 ja lg-s 5 toodud tegevuste korral kaaluda tegevuse mõju LKS §-s 34 12  sätestatud ranna ja kalda kaitse eesmärgile. Seega tuleb seada tingimus, et rannal ja kaldal toimuva ehitustegevusega kaasnevat mõju lähtuvalt ranna ja kalda kaitse eesmärgist tuleb igakordselt hinnata vastava loamenetluse või detailplaneeringu koostamise käigus. SELGITAME 2.2.ÜP-ga on kavandatud järgmised ehitised, millele ehituskeeld ei laiene: sadama maa- LKS § 38 ei sätesta eesmärke ala, avaliku kasutusega promenaad, avaliku ehitiste mõju hindamiseks. kasutusega jalg- ja rattatee, avaliku Sadamate ja nende maa-alade kasutusega matkarada, avaliku kasutusega mõju on hinnatud KSH aruande kaldteed ja trepid, avaliku kasutusega ptk.-s 7.8.3, teede mõju ptk-s parklad. Palume hinnata KSH-s nende 7.8.1, parklate mõju ptk-des ehitiste mõju lähtuvalt LKS § 38 sätestatud 7.8.4, 7.7.7 ja 7.2. eesmärgist. ARVESTAME: 2.3. ÜP ptk-s 3.8 ja KSH (lk 52) on kirjas, et ÜP ei tee ettepanekut ranna ja kalda Üldplaneering ei tee ettepanekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks või EKV vähendamiseks. Seletuskirja suurendamiseks. Siiski on ÜP seletuskirjas oli vähendamise ettepanek jäänud (lk 30) kirjas, et ÜP teeb ettepaneku sisse ekslikult. ehituskeeluvööndi vähendamiseks ÜP seletuskirja lk 30 on välja supelranna kavandatava hoone osas. jäetud tekst “ÜP teeb ettepaneku Palume ÜP-s olev vastuolu kõrvaldada. ehituskeeluvööndi vähendamiseks Ehituskeeluvööndi vähendamise ala tuleb supelranna kavandatava hoone kanda ÜP joonisele. Ehituskeeluvööndisse osas” kavandatava ehitise mõju tuleb hinnata ranna ja kalda kaitse eesmärgist lähtuvalt. 13  ARVESTAME 3. Metsandus 3.1.Kui Sillamäe linna territooriumil on metsa metsaseaduse Seletuskirja punkti 4.1. on mõistes, kuhu tuleb raie teostamiseks täiendatud sõnastusega: esitada ka Keskkonnaametile metsateatis, Sillamäe linna territooriumil siis juhime tähelepanu järgnevale: rohealaks määratud alal kasvavat metsaseaduse § 42 lg 3 sätestab, et metsa ei tohi raiuda kohaliku planeeringuga linna kui asustusüksuse omavalitsuse nõusolekuta. Raie rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei kooskõlastatakse kohaliku tohi raiuda kohaliku omavalitsuse omavalitsusega enne metsateatise nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku esitamist. omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Antud sättele peab üldplaneeringus viitama ja üldplaneeringu jõustudes tuleb tagada, et vastavad alad jõuavad ka Maa-ameti planeeringute kaardirakenduse rohealade kaardikihile. ARVESTAME 4. Radoon 4.1. KSH aruande kokkuvõtte alapunktis „Radoon“ (lk 12) on esitatud: Nõustume Keskkonnaameti „Keskkonnaministri 30. juuli 2018. a põhjendustega. määrusega nr 28 on Sillamäe linn arvatud KSH aruanne on korrigeeritud kõrgendatud radooniriskiga maa-alade vastavalt esitatud märkusele. hulka. Aladel, kus radooni sisaldus pinnaseõhus ületab lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3) ning nendega piirnevatel normaalse radoonisisaldusega (30-50 kBq/m3) aladel tuleb teha … .“ Sarnane viide „lubatud piirväärtusele“ on kirjas ka KSH aruande ptk-s 7.7.6. „Radoon“ (lk 77) joonise nr 10 all teises lõigus. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et pinnaseõhu radoonisisaldusele kui looduskeskkonna 14  parameetrile ei ole kehtestatud ega põhimõtteliselt ka saa kehtestada „lubatud piirväärtust“. Toodud numbrite näol on tegemist viiteliste väärtustega, mida saab kasutada hoone projekteerimisel. Lisaks keskkonnaministri 30. juuli 2018. a määrusele nr 28 on asjakohane ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määrus nr 19, mis kehtestab hoone ruumiõhu radoonisisaldusele viitetaseme üleüldiselt, sõltumata piirkonnast, kus hoone paikneb. Seetõttu tuleb hoonete projekteerimisel ja renoveerimisel arvestada hoone radooniohutuse tagamise vajadusega alati, juhindudes soovitatavalt standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Selleks võib olla otstarbekas 3 (5) teha detailsem pinnaseõhu radoonisisalduse uuring või rakendada radoonikaitse meetmeid ennetavalt. Tsiteeritud sõnastusi tuleks vastavalt korrigeerida. ARVESTAME 4.2. KSH aruande ptk-s 7.7.3. „Välisõhu kvaliteet“ alapunktis „Ehitus“ (lk 69) ülevalt Nõustume Keskkonnaameti teises lõigus on graptoliitargilliidi käitlemise põhjendusega. kirjelduses viitega Eesti Geoloogiateenistuse KSH aruande ptk 7.7.3 on 2020. a graptoliitargilliidi käitlemise täiendatud selgitusega, et juhendile kirjutatud: „Üle 10 m3 suuruste välisõhus radoon hajub. koguste korral on rangelt soovituslik omada eksperdi poolt koostatud eriprojekti koos koha leidmisega, kus leostumist minimiseerivat ja isesüttimist välistavat meetodit saab rakendada ning radoonitekke võimalusega arvestada.“ 15 Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et välisõhu kontekstis ei ole radooni eritumine graptoliitargilliidist oluline, kuna radoon hajub õhu liikumise tõttu suures ruumalas ja hõreneb vastavalt. Radooni kui kopsuvähi riskifaktori mõju on statistiliselt tuvastatav aastakümnete KSH aruanne on täiendatud 4.3. KSH aruande ptk-s 7.7.6. „Radoon“ vastavalt esitatud märkusele. kolmandas lõigus (lk 76) on kirjutatud: „Tolmuses ja suitsuses õhus on radooni ja Väide on eemaldatud selle tütarprodukte rohkem kui puhtas seletuskirjast. õhus.“ Keskkonnaamet märgib, et radooni ja selle tütarproduktide sisaldus siseruumi õhus sõltub ruumi sisseimbuva radooni hulgast, radooni lagunemisest radioaktiivsuse tõttu ja siseruumi õhu vahetumise kiirusest. Radooni ja selle tütarproduktide hulk ei sõltu sellest, kas õhk on suitsune ja tolmune või mitte. Küll aga sõltub õhu suitsu- või tolmusisaldusest see, mil määral jäävad sisse hingatud radooni radioaktiivsed tütarproduktid inimese kopsudesse ja hingamisteedesse kinni, kuna oma keemilise aktiivsuse tõttu kinnituvad radooni tütarelemendid õhus leiduvatele nõe või tolmuosakestele ja aerosoolidele, mis omakorda kinnituvad hingamisteede sisepinnale. 16  ARVESTAME 4.4. KSH aruande ptk-s 7.7.6. „Radoon“ (lk 77) esimeses lõigus on kirjutatud: „Lähtudes Nõustume Keskkonnaameti Eesti Vabariigi standardist EVS 840:2017 põhjendusega. „Juhised radoonikaitse meetmete KSH aruanne on täiendatud kasutamiseks uutes ja olemasolevates vastavalt esitatud märkusele: hoonetes“130 tuleb kõrge Lisatud on viide asjakohasele radoonisisaldusega aladele tähelepanu standardile. pöörata. Standard ütleb, et elamutele ja avalikele hoonetele, kus inimesed viibivad pikemat aega järjest (nt lasteaiad ja koolid), tuleb pinnase mõõtmised teha alati.“ Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et 2023. a uuendati nimetatud standardit. Ajakohane versioon on EVS 840:2023. Uus versioon ei sisalda enam soovitust teatud hoonete korral pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmised alati teha. Pinnaseõhu radoonisisaldusel puudub iseseisev tähendus kiirgusohutuse seisukohast. Pinnaseõhu radoonisisaldus on üks rohkem kui kümnest sisendparameetrist, millest siseõhu kujunev radoonisisaldus sõltub. Selle mõõtmise vajalikkust ja informatiivsust on võimalik standardis toodud metoodika alusel projekteerimise käigus eelnevalt hinnata. Lähtudes ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määrusest nr 19 tuleb radoonikindla ehitamise põhimõtteid järgida mitte ainult nn kõrge radoonisisaldusega aladel, vaid alati. Eelnevast lähtudes soovitab Keskkonnaamet vaadata üle ka KSH aruande ptk-i 8.12. „Nõuetekohase radoonitaseme tagamine“ 17  esimese kahe punkti sõnastused (lk 107- 108). Lisaks tuleks kogu KSH aruande ulatuses viidata standardi EVS 840 versioonile aastast 2023. ARVESTAME 4.5. KSH aruande ptk-s 8.12 „Nõuetekohase radoonitaseme tagamine“ kolmandas lõigus Nõustume Keskkonnaameti (lk 108) on kirjutatud: „Kui hoone on põhjendusega. ehitatud kõrge radooniriskiga alale, tuleb KSH aruanne on täiendatud sellest teavitada tulevasi kasutajaid ja anda vastavalt esitatud märkusele: kasutajatele infot ka selle kohta, kas Tingimus on täpsustunud “Kui radoonisisaldus on korterite, olme- ja hoone on ehitatud kõrge tööruumide õhus kontrollitud ning milline on radooniriskiga alale saab hoone selle tase.“ ehitaja kasutajaid informeerida sellest, kas ja milliseid Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et uute radoonikaitse meetmeid on hoonete radoonikindlus, sõltumata ala rakendatud”. radooniriskist, tuleb tagada asjakohase projekteerimise ja ehitusjärelevalvega. Mis puudutab ruumide õhu radoonisisalduse kontrollmõõtmist, siis seda on asjakohane teha mitte enne, kui hoone valmimisest on möödunud vähemalt üks pinnase külmumise ja sulamise periood (hilissügis või varakevad), mille käigus pinnase jäätumisel tekkiva paisumise ja sulamisel tekkiva vajumise tõttu võivad hoone vundamenti või seinte ja põrandaplaadi liitekohtadesse tekkida praod, millest radoon pääseb hoonesse (vt ka EVS 840:2023 ptk 8). Lisaks tuleb siseruumide õhu radoonisisalduse aasta keskvääruse viitetasemele vastavuse kontrolliks sobilik 18  mõõtmine teha hoone tavapärase kasutamise tingimustes, peab toimuma talvisel poolaastal ja kestma vähemalt kaks kuud. Ka varem kasutatud hoone puhul on uutel kasutajatel soovitatav siseõhu radooni kontrollmõõtmine teha, kuna ruumide õhuvahetuse kiirus sõltub ruumide kasutamisest. Uue hoone tulevasi kasutajaid saab hoone ehitaja informeerida sellest, kas ja milliseid radoonikaitse meetmeid on rakendatud, kuid siseõhu radoonisisalduse nõuetekohase kontrollmõõtmise saab teha ainult hoone kasutamise ajal, mitte enne. SELGITAME 4.6. KSH aruande ptk-i 8.12 (lk 108) viimane lause on: „Meede on eeldatavalt tõhus, kuna KeHJS kohaselt hinnatakse KSH aitab ennetada/leevendada radoonist käigus kavandatava tegevuse tulenevat olulist negatiivset mõju inimese (antud juhul ÜP lahenduse) tervisele.“ mõju inimese tervisele üldiselt ning tuuakse välja Keskkonnaameti arvates on ebaselge, mida on keskkonnamõjusid antud meetme all silmas peetud. Nii töö- kui leevendavad meetmed (nagu muude hoonete siseruumide õhu KSH aruande ptk.-s 8.12). radoonisisaldus on reguleeritud see, et radoon suurendab õigusaktidega, mille eesmärk ongi radooniga kopsuvähki haigestumise riski, seonduva kopsuvähi riski vähendamine. on välja toodud KSH aruande Viide „olulisele negatiivsele mõjule inimese ptk.-s 7.7.6. tervisele“ on liialt ebamäärane ega aita RTerS kohaselt on tervis kaasa teadlikkuse tõstmisele radoonist. inimese füüsilise, vaimse ja Käesoleval ajal on Maailma sotsiaalse heaolu seisund, Terviseorganisatsiooni ja Rahvusvahelise mitte ainult puuete ja haiguste Kiirguskaitsekomisjoni seisukoht, et puudumine. KSH teaduslikult konsensuslikult saab radooni täpsusastmes ja avalikus pidada kopsuvähi riski suurendavaks menetluses ei saa hinnata teguriks. Muid tervisemõjusid ei saa mõne konkreetse haiguse riski tõendatuks lugeda. suurendavaid või vähendavaid 19  tegureid. Konkreetsesse haigusesse haigestumise risk oleneb lisaks keskkonnateguritest ka paljudest muudest, KSH käigus hindamatutest teguritest, nagu inimese üldine tervislik seisund, eluviisid jne. Kopsuvähki haigestumise riski tegureid hinnatakse pädeva meediku poolt inimese pöördumise alusel. ARVESTAME: 4.7. ÜP seletuskirja (lk 12) viimases lõigus, (lk 15) ülevalt kolmandas lõigus ja (lk 17) Nõustume Keskkonnaameti viiendas lõigus on kirjutatud: „Radoon – põhjendusega. detailplaneeringute ja projektide Tingimust on vastavalt koostamisel tuleb igakordselt arvestada ettepanekule täpsustatud: radooniriski kaardiga ja lähtuvalt sellest “Detailplaneeringute ja projektide määrata radooniuuringu ja radooniohutu koostamisel tuleb igakordselt hoone projekteerimise standardiga arvestada radooniriski kaardiga ja arvestamise vajadus.“ radooniohutu hoone projekteerimise standardiga, ja Keskkonnaamet märgib, et radooniohutu hoone lähtuvalt sellest määrata projekteerimise standardiga on soovitatav radooniuuringu vajadus”. alati arvestada, et tagada, et projekteeritavate hoonete siseõhu radoonisisaldus vastaks õigusaktide nõuetele. Pinnaseõhu täiendava radooniuuringu vajaduse üle otsustamine on Keskkonnaameti arvates õigem jätta projekteerija pädevusse. 20  ARVESTAME: 4.8. ÜP seletuskirjas (lk 13) esimeses lõigus on kirjutatud: „Enne hoone ehitamist tuleb Nõustume Keskkonnaameti planeeritaval maa-alal teostada põhjendusega. radoonitasemete mõõtmised. Vajadusel Seletuskirjas on korrigeeritud tuleb ehitamisel rakendada radoonikaitse sõnastust vastavalt ettepanekule: meetmeid (EVS 840:2017 „Juhised “Enne hoone ehitamist tuleb radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes planeeritaval maa-alal vajadusel ja olemasolevates hoonetes“). Sellega teostada radoonitasemete välditakse majade siseõhu rikastumist mõõtmised”. radooniga üle lubatud piiri (200 Bq/m3).“ Sarnaselt on ÜP seletuskirja ptk-s 9.2 Seletuskirjas on ajakohastatud „Radoon“ (lk 64) kirjutatud: „Sillamäe linna standardit ja korrigeeritud siseõhu territooriumil tuleb elamute, olme- ja teiste radoonisisalduse viitetaseme samalaadsete hoonete kavandamisel teha väärtust. radooniriski uuringud ja vajadusel rakendada standardis35 esitatud radoonikaitse meetmeid.“ Nagu eelmise punkti all mainitud, ei pea Keskkonnaamet põhjendatuks alati nõuda enne hoone ehitamist pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmist. Sõltuvalt hoone konstruktsioonilisest lahendusest, samuti sellest, kui sügavalt kuulub ehitamise käigus eemaldamisele olemasolev pinnas ja kas ja mil määral kasutatakse eemaldatud pinnast hiljem samal objektil tagasitäiteks, võib oluliselt sõltuda pinnaseõhu radoonimõõtmise informatiivsus. Kuna projekteerijal ja ehitajal (projektile vastavalt ehitamise mõttes) lasub nii või teisiti kohustus tagada siseõhu radoonisisalduse vastavus õigusaktide nõuetele, oleks otstarbekas selle eesmärgi saavutamise viis jätta projekteerija pädevusse. 21  Palume ÜP seletuskirjas viidata standardi ajakohasele versioonile EVS 840:2023. Lisaks juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et välja arvatud koolieelsete lasteasutuste ja koolide puhul ei ole siseõhu radoonisisaldusele kehtestatud mitte piirväärtus, vaid viitetase, mis on 300 Bq/m3. 5. Üldised teemad 5.1.KSH aruandes on ARVESTAME järgmine lause (lk 10): „Kuna vald asub suuresti nõrgalt kaitstud või kaitsmata Tegemist on ebatäpsusega põhjaveega alal, … .“ Arvatavasti olete KSH aruanne on korrigeeritud mõelnud linna. vastavalt esitatud märkusele. Transpordiamet Eelnõu avalik 1. Planeeringu koostamisel ei ole täidetud ARVESTAME väljapanek, eelnõu meie ettepanekute p 1.1. kooskõlastamine Planeeringu joonisele nr 3 „Taristu ja Üldplaneeringu joonist on 24.05.2024 nr 7.2- tehnovõrgud“ peaks olema kantud täpne korrigeeritud ja kantud peale 1:1 1/24/6986-5 teemaplaneeringu lahendus (Joonis 1) ning jääb teemaplaneeringu lahendus. arusaamatuks, miks ning mille alusel on korrigeeritud teemaplaneeringuga kavandatud ristmiku lahendust (Joonis 2). Üldplaneeringus on kohane lähtuda 1:1 teemaplaneeringu lahendusest, mis tahes teede asukohtade täpsustused tehakse sellisel juhul teemaplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimustega. 22 23  2. Teemaplaneeringuga kavandatud ARVESTAME Sillamäe liiklussõlme ühendusteelt ei tohi kavandada juurdepääsu Üldplaneeringu joonist on aiandusühistule (Joonis 3, punane rist korrigeeritud ja juurdepääsu peale tõmmatud); juurdepääs Sillamäe liiklussõlme ühendusteelt aiandusühistule on tagatud riigiteelt nr aiandusühistule ei kavandata. 13141. 3. Teemaplaneeringuga kavandatava ARVESTAME Sillamäe liiklussõlmega ühenduva riigiteega nr 1 paralleelse kogujatee Üldplaneeringu joonisel (ettepanekute p 1.44) osas tuleks kajastatakse kahte erinevat planeeringus käsitleda kahte erinevat olukorda – a) riigitee nr 1 kulgeb olukorda: läbi Sillamäe linna ja b) riigitee uus trass läheb Sillamäe linnast 3.1. Olemasolev olukord, kus riigitee nr 1 kulgeb mööda, juurdepääs läbi Sillamäe linna. garaažiühistule tagatakse endiselt riigiteelt ja kogujatee muutub Hetkel on riigitee projektiga juurdepääs jalg-ja rattateeks. garaažiühistule „Horisont“ kavandatud paralleelselt riigiteega (Joonis 4, punase joonega orienteeruv asukoht) ning riigitee nr 1 Üldplaneeringu seletuskirjas ptk olemasolev juurdepääs likvideeritakse (Joonis 4, 6.1 Teede- ja tänavavõrk on sinine rist). Edastame kogujatee projekti lisatud lõik, mis selgitab olukorda (Reaalprojekt OÜ, töö nr P22077) joonise (Lisa), kuna selle tee asukoht on projekteerimise käigus 24 täpsustunud ning üldplaneeringu joonisele nr 3 kuni teemaplaneeringu lahenduse kantud asukoht ei vasta projekteeritud realiseerimiseni. lahendusele. Joonisele on kantud projekteerimise käigus täpsustunud tee asukoht. 3.2 Teemaplaneeringu realiseerimise järgne ARVESTAME olukord, kui riigitee nr 1 uus trass (2+2 sõidurajaga maantee) läheb Sillamäe linnast Üldplaneeringu joonisel mööda. Perspektiivses olukorras kajastatakse kahte erinevat teemaplaneeringu realiseerimise järgselt saab olukorda – a) riigitee nr 1 kulgeb kehtima järgmine olukord: läbi Sillamäe linna ja b) riigitee uus trass läheb Sillamäe linnast - Juurdepääs garaažiühistule „Horisont“ mööda, juurdepääs on tagatud praeguselt riigiteelt nr 1, mis garaažiühistule tagatakse endiselt tulevikus saab olema kohalikku liiklust riigiteelt ja kogujatee muutub teenindav tee (Joonis 5, sinine joon); jalg-ja rattateeks. - Hetkel garaažiühistu juurdepääsuteeks projekteeritud kogujatee (Joonis 5, punane joon) muutub kergliiklusteeks Üldplaneeringu seletuskirjas ptk ning ristumine teemaplaneeringujärgse 6.1 Teede- ja tänavavõrk on ühendusteega saab olema ainult lisatud lõik, mis selgitab olukorda kergliiklusteele, mitte ristmik kuni teemaplaneeringu lahenduse sõidukitele. realiseerimiseni. Soovitame planeeringu joonisel nr 3 kajastada teemaplaneeringuga kavandatavat 25 perspektiivset lahendust ning üldplaneeringu seletuskirjas tuua eraldi peatükina (ning koos joonisega) välja olukord, mis kehtib kuni teemaplaneeringu lahenduse realiseerimiseni. Meie hinnangul on oluline säilitada teemaplaneeringu realiseeritavus, millest tulenevalt on oluline, et üldplaneeringu joonistel on kajastatud lahendus, mis arvestab teemaplaneeringuga. 4. Planeeringus ei ole välja toodud olulise ARVESTAME JÄRGNEVALT: liiklussagedusega teid (LSK ettepanekute p 1.6.-1.9.). (Lsk p. 1.6) ARVESTAME: Üldplaneeringu seletuskirja ptk 6.1 on lisatud olulise liiklussagedusega teede (OLT) käsitlus ja toodud välja OLT teed Sillamäe linnas. Üldplaneeringu lahenduse välja töötamisel analüüsiti kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrati perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) vajadused ja indikatiivsed asukohad. (Lsk p. 1.7) SELGITAME: Üldplaneeringu joonisel on kajastatud ristumised riigiteega (OLT). Perspektiivne tee/tänava asukoht on üldplaneeringus indikatiivne ja maavajaduse määramine selle alusel kitsendusena ei ole põhjendatud. Perspektiivse tee täpne asukoht ja võimalik ristumine OLT teega täpsustub edaspidi eraldi 26  planeeringu/projekti käigus koostöös Transpordiametiga. Üldplaneeringu seletuskirja on lisatud ptk 6.1 täiendav tingimus, et uute perspektiivsete teede ja tänavate osas, millel on puutumus riigiteega, tuleb nende kavandamisel ehk täpse asukoha ja ristumiskohtade määramisel detailplaneeringus või projekteerimistingimustes teha koostööd Transpordiametiga. (Lsk p 1.8): ARVESTAME: Üldplaneeringu joonist on korrigeeritud ja kajastatud OLT teed Sillamäe linnas vastavalt tänasele liiklussagedusele (vastavalt Transpordiameti liiklussageduse rakenduse viimasele seisule). (Lsk p 1.9) ARVESTAME: Üldplaneeringu joonist on korrigeeritud vastavalt Transpordiameti ettepanekule (vt punktid 1-3). Üldplaneering ei kavanda täiendavat mahasõitu OLT teelt. 5. Planeeringu seletuskirja p 6.1 „Teede- ja ARVESTAME tänavavõrk“ lk 47/103 on toodud maantee definitsioon, loetletud Sillamäe Üldplaneeringu seletuskirjas ptk linna territooriumil asuvad riigiteed 6.1 on täpsustatud riigiteede (põhimaantee nr 1 ning kõrvalmaanteed käsitlust vastavalt nr 13141 ja nr 13106). Samuti on ehitusseadustikule § 71 lg 2. määratletud riigiteede kaitsevööndi laius Eristatud on Euroopa teedevõrgu järgmiselt: Riigimaanteede kaitsevööndi maantee ja kõrvalmaantee. 27  laius mõlemal pool sõiduraja telge ja Täpsustatud on riigiteede mitme sõiduraja korral mõlemal pool definitsiooni ja kaitsevööndite äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit. ulatusi. Juhime tähelepanu, et antud käsitlus ei vasta ehitusseadustikule (§ 71 lg 2), palume sõnastust korrigeerida (vt ka meie ettepanekute p 2.1.). 6. Planeeringus ei ole käsitletud meie ettepanekute p 2.2., 2.3., 3.1., 3.2., ARVESTAME JÄRGNEVALT: 3.4., 3.5., 3.7. ja 4.5. (Transpordiameti seisukohad lähteülesande etapis) Lsk p. 2.2 ja 2.3 ARVESTAME: Ettepanekus toodud riigiteedele on määratud 30 m kaitsevöönd. Kaitsevööndid on kantud “Taristu ja tehnovõrgud” joonisele. Lsk p. 3.1 ARVESTAME Üldplaneeringu seletuskirja on lisatud tingimus: “Ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud ehitise omaniku nõusolekul liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel”. Lsk p 3.2 ARVESTAME Seletuskirja ptk 3 on täiendatud tingimusega: “Riigiteelt täiendava ligipääsu kavandamine moodustatavale krundile ei ole lubatud, kuna riigiteel on ristumiskohtade arv piiratud. 28 Maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs tagada riigiteelt seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt” Lsk p 3.4 ARVESTAME OSALISELT Üldplaneeringu seletuskirja ptk 6.3 on lisatud tingimus, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva rajatisena. Jalg- ja rattateede projekteerimisel jätab Linnavalitsus võimaluse igakordselt kaaluda, kas projekteerimistingimus antakse läbi avatud menetluse või mitte, sõltuvalt jalg- ja rattatee täpsest asukohast ja funktsioonist. Lsk p. 3.5 ARVESTAME JA SELGITAME: Üldplaneeringu lahenduses on juba arvestatud Sillamäe-Vaivara kergliiklusteega. “Taristu ja tehnovõrgud” joonisel on kajastatud antud jalg- ja rattatee vajadus Sillamäe linna territooriumi ehk planeeringuala ulatuses. Üldplaneeringu seletuskirjas on antud jalg- ja ratattee vajadust käsitletud pt 6.3 tingimusega: “Koostöös Narva- Jõesuu linnaga kavandada sidus ja ohutu jalgrattaühendus Vaivara raudteepeatuse ja Sillamäe linna vahel”. 29  Lsk p. 3.7 ARVESTAME JA SELGITAME Üldplaneeringuga kavandatud arendusalade realiseerimiseks tuleb koostada detailplaneering (vt seletuskirja ptk 3.2). Uute perspketiivsete teede ja tänavate osas, millel on puutumus riigiteega, on üldplaneeringus eraldi tingimus, et nende kavandamisel ehk täpse asukoha ja ristusmiskohtade määramisel detailplaneeringus või projekteerimistingimustes, tuleb teha koostööd Transpordiametiga. Lsk p 4.5 SELGITAME Üldplaneeringuga ei ole kavandatud olulisi muudatusi olemasolevas teedevõrgus. Uute perspketiivsete teede ja tänavate osas on üldplaneeringus eraldi tingimus, et nende kavandamisel ehk täpse asukoha ja ristusmiskohtade määramisel detailplaneeringus või projekteerimistingimustes, tuleb teha koostööd Transpordiametiga. 7. Planeeringu seletuskirja p 8.7 SELGITAME „Taastuvenergeetika“ lk 60/103 käsitletakse tuuleenergeetika Tulenevalt üldplaneeringu eelnõule arendamise võimalusi Sillamäe linnas. esitatud Kaitseministeeriumi Seletuskiri sätestab, et kuigi seisukohast, et Sillamäe linnas ei riigikaitselistest piirangutest tulenevalt ole lubatud riigikaitselistest ei ole Sillamäe linna võimalik rajada piirangutest tulenevalt kavandada tuuleparke, siis sõltuvalt tehnoloogia ka väiketuulikuid, siis lahendust 30  arengust võib kaaluda väiketuulikute korrigeeriti. Üldplaneering ei näe kavandamist vahetult tarbija juures. enam ette mistahes kõrgusega Sellest tulenevalt palume täiendada tuulikute kavandamist. planeeringu seletuskirja vastavalt meie ettepanekute p 3.6. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 8.7 on vastavalt korrigeeritud. 8. Planeeringu seletuskirja p 8. ARVESTAME „Tehnovõrgud“ lk 55/103 on lause: Uued avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud Seletuskirja ptk 8 on sõnastust ja -rajatised tuleb kavandada avalikult täpsustatud järgmiselt: “Uued kasutatavale maale, eelistatult avalikes huvides vajalikud teemaale. tehnovõrgud ja -rajatised tuleb Nimetatud lause on vastuolus meie kavandada üldujuhul eelistatult ettepanekute p 3.9. – palume planeeringut avalikule teemaale. Riigitee maale korrigeerida. tehnovõrkude kavandamine on võimalik vaid koostöös Transpordiametiga tee toimise vajadustest üle jääva vaba teemaa olemasolul”. 9. Planeeringu seletuskirja p 6.1 „Teede- ja ARVESTAME tänavavõrk“ > „Üldised tingimused“ lk 49/50 on kirjas: Ligipääsud hoone(te)le Üldplaneeringu seletuskirja ptk tuleb lahendada eelkõige olemasolevate 6.1 on lisatud täpsustus: avalike teede ja tänavate baasil. “Ligipääsud hoone(te)le, Palume lisada täpsustus: Ligipääsud kinnistutele ning uutele hoone(te)le, kinnistutele ning uutele arendusaladele tuleb lahendada arendusaladele tuleb lahendada eelkõige /…/; vt eelkõige olemasolevate avalike ka meie ettepanekute p 4.2. teede ja tänavate baasil”; 10. Planeeringu seletuskirja p 6.1 „Teede- ja ARVESTAME tänavavõrk“ > „Üldised tingimused“ lk 49/50 on kirjas: Avalikult kasutatava tee Seletuskirja ptk 6.1 on lisatud kaitsevöönd on mõlemal pool äärmise täpsustus: “Avalikult kasutatava sõiduraja välimisest servast 10 m. tee (välja arvatud riigiteed) kaitsevöönd on mõlemal pool 31 Palume lisata täpsustus: Avalikult kasutatava äärmise sõiduraja välimisest tee (välja arvatud riigiteed) kaitsevöönd /…/. servast 10 m”. 11. Planeeringu joonisel nr 3 („Taristu ja ARVESTAME tehnovõrgud“) on kujutatud helesiniste täppidega ühistranspordi marsruudid. Taristu ja tehnovõrgud joonisel on Sama joonise mahus on esitatud tingmärke täpsustatud, et „Jalgrattateede põhivõrgu skeem“, kus parandada joonise loetavust. planeeritavad jalgrattateed on kujutatud samuti helesiniste täppidega. Kuigi nii planeeringu joonisel kui sellele lisatud skeemil on olemas eraldi tingmärkide loetelu, tekitab sarnase tingmärgi kasutamine ühe andmevälja erinevatel aladel erineva sisu edastamiseks segadust – hõlpsasti võib jääda mulje, et edastatakse ühte ja sama infot, ühel juhul lihtsat nö väljavõttena. Soovitame jalgrattateede põhivõrgu skeemil kasutada planeeringu joonisel kasutatavast sarnasest tingmärgist erinevat värvi tingmärke. KSH aruande eelnõud palume korrigeerida ARVESTAME järgmiselt. 1. Aruande lk 13/190 esimeses lõigus KSH aruande eelnõus on viidud kirjeldatakse riigimaanteede tee kaitsevööndi laiuse käsitlus kaitsevööndi laiust kehtetu Teeseaduse vastavusse ehitusseadustikuga § (lõpp 31.12.204) järgi. Palume käsitleda 71 lg 2. riigiteede kaitsevööndite ulatust vastavalt kehtivale seadusele (ehitusseadustik § 71 lg 2). Analoogne viga riigiteede kaitsevööndi käsitluses on ka aruande lk 79 p 7.8.1.1. 32  2. Aruande lk 180 on lause: Joonisel 32 on ARVESTAME näidatud, et tõenäoliselt väheneb tulevikus Sillamäel autode hulk Aruandest on väide eemaldatud. rahvastiku vähenemise tõttu. Seega väheneb autode hulk loomulikult. Juhime tähelepanu, et siinkohal on tegemist tõestamata väitega. Lisada aruandele väite tõestus või eemaldada see. Muinsuskaitseamet Mõjude hindamine: ARVESTAME Eelnõu avalik KSH Lk 56 on täpsustatud tekst: väljapanek, eelnõu 1.1 Soovitame täpsustada lk 56 teksti: “Muinsuskaitseamet alustas 2019. kooskõlastamine Muinsuskaitseamet alustas 2019. aastal aastal Sillamäe 1940.-50. aastatel 27.05.2024 nr 1.1- Sillamäe 1940.-50. aastatel rajatud rajatud neoklassitsistliku 7/1302-7 neoklassitsistliku linnatuumiku ja haldushoonete linnatuumiku ja haldushoonete ansambli muinsuskaitsealaks tunnistamise ansambli muinsuskaitsealaks eesmärgil kaitsekorra eelnõu koostamist. tunnistamise eesmärgil Sillamäele kavandatava muinsuskaitseala kaitse kaitsekorra eelnõu koostamist. eesmärgiks on 1940.–1950. aastatel rajatud Sillamäele kavandatava kultuuriväärtusliku linnaehitusliku terviku, seda muinsuskaitseala kaitse kujundavate iseloomulike ja kohatunnetust eesmärgiks on 1940.–1950. loovate väärtuste säilitamine, esiletoomine, aastatel rajatud hoonete kasutuses hoidmine ning säästev kultuuriväärtusliku linnaehitusliku areng. Ala puhul on tegemist kõige terviku, seda kujundavate suuremahulisema ja algupärasemalt säilinud iseloomulike ja kohatunnetust 1940.-50. aastatest pärit neoklassitsistliku loovate väärtuste säilitamine, arhitektuuriansambliga lähiregioonis. 2022. esiletoomine, hoonete kasutuses Aastal otsustas Muinsuskaitseamet amet hoidmine ning säästev areng. Ala peatada Sillamäe muinsuskaitseala kaitsekorra puhul on tegemist kõige koostamise. Amet on lubanud asjaosalisi suuremahulisema ja teavitada, kui Sillamäe linnakeskuse kaitsekorra algupärasemalt säilinud 1940.-50. menetlus selle jätkamiseks uuesti avatakse. aastatest pärit neoklassitsistliku Koostatavas üldplaneeringus hõlmab valdavat arhitektuuriansambliga 33 osa potentsiaalsest muinsuskaitsealast lähiregioonis. 2022. Aastal miljööväärtuslik ala (vt ptk 7.6.2). otsustas Muinsuskaitseamet amet Muinsuskaitseala moodustamise ja kaitsekorra peatada Sillamäe kinnitamisega muutub miljööväärtuslik ala muinsuskaitseala kaitsekorra riiklikult kaitstavaks objektiks. koostamise. Amet on lubanud asjaosalisi teavitada, kui Sillamäe linnakeskuse kaitsekorra menetlus selle jätkamiseks uuesti avatakse. Koostatavas üldplaneeringus hõlmab valdavat osa potentsiaalsest muinsuskaitsealast miljööväärtuslik ala (vt ptk 7.6.2). Muinsuskaitseala moodustamise ja kaitsekorra kinnitamisega muutub miljööväärtuslik ala riiklikult kaitstavaks objektiks muinsuskaitseala piires” 34 Üldplaneeringu eelnõu: ARVESTAME Seletuskirja punkti 5.1. on 2.1 Soovitame kaaluda riikliku kultuuripärandi täiendatud sõnastusega: käsitlusse järgneva info lisamist: “Kultuurimälestised näitavad Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja piirkonna ja kultuurmaastiku kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, ajaloolist mitmekesisust, seetõttu seetõttu tuleb edasises tegevuses tuleb edasises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel, (detailplaneeringu koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda projekteerimistingimuste mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada andmisel) lähtuda mälestisi avaliku huviga. säästvast põhimõttest ning Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud arvestada avaliku huviga. kaitsevöönd, mille eesmärk on tagada Kinnismälestise kaitseks on mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud kehtestatud kaitsevöönd, mille maastikustruktuuris ja mälestist väärivas eesmärk on tagada mälestiste keskkonnas. Kui ei ole määratud teisiti, siis on säilimine ajalooliselt mälestise kaitsevöönd 50 m, tihedalt koos väljakujunenud asuvatele mälestistele on määratud ühine maastikustruktuuris ja mälestist kaitsevöönd. Kui kinnismälestisele või väärivas keskkonnas. Kui ei ole kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada määratud teisiti, siis on mälestise teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kaitsevöönd 50 m, tihedalt koos kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. asuvatele mälestistele on Kultuurimälestiste ja nende piiranguvööndite määratud ühine kaitsevöönd. Kui aktuaalne seis kajastub kultuurimälestiste kinnismälestisele või registris (register.muinas.ee) ja tuleb enne iga kaitsevööndisse soovitakse järgmist etappi (detailplaneeringu algatamine, ehitada või rajada teid, liine, projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa trasse vm, tuleb kavandatav andmine jms) registrist üle kontrollida. tegevus kooskõlastada Mälestistena riikliku kaitse all olevad hooned Muinsuskaitseametiga. hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas Kultuurimälestiste ja nende olevatele leida (uus) sobiv kasutusotstarve. piiranguvööndite aktuaalne seis Hoonete algne välisilme säilitada/taastada. kajastub kultuurimälestiste Tagada ümbruse heakord ja vaadeldavus. registris (register.muinas.ee) ja tuleb enne iga järgmist etappi (detailplaneeringu algatamine, projekteerimistingimuste andmine, 35  ehitusloa andmine jms) registrist üle kontrollida. Mälestistena riikliku kaitse all olevad hooned hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas olevatele leida (uus) sobiv kasutusotstarve. Hoonete algne välisilme säilitada/taastada. Tagada ümbruse heakord ja vaadeldavus.” 2.2 Täiendada ptk 5.1 ja tuua välja mitte kaitse ARVESTAME OSALISELT all olev arheoloogiapärand: Kogu linna territooriumil ja kõikide Tuginedes nii varasemalt teada olevale infole KeHJS § 6 lg 1 toodud tegevuste mitte kaitse alustest objektidest ning asjaolule, ja § 6 lg 2 toodud valdkondade et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste tegevuste puhul ei ole inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut arheoloogilise uuringu infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei kooskõlastamise meede jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil ja kohalikul põhjendatud (üle 1 km2 ala on omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise merre täidetud ala, suurel osal vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks tööstusala territooriumist on (MuKS § 76 lg 1). pinnas teisaldatud, viidatud normides on tegevusi, mis pole 36 Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina ehituslikud, näiteks vee alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade erikasutus). Nõue on põhjendatud, analüüsimist, välja selgitamist ning kaardile kui võimalik arheoloogiatundlik ala kandmist, mille abil on võimalik vähendada on vajalikult kindlaks määratud. arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust Lisaks tuleb arvestada, et kavandatavates kohtades. Prognoosi tegemine arheoloogilisi leide võib esineda ja on aeganõudev ning ei pruugi üldplaneeringusse selleks on regulatsioon jõuda enne selle kehtestamist. Seetõttu tuleb kohustusega leiust teatada ning ennetavalt üldplaneeringusse kanda järgmised korraldada vajalikud uuringud. tingimused: ÜP seletuskirja p 5.1 on 1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel täiendatud sõnastusega: (kogu linna territooriumil ja ka juhul kui KMH “Tuginedes nii varasemalt teada nõudest loobutakse) alati eelnevalt olevale infole mitte kaitse alustest Muinsuskaitseametiga kooskõlastada objektidest ning asjaolule, et arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus arheoloogide, hobiotsijate ja (MuKSi § 31 lg 3); koduloohuviliste inimeste tegevus 2) prognoositud arheoloogiatundlikel aladel toob igal aastal juurde uut infot tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu arheoloogiliste paikade kohta, või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti mida ei jõuta kaitse alla võtta, arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise tuleb riigil ja kohalikul vajaduse kohta, kui: omavalitsusel arheoloogiapärandi - algatatakse detailplaneeringut; hävimise vältimiseks tagada - kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava meetmed selle kaitseks (MuKS § ala pindala on enam kui 500 m². 76 lg 1). Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud Muinsuskaitseamet on arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal prognoosiva meetodina alustanud arheoloogiapärandi avastamisel tagada võimalike arheoloogiatundlike arheoloogiapärandi kaitseks alade analüüsimist, välja muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused selgitamist ning kaardile (vt § 31). Üldplaneeringu kaardil on esitatud kandmist, mille abil on võimalik arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, vähendada arheoloogiapärandi kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb hävimise riski ehitustegevust kohalikul omavalitsusel küsida kavandatavates kohtades. Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise Üldplaneeringu näeb ette, et uuringu läbiviimise vajaduse kohta. prognoositud arheoloogiatundlikel Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis aladel tuleb kohalikul edaspidi on kavas arheoloogiatundlike alade omavalitsusel küsida planeeringu 37 asjakohast infot kajastada loodavas või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti veebirakenduses. Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: - algatatakse detailplaneeringut; - kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31). Üldplaneeringu kaardil on esitatud arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kui Muinsuskaitseamet loob arheoloogiatundlike alade veebirakenduse, siis tuleb planeeringu koostamisel või ehitise kavandamisel küsida ameti arvamust rakenduses toodud alale jäävatel juhtudel.” 2.3 Korrigeerida ptk 5.2 sõnastust sest XX ARVESTAME sajandi arhitektuuri objektidest ei saa objekte ÜP seletuskirja p 5.2. on välja välja arvata. Kohalik omavalitsus saab neid jäetud tekst: “Üldplaneering teeb objekte määrata väärtuslikuks üksikobjektiks või ettepaneku XX sajandi loobuda kohalikust kaitsest. arhitektuuriobjektidest välja 38  arvata endine Pöögelmanni elektroonikatehas (Tallinna mnt 15), osa Sillamäe uuselamurajoonist (endine hariduse linnak, ÜP-ga määratud arenguala A4) ja väikese osa Sillamäe uuselamurajoonist „Mikrorajoon 1“ ning näha need ette arendatavate aladena. Tegemist peamiselt kasutusest välja langenud (tootmishoone) ja ühiskondlikus kasutuses olevate hoonete ja neid ümbritseva territooriumiga, mis vajavad ajakohastamist. Olemasolevat hoonestusstruktuuri on kavas muuta või asendada uue tervikliku lahendusega, mistõttu ei kanna see tulevikus enam XX sajandi arhitektuuripärandi terviklikkust ja autentsust.” 2.4 Väärtuste kaardil korrigeerida mälestiste ARVESTADA tähistust. Kinnismälestis asendada Väärtuste kaardil on kultuurimälestisega või kultuurimälestise alaga. kinnismälestis asendatud kultuurimälestisega või kultuurimälestise alaga. 2.5 Soovitame täiendada sõnastust lk 47 ARVESTADA järgneva suunisega: kasutada hoonetüübile ja Lk 47 on lisatud järgmine ehitusajale iseloomulikke ja sobilikke ehitus- ja sõnastus: “kasutada hoonetüübile viimistlusmaterjale ning võimaluse korral ja ehitusajale iseloomulikke ja traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid; sobilikke ehitus- ja traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale viimistlusmaterjale ning võimaluse jäljendavaid materjale (nt plastlaudis, korral traditsioonilisi töövõtteid ja penoplastist detailid, kivikatust imiteeriv tehnoloogiaid; traditsioonilisi 39 katuseplekk, trapetsprofiilplekk, õhekrohv jms) ehitus- ja viimistlusmaterjale võimaluse korral vältida. jäljendavaid materjale (nt plastlaudis, penoplastist detailid, kivikatust imiteeriv katuseplekk, trapetsprofiilplekk, õhekrohv jms) võimaluse korral vältida.” 2.6 palume sisuliselt kaaluda miljööala SELGITADA laiendamist punasega märgitud piirkondades, Mijööala puhul on tegemist mis lähtuvad kaitsekorra eelnõus pakutud kohaliku kaitse tingimustega ja lahendusest, kuna väärtuslikku ehituskihistusse lähtutud on mh ala terviklikkusest, kuuluvaid hooneid on antud piirkonnas veelgi: vaadeldavusest, hoonete tegelikust seisukorrast. Muinsuskaitseala piir võib olla teistsugune. 2.7 üldplaneeringus on korduvalt antud ARVESTADA: suuniseid amortiseerunud miljööväärtuslike Lk 11, 25 ja 61 on lisatud tekst: hoonete lammutamiseks. Mõistame, et “miljööalal asuvad 1940.-50 muinsuskaitsealal on hooneid, mis on pikalt aastate hooned tuleb säilitada sh seisnud tühjalt või on amortiseerumas, kuid selle arhitektuurilaad, ehitus- ja soovitame eemaldada otsesed suunised hoonete viimistlusmaterjalid ning lammutamiseks ja nende asendamiseks uute arhitektuuridetailid. Juhul kui hoonetega, kuna need ei pruugi hoone tehniline seisukord on omada soodsat mõju unikaalse ala terviklikkuse avariiline, pöördutakse säilimisele ja motivatisoonile kavandataval Muinsuskaitseameti poole, kellega miljööalal asuvaid hooneid hooldada ja taastada. koostöös selgitatakse välja Teeme ettepaneku, et iga sellise hoone küsimust võimalused ja edasised sammud arutatakse koostöös Muinsuskaitseametiga. hoone ehitustehnilise seisukorra Soovitame lisada lk 11, täpsustamiseks, 25 ja 61 lammutamist käsitlevate nõuete konserveerimiseks vms. Hoone asemele järgneva põhimõtte: miljööalal asuvad omanikul tuleb arvestada 1940.-50 aastate hooned tuleb säilitada sh selle ehitustehnilise ekspertiisi arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid tellimisega, et selgitada välja ning arhitektuuridetailid. Juhul kui hoone hoone konstruktsioonide olukord.” tehniline seisukord on avariiline, pöördutakse Muinsuskaitseameti poole, kellega koostöös 40 selgitatakse välja võimalused ja edasised sammud hoone ehitustehnilise seisukorra täpsustamiseks, konserveerimiseks vms. Hoone omanikul tuleb arvestada ehitustehnilise ekspertiisi tellimisega, et selgitada välja hoone konstruktsioonide olukord. 2.8 teeme ettepaneku muuta lk 25 puidust ARVESTAME abihoonete põhimõtet, et soosida Lk 25 täpsustatud sõnastus on: amortiseerunud abihoonete asemel uute puidust “puidust abihoonete likvideerimine abihoonete rajamist (nt prügimajad, on lubatud. Uute abihoonete rattahoidlad jms), kuna see aitab hoida Sillamäe kavandamine ei ole üldjuhul unikaalse hoonestusala arhitektuurset eripära ja lubatud. Linnavalitsus võib hoonestusstruktuuri. kaaluda abihoone lubamist, kui need sobituvad mahult ja asukohalt väljakujunenud hoonestuslaadiga sh sisehoovide lahendusega. Amortiseerunud abihoonete asemel uute puidust abihoonete rajamine on lubatud (nt prügimajad, rattahoidlad jms), sest see aitab hoida Sillamäe unikaalse hoonestusala arhitektuurset eripära ja hoonestusstruktuuri;” 2.9 soovitame korrigeerida lk 60 sõnastust ja ARVESTAME eemaldada ülevalt teises punktist järgnev lause: Nõustume Muinsuskaitseameti Uue hoone puhul on keelatud historitsistlik põhjendusega. arhitektuur. Soovitame põhimõtte sõnastada Seletuskirja Lk 60 on eemaldatud järgnevalt: uue hoone puhul ei ole lubatud lause “Uue hoone puhul on ajaloolistes stiilides või 1940.-50. aastate keelatud historitsistlik hoonestuse ilmet matkiv arhitektuurikeel. arhitektuur.” See lause on sõnastatud “Uue hoone puhul ei ole lubatud ajaloolistes stiilides või 1940.-50. aastate hoonestuse ilmet matkiv arhitektuurikeel.” 41 Gagarini tn 15 KÜ Eelnõu avalik Ettepanek lubada ühesuunalist liiklust Gagarini MITTE NÕUSTUDA maja elanikud väljapanek, tn 15 korteriühistu territooriumil majaelanike Linna ja kvartali liikluskorraldust ei arvamuse turvalisuse huvides (praegu sõidavad autod saa reguleerida eraldi hoonete avaldamine suurel kiirusel mõlemas suunas), mis ühtlasi kaupa, sest see muudaks sisuliselt 09.05.2024 vähendab koormust ja liiklusintensiivsust kogu kvartali liiklust. Planeeringus nr 4-8/840-1 korteriühistu teel. on välja toodud liikluskorralduse põhimõtted, kui liikluskorraldust soovitakse muuta, tuleb see kokku leppida kvartali teiste korteriühistute ja maaomanikega ning koostada planeering või liiklusohutuse audit. 42 SILLAMÄE LINNAVALITSUS K O R R A L D U S Sillamäe 31. mai 2024. a nr 363 Seisukohad Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta esitatud arvamuste osas Sillamäe Linnavolikogu 30. märtsi 2021. a otsusega nr 150 „Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ning riigihanke korraldamiseks loa andmine“ algatati Sillamäe linna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 22. aprillist kuni 22. maini 2024. a Sillamäe Linnavalitsuse hoones (Kesk 27) ning Sillamäe Raamatukogu hoones (Viru pst 26) ja Sillamäe linna veebilehel. Avaliku väljapaneku jooksul oli igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust. Üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitati kooskõlastamiseks „Planeerimisseaduse“ (PlanS) § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitati § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust. PlanS § 82 lg 8 järgi üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab üldplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. PlanS § 83 lg 1 järgi korraldatakse üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Sillamäe Linnavolikogu 31. märtsi 2024. a istungil protokolli kantud otsusega anti linnavalitsusele ülesanne korraldada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu, tutvustada avalikul arutelul linnavalitsuse seisukohti väljapaneku kestel esitatud kirjalike arvamuste kohta ja üldplaneeringu koostamisel valitud lahenduste põhjendusi ning vastata muudele üldplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu käsitlevatele küsimustele. Lähtudes eeltoodust ning Sillamäe linna ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist ja „Planeerimisseaduse“ § 82 lõike 8, § 83 lõigete 1, 2 ja 3 alusel linnavalitsus annab k o r r a l d u s e : 1. Võtta seisukohad Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta esitatud arvamuste osas (lisatud). 2. Korraldada Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu Sillamäe Kultuurikeskuses (Kesk tn 24, Sillamäe) 19. juunil 2024. a algusega kell 16.00. 3. Teatada Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele üldplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukohad ning avaliku arutelu toimumise aeg ja koht. 4. Teatada Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust arutelust PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele. 5. Käesoleva korralduse peale võib esitada Sillamäe Linnavalitsusele (Kesk 27, Sillamäe 40231) vaide „Haldusmenetluse seaduses“ sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule (Jõhvi kohtumaja, Kooli 2a, Jõhvi 41532) „Halduskohtumenetluse seadustikus“ sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnis Kalberg /allkirjastatud digitaalselt/ linnapea Andrei Ionov linnasekretär SILLAMÄE LINNAVALITSUS Kaitseministeerium [email protected] Kliimaministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected] [email protected] Maa-amet [email protected] Transpordiamet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Põllumajandus- ja toiduamet [email protected] Päästeamet [email protected] Terviseamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] Teie Toila Vallavalitsus [email protected] Narva-Jõesuu Linnavalitsus [email protected] Meie 25.11.2024. a nr 7-6/1967-1 Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Sillamäe Linnavolikogu algatas 30. märtsi 2021. a otsusega nr 150 Sillamäe linna üldplaneeringu koostamise ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Sillamäe linna üldplaneeringu kehtestaja on Sillamäe Linnavolikogu ja üldplaneeringu koostamise korraldaja on Sillamäe Linnavalitsus. Sillamäe linna üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju strateegilist hindamist juhtib juhtekspert Aide Kaar (Skepast&Puhkim OÜ). Planeeringuala on Sillamäe linna territoorium, planeeringuala piir on riigi maakatastri kaardile kantud Sillamäe linna haldusüksuse piir ja plaeeringuala suurus on ca 12 km2. Üldplaneeringu eesmärk on kogu Sillamäe linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneering seab eesmärgiks ruumiliste eelduste loomise jätkusuutlikule ja turvalisele elukeskkonnale, mis arvestab kohalike eripärade ja väärtustega, kahaneva elanikkonnaga ja kaasaegsete lahendustega. Uusi ulatuslikke elamualasid Sillamäele ei planeerita, kuid üldplaneering arvestab, et äri- ja tootmistegevuse arendamisega võib suureneda huvi elamuehituse vastu ning loob selleks vajalikud eeldused. Et rannikul on suur mereturismi potentsiaal, siis loob üldplaneering eeldused ka väikesadama ja paadisadama arendamiseks. Tootmistegevuse arendamisel on põhifookuses olemasolevate tootmisalade edasiarendamine. Nii elu- ja ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse tõstmiseks kui ka turismipotentsiaali ärakasutamiseks näeb üldplaneering muuhulgas ette täiendavaid puhkealasid, toetab puhke- ja loodusliku maa-ala juhtotstarbega alal multifunktsionaalse ruumi loomist ning panustab taristu arendamisse. Maakasutus- ja ehitustingimused seatakse pigem paindlikud ning kindla tegevuse lubamine konkreetses asukohas saab suuresti põhinema kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusel. Üldplaneering loob eeldused kaalutlusotsuse tegemiseks, andes ette tingimused seal, kus vaja, kuid olles piisavalt paindlik ka uutele võimalustele. Üldplaneering lahendab planeerimisseaduse (PlanS) § 75 ülesandeid. Kesk 27, 40231 Sillamäe [email protected] Tel +372 392 5700 www.sillamae.ee 2 Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivate oluliste mõjude hindamisel lähtuti üldplaneeringu täpsusastmest, asjakohastest õigusaktidest, strateegilistest planeerimisdokumentidest ja arenduskavadest, juhendmaterjalidest, keskkonnamõju hindamise alastest teadmistest ning üldtunnustatud hindamismetoodikast. Erinevaid stsenaariume linna ruumilise arengu suundade osas üldplaneeringu koostamise käigus ei tekkinud. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel analüüsiti erinevaid võimalusi kompaktse asustusega maakasutuse ja ehitustingimuste osas. Need tingimused on planeeringulahenduse osa, kuid eraldiseisvana ei kujuta endast põhimõttelisi strateegilisi arengustsenaariume (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 mõistes). Mõju hindamise tulemusena selgus, et kui ruumiotsuste tegemisel ning tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse üldplaneeringu seletuskirjas toodud maakasutus- ja ehitustingimusi ning KSH aruandes antud keskkonnameetmeid, siis ei too üldplaneeringu kohase maakasutuse rakendamine eeldatavalt kaasa olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 22. aprillist kuni 22. maini 2024. a Sillamäe Linnavalitsuse hoones (Kesk 27) ning Sillamäe Raamatukogu hoones (Viru pst 26) ja Sillamäe linna veebilehel. Üldplaneering ja KSH aruande eelnõu esitati kooskõlastamiseks „Planeerimisseaduse“ (PlanS) § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitati § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust. Avaliku väljapaneku jooksul oli igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust. Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamuste osas võttis Sillamäe Linnavalitsus seisukohad (lisa 1) 31. mai 2024. a korraldusega nr 363 (lisa 2). PlanS § 87 lg 9 kohaselt üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatas Sillamäe Linnavalitsus oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Sillamäe Linnavalitsuse 31. mai 2024. a korralduse nr 363 alusel korraldati Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 19. juunil 2024. a. Arutelu käigus tehtud ettepanekud ja seisukohad nende arvestamise kohta fikseeriti avaliku arutelu protokollis (lisa 3). PlanS § 85 lg 1 kohaselt esitatakse üldplaneering ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks planeerimisseaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust. Käesoleva kirjaga esitab Sillamäe Linnavalitsus Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu Teile kooskõlastamiseks. PlanS § 85 lg 2 järgi kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja KSH aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. PlanS § 85 lg 3 järg kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks. KSH aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust. Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH aruanne eelnõu materjalid on kättesaadavad lingil https://www.sillamae.ee/uldplaneeringu-eelnou. 3 Palume esitada kooskõlastused Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta Sillamäe Linnavalitsuse e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul, hiljemalt 27. detsembriks 2024. a. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnis Kalberg linnapea Lisad: 1. Seisukohad Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH eelnõu kohta esitatud arvamuste osas 2. Sillamäe Linnavalitsuse 31. mai 2024. a korraldus nr 363 3. Sillamäe linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll