Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Justiitsministeerium 27.07.2022 nr 5-5/22/3066 Rahandusministeerium Kaitseressursside Amet Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Vabariigi Valitsuse määruse kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: 20220725_A_OI_VV-piirivalve-laevastik-ja-RKIK-maaruste-muutmine_EN.docx 20220725_A_OI_VV-piirivalve-laevastik-ja-RKIK-maaruste-muutmine_SK.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 25.07.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Vabariigi Valitsuse seaduse muutmisega TITLE \* MERGEFORMAT Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 4 lõike 4, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1, § 13 lõike 5, § 14 lõike 4, § 15 lõigete 4 ja 5, § 20 lõigete 4 ja 6, § 27 lõike 13, § 31 lõike 5, § 36 lõike 3, § 39 lõike 1, § 41 lõike 6, § 42 lõike 4, § 46 lõike 4 ja § 51 lõike 6 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruses nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseministeeriumi valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja korraldamine, kaitseväeteenistuse korraldamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine, õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse ning merereostustõrjega seotud tegevuste korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine . “; 2) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 1 järgmises sõnastuses: „4 1 ) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus;“; 3) paragrahvi 33 lõiget 10 täiendatakse lause lõpus tekstiosaga „ , koordineerib, korraldab ja suunab õhuruumi ja merepiiri valvamise ja kaitsmise ning merereostustõrjega seotud tegevust valitsemisalas ja osaleb nende valdkondade poliitika kujundamis es . “. § 2. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ muutmine Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) Kaitseministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutuse ga, kui planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuuleparki või üle 28 m kõrgust ehitist, planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise või kui planeeringualal asub avalik veekogu , samuti planeeringud, mille elluviimine võib avaldada mõju riigipiiri valvamisele või seire- ja valvetehnikale ;“ . § 3. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 5 lõike 4 punktis t 3 jäetakse välja tekstiosa „ , välja arvatud mereväebaasi relvasüsteemide taktikalised andmed “; 2) paragrahvi 8 lõike 1 punktide s t 27–29 ja 33 jäetakse välja sõnad „Politsei- ja Piirivalveameti“ ; 3) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 28 asendatakse tekstiosa „10 aastaks“ tekstiosa ga „30 aastaks või kasutamise lõppemiseni “ . § 4 . Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012 . a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määrus es nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmise d muudatused: 1) paragrahvi 12 tekstist asendatakse sõnad „merereostuse avastamise ja merereostustõrjetöö“ sõnadega „piiriveekogul reostuse avastamise ja reostustõrjetöö“ ; 2) paragrahvi 36 lõige 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(20) Välisvahendite osakonna põhiülesanded on siseturvalisuse valdkonnas Eestile eraldatud Euroopa Liidu ja muude välistoetuste planeerimine, rahastatavate toetusmeetmete väljatöötamise ja rakendamise korraldamine ning seire ja järelevalve teostamine välistoetuse kasutamise üle, samuti Eesti seisukohtade ettevalmistamine ja esindamine välistoetus t e andmist reguleeriva poliitika kujundamisel ja õigusaktide eelnõude üle peetavatel läbirääkimistel.“. § 5. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. septembril 2022. a . (2) Määruse § 1 punktid 1 ja 3 , § 3 punkt 2 ning § 4 punkt 1 jõustuvad 1 . jaanuaril 2023. a. Kaja Kallas Peaminister Hanno Pevkur Kaitseminister Lauri Läänemets Siseminister Taimar Peterkop Riigisekretär 25.07.2022 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Vabariigi Valitsuse seaduse muutmisega“ eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse määrustes, mis on seotud Riigikogus 19. juulil 2022. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) ning Riigikogus 30. mail 2022. a vastu võetud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) rakendamisega. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi põhimäärustes ministeeriumi ja osakondade ülesandeid, mis on seotud laeva de üleandmise ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse valitsusasutuseks ümberkorraldamisega. Samuti täpsustatakse pädevusnorme Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määruse s nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planee ringute kooskõlastamise alused“ ja riigisaladuse kohaldamise aluseid Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse s nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ . Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusloome valdkonna juht Guido Pääsuke ( guido.paasuke@k aitseministee r i um.ee ) koostöös kaitsevalmi d use osakonna ja innovatsiooni osakonnaga ning Siseministeeriumi ja Politsei- ja Piirivalveametiga . Eelnõule on normitehnilise kontrolli teinud õigu s loome nõunik Sander Põllumäe ( [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]). Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ga muudetakse nelja Vabariigi Valitsuse määrust ja koostamisel on lähtutud määruste järgmiste st redaktsiooni de st : Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määrus nr 151 „Kaitsemi nisteeriumi põhimäärus“ – RT I, 20.04.2022, 3 ; Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ – RT I, 16.06.2022, 12 ; Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ – RT I, 31.12.2021, 22 ; Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määrus nr 39 „Sisemi nisteeriumi põhimäärus“ – RT I, 23.03.2022,9 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist . Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määrus t nr 151 „ Kaitseministeeriumi põhimäärus “ ning see viiakse vastavusse Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse st (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) ning Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus est (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) tulenevate muudatustega. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõikes 1 viiakse ministeeriumi valitsemisala kirjeldus kooskõlla Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) alusel muudetud Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 lõike ga 1 . Võrreldes kehtiva sõnastusega asendatakse kutsealuste kutsumine ajateenistusse, kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine üldisema valdkonnaga, milleks on kaitseväeteenistuse korraldamine. Nii ajateenistusse kutsumine kui ka reservi arvestus ja väljaõpe on kaitseväeteenistuse eri etapid. Samas ei ole kehtivas sõnastuses selgelt välja toodud kaitseväeteenistuse kolmandat osa ehk tegevteenistust. Se etõttu lisatakse ajateenistuse ja reservteenistuse korraldamise viite asemele ühtne viide kogu kaitseväeteenistusele. Uue sõnastuse kohaselt on Kaitseministeeriumi valitsemisalas kaitseväeteenistuse korraldamise valdkond. Nimetatud valdkond hõlmab kõiki kaitseväeteenistuse osi ja kaitseväeteenistuskohustuse täitmist. Valdkond hakkab hõlmama ajateenistusse kutsumist ja ettevalmistust, s eal h ulgas kutsealuste arvestust, ajateenistusse asumist ja ajateenistuse läbimist, reservteenistuse korraldamist, s eal h ulgas lisaõppekogunemisi ja reservis olevate isikute arvestust, tegevteenistust nii üldise kaitsevalmiduse olukorras kui ka hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal. Valdkond hõlmab ka vajalikku personalitegevust ehk kaitseväeteenistuskohustuse täitmise arvestuse korraldamist. Muudatuste kohaselt lisatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala valdkondade hulka õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse ning merereostustõrjega seotud tegevuste korraldamine. See muudatus on seotud Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseväele. Õhuruumi valvamine on olnud Kaitseväe ülesan ne alates 2004. aastast, kuid see on seni olnud sätestatud üksnes riigipiiri seaduse §-s 18 . Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) jõustumisel 1. jaanuaril 2023 . a sätestatakse õhuruumi valvamine ja kaitse Kaitseväe ülesandena sõnaselgelt ka Kait s eväe korralduse seaduse § 3 l õike 1 p unktis 4 6 . Merepiiri valvamine ja kaitse on Kaitseväe jaoks uus ülesanne. Riigipiiri seaduse § 9 4 l õike 2 kohaselt hõlmab riigipiiri valvamine merel majandusvööndi õigusrežiimi tagamist, veesõidukite territoriaalmerest läbisõidu, sisemerre, sadamasse ning piiriveekogu Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja väljumise kontrollimist. Kaitseväele antakse ülesanne valvata ja kaitsta Eesti merepiiri, kuid Kaitsevägi ei hakka te gema piirikontrolli kitsamas tähenduses ehk Kaitsevägi ei kontrolli piiripunktis isikuid ega tuvasta, kas isikule võib anda loa riigipiiri ületamiseks , samuti ei hakka Kaitsevägi kontrollima veesõidukite piiriveekogu Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemis t ja väljumis t . Politsei- ja Piirivalveameti laevade ülevõtmisel hakkab Kaitsevägi täitma ka muid Politsei- ja Piirivalveameti seniseid ülesandeid, mida on võimalik täita vaid laevu kasutades. Muudatusega välditakse Kaitseväge puudutava regulatsiooni killustumist kahe ministeeriumi vahel. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõikes 2 viiakse ministeeriumi valitsemisala sse kuuluvate valitsusasutuste loetelu kooskõlla Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) alusel muudetud Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 lõikega 2 . Sätet täiendatakse punktiga 4 1 järgmises sõnastuses: „4 1 ) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus;“ . Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel on juhtimisfunktsioon riigikaitseliste ehitiste, riigikaitse eesmärgil asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise ning ühekordse riigikaitselise ülesande määramise, mobilisatsiooniks ja vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike varade üle arvestuse pidamine ja investeeringute valdkonnas ning ta teostab teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riigikaitse valdkonnas . Seaduseelnõu 590 SE jõustumisel korraldatakse R iigi Kaitseinvesteeringute Keskus hallatavast riigiasutusest ümber valitsusasutuseks. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 33 lõige 10 viiakse vastavusse Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) muudatustega. M uudatusega lisatakse kaitsevalmiduse osakonna ülesannete hulka õhuruumi ja merepiiri valvamise ja kaitsmisega ning merereostustõrjega seotud poliitika kujundamise s osalemi ne . Kaitsevägi korraldab r eaalse id t egevus i , mi da on vaja õhuruumi ja merepiiri valvamise ks ja kaitsmiseks ning merereostustõrje töödeks, muu hulgas sündmuse lahendamine ja tegevuste koordineerimine, kui sündmuse lahendamisel osalevad ka teiste asutuste (nt Transpordiameti) laevad . Ministeeriumi ülesanded piirduvad poliitika kujundamise s osalemisega . Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsus e 17. detsembri 2015. a määrust nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse st (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) tuleneva ehitusseadustiku § 120 muudatustega ning see viiakse vastavusse Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus est (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) tulenevate muudatustega . M uudatusega nähakse ette , et kui planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuuleparki või üle 28 m kõrgust ehitist, planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise või kui planeeringualal asub avalik veekogu , on planeerimistegevuse korraldajal kohustus teha koostööd lisaks Kaitseministeeriumile ka kaitseministri volitatud valitsusasutusega. Muudatusega lisatakse kohustus teha koostööd Kaitseministeeriumi või kaitseministri volitatud valitsusasutusega planeeringute puhul , mille elluviimine võib avaldada mõju riigipiiri valvamisele või seire- ja valvetehnikale . Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) muudatustega antakse Kaitseministeeriumilt üle Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele järgmised ülesanded : 1) maapõueseadusega pandud toimingute tegemine ; 2) töövõime ja planeeringute funktsioon . Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ei anta üle kõiki planeeringute kooskõlastamise kohustusi , mis olid enne muudatus i Kaitseministeeriumi ülesan ded , vaid nähakse ette valdkonna eest vastutava ministri edasivolitamise õigus. Valdkonna eest vastutav minist er on eelnõu koostamise ajal kaitseminister. Volitusega täpsustab minister, milliste planeeringute kooskõlastamine jääb Kaitseministeeriumile ja millised volitatakse edasi valitsemisalas olevatele valitsusasutustele, arvestades nende ekspertiisi . Kuna tegemist on eelkõige erasektorile suunatud volitusega, tuleb Kaitseministeeriumi volitus teha avalikult kättesaadavaks viisil , mis tagab sellega tutvumise võimaluse igale planeerimisalas tegevuse korraldajale (nt avaldamine Kaitseministeeriumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse veebilehel). Eelnõu kohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus t nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ . M uudatused on seotud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) ja sellest tuleneva Kaitseväe põhimääruse muutmise ga . Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 5 lõike 4 punktis t 3 jäetakse välja tekstiosa „ , välja arvatud mereväebaasi relvasüsteemide taktikalised andmed “. Mereväe koosseis on ümber korraldatud ning selle koosseisus ei ole enam mereväebaasi. K oosseisuliste muudatuste ning meresõja doktriini tõttu ei ole otstarbekas siduda relvasüsteeme konkreetse struktuuriüksusega, kuna olenevalt olukorra st ja vajaduse st võib osutuda otstarbeka k s relvasüsteeme eri struktuuriüksuste vahel ümber jaotada. Osas, mis puudutab relvasüsteemide taktikalisi andmeid, tuleb riigisaladusena kaitsta (salastada) relvasüsteemide ja/või nende komponentide eriomaseid ja/või konkreetseid parameetreid (nt programmeeritud andmeid , relvasüsteemi kui terviku ja/ või tema üksikute komponentide ehk sensori ja/või efektori mõõdetud või modelleeritud tööparameetreid konkreetsetes kasutustingimustes konkreetse sihtmärgi vastu ), millest sõltub lahingutegevuse tulemus ja efektiivsus . Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 8 lõike 1 punktides t 27–29 ja 33 jäetakse välja tekstiosa „Politsei- ja Piirivalveameti“. Säte on seotud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) muudatustega, millega seoses nähakse merepiiri valvamise ja kaitsmise ülesande ning merepiiri valv amiseks mõeldud seire- ja valvetehnika üleandmisega Politsei- ja Piirivalveametilt Kaitseväele ette ka Kaitseväes välispiiri valvamisega seotud teabe kaitse riigisaladusega järgmiselt: välispiiride valvamiseks mõeldud seire- ja valvesüsteemide tehniline teave ja tööparameetrid, mis ei ole avalikest allikatest kättesaadav ad ja mille avalikuks tulek kahjustab sisejulgeoleku tagamist. See teave salastatakse piiratud tasemel 10 aastaks ( Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 8 lg 1 p 27) ; välispiiride valvamiseks mõeldud seire- ja valvesüsteemide ülesehituse ja tehniliste parameetrite kohta käiv koondteave, mis sisaldab süsteemide üldist kirjeldust või andmeid süsteemi kuuluvate seadmete täpsete tehniliste näitajate kohta. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 30 aastaks või kasutamise lõppemiseni ( Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 8 lg 1 p 28); välispiiride valvamiseks mõeldud seire- ja valvesüsteemide katvuspiirkondi kajastavate testide tulemused. See teave salastatakse piiratud tasemel 10 aastaks ( Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 8 lg 1 p 29); välispiiride valvamiseks mõeldud seire- ja valvesüsteemide juhtimissüsteemi ülesehitust kajastav teave kogumis. See teave salastatakse piiratud tasemel 20 aastaks ( Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 8 lg 1 p 33). Muudatuse kohaselt taga b Kaitsevä gi välispiiri valvamisel kasutatava seire- ja valvesüsteeme puudutava teabe kaitstus e samaväärselt süsteemidega , mida Politsei- ja Piirvalveamet kasutab välispiiri valvamiseks . Olukorras, kus Kaitsevägi kasutab süsteeme nii välispiiri valvamiseks kui ka sõjalise kaitse ettevalmistamiseks ning korraldamiseks , lähtutakse riigisaladuse määramisel kõrgemale tasemele mõeldud nõuetest. Seega , kui välispiiri valvamiseks kasutatava te süsteemide nõuded on sõjalise kaitse korraldamise ja ettevalmistamise ga seotud süsteemi d e ga võrreldes rangemad, lähtutakse neist ja vastupidi. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 8 lõike 1 punktis 2 8 2 asendatakse tekstiosa „10 aastaks“ tekstiosa ga „30 aastaks või kuni kasutamise lõppemiseni“. Salastamistähta ega on vaja pikenda da selleks , et salastamistähta ega ja süsteemi kasutamise a ega ühtlustada , kuna praktika on näidanud, et erinevad tehnilised süsteemid on kasutusel kauem kui 10 aastat. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 8 lõikes 1 nimetatud muu seire- ja valvesüsteemide kohta käiv informatsioon on salastatud 30 aastaks või kasutamise lõppemiseni samal põhjusel (süsteeme kasutatakse kauem kui 10 aastat). Arvestades p raktika t ja tähtaegade ühtlustamis t, on otstarbekas süsteeme puudutava teabe salastamise tähtaeg a pikendada 30 aastani. Lisaks puudub K aitseväe l ning P olitsei- ja P iirivalveametil praegu pädevus enda loodud riigisaladuse tähta ega pikenda da ning pikendamine toimub Vabariigi Valitsuse otsusel. Vabariigi Valitsuse kaasamine välispiiride valvamiseks mõeldud seire- ja valvesüsteeme puudutava info salastamise tähtaja pikendamiseks on ebaproportsionaalne. Eelnõu kohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määrus t nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ . Muudatus on seotud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) , Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2022 . a määrus e nr 71 „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse“ (RT I, 21.07.2022, 1) ja sellega seotud Kaitseministeeriumi põhimääruse muudatustega (vt eelnõu § 1). Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määrus e nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 12 tekstist jäetakse välja sõnad „, merereostuse avastamise ja merereostustõrjetöö poliitika“ . Need ülesanded lähevad üle Kaitseministeeriumi valitsemisalasse (vt eelnõu § 1 ja sellele vastav selgitus eespool). Piiriveekogudel reostuse avastami n e ja reostustõrjetöö jääb Politsei- ja Piirivalveameti pädevusse ning se ega jääb p iiriveekogudel reostuse avastamise ja reostustõrjetöö ga seotud poliitika kujundamine Siseministeeriumi valitsemisalasse piirivalve valdkonda. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määrus e nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 36 lõikes 20 välisvahendite osakonna ülesannete sõnastust, et viia see kooskõlla Euroopa Liidu rahastusperioodi 2021–2027 reguleeriva õigusega. See muudatus ei ole seotud eelnõu nr 573 SE ega 590 SE rakendamisega, vaid on käesolevasse eelnõusse lisatud menetlusökonoom i a kaalutlustel. Siseministeerium täidab p erioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 48 kohaselt siseturvalisuspoliitika fondide (Sisejulgeolekufond, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu) puhul liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid. Ühtekuuluv u spoliitika fondide puhul täidab Siseministeerium rakendusasutuse rolli. Eelnimetatud ülesanded, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), hõlmavad Euroopa Komisjoniga suhtlemist, E uroopa Liidu toetuste programmeerimist, toetusmeetmete ja - tingimuste väljatöötamist, rakendamise seiret, aruandlust, hindamis i jms. Perioodi 2014–2020 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi riikliku programmi nõuetekohase juhtimise ja kontrollimise eest ning Euroopa Komisjoniga suhtlemisel on Siseministeerium määratud vastutavaks asutuseks Vabariigi Valituse 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse määramine“. Muude välistoetus te all on mõeldud eelkõige Eesti-Šveitsi programmi, kuid välisvahendite osakond vastuta b ka teiste sarnaste Eestile eraldatud toetuste eest siseturvalisuse valdkonnas, mida rakendatakse jagatud juhtimise teel. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega. Määruse mõjud ning määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu kohase määruse ga tehakse Vabariigi Valitsuse määrustes rakenduslikud muudatused, mis tulenevad Riigikogus 19. juulil 2022. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse s (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) (jõustub 1. septembril 2022. a) ning Riigikogus 30. mail 2022. a vastu võetud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus es (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaits eministeeriumi valitsemisalasse) (jõustub 1. jaanuaril 2023. a) , Vabariigi Valitsuse seaduses ja teistes seadustes tehtud muudatustest . Määrusel ei ole iseseisvat mõju . Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha iseseisvaid tegevusi ja sellega ei kaasne iseseisva t kulu . Seaduse mõju sid on hinnatud eelnõu de nr 573 SE ja 590 SE seletuskirja des . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2022. a , kuna sel kuupäeval on kavandatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) jõustumine. Määruse § 1 punktid 1 ja 3, § 3 punkt 2 ning § 4 punkt 1 jõustuvad 1 . jaanuaril 2023. a, mil jõustuvad Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus est (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) tulenevad muudatused. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esita takse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse andmiseks Kaitseväele ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele.