Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Saatja: Külli Kärner </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=USER54B5C247> Saaja: Kaitseressursside Amet, Andres Kudrjavtsev, RKIK Info, Merle Vilu Teema: Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Tere! Esitame arvamuse avaldamiseks Kaitseministeeriumi koostatud määruse eelnõu „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“. Viide EIS-ist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ecf6ad12-1bbc-4fd7-bc7c-51cbb401d777 Tähtaeg: 01.08.2022. Lugupidamisega Külli Kärner *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain sensitive and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. Justiitsministeerium 03.07.2022 nr 5-3/22/2722 Rahandusministeerium Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse "Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Arvamuse andmiseks: Kaitseressursside Amet Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Lisa: 20220609_A__Riigi-Kaitseinvesteeringute-Keskuse-pohimaarus_EN..docx 20220609_A_Riigi-Kaitseinvesteeringute-Keskuse-pohimaarus_SK..docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 09.06.2022 KAITSEMINISTER MÄÄRUS ……………. 2022. a nr ………. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse staatus (1) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi keskus ) on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja korras . (2) Ülesannete täitmisel esindab keskus riiki. (3) Keskuse ingliskeelne nimetus on Estonian Centre for Defence Investments . § 2. Keskuse eelarve ja pitsat (1) Keskusel on oma eelarve, mille kinnitab, mida muudab ja mille täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister. (2) Keskusel on väikese riigivapi kujutisega ja oma nimega pitsat. § 3 . Keskuse a ruandekohustus Keskus on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes suunab ja koordineerib keskuse tegevust ning teostab keskuse üle teenistuslikku järelevalvet. § 4. Keskuse a sukoht (1) Keskus asub Tallinnas. (2) Keskuse struktuuriüksused ja nende allüksused võivad asuda ka mujal Eestis. 2. peatükk Tegevusvaldkond ja ülesanded § 5 . Keskuse tegevusvaldkond Keskuse tegevusvaldkonnad on riigikaitse eesmärgil asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise ning ühekordse riigikaitselise ülesande määramine , riigikaitseks ja vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike varade üle arvestuse pidamine , riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamine ning ministeeriumile ja selle valitsemisala riigiasutustele (edaspidi valitsemisala) riigihangete korraldamise, taristu arendamise ja korrashoiu teenuste osutamine ning Kaitseväele toitlustamise korraldamise teenuse osutamine ning toitlustamise tagamine Kaitseväe toitlustuskompleksides. § 6 . Keskuse põhiülesanded Keskuse põhiülesanded on: 1) asjade sundkasutusele võtmise ja sundvõõrandamise ning ühekordsete riigikaitseliste ülesannetega seotud andmete kogumine, analüüside koostamine, nende määramine, rakendamisega seotud ülesannete täitmine ning arvestuse pidamine ; 2 ) riigivalitsemise korras üleantava riigivara kontrollimine ; 3 ) riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamine ; 4 ) valitsemisalale hankekorraldusteenus e osutamine ; 5 ) valitsemisalale taristu arendamise teenus e osutamine ; 6 ) valitsemisalale taristu korrashoiu teenus e osutamine ; 7 ) valitsemisala hankekorralduse ning taristu arendamise ja korrashoiu põhisuun d ad e ja meetodi te välja tö ö t amine ning nende järgimis e ja rakendamis e korraldamine ; 8 ) hankekorralduse ning taristu arendamise ja korrashoiu parimate meetodite ja kogemuste koondamine; 9 ) valitsemisala töötajatele ja ametnikele hankekorralduse ning taristu arendamise ja korrashoiu koolituste korraldamine; 10 ) Kaitseväe toitlustamise teenuse korraldamine ja Kaitseväe toitlustuskompleksides toitlustamise teenuse osutamise tagamine; 11 ) kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal keskuse tegevuse planeerimine ning vajaduse korral valitsemisala valmisoleku kontrollimiseks korraldatavatel õppustel osalemine; 12 ) riigikaitse valdkonna strateegiliste arengudokumentide ja valitsemisala eelarve eelnõude koostamises osalemine ning oma ülesannete täitmisest ministeeriumile aru andmine; 13 ) oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamises osalemine ja ministeeriumile õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine; 14 ) tsiviiltoetuse registri vastutava ja volitatud töötleja ülesannete täitmine; 1 5 ) muude keskusele õigusaktiga pandud ülesannete täitmine. 3. peatükk Ülesehitus ja osakondade ülesanded § 7 . Keskuse ülesehitus ( 1 ) Keskus koosneb järgmistest osakond adest : 1 ) hangete osakond; 2 ) taristuosakond; 3 ) üldosakond . ( 2 ) Osakon nad või vad jaguneda allüksusteks. (3) Osakonna ja selle allü ksus e asukohad sätestatakse osakonna põhimäärus es. ( 4 ) Osakonna ja selle allüksuse ülesanded määratakse osakonna põhimäärusega. Osakonna põhimääruse kehtestab peadirektor . (5) Keskuse koosseisu võib kuuluda väljaspool osakonda asuv ameti- või töökoht . § 8 . Hangete osakond Hangete osakonna põhiülesanded on: 1) valitsemisala hangete korraldamine; 2) riigikaitse valdkonna strateegiliste arengudokumentide ja valitsemisala iga-aastase hankekava koostamiseks hangetega seotud ettepanekute välja töötamine koostöös valitsemisala asutustega; 3) kooskõlas valitsemisala planeerimistsükli ja planeerimisdokumentidega keskuse iga-aastase hankeplaani koostamine; 4) igas hankemenetluse etapis ja ka pärast hanget hangete kontrollitavuse tagamine; 5) hankearuannete koostami n e ja esitami n e ; 6) muu osakonnale õigusaktiga pandud ülesan de täitmine. § 9 . Taristuosakond Taristuosakonna põhiülesanded on: 1) valitsemisala taristu arendamise ja korrashoiu korraldamine; 2) Kaitseväe toitlustamise teenuse korraldamine ja tagamine; 3 ) koostöös valitsemisala asutustega taristu arendamise ja korrashoiuga seotud ettepanekute välja töötamine riigikaitse valdkonna strateegiliste arengudokumentide ja valitsemisala iga-aastase taristukava koostamiseks; 4 ) kooskõlas valitsemisala planeerimistsükli ja planeerimisdokumentidega, sealhulgas valitsemisala iga-aastase taristukavaga keskuse iga-aastase taristuhankeplaani koostamine 5 ) taristu arendamise ja korrashoiu eelarve planeerimine; 6 ) taristu arendamise ja korrashoiu aruannete koostamine ja esitamine; 7 ) keskuse tööohutuse ja töökeskkonnaga seotud küsimuste lahendamise korraldamine ; 8) muu osakonnale õigusaktiga pandud ülesan de täitmine. § 10 . Üldosakond Üldosakonna põhiülesanded on: 1) riigivara valitsemise korras üleantava riigivara kontrollimine; 2) riigikaitseks vajaliku vara sundvõõrandamise ja sundkasutuse määramine ja arvestus e pidamine; 3) riigikaitseks vajalike teenuste jaoks ühekordsete riigikaitseülesannete määramine ja arvestus e pidamine; 4) riigikaitseks vajalike tsiviilressursside üle arvestuse pidamine; 5) keskuse kui valitsemisala riigivara valitsema volitatud asutuse ülesannete täitmise korraldamine; 7) keskuse dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivinduse korraldamine; 8) keskuse infotehnoloogilise teenindamise korraldamine; 9) keskuse õigusliku teenindamise korraldamine; 10) keskuse finantsjuhtimise, sealhulgas eelarvestamise ja finantsaruandluse korraldamine; 11) raamatupidamise algdokumentide õigusaktidele vastavuse kontrollimine ja nende raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse teenust osutavale asutusele edastamise korraldamine; 12) keskuse varahalduse korraldamine; 13) keskuse personalitöö korraldamine; 14) keskuse füüsilist julgeoleku ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamine; 15) muu osakonnale õigusaktiga pandud ülesan de täitmine. 4. peatükk Juhtimise korraldus § 11 . Keskuse juhtimine (1) Keskust juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister kantsleri ettepanekul. (2) Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori määratud ametnik. § 1 2 . Peadirektor (1) Peadirektor: 1) juhib keskuse tööd ja korraldab osakonnajuhatajate ja peadirektorile vahetult alluvate ametnike ja töötajate vahendusel keskuse ülesannete täitmist ning vastutab keskuse tegevuse tulemuste eest; 2 ) sõlmib keskuse nimel lepinguid ning esindab keskust ja annab volitusi keskuse esindamiseks; 3 ) vastutab keskuse tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab kaitseministrile aru keskuse tegevusest; 4 ) teeb seadusega ettenähtud korras teenistuslikku järelevalvet keskuse struktuuriüksuste ja keskuse töötajate ja ametnike tegevuse üle või teeb teenistusliku järelevalve vahetu teostamis e ülesandeks osakonnajuhtajale; 5 ) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametniku ning sõlmib, muudab ja lõpetab töötajaga töölepingu; 6 ) pärib aru ametnikult ja töötajalt ning kohaldab neile lisatasusid ja määrab ametnikule distsiplinaarkaristusi; 7 ) kehtestab keskuse töökorralduse reeglid ning muud sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad, struktuuriüksuste põhimäärused ja ametnike ametijuhendid ning vajadusel töötajate tööjuhendid kooskõlas õigusaktidega; 8 ) esitab kaitseministrile ettepanekuid keskuse eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 9 ) esitab kaitseministrile ettepanekuid keskuse tegevusvaldkonna korraldamiseks; 10 ) moodustab keskuse tegevusvaldkonnas tõusetunud küsimuste lahendamiseks nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu või töörühma ning määrab selle ülesanded ja töökorra; 11 ) riikliku järelevalve teostamisel annab õigusaktides sätestatud haldusakte; 12 ) korraldab keskuse sisekontrolli rakendamist ja siseauditi tööd; 13 ) korraldab keskuse valdusesse antud riigivara heaperemehelikku kasutamist kooskõlas riigivaraseadusega; 1 4 ) täidab muid ülesandeid, mis on talle antud seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse ning kaitseministri määruse või käskkirjaga, samuti kaitseministri või Kaitseministeeriumi kantsleri või asekantsleri antud ülesandeid. (2) Peadirektoril on õigus anda õigusaktide alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju. § 1 3 . Osakonna juhtimine (1) Osakonda juhib osakonnajuhataja . Osakonnajuhataja allub peadirektorile. (2) Ametnikust o sakonnajuhataja äraolekul asendab teda peadirektori määratud ametnik . Töötajast osakonnajuhataja äraolekul asendab teda peadirektori määratud isik . ( 3) Osakonnajuhataja ülesanded sätestatakse ameti juhendi või töö lepinguga . 5 . peatükk Rakendussätted § 1 4 . Rakendussätted Kaitseministri 6. juuli 2016 . a määrus nr 12 „ Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus “ tunnistatakse kehtetuks. § 1 5 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2022. a. Kalle Laanet K aitseminister 25.05 .2022 Kaitseministri määruse „ Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus “ eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus ega (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) korraldati Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ümber (edaspidi RKIK ) hallatavast asutusest valitsusasutuseks. Muudatuse ajendiks oli pingestunud julgeolekuolukorrast tinginud vajadus tõhustada ja optimeerida funktsioone, mis tagaksid riigis iseseisva kaitsevõime senisest operatiivsemalt ja laiaulatuslikumalt. Selleks peeti vajalikuks Kaitseministeeriumi erineva valitsemisala asutuse ja hallatava asutuse vahel killustunult jaotunud riigikaitseks vajalike materiaalsete ressurssidega seotud riigikaitseliste kohustuste koondumist tervikuna Riigi Kaitseinvesteeringute K eskusesse. Eelnõuga kehtestatakse uus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimääruse terviktekst. Eelnõu ettevalmist aja Eelnõu ja seletuskirja koostasid või selles osalesid Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna nõunik (e-post: [email protected] ) ning õigusosakonna nõunik Sander Põllumäe (e-post [email protected] ) Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) eelnõu ga nr 590 SE . Eelnõu on seotud järgmiste Vabariigi Valitsuse ja kaitseministri määruste eelnõudega: Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu ; Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ muutmine“ eelnõu; Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2016. a määruse nr 112 „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ muutmine“ eelnõu; kaitseministri määruse „Kaitseministri 27. märtsi 2013. a määruse nr 25 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus“ muutmine“ eelnõu; Eelnõu ei ole seotud Euro opa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu koostamisel on lähtutud Kaitseministeeriumi 22.02.2022 memorandum ist nr 5-13/22/769 . 2. Määruse eesmärk Eelnõu eesmärk on tagada riigi iseseisev kaitsevõime senisest operatiivsemalt ja laiaulatuslikumalt. Selleks eelnõus muudetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala ülesannete jaotust, mis loob võimalused kasutada era- ja avalikusektori ressursse senisest koordineeritumal viisil esmase iseseisva kaitsevõime ja liitlaste vastuvõtmise tagamiseks, nende kohaloleku toetamiseks ning elutähtsate teenuste ja riigisisese julgeoleku korraldamiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõ u koosneb viiest peatükist ja 14 paragrahvist. Eelnõu 1. peatükk. Üldsätted. Eelnõu §-des 1–4 käsitletakse RKIK-i staatust, eelarvet, pitsatit, sümboleid, asjaajamist, asukohta ja aruandekohustust. Eelnõu 2. peatükk. RKIK tegevusvaldkond ja ülesanded. Eelnõu §-des 5 ja 6 määratakse RKIK-i tegevusvaldkonnad ning käsitletakse RKIK-i põhiülesandeid. Kirjeldatud põhiülesanded näitavad RKIK-i tegevussuundi ja ministeeriumi ootusi keskusele. Keskuse tegevusvaldkonnad on riigikaitse eesmärgil asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise ning ühekordse riigikaitselise ülesande määramine, riigikaitseks, seal hulgas vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike varade üle arvestuse pidamine, riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamine ning ministeeriumile ja selle valitsemisala riigiasutustele taristu arendamise ja korrashoiu teenuse osutamine ning Kaitseväele toitlustamise korraldamise teenuse osutamine ning toitlustamise tagamine Kaitseväe toitlustuskompleksides. Samuti on RKIKi põhiülesandeks ministeeriumile ning Kaitseväele keskse hankijana riigihangete korraldamise teenuse osutamine ning valitsemisala riigiasutustele ja Kaitseliidule vabatahtliku keskse hankijana riigihangete korraldamise teenuse osutamine, mille volitused sätestatakse täpsemalt riigihangete seaduse paragrahv 42 lõike 5 alusel antava kaitseministri käskkirjaga. RKIK-i koondub tervikuna riigikaitseks vajalike materiaalsete ressursside soetamisega ning materiaalsete riigikaitseliste kohustuste tagamisega seotud kompetents ning järelevalve tegemine , samuti riigikaitselise ehitise töövõime ja planeeringute menetlemisega seotud toimingute tegemine , v.a taristu- ja hankepoliitikaga seotud tegevused ning seadusest tulenevad ministeeriumile pandud kohustused, mille täitmist jätkab ministeerium. Eelnõu 3. peatükk. RKIK-i ülesehitus ja osakondade ülesanded. Eelnõu §-d 7–10 käsitletakse keskuse ülesehitust ja osakondi . RKIK-i osakonnad on üldosakond, hangete osakond ja taristuosakond. Üldosakonna ülesanded seonduvad keskuse töö toetamisega. Üldosakonnale lisanduvad asjade sundkasutusse võtmise ning sundvõõrandamise ja ühekordsete riigikaitseülesannete andmisega seotud ülesanded. Hangete osakonna ülesanded seonduvad hangete korraldamisega ning taristuosakonna ülesanded taristu haldamise ja arendamisega. Arendamine hõlmab muu hulgas planeerimist, ehitamist ning keskkonnategevuste ja kinnisvara käsutamisega seotud tegevuste korraldamist. Arvestades, et kõik kirjeldatud ülesanded jagunevad paljudeks alategevusteks, kirjeldatakse neid täpsemalt osakondade põhimäärustes. Eelnõu 4. peatükk. Juhtimise korraldamine. Eelnõu §-d 11–13 käsitlevad RKIK-i juhtimist ja selle põhiprintsiipe, samuti osakondade juhtimist. Keskust juhib peadirektor ning talle alluvad osakonnajuhatajad. Eraldi on kirjeldatud peadirektori ja osakonnajuhatajate pädevust, õigusi ja kohustusi, tööülesandeid ning asendamist. Samuti nähakse ette, et direktor võib moodustada keskuse juurde nõuandva pädevusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi ning määrab nende ülesanded, töökorra, koosseisu ja liikmete tasustamise. Eelnõu 5 . peatükk. Rakendussätted ja määruse jõustumine. Senine Kaitseministeeriumi hallatava riigiasutuse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus, mis kehtestati 6. juuli 2016. a määrusega nr 12, tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu § 14 järgi jõustub põhimäärus 1. septembril 2022.a. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse kehtivas õiguses olemasolevaid termineid. Uusi termineid kasutusele ei võeta. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma p uutumust Euroopa Liidu õigusega. Määruse eeldatavad mõjud Riigikaitse huvides asjade sundkasut usse võtmise ja sundvõõrandamise määramisega ning ühekordsete riigikaitseülesannete andmisega ning järelevalve ja riigikaitselise ehitise töövõime tagamisega seotud toimingute tegemise õiguse andmine RKIK’le. 6 .1. Muudatuste mõju julgeolekule ja välissuhetele Sihtrühma suurus . Eelnõu mõjutab Eesti julgeoleku tagamiseks vajalike varade ja teenuste kaasamist. See võimaldab RKIK’il varade ja teenuste riigikaitsesse kaasamisega seotud ülesandeid paremini täita puudutatud ettevõtjate suhtes. Puudutatud ettevõtjad on need, kellega RKIK sõlmib lepinguid või need, kelle tegevusala ühtib Vabariigi Valitsuse 05.03.2021 korraldusega nr 104 kehtestatud tegevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkavaga ja kellele vajadusel määratakse seeläbi riigikaitseline ülesanne. Mõju ulatus . Eelnõu võimaldab parandada riigi iseseisvat kaitsevõimet. Vähesel määral mõjutab eelnõu ka kollektiivset kaitsevõimet ning vastuvõtva riigi toetuse ülesannete täitmist. Mõju sagedus . Eelnõus sätestatud meetmete mõju sagedus on seotud riigi julgeolekuolukorraga ning ei ole täpselt prognoositav. Ebasoovitavate kaasmõjude risk . Eelnõu rakendamisel ebasoovitavate kaasmõjude riski ei ole. Mõju olulisus . Kuna seaduse vastuvõtmise üheks eesmärgiks on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist riigikaitsevaldkonnas, kaasneb sellega positiivne mõju riigi julgeolekule. 6 .2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühma suurus. Eelnõu mõjutab RKIK’i korraldust. RKIK’ist iseseisva valitsusasutusena saab eraldiseisev koostööpartner, kellele tuleb tagada infosüsteemides vajalikud õigused ja kellega infovahetus toimub vastavalt seaduses sätestatule. Mõju ulatus. RKIK’i ümberkorraldamine valitsusasutuseks ning tema pädevuse täiendamine riigikaitseks vajalike asjade sundvõõrandamise ja sundkasutusele võtmise määramise, ühekordsete riigikaitseülesannete andmise ning riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamisega seotud ülesannetega mõjutab oluliselt kogu asutuse töökorraldust, sh eeldab täiendavate ametikohtade loomist, seniste töökohtade ümberkorraldamist ametikohtadeks ning asutuse protseduuride muutmist seoses uute ülesannete täitmisega. Samuti lihtsustab see andmevahetust ning vähendab vajadust vahetada andmeid erinevate asutuste vahel. Mõju sagedus. RKIK’i ümberkorraldamisega seotud töölepingute ümbervormistamise, ametikohtade üleviimise ning halduseeskirjade muutmisega seotud mõjud on ühekordsed. Seevastu ülesannete koondamisest tingitud lihtsama koostöö, tervikliku teabe riigikaitseks vajalike varade kohta tekkimine on püsiv mõju, mis avaldub RKIK’i igapäevases tegevuses. Mõju olulisus. Mõju RKIK’i töökorraldusele on oluline ning see võimaldab senisest paremini täita asjade sundvõõrandamise ja sundkasutusele võtmise määramise, ühekordsete riigikaitseülesannete andmise ning riigikaitseliste ehitiste töövõimega seotud küsimusi ning toimingute tegemine muutub sellest tulenevalt kiiremaks. Samas muudatuse mõju täidesaatva riigivõimu asutuste korraldusele tervikuna on väike ning puudutab ainult RKIK’ile üleantavaid ülesandeid. Eeldatavad kulud ja tulud RKIK'i ümberkujundamisega valitsusasutuseks seotud ühekordsed kulud piirduvad personaliliikumistest tingitud ühekordsete kulutustega. Need kulud on hinnatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkujundamine valitsusasutuseks) eelnõu nr 590 SE väljatöötamise raames. Muudatusega seotus kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma samaaegselt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks), see on alates 1. septembrist 2022. a. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseressursside Ametile ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele.