Kiri

Saatja: Indrek Nuut <[email protected]> Saaja: [email protected], [email protected], Rene Arikas, VA_eva Teema: Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord" vastavusest põhiseadusele Lugupeetud õiguskantsler Esitan pöördumise kontrollimaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ vastavust põhiseadusele, analüüs on lisatud kirjas. Kiri on teadmiseks saadetud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Veeteede Ametile. Lugupidamisega Indrek Nuut MALSCO LAW OFFICE [email protected] Lp. Ülle Madise Õiguskantsler Kohtu 8 15193 Tallinn [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Lp. Rene Arikas Veeteede Amet Valge 4 11413 Tallinn [email protected] [email protected] 30.10.2018 Majandus ja kommunikatsiooniministri määruse „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ kooskõlast põhiseadusega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrus „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ muudatused meresõidupraktika osas jõustusid 01.02.2018. Muudeti senist meresõidupraktika arvestuse korda. Muutmise määruse p. 21 kohaselt kõrvaldamaks vastuolu konventsiooniga on uuest diplomeerimise korra määrusest § 51 lõige 1 punkt 3 välja jäetud sõnad „või kaptenina laeval kogumahutavusega 500 või enam“. Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt on senisel kujul määruse § 51 lõike 1 punkt 3 vastuolus STCW konventsiooni (MEREMEESTE VÄLJAÕPPE, DIPLOMEERIMISE JA VAHITEENISTUSE ALUSTE RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOON, 1978) konventsiooni nõuetega. Alljärgnevalt on toodud määruse senise teksti ja muudetud teksti võrdlus: MALSCO Law Office OÜ Tõnismägi 3a Tel. +372 6115 007 Registration Code 10466596 10119 TALLINN Fax +372 6115 193 VAT No. EE100640386 ESTONIA www.malsco.ee [email protected]  Vana redaktsioon: 3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat rahvusvahelises meresõidus vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 või enam või kaptenina laeval kogumahutavusega 500 või enam Uus redaktsioon: 3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat rahvusvahelises meresõidus vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 või enam Muudatusega on kehtestatud oluline õiguste kitsendus töökohavalikul ja kvalifikatsiooni tõstmisel, mis ei leia seletuskirjas muud põhjendust, kui see, et varasem võimalus omandada vajalik praktika kaptenina laeval kogumahutavusega 500 või enam on väidetavalt vastuolus konventsiooniga. Järgnevalt toome välja konventsiooni vastavad sätted inglise keeles: Chapter II Regulation II/2 Mandatory minimum requirements for certification of masters and chief mates on ships of 500 gross tonnage or more Master and chief mate on ships of 3000 gross tonnage or more 2. Every candidate for certification shall: 1. meet the requirements for certification as an officer in charge of a navigational watch on ships of 500 gross tonnage or more and have approved seagoing service in that capacity: 1.1 for certification as chief mate, not less than 12 months, and 1.2 for certification as master, not less than 36 months, however, this period may be reduced to not less than 24 months if not less than 12 months of such seagoing service has been served as chief mate, and 2. have completed approved education and training and meet the standard of competence specified in section A-II/2 of the STCW Code for masters and chief mates on ships of 3000 gross tonnage or more. Ülaltoodud punkti tõlgendus annab meile järgmise tulemuse: a) Normi dispositsioon e. asjaolud või olukord, millele norm kohaldub - isik soovib taodelda suurema kui 3000 kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe või kapteni diplomit b) Regulatsioon e. nõuded, mida taotlev isik peab täitma: Vastama 500 või suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehele kehtestatud nõuetele ning lisaks olema läbinud selles ametis meresõidupraktika järgnevalt: 1.1 vanemtüürimehe diplomi saamiseks vähemalt 12 kuud 1.2 kapteni diplomi saamiseks vähemalt 36 kuud, kusjuures seda perioodi võib lühendada vähemalt 24 kuuni, kui vähemalt 12 kuud praktikast on läbitud vanemtüürimehe ametikohal Leiame, et konventsioon ülaltoodud reegli kui õigusnormi tõlgendamine ei osuta kuidagiviisi sellele, et määruse varasem redaktsioon oleks olnud vastuolus konventsiooniga. Rõhk tuleb esmajoones asetada konventsiooni reegli punkti 2 alapunkti 1 määratlusele selles ametis, ingl. keeles in that capacity. Taotleja poolt varasemalt peetud kirjavahetuses on ta püüdnud saada selgitust, milles Veeteede Amet näeb varasema redaktsiooni vastuolu konventsiooniga. Selgituse andmisel on tuginetud konventsiooni definitsioonide peatüki punktile 26, mis sisaldab järgmist: 26. Seagoing service means service on board a ship relevant to the issue or revalidation of a certificate or other qualification. Nimetatud punkt eesti keeles kõlab järgmiselt: Meresõidupraktika all mõistetakse teenistust (töötamist eesti mõistes) diplomi või muu kvalifikatsiooni andmisel või pikendamise regulatsiooni juures silmas peetud laeva pardal. See säte ütleb meile õiguslikus mõttes, et igal pool konventsioonis, kus on räägitud meresõidupraktikast peetakse selle all silmas praktikat sellisel laeval, millel praktika läbimisele asjaomane konventsiooni reegel viitab. Siin ei ole kuidagi võimalik inglise keelt valdaval isikul aru saada, et silmas peetaks midagi muud. Lisaks on tegu definitsiooniga mitte reegliga. Konventsioon on üles ehitatud definitsioonidele ja reeglitele, seejuures definitsioonile ei saa viida kui regulatiivsele normile. Tulles nüüd tagasi konventsiooni reegli II/2 alapunkti 2.1 juurde, siis see reegel ei viita praktikale mingil muul laeval kui laeval kogumahutavusega 500 ja enam. Tsiteerime uuesti: „Vastama 500 või suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehele kehtestatud nõuetele ning lisaks omama selles ametis meresõidupraktikat järgnevalt. Seega, olukorras, kus isik soovib taodelda suurema kui 3000 kogumahutavusega laeva kapteni diplomit, peab ta konventsiooni kohaselt olema läbinud meresõidupraktika reegli II/2 alapunkti 2.1 kohaselt samas alapunktis viidatud laeval, milleks on laev kogumahutavusega 500 ja enam - selle all mõistame laeva kogumahutavusega 501-3000. Konventsioonist ei tulene põhimõtet, et saamaks seda konkreetset kõrgemat kvalifikatsiooni peab praktika olema läbitud mingil muul laeval, kui selle laeval, millele on viidatud uue kvalifikatsiooni andmist reguleeriva reegli juures. Kinnituse saamiseks oleme küsinud ka Ühendkuningriigi meremeeste diplomeerimise ametilt selgitust, kuidas nemad konventsiooni mõistavad ja rakendavad ning vastus toetab meie seisukohta. Küsimus ja vastus on lisatud kirjale. Palume Veeteede Ametil selgitada, milles ikkagi nähakse varasema määruse redaktsiooni vastuolu konventsiooniga ning millistel sisulistel kaalutlustel on piiratud isikutel, kes soovivad saada vanemtüürimehe või kapteni diplomit töötamiseks laeval kogumahutavusega 3000 ja enam keelatud arvesse võtta praktikat laeval kogumahutavusega 500 ja enam (sisuliselt kuni 501-3000), kuigi konventsioon seda selgelt võimaldab. Konventsiooni asjaomane reegel on Eestis asendatud ühtse nõudega, et praktika tuleb läbida laeval kogumahutavusega 3000 ja enam astme võrra madalamal ametikohal 12 kuud (vt määrus § 50 lg 1 p 3 ja § 51 lg 1 p 3). Seega küsimus ei ole tegelikult mitte ainult § 51 lg 1 p 3, vaid konventsioonist erineb ja oluliselt piirab isikute õigusi ka määruse § 50 lg 1 p 3. Praegusel juhul on laiale ringile isikutele siseriiklikult kehtestatud nende õigusi rahvusvahelise õigusega võrreldes oluliselt piirav norm, ilma et sellist piirangut oleks kuskil adekvaatselt kaalutud ja põhjendatud. Juhul kui isik töötab laeval kogumahutavusega 500 ja enam (kordame st. laeval kogumahutavusega vahemikus 501-3000), siis näeb asjade loogiline käik ette, et teatud aja möödumisel on tal võimalik taodelda edasiliikumist- st. kvalifikatsiooni suurmal laeval, mille kogumahutavus algab 3000st. On esitatud arutlusi, et meresõidupraktika peaks olema läbitud täpselt sama suurel laeval, millel töötamiseks kõrgemat kvalifikatsiooni taodeldakse. Sellisele mõttekäigule tuleb aga kinnitust otsida konventsioonist, samas leiame, et kinnitust sellisele arutlusele konventsioonis ei ole. Tähtsust omab asjasolu, et sellist põhimõet ei ole konventsioonis just 500 ja enam liikumiselt 3000 ja enam kvalifikatsioonile, muudel juhtudel praktika näiteks alla 500 kogumahutavusega ei tule arvesse 500 ja enam kvalifikatsiooni puhul. Võimalik, et ka see on tekitanud segaduse konventsiooni mõistmisel ja rakendamisel. Kogumahutavus 500 on see piir, millest alates kohalduvad laevadele täies mahus rahvusvahelised merenduskonventsioonid. Teise variandina tuleb sellise riiveastmega piirangu seadmist väga korralikult kaaluda ja põhjendada siseriikliku erandina. Sellist kaalutlust ei ole aga normi muutmisel läbi viidud. Põhiseaduse § 11 kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud, ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Keelates ära praktika arvestamise laevadel kogumahutavusega 501 -3000 on kehtestatud üliintensiivne riive isikule töökoha valikul ja eneseteostusel ja kõrgema kvalifikatsiooni taotlemisel laeval kogumahutavusega 3000 ja enam. Eelkõige tuleb siin võrrelda konventsiooni rakendamist muudes riikides, kus sellist piirangut ei ole. Seega on Eesti meremehed meie oma riigi poolt seatud oluliselt halvemasse olukorda võrreldes välismaiste meremeestega kõrgema kvalifikatsiooni omandamisel. Tegelikus elus tähendab, see et kõrgema kvalifikatsiooni saavutamine võtab halval juhul kuni 3 või rohkem aastat aega, võrreldes teiste riikidega, sest isik on sunnitud otsima uut töökohta, mis võib võtta aasta või enam, töökohta praktiliselt vahetama ja selletõttu kannatab suure tõenäosusega tema elustandard. Näiteks spetsialiseeritud laeva 500 ja enam (sisuliselt 501-3000) kapten teenib oluliselt rohkem kui vanemtüürimees laeval 3000 ja enam, mis tihti on lihtne kaubaveolaev. Ilmselt „lähevad rooste“ ka senised oskused spetsialiseeritud laeval ja kaob võimalus uuesti suurema sama spetsialiseeritud tüüpi laeval tööle asuda. Näitena võib tuua töö spetsialiseeritud puurtorne teenindavatel laevadel, süvenduslaevadel, muudel eritüübilistel laevadel. Põhjendamatu on selline loogika, et meresõidupraktika laeval kohumahutavusega näiteks 2990 ei tule Eestis arvesse ja laeval kogumahutavusega 3001 ühtäkki juba tuleb arvesse. Seal ei ole aga mingit kvalitatiivset vahet, mistõttu ka konventsioon sellist vahet ei tee. Tõusetub küsimus, kas sellise intensiivse piirangu sisseviimine seadusest alamalseisva aktiga on üldse kooskõlas Eesti Põhiseadusega. Leiame, et ei ole. Tulenevalt PS § 29 lausest 1 võib töötamisega seonduvaid piiranguid Eestis kehtestada ainult seadusega. Seega on kõnealuse määrusega seatud piirang, mis ei tulene konventsioonist, põhiseadusevastane ja tühine ainuüksi selle vormivea tõttu. Järgnevalt tuleks piirangut kaaluda selle proportsionaalsuse aspektist ja küsida, kas see pole ebaproportsionaalne ja moonutav. Leiame, et piirang on ebaproportsionalne ja moonutav ning ebavajalik. Eelkõige on piirang ebavajalik seetõttu, et rahvusvaheline regulatsioon (STCW konventsioon) sellist piirangut ette ei näe ja puudub põhjendus, mis Eesti meremehi tuleb kohelda oluliselt halvemini võrreldes teiste riikide meremeestega. Järgnevalt tuleb silmas pidada, et piirang ei ühti Eesti riigis viimasel ajal laiemalt seatud eesmärgiga arendada Eesti merendust ja tuua Eesti lipu alla rohkem laevu, mille osas on tehtud ka esimesed seadusemuudatused. Kuidas saab selle eesmärgiga olla kooskõlas see, kui Eesti meremehi koheldakse kõrgema kvalifikatsiooni taotlemisel oluliselt halvemini võrreldes rahvusvahelise kohtlemisega? Eesti peab tunnustama teiste riikide poolt meremeestele antud kvalifikatsiooni. Arvestades eesmärki tuua Eesti lipu alla rohkem suuri laevu tuleks luua ka Eesti meremeestele võrdsed võimalused Eesti laevadel töötamiseks, mitte takistada neid Eesti laevadel juhtivatele ametikohtadele tõusmisel. See olukord ei õige, kus Eesti meremees peab Eesti laeval esmalt asuma vahitüürimeheks ja siis seal vanemtüürimehe või kapteni ametikoha välja sõitma, selle asemel, et kohe asuda vanemtüürimeheks või kapteniks, kui konventsioon seda võimaldab. Kui võrrelda meresõidupraktikat laevadel kogumahutavusega 500 ja enam (sisuliselt 501-3000) praktikaga laevadel 3000 ja enam, siis nagu juba märgitud piirangu kehtestamisel oleks pidanud esiteks järgima põhiseaduses toodud vorminõuet ja kehtestama selle seadusega, teiseks tooma välja nende kahe merepraktikaviisi olulised ja kvalitatiivsed erinevused, aga seda ei ole tehtud ja kardetavasti ei saagi neid välja tuua, sest kvalitatiivset erisust, mis õigustaks piirata inimest kvalifikatsiooni tõstmisel perioodiks 3 aastat või enam, lihtsalt ei ole. Palume õiguskantsleril võtta tõstatatud küsimus Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ §-de 50 lg 1 p 3 ja 51 lg 1 p 3 põhiseadusega kooskõlas olekust uuesti päevakorda (varasemalt on selles asjas pöördunud Eesti Laevajuhtide Liit 13.04.2018) ja võtta selles küsimuses seisukoht arvestades eeltoodud analüüsi. Lisatud: 1. Väljavõte konventsioonist 2. MCA vastus päringule Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nuut