Kiri

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, 30.10.2018 nr 7-4/18/17670 Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsusest teavitamine Austatud menetlusosaline Teavitame Teid kavatsusest moodustada Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala. Kaitseala moodustatakse olemasoleva kaitstava ala põhjal (hetkel Kurgja Linnutaja talu maa-ala). Saadame Teile tutvumiseks Keskkonnaametis ette valmistatud Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsuse (lisa 1), millega saab tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Kui teil on planeeritava kaitsekorra osas ettepanekuid või vastuväiteid, palume esitada need kirjalikult e-posti aadressil [email protected] või postiaadressil Roheline 64, 80010 Pärnu linn hiljemalt 13. novembriks 2018. Kui nimetatud tähtajaks ei ole väljatöötamise kavatsuse kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad Väljatöötamise kavatsuse avalik arutelu toimub 15. novembril 2018 C. R. Jakobsoni Talumuuseumi ruumides (Kurgja küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnumaa) kell 13.00. Pärast tutvustamisperioodi lõppu esitatakse väljatöötamise kavatsus Keskkonnaministeeriumile määruse eelnõu menetluse algatamiseks. Määruse eelnõu kohta on võimalik arvamust avaldada ka menetluse algatamisele järgneval avalikustamise perioodil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Nele Saluveer juhtivspetsialist kaitse planeerimise büroo Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Sama: Keskkonnainspektsioon; Veeteedeamet; Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid; Riigimetsa Majandamise Keskus, C. R. Jakobsoni Talumuuseum Lisa: Väljatöötamise kavatsus Liis Jääger 674 4810 [email protected] 2 (2)  Kurgja-Linnutaja MKA moodustamise VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Sissejuhatus Moodustatav Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala (edaspidi ka Kurgja-Linnutaja MKA) asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kurgja külas ning selle pindalaks on planeeritud 93 ha. Kurgja-Linnutaja MKA territoorium on olnud osaliselt kaitse all alates 25. veebruarist 1959. a, kui Vändra Rajooni TSN Täitevkomitee otsusega nr 32 „Looduskaitse objektide kinnitamisest“ võeti kaitse alla Kurgja-Linnutaja talu maa-ala. 1964. aastal moodustati samale alale riikliku tähtsusega maastikuline keeluala (Pärnu raj. TSN TK otsus nr 26; 5.02.1964). Kurgja-Linnutaja MKA kavandatakse moodustada juba praegu kaitse all oleva Kurgja- Linnutaja talu maa-ala (KLO1000503) põhjal, sarnastes piirides. Seega ei võeta maastikukaitseala moodustamisega sisuliselt kaitse alla uut ala, vaid kehtestatakse vana ehk uuendamata kaitsekorraga alale looduskaitseseadusele vastav kaitse-eeskiri, määratakse tsoneering, täiendatakse kaitse-eesmärke ning täpsustatakse ala piire. Kurgja-Linnutaja MKA paiknemise skeem on toodud joonisel 1. Kurgja-Linnutaja MKA moodustamisega täpsustatakse kaitstava ala kaitse-eesmärke. Kaitseala hõlmab endiseid C. R. Jakobsonile kuulunud talumaid ja omab peamiselt kultuuriloolist tähtsust. Kurgja-Linnutaja MKA kaitse-eesmärk on maastikuterviku (taluhooneid ümbritsevate metsakoosluste, jõe ja pinnamoe) ning C.R. Jakobsonile kuulunud talumaadel pargi ja Jakobsonide perekonna matmispaiga ning üksikobjektide kaitse, säilitamine ja tutvustamine ning metsaökosüsteemide, ohustatud liikide ning nende elupaikade soodsa seisundi säilitamine, kaitse ja taastamine. MKA eesmärk on väärtustada lisaks pärandkultuurile ka pinnavormide ja maastikuilme säilimist, kaitsta seal leiduvaid kaitsealuseid looma- ja taimeliike ning säilitada metsakoosluste elustiku mitmekesisust. Kurgja-Linnutaja MKA moodustamisega täpsustatakse kaitstava ala piir ning koostatakse kaitse-eeskiri, millega kehtestatakse kaitsekord. Välispiir korrigeeritakse kasutades alusena kaasaegset Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Moodustatav Kurgja-Linnutaja MKA on kavandatud kogu ulatuses ühte piiranguvööndisse. Kuna olemasolevale Kurgja-Linnutaja talu maa-alale kehtib juba praegu looduskaitseseaduses sätestatud piiranguvööndi kaitsekord, siis ei muudeta MKA moodustamisega kaitserežiimi rangemaks. Joonis 1. Kurgja-Linnutaja MKA asukoht 2. Väärtused ja ohutegurid 2.1. Väärtuste kirjeldus Olemasolev Kurgja-Linnutaja talu maa-ala hõlmab endiseid C. R. Jakobsonile kuulunud talumaid ja omab suurt kultuuriloolist tähtsust. Kaitsealal paiknevad kaitsealused üksikobjektid Kurgja-Tõnise taluaseme pärn (KLO4000670) ning C. R. Jakobsoni mänd (KLO4000669). Kaitsealal paiknevad kolm muinsuskaitse all olevat kinnisobjekti. Ajaloomälestis registrinumbriga 8352 nimega „Kurgja talu, kus aastail 1874-1882 elas Carl Robert Jakobson“, ajaloomälestis registrinumbriga 8353 nimega „Kurgja talu kalmistu“ ning arheoloogiamälestis registrinumbriga 11866 nimega „Kalmistu“, mille näol tegemist kesk- ja varauusaegse (15.-17. sajand) külakalmistuga. „Kalmistu“ piiranguvöönd jääb osaliselt kaitseala piiridest väljapoole. Kurgja-Linnutaja talu hooned paiknevad Jakobsoni enda istutatud pargis. Huvitava arhitektuuriga elumajas paiknev ekspositsioon (muuseum rajati 1950. aastal) annab hea ülevaate Eesti ärkamisaja suurkuju C. R. Jakobsoni (1841-1882) elust ja tegevusest. Põlluharimine toimub traditsiooniliste võtetega. Muuseum on Pärnumaa üks külastatavaimaid muuseume ning ühtlasi ainus muuseum, kus tutvustatakse traditsioonilisi põllupidamis- ja loomakasvatusviise. Talurahvakultuur on ka pärandkultuuri põhiliseks allikaks. Pärandkultuur on osa rahvakultuurist kui rahva traditsioonilisest ainelise ja vaimse kultuuri pärandist Senise põllumajandusliku tegevuse jätkamine on võimalik ka moodustataval maastikukaitsealal. Teine kaitsealale jääv ajaloomälestis on monumentaalse lahendusega hauatähis, mis omab kultuuri- ja kunstiajaloolist väärtust kui tuntuima eesti skulptori J. Koorti loomingu kõrgperioodi (1917-1927) kuuluv kunstiteos, pühendatuna eesti rahvusliku liikumise väljapaistva tegelase C. R. Jakobsoni mälestusele. Pärandkultuur nagu kõik rahvakultuuri ilmingud on omavahel tihedas seoses, moodustades ühtse terviku erinevatest komponentidest, nii vaimsetest kui ainelistest. (Lembitu Tarang, 2007) Seega moodustab endiseid C. R. Jakobsonile kuulunud maid ümbritsev maastikuilme ja loodus olulise osa talumaa-alast ja läbi selle meie vaimsest pärandist. Moodustatava kaitseala territooriumil kasvab kaks looduse üksikobjekti - Kurgja-Tõnise taluaseme pärn ja C. R. Jakobsoni mänd. Mõlemad puud on kaitse alla võetud 1959. aastal, tähelepanuväärsete mõõtmetega ning endiselt heas seisus. Kaitseala territooriumi läbib Pärnu jõgi, kuhu on moodustatud hoiuala. Pärnu jõe hoiuala kaitse- eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Kurgja-Linnutaja kaitseala maa-alale jääv Pärnu jõe lõik ei kuulu nimetatud hoiuala, vaid juba varasemalt Kurgja-Linnutaja talu maa-ala koosseisu. Jõelõik on plaanis jätta ka moodustatava Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala koosseisu. Nimetatud jõeosa ei ole otstarbekas liita hoiuala koosseisu, kuna see on osa kaitseala maastikuilmest, mis on seatud ka moodustatava ala kaitse-eesmärgiks. Kaitseala koosseisu jääv Pärnu jõe lõigu loodusväärtused on kaitstud ka Kurgja-Linnutaja MKA koosseisus. Pärnu jõgi koos ümbritsevate metsade, kultuurmaastiku ja vahelduva reljeefiga moodustab Kurgja-Linnutaja maastikualal Pärnumaale ainuomase maastiku. Mille ilme ja pinnavormide säilitamine koos pärandkultuuriga moodustab alal väärtusliku ja tervikliku kompleksi. C. R. Jakobsoni Talumuuseumi talus tegeletakse karjakasvatuse ja põlluharimisega Ajavahemikul 11.05.2017-30.05.2017 viidi planeeritava maastikukaitseala lähiümbruses läbi metsaelupaikade inventuur (teostas OÜ Metsaruum), mis hõlmas ka kaitseala territooriumi. Inventuuri eesmärk oli kaardistada vananenud kaitsekorraga alal ja selle ümbruses elupaigatüübid ja registreerida leitud kaitsealuste liikide leiukohad. Kaitsealal 2017. aasta maikuus läbiviidud inventuuri kokkuvõte kohaselt on C.R. Jakobsoni perekonnakalmistu ümbruses kõrge loodusväärtusega vanad metsad kuigi neid on järjepidevalt turbe- ja sanitaarraietega majandatud. Metsa ala läbib looduslik oja. Metsade majandamine on tekitanud mitmekesisust, kohati on järelkasvust sirgumas noorem mets. Teed ja sihid on matkajatele ja kalameestele läbitavad, puistud parkmetsa ilmelised. Jõe äärde jäävad metsaosad on enamasti esimese põlvkonna lehtmetsad, osaliselt kuusekultuurid. Väärtuslikum ala on oja kallastel paiknev soostunud lehtmetsa-kooslus, kuigi on kuivenduse tõttu kaotanud loomuliku niiskusrežiimi. Leidub väikeseid ajalooliste vaigutamisjälgedega mändide gruppe. Kogu piirkonda iseloomustavad endised looduslikud läbivooluga alad ja väikesed ojad. Vanad looduslikud metsad on oma struktuuri poolest sobilikuks elupaigaks paljudele ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele, peamiselt mardikatele. Vanu loodusmetsi leidub kaitsealal perekonnakalmistu ümbruses 3 (15) Lisaks leidub alal selliseid vanu metsi, kus on peapuuliigiks kuusk. Sealsed kuusikud on kuuse domineerimisega soostunud, sõnajala ning angervaksa kasvukohatüübi metsad. Heas seisukorras, esinduslikke kuusikuid leidub kaitseala idaosas. Metsakooslustest on alal esindatud ka puistuid, kus toimub soostumisprotsess. Soostuvaid metsi iseloomustab mosaiiksus - puid ümbritsevad tüvemättad ja erineva veetasemega laikude esinemine. Kurgja-Linnutaja kaitseala mosaiikne ja vahelduva reljeefiga maastik pakub erinevaid elupaiku mitmetele liikidele. 2017. aasta inventuur kinnitas juba varasemaid kaitsealuste liikide leide kaitseala territooriumil. Kurgja-Linnutaja kaitsealal kasvavad järgmised kaitsealused taimeliigid: III kaitsekategooriasse kuuluvad lodukannike (Viola uliginosa), karukold (Lycopodium clavatum) ning harilik ungrukold (Huperzia selago). Lodukannike eelistab kasvukohaks soostuvaid kooslusi, Kurgja-Linnutaja alal on leiukohana fikseeritud ca 1 ha suurune ala, kus taimepopulatsioon on viimase inventuuri kohaselt vähearvukas. Karukold on alal leitud kaitsealustest liikidest esindatud kõige suuremal pindalal, ca 13 ha suuruse polügooniga. Samas kinnitab inventuur, et taim esineb alal üksikult. Sobivaim kasvukoht on kuivem ja valgusküllane männi- või segamets. Harilik ungrukold esineb alal, sarnaselt karukollale, üksikult, fikseeritud on ca 1 ha suurune leiukoht. Kasvukohti võib leida kõikjalt Eestist. Enam eelistab varjukaid kuuse-segametsasid. Kõikide nimetatud liikide arvukust iseloomustab kogu Eestis langev arvukus. Loomaliigid, kelle elupaigad kaitsealale jäävad on II kaitsekategooriasse kuuluv paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ning III kaitsekategooriasse kuuluvad liigid väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), hink (Cobitis taenia) ja harilik võldas (Cottus gobio). Lisaks on oluline ära märkida liigid lõhe (Salmo salar) ja jõesilm (Lampetra Fluviatilis), kelle elupaikade kaitse on seatud Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks. Kurgja-Linnutaja kaitsealal on inventeeritud ka mitmete käsitiivaliste (Chiroptera) elupaik. Eestis on nahkhiirte saakputukate arvukus väga kõrge just looduslike kallastega veekogude ääres, kus leidub vanemaid, õõnsustega puid (Masing et al., 2004), seetõttu on ka Pärnu jõe äärne kaldapiirkond nahkhiireliikidele tähtis toitumis- ja elupaik. Kurgja-Linnutaja kaitsealal on registreeritud järgmised nahkhiireliigid: hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), suurvidevlane (Nyctalus noctula), tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentonii) ja pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii). Nimetatud väärtustest seatakse moodustatava Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse- eesmärgiks:  Pärandkultuur ja pärandkultuurmaastik (kultuurilise väärtusega maastiku kaitse, kuhu kuuluvad C.R. Jakobsonile kuulunud talumaad, pargi ja Jakobsonide perekonna matmispaigaga);  Maastikuilme ning metsakoosluse liigilise, struktuurilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamine (maastik koos sellele iseloomulike koosluste, kasvu- ja elupaikade ning maastiku vaatelisuse säilimisega);  käsitiivalised (Chiroptera) ja nende elupaigad;  elupaigatüüp jõed ja ojad (3260);  loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. 4 (15) 2.2. Ohutegurid Moodustatav Kurgja-Linnutaja MKA hõlmab ja omab peamiselt kultuuriloolist tähtsust. Kaitseala kaitse-eesmärk on maastiku ning C.R. Jakobsonile kuulunud talumaade, pargi ja Jakobsonide perekonna matmispaiga, koosluste ja maastikuilme kaitse. Kõik nimetatud elemendid moodustavad tervikliku maastiku, mille säilimiseks on oluline inimtegevus. Ohuteguriks on seejuures inimtegevuse liigne intensiivsus näiteks ehitustegevuse, metsamajandamise, niitmise, väetamise jms näol. Väetamine, niitmine, biotsiidide kasutamine jms intensiivne tegevus, mõjub negatiivselt alal kasvavatele taimeliikidele ja elurikkusele üldiselt, vaesestades liigirikkus, muutes koosluste liigilist koosseisu. Kontrollimatu ehitustegevus ja metsaraie häirivad looduslikku tasakaalu ja rikuvad maastiku vaatelisust. Metsaraie muudab alal välja kujunenud liigilist koosseisu ja struktuuri ning ehitustegevus võib lõhkuda maastikuilmet tehislike komponentidega (uued, kaasaegsed hooned), rikkudes samas väljakujunenud looduslikku kompositsiooni. Metsakoosluste peamine ohutegur on intensiivne metsaraie ja kuivendamine. Koosluste kaitseks on vajalik seada metsa majandamisele piiranguid. Sellega kaitstakse ka elupaiku neile liikidele, kes eelistavad kasvupaigana majandusmetsadele peamiselt loodusmetsi, näiteks ungrukold. Märjemate metsakoosluste hea seisundi säilimiseks ei tohi samuti rajada ega taastada maaparandussüsteeme ega muul viisil muuta senist hüdroloogilist režiimi, et piirata kuivendamise negatiivset mõju. Metsade kuivendamine mõjub negatiivselt näiteks kaitsealal leiduva lodukannikese arvukusele. Eesti nahkhiirefauna peamised ohutegurid on nii suviste elupaikade kui ka talvituspaikade hävimine ja kvaliteedi langus, keskkonnamürgid ning looduslikud mõjutegurid. Teatavates olukordades mõjuvad ohutegurid koos, mis on loodusliku fauna asurkondadele eriti ohtlik. Näiteksnahkhiirtele sobiva põlismetsa mahavõtmisel (majandustegevus raiete näol) mõjuvad ebasoodsalt korraga paljud ökoloogilised tegurid (kaovad varjepaigad, ahenevad toitumispaigad, langeb saakputukate arv, halveneb mikrokliima), mille tulemusel see paik muutub nahkhiirtele kõlbmatuks. Samas on inimene loonud nahkhiirtele soodsaid elupaiku: ehitisi, kaevandusi jt. maa-aluseid varjepaiku, parke, tiike, veehoidlaid, pesakaste, varjekaste. Käesoleval ajal on need nahkhiireasurkondade säilitamise seisukohalt väga olulised. Üheks ohutegurite rühmaks on seega inimtegevuse lakkamine või muutumine selliselt, et inimtekkelised elupaigad kaovad või nende seisund halveneb. (Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava; 2017) Metsaraie on peamine ohutegur, mis toob endaga kaasa mitmeid muutusi ka linnuliikide arvukuses, põhjustades pesitsemiseks ja toitumiseks sobiliku maastiku vähenemise. Sobilikud elupaigad esinevad maastikus nii killustunult, et näiteks kodupiirkonna alal ei pruugi esineda nii sobilikku pesapaika kui ka toitumisalasid. Killustatus võib kaasa tuua ka kiskjate, näiteks rebase ja kähriku arvukuse suurenemise. Väike-kärbsenäpp on näiteks elupaigaspetsialistid, kellel on madal levimise võime ja seega killustunud maastik mõjub liigile negatiivselt. Kuna sobilikke ja optimaalseid kodupiirkondi jääb maastikus vähemaks, siis tõuseb liikidevaheline ja liikidesisene konkurents, mis võib mõjuda negatiivselt arvukusele ja kohasusele. Muutub elupaikade mikrokliima ja saakloomade arvukus. Saakloomade hea seisund on aga positiivses seoses liikide edukusega. Väike-kärbsenäpp pesitseb edukamalt vanemates metsades (harva alla 40-aastases metsas), kus on õõnepuid või muid sobilike vanade puude struktuure, näiteks puutüükaid. Peale surevate ja surnud puustruktuuride kasutatakse pesapuuks ka elusaid vanu puid. 5 (15) 3. Kaitsekord 3.1. Kaitsekorra muutmise vajadus Looduskaitseseaduse §10 lõige 8 kohaselt tuleb, kui loodusobjekt võetakse kaitse alla ilma planeeringut koostamata, koostada kaitstava maa-ala piirikirjeldus või maastiku üksikelemendi asukoha kaart ja kinnitada maa-ala või maastiku üksikelemendi kaitse-eeskiri. Praegu kaitse all oleval Kurgja-Linnutaja talu maa-alal puudub kaitse-eeskiri. Viimasega määratakse kaitseala kaitsekord. Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse LKS-ga sätestatud piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa. Kaitse-eesmärkideks seatud väärtuste peamisteks ohuteguriks on moodustataval kaitsealal inimmõjulised negatiivsed muutused maastikus ja sellega kaasnevad muutused struktuuris. Kaitse-eeskirjaga on võimalik selliseid negatiivseid tegevusi reguleerida, seades LKS-ga seatud piirangutele ja kohustustele vastavalt kaitse-eesmärkideks seatud väärtuste omadustele erisusi ja täiendavaid tingimusi. C. R. Jakobsoni Talumuuseumi talus tegeletakse karjakasvatuse ja põlluharimisega. Talumuuseumi elatusallikas on turism, mis eeldab looduses liikumist. Samuti on muuseum varunud endale ise küttepuid ja kasutanud mõõdukalt tarbepuitu. Kaitse- eeskirjaga on võimalus lubada neid tegevusi kujul, mis ei takistaks kaitse-eesmärkide saavutamist ega piiraks muuseumi tegevusi senisel kujul. Ühtlasi on kaitse-eeskirjaga võimalus seada piiranguvööndis tingimusi maastikuilme ning koosluse loodusliku tasakaalu, liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks. Eesmärk moodustada maastikukaitseala on vajalik kuna kaitseala peamine kaitse-eesmärk on säilitada väärtuslikke maastikuelemente, metsamaastikku ja seal kujunenud metsakooslusi. Maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskirja kehtestamine annab seadusest tuleneva võimaluse kaitsta alal liike ja kooslusi, mis pole eesmärgiks seatud. Kõigi alal leiduvate kaitsealuste liikide kaitse-eesmärgina nimetamine pole vajalik, kuna eesmärgiks seatavate väärtuste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud väärtuste ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliigi omadega. 3.2. Tsoneering Kehtiva korra järgi on Kurgja-Linnutaja talu maa-ala tervenisti tsoneeritud piiranguvööndisse. See kaitserežiim jääb kehtima ka moodustataval Kurgja-Linnutaja MKA-l. Arvestades, et C. R. Jakobsoni Talumuuseumi elatusallikaks on turism ning talus tegeletakse karjakasvatuse ja põlluharimisega ei ole kaitsealale otstarbekas seada rangemaid piiranguid. Kaitse-eesmärkideks seatud väärtuste kaitse on tagatud ka piiranguvööndi režiimis. Praegu kaitse all oleval Kurgja-Linnutaja talu maa-alal puudub kehtiv kaitse-eeskiri, mistõttu puudub ka LKS mõistes kaitse-eeskirjaga kehtestatud kaitsekord. Alal kehtivad LKS-ga sätestatud piirangud ja kohustused. Moodustatavale Kurgja-Linnutaja MKA-le koostatakse kaitse-eeskiri ja kehtestatakse kaitsekord. Kaitse-eesmärkideks seatud väärtuste peamisteks ohuteguriks on moodustataval kaitsealal inimmõjulised negatiivsed muutused maastikus ja 6 (15) sellega kaasnevad muutused struktuuris. Kaitse-eeskirjaga on võimalik selliseid negatiivseid tegevusi reguleerida, seades LKS-ga seatud piirangutele ja kohustustele vastavalt kaitse- eesmärkidest tulenevatele omadustele erisusi ja täiendavaid tingimusi. Peamiselt puudutavad erisused raiepiiranguid, ehitustegevust ja hooldus- ja hoiutöid (sh veerežiimimuudatusi, samuti kaitseala koosseisus oleva talumuuseumi tegevust. Teiste olulisemate täpsustustena kaitseala kaitsekorras võib välja tuua sõidukitega sõitmise, biotsiidi kasutamise, telkimise ja lõkketegemise ning rahvaürituste korraldamisega seonduva. Kurgja-Linnutaja MKA moodustamisega täpsustatakse kaitstava ala piir Välispiiri korrigeerimise tulemusel jäävad kaitsealast välja seni Kurgja-Linnutaja talu maa-ala koosseisu kuulunud riigiomandis olev maaüksus Vändra metskond 11 (93002:005:0272) ja järgmised eraomandis olevad maaüksused: Risti (93002:005:0067), Metsaveeru (93002:005:0068), Kurgja-Antsu (93002:005:0012), Kurgja-Linnutaja (93002:005:0005) ja Kurgja-Linnutaja (93002:005:0064). Seoses sellega tuleb kaitsealalt välja arvatud katastriüksuste omanikel arvestada, et varasem soodustus kaob ära ning maamaksu tuleb hakata maksma täies ulatuses. Piiride korrigeerimise tulemusena väheneb moodustatava kaitseala pindala võrreldes kehtiva Kurgja-Linnutaja talu maa-ala kaitseala pindalaga. Kaitseala vähenemine toimub käesoleva väljatöötamise kavatsuse ajal kehtinud omandivorme silmas pidades nii riigi- (ca 14,2 ha) kui eramaa (ca 4,1 ha) arvelt. Juurde arvatakse ca 5 ha riigimaad peamiselt, juba varem osaliselt kaitseala koosseisu kuulunud maaüksuse Vändra metskond 8 (93002:005:0270) arvelt. Ja eramaad ca 2,5 ha peamiselt, juba varem kaitseala koosseisu kuulunud maaüksuse Kurgja- Linnutaja (93002:005:0004) arvelt. Ühtegi uut maaüksust kaitseala koosseisu ei arvata. Kokku väheneb kaitseala pindala 10,8 ha võrra. Mis puudutab olemasoleva Kurgja-Linnutaja talu maa-ala ja moodustatava Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala omandivormide võrdlemist, on oluline täheldada, et Kurgja-Linnutaja nimelised maaüksused katastritunnustega 93002:005:0004; 93002:005:0005; 93002:005:0007; 93002:005:0008; 93002:005:0009; 93002:005:0063; 93002:005:0064 on kinnistusraamatuse eraomandina sisse kantud kinnistamisavalduse alusel 5.septembris 2017. Kokku on moodustatava Kurgja-Linnutaja MKA pindala 93 ha, millest 78,91 ha on eraomandis, 8,22 ha riigiomandis, 0,33 ha jätkuvalt riigi omandis olev ja 5,6 ha jääb veekogu (Pärnu jõgi) alla. 7 (15) 3.3. Muudatused kaitsekorras Peamised muudatused kaitsekorras on esitatud alljärgnevates tabelites. Tabel 1. Metsa majandamine ja raietegevus. Kehtiv kaitsekord (looduskaitseseadus) Kavandatav kaitsekord (erisused ja tingimused lähtuvalt kaitse-eesmärkidest) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud Kaitseala valitseja nõusolekul on uuendusraie, kusjuures lageraie on lubatud piiranguvööndis lubatud aegjärknene raie, langi pindalaga kuni 2 ha ja laiusega kuni 30 kusjuures langi suurus ei tohi ületada 2 ha. m ning turberaie langi pindalaga kuni 5 ha Raielangile jäetakse 1 ha kohta 30 tihumeetrit (arvestatud on lisaks looduskaitseseaduse § puid, puuliikide esimese rinde suurima 91 lõikest 13 tulenevaid piiranguid langi diameetriga puude hulgast, eelistades suurusele). haabasid, mände ja kuuski ja vanu Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud õõnsustega puid. puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute Keelatud on puhtpuistute kujundamine ja rajamine. energiapuistute (lühikese eluringiga puistud) Kaitse-eeskirjaga võib keelata puidu kokku- rajamine. ja väljaveo külmumata pinnaselt. Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kuid erijuhtudel, kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kui pinnas seda võimaldab. Looduskaitseseaduse §31 lõige 2 punkt 5 kohaselt on, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, piiranguvööndis keelatud uuendusraie. Sama paragrahvi lõige neli sätestab, et kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks. Piiranguvööndis on metsamajandus lubatud määratud erisustega. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud turberaie ainult aegjärkse raiena, kusjuures langi suurus ei tohi ületada 2 ha. Turberaielangi suuruse piiramine on oluline, et säilitada looduslik tasakaal. Lubatud on ainult aegjärkne raieviis, sest nii raiutakse ala lagedaks järkude kaupa, mistõttu toimuvad keskkonnamuutused sujuvamalt ning seetõttu pole turberaie mõju niivõrd järsk ja tugev kui lageraiel, sest turberaie korral on liikidel rohkem aega muutustega kohaneda. Lisaks on vajalik turberaielangi suuruse piiramine metsamajanduse intensiivsuse reguleerimiseks, et igal ajahetkel oleks piiranguvööndis erineva vanusega metsi. Muud turberaie liigid on keelatud, et vähendada metsakoosluste killustumist ja suurendada servaefekti. Selline metsade majandamise viis aitab suurendada ala sidusust ja võimaldab piiranguvööndis teatud ulatuses metsa majandada, samas säilitab mets funktsionaalsuse ja säilitatakse osa vanemast puistust. Lisaks sobib aegjärkne raie kokku projekteeritava maastikukaitseala eesmärkidega, milleks on 8 (15) väärtustada pärandkultuurmaastikku ja maastikuilme säilimist. Talumuuseumi üheks põhimõtteks on näidata põllupidamist ja metsamajandamist võimalikult traditsioonilisel viisil, milleks ei sobi lageraie. Samuti rikub lageraie olemasolevat maastikuilmet kuna asendab puistud lagedate aladega aastateks, muutes väljakujunenud ilmet aastateks. Raiete puhul tuleb metsas säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus ning elustiku mitmekesisuse säilitamiseks jäetakse raielangile hektari kohta alles vähemalt 30 tihumeetrit puid, mis jäävad metsa alatiseks. See aitab kaasa erivanuselise puistu tekkele. Erinevas vanuses puud toetavad omakorda liigirikkuse arengut puistus. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades haabasid, mände ja kuuski. Metsas säilitatakse surnud puud, kõdu- ja lamapuit. ning puude tüükad. Lagupuit ja tüükad on näiteks toiduallikaks putuktoidulistele lindudele . Säilitatakse ka sellised elavad puud, milles on õõnsused ja potentsiaalsed õõnepuud. Puuõõnsuseid kasutavad nahkhiired peamiste looduslike varjepaikadena (Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava; 2017). Kuna metsamajandamine on kaitsealal üks olulisemaid ohutegureid, jäetakse raietegevus kaitseala valitseja igakordsekt kaalutlusotsuseks. Kaitseala valitsejale on jäetud kaalutlusotsuse õigus, et luua tingimused metsakoosluste terviklikkuse parandamiseks, vähendada elupaikade fragmenteerumist ja parandada liikide elutingimusi. Näiteks saaks vajaduse korral soosida, Eestis vähemlevinud looduslikult kujunenud vanade kuusikute säilimist. Metsa majandamine võib oluliselt muuta maastikuilmet ja häirida negatiivselt kaitsealal elavaid kaitsealuseid liike (nahkhiirlased). Puhtpuistud ning lühikese eluearingiga puistud on liigivaesed ja loodusele mitteomased. Kaitseala funktsioon on looduslikkuse säilitamine ja hoidmine, seega peavad metsades kasvama kodumaised liigid ja mets peab olema mitmekesine Kaitse-eeskirjaga täpsustatakse ka § 31 lõiget 3, mille kohaselt võib kaitse-eeskirjaga keelata puidu kokku- ja väljaveo külmumata pinnaselt, kuid kaitseala valitseja võib seda lubada juhul, kui pinnas võimaldab. Seega sätestatakse kaitse-eeskirjaga järgmiselt: Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, sest see kahjustab pinnast. Nimetatud tegevuse keelamine külmumata pinnaselt hoiab ära pinnase võimaliku kahjustamise. Pinnase kahjustamine rikub ala esteetilist väärtust ja kahjustab looduslikku taimestikku, seetõttu on vajalik pinnast kaitsta. Kuna igal talvel pinnas ei külmu, on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kui pinnas seda võimaldab. C. R. Jakobsoni Talumuuseumi üheks tegevuseks on metsahooldus, mida teostatakse võimalusel traditsioonilisel viisil. Samuti varub muuseum endale ise küttepuid ja on kasutanud mõõdukalt tarbepuitu. Arvestades, et sellised tegevused on üks osa talumuuseumi põhiväärtustest ja –olemusest, mida on järgitud juba muuseumi algusaastaist ning asjaolust, et pärandkultuur on kaitseala üheks kaitse-eesmärgiks, on oluline lubada mõõdukas metsa majandamine ka moodustataval kaitsealal. Lageraie ei võimalda metsamajandamist traditsioonilisel viisil ning rikub olemasolevat maastikku asendades puistud lagedate aladega muutes selliselt väljakujunenud maastikuilmet. Aegjärkse raiega toimuvad keskkonnamuutused sujuvamalt sest liikidel on rohkem aega muutustega kohaneda. Seetõttu pole turberaie mõju niivõrd järsk ja tugev kui lageraiel. 9 (15) Tabel 2. Ehitustegevus Kehtiv kaitsekord (looduskaitseseadus) Kavandatav kaitsekord (erisused ja tingimused lähtuvalt kaitse-eesmärkidest) Kaitseala valitseja nõusolekul on ehitise Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud püstitamine lubatud. ehitiste (sh rajatise) püstitamine, kusjuures rajatise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene rajatisele kalda ehituskeeluvööndi ehituskeeld. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud ka ajutiste rajatiste püstitamine Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades looduskaitseseadusega sätestatud kitsendusi. Looduskaitseseaduse § 31 lõige 2 punkt 8 kohaselt on piiranguvööndis, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine. Kogu kaitseala on katastriplaanide kohaselt maatulundusmaa peamiselt metsamaa ja haritava maa kõlvikutega. Kaitseala koosseisu kuulub talumuuseumi kompleks, mille näol on tegemist aktiivses kasutuses oleva, avalikuks külastamiseks mõeldud muuseumiga. Selle säilimine, korrashoid ja turvalisus väga olulised. Kuigi piiranguvööndis on juba mitmeid hooneid, rajatisi, teid ja radu, lubatakse kaitse-eeskirjaga kaitseala valitseja nõusolekul ka uute rajatiste püstitamine Tegemist on Pärnu maakonna jaoks atraktiivse külastusobjektiga, siis võib tekkida vajadus rajada külastuskorralduslikult olulisi rajatisi/ehitisi, nagu näiteks infotahvlid, külastusviidad, laudteed jms. Kusjuures rajatise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene rajatisele kalda ehituskeeluvööndi ehituskeeld. See erisus on vajalik kuna piiranguvööndis asub aktiivse külastatavusega muuseum ning rajad, mis võimaldavad alal ringi liikudes tutvuda pärandkultuurmaastikuga. Kaitse-eeskirjaga antakse kaitseala valitsejale kaalutlusõigus lubada vajaduse korral uute teede, puhkekohtade, õpperadade jms rajamist kohtadesse, kus kaitseväärtusi ei kahjustata. Kaitseala valitseja nõusolek on oluline selleks, et reguleerida tööde tegemise viisi ja aega nii, et see ei mõjutaks kaitse-eesmärke negatiivselt. Kuna ehitamise mõju nii eesmärkidele kui ka ümbritsevale alale (tallamine, häirimine, väärtuste hävitamine jne) sõltub suuresti rajatise eripärast, nagu asukoht, kasutatav tehnoloogia, ehituse maht ja aeg, siis tuleb seda iga kord eraldi hinnata, mistõttu on need tegevused jäetud kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks. Ehitustegevus on lubatud juhul, kui sellega ei kahjustata kaitse-eesmärke. Kaitseala valitseja hindab ehitustegevuse sobivust planeeritud piirkonda ja vajadusel seab täiendavaid tingimusi loa kooskõlastamiseks (eeskätt maatulundusmaal). Kaitseala seisukohalt on oluline vältida suuri kaevetöid ja rikkuda maastikukaitsealale omaseid vaateid. Olemasolevate ehitiste lähedusse ehk õuealadele ehitamist üldiselt lubatakse, sest sellega ei mõjutata enam ala üldmuljet oluliselt. Uued ehitised ei tohi hakata maastikupildis domineerima. 10 (15) Tabel 3. Sõidukiga ja maastikusõidukiga ning ujuvvahendiga sõitmine Kehtiv kaitsekord (looduskaitseseadus) Kavandatav kaitsekord (erisused ja tingimused lähtuvalt kaitse-eesmärkidest) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine sõidukiga, maastikusõidukiga või olemasolevatel teedel. Jalgrattaga sõitmine ujuvvahendiga sõitmine. Kaitseala valitseja teedel ja ka radadel. nõusolekut ei ole vaja küsida liinirajatiste Väljaspool teid on sõiduki ja hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud vaid maatulundusmaal metsamajandus-töödeks järelevalve- ja päästetöödel, metsa- ja või põllumajandus-töödeks. põllumajandustöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel, liinirajatiste hooldustöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud mootorsõidukiga liikumine väljaspool teid rahvaürituste korraldamiseks; Lubatud on mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud vaid järelevalve- ja päästetöödel ning riigi poolt tellitud uuringute täitmisel. Looduskaitseseaduse § 31 lõige 2 punkt 10 kohaselt on piiranguvööndis, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine keelatud, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kahjustab maapinda ja ohustab kaitsealuseid liike nii ülesõitmise kui ka häiriva müraga. Seega on sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud üksnes järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamise seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval tegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel. Erandid sõidukiga sõitmiseks väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmiseks on vajalik teha tegevustele, mis aitavad kaasa kaitseväärtuste säilimisele sh teadustegevus, looduskaitselised tööd, järelevalve- ja päästetööd. Tabel 4. Väetise, biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine . Kehtiv kaitsekord (looduskaitseseadus) Kavandatav kaitsekord (erisused ja tingimused lähtuvalt kaitse-eesmärkidest) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine on lubatud põllu- ja õuemaal. kasutamine. 11 (15) Looduskaitseseaduse § 31 lõige 2 punkt 7 kohaselt on piiranguvööndis, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine keelatud. Talumuuseumi üheks põhieesmärgiks on tutvustada ja korraldada muuseumi maa-alal põllumajandustootmist põhijoontes Carl Robert Jakobsoni kavandatud kujul. Kultuuripärandi säilitamine on ka moodustatava kaitseala üheks kaitse-eesmärgiks. Talurahvakultuuri peetakse pärandkultuuri põhiliseks allikaks. Seetõttu sätestatakse kaitse-eeskirjaga erisused väetise ja biotsiidi kasutamise kohta põllu- ja õuemaal. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine kaitseala looduslikes kooslustes on keelatud. Põllu- ja õuemaad on tugevalt inimese poolt mõjutatud, mistõttu neid alasid ei loeta siinkohal looduslikeks kooslusteks Tabel 5. Lõkke tegemine ja telkimine ning rahvaürituste korraldamine Kehtiv kaitsekord (looduskaitseseadus) Kavandatav kaitsekord (erisused ja tingimused lähtuvalt kaitse-eesmärkidest) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud Telkimine ja lõkketegemine on lubatud telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse selleks ettevalmistatud kohtades ja õuemaal korraldamine selleks ettevalmistamata ja maaomaniku nõusolekul ning väljaspool kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas. õuemaad selleks ettevalmistamata kohtades kaitseala valitseja nõusolekul. Lubatud on rahvaürituste korraldamine, kusjuures üle 150 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Looduskaitseseaduse § 31 lõige 2 punkt 11 kohaselt on piiranguvööndis, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas keelatud. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Käesoleva kaitse-eeskirja väljatöötamise kavatsuse ettevalmistamise hetkel ettevalmistatud lõkke- ja telkimiskohti väljaspool õueala ei ole kuid kaitse-eeskirjaga antakse võimalus kaitseala valitseja nõusolekul nende rajamiseks. Telkimine ja lõkke tegemine väljaspool õueala selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul. Piirang aitab vältida koosluse ja kaitsealuste liikide kasvukohtade tahtmatut kahjustamist. Telkimise ja lõkke tegemisega kaasnevateks tegevusteks on otsene ja kaudne häirimine, tallamine, prahi maha jätmine, lõkkekohad, mille tegemisel hukkub pinnast kattev taimestik ja võib tekkida tulekahju oht, puude raie lõkke tegemise eesmärgil jne. Erandkorras võib kaitsealal telkimiseks ja lõkke tegemiseks loa anda kaitseala valitseja, kui see ei kahjusta kaitse-eesmärgis seatud koosluste ja liikide seisundit ja ei takista kaitse-eesmärkide saavutamist. Talumuuseumi elatusallikas on turism, mis eeldab looduses liikumist ja suurt külastuskoormust. Muuseumi teenuste hulka kuuluvad erinevad haridusprogrammid, talukultuuri kool, ekskursioonid looduses jm ürituste korraldamine. Seetõttu lubatakse kaitse-eeskirjaga 12 (15) piiranguvööndis kuni 150 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas. Rohkem kui 150 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Ettevalmistatud kohaks loetakse õueala, teid ja radu. Tabel 6. Maavara kaevandamine ja maaparandussüsteemid rajamine Kehtiv kaitsekord (looduskaitseseadus) Kavandatav kaitsekord (erisused ja tingimused lähtuvalt kaitse-eesmärkidest) Kaitseala valitseja nõusolekul on maavara Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud kaevandamine ja maaparandussüsteemide olemasolevate maaparandussüsteemide rajamine lubatud. hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine. Kaitsealal on keelatud maavara kaevandamine ja uute maaparandussüsteemide rajamine. Kuna moodustatavale kaitsealale jäävad looduslikud ojad kuid ka mitmed toimivad kraavid, siis määratakse erisus, et kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja taastamine ning loodusliku veerežiimi taastamistööd. Hoiutööd on vajalikud, et tagada olemasolevate, ka väljapoole kaitseala jäävate suuremate maaparandussüsteemide funktsioneerimine ning vältida üleujutuste teket. Samuti, et võimaldada talumuuseumil jätkata põlluharimisega, mis on muuseumi üks põhiülesannetest. Kaitseala valitseja nõusolek on oluline selleks, et reguleerida tööde tegemise viisi ja aega nii, et see ei mõjutaks kaitse-eesmärke negatiivselt. Olukordades, kus maaparandussüsteemide kuivendamise mõju puudub või pole oluline kaitse-eesmärkidele, saab tegevust lubada ja muudel juhtudel kas tingimuste kaudu mõju vähendada või vältida. Olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja taastamist lubatakse juhul, kui nende hooldamine või taastamine ei avalda ulatuslikku negatiivset mõju ala loodusväärtustele ja see on vajalik, kui maaparandussüsteemi hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala piiri asuvatele aladele. Kaitseala valitsejale antud küsimuses kaalutlusõiguse andmise eesmärgiks on leida kompromiss maaparandussüsteemi toimimise ning loodusväärtuste kaitse vahel. Maaparandussüsteemide rajamine muudab samuti maastikupilti ja ala reljeefi ning on kaitse- eesmärkidega vastuolus. Ühtlasi on maaparandussüsteemil tugev negatiivne toime elurikkusele. Üksikuid olemasolevaid ehitisi teenindavaid kraave ei käsitleta maaparandussüsteemina ning nende rajamine on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud. Maavara kaevandamine on vastuolus kaitse-eesmärkidega kuna moodustatava maastikukaitseala üheks kaitse-eesmärgiks on pinnavormide ja maastikuilme säilimine. Maapõueseaduse § 95 lõike 1 järgi on maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku ja gaasi füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil. Sellegipoolest ei toeta kaitseala valitseja kaevandamist, sest pinnavormi kuju muutmine võib oluliselt muuta ka maastikuilmet. Tabel 7. Jahipidamine ja kalapüük 13 (15)  Kehtiv kaitsekord (looduskaitseseadus) Kavandatav kaitsekord (erisused ja tingimused lähtuvalt kaitse-eesmärkidest) Kaitseala valitseja nõusolekul on Jahipidamine ja kalapüük on kaitsealal jahipidamine ja kalapüük lubatud. lubatud. Lisasöötmiseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Moodustataval kaitsealal ei asu loodusväärtusi , keda häiriks jahipidamine. Kaitsealal asuvas muuseumis peetakse koduloomi ning jahipidamine aitab piirata ulukite arvukust alal. Jahti ulukite arvukuse ohjamiseks on peetud ja kalapüüki harrastatud juba ajalooliselt. Kuna pärandkultuur on ala üheks kaitse-eesmärgiks, et piirata jahipidamist ja kalapüüki tegevust uue ala moodustamisega. Tabel 8. Veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine Kehtiv kaitsekord (looduskaitseseadus) Kavandatav kaitsekord (erisused ja tingimused lähtuvalt kaitse-eesmärkidest) Kaitseala valitseja nõusolekul on veekogu Veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine veetaseme ja kaldajoone muutmine lubatud. on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Moodustatava kaitseala koosseisu jääb Pärnu jõgi, mis on oluline osa ala looduslikust maastikuilmset. Koos metsa- ja kultuurmaastiku ning pinnamoega moodustub terviklik maastikukooslus, mis on ka kaitseala üheks eesmärgiks. Seetõttu on veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine üldjuhul keelatud, kuna see läheks vastuollu kaitse-eesmärgiga. Lisaks on jõgi ja selle kaldaala nahkhiirtele sobiv elu- ja toitumispaik. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) sugukonda kuuluvad käsitiivalised (Chiroptera) ja nende elupaigad on samuti moodustatava ala kaitse-eesmärgid. Veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine on jäetud siiski erandkorras kaitseala valitseja nõusolekul lubatuks, kuna alale jääb Kurgja pais ning tulevikus võib tekkida vajadus paisul teha töid või paisutust muuta, mis võib kaasa tuua hetkel olemasoleva veetaseme ja kaldajoone muutusi. Tabel 9. Pilliroo varumine Kehtiv kaitsekord (looduskaitseseadus) Kavandatav kaitsekord (erisused ja tingimused lähtuvalt kaitse-eesmärkidest) Kaitseala valitseja nõusolekul on roo Kaitseala valitseja nõusolekul on roo varumine lubatud kaitseala valitseja varumine lubatud külmumata pinnaselt nõusolekul kaitseala valitseja nõusolekul Roo varumise lubamine kaitsealal on vajalik, et Kaitsealal asuv C.R Jakobsoni talumuuseumil oleks võimalik täita oma eesmärki talurahvakultuuri tutvustamisel. Talurahva kultuuripärandi säilitamine on ka moodustatava kaitseala üheks kaitse-eesmärgiks. Pilliroogu kogutakse muuseumis õpitubade läbiviimiseks (roost esemete valmistamine). Arvestades, et selline tegevus on olnud üks osa talumuuseumi tegevusest juba aastaid, ei ole uue kaitsekorraga roo varumise keelustamine põhjendatud. 14 (15) Kaitseala valitseja nõusolekul on pilliroo varumine lubatud külmumata pinnaselt. Nii saab roo varumist lubada kas külmast või põuast tahkel pinnasel või tehnikaga, mis pinnast ei kahjusta. Külmunud pinnaselt roo varumine ja raie tegemine ei kahjusta enamasti pinnast. 4. Maaomanike ja kohaliku omavalitsuse arvamused ja ettepanekud Peatükki täiendatakse pärast maaomanikelt, kohalikult omavalitsuselt ja teistelt huvigruppidelt arvamuste laekumist. 5. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused Kavandatava määruse mõju on neutraalne loodus- ja elukeskkonnale. Kurgja-Linnutaja MKA kavandatakse moodustada juba praegu kaitse all oleva Kurgja-Linnutaja talu maa-ala põhjal, samades piirides, mistõttu puudub määruse jõustumisel (oluline) mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi. Kuna moodustatava kaitseala territoorium oli juba varasemalt kaitse all ning selle kaitserežiimi ei muudeta s.t kaitsekord ei lähe rangemaks, siis eeldatavalt määruse jõustumisega eramaade riigile ostmise kulu ei teki. Samuti ei too määruse jõustumine kaasa rangemaid piiranguid metsa majandamisele, seetõttu ei teki Pärnumaa metskonnal saamata jäävat tulu. Kuna piiride korrigeerimise käigus kaitseala pindala vähenes, siis vastavalt maamaksuseaduse § le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane suurenemine, sest väheneb kaitseala piiranguvööndi kogupindala. Summa, mille võrra tulu suureneb, ei ole märkimisväärne, sest piiranguvööndite vähenemine on pindalaliselt väike. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse § 31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast. Maaomanikule on Kurgja-Linnutaja MKA-l kehtestatavate piirangute kompenseerimiseks kehtestatud maamaksusoodustus 50%-ne maamaksu alandamine piiranguvööndis. 15 (15)