Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus,
Maanteeamet,
Muinsuskaitseamet, 30.10.2018 nr 7-4/18/17670
Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala
moodustamise väljatöötamise kavatsusest
teavitamine
Austatud menetlusosaline
Teavitame Teid kavatsusest moodustada Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala. Kaitseala
moodustatakse olemasoleva kaitstava ala põhjal (hetkel Kurgja Linnutaja talu maa-ala).
Saadame Teile tutvumiseks Keskkonnaametis ette valmistatud Kurgja-Linnutaja
maastikukaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsuse (lisa 1), millega saab tutvuda ka
Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee.
Kui teil on planeeritava kaitsekorra osas ettepanekuid või vastuväiteid, palume esitada need
kirjalikult e-posti aadressil
[email protected] või postiaadressil Roheline 64,
80010 Pärnu linn hiljemalt 13. novembriks 2018. Kui nimetatud tähtajaks ei ole
väljatöötamise kavatsuse kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestame, et
vastuväited puuduvad
Väljatöötamise kavatsuse avalik arutelu toimub 15. novembril 2018 C. R. Jakobsoni
Talumuuseumi ruumides (Kurgja küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnumaa) kell 13.00.
Pärast tutvustamisperioodi lõppu esitatakse väljatöötamise kavatsus Keskkonnaministeeriumile
määruse eelnõu menetluse algatamiseks. Määruse eelnõu kohta on võimalik arvamust avaldada
ka menetluse algatamisele järgneval avalikustamise perioodil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Nele Saluveer
juhtivspetsialist
kaitse planeerimise büroo
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Sama: Keskkonnainspektsioon; Veeteedeamet; Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid;
Riigimetsa Majandamise Keskus, C. R. Jakobsoni Talumuuseum
Lisa: Väljatöötamise kavatsus
Liis Jääger 674 4810
[email protected]
2 (2)
Kurgja-Linnutaja MKA moodustamise
VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS
1. Sissejuhatus
Moodustatav Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala (edaspidi ka Kurgja-Linnutaja MKA) asub
Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kurgja külas ning selle pindalaks on planeeritud 93
ha. Kurgja-Linnutaja MKA territoorium on olnud osaliselt kaitse all alates 25. veebruarist 1959.
a, kui Vändra Rajooni TSN Täitevkomitee otsusega nr 32 „Looduskaitse objektide
kinnitamisest“ võeti kaitse alla Kurgja-Linnutaja talu maa-ala. 1964. aastal moodustati samale
alale riikliku tähtsusega maastikuline keeluala (Pärnu raj. TSN TK otsus nr 26; 5.02.1964).
Kurgja-Linnutaja MKA kavandatakse moodustada juba praegu kaitse all oleva Kurgja-
Linnutaja talu maa-ala (KLO1000503) põhjal, sarnastes piirides. Seega ei võeta
maastikukaitseala moodustamisega sisuliselt kaitse alla uut ala, vaid kehtestatakse vana ehk
uuendamata kaitsekorraga alale looduskaitseseadusele vastav kaitse-eeskiri, määratakse
tsoneering, täiendatakse kaitse-eesmärke ning täpsustatakse ala piire. Kurgja-Linnutaja MKA
paiknemise skeem on toodud joonisel 1.
Kurgja-Linnutaja MKA moodustamisega täpsustatakse kaitstava ala kaitse-eesmärke. Kaitseala
hõlmab endiseid C. R. Jakobsonile kuulunud talumaid ja omab peamiselt kultuuriloolist
tähtsust. Kurgja-Linnutaja MKA kaitse-eesmärk on maastikuterviku (taluhooneid ümbritsevate
metsakoosluste, jõe ja pinnamoe) ning C.R. Jakobsonile kuulunud talumaadel pargi ja
Jakobsonide perekonna matmispaiga ning üksikobjektide kaitse, säilitamine ja tutvustamine
ning metsaökosüsteemide, ohustatud liikide ning nende elupaikade soodsa seisundi säilitamine,
kaitse ja taastamine. MKA eesmärk on väärtustada lisaks pärandkultuurile ka pinnavormide ja
maastikuilme säilimist, kaitsta seal leiduvaid kaitsealuseid looma- ja taimeliike ning säilitada
metsakoosluste elustiku mitmekesisust.
Kurgja-Linnutaja MKA moodustamisega täpsustatakse kaitstava ala piir ning koostatakse
kaitse-eeskiri, millega kehtestatakse kaitsekord. Välispiir korrigeeritakse kasutades alusena
kaasaegset Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Moodustatav
Kurgja-Linnutaja MKA on kavandatud kogu ulatuses ühte piiranguvööndisse. Kuna
olemasolevale Kurgja-Linnutaja talu maa-alale kehtib juba praegu looduskaitseseaduses
sätestatud piiranguvööndi kaitsekord, siis ei muudeta MKA moodustamisega kaitserežiimi
rangemaks.
Joonis 1. Kurgja-Linnutaja MKA asukoht
2. Väärtused ja ohutegurid
2.1. Väärtuste kirjeldus
Olemasolev Kurgja-Linnutaja talu maa-ala hõlmab endiseid C. R. Jakobsonile kuulunud
talumaid ja omab suurt kultuuriloolist tähtsust. Kaitsealal paiknevad kaitsealused
üksikobjektid Kurgja-Tõnise taluaseme pärn (KLO4000670) ning C. R. Jakobsoni mänd
(KLO4000669). Kaitsealal paiknevad kolm muinsuskaitse all olevat kinnisobjekti.
Ajaloomälestis registrinumbriga 8352 nimega „Kurgja talu, kus aastail 1874-1882 elas Carl
Robert Jakobson“, ajaloomälestis registrinumbriga 8353 nimega „Kurgja talu kalmistu“ ning
arheoloogiamälestis registrinumbriga 11866 nimega „Kalmistu“, mille näol tegemist kesk- ja
varauusaegse (15.-17. sajand) külakalmistuga. „Kalmistu“ piiranguvöönd jääb osaliselt
kaitseala piiridest väljapoole.
Kurgja-Linnutaja talu hooned paiknevad Jakobsoni enda istutatud pargis. Huvitava
arhitektuuriga elumajas paiknev ekspositsioon (muuseum rajati 1950. aastal) annab hea
ülevaate Eesti ärkamisaja suurkuju C. R. Jakobsoni (1841-1882) elust ja tegevusest.
Põlluharimine toimub traditsiooniliste võtetega. Muuseum on Pärnumaa üks külastatavaimaid
muuseume ning ühtlasi ainus muuseum, kus tutvustatakse traditsioonilisi põllupidamis- ja
loomakasvatusviise. Talurahvakultuur on ka pärandkultuuri põhiliseks allikaks. Pärandkultuur
on osa rahvakultuurist kui rahva traditsioonilisest ainelise ja vaimse kultuuri pärandist Senise
põllumajandusliku tegevuse jätkamine on võimalik ka moodustataval maastikukaitsealal.
Teine kaitsealale jääv ajaloomälestis on monumentaalse lahendusega hauatähis, mis omab
kultuuri- ja kunstiajaloolist väärtust kui tuntuima eesti skulptori J. Koorti loomingu
kõrgperioodi (1917-1927) kuuluv kunstiteos, pühendatuna eesti rahvusliku liikumise
väljapaistva tegelase C. R. Jakobsoni mälestusele.
Pärandkultuur nagu kõik rahvakultuuri ilmingud on omavahel tihedas seoses, moodustades
ühtse terviku erinevatest komponentidest, nii vaimsetest kui ainelistest. (Lembitu Tarang, 2007)
Seega moodustab endiseid C. R. Jakobsonile kuulunud maid ümbritsev maastikuilme ja loodus
olulise osa talumaa-alast ja läbi selle meie vaimsest pärandist.
Moodustatava kaitseala territooriumil kasvab kaks looduse üksikobjekti - Kurgja-Tõnise
taluaseme pärn ja C. R. Jakobsoni mänd. Mõlemad puud on kaitse alla võetud 1959. aastal,
tähelepanuväärsete mõõtmetega ning endiselt heas seisus.
Kaitseala territooriumi läbib Pärnu jõgi, kuhu on moodustatud hoiuala. Pärnu jõe hoiuala kaitse-
eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade
(3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio),
jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus)
elupaikade kaitse. Kurgja-Linnutaja kaitseala maa-alale jääv Pärnu jõe lõik ei kuulu nimetatud
hoiuala, vaid juba varasemalt Kurgja-Linnutaja talu maa-ala koosseisu. Jõelõik on plaanis jätta
ka moodustatava Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala koosseisu. Nimetatud jõeosa ei ole
otstarbekas liita hoiuala koosseisu, kuna see on osa kaitseala maastikuilmest, mis on seatud ka
moodustatava ala kaitse-eesmärgiks. Kaitseala koosseisu jääv Pärnu jõe lõigu loodusväärtused
on kaitstud ka Kurgja-Linnutaja MKA koosseisus.
Pärnu jõgi koos ümbritsevate metsade, kultuurmaastiku ja vahelduva reljeefiga moodustab
Kurgja-Linnutaja maastikualal Pärnumaale ainuomase maastiku. Mille ilme ja pinnavormide
säilitamine koos pärandkultuuriga moodustab alal väärtusliku ja tervikliku kompleksi. C. R.
Jakobsoni Talumuuseumi talus tegeletakse karjakasvatuse ja põlluharimisega
Ajavahemikul 11.05.2017-30.05.2017 viidi planeeritava maastikukaitseala lähiümbruses läbi
metsaelupaikade inventuur (teostas OÜ Metsaruum), mis hõlmas ka kaitseala territooriumi.
Inventuuri eesmärk oli kaardistada vananenud kaitsekorraga alal ja selle ümbruses
elupaigatüübid ja registreerida leitud kaitsealuste liikide leiukohad.
Kaitsealal 2017. aasta maikuus läbiviidud inventuuri kokkuvõte kohaselt on C.R. Jakobsoni
perekonnakalmistu ümbruses kõrge loodusväärtusega vanad metsad kuigi neid on järjepidevalt
turbe- ja sanitaarraietega majandatud. Metsa ala läbib looduslik oja. Metsade majandamine on
tekitanud mitmekesisust, kohati on järelkasvust sirgumas noorem mets. Teed ja sihid on
matkajatele ja kalameestele läbitavad, puistud parkmetsa ilmelised. Jõe äärde jäävad metsaosad
on enamasti esimese põlvkonna lehtmetsad, osaliselt kuusekultuurid. Väärtuslikum ala on oja
kallastel paiknev soostunud lehtmetsa-kooslus, kuigi on kuivenduse tõttu kaotanud loomuliku
niiskusrežiimi. Leidub väikeseid ajalooliste vaigutamisjälgedega mändide gruppe. Kogu
piirkonda iseloomustavad endised looduslikud läbivooluga alad ja väikesed ojad. Vanad
looduslikud metsad on oma struktuuri poolest sobilikuks elupaigaks paljudele ohustatud
liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele, peamiselt mardikatele.
Vanu loodusmetsi leidub kaitsealal perekonnakalmistu ümbruses
3 (15)
Lisaks leidub alal selliseid vanu metsi, kus on peapuuliigiks kuusk. Sealsed kuusikud on kuuse
domineerimisega soostunud, sõnajala ning angervaksa kasvukohatüübi metsad. Heas
seisukorras, esinduslikke kuusikuid leidub kaitseala idaosas. Metsakooslustest on alal esindatud
ka puistuid, kus toimub soostumisprotsess. Soostuvaid metsi iseloomustab mosaiiksus - puid
ümbritsevad tüvemättad ja erineva veetasemega laikude esinemine.
Kurgja-Linnutaja kaitseala mosaiikne ja vahelduva reljeefiga maastik pakub erinevaid elupaiku
mitmetele liikidele. 2017. aasta inventuur kinnitas juba varasemaid kaitsealuste liikide leide
kaitseala territooriumil. Kurgja-Linnutaja kaitsealal kasvavad järgmised kaitsealused
taimeliigid: III kaitsekategooriasse kuuluvad lodukannike (Viola uliginosa), karukold
(Lycopodium clavatum) ning harilik ungrukold (Huperzia selago). Lodukannike eelistab
kasvukohaks soostuvaid kooslusi, Kurgja-Linnutaja alal on leiukohana fikseeritud ca 1 ha
suurune ala, kus taimepopulatsioon on viimase inventuuri kohaselt vähearvukas. Karukold on
alal leitud kaitsealustest liikidest esindatud kõige suuremal pindalal, ca 13 ha suuruse
polügooniga. Samas kinnitab inventuur, et taim esineb alal üksikult. Sobivaim kasvukoht on
kuivem ja valgusküllane männi- või segamets. Harilik ungrukold esineb alal, sarnaselt
karukollale, üksikult, fikseeritud on ca 1 ha suurune leiukoht. Kasvukohti võib leida kõikjalt
Eestist. Enam eelistab varjukaid kuuse-segametsasid. Kõikide nimetatud liikide arvukust
iseloomustab kogu Eestis langev arvukus.
Loomaliigid, kelle elupaigad kaitsealale jäävad on II kaitsekategooriasse kuuluv paksukojaline
jõekarp (Unio crassus) ning III kaitsekategooriasse kuuluvad liigid väike-kärbsenäpp (Ficedula
parva), hink (Cobitis taenia) ja harilik võldas (Cottus gobio). Lisaks on oluline ära märkida
liigid lõhe (Salmo salar) ja jõesilm (Lampetra Fluviatilis), kelle elupaikade kaitse on seatud
Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks. Kurgja-Linnutaja kaitsealal on inventeeritud ka mitmete
käsitiivaliste (Chiroptera) elupaik. Eestis on nahkhiirte saakputukate arvukus väga kõrge just
looduslike kallastega veekogude ääres, kus leidub vanemaid, õõnsustega puid (Masing et al.,
2004), seetõttu on ka Pärnu jõe äärne kaldapiirkond nahkhiireliikidele tähtis toitumis- ja
elupaik. Kurgja-Linnutaja kaitsealal on registreeritud järgmised nahkhiireliigid: hõbe-nahkhiir
(Vespertilio murinus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), suurvidevlane (Nyctalus noctula),
tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentonii) ja pargi-nahkhiir
(Pipistrellus nathusii).
Nimetatud väärtustest seatakse moodustatava Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse-
eesmärgiks:
Pärandkultuur ja pärandkultuurmaastik (kultuurilise väärtusega maastiku kaitse, kuhu
kuuluvad C.R. Jakobsonile kuulunud talumaad, pargi ja Jakobsonide perekonna
matmispaigaga);
Maastikuilme ning metsakoosluse liigilise, struktuurilise ja vanuselise mitmekesisuse
säilitamine (maastik koos sellele iseloomulike koosluste, kasvu- ja elupaikade ning
maastiku vaatelisuse säilimisega);
käsitiivalised (Chiroptera) ja nende elupaigad;
elupaigatüüp jõed ja ojad (3260);
loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus
gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi
(Unio crassus) elupaikade kaitse.
4 (15)
2.2. Ohutegurid
Moodustatav Kurgja-Linnutaja MKA hõlmab ja omab peamiselt kultuuriloolist tähtsust.
Kaitseala kaitse-eesmärk on maastiku ning C.R. Jakobsonile kuulunud talumaade, pargi ja
Jakobsonide perekonna matmispaiga, koosluste ja maastikuilme kaitse. Kõik nimetatud
elemendid moodustavad tervikliku maastiku, mille säilimiseks on oluline inimtegevus.
Ohuteguriks on seejuures inimtegevuse liigne intensiivsus näiteks ehitustegevuse,
metsamajandamise, niitmise, väetamise jms näol. Väetamine, niitmine, biotsiidide kasutamine
jms intensiivne tegevus, mõjub negatiivselt alal kasvavatele taimeliikidele ja elurikkusele
üldiselt, vaesestades liigirikkus, muutes koosluste liigilist koosseisu.
Kontrollimatu ehitustegevus ja metsaraie häirivad looduslikku tasakaalu ja rikuvad maastiku
vaatelisust. Metsaraie muudab alal välja kujunenud liigilist koosseisu ja struktuuri ning
ehitustegevus võib lõhkuda maastikuilmet tehislike komponentidega (uued, kaasaegsed
hooned), rikkudes samas väljakujunenud looduslikku kompositsiooni.
Metsakoosluste peamine ohutegur on intensiivne metsaraie ja kuivendamine. Koosluste
kaitseks on vajalik seada metsa majandamisele piiranguid. Sellega kaitstakse ka elupaiku neile
liikidele, kes eelistavad kasvupaigana majandusmetsadele peamiselt loodusmetsi, näiteks
ungrukold. Märjemate metsakoosluste hea seisundi säilimiseks ei tohi samuti rajada ega
taastada maaparandussüsteeme ega muul viisil muuta senist hüdroloogilist režiimi, et piirata
kuivendamise negatiivset mõju. Metsade kuivendamine mõjub negatiivselt näiteks kaitsealal
leiduva lodukannikese arvukusele.
Eesti nahkhiirefauna peamised ohutegurid on nii suviste elupaikade kui ka talvituspaikade
hävimine ja kvaliteedi langus, keskkonnamürgid ning looduslikud mõjutegurid. Teatavates
olukordades mõjuvad ohutegurid koos, mis on loodusliku fauna asurkondadele eriti ohtlik.
Näiteksnahkhiirtele sobiva põlismetsa mahavõtmisel (majandustegevus raiete näol) mõjuvad
ebasoodsalt korraga paljud ökoloogilised tegurid (kaovad varjepaigad, ahenevad
toitumispaigad, langeb saakputukate arv, halveneb mikrokliima), mille tulemusel see paik
muutub nahkhiirtele kõlbmatuks. Samas on inimene loonud nahkhiirtele soodsaid elupaiku:
ehitisi, kaevandusi jt. maa-aluseid varjepaiku, parke, tiike, veehoidlaid, pesakaste, varjekaste.
Käesoleval ajal on need nahkhiireasurkondade säilitamise seisukohalt väga olulised. Üheks
ohutegurite rühmaks on seega inimtegevuse lakkamine või muutumine selliselt, et
inimtekkelised elupaigad kaovad või nende seisund halveneb. (Nahkhiirlaste (Vespertilionidae)
kaitse tegevuskava; 2017)
Metsaraie on peamine ohutegur, mis toob endaga kaasa mitmeid muutusi ka linnuliikide
arvukuses, põhjustades pesitsemiseks ja toitumiseks sobiliku maastiku vähenemise. Sobilikud
elupaigad esinevad maastikus nii killustunult, et näiteks kodupiirkonna alal ei pruugi esineda
nii sobilikku pesapaika kui ka toitumisalasid. Killustatus võib kaasa tuua ka kiskjate, näiteks
rebase ja kähriku arvukuse suurenemise. Väike-kärbsenäpp on näiteks elupaigaspetsialistid,
kellel on madal levimise võime ja seega killustunud maastik mõjub liigile negatiivselt. Kuna
sobilikke ja optimaalseid kodupiirkondi jääb maastikus vähemaks, siis tõuseb liikidevaheline
ja liikidesisene konkurents, mis võib mõjuda negatiivselt arvukusele ja kohasusele. Muutub
elupaikade mikrokliima ja saakloomade arvukus. Saakloomade hea seisund on aga positiivses
seoses liikide edukusega. Väike-kärbsenäpp pesitseb edukamalt vanemates metsades (harva
alla 40-aastases metsas), kus on õõnepuid või muid sobilike vanade puude struktuure, näiteks
puutüükaid. Peale surevate ja surnud puustruktuuride kasutatakse pesapuuks ka elusaid vanu
puid.
5 (15)
3. Kaitsekord
3.1. Kaitsekorra muutmise vajadus
Looduskaitseseaduse §10 lõige 8 kohaselt tuleb, kui loodusobjekt võetakse kaitse alla ilma
planeeringut koostamata, koostada kaitstava maa-ala piirikirjeldus või maastiku üksikelemendi
asukoha kaart ja kinnitada maa-ala või maastiku üksikelemendi kaitse-eeskiri. Praegu kaitse all
oleval Kurgja-Linnutaja talu maa-alal puudub kaitse-eeskiri. Viimasega määratakse kaitseala
kaitsekord. Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi
ulatus ning määratakse LKS-ga sätestatud piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine
kehtivus vööndite kaupa.
Kaitse-eesmärkideks seatud väärtuste peamisteks ohuteguriks on moodustataval kaitsealal
inimmõjulised negatiivsed muutused maastikus ja sellega kaasnevad muutused struktuuris.
Kaitse-eeskirjaga on võimalik selliseid negatiivseid tegevusi reguleerida, seades LKS-ga seatud
piirangutele ja kohustustele vastavalt kaitse-eesmärkideks seatud väärtuste omadustele erisusi
ja täiendavaid tingimusi. C. R. Jakobsoni Talumuuseumi talus tegeletakse karjakasvatuse ja
põlluharimisega. Talumuuseumi elatusallikas on turism, mis eeldab looduses liikumist. Samuti
on muuseum varunud endale ise küttepuid ja kasutanud mõõdukalt tarbepuitu. Kaitse-
eeskirjaga on võimalus lubada neid tegevusi kujul, mis ei takistaks kaitse-eesmärkide
saavutamist ega piiraks muuseumi tegevusi senisel kujul. Ühtlasi on kaitse-eeskirjaga võimalus
seada piiranguvööndis tingimusi maastikuilme ning koosluse loodusliku tasakaalu, liikide ja
vanuse mitmekesisuse säilitamiseks.
Eesmärk moodustada maastikukaitseala on vajalik kuna kaitseala peamine kaitse-eesmärk on
säilitada väärtuslikke maastikuelemente, metsamaastikku ja seal kujunenud metsakooslusi.
Maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskirja kehtestamine annab seadusest tuleneva
võimaluse kaitsta alal liike ja kooslusi, mis pole eesmärgiks seatud. Kõigi alal leiduvate
kaitsealuste liikide kaitse-eesmärgina nimetamine pole vajalik, kuna eesmärgiks seatavate
väärtuste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et
kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud väärtuste ja koosluste
ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on
kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad
eesmärgina loetletud katusliigi omadega.
3.2. Tsoneering
Kehtiva korra järgi on Kurgja-Linnutaja talu maa-ala tervenisti tsoneeritud piiranguvööndisse.
See kaitserežiim jääb kehtima ka moodustataval Kurgja-Linnutaja MKA-l. Arvestades, et C. R.
Jakobsoni Talumuuseumi elatusallikaks on turism ning talus tegeletakse karjakasvatuse ja
põlluharimisega ei ole kaitsealale otstarbekas seada rangemaid piiranguid. Kaitse-eesmärkideks
seatud väärtuste kaitse on tagatud ka piiranguvööndi režiimis.
Praegu kaitse all oleval Kurgja-Linnutaja talu maa-alal puudub kehtiv kaitse-eeskiri, mistõttu
puudub ka LKS mõistes kaitse-eeskirjaga kehtestatud kaitsekord. Alal kehtivad LKS-ga
sätestatud piirangud ja kohustused. Moodustatavale Kurgja-Linnutaja MKA-le koostatakse
kaitse-eeskiri ja kehtestatakse kaitsekord. Kaitse-eesmärkideks seatud väärtuste peamisteks
ohuteguriks on moodustataval kaitsealal inimmõjulised negatiivsed muutused maastikus ja
6 (15)
sellega kaasnevad muutused struktuuris. Kaitse-eeskirjaga on võimalik selliseid negatiivseid
tegevusi reguleerida, seades LKS-ga seatud piirangutele ja kohustustele vastavalt kaitse-
eesmärkidest tulenevatele omadustele erisusi ja täiendavaid tingimusi.
Peamiselt puudutavad erisused raiepiiranguid, ehitustegevust ja hooldus- ja hoiutöid (sh
veerežiimimuudatusi, samuti kaitseala koosseisus oleva talumuuseumi tegevust. Teiste
olulisemate täpsustustena kaitseala kaitsekorras võib välja tuua sõidukitega sõitmise, biotsiidi
kasutamise, telkimise ja lõkketegemise ning rahvaürituste korraldamisega seonduva.
Kurgja-Linnutaja MKA moodustamisega täpsustatakse kaitstava ala piir Välispiiri
korrigeerimise tulemusel jäävad kaitsealast välja seni Kurgja-Linnutaja talu maa-ala koosseisu
kuulunud riigiomandis olev maaüksus Vändra metskond 11 (93002:005:0272) ja järgmised
eraomandis olevad maaüksused: Risti (93002:005:0067), Metsaveeru (93002:005:0068),
Kurgja-Antsu (93002:005:0012), Kurgja-Linnutaja (93002:005:0005) ja Kurgja-Linnutaja
(93002:005:0064). Seoses sellega tuleb kaitsealalt välja arvatud katastriüksuste omanikel
arvestada, et varasem soodustus kaob ära ning maamaksu tuleb hakata maksma täies ulatuses.
Piiride korrigeerimise tulemusena väheneb moodustatava kaitseala pindala võrreldes kehtiva
Kurgja-Linnutaja talu maa-ala kaitseala pindalaga. Kaitseala vähenemine toimub käesoleva
väljatöötamise kavatsuse ajal kehtinud omandivorme silmas pidades nii riigi- (ca 14,2 ha) kui
eramaa (ca 4,1 ha) arvelt. Juurde arvatakse ca 5 ha riigimaad peamiselt, juba varem osaliselt
kaitseala koosseisu kuulunud maaüksuse Vändra metskond 8 (93002:005:0270) arvelt. Ja
eramaad ca 2,5 ha peamiselt, juba varem kaitseala koosseisu kuulunud maaüksuse Kurgja-
Linnutaja (93002:005:0004) arvelt. Ühtegi uut maaüksust kaitseala koosseisu ei arvata. Kokku
väheneb kaitseala pindala 10,8 ha võrra.
Mis puudutab olemasoleva Kurgja-Linnutaja talu maa-ala ja moodustatava Kurgja-Linnutaja
maastikukaitseala omandivormide võrdlemist, on oluline täheldada, et Kurgja-Linnutaja
nimelised maaüksused katastritunnustega 93002:005:0004; 93002:005:0005; 93002:005:0007;
93002:005:0008; 93002:005:0009; 93002:005:0063; 93002:005:0064 on kinnistusraamatuse
eraomandina sisse kantud kinnistamisavalduse alusel 5.septembris 2017.
Kokku on moodustatava Kurgja-Linnutaja MKA pindala 93 ha, millest 78,91 ha on eraomandis,
8,22 ha riigiomandis, 0,33 ha jätkuvalt riigi omandis olev ja 5,6 ha jääb veekogu (Pärnu jõgi)
alla.
7 (15)
3.3. Muudatused kaitsekorras
Peamised muudatused kaitsekorras on esitatud alljärgnevates tabelites.
Tabel 1. Metsa majandamine ja raietegevus.
Kehtiv kaitsekord (looduskaitseseadus) Kavandatav kaitsekord (erisused ja
tingimused lähtuvalt kaitse-eesmärkidest)
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud Kaitseala valitseja nõusolekul on
uuendusraie, kusjuures lageraie on lubatud piiranguvööndis lubatud aegjärknene raie,
langi pindalaga kuni 2 ha ja laiusega kuni 30 kusjuures langi suurus ei tohi ületada 2 ha.
m ning turberaie langi pindalaga kuni 5 ha
Raielangile jäetakse 1 ha kohta 30 tihumeetrit
(arvestatud on lisaks looduskaitseseaduse §
puid, puuliikide esimese rinde suurima
91 lõikest 13 tulenevaid piiranguid langi
diameetriga puude hulgast, eelistades
suurusele).
haabasid, mände ja kuuski ja vanu
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud õõnsustega puid.
puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute
Keelatud on puhtpuistute kujundamine ja
rajamine.
energiapuistute (lühikese eluringiga puistud)
Kaitse-eeskirjaga võib keelata puidu kokku- rajamine.
ja väljaveo külmumata pinnaselt.
Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja
väljavedu külmumata pinnaselt, kuid
erijuhtudel, kaitseala valitseja nõusolekul on
lubatud puidu kokku- ja väljavedu
külmumata pinnaselt, kui pinnas seda
võimaldab.
Looduskaitseseaduse §31 lõige 2 punkt 5 kohaselt on, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti,
piiranguvööndis keelatud uuendusraie. Sama paragrahvi lõige neli sätestab, et kaitse-eeskirjaga
võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule
metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid, mis on
vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi säilimiseks ja elutingimuste
parandamiseks.
Piiranguvööndis on metsamajandus lubatud määratud erisustega. Kaitseala valitseja nõusolekul
on piiranguvööndis lubatud turberaie ainult aegjärkse raiena, kusjuures langi suurus ei tohi
ületada 2 ha. Turberaielangi suuruse piiramine on oluline, et säilitada looduslik tasakaal.
Lubatud on ainult aegjärkne raieviis, sest nii raiutakse ala lagedaks järkude kaupa, mistõttu
toimuvad keskkonnamuutused sujuvamalt ning seetõttu pole turberaie mõju niivõrd järsk ja
tugev kui lageraiel, sest turberaie korral on liikidel rohkem aega muutustega kohaneda. Lisaks
on vajalik turberaielangi suuruse piiramine metsamajanduse intensiivsuse reguleerimiseks, et
igal ajahetkel oleks piiranguvööndis erineva vanusega metsi. Muud turberaie liigid on keelatud,
et vähendada metsakoosluste killustumist ja suurendada servaefekti. Selline metsade
majandamise viis aitab suurendada ala sidusust ja võimaldab piiranguvööndis teatud ulatuses
metsa majandada, samas säilitab mets funktsionaalsuse ja säilitatakse osa vanemast puistust.
Lisaks sobib aegjärkne raie kokku projekteeritava maastikukaitseala eesmärkidega, milleks on
8 (15)
väärtustada pärandkultuurmaastikku ja maastikuilme säilimist. Talumuuseumi üheks
põhimõtteks on näidata põllupidamist ja metsamajandamist võimalikult traditsioonilisel viisil,
milleks ei sobi lageraie. Samuti rikub lageraie olemasolevat maastikuilmet kuna asendab
puistud lagedate aladega aastateks, muutes väljakujunenud ilmet aastateks.
Raiete puhul tuleb metsas säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus ning elustiku
mitmekesisuse säilitamiseks jäetakse raielangile hektari kohta alles vähemalt 30 tihumeetrit
puid, mis jäävad metsa alatiseks. See aitab kaasa erivanuselise puistu tekkele. Erinevas vanuses
puud toetavad omakorda liigirikkuse arengut puistus. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles
jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast,
eelistades haabasid, mände ja kuuski. Metsas säilitatakse surnud puud, kõdu- ja lamapuit. ning
puude tüükad. Lagupuit ja tüükad on näiteks toiduallikaks putuktoidulistele lindudele .
Säilitatakse ka sellised elavad puud, milles on õõnsused ja potentsiaalsed õõnepuud.
Puuõõnsuseid kasutavad nahkhiired peamiste looduslike varjepaikadena (Nahkhiirlaste kaitse
tegevuskava; 2017).
Kuna metsamajandamine on kaitsealal üks olulisemaid ohutegureid, jäetakse raietegevus
kaitseala valitseja igakordsekt kaalutlusotsuseks. Kaitseala valitsejale on jäetud kaalutlusotsuse
õigus, et luua tingimused metsakoosluste terviklikkuse parandamiseks, vähendada elupaikade
fragmenteerumist ja parandada liikide elutingimusi. Näiteks saaks vajaduse korral soosida,
Eestis vähemlevinud looduslikult kujunenud vanade kuusikute säilimist. Metsa majandamine
võib oluliselt muuta maastikuilmet ja häirida negatiivselt kaitsealal elavaid kaitsealuseid liike
(nahkhiirlased).
Puhtpuistud ning lühikese eluearingiga puistud on liigivaesed ja loodusele mitteomased.
Kaitseala funktsioon on looduslikkuse säilitamine ja hoidmine, seega peavad metsades kasvama
kodumaised liigid ja mets peab olema mitmekesine
Kaitse-eeskirjaga täpsustatakse ka § 31 lõiget 3, mille kohaselt võib kaitse-eeskirjaga keelata
puidu kokku- ja väljaveo külmumata pinnaselt, kuid kaitseala valitseja võib seda lubada juhul,
kui pinnas võimaldab. Seega sätestatakse kaitse-eeskirjaga järgmiselt: Piiranguvööndis on
keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, sest see kahjustab pinnast. Nimetatud
tegevuse keelamine külmumata pinnaselt hoiab ära pinnase võimaliku kahjustamise. Pinnase
kahjustamine rikub ala esteetilist väärtust ja kahjustab looduslikku taimestikku, seetõttu on
vajalik pinnast kaitsta. Kuna igal talvel pinnas ei külmu, on kaitseala valitseja nõusolekul
lubatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kui pinnas seda võimaldab.
C. R. Jakobsoni Talumuuseumi üheks tegevuseks on metsahooldus, mida teostatakse
võimalusel traditsioonilisel viisil. Samuti varub muuseum endale ise küttepuid ja on kasutanud
mõõdukalt tarbepuitu. Arvestades, et sellised tegevused on üks osa talumuuseumi
põhiväärtustest ja –olemusest, mida on järgitud juba muuseumi algusaastaist ning asjaolust, et
pärandkultuur on kaitseala üheks kaitse-eesmärgiks, on oluline lubada mõõdukas metsa
majandamine ka moodustataval kaitsealal. Lageraie ei võimalda metsamajandamist
traditsioonilisel viisil ning rikub olemasolevat maastikku asendades puistud lagedate aladega
muutes selliselt väljakujunenud maastikuilmet. Aegjärkse raiega toimuvad keskkonnamuutused
sujuvamalt sest liikidel on rohkem aega muutustega kohaneda. Seetõttu pole turberaie mõju
niivõrd järsk ja tugev kui lageraiel.
9 (15)
Tabel 2. Ehitustegevus
Kehtiv kaitsekord (looduskaitseseadus) Kavandatav kaitsekord (erisused ja
tingimused lähtuvalt kaitse-eesmärkidest)
Kaitseala valitseja nõusolekul on ehitise Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud
püstitamine lubatud.
ehitiste (sh rajatise) püstitamine, kusjuures
rajatise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei
laiene rajatisele kalda ehituskeeluvööndi
ehituskeeld.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud ka
ajutiste rajatiste püstitamine
Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades
looduskaitseseadusega sätestatud kitsendusi. Looduskaitseseaduse § 31 lõige 2 punkt 8 kohaselt
on piiranguvööndis, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, ehitise, kaasa arvatud ajutise
ehitise, püstitamine.
Kogu kaitseala on katastriplaanide kohaselt maatulundusmaa peamiselt metsamaa ja haritava
maa kõlvikutega. Kaitseala koosseisu kuulub talumuuseumi kompleks, mille näol on tegemist
aktiivses kasutuses oleva, avalikuks külastamiseks mõeldud muuseumiga. Selle säilimine,
korrashoid ja turvalisus väga olulised. Kuigi piiranguvööndis on juba mitmeid hooneid, rajatisi,
teid ja radu, lubatakse kaitse-eeskirjaga kaitseala valitseja nõusolekul ka uute rajatiste
püstitamine Tegemist on Pärnu maakonna jaoks atraktiivse külastusobjektiga, siis võib tekkida
vajadus rajada külastuskorralduslikult olulisi rajatisi/ehitisi, nagu näiteks infotahvlid,
külastusviidad, laudteed jms. Kusjuures rajatise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene
rajatisele kalda ehituskeeluvööndi ehituskeeld. See erisus on vajalik kuna piiranguvööndis asub
aktiivse külastatavusega muuseum ning rajad, mis võimaldavad alal ringi liikudes tutvuda
pärandkultuurmaastikuga. Kaitse-eeskirjaga antakse kaitseala valitsejale kaalutlusõigus lubada
vajaduse korral uute teede, puhkekohtade, õpperadade jms rajamist kohtadesse, kus
kaitseväärtusi ei kahjustata. Kaitseala valitseja nõusolek on oluline selleks, et reguleerida tööde
tegemise viisi ja aega nii, et see ei mõjutaks kaitse-eesmärke negatiivselt. Kuna ehitamise mõju
nii eesmärkidele kui ka ümbritsevale alale (tallamine, häirimine, väärtuste hävitamine jne)
sõltub suuresti rajatise eripärast, nagu asukoht, kasutatav tehnoloogia, ehituse maht ja aeg, siis
tuleb seda iga kord eraldi hinnata, mistõttu on need tegevused jäetud kaitseala valitseja
igakordseks kaalutlusotsuseks.
Ehitustegevus on lubatud juhul, kui sellega ei kahjustata kaitse-eesmärke. Kaitseala valitseja
hindab ehitustegevuse sobivust planeeritud piirkonda ja vajadusel seab täiendavaid tingimusi
loa kooskõlastamiseks (eeskätt maatulundusmaal). Kaitseala seisukohalt on oluline vältida
suuri kaevetöid ja rikkuda maastikukaitsealale omaseid vaateid. Olemasolevate ehitiste
lähedusse ehk õuealadele ehitamist üldiselt lubatakse, sest sellega ei mõjutata enam ala
üldmuljet oluliselt. Uued ehitised ei tohi hakata maastikupildis domineerima.
10 (15)
Tabel 3. Sõidukiga ja maastikusõidukiga ning ujuvvahendiga sõitmine
Kehtiv kaitsekord (looduskaitseseadus) Kavandatav kaitsekord (erisused ja
tingimused lähtuvalt kaitse-eesmärkidest)
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine
sõidukiga, maastikusõidukiga või olemasolevatel teedel. Jalgrattaga sõitmine
ujuvvahendiga sõitmine. Kaitseala valitseja teedel ja ka radadel.
nõusolekut ei ole vaja küsida liinirajatiste
Väljaspool teid on sõiduki ja
hooldamiseks vajalikeks töödeks ja
maastikusõidukiga sõitmine lubatud vaid
maatulundusmaal metsamajandus-töödeks
järelevalve- ja päästetöödel, metsa- ja
või põllumajandus-töödeks.
põllumajandustöödel, kaitseala valitsemise
ja kaitse korraldamisega seotud töödel,
liinirajatiste hooldustöödel ning kaitseala
valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel. Kaitseala valitseja
nõusolekul on lubatud mootorsõidukiga
liikumine väljaspool teid rahvaürituste
korraldamiseks;
Lubatud on mootorita ujuvvahendiga
sõitmine. Mootoriga ujuvvahendiga
sõitmine on lubatud vaid järelevalve- ja
päästetöödel ning riigi poolt tellitud
uuringute täitmisel.
Looduskaitseseaduse § 31 lõige 2 punkt 10 kohaselt on piiranguvööndis, kui kaitse-eeskirjaga
ei sätestata teisiti, sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine keelatud, välja
arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal
metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks.
Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kahjustab maapinda ja
ohustab kaitsealuseid liike nii ülesõitmise kui ka häiriva müraga. Seega on sõidukiga sõitmine
väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud üksnes järelevalve- ja päästetöödel,
kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamise seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul
teostataval tegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel. Erandid sõidukiga sõitmiseks
väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmiseks on vajalik teha tegevustele, mis aitavad kaasa
kaitseväärtuste säilimisele sh teadustegevus, looduskaitselised tööd, järelevalve- ja päästetööd.
Tabel 4. Väetise, biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine
.
Kehtiv kaitsekord (looduskaitseseadus) Kavandatav kaitsekord (erisused ja
tingimused lähtuvalt kaitse-eesmärkidest)
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise
biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine on lubatud põllu- ja õuemaal.
kasutamine.
11 (15)
Looduskaitseseaduse § 31 lõige 2 punkt 7 kohaselt on piiranguvööndis, kui kaitse-eeskirjaga ei
sätestata teisiti biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine keelatud.
Talumuuseumi üheks põhieesmärgiks on tutvustada ja korraldada muuseumi maa-alal
põllumajandustootmist põhijoontes Carl Robert Jakobsoni kavandatud kujul. Kultuuripärandi
säilitamine on ka moodustatava kaitseala üheks kaitse-eesmärgiks. Talurahvakultuuri peetakse
pärandkultuuri põhiliseks allikaks. Seetõttu sätestatakse kaitse-eeskirjaga erisused väetise ja
biotsiidi kasutamise kohta põllu- ja õuemaal. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise
kasutamine kaitseala looduslikes kooslustes on keelatud. Põllu- ja õuemaad on tugevalt inimese
poolt mõjutatud, mistõttu neid alasid ei loeta siinkohal looduslikeks kooslusteks
Tabel 5. Lõkke tegemine ja telkimine ning rahvaürituste korraldamine
Kehtiv kaitsekord (looduskaitseseadus) Kavandatav kaitsekord (erisused ja
tingimused lähtuvalt kaitse-eesmärkidest)
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud Telkimine ja lõkketegemine on lubatud
telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse selleks ettevalmistatud kohtades ja õuemaal
korraldamine selleks ettevalmistamata ja maaomaniku nõusolekul ning väljaspool
kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas. õuemaad selleks ettevalmistamata kohtades
kaitseala valitseja nõusolekul.
Lubatud on rahvaürituste korraldamine,
kusjuures üle 150 osalejaga rahvaürituse
korraldamine selleks ettevalmistamata ja
kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata
kohas on lubatud kaitseala valitseja
nõusolekul.
Looduskaitseseaduse § 31 lõige 2 punkt 11 kohaselt on piiranguvööndis, kui kaitse-eeskirjaga
ei sätestata teisiti telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks
ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas keelatud.
Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette
valmistatud ja tähistatud. Käesoleva kaitse-eeskirja väljatöötamise kavatsuse ettevalmistamise
hetkel ettevalmistatud lõkke- ja telkimiskohti väljaspool õueala ei ole kuid kaitse-eeskirjaga
antakse võimalus kaitseala valitseja nõusolekul nende rajamiseks. Telkimine ja lõkke tegemine
väljaspool õueala selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud ainult kaitseala valitseja
nõusolekul. Piirang aitab vältida koosluse ja kaitsealuste liikide kasvukohtade tahtmatut
kahjustamist. Telkimise ja lõkke tegemisega kaasnevateks tegevusteks on otsene ja kaudne
häirimine, tallamine, prahi maha jätmine, lõkkekohad, mille tegemisel hukkub pinnast kattev
taimestik ja võib tekkida tulekahju oht, puude raie lõkke tegemise eesmärgil jne. Erandkorras
võib kaitsealal telkimiseks ja lõkke tegemiseks loa anda kaitseala valitseja, kui see ei kahjusta
kaitse-eesmärgis seatud koosluste ja liikide seisundit ja ei takista kaitse-eesmärkide
saavutamist.
Talumuuseumi elatusallikas on turism, mis eeldab looduses liikumist ja suurt külastuskoormust.
Muuseumi teenuste hulka kuuluvad erinevad haridusprogrammid, talukultuuri kool,
ekskursioonid looduses jm ürituste korraldamine. Seetõttu lubatakse kaitse-eeskirjaga
12 (15)
piiranguvööndis kuni 150 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata ja
kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas. Rohkem kui 150 osalejaga rahvaürituse
korraldamine selleks ette valmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas on lubatud
üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Ettevalmistatud kohaks loetakse õueala, teid ja radu.
Tabel 6. Maavara kaevandamine ja maaparandussüsteemid rajamine
Kehtiv kaitsekord (looduskaitseseadus) Kavandatav kaitsekord (erisused ja
tingimused lähtuvalt kaitse-eesmärkidest)
Kaitseala valitseja nõusolekul on maavara Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud
kaevandamine ja maaparandussüsteemide olemasolevate maaparandussüsteemide
rajamine lubatud. hoiutööd ja loodusliku veerežiimi
taastamine.
Kaitsealal on keelatud maavara
kaevandamine ja uute
maaparandussüsteemide rajamine.
Kuna moodustatavale kaitsealale jäävad looduslikud ojad kuid ka mitmed toimivad kraavid,
siis määratakse erisus, et kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate
maaparandussüsteemide hoiutööd ja taastamine ning loodusliku veerežiimi taastamistööd.
Hoiutööd on vajalikud, et tagada olemasolevate, ka väljapoole kaitseala jäävate suuremate
maaparandussüsteemide funktsioneerimine ning vältida üleujutuste teket. Samuti, et
võimaldada talumuuseumil jätkata põlluharimisega, mis on muuseumi üks põhiülesannetest.
Kaitseala valitseja nõusolek on oluline selleks, et reguleerida tööde tegemise viisi ja aega nii,
et see ei mõjutaks kaitse-eesmärke negatiivselt. Olukordades, kus maaparandussüsteemide
kuivendamise mõju puudub või pole oluline kaitse-eesmärkidele, saab tegevust lubada ja
muudel juhtudel kas tingimuste kaudu mõju vähendada või vältida. Olemasolevate
maaparandussüsteemide hoiutöid ja taastamist lubatakse juhul, kui nende hooldamine või
taastamine ei avalda ulatuslikku negatiivset mõju ala loodusväärtustele ja see on vajalik, kui
maaparandussüsteemi hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala piiri asuvatele
aladele. Kaitseala valitsejale antud küsimuses kaalutlusõiguse andmise eesmärgiks on leida
kompromiss maaparandussüsteemi toimimise ning loodusväärtuste kaitse vahel.
Maaparandussüsteemide rajamine muudab samuti maastikupilti ja ala reljeefi ning on kaitse-
eesmärkidega vastuolus. Ühtlasi on maaparandussüsteemil tugev negatiivne toime elurikkusele.
Üksikuid olemasolevaid ehitisi teenindavaid kraave ei käsitleta maaparandussüsteemina ning
nende rajamine on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud.
Maavara kaevandamine on vastuolus kaitse-eesmärkidega kuna moodustatava
maastikukaitseala üheks kaitse-eesmärgiks on pinnavormide ja maastikuilme säilimine.
Maapõueseaduse § 95 lõike 1 järgi on maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit, setendit,
vedelikku ja gaasi füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires
võtta kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil. Sellegipoolest ei toeta
kaitseala valitseja kaevandamist, sest pinnavormi kuju muutmine võib oluliselt muuta ka
maastikuilmet.
Tabel 7. Jahipidamine ja kalapüük
13 (15)
Kehtiv kaitsekord (looduskaitseseadus) Kavandatav kaitsekord (erisused ja
tingimused lähtuvalt kaitse-eesmärkidest)
Kaitseala valitseja nõusolekul on Jahipidamine ja kalapüük on kaitsealal
jahipidamine ja kalapüük lubatud. lubatud. Lisasöötmiseks on vajalik kaitseala
valitseja nõusolek.
Moodustataval kaitsealal ei asu loodusväärtusi , keda häiriks jahipidamine. Kaitsealal asuvas
muuseumis peetakse koduloomi ning jahipidamine aitab piirata ulukite arvukust alal. Jahti
ulukite arvukuse ohjamiseks on peetud ja kalapüüki harrastatud juba ajalooliselt. Kuna
pärandkultuur on ala üheks kaitse-eesmärgiks, et piirata jahipidamist ja kalapüüki tegevust uue
ala moodustamisega.
Tabel 8. Veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine
Kehtiv kaitsekord (looduskaitseseadus) Kavandatav kaitsekord (erisused ja
tingimused lähtuvalt kaitse-eesmärkidest)
Kaitseala valitseja nõusolekul on veekogu Veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine
veetaseme ja kaldajoone muutmine lubatud. on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.
Moodustatava kaitseala koosseisu jääb Pärnu jõgi, mis on oluline osa ala looduslikust
maastikuilmset. Koos metsa- ja kultuurmaastiku ning pinnamoega moodustub terviklik
maastikukooslus, mis on ka kaitseala üheks eesmärgiks. Seetõttu on veekogu veetaseme ja
kaldajoone muutmine üldjuhul keelatud, kuna see läheks vastuollu kaitse-eesmärgiga. Lisaks
on jõgi ja selle kaldaala nahkhiirtele sobiv elu- ja toitumispaik. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae)
sugukonda kuuluvad käsitiivalised (Chiroptera) ja nende elupaigad on samuti moodustatava
ala kaitse-eesmärgid. Veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine on jäetud siiski erandkorras
kaitseala valitseja nõusolekul lubatuks, kuna alale jääb Kurgja pais ning tulevikus võib tekkida
vajadus paisul teha töid või paisutust muuta, mis võib kaasa tuua hetkel olemasoleva veetaseme
ja kaldajoone muutusi.
Tabel 9. Pilliroo varumine
Kehtiv kaitsekord (looduskaitseseadus) Kavandatav kaitsekord (erisused ja
tingimused lähtuvalt kaitse-eesmärkidest)
Kaitseala valitseja nõusolekul on roo Kaitseala valitseja nõusolekul on roo
varumine lubatud kaitseala valitseja varumine lubatud külmumata pinnaselt
nõusolekul kaitseala valitseja nõusolekul
Roo varumise lubamine kaitsealal on vajalik, et Kaitsealal asuv C.R Jakobsoni talumuuseumil
oleks võimalik täita oma eesmärki talurahvakultuuri tutvustamisel. Talurahva kultuuripärandi
säilitamine on ka moodustatava kaitseala üheks kaitse-eesmärgiks. Pilliroogu kogutakse
muuseumis õpitubade läbiviimiseks (roost esemete valmistamine). Arvestades, et selline
tegevus on olnud üks osa talumuuseumi tegevusest juba aastaid, ei ole uue kaitsekorraga roo
varumise keelustamine põhjendatud.
14 (15)
Kaitseala valitseja nõusolekul on pilliroo varumine lubatud külmumata pinnaselt. Nii saab roo
varumist lubada kas külmast või põuast tahkel pinnasel või tehnikaga, mis pinnast ei kahjusta.
Külmunud pinnaselt roo varumine ja raie tegemine ei kahjusta enamasti pinnast.
4. Maaomanike ja kohaliku omavalitsuse arvamused ja ettepanekud
Peatükki täiendatakse pärast maaomanikelt, kohalikult omavalitsuselt ja teistelt huvigruppidelt
arvamuste laekumist.
5. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused
Kavandatava määruse mõju on neutraalne loodus- ja elukeskkonnale. Kurgja-Linnutaja MKA
kavandatakse moodustada juba praegu kaitse all oleva Kurgja-Linnutaja talu maa-ala põhjal,
samades piirides, mistõttu puudub määruse jõustumisel (oluline) mõju sotsiaalvaldkonnale,
riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse korraldusele.
Määruse jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi.
Kuna moodustatava kaitseala territoorium oli juba varasemalt kaitse all ning selle kaitserežiimi
ei muudeta s.t kaitsekord ei lähe rangemaks, siis eeldatavalt määruse jõustumisega eramaade
riigile ostmise kulu ei teki. Samuti ei too määruse jõustumine kaasa rangemaid piiranguid metsa
majandamisele, seetõttu ei teki Pärnumaa metskonnal saamata jäävat tulu.
Kuna piiride korrigeerimise käigus kaitseala pindala vähenes, siis vastavalt maamaksuseaduse
§ le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane
suurenemine, sest väheneb kaitseala piiranguvööndi kogupindala. Summa, mille võrra tulu
suureneb, ei ole märkimisväärne, sest piiranguvööndite vähenemine on pindalaliselt väike.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse § 31 sätestatud
piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast.
Maaomanikule on Kurgja-Linnutaja MKA-l kehtestatavate piirangute kompenseerimiseks
kehtestatud maamaksusoodustus 50%-ne maamaksu alandamine piiranguvööndis.
15 (15)