Saaremaa valla üldplaneering

Lisa Saaremaa Vallavolikogu 27.09.2018. a otsusele nr 1-3/96 Saaremaa valla üldplaneeringu koostamise lähteseisukohad 1. Üldplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk Saaremaa vald on moodustunud 12 omavalitsuse – Kuressaare linna, Kihelkonna valla, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla – liitumise tulemusena. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõike 11 kohaselt algatab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestab üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. Planeerimisseaduse § 74 lõike 1 kohaselt on üldplaneeringu koostamise eesmärk kogu valla territooriumi ruumilist arengut säästvalt ja tasakaalustatult suunavate põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringu ülesannete lahendamisel käsitletakse valda tervikuna mõõdukalt kahaneva asustusega piirkonnana, kus eesmärgiks on järgida eelkõige väljakujunenud asustusstruktuuri ja täiendada seda hoidlikel põhimõtetel. Üldplaneeringu koostamise tasandil tuleb ajaloos esmakordselt käsitleda Saaremaad tervikliku piirkonnana, kus konkureerivad vallad asendatakse koostoimivate ja üksteist toetavate kogukondadega, et saavutada sidusam ruumiline lahendus. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille eesmärgiks on üldplaneeringu elluviimisega kaasneva tegevuse keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on osa üldplaneeringu dokumentatsioonist. Üldplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilises hindamises kasutatakse rahvusvahelise rannikualade planeerimise projekti Coast4us sisendit ja tulemusi. Nimetatud projekti raames lähtutakse muuhulgas üldplaneeringu eesmärkidest ja ülesannetest, mis puudutavad rannikuala. Projekti raames analüüsitakse ja tuuakse välja võimalikke arengustsenaariume ja teostatakse vajalikke modelleerimisi. Täpne maht ja teostatavad uuringud täpsustuvad projekti jooksul ning üldplaneeringu koostamise protsessi käigus. Muude uuringute teostamine, mille läbiviimise küsimus/vajalikkus tõusetub planeeringu koostamise käigus ja mille teostamiseks tuleb võtta rahalisi kohustusi, otsustatakse protsessi käigus vallavalitsuse poolt. Kohustused, mis hõlmavad mitut eelarve aastat, kooskõlastatakse volikoguga. Planeering koostatakse aastatel 2018 – 2020. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava täpsustatakse peale keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsuse väljatöötamist (PlanS § 80). 2. Üldplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded 2.1 kõik PlanS § 75 sätestatud ülesanded sh järgmised täpsustatud ülesanded: 2.1.1 analüüsitakse uute elamualade planeerimise vajalikkust koostoimes juba varem kavandatud elamualadega, võttes seejuures arvesse rahvastiku prognoose;  2.1.2 analüüsitakse asustusstruktuuri, määratakse tiheasustusalad ja maalised piirkonnad, käsitletakse ehitustingimuste määramist; 2.1.3 käsitletakse erinevate piirkondade ühendusi Kuressaare kui valla keskusega ning sellest tulenevate vajadusetega nii ruumilise planeerimise aspektist kui ka infrastruktuurist lähtuvalt; 2.1.4 analüüsitakse kehtivates üldplaneeringutes määratud miljööväärtuslike alade olemust ning uute alade määramise vajadust; 2.1.5 käsitletakse uute tööstusalade planeerimise otstarbekust, kaardistades esmalt olemasolevad alad koos neile lisandväärtuse andmise võimaluste välja selgitamisega; 2.1.6 analüüsitakse detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramise põhimõtteid ning määratletakse vastavad alad; 2.1.7 modelleeritakse üleujutusala piir ning analüüsitakse ranna ja kalda ehituskeeluvööndi kulgemist ning tehakse ettepanekuid ehituskeeluvööndi muutmiseks; 2.1.8 käsitletakse maakorralduslike toimingute teostamist mahus, mis on üldplaneeringus vajalik; 2.1.9 kaardistatakse olemasolevad puhkealad jm rekreatsiooniobjektid ja analüüsitakse uute objektide kavandamise vajalikkust; 2.1.10 käsitletakse keskkonnakaitse ja keskkonnahoiu seisukohast olulisi küsimusi; 2.1.11 seatakse üldised liikluskorralduse põhimõtted erateede avalikuks kasutamiseks määramisel; 2.1.12 kaardistatakse olemasolevad sadamad, sh väikesadamad, ja avalikud lautrikohad, analüüsitakse sadamate ja avalike lautrikohtade planeerimise vajadust; 2.1.13 analüüsitakse olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimise võimalikkust ja vajadusel määratletakse vastavad asukohad (näiteks motostaadionile). 2.2 Saare maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) määratud ülesanded sh järgmised täpsustatud ülesanded: 2.2.1 täpsustatakse Saare maakonnaplaneeringu 2030+ määratletud rohevõrgustiku, väärtuslike põllumaade ja väärtuslike maastike temaatikat; 2.2.2 kaardistatakse Saare maakonnaplaneeringu 2030+ lisas määratud elektrituulikute arendusalad ja arenduspiirkonnad ning käsitletakse üksikute tuulikute rajamist. 3. Lähtematerjalid üldplaneeringu koostamisel 3.1 seadused ja nende alusel kehtestatud muud õigusaktid, sh riiklikud strateegilised arengut suunavad dokumendid; 3.2 Saare maakonnaplaneering 2030+ ; 3.3 koostamisel olev valla arengukava ja koostamisel olev maakonna arengustrateegia koos selleks teostatavate uuringutega; 3.4 koostamisel olev Eesti mereala planeering; 3.5 Saaremaa valla territooriumil seni kehtivad üldplaneeringud ja üldplaneeringute ülevaatamise tulemused; 3.6 lepingu alusel valla poolt kasutatavad digitaalsed andmed, avaandmed ja valla geoinfosüsteemis olevad ruumiandmed; 3.7 rahvusvahelise projekti Coast4us sisendmaterjalid ja tulemused; 3.8 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused; 3.9 PlanS § 76 lg 1 ja § 76 lg 2 nimetatud isikute poolt jt huvitatud isikute poolt esitatav info ja ettepanekud. 4. Planeeringu koostamisse kaasatavad isikud Planeeringu koostamisse on oodatud panustama kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Kõik, kes avaldavad soovi olla üldplaneeringu koostamisse kaasatud, kaasatakse planeerimisseaduse kohaste sätete alusel. Kõige laiemas tähenduses kaasatakse avalikust planeeringu koostamisse ja antakse ülevaade planeeringu koostamise materjalidest valla veebilehe www.saaremaavald.ee ja/või muu üldplaneeringu koostamise hõlbustamiseks loodava veebilahenduse kaudu. Planeeringu sisulist koostamist korraldab vallavalitsus ja juhib vallaarhitekt. Koostamisel kutsutakse osalema vallavalitsuse, volikogu ja selle komisjoni liikmeid ning osavallakogu liikmed ning kogukonnakogu liikmed. Planeeringu koostamisel tehakse koostööd ja koostamisse kaasatakse PlanS § 76 sätestatud alustel:  Ministeeriumid: o Rahandusministeerium [email protected] o Keskkonnaministeerium [email protected] o Kaitseministeerium [email protected] o Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] o Maaeluministeerium [email protected] o Kultuuriministeerium [email protected]  Ametid: o Maa-amet [email protected] o Keskkonnaamet [email protected] o Muinsuskaitseamet [email protected] o Terviseamet [email protected] o Lennuamet [email protected] o Põllumajandusamet [email protected] o Päästeamet [email protected] o Politsei - ja Piirivalveamet [email protected] o Maanteeamet [email protected] o Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] o Veeteede Amet [email protected] o Veterinaar- ja Toiduamet [email protected]  Naaber-omavalitsused: o Muhu Vallavalitsus [email protected] o Ruhnu Vallavalitsus [email protected]  Muud: o Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] o Elering AS [email protected] o Elektrilevi OÜ [email protected] o Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit [email protected] o AS Kuressaare Veevärk [email protected] o AS Kuressaare Soojus [email protected] Eelloetletud asutuste poolt esitatud ettepanekud (PlanS § 81) lisatakse planeeringu lähteseiskohtade juurde. 5. Planeeringu vormistamine Planeering koostatakse digitaalselt. Planeeringu koostamisel kasutatav tarkavara: planeeringu joonised ESRI ArcGIS, planeeringu seletuskiri koostatakse sobivas tekstiprogrammis.  OTSUS Kuressaare 27. september 2018 nr 1-3/96 Saaremaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Saaremaa vald on moodustunud 12 omavalitsuse – Kuressaare linna, Kihelkonna valla, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla – liitumise tulemusena. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõike 11 kohaselt algatab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestab üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. Saaremaa valla üldplaneeringu koostamise eesmärk on kogu valla territooriumi ruumilist arengut säästvalt ja tasakaalustavalt suunavate põhimõtete ja suundumiste määratlemine. Üldplaneeringu koostamise käigus lahendatakse planeerimisseaduse §-s 75 sätestatud ning Saare maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) määratud ülesanded. Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktist 2 tuleb üldplaneeringu koostamisel läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille eesmärgiks on üldplaneeringu elluviimisega kaasneva tegevuse keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine. Leisi Vallavolikogu 21.04.2008 otsusega nr 10 on algatatud Leisi valla üldplaneeringut täpsustavad teemaplaneeringud: „Ranna piirangu ja ehituskeeluvöönd“, „Puhke- ja virgestusmaad ning haljasalad“ ja „Üldised maakasutustingimused ja elamuehituse põhimõtted“. Teemaplaneeringu „Puhke- ja virgestusalad“ on Leisi Vallavolikogu kehtestanud 17.05.2010 otsusega nr 5, kuid teiste teemaplaneeringute koostamist ei ole alustatud. Kuna uus üldplaneering käsitleb perspektiivis samuti nii antud teemasid kui ka piirkondi, on õigusselguse huvides otstarbekas käesoleva otsusega vastavad üldplaneeringute ja teemaplaneeringute algatamise otsustused kehtetuks tunnistada. Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 31, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõike 11, planeerimisseaduse § 77 lõike 1, § 77 lõike 4, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 2 ning arvestades üldplaneeringute ülevaatamise tulemusi, mis on kinnitatud Saaremaa Vallavolikogu 30.08.2018 otsusega nr 1- 3/88, Saaremaa Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada kogu Saaremaa valla haldusterritooriumit hõlmav üldplaneering (nimetusega: Saaremaa valla üldplaneering), mille eesmärk on kogu valla territooriumi ruumilist arengut säästvalt ja tasakaalustavalt suunavate põhimõtete ja suundumuste välja töötamine. Käesoleva otsuse lisa nr 1 on üldplaneeringu koostamise lähteseisukohad. 2. Algatada Saaremaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 3. Planeeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu (Tallinna 2, Kuressaare 93819, tel 452 5002) ning koostamise korraldaja ja koostaja on Saaremaa Vallavalitsus (Tallinna 10, Kuressaare 93819, tel 452 5000, [email protected]). 4. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse ja selle lisaga on võimalik tutvuda valla kodulehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare, alates otsuse vastuvõtmisest. 5. Avaldada teade üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest maakonnalehes, vallalehes Saaremaa Teataja ja riiklikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 6. Tunnistada kehtetuks Leisi Vallavolikogu 21. aprilli 2008. a otsuse nr 10 punkt 1.1 teemaplaneeringu „Ranna piirangu- ja ehituskeeluvöönd“ algatamise kohta ja punkt 1.3 teemaplaneeringu “Üldised maakasutustingimused ja elamuehituse põhimõtted“ algatamise kohta. 7. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Saaremaa Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tiiu Aro vallavolikogu esimees  Saaremaa valla üldplaneeringu (ÜP) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsus EELNÕU ÜP ja KSH koostamise algataja, ÜP kehtestaja Saaremaa Vallavolikogu [email protected] 452 5002 Saaremaa vald, 93819 Kuressaare linn, Tallinna tn 2 ÜP koostamise korraldaja ning ÜP koostaja Saaremaa Vallavalitsus [email protected] 452 5000 Saaremaa vald, 93819 Kuressaare linn, Tallinna tn 10 Üldplaneeringuspetsialist Marita Kallas [email protected] Keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm [email protected] Vallaarhitekt Mark Grimitliht [email protected] Sisukord Sissejuhatus 3 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja vajalikkus 4 Lühiülevaade Saaremaa valla üldplaneeringu alast ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldusest 5 Looduskeskkond 5 Tehiskeskkond 8 Sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline keskkond 9 Saaremaa valla üldplaneeringu seosed muude strateegiliste planeerimise dokumentidega 11 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eeldatava ajakava 16 Eeldatavalt mõjutatavad isikud, organisatsioonid ja asutused 17 Asjaomaste asutuste seisukohad KSH väljatöötamise kavatsuse kohta 20 Sissejuhatus Saaremaa vald on moodustunud 12 omavalitsuse – Kuressaare linna, Kihelkonna valla, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla – liitumise tulemusena. Koostatav Saaremaa valla üldplaneering käsitleb kogu valla haldusterritooriumit (suurusega 2712 km2) koos piirneva merealaga. Saaremaa valla koosseisus on Saaremaa, Abruka, Vilsandi, Kõinastu ja hulgaliselt teisi väiksemaid meresaari. Saaremaa vald on Eesti suurima territooriumiga omavalitsusüksus, mis on sisuliselt võrdne Saare maakonnaga (st Saare maakonda kuuluvad veel lisaks Muhu saar ja Ruhnu saar). Saaremaa vallas on üks linn – Kuressaare ja 9 alevikku - Aste, Kihelkonna, Kudjape, Kärla, Leisi, Nasva, Orissaare, Salme, Valjala ning 427 küla. Saaremaa valla üldplaneering koostatakse kogu valla haldusterritooriumi kohta. Üldplaneeringu ülesannete lahendamisel käsitletakse valda tervikuna mõõdukalt kahaneva asustusega piirkonnana, kus eesmärgiks on järgida eelkõige väljakujunenud asustusstruktuuri ja täiendada seda hoidlikel põhimõtetel. Üldplaneeringu koostamise tasandil tuleb ajaloos esmakordselt käsitleda Saaremaad tervikliku piirkonnana, kus konkureerivad vallad asendatakse koostoimivate ja üksteist toetavate kogukondadega, et saavutada sidusam ruumiline lahendus. Üldplaneeringu eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke lahendusi, eelistades juba olemasoleva hoonestatud keskkonna tihendamist või otstarbekamat kasutamist. Saaremaa valla üldplaneering ja KSH algatati Saaremaa Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 96. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on kogu valla territooriumi ruumilist arengut säästvalt ja tasakaalustavalt suunavate põhimõtete ja suundumuste välja töötamine. Üldplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilises hindamises kasutatakse rahvusvahelise rannikualade planeerimise projekti Coast4us sisendit ja tulemusi. Nimetatud projekti raames lähtutakse muuhulgas üldplaneeringu eesmärkidest ja ülesannetest, mis puudutavad rannikuala. Projekti raames analüüsitakse ja tuuakse välja võimalikke arengustsenaariume ja teostatakse vajalikke modelleerimisi. Täpne maht ja teostatavad uuringud täpsustuvad projekti jooksul ning üldplaneeringu koostamise protsessi käigus. Üldplaneeringu ja KSH algatamise otsusega ning planeeringu koostamise käigu ja dokumentidega on võimalik tutvuda Saaremaa Vallavalitsuse veebilehel www.saaremaavald.ee. Täiendavat teavet üldplaneeringu ja KSH koostamise korraldamise kohta saab Saaremaa Vallavalitsusest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja vajalikkus Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõike 11 kohaselt algatab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestab üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §-le 32 on keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH hindamise eesmärk (KeHJS § 311) on: arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; edendada säästvat arengut. KSH strateegiliseks planeerimisdokumendiks on koostatav Saaremaa valla üldplaneering. Lähtudes KeHJS § 33 lg 1 punktist 2 tuleb üldplaneeringu koostamisel läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille eesmärgiks on üldplaneeringu elluviimisega kaasneva tegevuse keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine. KeHJS § 33 lg 21 kohaselt korraldatakse planeerimisseaduse mõistes planeeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud korras. Pärast üldplaneeringu ja KSH algatamist koostab üldplaneeringu koostamise korraldaja KSH väljatöötamise kavatsuse. KSH väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande koostamisele. Lühiülevaade Saaremaa valla üldplaneeringu alast ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldusest Looduskeskkond Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja edasine parandamine on Eesti ruumilise korralduse, asustuse, maakasutuse, transpordi, energeetika ja kogu majanduse arengu üks oluline baastingimus. Üldplaneeringu raames on oluline silmas pidada loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamist. Saaremaad mõjutab pikemas perspektiivis enim võimalik meretaseme tõus. IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) kliimastsenaariumite kohaselt võib aastaks 2030 meretase Hiiumaa rannikul tõusta umbes 5 cm, seevastu 2100 aastaks 25-45 cm. Saaremaal on üleujutusohuga seotud riskipiirkondadeks maa-ala Kuressaare linnas ja Nasva alevikus, lisaks Mullutu-Suurlahe ja Linnulahe äärsed alad. Üleujutuse tekkepõhjuseks on rannikualade üleujutamine meretaseme tõusu tõttu. Üldplaneeringu koostamisel tuleks põhjalikult kaaluda ehituskeeluvööndi vähendamise võimalusi ja põhjendatust rannikupiirkondades ja kalda ääres. Valdaval osal Saaremaast on aluspõhi kaetud pinnakatte kihiga. Pinnakatte paksus on Saaremaal väga muutlik (mõnest sentimeetrist alvaritel kuni 122,4 meetrini Sõrve poolsaare ürgorgudes), seevastu keskmine tüsedus kuigi suur ei ole kõikudes enamasti 5- 10 m piires. Saaremaal on teada kokku ligemale kolmkümmend tähelepanuväärset geoloogilist objekti. Kõige silmapaistvam nende hulgas on umbes 2800 aastat tagasi meteoriidi plahvatusest tekkinud Kaali kraater, samuti Vilsandi ja Vaika saarte karstiala ning siluri ajastust pärit Panga, Undva, Pulli ja Kessu pank. Saaremaa geoloogilistest iseärasustest tulenev mõju üldplaneeringule ilmneb eelkõige läbi pinnakatte paksuse, mistõttu enamus saare põhjaveest on tundlik reostuse suhtes. Teine aspekt on rannaalade reljeef. Lauge reljeefiga, mis on valdav Lääne, Lõuna- ja Ida- Saaremaal kaasneb maailamere tõusuga seoses ajas suurenev üleujutuste oht, mida tuleb üldplaneeringu raames silmas pidada. Teisest küljest, pankrannikute levikuga Põhja- Saaremaal kaasneb võimalus teha kaalutletud ettepanekuid ehituskeeluvööndi vähendamiseks, kus sellega ei teki konflikti kaitstavatel loodusobjektidel. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-20216 kohaselt on kõigi Saare maakonna rannikuvee-kogumite seisund halb. Seisuveekogumitest on kesises ökoloogilises seisundis Oessaare laht, teiste seisuveekogumite seisund on hea või väga hea. Kesise ökoloogilise seisundiga 7 vooluveekogud on Irase peakraav, Leisi, Laugi, Lõve, Pidula, Põduste (alamjooks) jõgi. Kõigi nende veekogude heasse seisundisse jõudmine ei ole 2021. aastaks tõenäoliselt saavutatav. Eelmises veemajanduskavas perioodiks 2009-2015 olid kesises ökoloogilises seisundis Põduste, Laugi, Võlupe, Maadevahe ja Lõve jõed, Irase peakraav ja Koigi järv. Seega on vahepealsel ajal halvenenud Oessaare lahe ja Pidula jõe ökoloogiline seisund, seevastu paranenud Võlupe ja Maadevahe jõe ning Koigi järve ökoloogiline seisund. Muhumaad Saaremaast eraldav Väike väin on jagatud tammi poolt kaheks suletud ja omavahel mitte ühenduses olevaks laheks. Väikese väina seisundi parandamise võimaluste uuringu kohaselt oli väina põhjaosa ökoloogiline seisund fütoplanktoni biomassi alusel hea ja lõunaosa kesine. Põhjataimestikul baseeruv hinnang on nii põhja- kui ka lõunapool kesine, põhjaloomastiku puhul oli Väikese väina seisund halvem tammist lõunapool (vastavalt kesine ja hea) ning füüsikalis-keemiliste parameetrite põhjal oli Väikese väina seisund põhjapool tammi parem kui lõunapool (seisund kesine, aga üldfosfori sisaldus lõunapool viitas halvale seisundile). Väikese väina halba seisundit eeldatavalt parandava meetmena on maakonnaplaneeringus kajastatud avad Väikese väina tammis. Vastava uuringu kohaselt suurendaks tammiavade ehitamine tammi lähedal veevahetust 5- 50%. Kaitsmata põhjaveega alad on Saaremaal Karala, Tagamõisa ja Ninase poolsaarel, Kuressaare linnast põhja poole jääv ala kuni Lääne-Saaremaa kõrgustikuni, Tagavere- Randküla piirkond. Nõrgalt kaitstud alad haaravad suurema osa Ida-Saaremaast. Suhteliselt kaitstud ja hästi kaitstud alad on Lääne-Saaremaa kõrgustikul ja Sõrve poolsaarel. Saaremaal on neli põhjaveekogumit. Kõigi põhjaveekogumite seisund on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 andmetel hea. Saare maakonnas võetakse tarbeveeks põhjavett peamiselt Siluri Saaremaa põhjaveekogumist. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumist võetakse vett Kuressaare linnas mineraalveeks. Siluri Saaremaa põhjaveekogumi looduslik veeressurss on 170 555 200 m3/aastas ehk 467 274 m3/ööpäevas. Registreeritud veevõtt puurkaevudest oli 2013. a 4150 m3/ööpäevas. Seega on looduslik põhjaveeressurss kümneid kordi suurem kui veevõtt. Arvestades ühe inimese potentsiaalseks veevajaduseks 120 l/ööpäevas, on registreeritud veevõtt enamasti väiksem haldusüksuse potentsiaalselt veevajadusest. Siiski on mitmeid piirkondi, kus tegelik veevõtt on prognoossest veevajadusest suurem (näiteks endine Kärla, Pihtla, Pöide, Salme ja Torgu vald). Ilmselt on see tingitud leketest, veekadudest, ebatäpsest veearvestusest jm põhjustest. Haldusüksuste looduslik veeressurss on siiski rohkem kui 100 korda suurem nende potentsiaalsest veevajadusest. Põhjavee seisundi kaitseks on maakonnaplaneeringus seatud tingimus, mille kohaselt tuleb nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladele ehitamisel ja majandustegevuse arendamisel kasutada täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks. Maakonnaplaneeringus on seatud tingimus, mille kohaselt tuleb sätestada üldplaneeringuga Kuressaare linna veehaarde toitealal maakasutus- ja ehitustingimused, mis tagavad põhjavee kvaliteedi ja kaitse. Rohelises võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine, korvamine ja ennetamine ning koosluste areng looduslikkuse suunas või pool-looduslike koosluste ekstensiivne põllumajanduslik kasutamine traditsioonilisel viisil. See kõik toetab bioloogilist mitmekesisust ja tagab stabiilse keskkonnaseisundi. Roheline võrgustik täiendab olemasolevat kaitse- ja hoiualade võrgustikku looduslike aladega. Roheline võrgustik on suhteliselt looduslikus seisundis olevate, ekstensiivselt kasutatavate alade seostatult toimiv süsteem, mis aitab hoida looduslikku mitmekesisust ja keskkonna stabiilsust. Roheline võrgustik koosneb suurematest tuumaladest ja neid ühendavatest kitsamatest koridoridest. Võrgustiku tuumaladeks on sobiva pindala ja paigutusega loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtuslikud biotoobid (elupaigad), samuti alad, mis täidavad teatud puhvrirolli väliste keskkonnamõjude suhtes. Tuumalad on omavahel ühendatud koridoridega, milleks on enamasti maastiku joonelemendid – jõeorud, samuti omavahel ühendatud metsaosad ja metsasaared. Koridorid ühendavad struktuuri tervikuks, kus on võimalik liikide levik ja asurkondade genofondi vahetus ning sedakaudu lokaalsete looduskahjustuste korvamine ja mitmekesisuse taastootmine. Olemasolev maakondlik võrgustik toetub üleriigilises planeeringus “Eesti 2010” olevale rohelise võrgustiku kontseptsioonile. Saare maakonnas moodustab rohelise võrgustiku: - Natura 2000 võrgustik, mis koosneb kaitsealadest, hoiualadest ja püsielupaikadest. Koos rahvusvahelise ja rahvusliku tähtsusega tuumaladega moodustavad need võrgustiku tugialad (kõige olulisemad ja tõhusamalt toimivad elemendid); - Mere rand piiranguvööndi ulatuses – üldjuhul 200 m, millele korduva üleujutusega randadel lisandub üleujutatava ala laius. Arvestades saarelisust on mere rand üks tähtsamaid koridore võrgustiku sidususe ja territoriaalse terviklikkuse tagamiseks; - Jõgede ja ojade kaldad piiranguvööndi ulatuses (piiranguvööndi ulatus on üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 100 meetrit, kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 50 meetrit), mis kujutavad endast olulisi saare keskosa rannikuga siduvaid koridore; - Tugialasid ühendav nn mikrovõrgustik, mis valdavalt koosneb metsa-aladest ning pool- looduslikest kooslustest. Arvestades Saaremaale iseloomulikku maastikustruktuuri, kus maastikuüksused on väikesed, ei eristata mikrovõrgustikus koridore, ribastruktuure, ribastruktuuride sõlmesid ja astmelaudu. Mikrovõrgustiku ülesanne on tagada rohelise võrgustiku tugialade vaheline sidusus ja kogu võrgustiku terviklikkus. Üldplaneeringus on oluline arvestada rohelise võrgustiku kontekstis maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmetega. Oluline on pidada silmas, et üldplaneeringuga tuleb fikseerida mere rand piiranguvööndi arvestamise alguspunkt. Loodusväärtust omavad raietest puutumata vanemad metsad (nn põlismetsad), suuremad looduslikus seisundis olevad märgalad, poollooduslikud rohumaad ehk niidud ning puhtaveelised veekogud, mis on maaparandusest rikkumata. Lisaks on väärtuslikud ka väiksema pindalaga looduslikud ja looduslähedased elupaigad ja looduslikud elemendid, mis asuvad põllumajandusmaastikul või muude intensiivse maakasutusega alade sees või vahetus naabruses (väiksemad veekogud, märgalad, metsatukad, põllusaared jne). Väärtuslike maastike loodusväärtus on enamasti seotud kaitstavate loodusobjektidega (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid), mille kaitse on tagatud looduskaitseseadusega. Väärtusliku maastikuna on käesolevas planeeringus sarnaselt maakonnaplaneeringule mõistlik määratletud alad, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Väärtuslike maastike määratlemine maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus on aluseks kaitse, hoolduse ning teatud juhtudel ka taastamise korraldamisel kohalikul tasandil, samuti detail-, üld- ja teemaplaneeringute koostamisel. Kokku on Saare maakonnas määratletud 68 väärtuslikku kultuurmaastikku. Neist maakondliku, potentsiaalse riikliku tähtsusega alasid 9, maakondliku tähtsusega alasid 26 ja kohaliku tähtsusega alasid 33. Väärtuslike maastike register on toodud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" lisas 1. Teemaplaneeringus toodud väärtuslike maastike käsitlus on aluseks üldplaneeringu koostamisel, ja ka keskkonnamõju (strateegilisel) hindamisel. Väärtuslike maastike piire, sisemist struktuuri (miljööväärtuslikud hoonestusalad, vaatamisväärsused jm) ning maakasutustingimusi täpsustatakse üldplaneeringuga. Keskkonnaregistri andmetel (seisuga veebruar 2016) kuulub Saare maakonnas üleeuroopalisse Natura 2000 alade võrgustikku 86 loodusala ja 15 linnuala. Valla üldplaneering ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud ega selleks vajalik. Üldplaneeringuga ei tehta ettepanekut kaitsealade kaitserežiimi algatamiseks, muutmiseks ega lõpetamiseks. Planeeringute koostamisel on Natura aladega reeglina juba varasemalt arvestatud ning negatiivseid mõjusid on püütud vältida või minimeerida. Nii on tööstusalade (sh tuulepargialad) ja infrastruktuuriobjektide rajamisel enamasti Natura alade läbimist välditud või minimeeritud. Natura alad ja -liigid on siseriiklikult kaitstud looduskaitseseaduse alusel kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade kaudu. Iga kaitseala kohta on koostatud/koostamisel kaitse- eeskiri ja kaitsekorralduskava. Tehiskeskkond Saaremaa valla tehniliste infrastruktuuride hulka kuuluvad teed, sadamad, joogi- ja reovee ning kaugküttesüsteemid, elektri- ja sidevõrgud, maaparandussüsteemid ja tuletõrje veevõtukohad. Koostatava üldplaneeringu ning KSH raames on oluline määratleda tehnilise infrastruktuuri arengusuundumused ning hinnata arendamisega kaasnevaid mõjusid nii loodus- kui ka sotsiaalmajanduslikule keskkonnale. Planeerimisel ja mõju hindamisel arvestada tsentraalne veevarustussüsteemi ja soojavarustussüsteemi arengu suundadega. KSH käigus tuleb tagada keskkonnanõuetele ja säästliku arengu põhimõtetele vastav jäätmemajandus. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata teede võrgule, Kuressaare lennuväljale, sadamatele (sh väikesadamatele ja avalikele lautrikohtadele ja juurdepääsude tagamisega neile), elektriühendustele jmt. Maapiirkondade väiksemate ühisveevärkide (Audla, Veere jms) seisund on pigem keskpärane või halb, sest süsteemid vajavad renoveerimist. Kuressaare linna ühisveevärgi veehaardele veehoiuala moodustamise kohta on 2008 teostatud uuring, mis toob välja konkreetsed ettepanekud nii Unimäe kui ka Tõlli-Ansi veehaarde sanitaar- kaitsealal ja veehoiualal. Tõlli-Ansi veehaare ja selle 200-meetrine sanitaarkaitseala paiknevad nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus valitsevad keerulised hüdrogeoloogilised tingimused. Kogu põhjaveekihi toitumine toimub 5 kuni 10 km kaugusel veehaardest põhja pool alvaritel ja Anepesa ning Kaarmise karstialadel. Põhjaveevarude hindamisel määrati hüdrogeoloogiliste arvutustega veehaarde veehoiuala (veehaarde toiteala), kus majandustegevus võib mõjutada põhjavee kvaliteeti. See on piirkond, mis ulatub kohati rohkem kui kaks km kaugusele veehaardest põhja poole ja ligi 800 m lõuna poole, ja haarab lääne-loode osas, kus ühinevad Karida ja Kaarmise peakraavid, ka tükikese Karida küla maid. Valdavalt on tegemist eramaadega, kus hetkel majandustegevust ei toimu või see on aegade jooksul vaibunud, kuid maaomanike soovid võiva aegade jooksul muutuda ning tekitada siis probleeme. Unimäe piirkonnas on tarbitava, Kuressaare-Paadla veekihi kvaliteet moodustunud keerulistes hüdrogeoloogilistes tingimustes. Ühelt poolt sõltub see infiltreeruvatest sademetest ja teiselt poolt soolaka merevee ning sügavamate veekihtide vee koosmõjust. Unimäe veehaarde puhul näitavad keemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate suured muutused veekihi seotust sügavamate soolakate veekihtidega ja nõrka kaitstust maapealse reostuse eest. Seega on igasugune ettearvamatu käitumise tagajärjel tekkinud avariil veehaardele halvad tagajärjed. Tehnilist taristut tuleb vallas arendada arvestades ettevõtjate ja elanikkonna vajadusi. Ettevõtjaid enamasti enam ei rahulda nõukogude ajast jäänud tootmishoonete kohandamine, vaid soovitakse kaasaegseid ja funktsionaalseid hooneid koos kaasaegse tehnilises taristuga – elektrivarustuse, lairibaühenduse, vee ja kanalisatsiooniga. Kanalisatsioon suhestub üldplaneeringu kontekstis eelkõige tiheasustusaladega. Tiheasum on üldplaneeringuga eristatav ja piiritletav kompaktse asustusega maa-ala, mis hõlmab olemasolevat hoonestatud ala. Linnalise asustusega ala võib sisaldada üht või mitut tiheasumit. Tiheasumi ruumiline struktuur täpsustatakse üldplaneeringute koostamise käigus, kasutades ruumimudelit (näiteks on tiheasumiga määratud territooriumil vajalik tagada ühisveevärgi ja tsentraalse kanalisatsiooni teenus). Lisaks on kanalisatsioonitemaatikat oluline silmas pidada seoses põhjavee kaitstusega. Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladele ehitamisel ja majandustegevuse arendamisel tuleb näha ette kasutada täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks, rakendades eelkõige kaasaegsete vesivarustus ja kanalisatsioonisüsteemide rajamist. Üldplaneeringu raames tuleb sellest lähtuvalt vaadata üle ka ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni piirkonnad ning teha ettepanekud nende kaotamiseks seal, kus kriitilist elanike arvu pole või ÜVK ala on perspektiivitu võimaldamaks elanikel taotleda nõuetekohase reoveekäitluse edendamiseks rahalisi vahendeid hajaasustusprogrammist. Sademetevee temaatika võib osutuda üldplaneeringu kontekstis asjakohaseks üleujutusaladel, kus tuleks ette näha sademetevee hajumist ja ära juhtimist soodustavaid lahendusi. Väiksemal skaalal on sademetevee ära juhtimise temaatika lahendatav detailplaneeringu või ehitusprojektiga. Tänapäevase jäätmehoolduse eelduseks on elanikele ja ettevõtetele mugava ja käepärase jäätmekäitlustaristu olemasolu. Korraldatud jäätmevedu eeldab heas seisundis juurdepääsuteid kasutuses olevatele kinnistutele ning kehtestab erinevad nõuded tiheasutusalal ja hajaasustusalal asuvatele kinnistutele. Jäätmete liigiti kogumise kohustus eeldab mugavaid jäätmete äraandmise võimalusi avalike konteinerite ja (mehitamata) jäätmejaamade näol, mis on jäätmevaldajale piisavalt lähedal. Valla saareline asukoht tingib vajaduse kokku kogutud jäätmete maksimaalseks taaskasutamiseks valla territooriumil, et vältida jäätmete mandrile transportimise vajadust. KSH käigus tuleb arvestada eeltoodud tingimustega, et vältida jäätmetest tulenevat keskkonnariski ja tagada jäätmehoolduse edasiarendamine Saaremaa vallas. Sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline keskkond Saaremaa valla elanike arv 01.02.2018 seisuga on 31 813, elanike arv on mõõdukalt kahenev, kuid ka elanike arvult on Saaremaa suurim vald Eestis. Saaremaa valla elanike arv moodustas Saare maakonna elanike arvust 93,8%. Üldine rahvastiku dünaamika viitab kogu maakonna servaalade ääremaastumisele ning Kuressaare lähiümbruses endises Kaarma vallas toimuvale ees- ja valglinnastumisele. Üldise kahanemise foonil koondub rahvastik, eriti selle noorem ja tegusam osa enam Kuressaare linna lähiümbrusse. 2017 toimunud haldusreformi üheks eesmärgiks oli siduda tervikuks juba orgaaniliselt toimiv elukorraldus. Moodustunud Saaremaa vald on üks toimepiirkond, mille keskuseks ja arengumootoriks on Kuressaare linn. Piirkondlike üksustena on Saaremaa vallas moodustatud 10 osavalda (Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Salme, Torgu, Valjala) ja üks kogukond (Lääne-Saare). Osavalla/kogukonna eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. Osavalla/kogukonna elanike esinduskoguks on osavallakogu/kogukonnakogu, kes aitab kujundada arvamusi ja anda piirkonna elanike tagasisidet otsustusorganitele. Üldplaneeringuga ei muudeta juba väljakujunenud asustusstruktuuri. Üldplaneeringus seatud tingimused peavad soosima ka väljaspool tiheasutusalasid rajada uusi eluasemekohti ning arendada ettevõtlust, et takistada väljarännet maalisest piirkonnast. Eesmärk on olemasoleva hajaasustustruktuuri säilitamine ja linnaruumi kompaktsuse tõstmine. Saaremaa valla ettevõtlus on seni arenenud ilma ettevalmistatud tööstus- ja logistikaaladeta. Ka ettenähtavas tulevikus puudub vajadus uute suuremate tööstusalade järele. Siiski ei rahulda ettevõtjaid enamasti enam nõukogude ajast jäänud tootmishoonete kohandamine, vaid soovitakse kaasaegseid ja funktsionaalseid hooneid. Samuti võivad tööstusalade arengule takistuseks saada puudujäägid tehnilises taristus – elektrivarustus, lairibaühendus, vesi- ja kanalisatsioon. Tehnilist taristut tuleb Saaremaa valla arendada arvestades ettevõtjate vajadusi. Saaremaa vallas on oluline luua eeldused sotsiaalse infrastruktuuri säilitamiseks ning arendamiseks. Üldplaneeringu koostamise ning KSH raames tuleb hinnata sellega kaasnevaid mõjusid, sh teenustevõrgu optimaalsust, puhke- ja virgestusalade piisavust ning kujundada ühistegevust soosiv avalik ruum. Saaremaa valla üldplaneeringu seosed muude strateegiliste planeerimise dokumentidega Lähtematerjalid üldplaneeringu koostamisel on: - seadused ja nende alusel kehtestatud muud õigusaktid, sh riiklikud strateegilised arengut suunavad dokumendid; - Saare maakonnaplaneering 2030+ koos lisadega (teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ja Saaremaa maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering) http://www.maavalitsus.ee/saare- maakonnaplaneering ; - koostamisel olev valla arengukava ja koostamisel olev maakonna arengustrateegia koos selleks teostatavate uuringutega https://www.saaremaavald.ee/arengukavad2 ; - koostamisel olev Eesti mereala planeering http://mereala.hendrikson.ee/; - lepingu alusel valla poolt kasutatavad digitaalsed andmed, avaandmed ja valla geoinfosüsteemis olevad ruumiandmed; - rahvusvahelise projekti Coast4us sisendmaterjalid ja tulemused; - keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused; - PlanS § 76 lg 1 ja § 76 lg 2 nimetatud isikute poolt jt huvitatud isikute poolt esitatav info ja ettepanekud; - Saaremaa valla territooriumil seni kehtivad üldplaneeringud ja üldplaneeringute ülevaatamise tulemused https://www.saaremaavald.ee/et/uldplaneering: - Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 26.01.2012 otsusega nr 1 ja Kaarma Vallavolikogu 25.01.2012 määrusega nr 1). Ühisplaneering hõlmab Kuressaare linna ja endise Kaarma valla lõunaosa külasid: Nasva, Mändjala, Keskranna, Laheküla, Unimäe, Sikassaare, Upa, Tahula, Mõisaküla, Lilbi, Vaivere, Vatsküla, Kasti, Muratsi, Praakli, Kudjape. Ühisplaneeringu koostamisel on läbiviidud keskkonnamõju strateegiline hindamine Consultare OÜ ja OÜ Hendrikson ja Ko poolt. - Kaarma valla üldplaneering (kehtestatud Kaarma Vallavolikogu 07.07.2010 määrusega nr 9). Üldplaneering hõlmab endise Kaarma valla alasid, mis jäävad Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu alast välja. Ühisplaneeringu koostamisel on läbiviidud keskkonnamõju strateegiline hindamine (koostaja Andres Tõnisson). - Kihelkonna valla üldplaneering (kehtestatud Kihelkonna Vallavolikogu 26.05.2010 määrusega nr 8). Kihelkonna valla üldplaneeringus käsitletakse endise Kihelkonna valla territooriumi. Kihelkonna valla üldplaneeringu koostamisel on läbiviidud Consultare OÜ poolt keskkonnamõju strateegiline hindamine.  - Kärla valla üldplaneering (kehtestatud Kärla Vallavolikogu 21.03.2006 määrusega nr 8). Kärla valla üldplaneeringus käsitletakse endise Kärla valla territooriumi. - Laimjala valla üldplaneering (kehtestatud Laimjala Vallavolikogu 26.03.2010 otsusega nr 1-1/4). Laimjala valla üldplaneeringus käsitletakse endise Laimjala valla territooriumi. - Leisi valla üldplaneering (kehtestatud Leisi Vallavolikogu 19.12.2000 määrusega nr 25). Leisi valla üldplaneering hõlmab endise Leisi valla territooriumit ulatuses, mis jääb välja Paaste ja Soela puhkepiirkondade üldplaneeringutest. - Paaste puhkepiirkonna üldplaneering (kehtestatud Leisi Vallavolikogu 20.11.2001 määrusega nr 21). Paaste puhkepiirkonna üldplaneering hõlmab Paaste teest ja Orissaare-Leisi-Mustjala teest läänepoole jäävat osa endisest Leisi valla territooriumist. - Soela puhkepiirkonna üldplaneering (kehtestatud Leisi Vallavolikogu 20.11.2001 määrusega nr 21). Soela puhkepiirkonna üldplaneering hõlmab Soela külas asuvaid järgmisi katastriüksusi: Sadama, Soolalao, Soela, Kivisilla, Tamme, Kaasiku, Pärna, Soelaranna, Uue-Kadariku, Kadriku, Laane, Mädege, Johanna, Priidu, Mardimetsa, Jaani, Vahtra, Peetri, Mereääre, Viru, Mäealuse, Mäe, Aaviku, Uue-Lepiku, Niidi, Uhari, Maripuu, Saare, Sihi, Villemi, Turu, Pihlaka, Pärna, Kalju, Järve, Andruse, Endriku, Maripuu, Penu, Simmu, Nõmmela, Kontori, Jaani jt. - Leisi valla teemaplaneering „Puhke- ja virgestusmaad ja haljasalad“ (kehtestatud Leisi Vallavolikogu 17.05.2010 otsusega nr 5), mis on koostatud Leisi üldplaneeringu täpsustamiseks. - Lümanda valla üldplaneering (kehtestatud Lümanda Vallavolikogu 21.08.2008 määrusega nr 66). Lümanda valla üldplaneeringus käsitletakse endise Lümanda valla territooriumi. Lümanda valla üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille koostas OÜ Hendrikson ja Ko. - Ninase poolsaare üldplaneering (kehtestatud Mustjala Vallavolikogu 23.01.2004 otsusega nr 7). Ninase poolsaare üldplaneering hõlmab endise Mustjala valla territooriumit Ninase poolsaarel ja Tõlli-Mustjala-Tagaranna tee lähiümbrus kuni Orissaare-Leisi- Mustjala teeni. - Mustjala valla külade üldplaneering (kehtestatud Mustjala Vallavolikogu 29.04.2011 otsusega nr 14). Mustjala valla külade üldplaneering hõlmab seda osa endise Mustajala valla territooriumist, mida ei ole käsitletud Ninase poolsaare üldplaneeringus. Mustjala valla külade üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mille koostas ERKAS Pärnu Instituut OÜ. - Orissaare valla rannaala osaüldplaneering (kehtestatud Orissaare Vallavolikogu 12.10.2005 otsusega nr 141). Orissaare valla rannaala osaüldplaneering käsitleb endise Orissaare valla rannaalasid 3 km ulatuses tavalisest veepiirist ja Kõinastut. - Orissaare aleviku ja sisemaa üldplaneering (kehtestatud Orissaare Vallavolikogu 21.12.2009 otsusega nr 13). Üldplaneering käsitleb Orissaare alevikku ja hõlmab endise Orissaare valla sisemaa osa, mida Orissaare valla rannaala osaüldplaneeringus ei ole kajastatud. Orissaare aleviku ja sisemaa üldplaneeringu koostamisel on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille on koostanud OÜ Consultare.  - Pihtla valla rannalade üldplaneering (kehtestatud Pihtla Vallavolikogu 13.10.2005 määrusega nr 6). Pihtla valla rannikualade üldplaneering käsitleb endise Pihtla valla rannikuala (orienteeruvalt Kuressaare - Püha - Masa maanteest lõunapoole jääv ala). - Pöide valla üldplaan (kehtestatud Pöide Vallavolikogu 28.05.1999 määrusega nr 44). Pöide valla üldplaanis on käsitletud kogu endist Pöide valda. - Pöide valla teemaplaneering „Puhke-, virgestus- ja haljasalad“ (kehtestatud Pöide Vallavolikogu 16.06.2016 määrusega nr 9). Teemaplaneering on kehtestatud Pöide üldplaani täpsustamiseks seoses puhke- ja virgestusalade määramisega. - Salme valla rannaalade osaüldplaneering (kehtestatud Salme Vallavolikogu 22.09.2003 määrusega nr 16). Salme valla rannaalade üldplaneeringus on märgitud, et planeeritud alaks loetakse kokkuleppeliselt 600 meetri laiust ala tavaliselt veepiirist, planeeringuala laieneb planeeringu seisukohalt oluliste objektide ja alade piire järgides. - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneering (kehtestatud Salme Vallavolikogu 20.12.2010 otsusega nr 28). Üldplaneering käsitleb ala, mis jäi välja Salme rannaalade osaüldplaneeringust. Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu koostamisel on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille koostas OÜ Consultare. - Torgu rannaalade osaüldplaneering (kehtestatud Torgu Vallavolikogu 30.01.2006 määrusega nr 1-1/2). Ka Torgu rannaalade osaüldplaneeringus on planeeritavaks maa- alaks kokkuleppeliselt 600 meetri laiune ala tavaliselt veepiirist, planeeringuala laieneb planeeringu seisukohalt oluliste objektide ja alade piire järgides. - Torgu valla sisemaa osaüldplaneering (kehtestatud Torgu Vallavolikogu 18.09.2009 otsusega nr 1-1/25). Üldplaneering käsitleb ala, mis jäi välja Torgu rannaalade osaüldplaneeringust. Torgu valla sisemaa osaüldplaneeringu koostamisel on läbiviidud keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille koostas OÜ Consultare. - Valjala valla üldplaneering (kehtestatud Valjala Vallavolikogu 07.06.2011 määrusega nr 6). Valjala valla üldplaneeringus käsitletakse endise Valjala valla territooriumi. Valjala valla üldplaneeringu koostamisel on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille koostas Osaühing Alkranel. Saaremaa valla üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju Vastavalt KeHJS-le peab KSH selgitama, kirjeldama, ja hindama Saaremaa valla üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, võttes arvesse üldplaneeringu eesmärke ja Saaremaa valla territooriumit ning selle paiknemist. Üldplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: - kõik PlanS § 75 sätestatud ülesanded sh järgmised täpsustatud ülesanded: - analüüsitakse uute elamualade planeerimise vajalikkust koostoimes juba varem kavandatud elamualadega, võttes seejuures arvesse rahvastiku prognoose; - analüüsitakse asustusstruktuuri, määratakse tiheasustusalad ja maalised piirkonnad, käsitletakse ehitustingimuste määramist; käsitletakse erinevate piirkondade ühendusi Kuressaare kui valla keskusega ning sellest tulenevate vajadusetega nii ruumilise planeerimise aspektist kui ka infrastruktuurist lähtuvalt; - analüüsitakse kehtivates üldplaneeringutes määratud miljööväärtuslike alade olemust ning uute alade määramise vajadust; - käsitletakse uute tööstusalade planeerimise otstarbekust, kaardistades esmalt olemasolevad alad koos neile lisandväärtuse andmise võimaluste välja selgitamisega; analüüsitakse detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramise põhimõtteid ning määratletakse vastavad alad; - modelleritakse üleujutusala piir ning analüüsitakse ranna ja kalda ehituskeeluvööndi kulgemist ning tehakse ettepanekuid ehituskeeluvööndi muutmiseks; - käsitletakse maakorralduslike toimingute teostamist mahus, mis on üldplaneeringus vajalik; kaardistatakse olemasolevad puhkealad jm rekreatsiooniobjektid ja analüüsitakse uute objektide kavandamise vajalikkust; - käsitletakse keskkonnakaitse ja keskkonnahoiu seisukohast olulisi küsimusi; seatakse üldised liikluskorralduse põhimõtted erateede avalikuks kasutamiseks määramisel; - kaardistatakse olemasolevad sadamad, sh väikesadamad, ja avalikud lautrikohad, analüüsitakse sadamate ja avalike lautrikohtade planeerimise vajadust; - analüüsitakse olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimise võimalikkust ja vajadusel määratletakse vastavad asukohad (näiteks motostaadionile). - käsitletakse Saare maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) määratud ülesandeid sh järgmised täpsustatud ülesanded: - täpsustatakse Saare maakonnaplaneeringu 2030+ määratletud rohevõrgustiku, väärtuslike põllumaade ja väärtuslike maastike temaatikat; - kaardistatakse Saare maakonnaplaneeringu 2030+ lisas määratud elektrituulikute arendusalad ja arenduspiirkonnad ning käsitletakse üksikute tuulikute rajamist. KSH aruande koostamisel peab arvesse võtma: olemasolevaid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat; Saaremaa valla üldplaneeringu kui strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit; seda, missugusel määral saab mitmekordse hindamise vältimiseks teatavaid küsimusi täpsemalt hinnata strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamise erinevatel tasanditel. Arvestades planeeringuala paiknemist, varasemaid piirkonnas läbi viidud uuringuid (sh kehtivaid üldplaneeringuid ja koostatud KSH aruande tulemusi arvestades) ja analüüse ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju, mis võib olla piiriülene. Piiriülene mõju tähendab ainult riigipiiri ületavat või ületada võivat mõju, mille kohta näeb seadus ette eraldi rahvusvahelise menetluse. Valla ja maakonna piire ületada võivaid mõjusid tuleb käsitleda vastavalt konkreetse mõju ruumilisele ulatusele. KSH aruande tulemusel pakkuda välja konkreetsed leevendusmeetmed ja soovitused, mida peab arvestama üldplaneeringu koostamisel ja valla elu arendamisel, säilitades seejuures võimalikult hea loodus- ja elukeskkonna. Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda mõjusid, mida tuleb töö käigus hinnata. KSH aruanne peab sisaldama kõiki KeHJS ette nähtud kohustuslikke teemasid. KSH käigus hinnatakse üldplaneeringust tulenevaid strateegilisi keskkonnamõjusid keskkonnakomponentide lõikes: 1) Looduskeskkond, sh: - rohevõrgustik ja selle toimimine; - kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad); - ranna kaitse eesmärgid (sh üleujutusalad ning ranna- ja kalda ehituskeeluvööndid ning nende muutmine); - väärtuslikud maastikud; - mereala sh objektide, mille teenindamiseks või toimimise tagamiseks on vaja muuta rannajoont, teha süvendus- või kaadamistöid mere põhjas või paigaldada tahkeid aineid mere põhja, mõju; - kliimamuutustest tulenevad võimalikud mõjud; 2) Tehiskeskkond, sh: - tehniline taristu, sh veevarustus ja kanalisatsioon; - maakasutus (erinevate juhtotstarvetega alade paiknemine ja nende mõjud); - Liikluskorraldus, sh kergliiklusteede ja planeeringuala läbivad maanteed ning kavandatavate tegevuste mõju teedele ja liiklusohutusele; - taastuvenergeetika (sh tuulikupargid, üksiktuulikud, päikeseenergia objektid); - eriobjektidele, näiteks motostaadion, asukoha leidmine; 3) Sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline keskkond, sh: - Inimese tervis (lähtudes joogivee ja välisõhu, sh müra, tolm, seisundist); - Sotsiaalne infrastruktuur (sh puhke- ja virgestusalad); - Ettevõtlus; - Väärtuslikud põllumajandusmaad ning nende säilimine; - Piirkondade identiteet ja kultuuripärand; - Miljööväärtuslikud alad ning väärtuslikud maastikud ja vaated. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eeldatava ajakava Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamine toimub paralleelselt, seepärast on ka ajakava pandud paika ühiselt. Üldplaneeringu koostamine on pikaajaline protsess, mistõttu ei ole võimalik täpset ajakava esitada – esitatud on orienteeruv tegevuste ajakava. Üldplaneeringu ja KSH etapp Aeg Üldplaneeringu ja KSH algatamine September 2018 Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH Oktoober- november 2018 väljatöötamiskavatsuse kohta ettepanekute küsimine Esitatud ettepanekute läbivaatamine, üldplaneeringu Detsember 2018- jaanuar 2019 lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse täiendamine s.h lisauuringute koostamise vajaduse selgitamine Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH Jaanuar 2019 väljatöötamiskavatsuse avalikustamine veebilehel KSH aruande koostaja väljaselgitamine (hange) Detsember 2018 Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu koostamine s.h Jaanuar 2019- detsember 2019 lisauuringute koostamine Üldplaneeringu ja KSH aruande tutvustamine volikogule Jaanuar 2020 Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikustamine Veebruar- märts 2020 Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku Aprill 2020 väljapaneku tulemuste avalik arutelu Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute Mai 2020 sisseviimine Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu Juuni- juuli 2020 kooskõlastamine ja arvamuse küsimine Kooskõlastamise tulemuste analüüs ja ettepanekute August 2020 sisseviimine ning vajadusel uuesti kooskõlastamiseks esitamine Üldplaneeringu ja KSH aruande esitamine volikogule September- oktoober 2020 vastuvõtmiseks Üldplaneeringu ja KSH aruande avalik väljapanek ja Oktoober – november 2020 avalik arutelu Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute Detsember 2020 sisseviimine ja arvestamine Üldplaneeringu esitamine heakskiitmiseks Jaanuar 2021 Üldplaneeringu kehtestamine ja üldplaneeringu Aprill 2021 kehtestamisest teatamine Eeldatavalt mõjutatavad isikud, organisatsioonid ja asutused Eeldatavalt mõjutatavad Võimalik mõju/võimalik huvi Teavitamise viis isikud, organisatsioonid ja asutused Saaremaa Vallavalitsus ja Kohaliku arengu edendaja ja Osaleb protsessis nii Volikogu tasakaalustatult avalike huvide üldplaneeringu kaitsja koostajana kui ka KSH osapoolena ning on kursis KSH läbiviimisega Rahandusministeerium Ruumilise planeerimise Teavitatakse valdkonna eest vastutab elektrooniliselt riigihalduse minister ja endiste maavalitsuste ülesanded on delegeeritud Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna vastavatele talitustele, kelle kohustus on suunata tasakaalustatult maakonna arengut Keskkonnaministeerium Keskkonnakaitse kõrge taseme Teavitatakse tagamine elektrooniliselt Kaitseministeerium Riigikaitse ja julgeolek Teavitatakse elektrooniliselt Majandus- ja Ettevõtlust soosiva keskkonna Teavitatakse Kommunikatsiooniministeerium kujundamine, üleriigiline elektrooniliselt transpordiühenduste koordineerimine, infrastruktuuri objektide arengu toetamine Maaeluministeerium Eesti maaelu, põllu- ja Teavitatakse kalamajanduse arengu elektrooniliselt kujundamine Kultuuriministeerium Rahvusliku identiteedi Teavitatakse säilitamine ning elujõulise elektrooniliselt kultuuriruumi tagamine ja arengu Maa-amet Riigi omandis oleva maa Teavitatakse valitseja. Huvi riigimaade ja elektrooniliselt  maardlate alade planeerimise vastu Keskkonnaamet Riigi keskkonnakasutamise, Teavitatakse looduskaitse jmt poliitika elektrooniliselt elluviija Muinsuskaitseamet Muinsuskaitsetöö korraldamine, Teavitatakse riikliku järelevalve teostamine elektrooniliselt mälestiste ja muinsuskaitsealade üle Terviseamet Rahva tervise ja hea Teavitatakse elukeskkonna jaoks oluliste elektrooniliselt tingimuste ja arengute suunamine Lennuamet riigi majanduspoliitika elluviija Teavitatakse tsiviillennunduse valdkonnas ja elektrooniliselt ohutuse tagamine lennunduse Põllumajandusamet Maaparandusalase tegevuse Teavitatakse koordineerija, väärtuslike elektrooniliselt põllumajandusmaade kaitse tagamine Päästeamet Turvalise elukeskkonna Teavitatakse kujundamine ja tagamine elektrooniliselt Politsei ja Piirivalveamet Sisejulgeoleku tagamine Teavitatakse elektrooniliselt Maanteeamet Teehoiu korraldamine ja Teavitatakse tingimuste loomine ohutuks elektrooniliselt liiklemiseks riigimaanteedel Tehnilise Järelevalve Amet Elektroonilise side arendamine, Teavitatakse tööstusohutuse tagamine jmt elektrooniliselt Veeteede Amet Merenduse areng ja ohutu Teavitatakse veeliikluse tagamine elektrooniliselt Veterinaar- ja Toiduamet Tarbijaskonnale ohutu, tervisliku Teavitatakse ja kvaliteetse toidu tootmine jmt elektrooniliselt ning põllumajanduslike loomadega seonduv Naaberomavalitsused (Muhu ja Naaberomavalitsuste huvide Teavitatakse Ruhnu vald) kaitse ja arendamine elektrooniliselt Valitsusvälised Avaliku huvi esindaja Teavitatakse keskkonnaorganisatsioonid ja keskkonnavaldkonnas elektrooniliselt kodanikuühendused (Eesti Keskkonnaühenduste Koda)  Riigimetsa Majandamise Metsamajandamise sh Teavitatakse Keskus maakasutuse, korralduse elektrooniliselt looduskaitse jmt seonduv, Elering AS Teenuse pakkumine ja Teavitatakse teenusega seotud taristu elektrooniliselt rajamine Elektrilevi OÜ Teenuse pakkumine ja Teavitatakse teenusega seotud taristu elektrooniliselt rajamine Eesti Infotehnoloogia ja Teenuse pakkumine ja Teavitatakse Telekommunikatsiooni Liit teenusega seotud taristu elektrooniliselt rajamine AS Kuressaare Veevärk Teenuse pakkumine ja Teavitatakse teenusega seotud taristu elektrooniliselt rajamine AS Kuressaare Soojus Teenuse pakkumine ja Teavitatakse teenusega seotud taristu elektrooniliselt rajamine Eesti Erametsaliit ja MTÜ Metsaomanike Teavitatakse Saaremaa Metsaühing esindusorganisatsioon, kes on elektrooniliselt palunud ennast üldplaneeringu koostamisse kaasata Osavallakogud (Kihelkonna, Eeldatava mõjupiirkonna Teavitatakse Laimjala, Leisi, Mustjala, elanike esindajad elektrooniliselt esimehi Orissaare, Pihtla, Pöide, Salme, Torgu, Valjala) ja Lääne-Saare Kogukonnakogu Saaremaa valla elanikud Eeldatava mõjupiirkonna Teavitatakse elanikud maakonna lehes Saarte Hääl, Saaremaa valla ettevõtted Eeldatava mõjupiirkonna vallalehes Saaremaa ettevõtted Teataja ning riiklikus väljaandes Ametlikud Laiem avalikkus Erinev võimalik huvi Teadaanded. Lisaks ka Saaremaa valla veebilehel www.saaremaavald.ee Eelpool nimetatud kaasatavate valim ei ole lõplik, seda täiendatakse ja korrigeeritakse üldplaneeringu ja kaasamistegevuse käigus. Asjaomaste asutuste seisukohad KSH väljatöötamise kavatsuse kohta Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamiskavatsus saadetakse kõigile peatükis „Eeldatavalt mõjutatavad isikud, organisatsioonid ja asutused“ loetletuile. Saaremaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus kiideti heaks Saaremaa Vallavalitsuse … istungil.  Rahandusministeerium 19.10.2018 nr 5-2/7143-1 [email protected] Saaremaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitamine ning ettepanekute tegemiseks üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu edastamine Saaremaa Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 96 algatati Saaremaa valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Saaremaa Vallavalitsus soovib üldplaneeringu koostamisel teha Teiega koostööd ja kaasata Teid planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõigete 1 ja 2 alusel. Edastame Teile viidatud Saaremaa Vallavolikogu otsuse koos üldplaneeringu koostamise lähteseisukohtadega ja Saaremaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsuse eelnõu. Eelnevast tulenevalt soovime Teiepoolseid ettepanekuid vastavalt PlanS § 81 lõikele 1 üldplaneeringu koostamise lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta hiljemalt 12. detsembriks 2018. Edukale koostööle lootma jäädes (allkirjastatud digitaalselt) Mart Mäeker Abivallavanem Lisad: Saaremaa Vallavolikogu 27.09.2018 otsus nr 96 Saaremaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu Marita Kallas, 452 5095 [email protected] Tallinna 2, Kuressaare 93819 / 452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Monday, October 29, 2018 2:59 PM To: VA_eva <[email protected]>; Lennuamet <[email protected]>; TJA - Avalik <[email protected]>; MNT Teed <[email protected]>; Info <[email protected]> Subject: Saaremaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitamine ning ettepanekute tegemiseks üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu edastamine Meie 29.10.2018 nr 1.10-17/18-0459/8851 Tere Edastan Saare Vallavolikogu kirja Saaremaa valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsuse kohta. Palun ettepanekuid/arvamusi lähteseisukohtadele hiljemalt 3. detsembriks k.a. Juhul, kui vastate otse pöördujale, palun saatke vastus teadmiseks ka MKMile aadressil [email protected]. Lugupidamisega Eda Paju RAMi ühisosakonna haldustalitus 639 7610; [email protected]