Saaremaa Vallavalitsus,
Keskkonnainspektsioon,
Riigimetsa Majandamise Keskus, 15.10.2018 nr 7-16/18/16763
Veeteede Amet
Kasti maastikukaitseala kaitse-eeskirja
muutmise otsuse kättetoimetamine
Austatud ees- ja perekonnanimi või ametinimetus
Teavitame Teid, et Eesti Vabariigi valitsus kinnitas 04.10.2018 määrusega nr 88 Kasti
maastikukaitseala kaitse-eeskirja.
Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 09.10.2018, 1 ning see jõustub 19.10.2018.
Edastame Teile kinnitatud kaitse-eeskirja koos seletuskirja ja kaardiga. Kaitse-eeskirja,
seletuskirja ja kaardiga ning muutunud Kasti lahe hoiuala kaardiga saab tutvuda ka Riigi Teataja
kodulehe vahendusel (www.riigiteataja.ee).
Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi või soovite konkreetseid
käitumisjuhiseid, siis palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja
kontaktisikuks on kaitse planeerimise spetsialist Gunnar Raun (tel 457 6442, e-post
[email protected]).
Kasti maastikukaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname,
et aitate kodumaa väärtusi hoida.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Nele Saluveer
juhtivspetsialist
kaitse planeerimise büroo
Lisad:
1) Kasti MKA kaitse-eeskiri 4-l lehel;
2) Kasti MKA seletuskiri 19-l lehel;
3) Kasti MKA kaart.
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Sama: Laugi Jahiselts, Pihtla Jahiselts, osaühing Saare Veisekasvatus, Henri Tabri; Kerli Aus,
Kermo Aus, Andrus Bork
Gunnar Raun 457 6442
[email protected]
2 (2)
Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 19.10.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge: RT I, 09.10.2018, 1
Kasti maastikukaitseala kaitse-eeskiri1
Vastu võetud 04.10.2018 nr 88
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse§ 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kasti maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Kasti maastikukaitseala2(edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
1) pärandkultuurmaastikku, rändel peatuvate linnuliikide elupaiku ja elustiku mitmekesisust;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku
ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on veealused
liivamadalad (1110)3, liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), väikesaared ning
laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede
kasvualad – 6210), sinihelmikakooslused (6410), liigirikkad madalsood (7230) ning puiskarjamaad (9070);
3) kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse
kohta (ELT L 20, 26.01.210, lk 7–25) nimetab I lisas, ning I lisas nimetamata rändlinnuliike ja nende elupaiku.
Need liigid on sookurg (Grus grus), hallhani (Anser anser) ja sõtkas (Bucephala clangula);
4) kaitsealuseid liike emaputke (Angelica palustris), liht-randpunga (Samolus valerandi), randtarna
(Carex extensa), rand-soodaheina (Suaeda maritima), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), randtiiru (Sterna
paradisaea), vööt-põõsalindu (Sylvia nisoria), viuparti (Anas penelope) ja punajalg-tildrit (Tringa totanus) ning
nende elupaiku.
(2) Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Kasti
piiranguvööndisse.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud
erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Kasti, Muratsi ja Tirbi külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas 14.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas5on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välispiiri kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
Kasti maastikukaitseala kaitse-eeskiri Leht 1 / 4
Kaitseala kaitsekord
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi.
(2) Inimestel on lubatud viibida, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu
kaitsealal.
(3) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata
kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas on
lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(4) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud:
1) kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud;
2) punktis 1 nimetamata kohas ainult kaitseala valitseja nõusolekul.
(5) Kaitsealal on lubatud:
1) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel;
2) jalgrattaga sõitmine radadel;
3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul
teostataval teadustegevusel, liinirajatiste hooldustöödel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas
metsamajandustöödel.
(6) Kaitsealal on lubatud sõita ujuvvahendiga.
(7) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht.
(8) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
1) tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine, kusjuures kaitseala tarbeks rajatise püstitamisel ehituskeeluvööndisse
ei laiene ehitisele ranna ehituskeeluvööndi ehituskeeld;
2) roo varumine külmumata pinnaselt;
3) uuendusraie.
(9) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt.
Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kui pinnas seda võimaldab.
§ 6. Vajalik tegevus
Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ning liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu ja roo
niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine, harvendamine või raadamine.
§ 7. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
1) maavara kaevandamine;
2) uue maaparandussüsteemi rajamine;
3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või
laiendada lautrit või paadisilda;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee
erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 8. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut,
kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja
kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist
Leht 2 / 4 Kasti maastikukaitseala kaitse-eeskiri
või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele
õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk
Lõppsätted
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 10. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2000. a määrus nr 251 „Kasti maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja Kasti
maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.
§ 11. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” lisas
olev Kasti lahe hoiuala kaart „Kasti lahe” asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaardiga „Kasti
lahe” (lisatud).
§ 12. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 19. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/438 algatatud
haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse
seletuskirjas.
§ 13. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7−25).
2
Kasti maastikukaitseala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2000. a määrusega nr 251 „Kasti
maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja Kasti maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse
5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”
lisa 1 punkti 1 alapunktist 10 hõlmab Kasti maastikukaitseala osa Kasti lahe linnualast ja tulenevalt punkti 2
alapunktist 95 osa Kasti lahe loodusalast, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-
eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välis- ja vööndi piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud
Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
5
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Jüri Ratas
Peaminister
Siim Kiisler
Keskkonnaminister
Aivar Rahno
Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes
Lisa 1 Kasti maastikukaitseala
Kasti maastikukaitseala kaitse-eeskiri Leht 3 / 4
Lisa 2 Kasti lahe
Leht 4 / 4 Kasti maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Vabariigi Valitsuse määruse
„Kasti maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta
ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva
maastikukaitseala kaitsekorda, täpsustatakse kaitse-eesmärke, laiendatakse kaitstavat ala
kõrvaloleva Kasti lahe hoiuala arvelt ja korrigeeritakse kaitseala piiri.
Kasti maastikukaitseala (edaspidi ka kaitseala) asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Kasti,
Muratsi ja Tirbi külas.
Kasti maastikukaitseala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2000. a määrusega
nr 251 „Kasti maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja Kasti maastikukaitseala kaitse-eeskiri”.
Kasti lahe hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007. a määrusega nr 156
„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnasˮ.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla
võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad
ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega
ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitseala juba kaitse all
oleva Kasti lahe hoiuala arvelt ning korrigeeritakse kaitstava ala piire, täpsustatakse kaitse-
eesmärke ja kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord.
Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva
maastikukaitseala kaitsekorda ja kaitse-eesmärke ning laiendatakse olemasolevat kaitseala
Kasti lahe hoiuala arvelt. Muudatuse on tinginud eelkõige vajadus tagada nõukogu direktiivi nr
92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
(edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud rannikuelupaigatüüpide kaitse, poollooduslike
koosluste ja kaitstavate liikide piisav esindatus ning soodne seisund, rändel peatuvate
linnuliikide soodne seisund, pärandkultuurmaastiku kaitse ning viia ala kaitsekord vastavusse
kehtiva õigusega. Moodustatav kaitseala hõlmab osaliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid
Kasti lahe loodus- ja linnuala.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo
kaitse planeerimise spetsialist Lilli Lakkur (tel 5685 8391, e-post
[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud
Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 447 7386,
e-post
[email protected]), eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti
üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435, e-post
[email protected]) ja
Ellex Raidla Advokaadibüroo advokaat Kaisa Laidvee (tel 640 7107, e-post
[email protected]), Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumite vahelisel
kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880, e-post
[email protected]), eksperdihinnangu on andnud Veljo Volke, keeleliselt toimetanud
Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]).
1
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta pärandkultuurmaastikku, rändel peatuvate linnuliikide
elupaiku ja elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid elupaigatüüpe, liike ja nende elupaiku.
Kaitse-eesmärkide hulka lisatakse elupaigatüübid, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas.
Need on veealused liivamadalad (1110 – sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi
koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale, kusjuures tärniga on tähistatud esmatähtsad
elupaigatüübid), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), väikesaared
ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal
(*olulised orhideede kasvualad – 6210), sinihelmikakooslused (6410), liigirikkad madalsood
(7230) ning puiskarjamaad (9070).
Kaitse-eesmärkide hulka lisatakse ka liik, mida loodusdirektiiv nimetab II lisas. See liik on
emaputk (Angelica palustris).
Kaitse-eesmärkide hulka lisatakse linnuliigid, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25; edaspidi ka
linnudirektiiv) nimetab I lisas, ning I lisas nimetamata rändlinnuliike ja nende elupaiku. Need
liigid on niidurüdi (Calidris alpina schinzii), sookurg (Grus grus), randtiir (Sterna paradisaea),
vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), hallhani (Anser anser), sõtkas (Bucephala clangula) ja viupart
(Anas penelope).
Lisaks on kaitse-eesmärkidesse lisatud järgmised II ja III kaitsekategooriasse kuuluvad liigid ja
nende elupaigad: liht-randpung (Samolus valerandi), randtarn (Carex extensa), rand-soodahein
(Suaeda maritima) ja punajalg-tilder (Tringa totanus).
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus,
haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või
rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine.
Kasti maastikukaitseala kaitse all olemise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste
ohustatus, haruldus, tüüpilisus ning linnu- ja loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline
kohustus.
Kaitseala on loodud Lõuna-Saaremaa pärandkultuurmaastiku, sh rannaniitude ning haruldaste
taime- ja linnuliikide kaitseks. Piirkonna kõige esinduslikumad rannaniidud asuvad Kasti
maastikukaitsealal. Kasti lahe rannik esindab kogu Saaremaa lõunarannikule iseloomulikku
maastikku, kus asuvad poollooduslikud kooslused rannaniidud, kadastikud, kuivad niidud
lubjarikkal mullal, sinihelmikakooslused ja puiskarjamaad, mis on koos suhteliselt väikesel
territooriumil.
Lääne-Eesti laugetele rannaaladele on tüüpilised ohustatud mere- ja rannikuelupaigatüübid
veealused liivamadalad (1110) ning liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad
(1150*) ning väikesaared ja laiud (1620). Veealused liivamadalad (1110) koosnevad valdavalt
liivastest setetest ning neid iseloomustavad suhteliselt taimestikuvaesed kooslused ja
omapärane elustik. Lainetusele avatud piirkondades on kinnitunud põhjataimestikku vähe,
seevastu varjulisemates piirkondades kasvavad liivamadalad täis meretaimi ja moodustavad
2 (19)
liigirikkaid kooslusi, mis on tähtsad kalade kudemispaigad ning veelindude toitumis- ja
talvitumisalad. Mereelupaigatüüp liivased ja mudased pagurannad tekib veetaseme kõikumise
tagajärjel ja on rikka põhjaloomastikuga veelindudele toitumispaigaks. Merega ühenduses olev
või sellest hiljuti maakerke tagajärjel eraldunud elupaigatüüp rannikulõukad on haruldase ja
ohustatuna lisatud loodusdirektiivi I lisasse ning märgitud seal esmatähtsa elupaigana, mille
kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Madalaveelised
rannikuelupaigad on tüüpilised Lääne-Eesti laugetele rannaaladele ja neid leidub piiratud aladel
ka Eesti põhjarannikul. Rannikulõukad sõltuvad merevee ja rannikult tuleva magevee
vahekorrast, seega on soolsus aastate kaupa erinev. Lisaks on rannikulõukad ekstreemsete
tingimustega elupaigad: suvel võib temperatuur tõusta hästi kõrgele ja talvel võivad
rannikulõukad põhjani läbi külmuda. Väikesaared ning laiud on olulised toitumis-, puhke- ja
pesitsusalad eri linnuliikidele ning peatumispaigad rändavatele lindudele.
Ohustatud ja haruldased niiduelupaigatüübid on rannaniidud (1630*), kadastikud (5130),
kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), sinihelmikakooslused
(6410) ja puiskarjamaad (9070). Poollooduslike koosluste ja pärandkultuurmaastike säilimiseks
on vajalik järjepidev traditsiooniline niitmine ja karjatamine, muidu kasvavad alad kinni. Lisaks
on rannaniidud tundlikud merereostuse suhtes. Euroopas leidub loodusdirektiivi
klassifikatsiooni järgi Läänemere rannaniite veel Rootsis, Taanis, Soomes, Lätis ja Leedus.
Eestis asuvad Euroopa suurimad ja terviklikumad rannaniidud, mistõttu lasub Eestil selle
elupaigatüübi kaitse puhul suur vastutus.
Ohustatud sooelupaigatüüpi liigirikkad madalsood (7230) leidub peaaegu kõigis
Euroopa Liidu maades. Eestis kohtab liigirikkaid madalsoid rohkem Lääne-, Loode- ja
Põhja-Eestis, mujal harva. Paljude sooniitude (sh liigirikaste madalsoode) seisundit on
halvendanud varasem kuivendamine. Paiguti kerkib see probleem üles ka praegu metsade
kuivendamise või vanade kuivendussüsteemide taastamise tõttu. Sooniidu säilimiseks on
vajalik selle hooldamine, muidu võib kooslus kulustuda, mätastuda ja võsastuda.
Eespool esitatule tuginedes on vajalik tagada, et Kasti maastikukaitsealal nimetatud
loodusdirektiivi elupaigatüüpide seisund ei halveneks.
Rändlindudest on kaitseala oluline hanelistele ja kurvitsalistele, kes kasutavad kaitseala
rändepeatus- ja toitumisalana. 2012. aasta rändeloenduse põhjal (Volke 2013) oli Kasti lahel
arvukaimaks rändel peatujaks sookurg (Grus grus) (2000 – suurim loendustulemus (isendite
arv) loenduspäevade kohta), seejärel viupart (Anas penelope) (1334), sõtkas (Bucephala
clangula) (700), kiivitaja (Vanellus vanellus) (495), naerukajakas (Larus ridibundus) (250),
tuttvart (Aythya fuligula) (236) ja kühmnokk-luik (Cygnus olor) (213). Kusjuures 2012. aasta
rändeloenduse põhjal saadi sookureloendusel tulemuseks kõigi aegade suurim ööbimiskohta
kasutanud isendite arv – 2000. 2014. aasta hanede seire andmetel (Leito 2014) oli Kasti lahe
hallhane (Anser anser) rändekogum suuruselt neljas Eestis. Eespool nimetatud liigid kuuluvad
ühtlasi linnudirektiivi liikide hulka. Kui palju eri liikide isendeid konkreetsel hetkel Kasti
maastikukaitsealal paikneb, sõltub tuule suunast, vee sügavusest jm teguritest.
3 (19)
Haruldased ja ohustatud kaitsealused liigid
Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) on soorüdi alamliik, kelle populatsioon Läänemere ääres
ja ka Eestis kahaneb kiiresti. 2007. aastaks oli niidurüdi arvukus vähenenud 170–240 paarini
(Niidurüdi kaitse tegevuskava 2009–2013). 2013. aasta seisuga on Eestis pesitsevate
niidurüdide arvukuseks hinnatud 180–230 paari (Elts et al. 2013). Niidurüdi on valdavalt
rannaniitudel pesitsev lind, kelle elupaikade säilimine sõltub inimtegevusest, st niitudel
loomade karjatamisest ja heina niitmisest. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu
ohustatud liigiga, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina
I kaitsekategooria liikide hulka. Arvukuse vähenemise peamine põhjus on olnud rannaniitude
hooldamata jätmine või ebapiisav hooldamine.
Lisaks niidurüdile (Calidris alpina schinzii) on kaitseala kaitse-eesmärkideks arvatud
III kaitsekategooriasse kuuluvad linnuliigid randtiir (Sterna paradisaea), vööt-põõsalind
(Sylvia nisoria) ja punajalg-tilder (Tringa totanus). Kõik need liigid on tüüpilised ranniku- ja
niiduliigid ning seetõttu Kasti maastikukaitsealale iseloomulikud. Nende linnuliikide soodne
seisund on tagatud kaitsealal paiknevate elupaikade (väikesaared, laiud, rannikuäärsed niidud)
kaitse kaudu, kusjuures taastamistöödel (nt kadakate raiel) tuleb arvestada ka nende linnuliikide
pesitsusajaga ja vältida raietöid pesitsusperioodil.
Kaitseala kaitse-eesmärkideks on arvatud rändlinnuliikidest sookurg (Grus grus), hallhani
(Anser anser), viupart (Anas penelope) ja sõtkas (Bucephala clangula). Sookurg (Grus grus)
on kantud looduskaitseseaduse alusel haruldaste ja hävimisohus olevate liikidena III kategooria
kaitsealuste liikide hulka. Sookurg (Grus grus) ja hallhani (Anser anser) on Kasti lahe linnuala
kaitse-eesmärgiks. Sookurg (Grus grus) täitis Natura 2000 linnuala moodustamise ajal
rahvusvaheliselt olulise rändekogumi kriteeriumi, mis on 1% biogeograafilisest asurkonnast,
ning selleks oli 600 isendit (ööbimiskogumi arvukus oli 640 isendit) (Kuus, Kalamees 2003).
Praegu on olukord lähedane selle kriteeriumi täitmisele (1% kriteerium 2400 isendit (Wetland
International 2012). Sookure (Grus grus), hallhane (Anser anser), viupardi (Anas penelope) ja
sõtka (Bucephala clangula) rändekogumite oluline ohutegur on häirimine.
Emaputk (Angelica palustris) on väheneva arvukusega taimeliik, mis on muutunud
haruldaseks nii Euroopas kui ka Eestis. Eestis on emaputk oma levila põhjapiiril ning kasvab
siin põhiliselt läänesaartel ja Lääne-Eesti rannikul. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku
järgi on tegu ohulähedases seisus oleva liigiga, mis on arvatud looduskaitseseaduse alusel
haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Emaputke kasvukohad on
valdavalt niisked niidud ja rannikualad. Emaputke ohustavad metsamajanduslik tegevus ning
soode kuivendamine ja turba võtmine (eElurikkus). Kui võrrelda tavapäraste rannaniitude
hooldusvõtteid liigi nõudlustega, siis vajab emaputk varajast niitmist või madalat
karjatamiskoormust. Seega tuleb rannaniitude hooldamisel arvesse võtta selle liigi erinõudeid.
Liht-randpung (Samolus valerandi) on harva leiduv taimeliik. Enamik liht-randpunga
leiukohti Eestis asub Lõuna-Saaremaal. Mujalt Eestist on seda leitud vaid Hiiumaalt ühes
leiukohas. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu ohustatud liigiga, mis on
arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide
hulka. Liht-randpunga kasvukohad on valdavalt niisked niidud ja rannikualad. Peamised
ohutegurid on tallamine ja veekogude kinnikasvamine, samuti põllumajanduses kemikaalide
kasutamine (eElurikkus).
4 (19)
Randtarn (Carex extensa) on stabiilse arvukusega taimeliik, mis on levinud paiguti
Lääne-Eestis. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu ohulähedase liigiga, mis
on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria
liikide hulka. Randtarna kasvukohaks on valdavalt rannaniidud ja rannikualad. Peamine
ohutegur on elupaigaks sobilike alade roostumine (eElurikkus).
Rand-soodahein (Suaeda maritima) on stabiilse arvukusega taimeliik. Peamine leviala Eestis
on läänesaared ja -rannik. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu ohulähedase
liigiga, mis on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina
II kaitsekategooria liikide hulka. Kasvukohana eelistab rand-soodahein rannaniite ja mereranna
soolakulist pinnast. Liigi peamised ohutegurid on tallamine ning niitude ja avamaade
võsastumine (eElurikkus).
Loodusdirektiivi rakendamine. Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja
nende elupaigatüüpe ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele.
Direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud
elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis
vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Kasti maastikukaitseala
kuulub Kasti lahe loodusala koosseisus (Kasti lahe loodusala, EE0040418) üleeuroopalisse
kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Loodusala eesmärk on Euroopa Nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas
nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. Kasti lahe loodusalal
on kohustus kaitsta elupaigatüüpe veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased
pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170),
väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud
lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – 6280*),
sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad
(9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Kasti maastikukaitsealale jäävad eespool
nimetatud kaitstavatest elupaigatüüpidest veealused liivamadalad, liivased ja mudased
pagurannad, rannikulõukad, väikesaared ning laiud, rannaniidud, kadastikud, kuivad niidud
lubjarikkal mullal, sinihelmikakooslused, liigirikkad madalsood ja puiskarjamaad. Loodusala
kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe laiad madalad lahed, karid, lood, puisniidud, vanad
loodusmetsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad kaitstakse Kasti lahe hoiualal väljaspool Kasti
maastikukaitseala.
Linnudirektiivi rakendamine. Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja
püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ja neist
valmistatud esemetega) kaubitsemist. Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada
üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad.
Linnudirektiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid I lisas nimetatud liikide
elupaikade kaitseks rakendama erimeetmeid, et kindlustada nende liikide säilimine ja
paljunemine nende levikualal. Linnudirektiivi artikli 4 lõike 2 kohaselt on liikmesriikidel
kohustus rakendada direktiivi lisades nimetatud regulaarselt leiduvate rändlinnuliikide,
eelkõige nende liikide pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalade ning rändepeatuspaikade kaitseks
erimeetmeid, mis tagaksid nende liikide säilimise ja paljunemise levikualal. Kuna moodustatav
Kasti maastikukaitseala on oluline elupaik linnudirektiivi lisades nimetatud kaitsealustele
linnuliikidele ning oluline peatus- ja puhkepaik rändlindudele, siis kaasneb sellega Eesti riigil
kohustus rakendada meetmeid oluliste elupaikade ja peatuspaikade säilitamiseks. Alal leidub
järgmisi linnudirektiivi I lisas nimetatud liike: niidurüdi (Calidris alpina schinzii), sookurg
(Grus grus), randtiir (Sterna paradisaea) ja vööt-põõsalind (Sylvia nisoria). Kaitstakse
5 (19)
järgmiste liikide rändepeatus- ja pesitsuspaiku: hallhani (Anser anser), sõtkas (Bucephala
clangula) ja viupart (Anas penelope).
Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Kasti maastikukaitseala kaitse all hoidmine
oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende
kaitse-eesmärgiks seadmine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide ja nende elupaikade
ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et
kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste
ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on
kaitse-eesmärgiks olev kooslus või ka neile liikidele, kelle elupaiga eelistused sarnanevad
eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need
kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi
säilitamiseks olulise esinemisalaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle kaitse
sellel alal on loodus- või linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle soodsa
seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest.
Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on
arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab
ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende
liikide puhul kaitse-eesmärk (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu.
Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja
kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud
tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib
konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide
elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine
levikualal.
III kaitsekategooria liikidest, mida ei ole seatud kaitseala kaitse-eesmärgiks, leidub kaitsealal
mets-õunapuud (Malus sylvestris), niidu-asparhernest (Tetragonolobus maritimus), lääne-
mõõkrohtu (Cladium mariscus), vööthuul-sõrmkäppa (Dactylorhiza fuchsii), laialehist
neiuvaipa (Epipactis helleborine), soo-neiuvaipa (Epipactis palustris), kahkjaspunast
sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnata), rohekat käokeelt (Platanthera chlorantha), harilikku
käoraamatut (Gymnadenia conopsea), ristparti (Tadorna tadorna), punaselg-õgijat (Lanius
collurio) ja liivatülli (Charadrius hiaticula). Lisaks leidub alal II kaitsekategooria taimeliiki
harilikku muguljuurt (Herminium monorchis) ning alale jääb osaliselt II kaitsekategooria
linnuliigi väikeluige (Cygnus columbianus bewickii) toitumisala, kuid väikese arvukuse tõttu ei
ole neid liike kaitse-eesmärgiks lisatud. Nende liikide korral tuleb arvestada, et kaitseala
valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas
esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks.
2.2. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekus
Kasti maastikukaitseala on olnud kaitse all alates 2000. aastast. Seega ei ole tegemist uue
kaitstava ala moodustamisega, vaid alale uue kaitsekorra kehtestamise, kaitse-eesmärkide
täiendamise ning kaitseala laiendamisega kõrval asuva ja juba kaitse all oleva Kasti lahe hoiuala
arvelt ning piiri korrigeerimisega. Planeeritav maastikukaitseala on suure looduskaitselise
väärtusega eelkõige kui terviklik ala, kus loodusväärtuslike elupaikade (poollooduslike
koosluste) osakaal on suur ja kus on leidnud elupaiga mitu kaitsealust liiki. Kuna alal asuvad
mere-, niidu- ja sookooslused on maailmas piiratud levikuga ning neil on elustiku
mitmekesisuse säilimist toetav väärtus, siis on otstarbekas ka ala edaspidine kaitse.
6 (19)
Kaitstavaid elupaigatüüpe on esimest korda inventeeritud aastatel 1999–2002 loodusdirektiivi
elupaigatüüpide inventuuri käigus. Hiljem on elupaigatüüpe osaliselt inventeerinud
Meeli Mesipuu, Georg Martin ja Mari Reitalu aastatel 2004, 2009, 2010 ja 2013–2014 ning
Laimdota Truus, Reimo Rivis ja Urve Ratas aastal 2016. Kasti maastikukaitseala linde on
kaardistanud 2003. aastal Leho Luigujõe ja Andres Kuresoo ning 2009. aastal Rein Nellis ning
rändlinnuloendust on teinud 2012. aastal Veljo Volke, Mati Martinson ja Ainar Unus ning
2014. aasta läbirändavate hanede seiret Kasti lahel on teinud Mati Martinson, Ainar Unus,
Hillar Liiv ja Karl Erik Rebane. Taimestikku on alal uurinud viimati 2009. aastal valdavalt
Mari Reitalu. Poollooduslike koosluste elupaigatüübid on kantud keskkonnaregistrisse
(andmed on aluseks toetuste taotlemisele, kaart on vaadatav ka Maa-ameti geoportaalis).
Kaitsealal on esindatud vähemalt kümme loodusdirektiivi I lisale vastavat elupaigatüüpi umbes
448,1 ha-l, mis moodustab ligikaudu 89,6% kaitsealast. Maismaa osas on elupaigatüüpe
inventeeritud ligikaudu 183,7 ha, mis moodustab umbes 88,8% kaitseala maismaa osast.
2004. aastal inventeeris TÜ Eesti Mereinstituudi merebioloog Georg Martin
mereelupaigatüüpide inventuuri käigus alale kaitseala eesmärgiks olevad tüüpilised
mereelupaigatüübid veealused liivamadalad (1110) ning liivased ja mudased pagurannad
(1140). Veealused liivamadalad katavad umbes 17% kaitseala pindalast ja umbes 30% veeala
pindalast. Liivased ja mudased pagurannad katavad umbes 36% kaitseala pindalast ja
umbes 61% veeala pindalast. Need elupaigatüübid on esinduslikkusega A−B (väga esinduslik
kuni esinduslik). Rannikulõukad (1150*) on inventeeritud aastatel 1999–2002 loodusdirektiivi
elupaigatüüpide inventuuri käigus ning katavad umbes 0,2% kaitseala pindalast ja kaitseala
maismaa pindalast umbes 0,5%. See elupaigatüüp on esinduslikkusega B (esinduslik).
Väikesaared ja laiud (1620) on inventeeritud osaliselt aastatel 1999–2002 loodusdirektiivi
elupaigatüüpide inventuuri käigus ning osaliselt on 2016. aastal väikesaari ja laide alal
inventeerinud Laimdota Truus, Reimo Rivis ja Urve Ratas. Väikesaared ja laiud (1620) katavad
kaitseala pindalast umbes 0,5% ja kaitseala maismaa pindalast 1,2%. Rannaniidud (1630*), mis
katavad kaitseala pindalast umbes 25,7% ja kaitseala maismaa pindalast umbes 62,1% ning on
esinduslikkusega A–B (väga esinduslik kuni esinduslik), on Kasti maastikukaitsealale
inventeeritud 1999.–2002. aastal tehtud loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuri käigus.
Hiljem on elupaigatüübi piire vastavalt teistele inventuuridele korrigeeritud. Meeli Mesipuu on
inventeerinud 2010. ja 2014. aastal kaitsealale kadastikud (5130), mis katavad kaitseala
pindalast umbes 3,3% ja kaitseala maismaa pindalast umbes 16,5 ha (u 8%) ning on
esinduslikkusega A–D (väga esinduslik kuni väheesinduslik), kuivad niidud lubjarikkal mullal
(*olulised orhideede kasvualad – 6210), mis katavad kaitseala pindalast umbes 0,5% ja
kaitseala maismaa pindalast umbes 1,1% ning on esinduslikkusega B–C (esinduslik kuni
arvestatav esinduslikkus), ning puiskarjamaad (9070), mis katavad kaitseala pindalast umbes
6,4% ja kaitseala maismaa pindalast umbes 15,6% ning on esinduslikkusega A−D (väga
esinduslik kuni väheesinduslik). Liigirikkad madalsood (7230), mis katavad kaitseala pindalast
umbes 0,1% ja kaitseala maismaa pindalast umbes 0,2%, ning sinihelmikakooslused (6410),
mis katavad kaitseala pindalast umbes 0,2% ja kaitseala maismaa pindalast umbes 0,6%, on
mõlemad esinduslikkusega C (arvestatav esinduslikkus) ning need on kaitsealale inventeerinud
2009. aastal Mari Reitalu. Sinihelmikakoosluseid (6410) on 2014. aastal täiendavalt
inventeerinud Meeli Mesipuu.
Haudelinnuliikidest, mis on arvatud ala kaitse-eesmärkide hulka, leidub
Kasti maastikukaitsealal keskkonnaregistri andmetel niidurüdi (Calidris alpina schinzii) 47 ha
suurusel alal, randtiiru (Sterna paradisaea) 9 paari, vööt-põõsalindu (Sylvia nisoria) 5 paari,
punajalg-tildrit (Tringa totanus) 14 paari, sookurge (Grus grus) 1 paar ning taimeliikidest
7 (19)
emaputke (Angelica palustris) 18 isendit 13,2 ha suurusel alal, liht-randpunga (Samolus
valerandi) vähemalt 240 isendit 7,3 ha suurusel alal, randtarna (Carex extensa) umbes 0,5 ha
suurusel alal, rand-soodaheina (Suaeda maritima) 5 isendit 0,9 ha suurusel alal.
2012. aasta rändeloenduse põhjal (Volke 2013) oli Kasti lahel arvukaimaks rändel peatujaks
sookurg (Grus grus) ning suurimaks loendatud isendite arvuks oli 2000 isendit loenduspäevade
kohta ja ühtlasi on see kõigi aegade suurim ööbimiskohta kasutanud isendite arv. Kuigi hallhane
(Anser anser) ööbimiskogum Kasti lahel ei täida praegu rahvusvaheliselt olulise rändekogumi
kriteeriumit, milleks on 1% biogeograafilisest asurkonnast (6100 isendit), on tegu Eesti piires
olulise suurusega rändepeatuspaigaga. 2014. aasta seire andmetel oli Kasti hallhanekogum
suuruselt neljas Eestis, suuremad olid vaid Matsalu, Silma ja Kuressaare lahe hallhanekogumid.
2012. aasta rändeloenduse (Volke 2013) põhjal ületas viupardi (Anas penelope) ja sõtka
(Bucephala clangula) arvukus 1000 isendi piiri (loendati vastavalt 1334 ja 1012 isendit). Seega
on tegemist riiklikult olulise veelinnukogumiga, kuna viupardi ja sõtka puhul on riiklikult
olulise linnukogumi lävendiks määratud 1000 isendit (Eesti Ornitoloogiaühing 2014).
Lisaks eespool kirjas olevale on Kasti maastikukaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud
asjaoluga, et kaitseala asub Kasti lahe loodus- ja linnualal, mis kuuluvad Natura 2000
võrgustikku.
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
Ekspert on teinud ettepaneku muuta kaitstava loodusobjekti tüüp looduskaitsealaks.
Looduskaitseseaduse § 27 lg 1 kohaselt moodustatakse looduse säilitamiseks, kaitsmiseks,
taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks looduskaitsealad. Kuna kaitsealal on elustiku
mitmekesisuse kaitse kõrval üheks peamiseks kaitse-eesmärgiks pärandkultuurmaastiku
(poollooduslike koosluste) kaitse, siis jäetakse kaitstava loodusobjekti tüübiks siiski
maastikukaitseala. Kaitsealal kaitse-eesmärgiks seatud väärtused eeldavad enamikus
seisundikaitset, mis on valdavaks kaitseviisiks maastikukaitsealal. Hoiuala kaitsekord ei
võimalda maastiku kui terviku kaitset ja näiteks linnujahi piiramist. Hoiuala on mõeldud
eelkõige loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. Kuna alal asuvad
erinevad loodusväärtused (kooslused ja liigid), siis ei ole püsielupaiga moodustamine
otstarbekas, kuna see moodustatakse peamiselt liikide ja nende elupaikade, mitte erinevate
väärtustega looduskompleksi kaitseks. Eeltoodu põhjal ei ole vajadust muuta kaitstava
loodusobjekti tüüpi, milleks on maastikukaitseala. Eespool nimetatud ettepaneku arvestamata
jätmine ei ole vastuolus Kasti maastikukaitseala kaitse-eesmärkidega ning maastikukaitseala
kaitserežiim tagab ka kaitse-eesmärgiks seatud liikide kaitse.
2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piirid
Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad
loodusväärtused ja ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad.
Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (teed,
mõõdistatud maaüksused, kõlvikupiir ja parema puudumisel mõttelised sirged). Piiridele jäävad
teed jäeti kaitsealast välja, kuna nendel liiklemine ja nende hooldamine ei ohusta kaitseala
kaitse-eesmärke. Lisaks on kaitseala piiritlemisel püütud arvestada sellega, et kaitseala
laiendamine Kasti lahe hoiuala arvelt toimuks määral, mis tagab rändel peatuvate veelindude
soodsa seisundi ning rahvusvahelisest lepingust tuleneva kohustuse tagada alale jääva
8 (19)
Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Kasti lahe loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkide soodne
seisund. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava
1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kasti lahe hoiuala piiri korrigeerimisel on lähtutud
Kasti maastikukaitseala kavandatavast piirist ja muutunud rannajoonest, mida mööda hoiuala
piir osaliselt kulgeb.
Enne käesoleva määruse jõustumist oli Kasti maastikukaitseala pindala 193,7 ha, mis oli terves
ulatuses arvatud Kasti piiranguvööndisse. Uue kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt on Kasti
maastikukaitseala pindala 500 ha, mis on terves ulatuses tsoneeritud Kasti piiranguvööndisse.
Osa praegusest Kasti lahe hoiualast tsoneeritakse Kasti maastikukaitseala piiranguvööndi
koosseisu, kuna praegune hoiuala ja kaitseala vaheline piir poolitab olulise rändlindude
peatuspaiga ning hoiuala kaitsekord ei võimalda piirata jahti. Piiranguvööndirežiim võimaldab
piirata või keelata tegevusi (nt linnujaht, ehitustegevus), mis seaksid ohtu kaitseala kaitse-
eesmärkide saavutamise. Piiranguvööndisse jäävad kaitseala väärtuslikud alad, mis taluvad
mõõdukat majandamist või vajavad seda väärtuste säilimiseks. Näiteks võib piiranguvööndi
metsi majandada, kuid seda tuleb teha nii, et ei kahjustataks ohustatud, haruldasi ja kaitsealuseid
liike, kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpe ning maastikuvaateid. Lisaks tuleb ala
poollooduslikke kooslusi majandada, et need säiliksid. Kaitsealale ei jää looduslikule arengule
jäetavaid metsaelupaigatüüpe, samuti on kaitse-eesmärgiks seatavad liigid seotud eelkõige
vee-, soo- ja hooldatavate niiduelupaikadega. Sellest tulenevalt on kaitseala sihtkaitsevööndisse
tsoneerimine põhjendamatu, kuna ala ei vaja nii ranget kaitset ning sellega seataks
põhjendamatuid piiranguid.
Kasti maastikukaitsealaga liidetakse kaitsealaga piirnenud senise Kasti lahe hoiuala
maismaaosa (100,6 ha) ja osaliselt veeosa (206,2 ha), kokku 306,8 ha. Muudatuse tulemusena
on Kasti lahe hoiuala uus pindala 3437,9 ha. Seni kaitse all mitte olnud alasid kaitsealaga ei
liideta, kuid kaitseala piiri korrigeerimise (vastavalt põhikaardile ja katastrikihile) tulemusena
suureneb kaitseala seni kaitsmata maa arvelt 0,3 ha. Teiste kaitsealale jäävate kinnistute puhul,
mis asusid juba enne kavandatud kaitseala välispiiri muudatusi kaitseala koosseisus,
korrigeeritakse välispiiri selle parema jälgitavuse huvides. Kasti maastikukaitseala
planeeritavast maismaapindalast moodustavad eramaad ligikaudu 111 ha, riigimaad ligikaudu
47,7 ha ja jätkuvalt riigi omandis olev maa umbes 48,1 ha. Maismaa hõlmab ligikaudu 206,8 ha
suuruse ala ning ülejäänud ligikaudu 293,2 ha on veeala. Hoiualal arvelt lisanduvast maa-alast,
mida on 306,8 ha, moodustab eramaa 79,5 ha, riigimaa 7,4 ha ja jätkuvalt riigi omandis olev
maa 219,9 ha (millest 13,7 ha on maismaa ja 206,2 ha vee-ala).
Eramaad moodustavad Kasti maastikukaitseala planeeritavast piiranguvööndist ligikaudu
111 ha ning vastavast pindalast 79,5 ha lisandub Kasti maastikukaitseala piiranguvööndisse
Kasti lahe hoiuala arvelt (st kaitsekord muutub mõnevõrra rangemaks).
Hoiualast kaitsealasse arvatava ala loodusväärtused on sarnased kaitsealal varem olnud
loodusväärtustega ja need on edaspidigi kaitseala kaitse-eesmärgiks. Kaitseala laienduse osas
arvatakse hoiualast kaitseala koosseisu elupaigatüübid veealused liivamadalad (1110), liivased
ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), rannaniidud (1630*), kadastikud
(5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ning puiskarjamaad (9070). Nendest
elupaigatüüpidest on hoiuala kaitse-eesmärgiks veealused liivamadalad (1110), rannaniidud
(1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja puiskarjamaad (9070).
9 (19)
Kaitseala piir kulgeb põhjaosas paralleelselt 21136 Vaivere-Vätta tee (27003:003:0670) ja
21136 Vaivere-Vätta tee (59201:005:0183) maaüksustel asuva tee telgjoonega, kuni kaitseala
piir ristub Kuressaare metskond 800 (59201:001:0742) maaüksuse piiriga. Vaivere-Vätta tee
telgjoone ja kaitseala piiri vahel on 15 m laiune puhver, mis jääb koos Vaivere-Vätta teega
kaitsealast välja. Edasi järgib kaitseala piir Kuressaare metskond 800 maaüksuse piiri, kuni
jõuab Kuressaare metskond 800 maaüksuse piiri punkti koordinaatidega X 420 938,703
Y 6 456 942,656. Sealt edasi läheb kaitseala piir mõttelise sirgena kuni
Raavi (59201:005:0161) maaüksusel asuva punktini koordinaatidega X 420 755,993
Y 6 456 385,482. Võrreldes varasema kaitseala piiriga on eespool kirjeldatud piiri korrigeeritud
looduses parema jälgitavuse huvides. Kaitseala piir järgib olemasolevaid teid, jättes teed
kaitsealast välja, ning maaüksuste piire, parema puudumisel mõttelisi sirgeid. Edasi läheb
kaitseala piir kuni Munaku (59201:005:0663) maaüksuse piiripunktini (jättes
Munaku maaüksuse kaitsealast välja) koordinaatidega X 419 866,718 Y 6 455 906,029 mööda
maaüksuste piire. Edasi läheb piir mõttelise sirgena üle Kasti lahe kuni Karla (27003:003:0085)
maaüksuse nurgapunktini (jättes Karla maaüksuse kaitseala koosseisu) koordinaatidega
X 418 714,088 Y 6 456 628,880. Sealt edasi järgib kaitseala piir maaüksuste piire kuni
Koopuu (27003:003:0079) maaüksuse piiripunktini (jättes Koopuu maaüksuse kaitseala
koosseisu) koordinaatidega X 418 601,780 Y 6 458 264,297 ning sealt edasi järgib kaitseala
piir kiviaedade ja rohumaa kõlviku piire ning kasutatud on ka mõttelisi sirgeid käänupunktide
koordinaatidega X 418 748,462 Y 6 458 371,129, X 418 784,500 Y 6 458 387,990,
X 418 986,670 Y 6 458 274,050, X 419 000,862 Y 6 458 274,261 ja X 419 231,310
Y 6 458 191,332 kuni Niidi (27003:003:0437) maaüksuse piiripunktini koordinaatidega
X 419 462,849 Y 6 457 980,526. Eespool kirjeldatud laiendusega Kasti lahe hoiuala vee- ja
maismaa arvelt haaratakse kaitseala koosseisu oluline rändlindude peatuspaik ning
loodusväärtused – pärandkultuurmaastik ning kaitstavad elupaigatüübid, mis on sarnased juba
kaitsealal olevate loodusväärtustega. Sealt edasi kulgeb piir mõttelise sirgena üle Niidi
maaüksuse kuni nimetatud maaüksusel tee servas asuva nurgapunktini koordinaatidega
X 419 549,091 Y 6 457 993,742. Edasi järgib piir pinnastee telgjoont (jättes tee kaitsealast
välja), mis suundub Vaivere‒Vätta teeni. Pinnastee telgjoone ja kaitseala piiri vahele jääb 2 m
laiune puhver, mis koos teega jääb kaitsealast välja. Võrreldes varasema kaitseala piiriga on
eespool kirjeldatud piiri korrigeeritud looduses parema jälgitavuse huvides.
Varem tervikuna Kasti lahe hoiualal asunud maaüksustest arvatakse tervikuna Kasti
maastikukaitsealasse Koopuu (27003:003:0079), Rõõmu (27003:003:0078), Kuressaare
metskond 751 (43301:001:0048), Kadariku (27003:003:0495), Karli (27003:003:0745),
Reinu (27003:003:0606), Karla (27003:003:0085), Roose (59201:005:0693) ja
Raavi (59201:005:0162) maaüksus. Varem Kasti lahe hoiualal osaliselt asunud maaüksustest
arvatakse samas ulatuses Kasti maastikukaitseala koosseisu Kadaka (27003:003:0152),
Paltsu (27003:003:0696), Rauni (27003:003:0956), Kase (27003:003:0483),
Maanu (27003:003:0266) ja Raavi (59201:005:0161) maaüksus.
2.5. Kaitsekord
2.5.1. Kaitsekorra kavandamine
Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi (eksperdid
Georg Martin, Meeli Mesipuu, Mari Reitalu, Leho Luigujõe, Andres Kuresoo ja Rein Nellis
ning Laimdota Truus, Reimo Rivis ja Urve Ratas) ning kaitseala tsoneeringu ja kaitse-eeskirja
kohta koostatud eksperdiarvamust (Veljo Volke).
10 (19)
Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal esinevate
liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne saavutatavale efektile.
Leebem kaitserežiim seaks ohtu kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamise ja kaitseväärtuste
säilimise.
Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (põhiseaduse (edaspidi ka PS) § 32).
Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev
loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja
looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53.
Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja
looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks
peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi
saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk
on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse direktiivist 92/43/EMÜ riigile
tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke
saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on
õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele
piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui
eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on
vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine)
täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid.
Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse
sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa
loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute
seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel
need hävivad.
Linnujahi pidamist kui vaba eneseteostuse viisi ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab
loodust või elukeskkonda. Omandiõigus ja õigus vabale eneseteostusele ei ole piiramatud
õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk loodusväärtuste säilimine kaalub üles
omandiõiguse riive. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa
põhjendused, miks vastavad piirangud on vajalikud.
Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud
Kasti piiranguvööndisse.
Kaitseala seniste piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse kehtetuks
Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2000. a määrus nr 251 „Kasti maastikukaitseala kaitse alla võtmine
ja Kasti maastikukaitseala kaitse-eeskiri” ning muudetakse Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a
määrust nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”. Määrusega muudetakse
Kasti maastikukaitseala kaitsekorra ja piiri muutmisega seoses ka Kasti lahe hoiuala piiri.
2.5.2. Piiranguvööndi kaitsekord
2.5.2.1. Lubatud tegevused
Kaitse-eeskirja kohaselt on piiranguvööndis lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-
eeskirjas sätestatud erisustega.
11 (19)
Inimestel on lubatud viibida, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi
kogu kaitsealal ja sõita ujuvvahendiga. Inimeste liikumist ja loodusandide kasutamist,
ujuvvahendiga sõitmist ning kalapüüki pole piiratud, kuna see tegevus ei kahjusta kaitseala
kaitse-eesmärkide saavutamist. Kuna tegemist on madalaveelise lahega, siis ei ole piikonnas
kuigi häid võimalusi kalastamiseks ja ujuvvahendiga sõitmiseks ning seetõttu puudub ka
nendeks tegevusteks suur huvi. Ebaoluline negatiivne mõju kalapüügil nakkevõrkudega võib
olla varakevadisel võrgupüügil, kui jääkaaneäärsetes piirkondades kogunevad sõtkad ja
väikekosklad, kuid ebakindlate jääolude tõttu (jääminek võib lõhkuda püünised) on
nakkevõrguga püük sel ajal väheintensiivne. Nende tegevuste korral tuleb arvestada neid
valdkondi reguleerivate õigusaktidega.
Ekspert on teinud ettepaneku, et olenemata rahvaarvust tuleb iga rahvaürituse korraldamiseks
küsida kaitseala valitseja nõusolekut. Kuna kaitsealal ei ole olnud probleeme rahvaürituste
korraldamisel ja probleeme ei ole ka ette näha ning väikese inimeste arvuga rahvaürituste
korraldamine ei kahjusta ala loodusväärtusi, siis ei ole otstarbekas igaks rahvaürituseks küsida
kaitseala valitseja nõusolekut. Seega on kaitsealal lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse
korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud ainult
kaitseala valitseja nõusolekul. Valitseja nõusoleku saamise nõue ettevalmistamata kohas üle
50 osalejaga rahvaürituse korraldamiseks aitab hinnata rahvaürituse läbiviimise koha
sobilikkust, et vältida elustiku häirimist ja maastiku kahjustamist juhuslikes kohtades. Samas
saab kaitseala valitseja vajaduse ja võimaluse korral seada nõusoleku andmisel tingimusi nii, et
rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ei ohustaks loodusväärtusi. Seega on
kavandatud piisav paindlikkus ürituste võimaldamiseks juhul, kui need ei ohusta
loodusväärtusi. Rahvaüritusteks ettevalmistatud ja tähistatud kohti kaitsealal ei ole.
Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul
selleks ette valmistatud ja tähistatud. Teistes kohtades on telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal
lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala valitseja saab anda nõusoleku näiteks
lõkke tegemiseks koosluste hooldustöödeks. Rannaniidu või puiskarjamaa hooldamisel ja eriti
taastamisel on tihti otstarbekas raiutud võsa, puud või alalt niidetud ja kokkukogutud, kuid
kasutusvõimaluseta kuiv hein lähikonnas ära põletada. Selleks et põletamisel ei kahjustataks
poollooduslikku kooslust või kaitsealuste liikide elupaiku, peab kaitseala valitsejal olema
võimalus seada lõkke tegemisele tingimusi. Kaitsealal ettevalmistatud ja tähistatud telkimis- ja
lõkkekohti ei ole ning neid ei ole praegu plaanis ka rajada.
Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel (ehitusseadustiku § 92
lõike 1 ja liiklusseaduse § 2 p 81 tähenduses, sh maastikusõidukiga sõitmine vastavalt
liiklusseaduse §-le 154) ning jalgrattaga sõitmine radadel. Mootorsõidukiga sõitmise lubamine
ainult teedel on õigustatud, sest nii ei kahjustata kaitstavat maastikku ja poollooduslikke
kooslusi. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid (nt kaitseala radadel,
metsasihtidel) kahjustab pinnast ja seeläbi kaitstavate elupaigatüüpide soodsat seisundit.
Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja
nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel (sh
metsamajandustöödel). Kaitse-eeskirjaga lubatud tegevuste alla käib ka kütitud jahisaagi, nagu
näiteks põdra, hirve, metskitse või metssea maastikusõidukiga transportimine, kuna
jahipidamine (v.a linnujaht) on kaitse-eeskirja alusel lubatud. Kavandatavad liikumispiirangute
leevendused on kooskõlas looduskaitseseadusega ja nende tõttu ei seata ohtu kaitseala kaitse-
12 (19)
eesmärkide saavutamist. Väljaspool teid lubatakse sõita ka liinirajatiste hooldustöödel, sest
kaitsealale jääb maa-alune elektriliin. Kuna alal puuduvad õuemaad, siis kaitse-eeskirjas
õuemaid ei käsitleta. Leevendused sõidukitega sõitmiseks väljaspool teid ja
maastikusõidukitega sõitmiseks tulenevad LKS § 31 lõike 2 punktist 10.
Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht. Kasti maastikukaitseala on osa
Kasti lahe linnualast, mis on oluline rändepeatuspaik paljudele linnudirektiivi liikidele (nt
sookure, viupardi ja sõtka suured rändekogumid) ning linnujahi lubamine seaks ohtu linnuala
kaitse-eesmärkide soodsa seisundi. Kuna ränne on lindude jaoks äärmiselt ohtlik ettevõtmine,
siis rändel hukub looduslikel ja inimtekkelistel põhjustel (sh jahipidamine olulistes
rändepeatuspaikades) väga suur osa lindudest ning nii väheneb lindude arvukus. Jahipidamine
peletab linnud peatumisaladelt, mistõttu on nad sunnitud rännet jätkama enneaegselt,
poolnälginuna ja alternatiivset puhkeala leidmata. Näiteks on lindude häirimise vältimine
kevadrändel üks väga oluline pesitsusedukust (otseselt seotud ka lindude arvukusega) mõjutav
tegur, mille tagamisel on märkimisväärne roll ka Eestil. Teiste jahiulukite jahti pole keelatud,
kuna see ei sea otseselt ohtu kaitseala linnustikku ega kahjusta olulisel määral ka muid kaitseala
loodusväärtusi. Kuigi ka suur- ja muude ulukite jahiga kaasneb häirimine, siis arvestades senist
jahipidamise praktikat oleks täiendav jahikeeld antud alal ebaproportsionaalselt range, kuna
teadaolevalt on alal huvi jahipidamiseks väike. Jahieeskirja ja senise praktika kohaselt toimub
suur- ja väikeulukite jaht peaasjalikult sügisel ja talvel, väljaspool pesitsus- ja rändeperioodi,
kus häirimise mõju linnustikule on väiksem. Kasti maastikukaitsealale jäävad osaliselt
suhteliselt pika rannajoonega Laugi ja Pihtla jahipiirkond. Mõlemale jahipiirkonnale säilib
Kasti maastikukaitseala moodustamisel linnujahi pidamise võimalus suhteliselt suurel
mereranniku alal väljaspool moodustatavat kaitseala. Arvestada tuleb antud valdkonda
reguleerivates õigusaktides sätestatut.
Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine,
kusjuures kaitseala tarbeks rajatise püstitamisel ehituskeeluvööndisse (edaspidi ka EKV) ei
laiene ehitisele ranna ehituskeeluvööndi ehituskeeld. Alal puuduvad õuealad ja elamumaa
sihtotstarbega maaüksused, kuid kuna ala piirneb õuealade ja elamumaa sihtotstarbega
maaüksustega, siis tulevikus võib tekkida vajadus kinnistute tarbeks rajatiste püstitamiseks (nt
internetikaabel või juurdepääsutee). Seetõttu võib osutuda vajalikuks rajatise rajamisel läbida
osaliselt ka Kasti maastikukaitseala (nt kaabli paigaldamine mööda olemasolevat teed).
Kaitseala valitseja saab kaaluda rajatise rajamise võimalikkust lähtuvalt alal leiduvatest
loodusväärtustest ja vajaduse korral seada tingimusi loodusväärtuste kaitseks. Kaitseala tarbeks
vajalikke tootmisotstarbeta rajatisi (näiteks poollooduslikel kooslustel karjatatavate
kariloomade varjualuseid) on vajaduse korral lubatud rajada ka ehituskeeluvööndisse. LKS
§ 38 sätestab rannal ja kaldal ehituskeeluvööndiga seonduvad piirangud, sh EKV laiuse. LKS
§ 38 lõige 7 lubab kaitse-eeskirjaga kehtestada LKS peatükis 6 „Rand ja kallas” sätestatust
erineva korra.
Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud roo varumine külmumata pinnaselt. Roo
varumist lubatakse, kui see ei kahjusta rannikukooslusi. Lisaks seadustatakse sel moel tegevus,
mida on alal ajalooliselt kogu aeg tehtud. Roo varumise lubamisel aitab selle eelnev kaitseala
valitsejaga kooskõlastamise nõue tagada, et varumist tehtaks rannikukooslusi säästval viisil.
Lisaks välditakse kooskõlastusnõudega seda, et mõnel aastal võetaks maha kogu roostik, mis
on elupaigaks alal leiduvatele linnuliikidele (nt hallhani).
Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud uuendusraie, kuna Kasti maastikukaitseala
metsaalal ei ole lausaliselt inventeeritud kaitstavaid elupaigatüüpe. Uuendusraie
13 (19)
kooskõlastamine kaitseala valitsejaga on vajalik, kuna nii välditakse olukorda, kus
uuendusraiega kahjustatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe puiskarjamaid (9070)
ja kadastikke (5130). Samuti annab uuendusraie kooskõlastamise kohustus võimaluse seada
tingimusi raie ajale. Uuendusraiete tegemisel on soovituslik rakendada ajalist piirangut
perioodil 15. aprillist 15. juulini, kui raietööd ei tehta. Nimetatud aeg on peamine lindude
pesitsueaeg ja sel perioodil tehtav raietegevus häirib olulisel määral pesitsevaid linde.
Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata
pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kui
pinnas seda võimaldab. Puidu kokku- ja väljaveo lubamisel külmumata pinnaselt aitab selle
eelnev kaitseala valitsejaga kooskõlastamise nõue tagada, et ei seataks ohtu ala kaitse-
eesmärkide saavutamist (nt ei kahjustataks veoga kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpe).
2.5.2.2. Vajalikud tegevused
Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ning liigikoosseisu tagamiseks vajalik
rohu ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine, harvendamine või
raadamine. Vajalikku tegevust korraldab kaitseala valitseja. Poollooduslike koosluste
hooldamine on vajalik, kuna hooldamata kooslused (eri niidutüübid) võsastuvad või kasvavad
täis pilliroogu ning poollooduslikke kooslusi hooldamata ei ole võimalik tagada kaitse-
eesmärkides nimetatud elupaigatüüpide soodsat seisundit. Kasti maastikukaitsealale jääb
ligikaudu 130 ha poollooduslikke kooslusi, valdavalt on tegu rannaniitudega, vähemal määral
kadastike, kuivade niitudega lubjarikkal mullal, sinihelmikakoosluste, liigirikaste madalsoode
ja puiskarjamaadega.
2.5.2.3. Keelatud tegevused
Kaitsealal on keelatud maavara kaevandamine, uue maaparandussüsteemi rajamine, veekogu
veetaseme ja kaldajoone muutmine, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine ning
biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine. Maavara kaevandamise piirang on vajalik
maastikuilme ja koosluste säilitamiseks. Maavara kaevandamisega kaasneb kaitstavate
elupaigatüüpide ja liikide elupaikade hävitamine ning tegevus muudab oluliselt ala veerežiimi,
mistõttu ei saa seda kaitsealal lubada. Uue maaparandussüsteemi rajamine on keelatud, kuna
selle lubamine pole võimalik kahjustamata alal asuvaid loodusväärtusi (eelkõige niisketes
kasvukohtades kasvavat emaputke levikuala ja märgalaelupaiku). Ekspert on teinud ettepaneku
lubada kaitseala valitseja nõusolekul veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist, et
võimaldada vajaduse korral kasutada rannikulõugaste kinnikasvamise vältimiseks
(noorendamiseks) radikaalsemaid meetmeid. Kuna alal asuvate rannikulõugaste halva seisundi
kohta teave puudub ning tulenevalt kalastikust alal probleeme ei ole, siis ei ole vajalik
rannikulõugaste noorendamine ja need tuleb jätta looduslikule arengule. Seega jäetakse
veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine keelatud tegevuste alla. Puhtpuistute ja
energiapuistute rajamine ning biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine põhjustavad
muutusi liigilises koosseisus ja tegevused vaesestavad looduslikku mitmekesisust, mis
omakorda kahjustab maastiku tervikilmet. Kuna kaitsealal ei ole põllu, aia- ega muid
kultuurmaid, mis vajaks biotsiide, taimekaitsevahendeid või väetisi, vaid on poollooduslikud
kooslused ja kaitsealused liigid, siis ei saa selliste, otseselt elustiku mitmekesisust ohustavate
ainete kasutamist lubada. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine oleks vastuolus
kaitseala kaitse-eesmärgiga, milleks on elustiku mitmekesisuse säilitamine. Eespool nimetatud
tegevuste lubamine pole võimalik kahjustamata kaitsealal asuvaid ja kaitse-eesmärkides
14 (19)
nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe ning kaitstavate liikide elupaiku ja kasvukohtasid.
2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga
Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud
vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal
keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja
teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lisasööta
jahiulukeid, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist,
sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda, seada projekteerimistingimusi
ja väljastada ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit,
kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist.
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala
seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole
arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse osas.
Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel
majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus
tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid.
3. Menetluse kirjeldus
Kasti maastikukaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus ajavahemikul 8. maist 2017. a
kuni 28. maini 2017. a Keskkonnaameti Lääne regiooni Kuressaare kontoris ning Pihtla ja
Lääne-Saare Vallavalitsuses. Teated kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta
ilmusid 2. mail 2017. a üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ning 5. mail 2017. a kohalikus
ajalehes Saarte Hääl. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu
avalikustamise teade 2. mail 2017. a. Kasti maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu
materjalidega oli võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti koduleheküljel. Keskkonnaameti
Kuressaare kontoris toimus 13. juunil 2017. a kaitse-eeskirja avalik arutelu, millest võttis osa
kaheksa inimest (sh üks maaomanik, üks maaomaniku volitatud esindaja ning kuus
Keskkonnaameti töötajat).
Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti tähtkirjaga
teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise kohta 20 maaomanikule, sh
Riigimetsa Majandamise Keskusele. Teavitus saadeti ka Saare Maavalitsusele,
Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroole ning Lääne-Saare ja Pihtla Vallavalitsusele. Kirjas
paluti teha parandusettepanekuid ja esitada vastuväited.
Avaliku väljapaneku ajal esitas ettepaneku eelnõu muutmiseks üks maaomanik. Karla
maaüksuse (27003:003:0085) omanik tegi ettepaneku mitte arvata talle kuuluvat maaüksust
Kasti maastikukaitseala koosseisu, kuna ta soovib Karla maaüksusel linnujahti edasi pidada.
Karla maaüksus asub kehtiva kaitsekorra järgi tervenisti Kasti lahe hoiualal ning eelnõu alusel
15 (19)
tervenisti planeeritaval Kasti maastikukaitsealal. Vastavale maaüksusele jääb väikses osas Kasti
lahe hoiu-ja loodusala kaitse-eesmärgiks seatud väikeluige (Cygnus columbianus bewickii)
regulaarne ööbimis-ja toitumiskoht ning alal on lausaliselt kaetud Kasti lahe hoiu-ja loodusala
kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpidega rannaniidud (1630*) ja puiskarjamaad (9070).
Keskkonnaamet on seisukohal, et esitatud ettepanek ei ole põhjendatud, kuna Kasti
maastikukaitseala on osa Kasti lahe linnualast, mis on oluline rändepeatuspaik paljudele
linnudirektiivi liikidele (nt sookure, viupardi ja sõtka suured rändekogumid) ning linnujahi
lubamine seaks ohtu linnuala kaitse-eesmärkide soodsa seisundi. Kuna ränne on lindude jaoks
äärmiselt ohtlik ettevõtmine, siis rändel hukub looduslikel ja inimtekkelistel põhjustel (sh
jahipidamine olulistes rändepeatuspaikades) väga suur osa lindudest ning nii väheneb lindude
arvukus. Jahipidamine peletab linnud peatumisaladelt, mistõttu on nad sunnitud rännet jätkama
enneaegselt, poolnälginuna ja alternatiivset puhkeala leidmata. Keskkonnaamet on saatnud
laekunud ettepanekule 31. mail 2017. a vastuskirja, kus selgitati ettepaneku tagasilükkamise
põhjuseid. Avalikul arutelul selgus, et pöördumise määruse eelnõu kohta on esitanud ka
Mereääre maaüksuse omaniku volitatud esindaja, kuid avaliku väljapaneku perioodil ei jõudnud
e-kiri Keskkonnaametini, kuna e-kiri postitati valele aadressile. Ettepanekud esitati määruse
eelnõu sisu osas (miks ei ole määruse § 5 lg-s 2 välja toodud viidet asjaõigusseadusele, määruse
sisu võiks välja tulla määrusest endast, mitte seletuskirjast jms), kuid konkreetseid põhjendatud
ettepanekud ei tehtud. Avaliku arutelu käigus sai maaomaniku esindaja esitatud ettepanekute
osas vastused ning täiendavalt kirjalikku vastust oma esitatud pöördumisele ei soovinud.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL õigusaktidega:
1. EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
(ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25).
EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud
direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega
kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil.
Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik
Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel
määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja
liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktiga 95 on
Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Kasti lahe loodusala ja linnualaks lisa 1 punkti 1
alapunktiga 10 Kasti lahe linnuala, mis hõlmavad Kasti maastikukaitseala. Seetõttu tuleb Kasti
maastikukaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades
Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
Kasti lahe loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni
12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile
92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade
esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 012,
15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade
nimekirja Euroopa Komisjoni 26. novembri 2015. a rakendusotsusega (EL) 2015/2371, millega
võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu
16 (19)
üheksas uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2015) 8214 all, ELT L 338,
23.12.2015, lk 436‒676).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt
käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende
munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset,
hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad
liikmesriigid vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide
arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele
nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Kasti
maastikukaitsealal on oluliseks kaitse-eesmärgiks linnudirektiivi I ja II lisas nimetatud
linnuliikide kaitse.
Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek korrigeerida Kasti lahe
loodus- ja linnuala piire osas, kus Kasti maastikukaitseala välispiir on loodus- ja linnuala
välispiiriks. Tänu korrigeerimisele suureneb Kasti lahe loodus- ja linnuala u 0,3 ha võrra.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega
kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada Kasti
maastikukaitsealal asuvate mere-, soo- ja niidukoosluste kaitset ning tagab rändel peatuvate
veelindude soodsa seisundi. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste
kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise.
Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on
mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja
suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa
tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks
kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile
konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi)
parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist.
Kasti maastikukaitseala ja Kasti lahe hoiuala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub
määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele,
regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse
kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega
ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi
maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Kuna kaitstav ala suureneb vaid u 0,3 ha
võrra, siis ei mõjuta see Saaremaa valla tulubaasi oluliselt.
17 (19)
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada
kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele
vastava tasu eest. Kasti maastikukaitsealale kehtestatav kaitsekord ei sea olulisi kitsendusi
kinnisasja sihtotstarbelisele kasutamisele ja seega ei teki riigil kohustust nende kinnistute
omandamiseks.
Kaitsealale jääb hooldamist ja taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi ligikaudu 181 ha.
Kuna hooldamist ja taastamist vajavaid uusi alasi ei lisandu, siis riigile toetuste maksmise osas
lisakohustusi ei teki. Poolloodusliku koosluse hooldamiseks on võimalik taotleda hooldamis
toetust vastavalt maaeluministri määrusele „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus”
(RT I, 24.04.2015, 7) ja taastamise toetust vastavalt keskkonnaministri määrusele
„Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded
toetuse maksmiseks ja toetuse määrad”.
Erametsaomanikel on võimalus taotleda Natura 2000 metsa toetust. Kaitsealale jääb
toetuskõlblikku metsamaad ligikaudu 5,9 ha. Kuna uusi toetuskõlbulikke metsamaid ei lisandu,
siis riigil Natura 2000 metsatoetuse maksmisel lisakohustusi ei teki. Natura metsa toetust
makstakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning kaasfinantseeritakse
Eesti riigi eelarvest. Toetuse määr Natura 2000 piiranguvööndis asuva ühe hektari metsaala
kohta on 60 eurot aastas.
Kasti maastikukaitseala kaitsekorra uuendamisega ei vähene riigimetsa iga-aastane puidutulu,
kuna olulisi muudatusi riigimetsamaa osas maastikukaitseala tsoneeringu ning kaitsekorra
muudatustega ei toimu.
Määruse jõustumine ei too kaasa uute organisatsioonide moodustamist.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt
võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest
arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu on kooskõlastatud teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Kõik
18 (19)
ministeeriumid on kooskõlastanud eelnõu vaikimisi. Vabariigi Valitsuse reglemendi § 7 lõike 4
kohaselt, kui kooskõlastaja ei ole sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tähtaja jooksul eelnõu
kooskõlastanud või jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, loetakse eelnõu kooskõlastatuks.
19 (19)