Kiri

KIILI VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale Meie 01.10.2018 nr 8-1/703-5 Kiili valla üldplaneeringu lähteseisukohtade edastamine kooskõlastamiseks Kiili Vallavolikogu 19. aprilli 2018 otsusega nr 10 algatati Kiili valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kiili valla üldplaneeringu koostamise põhiline eesmärk on uuendada ja kaasajastada Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringut. Üldplaneeringuga määratakse valla arengu põhisuunad ja maakasutuse tingimused, mida detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel aluseks võetakse. Kiili valla üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesandeid. Tuginedes planeerimisseaduse § 81 lõikele 1 esitame Teile üldplaneeringu lähteseisukohtade projekti kooskõlastamiseks. Palume esitada üldplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekud kirjalikult 02. novembriks 2018 e-posti teel [email protected] või aadressil Nabala tee 2a, Kiili alev, Kiili vald, 75401 Harjumaa. Kui Te ei ole oma ettepanekuid määratud tähtajaks esitanud, loetakse, et Te ei soovi üldplaneeringu lähtesisukohtade ettepanekuid esitada (PlanS § 81 lg 4). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aimur Liiva Vallavanem Lisa: Kiili valla üldplaneeringu lähteseisukohad Eduard Ventman, 6790272 [email protected] Nabala tee 2a tel 6790260 Registrikood 75020983 Kiili alev, Kiili vald fax 6040155 Swedbank EE142200001120218700 75401 Harjumaa www.kiilivald.ee [email protected] SEB Pank EE211010052030588006  Töö number 2018-0050 Tellija Kiili Vallavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 20.09.2018 KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Joonis: © OpenStreetMapi kaastöölised KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 2 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Algatamine 19.04.2018 Kiili Vallavolikogu 19.04.2018 otsus nr 10 ,,Kiili valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine˝ 3 / 22 KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 4 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD SISUKORD 1. ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK...........................................................................6 2. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED.....................................................................9 3. ÜLDPLANEERINGU VALDKONNAD..................................................................10 4. KOOSTATAVAD ANALÜÜSID...........................................................................14 5. JOONISED JA FORMAAT.................................................................................15 6. AJAKAVA.......................................................................................................16 7. KAASAMISKAVA.............................................................................................18 7.1. INFOKANALID...................................................................................................18 7.2. KAASATAVAD OSAPOOLED.................................................................................18 8. LÄHTEMATERJALID........................................................................................21 5 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD KOOSTAJAD Üldplaneeringu lähteseisukohad koostati koostöös Kiili Vallavalitsuse ja Skepast&Puhkim OÜ konsultantidega: Kiili Vallavalitsus Eduard Ventman Vallaarhitekt Skepast&Puhkim OÜ Kadri Vaher Projektijuht ja planeerija 6 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK Üldplaneeringu lähteseisukohad täpsustavad üldplaneeringu ülesandeid ja on suunisteks üldplaneeringu edasisel koostamisel. Kiili valla üldplaneeringu koostamise põhiline eesmärk on uuendada ja kaasajastada Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringut. Üldplaneeringuga määratakse valla arengu põhisuunad ja maakasutuse tingimused, mida detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel aluseks võetakse. Kiili valla üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesandeid. Kuna detailplaneeringud ja projekteerimistingimused on peamised vahendid üldplaneeringu elluviimiseks, siis on vajalik üldplaneeringus piisavalt hästi kajastada neid üldiseid väärtusi ja huve, mis tagavad Kiili valla parima võimaliku arengu nii elanike kui ka ettevõtjate seisukohast. Neid väärtusi ja huvisid arvestades tuleb omakorda seada maakasutuse ja ehitustegevuse tingimused. Mida selgemad, arusaadavamad ja paremini põhjendatud on reeglid üldplaneeringus, seda lihtsam on hiljem tagada areng läbi detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste. Kiili valla uue üldplaneeringu koostamise suunad on valla praegustest ruumilistest vajadustest ja planeerimisseaduse kohastest ülesannetest lähtuvalt järgmised:  tingimuste seadmine atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna kujundamiseks, mis loob eeldused püsielanikkonna kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks;  maakasutusliikide tasakaalustatud ja läbimõeldud arengu suunamine. Areng peab võimaldama uute elamu-, ettevõtlus-, sotsiaal- ja avalike teenuste jm piirkondade väljaehitamist, kuid arvestama ning tagama olemasoleva elukeskkonna väärtuste säilimise;  suuniste andmine detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks piirkondlikest eripäradest lähtuvalt;  infrastuktuuriobjektide ja –rajatiste rajamise põhimõtete määramine. Üldplaneeringu peamised strateegilised eesmärgid tulenevad valla arengukavast1: MISSIOON Kiili valla missiooniks on inimsõbraliku, rahuliku, jätkusuutlikult areneva, koostööle avatud elu-ja töökeskkonna tagamine. VISIOON 2030 Olles tihedalt lõimunud pealinnapiirkonda, on siin puhas ja turvaline elukeskkond. Kogukonnad on ühtehoidvad ja aktiivsed. Valla asumid on heakorrastatud ja teistele Eesti piirkondadele eeskujuks. Avalikud teenused on hästi korraldatud ja hõlpsalt kättesaadavad. Ettevõtluskeskkond vastab elanike ja ettevõtjate ootustele. Üldplaneeringu käigus on vajalik täpsustada kui pikas perspektiivis üldplaneering arenguid käsitleb ning kui kauaks see eeldatavalt kehtima jääb. Üldplaneeringu koostamisel on põhifookus valla ruumilise arengu põhimõtete ja visiooni kujundamisel: määratakse maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused ning maakasutuse juhtotstarbed. Üldplaneering seab pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid järgmiseks 10-15 aastaks. 1 Kiili valla arengukava eelnõu 2030. 7 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Üldplaneeringu koostamise raames viiakse läbi mh keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), mille eesmärgiks on arvestada laiemalt erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi üldplaneeringu koostamisel ja tagada jätkusuutlik areng. KSH koostamisel kirjeldatakse ja hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid olulisi keskkonna-, majanduslikke-, sotsiaalseid- ning kultuurilisi mõjusid. Üldplaneering koostatakse kogu Kiili valla territooriumile (joonis 1). Joonis 1. Üldplaneeringuga hõlmatav ala – Kiili valla asustusüksused. Ruumilise planeerimise laiem eesmärk on võimaldada erinevate huvide, vajaduste ning avalike hüvede kaalumise ja arvestamise kaudu tagada terviklik ruumiline areng. Jätkusuutlik ja stabiilne areng võtab arvesse keskkonna- ja kultuuripärandi säilitamise põhimõtteid, loodusvarade säästlikku kasutust, elukeskkonnale esitatud nõudmisi ning käsitleb protsesse pikas perspektiivis. Jätkusuutlikkuse põhimõtte osas on võimalik eristada majanduslikku, ühiskondlikku, kultuurilist ning ökoloogilist jätkusuutlikkust. Majanduslikult tasakaalustatud suutlikkus tähendab, et kõik protsessid ja projektid peavad andma parima võimaliku tulemuse ning need on kasulikud mitmele generatsioonile. Kultuuriliselt kestlik areng tähendab, et tuleb säilitada eri aegade ja kultuurirühmade mitmekesisus ning osatakse hinnata nende pärandi ja traditsioonide väärtust. Ökoloogiliselt säästev areng tugineb eluslooduse terviklikule lähenemisele, tagades bioloogilise mitmekesisuse ning kõigi liikide heaolu ja selleks vajalikud looduslikud protsessid. 8 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Kiili valla üldplaneeringu väljakutseks on erinevate arenguaspektide koosmõjul kujundatud tasakaalustatud arengu saavutamine. Valla ehitustegevus toimub suuresti erainitsiatiivil, kuid omavalitsusel on arendustegevustes suunav roll, mis saab kohalikust kontekstist ja avalikust huvist lähtuvaid vajadusi esile tõsta ning endapoolseid tingimusi seada. Arengute kavandamisel tuleb leida tasakaal huvitatud isikute, elanike, kohaliku omavalitsuse jt võimalike osapoolte soovide ning finants-majanduslike võimekuse vahel. Omavalitsuse ülesandeks on üldplaneeringu koostamise käigus ja selle hilisemal rakendamisel erinevaid huvisid ning nägemusi omavahel kaaluda ning leida kompromiss ja parim visioon oma valla kontekstis. Näitena võib tuua rulapargi asukoha kavandamise – Kiili vallas on palju huvilisi, kes seda kasutaks, kuid sellele ei leita sobivat asukohta, sest elanikud peavad sellist rajatist oma elukoha lähedal liialt mürarikkaks. Paljud detailplaneeringud on tänaseni realiseerumata, sest kavandatava infrastruktuuri väljaehitamise maksumus ületab kruntide turuväärtuse, kuid samas on nõudlus kvaliteetse elamuarenduse järgi Kiili vallas jätkuvalt aktuaalne. Seega tuleb leida võimalusi kuidas väärtuslikku elukeskkonda era- ja avaliku sektori koostöös juurde luua. 9 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 2. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED Üldplaneering koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest, kaitse-eeskirjadest jms dokumentidest. Samuti on lahenduse aluseks hea planeerimise tava, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad ning töögrupi kaalutlusotsused. Järgnevalt on toodud üldised printsiibid ja lähenemised, mis Kiili valla üldplaneeringu koostamisel aluseks võetakse:  Üldplaneeringuga tuleb soodustada kvaliteetse elukeskkonna kujundamist, kuid säilitada olemasoleva keskkonna väärtused (nt kaitsealused loodusväärtused, väärtustatud ehitatud objektid, väljakujunenud arhitektuurne ilme, väärtuslikud põllumaad, looduslikud sood ja metsa alad jm).  Transpordi valdkonnas on ruumilise planeerimise eesmärgiks säästva liikuvuse eelistamine ning liiklusohutuse tõstmine. Silmas tuleb pidada eri transpordiliikide koos toimimist ja ühenduvust.  Elukeskkonda tuleb vaadata terviklikult ning suuremate elamupiikondade detailplaneeringute koostamise protsessis tuleb tõsiselt kaaluda mh valla võimalusi tagada haridus- ja sotsiaalteenused ning ühiskondliku transpordiga varustatus. Samuti ei tohi tähelepanuta jätta ka kõik muu vajalik nagu olemasolev ja loodav tänavavõrk, tehniline infrastruktuur ja puhkealad. Seetõttu peab uute elamualade arendamise eelduseks olema arendaja panus üldkasutatava taristu ja vallakeskkonna loomisesse.  Üldplaneeringu käigus tuleb arvestada tervikruumi vajadustega ning saavutada tulemus, kus erinevad eesmärgid ja ülesanded on omavahelistes seostes ning tehtud otsused on selle põhjal läbi kaalutud. Planeeringu koostamise tulemusena peab olema arusaadav, kuidas on jõutud valitud lahenduseni ning milliseid aspekte on kaalutud. Ruumilise planeerimise huvikeskmes on inimene ja tema heaolu läbipõimituna suhetest ümbritseva keskkonnaga.  Ruumiline planeerimine peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ning pikaajalisusele orienteeritud. Kestlik areng lähtub tänase põlvkonna vajadustest ja püüdlustest, kuid ei sea ohtu tulevaste põlvkondade samalaadseid huve. 10 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 3. ÜLDPLANEERINGU VALDKONNAD MAAKASUTUS Elamumaad - Elamuehitus suures osas (detailplaneerimine, projekteerimine ja ehitamine) on toimunud vastavuses valla üldplaneeringuga, kuid uue üldplaneeringuga tuleb üle vaadata varasemad ebamõistlikud otsused. Uue üldplaneeringuga tuleb kavandada tänase valla tasakaalustatud arengust lähtuv elamumaade osakaal, mis võtab arvesse mõistlikus mahus elanike lisandumist. Suuremad ja tihedamad elamuarendused tuleb kavandada eelkõige olemasolevatesse tiheasutusaladesse, sinna kus infrastuktuur on olemas või seda on lihtne laiendada. Vältida ebamõistlikke tihedama asustusega piirkondi hajaasustuses ja pigem säilitada seal tüüpiline hajus elanike tihedus. Nii linnalises kui maalises asustuses on vajalik tähelepanu pöörata piirkondlikele eripäradele, mis võivad väljenduda krundistruktuuris, hoonete paigutuses ja suuruses, ruumistruktuuri elementides, seega on vajadus töötada välja piirkondlikud ehitustingimused. Üldplaneeringu raames tuleb läbi vaadata kehtivad ja koostamisel olevad detailplaneeringud ning analüüsida ja kaalutleda, millised neist on mõistlik uue üldplaneeringu koostamisel arvesse võtta ning millised mõistlik lõpetada. Vaja on lisada nende kasutatavate mõistete definitsioonid, mida riiklike õigusaktidega pole lahti seletatud (nt tiheasustusala, kompaktse hoonestusega ala jne). Sotsiaalne infrastruktuur – ühiskondlikud hooned ja sotsiaalsed teenused peavad arenema käsikäes elamualade kavandamisega, et võimaldada terviklikku elukeskkonda. Kiili vallas peavad olema tagatud vajalikud sotsiaalse infrastuktuuri objektid õigel ajahetkel vastavalt elanikkonna vajadustele: lasteaiad, koolid, kultuuri-, spordi- jm vaba-aja veetmise asutused, puhkealad, raamatukogud jm. Tööstus- ja ärimaad - Tööstusmaade areng on toimunud vastavuses üldplaneeringuga. Probleemiks on osutunud ärimaa otstarbe vähene osakaal elamumaa otstarbe kõrval. Eelkõige korterelamute piirkondades kui ka mujal on otstarbekas olemasolevasse keskkonda võimalusel tuua piirkonda teenindavaid funktsioone (pood, majutus, söögikoht vms). Piisavalt paindlik maakasutus toetab väikeettevõtlust eelkõige just kortermajade piirkonnas. Samas tuleb eelistada funktsioonide mitmekesisust, kus eluhoonete kõrgemad korrused on ette nähtud elamiseks. Tööstus- ja ettevõtlusalade kavandamisel on otstarbekas eelnevalt analüüsida majandussektori ruumilisi vajadusi ja arenguperspektiive, sh ka tööjõu paiknemist. Asukohtade määramisel on võtmeteguriks mugava ligipääsu ja tehnovõrkude olemasolu või nende lihtne väljaarendamise võimalus. Arvestada tuleb ka töötajate liikumisvajadustega. Eelistada tuleks juba kasutuses olnud alade uuesti kasutuselevõttu (karjalaudad, vanad tööstusehitised jne). Samuti tuleb läbi vaadata seniste tööstusettevõtete maakasutus ja määrata, kus tootmine pikas perspektiivis säilib, kus selleks vajalikku ala vähendatakse või likvideeritakse. Kaubandus ja teenindus - Kaupade ja teenuste puhul on oluline nende võimalikult hea kättesaadavus. Seega on tegemist avalikkusele suunatud aladega. Maalises piirkonnas on oluline näha ette võimalikud asukohad kaubandus- ja teenindusettevõtetele kohalikes ja lähikeskustes. Kaubanduse ja teeninduse juhtotstarbega alade määramisel peab arvestama nii välja kujunenud kasutusega kui ka uute trendidega. Soovitav on määrata sellised alad multifunktsionaalsetena, et mitte piirata ettevõtlust ning muuta piirkond külastajatele võimalikult atraktiivseks. Konkreetsemad ülesanded:  Linnalise asustusega (tiheasutus) alade täpsustamine vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+ ning tänastest Kiili valla arengusuundadest lähtuvalt. Uusi tiheasutusalasid ei soovita kavandada, pigem on suund mõistliku ja 11 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD tasakaalustatud arengu poole. Eelmise üldplaneeringuga määratud tiheasutusalad tuleb üle vaadata ning neid täpsustada;  Määrata maakasutuse otstarvete rakendamise põhimõtted, nende täpsusastme käsitlused ning paindlikkust võimaldavad reeglid. Kuhu ja kuidas lubada mitut juhtotstarvet? Millistes piirides kehtib üldplaneeringuga määratud juhtotstarve ning kuidas seda detailplaneeringutes rakendada?  Määratakse detailplaneeringute koostamise alad ja juhud arvestades eelmise üldplaneeringu järgselt toimunud muutusi ruumilise planeerimise põhimõtetes, seaduses, elanike arvu prognoosi, eluasemenõudlust, äripindade vajadust jm.  Täpsustada detailplaneeringu kohustuseta alad ja juhud.  Määrata ehitustingimused piirkondade kaupa ning tuua selgelt välja alad, kus rakendatakse üldisest erinevaid nõudeid (nt Luige alevik). Määrata ühtselt arusaadavad põhimõtted ehitustingimuste osas ning luua seletuskirjast ja joonistest toimiv terviklik planeeringulahendus.  Täpsustada üldisi kasutus- ja ehitustingimusi, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimusi. Vaja käsitleda alla 20m 2 ehitiste ehitustingimusi. Määrata krundi miinimumsuurused ja krundi max täisehituseprotsent piirkondade kaupa. Max hoonete arv ja ehitisealuse pinna suurus ei ole nii oluline, kuid võib teatud aladel olla vajalik määrata. Eraldi tuleb käsitleda juba olemasolevaid suuremaid (10 000-20 000 m2) krunte (täisehitusprotsent 5% tähendaks 500 m 2 kuni 1000 m2 eh.al.pinda).  Määrata võimalusel põllumajandusloomade pidamise piirkonnad (farmid) ja nende lähedusse ehitamise tingimused. Võimalusel määrata neile piirkondadele nn kaitsetsoon, kuhu elamute vm tundlike objektide (ühiskondlikud hooned) rajamine ei ole lubatud.  Määrata piirkonnad või juhud, kuhu elamuehitus või igasugune ehitustegevus ei sobi (liigniisked alad, sood-rabad jm) või kuhu seda ei soovita. Võimaldada kaalutlusotsuse alusel keelduda detailplaneeringu algatamisest või projekteerimistingimuste väljastamisest liigniisketel, elamuehituseks sobimatutel aladel. Esitada nõuded detailplaneeringute koosseisus vajadusel maa-ala kuivendusprojekti ja hüdrogeoloogilise uuringu läbiviimiseks.  Lisada põhimõtted avalikult kasutatava ühiskondliku otstarbega alade suuruse/osakaalu jm vajalike põhimõtete määramiseks kaalutlusotsuse alusel ning põhjendatud vajaduse korral lähtuvalt konkreetsest olukorrast.  Täiendada hoonete kasutusotstarvete muutmise tingimusi (näit heinaküüni kavandamine tootmishooneks).  Täpsustada äri- ja tootmisalade ehitustingimusi ning käsitleda põhimõtteid, mis väldivad konfliktide tekkimist ettevõtlus- ja elamualade kõrvutipaiknemisel.  Määrata tingimused või juhud haljastuse kavandamiseks erineva otstarbega aladel (sh teed, kraavid jm).  Täpsustada piirkonnad ja juhud, kuhu saab tulevikus rajada terviseradasid või puhkealasid ning määrata vajalikud tingimused. VÄÄRTUSLIKUD PIIRKONNAD  Määrata rohevõrgustiku, kaitsealade, väärtuslike veealade ja maastike vm olulise looduskeskkonnana käsitletud piirkondades ehitustegevuse ning maakasutuse tingimused.  Täpsustada veekogude (sh maaparandussüsteemide eesvoolude) äärsete alade ehitustingimusi ning vajadusel näha ette ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine. 12 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Vajadusel avalikult kasutatavate veekogude määramine.  Täpsustada Kiili valla miljööväärtuslike alade piire ning ehitustingimusi tänasest olukorrast lähtuvalt. Tänased miljööalade üksikud osad või alad tervikuna ei kanna kehtivas üldplaneeringus esitatud ehitustingimuste tunnuseid, seega ei saa neist igas olukorras lähtuda. Miljööalad on vaja kriitiliselt üle vaadata ning lõdvendada tingimusi aladel, mis täna enam pole väärtuslikena käsitletavad ning täpsustada ehitamise põhimõtteid edaspidi väärtuslikena käsitletavatel aladel. Analüüsida, kas vallas on miljööväärtuste seisukohast täiendavaid piirkondi, mida väärtustada ja millele anda täpsemad ehitustingimused. Kaaluda miljööaladel projekteerimistingimuste andmise võimalust. Miljööaladena on seni käsitletud: Sausti mõisa ansambel ja mõisa ümbrus, Nabala mõis, Lähte küla ja Mõisaküla.  Arvestada uue looduskaitseala (Nabala-Tuhala) tingimuste jm looduskeskkonna väärtustega, mida kehtivas ÜPs pole käsitletud.  Määrata väärtuslikud põllumaad ning vastavad tingimused.  Määrata piirkonnad ning seada tingimused, kus lageraie on keelatud (näiteks lubada metsaraiet häilude kaupa või harvendusraiena).  Määrata tingimused maardla aladele. Samuti on probleemiks ehitussurve turba-aladele, mistõttu peaks üldplaneering andma tingimused, et neile aladele ei saa ehitusõigust kavandada ning võimalusel kaaluda ka puhvervööndi määramist, et turba-alade lähiümbrus säilitada looduslikuna. TEED  Täpsustada avalikult kasutatavate olemasolevate ja perspektiivsete maanteede, teede, tänavate, kergliiklusteede (jalg- ja jalgrattateed), matkaradade, terviseradade, maastikusõidukite radade (alad, millel on lubatud liigelda ATV jt maastikusõidukitega) jm radade ja juurdepääsude (sh juurdepääsud kallasradadele) asukohad ning tingimused maakasutusele.  Arvestada Tallinn-Rapla-Türi mnt T15 ümbersõiduga Luige alevikus ja Kangru külas.  Täpsustada teede kaitsevööndite ulatused ning maanteede või tihedama liiklussagedusega teeäärsete alade ehitustingimused.  Suurte maanteede ääres asuvatele rohekoridoridele määrata põhimõtted loomadele läbipääsude tagamiseks (näiteks tunnelid tee alt läbi, sillad, ohutusaiad jms).  Arvestada Rail Balticu teemaplaneeringuga määratud trassikoridori, raudteeinfra- struktuuri ja raudtee rajamisest tingitud ümberehituste (nt teed, mitmetasandilised ristumised) vajaduste ja nende põhimõtteliste asukohtadega. Vajadusel täpsustada maakasutustingimusi. TEHNILINE TARISTU  Kaasajastada ja täpsustada tehnovõrkude kavandamise põhimõtted üldplaneeringus. Uus üldplaneering peab arvestama Kiili valla tehnovõrke puudutavate uuemate arengukavadega (neist olulisem on ÜVK 2016-2027).  Sätestada senisest täpsemad nõuded välisvalgustusele ja sellega seonduvatele teemadele (valgusreostus, rajamise kohustus jms).  Määrata ehitustingimused päikeseparkide rajamiseks.  Seada senisest täpsemad tingimused olemasolevate kuivendussüsteemide säilitamiseks või ümberehitamiseks uute alade ehitustegevuse käigus. Samuti põhimõtted erinevate 13 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD mehhanismidega ligipääsuks veekogude ja maaparandussüsteemide eesvooludele, et võimaldada nende hooldust.  Võimalusel määrata uute ühisveevarustuse puurkaevude põhimõttelised asukohad (sh kaasnevad vajalikud sanitaarkaitsevööndid) või juhud, kuidas ning kuhu neid ette näha tuleb. Lisada põhimõtted ja tingimused, millistes piirkondades ja juhtudel saab rajada autonoomseid veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendusi.  Määrata põhimõtted liigvee (nii kuivendus- kui ka sademevesi) ärajuhtimiseks.  Määrata tingimused uute, järjest levinumate kütteviiside rajamiseks: maakütte, päikese- ja tuuleenergia kasutamise võimaldamiseks. Kaasajastada kaugkütte rajamise tingimusi, liitumise kohustust ja võimalusi.  Täpsustada jäätmemajanduse valdkonna põhimõtteid kaasaja nõuetest ning tänasest olukorrast lähtuvalt.  Uuendada keskkonnaohtlikke objektide teema valdkonda tänaste teadmiste valguses. LISATEEMAD  Asustusüksuste piiride muutmise ettepanekute tegemine: Kiili ja Saku valla vaheline piir – Kurevere küla, Sausti küla ja Luige alevik; Rae valla lähialad – Uuesalu tee, Aaviku, Kurna jm kohtades, kus see vajadus tekib. Lisaks vaja üle vaadata vallasisesed asutusüksused, nt Vaela-Kangru, kuna ringtee poolitab Vaela piirkonna.  Ühtlustada ja täpsustada üldplaneeringus kasutatud terminite tähendust, et vajalikke tingimusi kõigile arusaadavalt mõistetavaks teha.  Täpsustada millises piirkonnas või millistel tingimustel lubatakse rajada müratõkkeid.  Arvestada Männiku harjutusvälja arendusprogrammiga, mille kohaselt on kavas välja ehitada harjutusvälja lõuna- ja keskosa ehitised, mille tulemusena võib suureneda Kiili vallas leviv müratase. Seada vajalikud leevendusmeetmed ning nõuded detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamiseks selle mõjualas.  Üldplaneeringu elluviimise põhimõtete määramine, üksteisele loogiliselt ja funktsionaalselt järgnevate arenguetappide põhimõtete andmine (nt milliste rajatiste olemasolu on eelduseks elamualade rajamiseks jmt). Lõplik valdkondade ja teemade ring täpsustub üldplaneeringu koostamise käigus. 14 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 4. KOOSTATAVAD ANALÜÜSID Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks koostatakse alljärgnevad analüüsid:  Olemasoleva ja perspektiivse maakasutuse analüüs;  Transpordiühenduste ja liikuvuse analüüs;  Majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna analüüs;  Rahvastiku analüüs ja prognoos - lähiminevikus toimunud muutused elanike arvulises koosseisus ja rändes. Tulevikutrendide prognoos;  Ettevõtluse ja tööhõive analüüs;  Keskkonnamõjude strateegiline hindamine; Üldplaneeringu käigus võib selguda täiendavate analüüside koostamise vajadus. 15 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 5. JOONISED JA FORMAAT Üldplaneeringu põhilahendusena koostatakse järgnevad teemajoonised:  Maakasutus;  Väärtused ja piirangud;  Teed ja liiklus;  Tehniline taristu. Täpsemad väljavõtted antakse Kiili, Kangru, Luige alevike ning Vaela piirkonna kohta. Üldplaneeringu käigus võib selguda täiendavate teemajooniste koostamise vajadus või teatud teemade koondamine ühele joonisele. Üldplaneeringu formaadi osas on eesmärk saada digitaalselt kaasaegne lahendus, et üldplaneeringu valmides oleks see ka kaasagselt vormistatud ning rakendatav. 16 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 6. AJAKAVA Ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduses üldplaneeringu koostamisele esitatud nõuetest ning konsultandi senisest kogemusest ÜP koostamisel. KSH läbiviimise ajakava sõltub peamiselt üldplaneeringu koostamise ajakavast. Täpsem ajakava on toodud tabelis 1, kuid esitatud ajakava on esialgne ja selles võib jooksvalt tulla muudatusi. Ajakava määramatus tuleneb eelkõige sellest, et ei ole võimalik ette näha ÜP ja KSH korraldamis- ja menetlustoimingute täpset kestvust, asjaomaste asutustega ning kaasatavate isikutega seotud koostöö mahtu. Tabel 1. Kiili valla ÜP ja KSH läbiviimise detailsem ajakava. Tegevus Periood ÜP koostamise ja KSH algatamine 19.04.2018 Algatamise teavitused Hiljemalt 19.05.2018 ÜP lähteseisukohtade koostamine 07-09.2018 Ametite seisukohtade küsimine ÜP LS-le 10.2018 Lähteseisukohtade täpsustamine ning avalikustamine 12.2018 ÜP ja KSH koostaja hanke läbi viimine 01.2019 KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) koostamine 03-04.2019 KSH VTK esitamine ettepanekute saamiseks koostöö 04.2019 tegijatele ja kaasatavatele Kaasatavad asutused ja isikud esitavad ettepanekud ÜP 05.2019 lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta Täpsustused KSH VTK-le 06.2019 KSH VTK avalikustamine 06.2019 Lisaks avalikustatakse isikute ja asutuste esitatud ettepanekud ÜP ja KSH lähteinfo hankimine, eeltööd alusuuringutele, 03.2019 –06.2019 ideede kogumine Alusuuringute ja analüüside koostamine 04.2019 –10.2019 ÜP töörühmade korraldamine 09.2019-02.2020 ÜP eskiisi koostamine, KSH aruande eelnõu koostamine 10.2019-04.2020 ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja 04.2020 (hiljemalt 14 päeva enne avalikust arutelust teavitamine avaliku väljapaneku algust*) ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek 04-05.2020 (vähemalt 30 päeva*) Eskiisi kohta avaldatud arvamuste analüüs ja täienduste 05.2020 sisseviimine Kirjavahetuse korraldamine ja avaliku arutelu teavitused 05.2020 (30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) Eelnev koostöö ametkondadega 04-11.2020 ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku 06.2020 tulemuste avalikud arutelud (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) Info avaldamine avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste 06.2020 kohta (vt täpsemalt PlanS § 84 lg 1) (30 päeva jooksul avaliku arutelu 17 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Tegevus Periood toimumise päevast arvates*) Täpsustused ÜP eskiisis ja KSH aruande eelnõus 06-09.2020 Vajadusel toimuvad täiendavad töörühmad/koosolekud ning 06-09.2020 täiendatakse ÜP ja KSH eelnõusid ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu esitamine 10.2020 kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Kooskõlastuste ja arvamuste andmine2 ning vajadusel 11-12.2020 täiendav koostöö erinevate osapooltega (30 päeva jooksul ÜP ja KSH aruande saamisest*) ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine 12.2020 Teavitused ÜP vastu võtmisest ja KSH aruande nõuetele 12.2020 vastavaks tunnistamisest (teavitamine 14 päeva jooksul otsuse tegemisest*) ÜP avalikust väljapanekust ja arutelust teavitamine 12.2020 (hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust*) ÜP avalik väljapanek 01-02.2021 (vähemalt 30 päeva*) Esitatud arvamuste analüüs ning vajadusel täiendused ÜP 03.2021 jaoks Koostöö ja vastuskirjad kirjalikult arvamusi esitanud 03.2021 isikutega (30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud 03.2021 (vajadusel) (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) Tulemustest teavitamine avalikes kanalites - 03.2021 (vt täpsemalt PlanS § 89 lg 1) (30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates*) ÜP esitamine valdkonna ministrile3 heakskiitmiseks 03.2021 ÜP heakskiitmine 05.2021 (60 päeva jooksul esitamisest arvates*) ÜP kehtestamine 06.2021 ÜP kehtestamisest teavitamine 06.2021 (30 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates*) Kehtestatud ÜP esitamine rahandusministeeriumile ja Maa- 06.2021 ametile (30 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates*) * PlanS-s sätestatud tähtajad Vt lisaks: ÜP ja KSH protsessi kirjeldav ühine skeem4 koos viidetega planeerimisseadusele. 2 PlanS § 85 lg 2: Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. PlanS § 85 lg 3: Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks. KSH aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust. 3 4 http://planeerimine.ee/static/sites/2/yp-menetluse-skeem.pdf 18 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 7. KAASAMISKAVA Üldplaneering on kokkulepe ning selle saavutamiseks tuleb see koostada avatult ja läbipaistvalt. Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Kiili vallavalitsus. Kuid kuna üldplaneering mõjutab paljusid Kiili vallaga seotud isikuid ja asutusi, siis on oluline anda kõigile võimalus osaleda neid puudutavate otsuste tegemisel. Kaasamiskava on koostatud selleks, et üldplaneeringu ja KSH käigus erinevaid osapooli efektiivsemalt ja sisulisemalt kaasata. Suurem eesmärk on üldplaneeringu koostamise protsessi laiemalt teadvustada ning sellega seotud otsuseid mitmekülgsemalt käsitleda. 7.1. INFOKANALID Järgnevalt on loetletud peamised infokanalid, et huvitatud osapooled teaksid arvestada, milliste allikate kaudu edaspidi üldplaneeringu ja KSH kohta infot levitatakse.  Valla koduleht: http://www.kiilivald.ee/  Valla või kohalike elanike Facebook-i leht: https://et- ee.facebook.com/groups/278866582233350/  Kohalik leht: https://www.kiilivald.ee/et/kiili-leht-2018, toimetaja Marko Tooming, tel: 646 2215, e-mail: [email protected]  Ametlikud teadaanded: www.ametlikudteadaanded.ee  Avalikud väljapanekud ja arutelud toimuvad vallamajas, koolimajas või rahvamajas (täpsustub jooksvalt). Täpsem info edastatakse jooksvalt vastavates teadetes.  Paberil kuulutused avaldatakse valla olulisemates asutustes: rahvamaja, raamatukogu, alevike stendidele, vallamaja.  Teemaartiklid kohalikus lehes (olulisemate etappide käigus) koostöös ajakirjanikuga.  Huvitatud isikute list, elektrooniliste teadete jaoks (vt tabel 2). Sinna nimekirja lisatakse koostamise käigus need osapooled, kes enda kaasamisest huvitatud on. 7.2. KAASATAVAD OSAPOOLED Tabelis 2 on kaardistatud planeeringu elluviimisega seotud asutused ning puudutatud ja huvitatud isikud, keda koostatava ÜP alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi ÜP vastu. Osapoolte nimekiri võib planeeringu käigus täpsustuda. Tabel 2. Kaasatavad osapooled. Osapool Kaasamise põhjendus Ametkonnad Kaitseministeerium Kui planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuuleparki või üle 28 m kõrgust ehitist, planeeringuala asub 19 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Osapool Kaasamise põhjendus Ametkonnad riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise või kui planeeringualal asub avalik veekogu. Maaeluministeerium Maaelu- ja põllumajanduspoliitika, Eesti maaelu arengukava koordineerimine ja elluviimine, põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamine, väärtuslikud põllumaad. Majandus- ja Valda läbi kavandatud Rail Balticu trass. Kommunikatsioonimini steerium Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd või ala, mille suhtes on Keskkonnaministeerium algatanud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse; Maa-amet Planeeringualal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa ning reformimata riigimaad. Maanteeamet Planeering hõlmab tegevusi riigitee kaitsevööndis ning käsitleb liiklusohutust, teedevõrgustiku ja ühistranspordi valdkondi. Muinsuskaitseamet Planeeringualal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Põllumajandusamet Planeeringualal asub maaparandussüsteem ning kavandatav tegevusvõib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Päästeamet (Põhja Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid. päästekeskus) Tehnilise Järelevalve Planeeringualale kavandatakse Rail Balticut, Amet planeeringuga kavandatakse avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitist või kui planeeringuga kavandatava ehitise ehitusloa andjaks on Tehnilise Järelevalve Amet. Terviseamet (Põhja Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete talitus) rakendamist, sh müra ja vibratsiooni teemasid. Saku Vallavalitsus Planeeringualaga piirnev KOV, võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse suhtes. Rae Vallavalitsus ―l― Kose Vallavalitsus ―l― Tallinna Linnavalitsus / ―l― Linnaplaneerimise Amet Rahandusministeerium ÜP järelevalve teostaja 20 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Osapool Kaasamise põhjendus Ametkonnad Riigimetsa Valla territooriumile jääb riigimetsa alasid. Majandamise Keskus Taristu valdajad Kiili KVH VK teenuse osutaja Elering AS Elektri- ja gaasipaigaldised Elektrilevi OÜ Elektripaigaldised planeeringualal Telia Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal Elisa Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal Tele2 Eesti Aktsiaselts Sidepaigaldised planeeringualal Eesti Lairiba Arenduse Sidepaigaldised planeeringualal AS AS Connecto Eesti Elektri-, side- ja gaasitrassid planeeringualal Vabaühendused Eesti Keskkonnaorganisatsioone ühendav Keskkonnaühenduste organisatsioon Koda (EKO) MTÜ Kodukant Harjumaa külaliikumine Harjumaa Külaseltsid: Kangru, Kohalik elu-olu Nabala, Vaela, Sõmeru, Luige Kiili Ettevõtjate Liit Kohalik ettevõtlus Kiili spordiklubi Kohalik sporditegevus Laiem avalikkus, nt Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud piirkonna elanikud, isikud vallas tegutsevad ettevõtted jt 21 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 8. LÄHTEMATERJALID Kiili valla strateegilised dokumendid:  Kiili valla arengukava (hetkel koostamisel);  Hallatavate asutuste arengukavad;  Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027;  Kiili alevi kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017-2030  Kiili valla terviseprofiil 2012-2014;  Ida-Harjumaa jäätmekava 2015-2020  Kehtiv Kiili valla üldplaneering, 2013; Üldisemad arengut käsitlevad dokumendid:  Üleriigiline planeering Eesti 2030+;  Harju maakonnaplaneering 2030+;  Rail Baltic Harju maakonnaplaneering, 2017;  Kiili valda ümbritsevate omavalitsuste (Kose, Rae, Saku vallad ja Tallinna linn) planeeringud ja arengukavad. 22 / 22 Meie 02.10.2018 nr 1.10-17/18-0459/8241 Tere Edastan Kiili valla kirja üldplaneeringu lähteseisukohtade kooskõlastamiseks - palun ettepanekuid/arvamusi lähteseisukohtadele hiljemalt 30. oktoobriks k.a. Juhul kui vastate otse pöördujale palun saatke vastus teadmiseks MKMile [email protected]. Lugupidamisega Heli Just riigivara nõunik 6256 346