Munalaiu sadama laienduse projekti kooskõlastamine

Munalaiu sadama väikelaevade osa Põhiprojekt Töö nr TM013 Versioon 2 Töö tellija: Töö koostaja: AS Saarte Liinid Top Marine OÜ Reg. kood 10216057 Andry Prodel Rohu 5, 93819 Kuressaare Reg. kood 11001787 Tel. 45 30 140 Tule 33, Saue 76505 [email protected] Tel. 5304 4000 [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ Objekti asukoht: EEH006246 Ehitamine 23.04.2012 Munalaiu sadam EEP003223 Projekteerimine 24.04.2015 Pärnu maakond, Tõstamaa vald, Lao küla Tallinn Aprill 2017  Munalaiu sadama väikelaevade osa. Põhiprojekt Töö nr TM013 Pärnu maakond, Tõstamaa vald, Lao küla Versioon 2 SISUKORD KOONDANDMED ....................................................................................................................... 3 SELETUSKIRI ............................................................................................................................. 4 1. ÜLDOSA ................................................................................................................................ 4 1.1. Ujuvkaid ........................................................................................................................... 4 1.2. Ujuvkaide kirjeldus .......................................................................................................... 4 2. UJUVKAI KONSTRUKTSIOON ....................................................................................... 5 2.1. Ujuvkai 1, ankurdus, käigusild ja käimispoomid. ............................................................ 5 2.2. Ujuvkai 2, ankurdus, käigusild ja käimispoomid. ............................................................ 6 2.3. Ujuv lainemurdja, ankurdus. ............................................................................................ 7 3. Materjalidele esitatavad tehnilised nõuded ...................................................................... 8 JOONISED .................................................................................................................................. 10 Joonis 1. AS1-01 Ujuvkaide plaan 16.04.2018 Joonis 2. AS1-02 Ujuvkai UK1 16.04.2018 Joonis 3. AS1-03 Ujuvkai UK2 16.04.2018 Joonis 4. AS1-04 Ujuv lainemurdja UK3 16.04.2018 Top Marine OÜ Aprill, 2018 2  Munalaiu sadama väikelaevade osa. Põhiprojekt Töö nr TM013 Pärnu maakond, Tõstamaa vald, Lao küla Versioon 2 KOONDANDMED PROJEKTI NIMETUS: Munalaiu sadama väikelaevade osa. Põhiprojekt TELLIJA: AS Saarte Liinid Reg. kood 10216057 Rohu 5, 93819 Kuressaare Tel. 45 30 140 e-post: [email protected] PROJEKTEERIJA: Top Marine OÜ Tule 33, Saue, Harjumaa Kontaktisik: Andry Prodel Tel. +372 565 2268 e-post: [email protected] OBJEKTI ASUKOHT: Lao küla, Tõstamaa vald, Pärnu maakond PROJEKTI EESMÄRK: Ujuvkaide paigaldamine PROJEKTEERITUD: Ujuvkai 1 L=30,0 m; B=2,4 m Ujuvkai 2 L=30,0 m; B=2,4 m Ujuv lainemurdja L=60,0 m; B=3,16 m Top Marine OÜ Aprill, 2018 3  Munalaiu sadama väikelaevade osa. Põhiprojekt Töö nr TM013 Pärnu maakond, Tõstamaa vald, Lao küla Versioon 2 SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1. Ujuvkaid Ujuvkaid projekteeritakse ja valmistatakse aastaringseks kasutamiseks. Ujuvkaile lubatava lainekõrguse ning jäätumise ulatuse deklareerib ujuvkaide tootja. Ujuvkai tooted tuleb projekteerida ja valmistada nii, et nende projekteeritud eluiga on vähemalt 20 aastat. Ujuvkaid ja lisatarvikud valmistatakse moodulkonstruktsioonina tehases ja paigaldatakse ehitusobjektil pädeva (hüdrotehniliste ehitustööde MTR registreeringut omava) ehitusettevõtte poolt. Ujuvkaide ehitustöövõtja kohustuseks on tellida vajalik projektdokumentatsioon, mis on vajalikud antud ehitustööde täitmiseks. Ehitustöövõtja koostab kasutatud materjalide kohta vastavusdeklaratsiooni, ujuvkaide kohta paigaldus- ja hooldusjuhendi ning korraldab vastavasisulise väljaõppe Tellijale. 1.2. Ujuvkaide kirjeldus Ehitatavate ujuvkaide konstruktsioonis ja paigalduslahendustes on ette nähtud kasutada professionaalse ujuvkaide valmistaja standardlahendusi, näiteks Top Marine OÜ monoliitkaid. Munalaiu sadama väikelaevade osa koosneb kahest ujuvkaist (ujuvkai UK1 ning ujuvkai UK2) ning ujuvast lainemurdjast (ujuv lainemurdja UK3). Ujuvkai 1 kogupikkusega 30m peab olema valmistatud betoonist monoliitkaidest. Monoliitkai mooduli pikkus 15m, laius 2,4m ja kõrgus 1,07m. Ujuvkai kandevõime 5,4 kN/m² ning vabaparda kõrgus 0,56m. Ujuvkai on maapinnaga ühendatud metallist käigusilla abil. Käigusilla pikkus on 8m ja laius 1,8m. Ujuvkai ankurdatakse ketiankurduse abil. Põhjaankrute süsteemis on 8 komplekti betoonankruid. Ühe betoonankru kaal on 2000kg. Top Marine OÜ Aprill, 2018 4  Munalaiu sadama väikelaevade osa. Põhiprojekt Töö nr TM013 Pärnu maakond, Tõstamaa vald, Lao küla Versioon 2 Ujuvkai 2 kogupikkusega 30m peab olema valmistatud betoonist monoliitkaidest. Monoliitkai mooduli pikkus 15m, laius 2,4m ja kõrgus 1,07m. Ujuvkai kandevõime 5,4 kN/m² ning vabaparda kõrgus 0,56m. Ujuvkai on maapinnaga ühendatud metallist käigusilla abil. Käigusilla pikkus on 8m ja laius 1,8m. Ujuvkai ankurdatakse ketiankurduse abil. Põhjaankrute süsteemis on 8 komplekti betoonankruid. Ujuv lainemurdja kogupikkusega 60m peab olema valmistatud betoonist monoliitkaidest. Monoliitkai mooduli pikkus 15m, laius 3,16m ja kõrgus 1,07m. Ujuvkai kandevõime 5,8 kN/m² ning vabaparda kõrgus 0,61m. Ujuvkai ankurdatakse ketiankurduse abil. Põhjaankrute süsteemis on 16 komplekti betoonankruid. Ühe betoonankru kaal on 2000kg. 2. UJUVKAI KONSTRUKTSIOON 2.1. Ujuvkai 1, ankurdus, käigusild ja käimispoomid. Ujuvkai kattematerjal peab olema libisemiskindel betoon. Betooni mark mereveekindel betoon C40/50, betooni metallarmeering kuumtsingitud, täitevaht EPS 19kg/m³. Ujuvkail peab olema betooni sisse valatud kanal elektrikaablitele ja veetorudele läbimõõduga vähemalt 110mm. Ujuvkai peab olema ümbritsetud immutatud puidust prussiga. Monoliitkaid ühendatakse ujuvkaiks painduva kummipuksühenduse abil. Kõikidel monoliitkaidel peab olema mooduli pealispinnalt pingutamist võimaldavad ankurdusketi kinnitussõlmed. Ujuvkai ankurdamiseks kasutada pikalülilise Ø 20mm kuumtsingitud ankurduskette ja iseankurduva kujuga betoonankruid kaaluga 2000kg. Ankurdusketi pikkus valida minimaalselt 5 kordne vee sügavus. Lisaks tuleb ujuvkaid ankurdada maatoe külge pikalülilise Ø 16mm kuumtsingitud ankurdusketiga, mille küge on kinnitatud 0,6kN amortisaatorid. Ujuvkai 1 vasakus pardas on kaheksa käimispoomidega paadikohta kuni 8 m pikkadele alustele ning paremas pardas on kaheksa käimispoomidega paadikohta kuni 8 m pikkadele alustele. Ujuvkail peab olema betooni sisse valatud C- kinnitusprofiil käimispoomide kinnitamiseks. Top Marine OÜ Aprill, 2018 5  Munalaiu sadama väikelaevade osa. Põhiprojekt Töö nr TM013 Pärnu maakond, Tõstamaa vald, Lao küla Versioon 2 Kõikidel poomidel vähemalt 3 kuumtsingitud ristpollarit. Poomid kinnitatakse painduva kummipuksühenduse abil. Poomide kinnitused peavad võimaldama poomide vahekauguse reguleerimist. Ujuvkai varustatakse kuumtsingitud terasest postpollaritega 25kN. Pollarite kinnitused peavad olema valatud betooni sisse. Ujuvkai on varustatud metallist käigusillaga pikkusega 8m ja laiusega 1.8m. Käigusild on varustatud mõlemast küljest metallist käetugedega. Käigusilla ühendus statsionaarse kaiga on lahendatud kuumtsingitud kiikhingede abil. Ujuvkai varustatakse päästevarustusega mis koosneb päästerõnga komplektist (päästerõngas, viskeliin, pootshaak, redel) ning päästeredelist. Lisaks on ujuvkail kaks teenindusposti. Iga teeninduspost on varustatud kaheksa elektripesaga (kaitseklass IP67), ühe 0,5´´ veekraaniga ning LED-lambiga. Kõik kasutatavad puitmaterjalid peavad olema surveimmutatud keskkonnaklassiga HC4. Kõik kasutatud metallmaterjalid peavad olema kuumtsingitud, keskkonnaklassiga C4. Kõik kasutatud plastmaterjalid peavad olema külma ja UV kindlad. Kõik kasutatavad kinnitusvahendid peavad olema vähemalt keskkonnaklassiga C3. 2.2. Ujuvkai 2, ankurdus, käigusild ja käimispoomid. Ujuvkai kattematerjal peab olema libisemiskindel betoon. Betooni mark mereveekindel betoon C40/50, betooni metallarmeering kuumtsingitud, täitevaht EPS 19kg/m³. Ujuvkail peab olema betooni sisse valatud kanal elektrikaablitele ja veetorudele läbimõõduga vähemalt 110mm. Ujuvkai peab olema ümbritsetud immutatud puidust prussiga. Monoliitkaid ühendatakse ujuvkaiks painduva kummipuksühenduse abil. Kõikidel monoliitkaidel peab olema mooduli kohta 4tk pealispinnalt pingutamist võimaldavad ankurdusketi kinnitussõlmed. Kõik monoliitkai moodulid ankurdatakse neljast punktist. Ujuvkai ankurdamiseks kasutada pikalülilisi Ø 20mm kuumtsingitud ankurduskette ja iseankurduva kujuga betoonankruid kaaluga 2000kg. Ankurdusketi pikkus valida minimaalselt 5 kordne vee sügavus. Lisaks tuleb ujuvkaid ankurdada maatoe külge pikalülilise Ø 16mm kuumtsingitud ankurdusketiga, mille küge on kinnitatud 0,6kN amortisaatorid. Ujuvkai 2 vasakus pardas on kuus käimispoomidega paadikohta kuni 10 m pikkadele alustele ning paremas pardas on kuus käimispoomidega paadikohta kuni 12 m pikkadele alustele. Ujuvkail peab olema betooni sisse valatud C-kinnitusprofiil käimispoomide kinnitamiseks. Kõikidel poomidel vähemalt 5 kuumtsingitud ristpollarit. Poomid kinnitatakse painduva Top Marine OÜ Aprill, 2018 6  Munalaiu sadama väikelaevade osa. Põhiprojekt Töö nr TM013 Pärnu maakond, Tõstamaa vald, Lao küla Versioon 2 kummipuksühenduse abil. Poomide kinnitused peavad võimaldama poomide vahekauguse reguleerimist. Ujuvkai varustatakse kuumtsingitud terasest postpollaritega 50kN. Pollarite kinnitused peavad olema valatud betooni sisse. Ujuvkai on varustatud metallist käigusillaga pikkusega 8m ja laiusega 1.8m. Käigusild on varustatud mõlemast küljest metallist käetugedega. Käigusilla ühendus statsionaarse kaiga on lahendatud kuumtsingitud kiikhingede abil. Ujuvkai varustatakse päästevarustusega mis koosneb päästerõnga komplektist (päästerõngas, viskeliin, pootshaak, redel) ning päästeredelist. Lisaks on ujuvkail kaks teenindusposti. Iga teeninduspost on varustatud elektripesaga (kaitseklass IP67), ühe 0,5´´ veekraaniga ning LED-lambiga. Kõik kasutatavad puitmaterjalid peavad olema surveimmutatud keskkonnaklassiga HC4. Kõik kasutatud metallmaterjalid peavad olema kuumtsingitud, keskkonnaklassiga C4. Kõik kasutatud plastmaterjalid peavad olema külma ja UV kindlad. Kõik kasutatavad kinnitusvahendid peavad olema vähemalt keskkonnaklassiga C3. 2.3. Ujuv lainemurdja, ankurdus. Ujuvkai kattematerjal peab olema libisemiskindel betoon. Betooni mark mereveekindel betoon C40/50, betooni metallarmeering kuumtsingitud, täitevaht EPS 19kg/m³. Ujuvkai peab olema ümbritsetud immutatud puidust prussiga. Monoliitkaid ühendatakse ujuvkaiks painduva kummipuksühenduse abil. Kõikidel monoliitkaidel peab olema mooduli kohta 4tk pealispinnalt pingutamist võimaldavad ankurdusketi kinnitussõlmed. Kõik monoliitkai moodulid ankurdatakse neljast punktist. Ujuvkai ankurdamiseks kasutada Ø 20mm kuumtsingitud ankurduskette ja iseankurduva kujuga betoonankruid kaaluga 2000kg. Ankurdusketi pikkus valida minimaalselt 5 kordne vee sügavus. Ujuvkai varustatakse kuumtsingitud terasest postpollaritega 50kN. Pollarite kinnitused peavad olema valatud betooni sisse. Top Marine OÜ Aprill, 2018 7  Munalaiu sadama väikelaevade osa. Põhiprojekt Töö nr TM013 Pärnu maakond, Tõstamaa vald, Lao küla Versioon 2 3. Materjalidele esitatavad tehnilised nõuded Kasutatavate materjalide kirjeldus, omadused ning tugevused on välja toodud tabelis (vt. Tabel 1). Tabel 1. Kasutatavate materjalide kirjeldus, omadused , tugevusklass, immutusklass. Toode Materjal Kirjeldus/ klass / mõõdud / standard Betoonpontoonid Standardbetoon Survetugevusklass C40/ 50 Keskkonnaklass XF4, KK4, W6, XS2 Killustik Graniit Ø16mm Armatuurvõrk Ø 6/12mm BSt500M Vahtpolüstüreen Survetugevus ≥ 100kPa EPS 100 Tihedus 19kg/m³ Veeimavus ≤ 3% Puitvendrid Pruss 70× Kvaliteedi klass SF 195mm vastavalt Scan Tugevusklass C24 vastavalt EN 338 Immutus Immutuskemikaal HC4 Tanalith-E Betoonankrud Standardbetoon Survetugevus C25/ 30 Keskkonnaklass XC2 Killustik Paekivi Ø 4-16 mm Plastujukid Polüetüleen UV kaitse UV-8 Egyeuroptene MD 3804 U Kinnitusvahendid Kinnituskett Kuumtsingitud, C4 pikalüliline DIN763 Kinnitusseekel Polt-tüüpi C4 splinditav Kinnituskruvid Keskkonnaklass C4 Kinnituspoldid, Keskkonnaklass C3 -mutrid, seibid Top Marine OÜ Aprill, 2018 8  Munalaiu sadama väikelaevade osa. Põhiprojekt Töö nr TM013 Pärnu maakond, Tõstamaa vald, Lao küla Versioon 2 Kasutatavate materjalide ning toodete mahud on välja toodud tabelis (vt. Tabel 2). Tabel 2. Kasutatavate materjalide ning toodete mahud. Toode Kirjeldus Kogus Monoliitkai 2,4x15,0x1,07 m 4 tk 3,16x15,0x1,07 m 4 tk Puitvendrid 70× 195mm 142,4 jm Betoonankrud 2000 kg 32 tk Ketikinnitus Kett kZn 20mm 480 jm Kett kZn 16mm 60 jm Seekel kZn 25mm 40 tk Seekel kZn 20mm 12 tk Amortisaator 0,6kN 4 tk Käimispoom 7m 8 tk 9m 6 tk Paadikinnitus Postpollar 50 kN 32 tk Postpollar 25 kN 16 tk Käigusild 1,8x8m 2 tk Lisavarustus Päästerõnga komplekt 2 kmpl Päästeredel 2 tk Teeninduspost 4 tk Top Marine OÜ Aprill, 2018 9  Munalaiu sadama väikelaevade osa. Põhiprojekt Töö nr TM013 Pärnu maakond, Tõstamaa vald, Lao küla Versioon 2 JOONISED Top Marine OÜ Aprill, 2018 10 From: Jaanus Jürivete [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, September 27, 2018 3:28 PM To: VA_eva <[email protected]> Cc: Kert Süsmalainen <[email protected]>; Andrus Maide <[email protected]> Subject: Munalaiu sadama laienduse projekti kooskõlastamine Tere Palun kooskõlastada Munalaiu sadama väikelaevade osa laiendus- ja süvendusprojekt. Navigatsioonimärgistuse muudatus on plaanis sisse viia järgmisest hooajast. Märgistuse muudetud projekt on kavas esitada läbivaatamiseks ja kinnitamiseks kohe peale süvendatud ala mõõdistamist. Lugupidamisega, Jaanus Jürivete AS Saarte Liinid Väikesadamate direktor 533 28095 [email protected] EstKONSULT OÜ Registrikood 10410360 Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn telefon: 664 6730 e-post [email protected] MTR EP10410360-0001 20.02.2003 Projekteerimine MTR EK10410360-0001 20.02.2003 Ehitusekspertiis MTR EO10410360-0001 20.02.2003 Omanikujärelevalve MTR TGP000251 21.10.2011 Gaasipaigaldise ehitamine MTR EEP003323 29.06.2015 Sildade ja teede projekteerimine MTR ELK000025 05.08.2015 Liikluskorralduse projekteerimine MTR EPE001031 29.06.2015 Silla- ja teeprojektide ekspertiis MTR EEP003405 26.08.2014 Raudteerajatiste projekteerimine MTR EPE001102 26.08.2014 Raudteerajatiste projektide ekspertiis Töö nr B643 Projekti tellija: AS Saarte Liinid Ehitise aadress: Munalaiu sadam, Lao küla, Pärnu linn, Pärnu maakond MUNALAIU SADAMA VÄIKELAEVADE OSA EHITUSPROJEKT I köide Ehituskonstruktsioonid Põhiprojekt Heiki Meos Juhataja Priit Põldre Projektijuht Tallinn veebruar 2018 Töö nr B643 Munalaiu sadama väikelaevade osa ehitusprojekt Lk. 2 Põhiprojekt. I köide – ehituskonstruktsioonid EHITUSPROJEKTI KOOSSEIS Põhiprojekt I Köide Ehituskonstruktsioonid. OÜ Estkonsult nr B702 II Köide Ujuvkaid. OÜ Top Marine töö nr TM013 ÜLDANDMED TELLIJA AS Saarte Liinid Registrikood: 10618066 Rohu 5, 93819 Kuressaare Tel: 4530 140 E-post: [email protected] Kinnistu Katastritunnus 82603:003:0278 Aadress Munalaiu sadam, Lao küla, Pärnu linn, Pärnu maakond Omanik AS Saarte Liinid Kinnistu suurus 14873 m² Maakasutuse sihtotstarve Tootmismaa 100 % PROJEKTEERIJA OÜ EstKONSULT Registrikood: 10410360 Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn Tel: 6646 730 E-post: [email protected] Projektijuht Priit Põldre diplomeeritud ehitusinsener V Projekteerija Rain Männikus diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Kutsetunnistus nr 106088 Tehnik Marten Kääp Töö nr B643 Munalaiu sadama väikelaevade osa ehitusprojekt Lk. 3 Põhiprojekt. I köide – ehituskonstruktsioonid SISUKORD 1. Üldosa....................................................................................................................................4 1.1. Ehitusprojekti koostamisel aluseks olnud dokumendid..................................................4 1.2. Ehitusprojekti vormistamisel aluseks olnud dokumendid...............................................4 1.3. Vastavus normdokumentidele........................................................................................4 2. Asendiplaan..........................................................................................................................5 2.1. Kasutatud dokumendid...................................................................................................5 2.2. Vastavus dokumentidele.................................................................................................5 2.3. Olemasolev olukord........................................................................................................5 2.4. Ehitised projekteerimistöövõtu alal.................................................................................6 2.5. Horisontaalplaneering.....................................................................................................7 2.6. Vertikaalplaneering.........................................................................................................7 2.7. Teed ja platsid ning liikluskorraldus................................................................................7 2.8. Haljastus ja heakorrastus alal.........................................................................................7 2.9. Tehnovõrkude paiknemine.............................................................................................7 2.10. Tuleohutuse tagamine..................................................................................................7 2.11. Navigatsioonimärgistus.................................................................................................7 2.12. Tehnilised näitajad........................................................................................................7 3. Ehituskonstruktsioonid.......................................................................................................8 3.1. Kasutatud standardite loetelu.........................................................................................8 3.2. Kasutatud arvutiprogrammide nimekiri...........................................................................8 3.3. Kasutatud käsiraamatud.................................................................................................9 3.4. Tehnilised lähteandmed..................................................................................................9 3.5. Koormused......................................................................................................................9 3.6. Arvutuslikud laevad.........................................................................................................9 3.7. Konstruktsioonid.............................................................................................................9 4. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide seletuskiri....................................................10 4.1. Järgitavad normid ja nõuded........................................................................................10 4.2. Kohapeal valatavad raudbetoonkonstruktsioonid........................................................11 4.3. Tarindid ja materjalid....................................................................................................11 5. Navigatsioonimärgistus....................................................................................................15 6. Elektrivarustus...................................................................................................................15 7. Veevarustus ning kanalisatsioon.....................................................................................15 7.1. Üldandmed....................................................................................................................15 7.2. Veevarustuse välisvõrk.................................................................................................16 7.3. Keskkonnakaitse...........................................................................................................18 8. Tuleohutus..........................................................................................................................18 8.1. Üldist.............................................................................................................................18 8.2. Kasutatud normdokumendid.........................................................................................18 8.3. Tuleohutuse tagamine..................................................................................................18 8.4. Tehnilised näitajad........................................................................................................19 9. Keskkonnakaitse meetmed...............................................................................................19 9.1. Projekteerimisel aluseks olevad dokumendid..............................................................19 9.2. Tööd meres...................................................................................................................19 9.3. Ehitusjäätmete käsitlemine...........................................................................................19 Töö nr B643 Munalaiu sadama väikelaevade osa ehitusprojekt Lk. 4 Põhiprojekt. I köide – ehituskonstruktsioonid SELETUSKIRI 1. Üldosa Projekti eesmärgid: • ujuvkaide paigaldamine • uue slipi projekteerimine • akvatooriumi süvendamine 1.1. Ehitusprojekti koostamisel aluseks olnud dokumendid • Leping nr B643 ja selle lisad. • OÜ Meremõõdukeskus. 2016. Munalaiu sadam. • Tellija eskiis. Munalaiu paadisadama ja kaide plaan. Pdf-formaadis. • Kirjavahetus Tellijaga. • OÜ REI Geotehnika. 2010. Töö nr 2664/I-10. Munalaiu ja Manilaiu sadam. Ehitusgeoloogilise uurin- gu aruanne. • Vee erikasutusluba nr L.VV/328359. • OÜ TopMarine. 2016. Töö nr PK 399. Munalaiu sadam. 1.2. Ehitusprojekti vormistamisel aluseks olnud dokumendid • Ehitusseadustik. Riigikogu 18.01.2016. • Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja taristuministri 21.07.2015. a määrus nr 97 • Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused. Majandus- ja kommunikatsiooni- ministri 05.06.2015. a määrus nr 57. • EVS 932:2017 Ehitusprojekt. • EVS 865-2:2014 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti seletuskiri. • EVS 843:2016 Linnatänavad. • Tõstamaa valla jäätmehoolduseeskiri. Tõstamaa Vallavolikogu. 16.06.2005. määrus nr 45. • Pärnu linna jäätmehoolduseeskiri. Pärnu Linnavolikogu. 20.06.2013. määrus nr 16. • Veeseadus. Riigikogu 11.05.1994. 1.3. Vastavus normdokumentidele Koostatud Munalaiu sadama väikelaevade osa ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis vastab Eesti Vabariigi projekteerimisnormidele ja standarditele. Normdokumendid, milledele vastavus on tagatud, on loetletud iga projektiosa seletuskirjas. Töö nr B643 Munalaiu sadama väikelaevade osa ehitusprojekt Lk. 5 Põhiprojekt. I köide – ehituskonstruktsioonid 2. Asendiplaan 2.1. Kasutatud dokumendid Tellija eskiis on võetud asendiplaani projekteerimisel aluseks. Normdokumentide puhul järgnevad nimetatud dokumendid: • Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja taristuministri 21.07.2015. a määrus nr 97 • Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused. Majandus- ja kommunikatsioonimi- nistri 01.07.2015. a määrus nr 57. • EVS 865-2:2014 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti seletuskiri. • Ehitusseadustik. Riigikogu 15.07.2016. • EVS 932:2017 Ehitusprojekt. • EVS 843:2003 Linnatänavad. • Tõstamaa valla jäätmehoolduseeskiri, Tõstamaa Vallavolikogu 16.06.2005 määrus nr 45. • Pärnu linna jäätmehoolduseeskiri. Pärnu Linnavolikogu. 20.06.2013. määrus nr 16. • Veeseadus. Riigikogu 11.05.1994. 2.2. Vastavus dokumentidele Ehitusprojekti asendiplaan on vastavuses lähteandmeteks olevate dokumentidega. 2.3. Olemasolev olukord 2.3.1 Paiknemine Projektiga haaratud ala asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Lao külas Munalaiu sadamas. 2.3.2 Olemasolevad rajatised ja ehitised Munalaiu sadama väikelaevade osa Väikelaevade jaoks on varem rajatud üks maapoolne raudbetoonist tugi, millele kinnitub ujuvkai ja selle käi- gusild. Olemas on 7 poomi väikeste paatide jaoks (Foto 2.1). Foto 2.1. Olemasolev situatsioon. Vaade kagusse. Foto 2.2. Vaade samast kohast põhja. Töö nr B643 Munalaiu sadama väikelaevade osa ehitusprojekt Lk. 6 Põhiprojekt. I köide – ehituskonstruktsioonid Kaldakindlustus on rajatud täies pikkuses graniitkividest nõlvaga 1:1,5...1:2,5 ning kulgeb kuni hõljukikuuri rannajooneni (Foto 2.2). Kivid on mitmes kohas vajunud, kuid kaldakindlustus täidab oma otstarvet. Hõljuki- kuuri kõrval olev haljasala on kasutuses Kihnu reisvate inimeste autode parklana. Merepõhi on batümeetrilise mõõdistuse järgi peenemaid setteid täiskandunud. Sügavused on vahemikus 1,3 ... 2,1 m. Süvenduse asukohas ei ole tehtud ehitusgeoloogilist uuritud. Siiski on tehtud uuring ala va- hetus läheduses (OÜ REI Geotehnika töö nr 2664/I-10). Väikelaevade kaist maa poole jääb sadama kontorihoone koos lipuväljakuga. Nimetatud objektid ujuvkai kasutust ei sega. 2.3.3 Olemasolev haljastus, tänavatevõrk ja juurdesõidud. Rannaäärne ala on kaetud madala taimestikuga. Väikelaevade kaid on asfalteeritud, millele on ta- gatud juurdepääs. 2.3.4 Ehitusgeoloogia Informatsioon on võetud OÜ REI Geotehnika tööst nr 2664/I-10 „Munalaiu ja Manilaiu sadam. Ehitusgeo- loogilise uuringu aruanne“. Nimetatud töös uuritud punkt PA14 asub projekteerimisala eri osadest 50-100 m kaugusel ning kirjeldab seega ligikaudselt ehitusgeoloogilist situatsiooni. Punkti PA14 kihid: • Muda, peenliiv, mustjashall, kohev (kiht nr 1) • Rohke liivaga möll, hall, kesktihe, alates abs sügavuselt -6,0 tihe (kiht nr 5). Alljärgnevas tabelis on antud pinnaste kaevetööde klassifikatsioon 1984. a Moskvas väljaantud „Vremennõi preiskurant na morskie dnouglubitelnõje rabotõ“ järgi. Kihi Pinnas Lõimise Kaevamisraskuse Tühjendamise nr klass grupp kategooria 1 Muda (IV-VI) I 1 2 Kohev liiv (IV-VI) I 1 3 Kesktihe peenliiv III II 1 4 Tihe peenliiv III IV 2 5 Kesktihe liivaga möll III, IV II 2 6 Tihe liivaga möll III, IV IV 2 7 Kõva liivaga savimöll III, IV V 3 2.4. Ehitised projekteerimistöövõtu alal Käesoleva projektiga rajatakse slipp ning paigaldatakse ujuvkaid. 2.5. Horisontaalplaneering Väikelaevade kai kailiin jääb samale asukohale. Olemasolevasse kivikindlustusse paigaldatakse raudbe- toonist kolm maatuge, mis ühendavad käigusildadega ujuvkaisid. Lammutamisjärgselt taastatakse asfalti endine konstruktsioon. Kokku on 30-meetriseid ujuvkaisid kaks. Ujuvkaidele on ette nähtud poomid erine- vate pikkustega (8 , 10 ja 12 m) laevade sildumiseks. Hõljukikuuripoolsele rannale rajatakse raudbetoonplaatidest slipp, mille kõrvale rajatakse graniitkividest kal- dakindlustus ning paigaldatakse terastorudega kinnitatud betoonujukitel 12-meetrine ujuvkai. Hõljuki kuuri esine kaetakse betoonist tänavakividega. Rekonstrueeritakse killustikuga juurdesõidu tee hõljuki kuuri juurde. Slippi kalle on maapoolses osas 1:7 ja merepoolses osas 1:5 võimaldamaks laevasid vette paremini lasta. Töö nr B643 Munalaiu sadama väikelaevade osa ehitusprojekt Lk. 7 Põhiprojekt. I köide – ehituskonstruktsioonid Joonisel on ära märgitud ujuv lainemurdja akvatooriumist kirdes, mis paikneb piki selle nõlva. 2.6. Vertikaalplaneering Väikelaevade kai pealmine kõrgusmärk (+1,60 m abs) jääb samaks. Slipi ja kaldakindlustuse alumine kõr- gusmärk on -2,5 m abs ning pealmine kõrgusmärk sõltub olemasolevast maastikust. Slipi puhul on see +1,50 m. 2.7. Teed ja platsid ning liikluskorraldus Juurdesõidu viisi ei muudeta. Rekonstrueeritakse hõljuki kuuri juurdesõit, kasutatakse killustikku (fr 16/32). Kihtide paksus on 200 mm. Hõljukikuuri esine kaetakse betoonist tänavakividega (Unikivisillutis). 2.8. Haljastus ja heakorrastus alal Säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust. Ehitustegevusest tulenevalt rikutud pinnas taastada viisil, mille korral oleks tagatud 150 mm paksune kasvupinnast. 2.9. Tehnovõrkude paiknemine Olemasolevad tehnovõrgud paiknevad planeeritava ala piirides. Kahele ujuvkaile lisatakse veevõtutoru ja elektrikaabel, mis ühendatakse maismaal oleva olemasoleva tehnovõrguga. 2.10. Tuleohutuse tagamine Planeeritav ehitus ei muuda tuletõrjeautode juurdepääsuteid olemasolevatele hoonetele. Tuletõrjevee hüdrantide asukohad ei muutu. Tuleohutusest on kirjeldatud täiendavalt käesoleva seletuskirja 8. peatükis. 2.11. Navigatsioonimärgistus Navigatsioonimärgistust ei ole käesolevas projektis projekteeritud. Akvatooriumi piiridele paigaldatakse 2 ro- helist toodrit. 2.12. Tehnilised näitajad Slipp Ehitisealune pind on 254 m² Kõrgus – 1,5 m Kogupikkus – 28,2 m Laius – 4,0 m 3. Ehituskonstruktsioonid Ehituskonstruktsioonide seletuskiri ja joonised moodustavad ühtse terviku ja täiendavad vastastikku teineteist. Vasturääkivuste korral täpsustab lahendust konstruktsioonide projekteerija. 3.1. Kasutatud standardite loetelu Koormused • EVS-EN 1990:2002 +NA:2002+A1:2006 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. • EVS-EN 1991-1-1:2002 +NA:2002+AC:2009 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1. Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. Töö nr B643 Munalaiu sadama väikelaevade osa ehitusprojekt Lk. 8 Põhiprojekt. I köide – ehituskonstruktsioonid • EVS-EN 1991-1-3:2006 +NA:2006+AC:2009 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3. Üldkoormused. Lumekoormus. • EVS-EN 1991-1-4:2005 +NA:2007+AC:2009+AC:2010 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus. • EVS-EN 1991-2:2007 +NA:2007+AC:2010 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 2 Sil- dade liikluskoormused. Betoonkonstruktsioonid • EVS 1992-1-1:2005 +NA:2007+AC:2010 Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad. • EVS-EN 206-1:2007 Betoon. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus. Puitkonstruktsioonid • EVS 1995-1-1:2005 +NA:2007 +A1:2008 +NA:2009 Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. Geotehnika • EVS-EN 1997-1:2006 +NA:2006+AC:2009 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad. • EVS-EN 1997-2:2007 +NA:2008+AC:2010 Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnase- uuringud ja katsetamine. Korrosioonikaitse • EVS-EN ISO 12944 Paints and varnishes. Corrosion protection of steel structures by protecti- ve paint systems. Tolerantsid • EVS-EN 13670:2010 Execution of concrete structures. 3.2. Kasutatud arvutiprogrammide nimekiri • AutoCAD 2014 • OpenOffice 3.4 3.3. Kasutatud käsiraamatud • ASCE (2012) Planning and Design Guidelines for Small Craft Harbours, 3rd edition. • CIRIA, CUR, CETMEF (2007) The Rock Manual, the use of rock in hydraulic engineering, 2nd edition, publication C683. CIRIA, London. • The Yacht Harbour Association Ltd (2013) The Marina Operations Manual, 7th edition. Egham: Marine House. • Puit- ja puidupõhised konstruktsioonid (2015) TTÜ kirjastus. 3.4. Tehnilised lähteandmed Kasutusea kategooria 4 (hooned ja muud sarnased kandekonstruktsioonid) – slipp Kasutusiga slipp – 50 aastat Töö nr B643 Munalaiu sadama väikelaevade osa ehitusprojekt Lk. 9 Põhiprojekt. I köide – ehituskonstruktsioonid Tagajärgede klass CC1 (kerged tagajärjed) Töökindlusklass RC2 Projekteerimise järelevalve DSL2 (tavaline järelevalve) Ehitusaegne järelevalve IL2 (tavaline järelevalve) 3.5. Koormused 3.5.1 Omakaalukoormus Ehitise omakaal arvutatakse nimimõõtmete ja mahukaalude normväärtuste alusel ja on esindatud ühe normväärtusega. Ehitise omakaal hõlmab konstruktsiooni- ja mitte-konstruktsioonielemendid, kaasa arvatud kohtkindlad seadmed ning pinnase ja ballasti kaalu. Tööstuslike elementide puhul kasutatakse valmistaja andmeid. 3.5.2 Kasuskoormus Ühtlaselt jaotatud normatiivne kasuskoormus ujuvkaide pinnal on arvestatud 2 kN/m². Mujal sadama maa- alal on arvestatud ühtlaselt jaotunud koormus 20 kN/m². 3.5.3 Lumekoormus Maapinna normatiivne lumekoormus on 1,50 kN/m². 3.6. Arvutuslikud laevad Arvutuslik laeva parameetrid valiti koostöös Tellijaga. Üldpikkus LOA 12 m Maksimumsüvis D 2,0 m Laius B 3m 3.7. Konstruktsioonid 3.7.1 Slipp Slipp rajatakse muutuva kaldega (1:7 ja 1:5). Slipp koosneb kahest osast: 4 m laiusest raudbetoonosast ning 5 m laiusest silutud nõlvast. Esimese puhul on konstruktsiooniks killustikalusele paigaldatavad mon- teeritavad raudbetoonplaadid. Slipi ujuvkaipoolne külg kaitstakse graniitkividega. Slipi raudbetoonosa kasu- tatakse paatide veeskamiseks. 3.7.2 Ujuvkaid ja ujuv lainemurdja Akvatooriumi lõunaküljel paiknevad kaks ujuvkaid, mis on ühendatud maismaaga käigusildadega. Ujuvkaid on ankurdatud akvatooriumi põhja. Ujuvkaidele kinnituvad torupoomid, mis eraldavad paadikohti. Lisaks on projekteeritud üks betoonujukitel ujuvkai slipi kõrvale, mis fikseeritakse terastoruvaiadega. Ujuvkaile saab ligi hõljukikuuri poolt kaldteega. Ujuvkasid on ette nähtud toodetena. Seega on antud vaid põhilised mõõt- med. Kasutatakse võimalikult palju olemasolevaid vahendeid. Akvatooriumi kirdeküljele paigaldatakse ujuv lainemurdja, mis on ankurdatud betoonankrutega merepõhjal. Lainemurdja on ette nähtud tootena ning seega on antud vaid põhilised mõõtmed. 3.7.3 Süvendus Olemasolevad sügavused ei võimalda väikelaevade sildumist. Akvatooriumi tuleb süvendada astme- liselt alates -2,5 m kuni -4,0 m abs. Süvendatava ala piiridele merepõhjas rajatakse nõlvad kaldega 1:2. Töö nr B643 Munalaiu sadama väikelaevade osa ehitusprojekt Lk. 10 Põhiprojekt. I köide – ehituskonstruktsioonid Süvendustööde tehnoloogia valib Töövõtja. Valitud tehnoloogia peab vastama Keskkonnaameti poolt väljastatud vee erikasutusloa tingimustele. Enne töödega alustamist kooskõlastab Töövõtja sü- vendustööde tehnoloogia Tellijaga. Merepõhjas süvendusalal tehnovõrkusid (kaableid, torustikke jms) projekti koostamisel kasutatud alusdokumentide põhjal ei ole. Enne süvendustöödega alustamist tuleb Töövõtjal täiendavalt kontrol- lida tehnovõrkude olemasolu süvendataval alal. Süvendustööde läbiviimisel tuleb järgida Eesti Vabariigis kehtivaid keskkonnanõudeid. Täiendavad keskkonnakaitsemeetmed on määratud vee erikasutusloaga. Süvendustööde tolerantsid vastavalt valitud tehnoloogiale. Süvendustööde järgselt peavad olema ta- gatud projektijärgsed sügavused. Kaide esisel alal ei tohi süvendustööd ulatuda sügavamale kui 0,3 m projektijärgsest sügavusest. Kogu süvendatava ala hinnanguline pindala on ca 9800 m2. Süvendustööde hinnanguline kogumaht on 8300 m3 . Süvendus- ja kaadamistöid tuleb vältida loodetuulega, mille keskmine kiirus on 15 m/s või rohkem. Tööde tegemine on keelatud kalade kudeajal ning lindude rände ja pesitsuse kõrgperioodil 1. aprillist kuni 1. juulini. Süvendatud materjal ladestatakse kaadamisalal. Kaadamisala on määratud vee erikasutusloaga. Süvendustööde vastuvõtmisel on nõutud rahvusvahelise hüdrograafia organisatsiooni IHO standardi S-44 Eriklassile vastavad andmed ja mõõdistused peavad olema teostatud majandus- ja kom- munikatsiooniministeeriumi määruse “Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemise kord” kohaselt. Süvendusala tuleb mõõdistada koheselt peale tööde lõpetamist. Hinnanguline mõõdistusala suurus on 9800 m2. 4. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide seletuskiri 4.1. Järgitavad normid ja nõuded Betoonkonstruktsioonide projekteerimisel, valmistamisel ja paigaldamisel tuleb järgida kõiki kehtivaid normdokumente, määrusi ja head ehitustava. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimisel, valmistamisel ja paigaldamisel tuleb järgida kõiki projekti üldosas esitatud kasutatud ja viidatud normdokumente, määrusi, käesolevat seletuskirja koos graafilise materjaliga ja head ehitustava. Projekteerimisel juhinduda: • EVS-EN 1992-1-1:2007 Raudbetoonkonstruktsioonid. Osa 1.1 Üldeeskirjad ja hoonekonstrukt- sioonide projekteerimiseeskirjad; • EVS-EN 206-1:2007 Betoon. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus. Tolerantside määramisel juhinduda: • EVS-ENV 13670-1:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine. Osa 1: Üldsätted; 1. klassi nõuded; • BY 47 Betonirakentamisen laatuohjeet. Tööde teostamisel juhinduda: • TarindiRYL2010 p. 411 Raketisetööd; • TarindiRYL2010 p. 412 Sarrustamine; Töö nr B643 Munalaiu sadama väikelaevade osa ehitusprojekt Lk. 11 Põhiprojekt. I köide – ehituskonstruktsioonid • TarindiRYL2010 p. 413 Betoonimine; Kontrollimisel, üleandmisel ja parandustöödel juhinduda: • TarindiRYL2010 p. 413 ja 421; Samuti järgida: • EVS-EN 1504 Tooted ja süsteemid betoonkonstruktsioonide kaitseks ja parandamiseks. Määratlused, nõuded, kvaliteedikontroll ja vastavuse hindamine; • BLY 5 Betonilattioiden tuotantomenetelmät; • BÜ 4:2010 Betooni pinnad; • BY 41 Betonirakenteiden korjausohjeet; • BY 45/BLY 7 Betonilattiat 2000 (koos BY 48 ja BY 49); • Tootestandardid nende olemasolul. 4.2. Kohapeal valatavad raudbetoonkonstruktsioonid Paigalvalu konstruktsiooniks osa raudbetoonist slipist. 4.3. Tarindid ja materjalid 4.3.1 Üldist Betooni koostise määrab betooni tarnija, kusjuures betooni täiteainete granulomeetriline koosseis ning suhe, maksimaalne vesi-tsementsuhe, minimaalne tsemendisisaldus ja õhusisaldusprotsent määratakse tulenevalt kavandatud tugevus-, keskkonna-, pinnaviimistluse- ja külmakindluse klassist. Betooni omadused peavad olema tõendatud vajalike saatedokumentidega. Betooni plastsus ja tihendamismeetod tuleb valida nii, et betooni tihedus ja kvaliteedinõuded oleksid täidetud kogu mahus ühtlaselt ning betoon oleks võimalikult vähe mahus kahanev. Kohtades, kus be- toonimassi tihendamine on raskendatud (tarindi mõõtmed ja sarruse tihedus või suur hulk) on otstar- bekas kasutada isetihenevaid betoonisegusid. Betooni transport peab toimuma tööde teostaja poolt kavandatud ja omanikujärelevalvega kooskõ- lastatud viisil. Betoonisegu tellimisel tuleb täiendavalt lähtuda konstruktsioonitüübist, keskkonnatingi- mustest ja käesolevast juhendist. Kontroll betooni ja valmistarindi omaduste üle peab üldjuhul vastama BÜ 2 esitatud nõuetele, kui se- letuskirjas ja/või joonistel pole määratud teisiti. Vajalikud katsetused ja uuringud kasutatud betooni survetugevuse klassi hindamiseks tuleb teha vas- tavalt standarditele EVS-EN 12350, EVS-EN 12390 ning EVS-EN 12504. Paigaldatud betoonisegu tuleb hoida vee lisandumise, kuivamise ja läbikülmumise eest. Talvistel töödel (lähtuda juhendmaterjalist BÜ 6:2014) tuleb betoonis kasutatav täiteaine ja vesi soo- jendada temperatuurini, mis tagab kasutatava betoonimassi temperatuuri vähemalt +5ºC. Minimaal- selt vajalik temperatuur sõltub betoonitava tarindi minimaalmõõtmest. Paigaldatud betoonisegu soo- justatakse või soojendatakse senikaua, kuni betoonimass saavutab tugevuse, mis on vajalik lahtira- kestamiseks ja/või koormamiseks. Kivinevat betoontarindit ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri korral tuleb betooni jahutada viisil, mis väldib temperatuuri tõusu üle 65ºC. Lahtirakestatud ja eelnevalt soojendatud konstruktsiooni koormamisel tuleb arvestada betooni tugevuse kasvu sõltuvusega tema temperatuurist. Töö nr B643 Munalaiu sadama väikelaevade osa ehitusprojekt Lk. 12 Põhiprojekt. I köide – ehituskonstruktsioonid Järelhooldust tuleb alustada vahetult pärast betoneerimist, järelhoolduse kestvus täpsustatakse sõltu- valt keskkonnatingimustest ja betooni kivinemise kiirusest. Maksimaalne temperatuur esimese 2...3 tunni jooksul ei tohi ületada +45°C. Edasisel betooni hooldamisel tuleb element hoida niiskena ruumitemperatuuril kuni 70% projektijärgse tugevuse saavutamiseni. Enne tööde alustamist tuleb tel- lijaga kirjalikult kooskõlastada (esitada) kavandatavad meetmed betoontarindite valmistamisel nagu betooni soojendamine, kivinemiseks vajaliku niiskuse säilitamine, pragunemise vältimine ja järelhool- dus. Märga hooldust võib kasutada vaid eeldusel, et hooldus tagatakse kogu pinna ulatuses, pidevalt ja ilma katkestusteta kogu hooldeaja vältel. Betoonkonstruktsioonide külgpindade lahtirakestamist võib valdavalt alustada, kui betoon on saavuta- nud kuubikulise survetugevuse vähemalt fCKcub=6 MPa või 30% projektsest tugevusest ja koormata omakaaluga alates 70% projektsest tugevusest (vastavad tingimused on märgitud tööjoonistele). Tarindite purunemise või lubamatute jäävdeformatsioonide vältimiseks nähakse ette vajalik ajutine toestus, mille määrab vajadusel projekteerija. Tööprojektis seatud omaduste saavutamiseks koostab tööde teostaja „Tööde teostamise projekti“, kus sätestatakse objekti/tarindi kohased juhised ja tegevusnõuded, sealhulgas geodeetiline kontroll ja teostusjoonised. 4.3.2 Betoontarindite keskkonnatingimused Kasutatav betoonisegu peab vastama standardi EVS-EN 206 “Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus” nõuetele. Konstruktsioonide keskkonnaklasside kirjeldused vastavalt standardile EVS-EN 206-1:2007 on esita- tud peatükis 4. 4.3.3 Tolerantsid Tolerantside arvväärtused on esitatud EVS-ENV 13670-1:2010. 4.3.4 Betoonpinnad Betoonipindade viimistluse kvaliteediklass sõltub eelkõige arhitektuursetest taotlustest ja pole otse- selt seotud pindadele esitatavate tolerantsinõuetega. Standardites puudub betoonipindu käsitlev do- kument, mistõttu on kasutatud Eesti Betooniühingu väljaannet BÜ 4. Nõuded pindadele on antud töö- joonistel. Vormi õli, vaha või nakkumist takistav materjal tarindi vormimisel ei tohi kahjustada elemendi (pinda). Kasutada on lubatud ainult selliseid aineid, mis ei muuda betoonpinna tooni. Vormid peavad olema valmistatud sellisest materjalist, mis tagab kujupüsivuse ja nõutava pinna tasasuse. Betoonipinna tooni muutused ja muud vead tulenevalt betooni valmistamisest pole lubatud. 4.3.5 Nõuded materjalidele Valmis elemendid ja kasutatavad materjalid peavad vastama kõigile seonduvatele normidele, eeskir- jadele ja instruktsioonidele ning täitma projekteerija poolt esitatud nõudeid. Betoonide liigitus ja nõuded betoonile on määratud standardiga EVS-EN 206-1:2007 Betoon. Osa 1. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus. Betooni konsistents ja tihendamise meetod tuleb valida selliselt, et elemendi kvaliteet oleks tagatud ühtlaselt kogu toote ulatuses ja mahukahanemine viidud miinimumini. Betoonisegu valmistamisel kasutada üldjuhul harilikku portlandtsementi. Kasutatav tsement peab olema sertifitseeritud ja vastama tööjoonistel esitatule (erijuhtudel peab iga saadetis/partii olema fik- seeritud betoonitööde päevikus). Sarrusterase normitud parameetrid ning katsetamise ja atesteerimise meetodid on antud standardis EVS-EN 10080-1:2005 Steel for reinforcement of concrete – Weldable reinforcing steel. Part 1. Töö nr B643 Munalaiu sadama väikelaevade osa ehitusprojekt Lk. 13 Põhiprojekt. I köide – ehituskonstruktsioonid General requirements. Selles standardis käsitlemata sarrusterast võib kasutada, kui vastavate rah- vuslike normdokumentide põhjal määratud projekteerimisandmed on viidud vastavusse normiga EV- S-EN 1992-1-1:2007 Raudbetoonkonstruktsioonid. Osa 1-1. Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad. Betooni peen- ja jämetäitematerjalid peavad olema puhtad, inertsed ja nõuetekohase tugevusega mineraalmaterjalid. Täitematerjalide fraktsioonide suhe peab tagama betoonile esitatavate omadus- nõuete saavutamise tingimusi. Täitematerjalid peavad vastama (EVS-EN 206-1:2007 ja) EVS-EN 12620:2005 nõuetele. Betooni valmistamisel kasutatav vesi peab olema puhas mehaanilistest lisanditest ning tema pH>4,0. Vesi ei tohi sisaldada sooli, sulfaate, rasvu või muid keemilisi ühendeid, mis pärsivad tsemendikivi moodustumist või halvendavad muul moel betooni kvaliteeti. Kõik sissevalatud teraselemendid, mis pole vajaliku betoonkaitsekihiga kaetud, peavad olema tehases puhastatud ja krunditud ja värvitud. Kasutatav teras peab vastama üldistele teraskonstrukt- siooni nõuetele, kui pole märgitud muud. 4.3.6 Sarrus Konstruktsioonid sarrustatakse tööjooniste ja esitatud nõuete järgi ning fikseeritakse viisil, mis tagab paigalpüsivuse betoonimistööde ajal. Kõikidel konstruktsioonijoonistel on sarruste painutusmõõdud antud välimiste painutusmõõtudena. Sarrusvarraste painutusraadiused vastavad külmaltpainutamise nõuetele. Ebaõigelt painutatud var- raste ümberpainutamine ei ole lubatud. Kuumaltpainutamine on lubatav ehitusjärelevalve ja/või pro- jekteerija loal. Sissebetoneerimata (välispinnas) ja soojustust läbivad terasosad peavad olema roostevabast tera- sest või kuumtsingitud. Betooniterased on kirjeldatud standardis EN 10080. Kasutatud terased peavad olema tõendatud vas- tavate sertifikaatide või laborite testiandmete alusel. Sarruse vajalikud kaitsekihid on märgitud konstruktsiooni tööjoonisele või vastavad tähistatud kesk- konna ja betooni tugevusklassile. Kõik betoonpinnast väljaulatuvad terasosad peavad olema eelnevalt puhastatud ja värvitud. Sarruse fikseerimine (tugistamine) tuleb kavandada ja teostada selliselt, et vajalik kaitsekihi paksus ja nõuded betoonpindadele oleksid tagatud. Sarrusvarraste toetamiseks raketises kasutatakse spetsiaaltugesid ning vardad seotakse omavahel tihedusega, mis tagab pärast betoneerimist sarruse paiknemise projektijärgses kohas arvestades lu- batud hälbeid. Kõik sissebetoneeritavad terasosad tuleb eelnevalt puhastada rasvast, õlist, roostest jms. Keelatud on elektrikaablite isolatsioonitorude jms. paigaldamine sarruse kaitsekihi tsooni, samuti torude pikisuunaline paiknemine töösarruse vahetus läheduses. Betooniteraste keevitustööd tuleb teha vastavalt klassi WC (standard EVS-EN-ISO 5817:2004) nõue- tele. Keevisühendustes kasutatavate elektroodide klass peab vastama liidetavate elementide terase margile. Töövõttu kuuluvad kõik tööliidete, paigaldus- ja avade vms. puhul vaja minevad terased. 4.3.7 Raketis Raketis ja selle tugikonstruktsioon tuleb teha lahenduses, mis talub värske betoonisegu omakaalu ja paigaldusaegseid lisakoormusi selliselt, et oleks tagatud konstruktsioonile esitatavate tolerantsi, Töö nr B643 Munalaiu sadama väikelaevade osa ehitusprojekt Lk. 14 Põhiprojekt. I köide – ehituskonstruktsioonid pinnasileduse ja tugevusnõuete täitmine. Raketise materjal peab võimaldama betoonipinna viimistle- mist projektis ettenähtud viisil ja kvaliteediklassi kohaselt. Raketis peab olema valmistatud vastavuses tarindi kujujoonisega, sisepind ja liited tagama esitatud pinnaklassi nõuete täitmise. Raketise kinnitused ja fiksaatorid ei tohi üldjuhul jätta nähtavatele be- toonpindadele jälgi ja peavad olema eemaldatavad ilma betooni struktuuri või pinda rikkumata. Raketis peab olema tihe, liitekohtades ei tohi olla pinnakõrguse erinevusi. Raketise sisepinnad pea- vad olema puhtad, lahtirakestamise hõlbustamiseks kasutatav raketisemääre ei tohi tekitada betooni- pinna värvimuutusi. Vajadusel peab raketis võimaldama taridetailide kinnitamist/fikseerimist ja/või võimaldama teda läbi- vate teraselementide paigaldamist. Avade ja õõnsuste moodustamise šabloonid ja/või nende eemaldamine ei tohi põhjustada pragusid ega muid betoontarindi defekte ning peavad vastama põhitarindiga samadele tolerantsinõuetele. Konstruktsioonide nähtavad servad on vastavalt tööjoonistele faasitud. Peatala faas on 50x50 mm, kui joonisel ei ole näidatud teisiti. Deformatsioonivuukide nähtavad servad tuleb faasida 10x10 mm. Valmis raketis tuleb mõõdistada. Mõõtmete vastavuse korral annab järelvalve loa betooni- või sar- rusetöödeks. 4.3.8 Betoneerimise järeltööd Valujäägid ja servade ebatasasused, mis on tekkinud valamisel ja mõjuvad elemendi kasutamisel ebasoodsalt, lubamatult või rikuvad väljanägemist, tuleb kõrvaldada. Kõik nähtavale jäävad terasosad peavad olema puhastatud mustusest, õlist, roostest jms. vastavalt nõuetele. Puhastustase St.2 (EVS-EN ISO 12944-4). Mustast terases sidemed peavad oleme kaetud roostet vältiva inhibiitoriga. Nähtavale jäävad betoonipinnad tuleb puhastada võimalikust mustusest, vormimäärdest, roostest jms. Vääralt paigaldatud või nõuetele mittevastava betooni eemaldamise ja parandamise jaoks tuleb saada luba projekteerijalt. Järgida tuleb ülevõetud standardi EVS-EN 1504 “Tooted ja süsteemid be- toonkonstruktsioonide kaitseks ja parandamiseks. Määratlused, nõuded, kvaliteedikontroll ja vas- tavuse hindamine.” osades 1, 2, 4, 5, 8 ja 10 ja/või BY 41 „Betonirakenteiden korjausohjeet“ nõudeid. Betoneerimisvead, valutühemikud, koostisosade mittesegunemine jne tuleb esitada tellijale ja projek- teerijale enne parandustööde algust. Vajalik betooni eemaldamise ja parandamise kvaliteet ning ula- tus määratakse ehitiste ülevaatusel. Parandusabinõusid ei tohi rakendada ilma sellise ülevaatuseta ega enne kui tellija on kooskõlastanud parandusviisi. Parandused ning võimalikult ka uue pinnatööt- luse teeb tööettevõtja omal kulul. Kui betoonkonstruktsioonide omadused ei vasta kehtestatud kavandile, tuleb nad uuesti teha, tugev- dada või kandevõimeomaduste piisavuse korral on tellijal õigus nõuda tööettevõtjalt hüvitust nende esteetilise väärtuse alanemisest. Meetmete viis sõltub vea suurusest. Betoneerimisvead, mis halvendavad ehitiste kvaliteeti, tuleb esitada seisukohavõtuks ka ehitusjä- relvalvele. 5. Navigatsioonimärgistus Navigatsioonimärgistust ei ole käesolevas projektis ette nähtud. Akvatooriumi piirile paigaldatakse 3 rohelist toodrit. Töö nr B643 Munalaiu sadama väikelaevade osa ehitusprojekt Lk. 15 Põhiprojekt. I köide – ehituskonstruktsioonid 6. Elektrivarustus Projektiga lahendatakse Munalaiu sadama väikelaevade osa elektritoide. Kinnistul on olemasolev elektripaigaldis, ujuvkaide elektritoited on ette nähtud olemasolevatest kai elektrikilpidest KEK-2 ja KEK-4. Kai elektrikilpides on ette nähtud ujuvkaide elektritoideteks 3x25A automaatkaitselülitid. Kasutatav pingesüsteem TN-S. Ujuvkaidel paiknevate valgustus-teeninduspos- tide (kokku 4 tk.) elektritoited on ette nähtud painduva kummikaabliga (tüüp Drakaflex H07RN-F) ja UV-kindlas kaablikaitsetorus (tugevusklass 1250N). Kaablid pinnases paigaldatakse üldjuhul 0,7m sügavusele plasttorusse. Teede ja platside all aga 1,0m sügavusele plasttorusse. Kaablite vahekaugused vastavalt ettevõttestandardile EE 10421629-JV ST 5-6:2001"0,4 kV kaabellii- nid". Ujuvkaide valgustus on ette nähtud lahendada ujuvkaidele paigaldatavate valgustus-teenindusposti- de ülemises otsas paiknevate LED valgustitega (komplektis postiga). Led-valgustid paiknevad valgustus-teenindusposti kõigis neljas küljes. Valgustuse elektritoide on ette nähtud projekteeritavate ujuvkaide elektritoite süsteemist. Valgustus-teeninduspostide LED valgustuse dimmerdust ei ole ette nähtud. Valgustuse juhtimine toimub automaatselt läbi igas postis paikneva fotoanduri kaudu lokaal- selt. Valgustus-teeninduspostidele lokaalset kordusmaandust ei ole ette nähtud. KEK-2 ja KEK-4 maandusseadme maandustakistus peab olema selline, et oleks tagatud puutepinge minimaalne väär- tus 50 V. Käesoleva projektiga on ette nähtud ujuvkaidele valgustus- ja teeninduspostid. Post on komplektne toode, varustataud nn. üleval mütsis paikneva valgustusega, 3 + 3 pistikupesaga (3 tk – 10A, 3 tk – 6A) ning veekraaniga. Pistikupesade grupid on kaitstud rikkevoolu kaitselülititega rakendumisvooluga 30mA. Valgustuse juhtimine on ette nähtud igas postis paikneva fotoanduri signaaliga. Postide asukohtadeks on ette nähtud ujuvkaide keskele. Posti komplekteerimisel arvestada posti paiknemi- sega välistingimustes. 7. Veevarustus ning kanalisatsioon 7.1. Üldandmed 7.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesoleva projektiga kavandatakse Munalaiu sadama väikelaevade osa jaoks veevarustuse välistorustikud. 7.1.2 Normdokumendid Tööde teostamisel tuleb jälgida kõiki ettekirjutatud nõudeid ja arvestada eelnevalt teostatud töid ja uurimisi. Kõik ehitustööd tuleb teha vastavuses allpool toodud dokumentidega: - EVS 921:1024 Veevarustuse välisvõrk; - EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; - EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; - LVI-RYL 2002; - RIL 77 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; - Maa RYL 2000 Ehitiste üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid, üldkehtivad reeglid ja tavad. Töö nr B643 Munalaiu sadama väikelaevade osa ehitusprojekt Lk. 16 Põhiprojekt. I köide – ehituskonstruktsioonid 7.2. Veevarustuse välisvõrk 7.2.1Projekteeritud veevarustus Sadamasse ujuvkaidele kavandatakse veevõtupostid. Kõik kasutatavad materjalid peavad olema vastupidavad mereveele. Arvutuslik vooluhulk Q =1,5 m3/h h,m Q = 2,5 m3/d d Veevarustusallikas ja ühenduspunktid Projekteeritavate ujuvkaide peal paiknevad veevõtupostid ühendatakse Munalaiu sadama olemasoleva veetorustikuga. Ühenduspunktidesse paigaldatakse tühjendusega maakraanid. Ujuvkaide veetorustikku saab tühjendada maakraanide kaudu ja kai lõpus olevast tühjendusest. Ujuvkaide vahelise olemasoleva veetorustiku suurus ja kalle täpsustada enne tööde algust. Mainitud torustikku peab saama talveperioodiks tühjendada, vältimaks vee roiskumist/külmumist selles torus. Vajadusel täpsustada lahendust projekteerijaga. Sadamasse/ ujuvkaidele kavandatakse veevõtupostid, mis on ühised elektrivarustuse teeninduspüstikutega. Veemõõdusõlm Laevadele antava vee koguse mõõtmine toimub teisaldatava veemõõtjaga veevõtuposti juurest. Üldist veemõõtmise skeemi ei muudeta. 7.2.2 Torustikud ja armatuur Torustike materjal Veevarustuse välistorustiku sügavus ühenduskohtade juures täpsustada lähtuvalt olemasolevast torustikust. Enne tööde algust täpsustada olemasoleva torustiku asukoht. Veetoru paigaldada 0.15 m liivaalusele. Talveks tühjendatavad veevarustuse torud võib paigaldada ca ~1 m sügavusele maa- pinnast, talveperioodiks tuleb need veetorud sulgeda ja tühjendada tühjendusega maakraani ning tühjendusventiilide kaudu. Veetorustik tuleb varustada signaalkaabliga toru küljes ja märkelindiga toru kohal. Veetorustiku ehitamiseks kasutatakse uusi, kõrge kvaliteediga ja tuntud tootjate torusid, toruühendusi ja muid tarvikuid. Veetorustikuna kasutada PE PN10 De32 (DN25) toru. PE torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhvidega surveklassiga PN10. Veetorustiku pöörangud teostada 45- või 90-kraadiste torustiku materjaliga sobivate põlvede või liit- mikega. Sujuvad suunamuutused võib teostada toru painutamise abil arvestades torumaterjali tootja ettekirjutustega painderaadiuse ja –tingimuste osas. Armatuur Töö nr B643 Munalaiu sadama väikelaevade osa ehitusprojekt Lk. 17 Põhiprojekt. I köide – ehituskonstruktsioonid Äärikud Äärikud peavad vastama standardile ISO 7005-2 või temaga võrdsele standardile, rõhule PN10. Kõik äärikud peavad olema varustatud poltide, mutrite, seibide ja tihenditega. Poldid, mutrid ja seibid Pinnasesse paigaldatavad poldid, mutrid ja seibid peavad olema roostevabast terasest. Poldi jääkpik- kus peale nõuetele vastavat pingutust ei tohi ületada mutri paksust. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2 seibiga. Tihendid Torustike ühendusmuhvides ja liitmikes kasutatavad tihendid peavad vastama standarditele DIN 53521. Maakraanid Maakraanid peavad vastama standardile DIN3352 osa 4 või temaga võrdsele standardile ning rõhule PN10. Maakraanid peavad olema varustatud tõmbekindlate muhvliitmikega PE-torule. Maakraanid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest ning teleskoopilised. Kape kandejõud vastavalt EN124. Kaped peavad olema "ujuva" paigaldusega ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Maakraanide suurus valida vastavalt torustiku läbimõõdule. Veetorustike paigaldus Veetorustik paigaldatakse nii, et torustik kulgeks horisontaalsuunas vähemalt 200 mm kaugusel teistest torudest, kaevudest ja muudest konstruktsioonidest, muhvi kohti arvestamata. Veetorud paigaldada kaldega tühjenduste poole (tühjendusega maakraanid ja tühjendused ujuvkai otsas) nii, et torustiku saab talveperioodiks veest tühjaks lasta. Vertikaalsuunaline kaugus ristuvast torust peab olema vähemalt 100 mm, kui projektis pole antud väiksemat mõõtu. Paigaldamise juures järgitakse torude ja tarvikute valmistajate juhiseid. Kui paigalduskohas on õhute- mperatuur madalam torustike või tarvikute valmistajate poolt soovitatavast minimaalsest paigalduste- mperatuurist, siis paigaldustöid ei tehta. Enne paigaldamist peab kontrollima, et torudel ja tarvikutel pole kahjustusi. Pärast transportimist ning enne paigaldamist tuleb torud hoolega puhastada. Kui toru või tihend saab paigaldamise ajal vigasta- da, siis vahetatakse see välja. Vigastatud tarvikud tuleb kohe paigalduskohast kõrvaldada. Enne paigaldamist kontrollitakse, et torustiku alus, so. tasanduskiht on projektile vastav. Torusid ei tohi paigaldada jäätunud tasanduskihile. Torud asetatakse tasanduskihile nii, et nad toetuksid tasanduskihile ühtlaselt terves pikkuses. Paigaldamistööde ajaks tuleb veetorude otsad sulgeda tihedate kaitsekorkidega, et vältida mustuse ja võõrkehade sattumist torusse. Torude, põlvede ja siirdmike toestamisel peab järgima tootja juhiseid. Nurgatugedena kasutatakse muhvilukke ja betoontugesid. Paigaldustööde ajal hoitakse veetase kaevikus nii madalal, et võimalik veetõus ei liigutaks ega kah- justaks paigaldatud toru või täidet. Töö nr B643 Munalaiu sadama väikelaevade osa ehitusprojekt Lk. 18 Põhiprojekt. I köide – ehituskonstruktsioonid Torustiku osad peavad olema ühendatud nii, et torustik oleks veetihe ja peaks vastu staatilistele ning dünaamilistele pingetele. Ühendused ja tarvikud peavad olema kooskõlas Eesti standarditega ning olema paigaldatud tootja täiendavate juhendite kohaselt. Keevitustöid peab tegema vastava kvalifikatsiooniga personal. 7.3. Keskkonnakaitse Tekkivad jäätmed tuleb vedada ja ladustada selleks ettenähtud ehitusjäätmete ladustamise kohta. Peale ehitustööde lõppu tuleb piirkonnas taastada heakord, planeerida pinnas, eemaldada ehituspraht, kõrvaldada kõik ajutised piirded ja tarindid, taastada asfaltkate ja haljasalal taastada kasvumulla kiht, tasandada ja haljastada. 8. Tuleohutus 8.1. Üldist Standardi EVS 812-7:2008 +AC:2011 juhiseid on kohandatud ehitisele, mis ei ole hoone. Käesoleval juhul on tegemist puidust teeninduskaiga ning raudbetoonist slipiga. 8.2. Kasutatud normdokumendid • Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. 02.06.2015. Majandus- ja taristuministri määrus nr 54. • EVS 812-1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara. • EVS 812-7:2008 +AC:2011 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tule- ohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus. • Ehitiste tuleohutus. Osa 1. Üldeeskiri. Eesti projekteerimisnormid EPN 10.1 (Korrigeeritud eel- norm). • Ehitiste tuleohutus. Osa 1. Üldeeskiri. Abimaterjal EPN 10.1 kasutajale EPN 10.1/AM-1. Eesti projekteerimisnormid EPN 10.1 (EPN 10.1/AM-1). 8.3. Tuleohutuse tagamine 8.3.1 Tuletõrjepääsud Kavandatud konstruktsioonid ei muuda tuletõrjeautode juurdepääsuteid olemasolevatele hoontele ja rajatistele. Tuletõrjevee hüdrantide asukohad ei muutu. Ehitusega rajatise kasutusviis ja -tingimused ei muutu tuleriski suurendavas suunas. Seetõttu täiendavaid tuletõrje- ja päästevahendeid maa-alale ette nähtud ei ole. 8.3.2 Rajatise kasutusviis Rajatise kasutusviis on VI, tegemist on transpordirajatisega. 8.4. Tehnilised näitajad Tehnilised näitajad on toodud käesoleva seletuskirja peatükis 2.12. 9. Keskkonnakaitse meetmed 9.1. Projekteerimisel aluseks olevad dokumendid • Projekteerimistingimused Töö nr B643 Munalaiu sadama väikelaevade osa ehitusprojekt Lk. 19 Põhiprojekt. I köide – ehituskonstruktsioonid • Vee erikasutusluba nr L.VV/328359 9.2. Tööd meres Akvatooriumi on ette nähtud süvendada -2,5...-4,0 m abs. Maht on 8300 m³. Kaadamiskoht on määratud välja antud vee erikasutusloas. 9.3. Ehitusjäätmete käsitlemine Ohtlike ehitusjäätmete tekkimist ei ole ette näha. Ehitustööde käigus võimalike tekkivate ehitusjäät- mete käitlemine on Töövõtja kohustus. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Tõstamaa valla või Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjast. Projekti vor- mistamise ajal olid mõlemad määrused kehtivad. .00 VEEALUSE NÕLVA KONTUURID ... 1 60 +1. MERI NÕ LV ~ 1:2 SÜGAVUS -2,5 m OLEMASOLEV SÜGAVUS ~-1 .50 13 13 -2. 13 2 14 50 15 NÕ 15 16 TINGMÄRGID L V~ SÜGAVUS -2,5 m 1 1:2 17 13 15 15 TÖÖVÕTUALA PIIR 17 13 13 NÕ VEEPIIR, ±0.00 ~-1 14 - 16 LV 19 50 .50 -2. 15 17 ~1 :2 21 GRANIITKIVIDEST NÕLV 2.5 17 0 0 18 4.0 21 16 21 - GRANIITKIVIDEST NÕLVA KONTUUR AKVATOORIUMIS 15 24 19 21 17 15 18 3 VEEALUNE NÕLV 2 28 56 18 TOODER 14 1:2 17 G ±0 ~ 231 65 LV .00 27 2 1.6 28 15 1 NÕ 15 0 12 25 4478 6 13 48 5 1 2 21 56 4 26 26 ~-1 5 2 5 46 14 26 23 36 2 .50 45 16 G 5 -4. 2 00 17 2 1 5 32 5 27 19 1 8 33 7 28 47 2 26 28 27 1 5 46 7 32 45 29 5 2 49 18 28 31 33 47 2 5 SÜGAVUS -4,0 m 47 44 46 44 48 27 47 47 26 26 48 45 17 3 28 36 29 25 53 44 3 33 36 44 31 53 4 17 49 28 2 34 5 49 43 35 42 29 35 33 45 27 18 3 5 37 35 6 34 JUHISED 4 28 2 47 44 38 47 34 3 3 49 33 1. KOORDINAADID ON L-EST '97 SÜSTEEMIS. 47 9 3 36 33 2. KÕRGUSED ON BALTI SÜSTEEMIS. 32 3 37 58 4 45 22 19 18 33 46 5 3 34 5 36 5 3. KÕIK MÕÕDUD ON MEETRITES. 35 455 46 36 46 46 38 38 5 35 37 47 4. ALUSPLAANINA ON KASUTATUD OÜ MEREMÕÕDUKESKUS TÖÖD NR16028, MIS ON TEOSTATUD 06.05.2009. 4 37 34 4 48 36 36 37 5. SÜVENDATAVAD SÜGAVUSED ON ANTUD KASTIDE SEES. SÜVENDUSE TEOREETILINE MAHT ON 8300 m³. 35 38 22 47 32 24 35 5 3 36 2 5 37 43 36 3 4 35 22 39 36 51 3 49 38 48 47 5 5 38 2 3 53 53 37 42 4 36 3 46 43 42 47 Muudatus Arv Muudatuse kirjeldus Projekteeris Kuupäev 39 32 1 37 39 48 36 37 38 37 4 39 45 4 4 Aadress Lao küla, Tõstamaa vald, Pärnu maakond Staadium Tööprojekt 38 42 G 8 4 45 1 4 45 43 45 35 1 32 46 41 4 Ehitusprojekt Joonise nimi 38 22 1 39 5 41 5 MUNALAIU SADAMA SÜVENDUSE PLAAN 4 4 3 37 39 25 4 43 25 3 36 35 22 41 41 39 46 39 4 38 23 VÄIKELAEVADE OSA 44 47 37 38 43 4 18 45 3 4 32 22 38 43 4 5 45 39 39 8 3 4 4 5 46 Ehitis Ehitise nr Töö nr Osa Joonise nr Muudatus Kuupäev 39 42 43 4 313 28 38 39 46 39 4 B860 EK 5-03 00 47 48 05.09.2018 3 42 43 51 5 4 4 2 OÜ EstKONSULT Värvi 5, 10621 Tallinn P. Põldre Mõõtkava 33 34 Projektijuht 45 41 4 4 31 ,5 M. Šanin 1:500 44 Projekteeris 42 4 44 46 1:1 41 32 45 41 35 48 44 4 M. Šanin Formaat 4 45 1:2 Joonestas 4 22 19 4 43 41 R. Männikus A2 37 tel 664 6730, faks 664 6767, e-post [email protected] Kontrollis 2 3 4 4 RAJATISTE TEHNILISED ANDMED RAJATISE EHITISALUNE NR RAJATIS PIKKUS, m LAIUS, m STAATUS PIND, m² pumpla 1 Ujuvkai UK1 projekteeritud rajatis 72.000 30,0 2,4 2 Ujuvkai UK2 projekteeritud rajatis 72.000 30,0 2,4 Ujuv lainemurdja projekteeritud rajatis 3 144.0 45,0 3,2 UK3 5,0 KAIKOHTADE KOKKUVÕTE ALUSTE ARV NR RAJATIS Märkused ROHEALA 6m 8m 10m 12m KOKKU .00 VEEALUSE NÕLVA KONTUURID ... 1 1 Ujuvkai UK1 9 8 14 60 LOODUSLIK NÕLV 2 Ujuvkai UK2 6 6 12 +1. HÕLJUKI KUUR Ujuv lainemurdja MERI 3 UK3 Σ 9 8 6 6 26 NÕ MERI LV UJUVKAI UK1 3,2 ~1 :2 6 m Alused TELLIJA TARNE UJUV LAINEMURDJA UK3 SÜGAVUS -2,5 m TINGMÄRGID OLEMASOLEV SÜGAVUS 2,4 ~-1 ,0 30 TÖÖVÕTUALA PIIR .50 ,6 3,1 16 VEEPIIR, ±0.00 6x 15 -2. m 3x 45 50 15 ,0 m= GRANIITKIVIDEST NÕLV NÕ 45 ,0m 66 LV ,1 ~1 8 m Alused SÜGAVUS -2,5 m GRANIITKIVIDEST NÕLVA KONTUUR AKVATOORIUMIS :2 3,1 ,0m UJUVKAI UK2 6x 15 0 m =3 10 m Alused VEEALUNE NÕLV NÕ 5m x1 ~-1 30 LV 2 ,7 .50 TEENINDUSKAI, PEALMINE KÕRGUSMÄRK +1.00 ~1 50 -2. :2 -2. 2,4 0 5 00 BETOONKIVIDEST KATEND -4. 3,1 KÄIGUSILD 6x 3,8 15 m 1,8x8m 5m ,7 2,4 x1 17 KILLUSTIKUST KATEND 12 m Alused TOODER G 1:2 ±0 5m 2,4 x1 ~ PÄÄSTEVAHENDITE POST .0 LV 1.6 0 3,8 N Õ 0 VEEVÕTUPOST ~-1 ELEKTRIPOST .50 G -4. 0 0 PÄÄSTEREDEl OLEMASOLEV PRAAMIDE RAMP SÜGAVUS -4,0 m 2 A 1 LISATUD UJUVKAI NR 1 S. Pütsep 06.09.18 Muudatus Arv Muudatuse kirjeldus Projekteeris Kuupäev G Klient: Joonise nimetus: AS Saarte Liinid Projekt: Ujuvkaide plaan Munalaiu sadama väikelaevade osa Töö nr: Staadium: Projekti osa: Joonise nr: Versioon: Mõõtkava: TM013 TP AS 1-01 1 1:500 Joonestas: S. Pütsep /allkirjastatud digitaalselt/ 30.08.2018 Projekteeris: S. Pütsep /allkirjastatud digitaalselt/ 30.08.2018 Kontrollis: A. Prodel /allkirjastatud digitaalselt/ 30.08.2018 Faili nimi: Reg. nr. 11001787 Munalaiu_Top Marine.dwg