Kiri

Mailis Reps Haridus- ja Teadusministeerium Meie 31.08.2018 nr 1-8-5/1436 [email protected] Munga 18 50088 Tartu Laevajuhtimise ja laevamehaanika õppekavadest kõrgharidusseaduse eelnõus Lugupeetud proua Reps Oma tagasisides Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi märkustele kõrgharidusseaduse (KHS) eelnõu kohta olite jätnud arvestamata ettepaneku eelnõu täiendamiseks erisusega laevajuhtimise ja laevamehaanika rakenduskõrghariduse õppekavadele. Viitasite eelkõige asjaolule, et tuleks hinnata meresõiduohutuse seaduses (MSOS) sätestatud nõuete vastavust STCW konventsioonis meremeeste väljaõppele sätestatud nõuetele ning hinnata, kas kõrghariduse nõue seaduses on põhjendatud. MSOS-i § 20 eristab meresõidudiplomeid, mille saamiseks on vajalik kõrghariduse omandamine (lõike 53 loetelu) ning meresõidudiplomeid ja kutsetunnistusi, mille saamiseks on vajalik keskhariduse omandamine (lõike 58 loetelu). Kõrgharidusnõue MSOS-i § 20 lõikes 53 nimetatud ametikohtade puhul (kapteni või vanemtüürimehe meresõidudiplom, mootorlaeva vanemmehaaniku või teise mehaaniku meresõidudiplom) on vajalik eelkõige meresõiduohutuse tagamiseks, kuna merenduses on tegemist suure hulga inimeste juhtimise ja nende ohutuse tagamisega näiteks reisilaevade puhul, keskkonnale ohtliku lasti vedamisega tankerite puhul või teiste laevade ohutut liiklemist korraldavate eriotstarbeliste laevade juhtimisega näiteks jäämurdjate puhul. Laevajuht peab laeva juhtimisel vastutama laeva pardal viibivate inimeste elude ohutuse ja suurte materiaalsete väärtuste säilimise eest meresõidule iseloomulikes kõrgendatud ohu tingimustes, samuti tagama nende ülesannete täitmisel keskkonnaalaste nõuete täitmise. Õppekavade koostamise aluseks on eelkõige STCW konventsioon koos muudatustega ja selle nõuete rakendamist toetavad Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) välja töötatud mudelkursused, lisaks meresõiduohutuse seadus ja Vabariigi Valitsuse määrus 20.06.2013 nr 96 „Laevapere liikme koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“. STCW konventsioon näeb nii kapteni, vanemtüürimehe, vanemmehaaniku ja teise mehaaniku diplomi saamiseks ette õppekava osana kohustusliku meresõidupraktika, mis on lisaks väljaõppe läbimisele vastava diplomi saamise eelduseks. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee Registrikood 70002414 Nõutava väljaõppe taseme paremaks näitlikustamiseks toome välja STCW koodeksi jaotisest A- II/2 tulenevad pädevusnõuded, mida kapteni ja vanemtüürimehe diplomi taotleja peab oma teenistusülesannete täitmiseks süvendatud mahus täitma: - Reisi navigeerimine ja planeerimine igasugustes tingimustes - Asukoha määramine ja saadud asukoha- määrangu õigsuse kontrollimine kõikide vahenditega igas olukorras - Kompassi paranduste määramine ning paranduste arvessevõtmine - Otsingu- ja päästetööde koordineerimine, hõlmab rahvusvahelise lennu- ja mereotsingute ning -pääste käsiraamatu protseduuride põhjalikku tundmist ja oskust neid rakendada. - Vahiteenistuse korra ja protseduuride kehtestamine, sh põhjalikud teadmised rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja sisust, kohaldamisest ja eesmärkidest ning navigatsioonivahis järgitavatest põhimõtetest, navigatsioonivahi korraldamisest ja eesmärkidest. - Ohutu navigeerimise tagamine navigatsiooniseadmete ja -süsteemide teabe kasutamisega, et aidata kaasa laeva juhtimisel otsuste vastuvõtmisele - Ohutu navigeerimise tagamine ECDIS-süsteemi ja sellega seotud navigatsioonisüsteemide kasutamisega, et aidata kaasa laeva juhtimisel otsuste vastuvõtmisele - Ilma ja okeanograafiliste tingimuste prognoosimine, sh oskus mõista ja tõlgendada sünoptilisi kaarte ja ennustada piirkonna ilma, võttes arvesse kohalikke ilmastikutingimusi ja ilmafaksi teel saadud teavet; teadmised ookeanihoovustest; teadmised erinevatest ilmasüsteemidest jne - Reageerimine navigeerimisega seonduvates ohuolukordades (sh madalikule sõitmise, vältimatu kokkupõrke puhul) - Laeva manööverdamine ja juhtimine igas olukorras - Lasti ohutu laadimise, paigutamise, kinnitamise, reisi jooksul hooldamise ja lossimise plaanimine ja tagamine - Lastiruumide, luugikaante ja ballastitankide defektide ja kahjustuste kohta saadud ettekannete hindamine ja kohaste meetmete võtmine - Ohtlike kaupade vedu - Diferendi, püstuvuse ja pingete kontrollimine - Õigusnõuete ja meetmete täitmise jälgimine ja kontroll, et tagada inimelude kaitse merel, turvalisus ja merekeskkonna kaitse - Laeva meeskonna ja reisijate ohutuse ning turvalisuse tagamine, ja pääste-, tuletõrje ja muude ohutussüsteemide töökorras oleku kindlustamine - Ohuolukorra ja selle ohjamise plaanide koostamine ja ohuolukordades tegutsemine - Juhtimise- ja töökorraldamise oskused (teadmised laeva personali juhtimisest ja väljaõppest, teadmised rahvusvahelistest konventsioonidest jm õigusaktidest, tööülesannete ja töökoormuse planeerimise oskus jne). TTÜ Eesti Mereakadeemia (edaspidi Mereakadeemia) laevajuhtimise õppekava, mis kestab koos kohustusliku meresõidupraktikaga 5 aastat, võimaldab õppuril pärast selle läbimist täita iseseisvalt eespool nimetatud pädevusnõuded. Laevajuhtimise õppekava raames tehakse tihedalt koostööd Eesti Merekooliga, kus on võimalik omandada keskharidus ja saada vajalikku algõpet vahitüürimehe/vahimehaaniku esimese astme meresõidudiplomi omandamiseks. Kõrgema kvalifikatsiooni omandamiseks on siiski vajalik läbida Mereakadeemias õppekava, mis sisaldab juhtimistasandi koolitust (vanemtüürimees, kapten). Oluline on ka rõhutada, et laeva juhtimistasandi töötaja ei ole laevas ainult eriala spetsialist (kapten, vanemtüürimees, vanemmehaanik ja teine mehaanik), vaid eelkõige tööandja esindaja välisriigis ja juht, kelle ülesandeks on laevapere juhtimine, tehniliste- ja kommertsküsimuste lahendamine ning töö korraldamine laevas. Kõrgharidus loob laeva juhtimistasandi töötajatele 2 paremad eeldused töötamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide reederite laevadel ja merendusega seotud kaldaorganisatsioonides (mereadministratsioon, mereõppeasutused, klassifikatsiooniühingud, sadamaadministratsioon jne) ning suurendab Eesti meremeeste konkurentsivõimet rahvusvahelisel tööjõuturul. Eespool toodust tulenevalt on laeva juhtimistasandi töötajatel lisaks kvalifikatsiooni miinimumnõudeid käsitleva STCW konventsiooni kohasele meresõiduoskusele vaja ka muid oskusi, eeskätt juhtimisoskust, mida ei ole võimalik omandada madalama kui kõrgharidusele vastava tasemega õppe läbimisel. Tunneme muret Eesti merehariduse jätkusuutlikkuse pärast. Mereakadeemia laevajuhtimise ja laevamehaanika erialadelt saadav meresõidudiplom on rahvusvaheliselt tunnustatud ning annab õiguse töötada üle kogu maailma või jätkata õpinguid magistriõppes merega seotud või muudel tehnilistel erialadel. Erandite mittearvestamine nende õppekavade kestvuse puhul toob aga kaasa olukorra, kus rahvusvahelisi nõudeid ei ole paraku enam võimalik täita. Arvestades merenduse rahvusvahelisust, vähendab see märkimisväärselt ka Eesti meremeeste konkurentsivõimet, eelkõige võrreldes meie naaberriikidega. Ühtlasi oleks sel äärmiselt negatiivne mõju Eesti merenduse rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Arikas Peadirektor Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Anton Merits 6205512, [email protected] 3