Teade

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Teie: 13.10.2022 Järve tn 34a 11314 Tallinn Meie: 02.02.2023 nr 16-12/22-15657-014 Harju maakond Meeri linnaku püstitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Taotleja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK, registrikood 70009764, e-posti aadress: [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2211271/29470 Meeri linnaku püstitamiseks. Koos ehitusloa taotlusega esitati Kuubik Projekt OÜ (11441434) koostatud eelprojektid „Meeri linnak, hoonestusala A“ ja „Meeri linnak, hoonestusala B“, samuti esitati 16.12.2022 RKIK-i koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Tartu maakonnas Nõo vallas Keeri külas Meero maaüksusele (katastritunnus 52801:001:0402) ning Nõgiaru külas Meegi maaüksusele (katastritunnus 52801:001:0404) on kavas rajada Kaitseväele vajalik taristu. Taristu rajamise eesmärk on ehitada tehnikapark, kus ladustatakse ja hooldatakse Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi varustust. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse staadiumis kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktidest 10 ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 p 2 ja § 15 p 8. Määruse nr 224 § 13 punkti 2 kohaselt tuleb ühisveevärgi ja kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamise juures kaaluda ja anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Määruse nr 224 § 15 punkti 8 kohaselt tuleb sellisel tegevusel, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktis 22 nimetatud juhul kaaluda ja anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. RKIK edastas TTJA-le eelhinnangu kavandi, mis oli koostatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel. TTJA on kontrollinud eelhinnangu sisu ning järeldusi ning leiab, et see vastab määrusele nr 31 ning seetõttu ei näinud vajalikuks eelhinnangut ümber kirjutada. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 118 annab ehitusloa TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Tulenevalt KeHJS § 11 lg-le 2² edastas TTJA 20.12.2022 kirjaga nr 16-12/22-15657-003 asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Vastuskirjad laekusid Keskkonnaametilt (KeA), Põllumajandus- ja Toiduametilt (PTA) ning Nõo Vallavalitsuselt. Nõo Vallavalitsus nõustus eelnõus tooduga ning märkuseid ei esitanud. PTA-l ei olnud vastuväiteid eelnõus toodule, kuid rõhutas, et ehitusprojekt tuleb vastavalt maaparandusseaduse § 53 lg-le 1 PTA-ga kooskõlastada. Samuti juhtis PTA tähelepanu sellele, et kui selle maaparandussüsteemi ühishoiuks, millesse lisavett juhitakse, on moodustatud maaparandusühistu, osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maaparandussüsteemi maaparandushoiukulude katmisel Põllumajandus- ja Toiduameti määratud ulatuses (MaaParS § 53 lg 9). Kaasiku metsakuivenduse ja Pakla I maaparandussüsteemide ühishoidu korraldab Rõhu Maaparandusühistu. TTJA arvestas PTA märkustega ning kaasas ehitusloa menetlusse PTA ja Rõhu Maaparandusühistu. KeA nõustus oma 04.01.2023 vastuskirjas nr 6-3/22/24890-2 koostatud eelhinnangus ja otsuse eelnõus esitatud järeldusega, et teadaoleva info põhjal tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Samuti märkis KeA, et edasises arenduses tuleb arvestada otsuses seatud tingimustega, kuid tõi välja neli märkust, mille alusel paluti täiendati eelhinnangut. KeA palus lisada eelhinnangusse selgituse Keeri kanakulli pesapaiga hetke seisundi kohta. Samuti paluti täiendavalt selgitada välja kõik maastiku muutvad tegevused peale raadamise. Kolmandana paluti täpsustada eelhinnangut selliselt, et raadamise ja ehitustöödega tuleb alustada pesapuust võimalikult kaugelt ning liikuda töödega järkjärgult elupaiga suunas. Viimasena selgitati, et kokkuvõttes on eeldatav mõju kindlasti negatiivne ja eelhinnanguga tuleb teha ettepanek leevendatava meetmena liita elupaiga lõunapoolne osa püsielupaiga koosseisu. Eelhinnangusse ning KMH algatamata jätmise otsusele viidi sisse parandused ning esitati uuesti 24.01.2023 KeA-le arvamuse avaldamiseks kirjaga nr 16-12/22-15657-011. Keskkonnaamet esitas 25.01.2023 kirjaga nr 6-3/22/24890-4 oma arvamuse. Keskkonnaametil ei olnud vastuväiteid KMH eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu osas, küll aga märkis täiendavalt, et edasises arenduses tuleb arvestada eelhinnangus ja otsuses seatud tingimustega. KMH algatamata jätmise otsus ning eelhinnang lisatakse projekteerija poolt ehitusprojekti dokumentide hulka, et järgnevates projekteerimise ja ehitusetappides peetakse kinni leevendusmeetmetest ning ajalistest piirangutest. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid meetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ega kultuuripärandile kui rakendada leevendusmeetmeid. Meeri linnaku püstitamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Tegevuse asukohas on II kaitsekategooria liigi kanakulli (Accipiter gentilis) leiukoht (registrikood KLO9126292). Leiukoht koosneb neljast lahustükist ja selle kogupindala on 57,3 ha. Sellest 27,4 ha on kaitse alla võetud püsielupaigana (registrikood KLO3001664; Keeri kanakulli püsielupaik). Püsielupaik koosneb sihtkaitsevööndist (registrikood KLO3101897; pindala 17,4 ha) ja piiranguvööndist (registrikood KLO3101909, pindala 10 ha). Kanakulli püsielupaigas tuleb kinni pidada Keskkonnaministri 13.12.2006 määruses nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri sätestatud piirangutest. Leiukohas peab lähtuma looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 6 toodud isendi kaitsest. Projektiga ei kavandata tegevusi Keeri püsielupaiga alal. Osa kavandatud tegevuse alast asub 2 kanakulli leiukoha aladel. Tegevuse asukohast 50 m kaugusele jääb ka kanakulli pesapuu (EELIS id -1693641147), kuid tegemist on kanakulli leiukohaga, mitte püsielupaigaga. Projektis on tegevused kavandatud selliselt, et pesapuu ümbrus on 50 m ulatuses kaitstud ning pesapuu ümbruses säilitatakse võimalikult palju metsaala. Kõikide vanametsa liikide jaoks on kriitiline ohutegur elupaikade pindala oluline vähenemine ja killustumine. Kanakulli elupaik ulatub keskmiselt 3 km kaugusele pesapaigast. Efektiivse kaitse tagamiseks on vajalikud meetmed, et säilitada soodne pesapaik 300 m raadiuses ning optimaalses seisus elupaik (sh toitumisala) 500 m raadiuses. Keeri kanakulli pesapaiga hetke seisund on rahuldav, negatiivse mõjutegurina on maantee poolt tekitatud pesapaiga killustumine ja loodusliku mõjutegurina ka üraskikolle. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on liigi jaoks keskmise mõjuga ohutegur pesitsusaegne häirimine. Ehkki igasugune inimese viibimine pesa läheduses tundlikul perioodil võib kanakulli häirida, on peamiseks häirefaktoriks siiski pesitsusaegsed raietööd, mille puhul häirimise intensiivsus on suurem ning kestus pikem. Kanakulli pesitsust ohustavad eeskätt lähemal kui 300 m kaugusel pesast toimuvaid raied ja selle soovituse mittejärgimist tuleks käsitleda liigi häirimisena. Ka ehitustegevus on pikema kestusega mürarikas tegevus. Enamus projektis kavandatu ei jää püsielupaiga pesapuudele lähemale kui 300 m. Lähemale (250 m) jääb väike osa perspektiivsest tsiviilsõidukite parklast ja sissesõiduteest. Parkla ja tee rajatakse kaitse-eeskirjas lubatud perioodil (1. septembrist 28. veebruarini). Ehitusaegne müra on ajutine häiring ning edaspidine ala kasutamine ei tekita olulist häiringut. Raadamise ja ehitusaegse müra mõju vähendamiseks alustatakse töödega pesapuust võimalikult kaugelt ning liigutakse järk-järgult elupaiga suunas.Meero maaüksusel asub vääriselupaik nr 207010 (pindala 2,08 ha) ning III kategooria kaitsealuse liigi roomava öövilge (Goodyera repens) leiukoht. Kavandatud hoonestus- või parkimisalad ning juurdepääsuteed ei jää vääriselupaiga ega kaitsealuse liigi elualadele. Meegi maaüksusest vahetult edelas ja lõunas, Mägiste ja Metsaveere maaüksustel (katastritunnused 52801:007:0004 ja 52801:007:0070), on III kategooria kaitsealuste liikide arusisaliku (Zootoca vivipaar) ja rukkiräägu (Crex crex) leiukohad. Kavandatav tegevus ei mõjuta nende kaitsealuste liikide leiukohti, sest kavandatav tegevus ei toimu nende kaitsealuste liikide leiukohtades. Keskkonnamõju eelhinnangus on välja toodud II kaitsekategooriasse arvatud liikide esinemisalad. LKS § 53 lg 1 kohaselt on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Seetõttu ei lisata käesolevale KMH algatamata jätmise otsusele keskkonnamõju eelhinnangut. Vajalikud keskkonnameetmed on eelhinnangu kohaselt järgmised: 1. Ehitusaegsete avariide tõttu põhjustatud pinna- ja põhjaveereostuse riskide minimeerimiseks tuleb veenduda, et ehitustehnika ja -seadmed on korras ning töötajaid on vajalikest ohutusmeetmetest teavitatud ning nende järgi ka tegutsetakse. 2. Võimalusel tuleb kasutada sõidukite hoiustamisel õlivanne ning teed ja platsid varustada õli- ja bensiinipüüduritega. 3. Autopesula kasutamisel tuleb veenduda, et kõik pesuvesi juhitakse kanalisatsiooni ning heitvesi ei satuks pinnasesse ja põhjavette. 4. Kõiki kemikaale tuleb hoiustada nõuetekohaselt (näiteks varustada ala vanaõli jms kogumiseks mahutitega). 5. Ehitusperioodil tuleb erinevate töövõtetega kindlustada minimaalne õhusaaste (näiteks 3  tolmavate materjalide niisutamise teel). Planeeritava taristu kasutamisel tuleb järgida, et sõidukeid ei käivitataks ilma mõjuva põhjuseta. Vajadusel tuleb teid ja hoiustamisala niisutada. 6. Sõidukite värvimisetöid tohib teha ainult selleks ettenähtud nõuetekohastes tingimustes ja ruumides, mis tagab, et tegevusega ei satu saasteaineid õhku. 7. Ehitustegevuse ja hilisema taristu kasutamise käigus tuleb vähendada jäätmeteket, jäätmed tuleb sorteerida ning võimaluse korral taaskasutada. Olmejäätmed tuleb koguda ettenähtud liigiti kogumise konteineritesse või süvamahutitesse. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ohtlike jäätmete majas, mis on varustatud restvannidega ning kust on välistatud ohtlike jäätmete sattumine keskkonda. Jäätmed tuleb anda üle isikule, kellel on jäätmeluba või keskkonnakompleksluba. 8. Pimedal ajal ei tohi töö- ega lähipiirkonda üle valgustada. 9. Hilisemal taristu kasutamisel tuleb järgida, et pimedal ajal valgustatakse ainult alasid, mille valgustamine on vajalik julgeoleku tagamiseks. 10. Taristu kasutamiseks tuleb välja töötada avarii korral tegutsemise juhised ning tagada objektil reostuse puhastamise vahendid ning ohtlike jäätmete kogumisvõimalus. 11. Kanakulli püsielupaika ei tohi hävitata, kanakulli püsielupaiga sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis peetakse kinni Keskkonnaministri 13.12.2006 määruses nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri sätestatud piirangutest". 12. Kanakulli leiukohas ei tohi teostada raieid häirimistundlikul ajal 01.03-31.08. 13. Meegi maaüksusel asuva kanakulli leiukoha aladel tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses olemasolev kõrghaljastus. 14. Üle 60 aastase metsa osakaal peab säilima kanakulli leiukohas vähemalt 74% ulatuses. 15. Ehitustegevus ei tohi toimuda häirimistundlikul ajal 01.03-31.08 pesapuudele lähemal kui 300 m. 16. Pesitsusaegse häirimise vältimiseks tohib raiet teostada kaitse-eeskirjas lubatud perioodil (1. septembrist 28. veebruarini). 17. Raadamise ja ehitustöödega tuleb alustada pesapuust võimalikult kaugelt ning liikuda töödega järk-järgult elupaiga suunas. 18. Kanakulli soodsa seisundi tagamiseks tuleb edaspidi leiukohas raieid vältida. 19. Leevendava meetmena tuleb kaaluda elupaiga lõunapoolse osa liitmist püsielupaiga koosseisu. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi. Võttes aluseks KeHJS § 6 lg 2 p-d 10 ja 22 ja lg 4, § 6¹, § 9 lg 1, § 11 lg 2², 2³, 2⁴, 4, 8; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2 ja § 15 p 8: otsustan: jätta Meeri linnaku püstitamise ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata. Lugupidamisega 4 (allkirjastatud digitaalselt) Priit Pallu ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Maarja Allmaa +372 667 2172 [email protected] 5 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Teie: 13.10.2022 Järve tn 34a 11314 Tallinn Meie: 02.02.2023 nr 16-12/22-15657-014 Harju maakond Meeri linnaku püstitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Taotleja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK, registrikood 70009764, e-posti aadress: [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2211271/29470 Meeri linnaku püstitamiseks. Koos ehitusloa taotlusega esitati Kuubik Projekt OÜ (11441434) koostatud eelprojektid „Meeri linnak, hoonestusala A“ ja „Meeri linnak, hoonestusala B“, samuti esitati 16.12.2022 RKIK-i koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Tartu maakonnas Nõo vallas Keeri külas Meero maaüksusele (katastritunnus 52801:001:0402) ning Nõgiaru külas Meegi maaüksusele (katastritunnus 52801:001:0404) on kavas rajada Kaitseväele vajalik taristu. Taristu rajamise eesmärk on ehitada tehnikapark, kus ladustatakse ja hooldatakse Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi varustust. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse staadiumis kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktidest 10 ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 p 2 ja § 15 p 8. Määruse nr 224 § 13 punkti 2 kohaselt tuleb ühisveevärgi ja kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamise juures kaaluda ja anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Määruse nr 224 § 15 punkti 8 kohaselt tuleb sellisel tegevusel, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktis 22 nimetatud juhul kaaluda ja anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. RKIK edastas TTJA-le eelhinnangu kavandi, mis oli koostatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel. TTJA on kontrollinud eelhinnangu sisu ning järeldusi ning leiab, et see vastab määrusele nr 31 ning seetõttu ei näinud vajalikuks eelhinnangut ümber kirjutada. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 118 annab ehitusloa TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Tulenevalt KeHJS § 11 lg-le 2² edastas TTJA 20.12.2022 kirjaga nr 16-12/22-15657-003 asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Vastuskirjad laekusid Keskkonnaametilt (KeA), Põllumajandus- ja Toiduametilt (PTA) ning Nõo Vallavalitsuselt. Nõo Vallavalitsus nõustus eelnõus tooduga ning märkuseid ei esitanud. PTA-l ei olnud vastuväiteid eelnõus toodule, kuid rõhutas, et ehitusprojekt tuleb vastavalt maaparandusseaduse § 53 lg-le 1 PTA-ga kooskõlastada. Samuti juhtis PTA tähelepanu sellele, et kui selle maaparandussüsteemi ühishoiuks, millesse lisavett juhitakse, on moodustatud maaparandusühistu, osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maaparandussüsteemi maaparandushoiukulude katmisel Põllumajandus- ja Toiduameti määratud ulatuses (MaaParS § 53 lg 9). Kaasiku metsakuivenduse ja Pakla I maaparandussüsteemide ühishoidu korraldab Rõhu Maaparandusühistu. TTJA arvestas PTA märkustega ning kaasas ehitusloa menetlusse PTA ja Rõhu Maaparandusühistu. KeA nõustus oma 04.01.2023 vastuskirjas nr 6-3/22/24890-2 koostatud eelhinnangus ja otsuse eelnõus esitatud järeldusega, et teadaoleva info põhjal tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Samuti märkis KeA, et edasises arenduses tuleb arvestada otsuses seatud tingimustega, kuid tõi välja neli märkust, mille alusel paluti täiendati eelhinnangut. KeA palus lisada eelhinnangusse selgituse Keeri kanakulli pesapaiga hetke seisundi kohta. Samuti paluti täiendavalt selgitada välja kõik maastiku muutvad tegevused peale raadamise. Kolmandana paluti täpsustada eelhinnangut selliselt, et raadamise ja ehitustöödega tuleb alustada pesapuust võimalikult kaugelt ning liikuda töödega järkjärgult elupaiga suunas. Viimasena selgitati, et kokkuvõttes on eeldatav mõju kindlasti negatiivne ja eelhinnanguga tuleb teha ettepanek leevendatava meetmena liita elupaiga lõunapoolne osa püsielupaiga koosseisu. Eelhinnangusse ning KMH algatamata jätmise otsusele viidi sisse parandused ning esitati uuesti 24.01.2023 KeA-le arvamuse avaldamiseks kirjaga nr 16-12/22-15657-011. Keskkonnaamet esitas 25.01.2023 kirjaga nr 6-3/22/24890-4 oma arvamuse. Keskkonnaametil ei olnud vastuväiteid KMH eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu osas, küll aga märkis täiendavalt, et edasises arenduses tuleb arvestada eelhinnangus ja otsuses seatud tingimustega. KMH algatamata jätmise otsus ning eelhinnang lisatakse projekteerija poolt ehitusprojekti dokumentide hulka, et järgnevates projekteerimise ja ehitusetappides peetakse kinni leevendusmeetmetest ning ajalistest piirangutest. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid meetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ega kultuuripärandile kui rakendada leevendusmeetmeid. Meeri linnaku püstitamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Tegevuse asukohas on II kaitsekategooria liigi kanakulli (Accipiter gentilis) leiukoht (registrikood KLO9126292). Leiukoht koosneb neljast lahustükist ja selle kogupindala on 57,3 ha. Sellest 27,4 ha on kaitse alla võetud püsielupaigana (registrikood KLO3001664; Keeri kanakulli püsielupaik). Püsielupaik koosneb sihtkaitsevööndist (registrikood KLO3101897; pindala 17,4 ha) ja piiranguvööndist (registrikood KLO3101909, pindala 10 ha). Kanakulli püsielupaigas tuleb kinni pidada Keskkonnaministri 13.12.2006 määruses nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri sätestatud piirangutest. Leiukohas peab lähtuma looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 6 toodud isendi kaitsest. Projektiga ei kavandata tegevusi Keeri püsielupaiga alal. Osa kavandatud tegevuse alast asub 2 kanakulli leiukoha aladel. Tegevuse asukohast 50 m kaugusele jääb ka kanakulli pesapuu (EELIS id -1693641147), kuid tegemist on kanakulli leiukohaga, mitte püsielupaigaga. Projektis on tegevused kavandatud selliselt, et pesapuu ümbrus on 50 m ulatuses kaitstud ning pesapuu ümbruses säilitatakse võimalikult palju metsaala. Kõikide vanametsa liikide jaoks on kriitiline ohutegur elupaikade pindala oluline vähenemine ja killustumine. Kanakulli elupaik ulatub keskmiselt 3 km kaugusele pesapaigast. Efektiivse kaitse tagamiseks on vajalikud meetmed, et säilitada soodne pesapaik 300 m raadiuses ning optimaalses seisus elupaik (sh toitumisala) 500 m raadiuses. Keeri kanakulli pesapaiga hetke seisund on rahuldav, negatiivse mõjutegurina on maantee poolt tekitatud pesapaiga killustumine ja loodusliku mõjutegurina ka üraskikolle. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on liigi jaoks keskmise mõjuga ohutegur pesitsusaegne häirimine. Ehkki igasugune inimese viibimine pesa läheduses tundlikul perioodil võib kanakulli häirida, on peamiseks häirefaktoriks siiski pesitsusaegsed raietööd, mille puhul häirimise intensiivsus on suurem ning kestus pikem. Kanakulli pesitsust ohustavad eeskätt lähemal kui 300 m kaugusel pesast toimuvaid raied ja selle soovituse mittejärgimist tuleks käsitleda liigi häirimisena. Ka ehitustegevus on pikema kestusega mürarikas tegevus. Enamus projektis kavandatu ei jää püsielupaiga pesapuudele lähemale kui 300 m. Lähemale (250 m) jääb väike osa perspektiivsest tsiviilsõidukite parklast ja sissesõiduteest. Parkla ja tee rajatakse kaitse-eeskirjas lubatud perioodil (1. septembrist 28. veebruarini). Ehitusaegne müra on ajutine häiring ning edaspidine ala kasutamine ei tekita olulist häiringut. Raadamise ja ehitusaegse müra mõju vähendamiseks alustatakse töödega pesapuust võimalikult kaugelt ning liigutakse järk-järgult elupaiga suunas.Meero maaüksusel asub vääriselupaik nr 207010 (pindala 2,08 ha) ning III kategooria kaitsealuse liigi roomava öövilge (Goodyera repens) leiukoht. Kavandatud hoonestus- või parkimisalad ning juurdepääsuteed ei jää vääriselupaiga ega kaitsealuse liigi elualadele. Meegi maaüksusest vahetult edelas ja lõunas, Mägiste ja Metsaveere maaüksustel (katastritunnused 52801:007:0004 ja 52801:007:0070), on III kategooria kaitsealuste liikide arusisaliku (Zootoca vivipaar) ja rukkiräägu (Crex crex) leiukohad. Kavandatav tegevus ei mõjuta nende kaitsealuste liikide leiukohti, sest kavandatav tegevus ei toimu nende kaitsealuste liikide leiukohtades. Keskkonnamõju eelhinnangus on välja toodud II kaitsekategooriasse arvatud liikide esinemisalad. LKS § 53 lg 1 kohaselt on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Seetõttu ei lisata käesolevale KMH algatamata jätmise otsusele keskkonnamõju eelhinnangut. Vajalikud keskkonnameetmed on eelhinnangu kohaselt järgmised: 1. Ehitusaegsete avariide tõttu põhjustatud pinna- ja põhjaveereostuse riskide minimeerimiseks tuleb veenduda, et ehitustehnika ja -seadmed on korras ning töötajaid on vajalikest ohutusmeetmetest teavitatud ning nende järgi ka tegutsetakse. 2. Võimalusel tuleb kasutada sõidukite hoiustamisel õlivanne ning teed ja platsid varustada õli- ja bensiinipüüduritega. 3. Autopesula kasutamisel tuleb veenduda, et kõik pesuvesi juhitakse kanalisatsiooni ning heitvesi ei satuks pinnasesse ja põhjavette. 4. Kõiki kemikaale tuleb hoiustada nõuetekohaselt (näiteks varustada ala vanaõli jms kogumiseks mahutitega). 5. Ehitusperioodil tuleb erinevate töövõtetega kindlustada minimaalne õhusaaste (näiteks 3  tolmavate materjalide niisutamise teel). Planeeritava taristu kasutamisel tuleb järgida, et sõidukeid ei käivitataks ilma mõjuva põhjuseta. Vajadusel tuleb teid ja hoiustamisala niisutada. 6. Sõidukite värvimisetöid tohib teha ainult selleks ettenähtud nõuetekohastes tingimustes ja ruumides, mis tagab, et tegevusega ei satu saasteaineid õhku. 7. Ehitustegevuse ja hilisema taristu kasutamise käigus tuleb vähendada jäätmeteket, jäätmed tuleb sorteerida ning võimaluse korral taaskasutada. Olmejäätmed tuleb koguda ettenähtud liigiti kogumise konteineritesse või süvamahutitesse. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ohtlike jäätmete majas, mis on varustatud restvannidega ning kust on välistatud ohtlike jäätmete sattumine keskkonda. Jäätmed tuleb anda üle isikule, kellel on jäätmeluba või keskkonnakompleksluba. 8. Pimedal ajal ei tohi töö- ega lähipiirkonda üle valgustada. 9. Hilisemal taristu kasutamisel tuleb järgida, et pimedal ajal valgustatakse ainult alasid, mille valgustamine on vajalik julgeoleku tagamiseks. 10. Taristu kasutamiseks tuleb välja töötada avarii korral tegutsemise juhised ning tagada objektil reostuse puhastamise vahendid ning ohtlike jäätmete kogumisvõimalus. 11. Kanakulli püsielupaika ei tohi hävitata, kanakulli püsielupaiga sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis peetakse kinni Keskkonnaministri 13.12.2006 määruses nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri sätestatud piirangutest". 12. Kanakulli leiukohas ei tohi teostada raieid häirimistundlikul ajal 01.03-31.08. 13. Meegi maaüksusel asuva kanakulli leiukoha aladel tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses olemasolev kõrghaljastus. 14. Üle 60 aastase metsa osakaal peab säilima kanakulli leiukohas vähemalt 74% ulatuses. 15. Ehitustegevus ei tohi toimuda häirimistundlikul ajal 01.03-31.08 pesapuudele lähemal kui 300 m. 16. Pesitsusaegse häirimise vältimiseks tohib raiet teostada kaitse-eeskirjas lubatud perioodil (1. septembrist 28. veebruarini). 17. Raadamise ja ehitustöödega tuleb alustada pesapuust võimalikult kaugelt ning liikuda töödega järk-järgult elupaiga suunas. 18. Kanakulli soodsa seisundi tagamiseks tuleb edaspidi leiukohas raieid vältida. 19. Leevendava meetmena tuleb kaaluda elupaiga lõunapoolse osa liitmist püsielupaiga koosseisu. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi. Võttes aluseks KeHJS § 6 lg 2 p-d 10 ja 22 ja lg 4, § 6¹, § 9 lg 1, § 11 lg 2², 2³, 2⁴, 4, 8; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2 ja § 15 p 8: otsustan: jätta Meeri linnaku püstitamise ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata. Lugupidamisega 4 (allkirjastatud digitaalselt) Priit Pallu ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Maarja Allmaa +372 667 2172 [email protected] 5