Keskkonnamõju hindamise otsuse eelnõu ja eelhinnangu edastamine seisukoha saamiseks

Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tallinn 2022 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 Nimetus: Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang Töö tellija: K-Projekt Aktsiaselts Reg nr 12203754 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Ahtri tn 6a, 10151 Tel +372 626 4100 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Piret Toonpere (litsents KMH0153) Töös osalesid: Laura Elina Tuovinen, Heli Aun Töö versioon: 1.11.2022 2 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ............................................................................... 5 1.1 Kavandatava tegevuse iseloom ja maht...................................................................... 5 2 Seotus strateegiliste dokumentidega ................................................................................. 9 2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050...................................................................... 9 2.2 Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) ........................................................ 9 2.3 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ....................................... 10 2.4 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ................................................................... 10 2.5 Vihula valla üldplaneering ......................................................................................... 10 3 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond .................................................. 11 4 Hinnang keskkonnamõju olulisusele ................................................................................ 13 4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 13 4.2 Mõju kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ..................................................... 18 4.3 Mõju loomastikule ja taimestikule ............................................................................ 18 4.4 Mõju maakasutusele, pinnasele, pinnaveele ja põhjaveele ..................................... 19 4.5 Jäätmeteke ................................................................................................................ 20 4.6 Mõju õhukvaliteedile ja häiringud, sh müra, vibratsioon, ja varjustus..................... 20 4.6.1 Müra ................................................................................................................... 20 4.6.2 Varjutus .............................................................................................................. 21 4.6.3 Vibratsioon ......................................................................................................... 21 4.7 Soojus, õhusaaste ja kiirgus ...................................................................................... 21 4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ........................... 22 4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 22 4.10 Mõju ajaloolise, kultuurilise või arheoloogise väärtusega alale ............................... 22 4.11 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 23 4.12 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ...................................... 23 4.13 Muud aspektid .......................................................................................................... 24 Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 25 Kasutatud materjalid................................................................................................................ 27 3 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) K-Projekt Aktsiaselts tellimusel 2022. a septembris. Töö teostasid keskkonnakonsultandid Piret Toonpere (KMH0153), Laura Elina Tuovinen ja Heli Aun. Vastavalt Keskkonnaameti kirjas 24.10.2022 nr 6-3/22/20811 esitatud märkustele täiendati eelhinnangut oktoobris 2022. Eelhinnang on koostatud vastavalt Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ja juhistele. Keskkonnamõju eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS), ning keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Samuti on arvestatud asjakohaste juhendmaterjalidega1. Vastavalt KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg-s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15. p 8 alusel tuleb eelhinnang koostata sellistele tegevustele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kavandatava tegevuse ala asub Natura 2000 Vaindloo linnualal (EE0060270). Käesoleva KMH eelhinnangu aluseks on Majaka ja Tuuliku kinnistule kavandatava päikeseelektrijaama ja tuulegeneraatori ehitusloa taotlus. Kavandatava tegevuse kirjelduse osas on eelhinnangu andmisel lähtutud ehitusloa taotlemisel esitatavast eskiisprojektist. Eelhinnangu aluseks olev peamine informatsioon on kajastatud eelhinnangu ptk-s 1. Käesoleva eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas Vaindloo saare Majaka ja Tuuliku kinnistutele kavandatava taastuvenergia süsteemide ehitusloa menetluses on vajalik täiemahulise KMH algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas peab tegema otsustaja (ehitusloa menetluse puhul kohalik omavalitsus) ning enne otsuse tegemist tuleb küsida (KMH algatamise/algatamata jätmise otsuse eelnõu ja KMH eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 11 lg-le 2. Keskkonnamõju hindamise peamine eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 1 https://envir.ee/keskkonnamoju-hindamine#khm-juhendmaterjalid 4 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus 1.1 Kavandatava tegevuse iseloom ja maht Käesoleva KMH eelhinnangu objektis on Haljala vallas Vaindloo saare Majaka (kü 88703:003:0215) ja Tuuliku (kü 88703:003:0216) kinnistutele kavandatava taastuvenergia süsteemi ehitusloa taotlus ja selle aluseks olev ehitusprojekt. Päikesepaneelide ja tuulegeneraatori süsteemide eesmärk on tulevikus pakkuda taastuvat energiat. Elektrienergiat on vaja Vaindloo radarijaama elektrivarustuse tagamiseks. Kuna olemasolev tuulegeneraator on amortiseerunud, siis soovitakse rajada uus tuulegeneraator ning päikesepark vähendamaks radarijaama sõltuvust diiselkütusest. Eskiisprojektiga alusel soovitakse planeerida päikesepaneelid ja üks tuulegeneraator ning selle tarbeks tugevdatud aluspinnas kinnistule. Kavandatav tuulegeneraator on planeeritud 24 m hüdrauliliselt tõstetava masti külge (tuuliku tipukõrgus 31.8 m) ja selle planeeritud võimsus on 30 kW. Planeeritav taastuvenergia süsteem koosneb: − 3f 45 kW akuinverterist 48V DC; 3x230/400V 50Hz AC; − 224 kWh Lithium Iron Phosphate akupangast; − 60 kW paneelipargist; − kahest PV laadimiskontrollerist nimivõimsusega 11 kW; − kahest PV võrguinverterist nimivõimsusega 20 kW; − tuulikust nimivõimsusega 30 kW koos 30 kW võrguinverteriga; − kahest 66 kVA diiselgeneraatorist; − ühenduskilbist; − juhtautomaatikast. 5 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 Joonis 1. Vaindloo saare kinnistud. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus (2022). Eskiisprojekti asendiplaanis kavandatav tuulegeneraator on kavandatud Tuuliku kinnistu lõuna osasse (Joonis 2). Joonis 2. Kavandatava tuuliku asukoht eskiisprojekti asendiplaanis. 6 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 Majaka kinnistule kavandatavate päikesepaneelide arv on 150 tk. Päikesepaneelide planeeritud asukoht Majaka kinnistul on olemasolevatest hoonetest ida suunda (kinnistu keskosasse) (Joonis 3). Paneelid (150 tk 400W) Vaindlool nõuavad suure tuulekoormuse tõttu erilahendust, kus paneeli nurk on muudetav, et tormihoiatuse puhul saaks lasta paneelid maapinnaga horisontaalsesse asendisse, et vähendada tuulekoormust. Paneelid on suunaga lõunasse aga nende nurk on hüdrauliliselt seatav 0–75 kraadi. Vaikse ilmaga võimaldab selline lahendus maksimaalselt ära kasutada PV paneelide tootlikkuse. Joonis 3 Päikesepaneelide asukoht Majaka kinnistul eskiisi projekti asendusplaani järgi. 2003 aastal rajati ning 2014. a. kevadel kanti maha Vaidloo saare radarsüsteeme energiaga varustanud tuulegeneraator Pitch Wind HCS 30 (Joonis 4). Eesti mereseiresüsteemi tööshoidmiseks väikesaarel tuleb kasutada diiselmootoritega saadavat energiat. Aastate jooksul on otsitud keskkonnasõbralikumaid ja säästlike lahendusi elektri tootmiseks mereseiresüsteemi tööde hoidmiseks. 2 Suurimaks probleemiks on talvine pime aeg, kus ainult päikesepaneelidel töötavad süsteemid ei suuda tagada vajalikku elektrit. Päikesepaneelidele lisaks tuleks täiendava elektri saamiseks kavandada ka väiketuulik. 2 https://www.delfi.ee/artikkel/68574203/sadu-tuhandeid-maksnud-tuulegeneraatorite-mahakandmise-jarel- toodab-ppa-eesti-vaikesaartel-elektrit-diiselmootoritega 7 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 Joonis 4. Vaindloo tuulegeneraator 2019 aastal. Uus tuulik on kavandatud samasse asukohta, kuid sõrestikmasti asemel kasutataks lindudele paremini nähtavat hüdromasti. Foto: Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” Vaindloo meresidekeskus Haljala vallas Lääne-Viru maakonnas. 8 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 2 Seotus strateegiliste dokumentidega 2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 20503 Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt. Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Eesmärgi saavutamiseks peab taastuvate energiaallikate kasutamise osakaal energiatootmisel suurenema aastaks 2050 ligi kolme neljandikuni. Peamisteks taastuvenergia allikateks on sealjuures tuuleenergia, biomass ja päikeseenergia. Eesmärgi täitmiseks peab taastuvenergia installeeritud võimsus praegusega võrreldes suurenema 5–6 korda. Lühemas ajaperspektiivis on Eesti seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2030 taastuvelektri osakaal lõpptarbimisest vähemalt 40%. See eeldab 2030. aastaks võrreldes tänasega tuule- ja päikeseenergia tootmismahtude 4-kordset kasvu. Eskiisprojektiga kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega. 2.2 Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK)4 ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%. Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole. Eskiisprojektiga kavandatav tegevus on kooskõlas ENMAK-i eesmärkidega. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001 4 https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwjcocrV6Pf4AhWj- ioKHfX5A- QQFnoECAcQAQ&url=https%3A%2F%2Fwww.valitsus.ee%2Fmedia%2F323%2Fdownload&usg=AOvVaw3RBipr 7ObQLY-bo5TK4dzo 9 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 2.3 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20305 Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel. Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine. Eskiisprojektiga kavandatav tegevus on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkidega. 2.4 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+6 Lääne-Viru maakonnaplaneeringus (kehtestatud 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/0) rõhutatakse, et taastuvenergeetika valdkonnas on perspektiivne edasi arendada kohalikele ressurssidele baseeruvat energiatootmist, mis põhineb puidul, biomassil, tuule- ja päikseenergial. Üksiktuulikute ja päikeseparkide rajamist maakonnaplaneering ei reguleeri. Kavandatava tegevuse ala ei jää maakonnaplaneeringu kohasele rohelise võrgustiku alale. Maakonnaplaneeringu järgi on tegemist väärtusliku maastikuga. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva maakonnaplaneeringuga. 2.5 Vihula valla üldplaneering7 Maa-ameti kaardirakenduse järgi kehtib Vaindloo saarel Vihula valla üldplaneering (kehtestatud Vihula Vallavolikogu 24.08.2003 otsusega nr 19). Üksiktuulikute ja päikeseparkide rajamist üldplaneering ei reguleeri. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Vihula valla üldplaneeringuga. 5 https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwjOhOWA6ff4AhVqmIsKH RvfB_IQFnoECBAQAQ&url=https%3A%2F%2Fenvir.ee%2Fmedia%2F928%2Fdownload&usg=AOvVaw3HgpM1P z6CEJj10hMro1bc 6 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/laane-virumaa/ 7 https://www.haljala.ee/vihula-valla-uldplaneering 10 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 3 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Kavandatava tegevuse ala paikneb Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Vainupea külas Tuuliku (kü 88703:003:0216) ja Majaka (kü 88703:003:0215) kinnistutel Vaindloo saarel, Vaindloo on Eesti Vabariigi kõige põhjapoolsem punkt. Kavandatavaks tegevuseks on rajada taastuvenergia süsteem. Majaka kinnistu sihtotstarbeks on riigikaitsemaa 100%. Kinnistu pindala on 18892 m², sellest looduslik rohumaa 7762 m², õuemaa 2216 m² ja muu maa 8914 m². Tuuliku kinnistu pindala on kokku 4,15 ha ja selle sihtotstarbeks on riigikaitsemaa 100%. Katastriüksus jaguneb looduslikuks rohumaaks 1,09 ha ulatuses ja muu maaks 3,06 ha ulatuses. Vaindloo saar on umbes 600 m pikk ja 200 m lai sõltuvalt merevee tasemest. Saare pinnakate koosneb moreenist ja mullast. Saarel asub kokku paar hoonet, radarijaam, amortiseerunud tuulegeneraator ja tuletorn. Lisaks asub saare lõunapooles osas helikopterite maandumisplats ning saarele jääb ka puurkaev (VEEB28558). Joonis 5. Vaindloo saar Maa-ameti halltoonides kaardil (2022). Tegu on kivise saarega, kus kõrghaljastus puudub. Kaitsealuste taimeliikide esinemist saarel ei ole EELIS alusel registreeritud. Planeeringuala paikneb Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi kohaselt alal, mis on Hilis-Pleistotseenis mandriliustike liikumise või sulamise tulemusel moodustunud pinnavorm. Saare ida poolel asub kaitsealune 7,7 meetri kõrge Vaindloo rändrahn (KLO4000169) ja rannale on moodustunud rannavallid. Kavandatava tegevuse ala paikneb Natura 2000 võrgustikku kuuluval Vaindloo linnualal (EE0060270), mis siseriiklikult on kaitse all Vaindloo hoiualana (KLO2000037). Hoiualast 6,7 ha moodustab maismaa ja mereosa 69,6 ha. Vaindloo hoiuala ja linnuala kaitse eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud 11 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on II kategooria kaitsealuste liikide hulka kuuluvad kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), krüüsel (Cepphus grylle), tõmmukajakas (Larus fuscus), ning III kaitsekategooria jõgitiir (Sterna hirundo) ja randtiir (Sterna paradisaea). Hoiualal valitsev kaitsekord on kehtestatud looduskaitse seadusega (edaspidi LKS). Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.8 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmete alusel kattub kavandatava tegevuse ala Natura elupaigatüübiga väikesaared ning laiud (1620). Vaindloo saare rannaala on mõjutatud üleujutustest. Projektiala jääb väljaspoole ranna veekaitsevööndit, kuid jääb ranna ehituskeeluvööndisse, kus on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene piirivalve rajatisele. 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/745306 LKS § 14 lg 1 p 8 12 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 4 Hinnang keskkonnamõju olulisusele 4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatava tegevuse ala kattub Natura 2000 linnualaga (Vaindloo linnuala, EE0060270). EELIS andmete alusel on liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), krüüsel (Cepphus grylle), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo) ja randtiir (Sterna paradisaea). Vaindloo linnuala on moodustatud 2004 aastal. Kavandatav tegevus ei ole vajalik linnuala kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Teadaolevalt on Vaindloo saare haudelinnustikku inventeeritud 2004, 2012 ja 2019 aastal9, 10. Varasemate süsteemsete inventuuride kohta andmed puuduvad. J.Maide 1933 aastal koostatud Vaindloo saare kirjelduses mainitakse kalakajakate, naerukajakate ja arvukalt randtiirude esinemist11. Samas tolle kirjelduse koostamise perioodil oli saarel kirjelduse kohaselt ka 10 püsielanikku, mis tõenäoliselt mõjutas lindude pesitsemist rohkem kui praegune piirivalvepoolne ajutine kasutus. Arvukalt on Vaindloo kohta linnustiku vaatlusandmeid e-elurikkuse andmebaasis. Vaindloo linnuala (EE0060270) viimane haudelinnustiku inventuur toimus ühekordse haudelinnustiku loendusena 25. mail 2019. aastal. Arvukaimad pesitsejad Vaindloo saarel olid rand- ja jõgitiir, tõmmukajakas, kalakajakas ja hahk. Seire andmetel suurimaks üllatuseks oli tõmmukajakate asurkonna suurus. 2019 aasta haudelinnustiku inventuuris esitati ka võrdlus 2004 aasta haudelinnustiku inventuuriga. 2004 inventuur on teostatud aasta peale Vaindloole esimese tuulegeneraatori rajamist ja 2019 a inventuur perioodil kui tuulegeneraator ei ole juba mitmed aastad töötanud. Ala kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest kivirullija arvukus on vähesel määral inventuuride võrdluses vähenenud, soorätsu ühegi inventuuriga registreeritud ei ole, krüüsli arvukus on stabiilne, tõmmukajaka ja jõgitiiru arvukus on kasvanud, samas randtiiru arvukus on langenud. Inventuuride võrdlusest ei ole kuidagi võimalik järeldada, et tuulegeneraatori töötamine või mittetöötamine mõjutaks oluliselt haudelinnustiku arvukust saarel. Lisaks eelnimetatud inventuuridele on saare haudelinnustiku inventuur toimunu ka 2012 aastal. Pole päris selge, kas 2012 aastal saarele rajatud tuulegeneraator töötas või mitte. vormindas: Font: 10 p 9 Jürgens, K., Rennel, L. 2012. Vaindloo saare haudelinnustiku inventuur 2012. vormindas: Font: 10 p 10 Tuvi, J. 2019. Vaindloo linnuala (EE0060270) haudelinnustiku inventuuri 2019 vormindas: Font: 10 p https://www.eoy.ee/pics/1307_Vaindloo_linnuala_linnustiku_inventuuri_aruanne_2019.pdf vormindas: Font: 10 p 11 Maide, J. 1933. Vaindloo saar. Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi Aruanded. vormindas: Font: 10 p 13 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 Ametlikult kanti tuulik maha 2014, kuid teadaolevalt ei olnud tuulik selleks ajaks juba mõnda aega töötanud. Järgnevas tabelis on esitatud kolme haudelinnustiku inventuuri andmed võrdlevana. Tabel 1. Haudelinnustiku arvukuse hinnangud 2004, 2012 ja 2019 aasta inventuuridel (arvukus paari pesitsemas). 2019 EOÜ 2012 KeA 2004 R. Lammin-Soila Loendus Loendus Loendus Liik Min Max Min Max Kühmnokk-luik 1 1 0 1 1 (Cygnus olor) Rääkspart (A. strepera) 1 1 0 0 0 Tuttvart (A. fuligula) 1 5 10 2 2 Hahk (Somateria 24 24 0 3 3 mollissima) Rohukoskel (M. 7 7 2 5 5 serrator) Jääkoskel (M. 0 1 0 2 2 merganser) Merisk (Haematopus 1 1 0 0 0 ostralegus) Punajalg-tilder (T. 2 2 2 5 5 totanus) Kivirullija (Arenaria 2 2 1 4 4 interpres) Naerukajakas (L. 2 2 3 0 0 ridibundus) Kalakajakas (L. canus) 38 38 9 20 20 Tõmmukajakas (L. 75 75 31 20 20 fuscus) Jõgitiir (S. hirundo) 30 30 0 5 5 Randtiir (S. 220 220 352 300 300 paradisaea) Alk (Alca torda) 3 3 1 0 0 Krüüsel (Cepphus 9 9 6 10 10 grylle) Hänilane (Motacilla 2 2 0 0 0 flava) Vaindloo linnualal puudub kaitsekorralduskava. Seega puuduvad ala liikide arvukuse/seisundi eesmärgid. Eeldada võiks, et eesmärgiks on vähemalt Natura standardandmebaasi kohase arvukuse säilitamine. Natura standardaruannete (2010-2021) kohased kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide populatsioonide suurused on esitatud Tabel 2. Standardaruannete alusel on populatsioonid 2010-2021 olnud kõigi liikide osas stabiilsed. Erilist seost standardaruande ja inventuuri andmete vahel pole täheldada. 14 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 Tabel 2. Natura standardaruande kohased populatsiooni suurused võrdluses haudelinnustiku inventuuride andmetega. Liik Populatsiooni 2019 inventuur 2012 2004 suurus (paari inventuur inventuur standardaruan pesitsemas) (paari (paari nete alusel pesitsemas) pesitsemas) (paari pesitsemas) Min Max Min Max Min Max Kivirullija (Arenaria 13 14 2 2 1 4 4 interpres) Sooräts (Asio 1 1 0 0 0 0 0 flammeus) Krüüsel (Cepphus grylle) 6 7 9 9 6 10 10 Tõmmukajakas (Larus 7 20 75 75 31 20 30 fuscus) Jõgitiir (Sterna hirundo) 140 150 20 30 10 10 Randtiir (Sterna 140 150 220 270 352 300 300 paradisaea) Päikeseparke ei peeta linnustikule valdavalt otsest ebasoodsat mõju avaldavaks objektideks. Lindude hukkumine päikesepaneelidega kokkupõrgetes on teadaolevalt harv. Samas on ka uuringuid antud teemal võrdlemisi vähe ning kokkupõrgete riski täielikult välistada ei saa. Võimalik risk esineb suurte päikeseparkide puhul12. Antud juhul kavandatakse väikest, ühest paneelireast koosnevat, päikeseparki ning seega olulist kokkupõrkeriski pole oodata. Päikeseparkide puhul avaldub mõju linnustikule eeskätt olukordades, kus päikesepargi ala hõivab linnustiku jaoks olulisi elu või toitumispaiku. Kaitse-eesmärkideks olevatest liikides pesitseb 2019 a inventuuri andmetel Vaindlool rand- ja jõgitiir, tõmmukajakas, krüüsel ja kivirullija.13 Elupaigana on inventuuris kaardistatud kogu saar ja selle lähiala. Päikesepaneelid on kavandatud olemasoleva hoonestuse lähedusse - hoonestuse, randumiskoha ja helikopteri maandumisplatsi vahelisele alale ehk inimese poolt enim kasutatavale saareosale, kus eeldatav kasutus pesitsemisalana on väiksem. 12 Bennun, L., van Bochove, J., Ng, C., Fletcher, C., Wilson, D., Phair, N., Carbone, G. (2021). Mitigating biodiversity impacts associated with solar and wind energy development. Guidelines for project developers. Gland, Switzerland: IUCN and Cambridge, UK: The Biodiversity Consultancy. 13 Eesti Ornitoloogiaühing. 2019. Vaindloo linnuala (EE0060270) haudelinnustiku inventuuri 2019 ARUANNE 15 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 Joonis 6. Päikesepaneelide kavandatav paiknemine Vaindlool. Tuuliku ehitusala puhul on tegu juba eelnevalt tuuliku asukohana kasutusel olnud alaga (tuulik töötas 2003 kuni u 2013 aasta). Joonis 7. Tuulegeneraatori soovitav paiknemine Vaindlool. Mõlemad ehitusalad on seega valitud maksimaalselt asukohtadesse, mis on juba praegu teataval määral häiringutega ja linnustiku jaoks vähemolulised pesitsusalad. Arvestades 16 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 ehitusalade paiknemist, siis ei ole oodata, et tegevus tooks kaasa kaitse-eesmärkideks olevate pesitsusalade olulist vähenemist, mis põhjustaks linnustiku arvukuse langust. Tuulikud võivad mõjutada linde peamiselt kolmel viisil: 1) linnud võivad hukkuda kokkupõrke tõttu tuuliku laba või mastiga14. 2) häirimine võib põhjustada elupaikade kasutamise vähenemist või lindude ümberasumist tuulepargi alalt15. 3) elupaikade hävimine ja muutmine põhjustab muutusi linnustikus16. Kuna antud juhul soovitakse rajada madala müraemissiooniga võrdlemisi väikest üksiktuulikut, siis olulist lindude elupaikade vähenemist sellega kaasnevalt ei ole oodata. Samuti ei tekita väiksemõõtmeline üksiktuulik olulist barjääriefekti või häiringut. Tuuliku mõju linnustikule võib seega avalduda peamiselt kokkupõrkesuremuse ohus – lendavad linnud võivad põrkuda tuulikutega (eelkõige tuuliku labadega, kuid on ka näiteid lindude lendamisest vastu tuuliku masti) ja kaasneva infrastruktuuriga ning saada surma või vigastada. Lindude kokkupõrked tuulikutega ei ole valdavalt sagedased, kuid on teada mitmeid näiteid, kus tuuleparkides on hukkunud kas palju linde või kaitsealuste liikide isendeid. Risk sõltub eelkõige tuulepargi asukohast, reljeefist ja linnuliikide käitumuslikest omapäradest. Suhteliselt sagedamini põrkuvad tuulikutega liuglendurid sh toonekurelased ja kurelised ning eelkõige peetakse ohustatuks röövlinde, kes tihtipeale ei väldi tuuleparke17. Kokkupõrkerisk on suurem suurte tuuleparkide puhul. Võrdlemisi väikese mõõtmeliste üksiktuulikute puhul ei ole teaduskirjanduses leitav infot, et tegu võiks olla olulise hukkumisriskiga objektiga. Kavandatav tuulik on võrdlemisi väike (rootori diameeter ainult 15,6 m). Kokkupõrkeriskiga ala suurus on seega antud tuuliku puhul ainult 191 m2. Kinnistul on ka varasemalt töös olnud väiketuulik. Oodata ei ole olulist muutust võrreldes varem esinenud olukorraga. Uus tuulik on kavandatud samasse asukohta, kuid trossidega sõrestikmasti asemel kasutataks lindudele paremini nähtavat hüdromasti. Samas ei saa ühegi tuuliku puhul täielikult välistada üksikute lindude kokkupõrkeid tuulikuga. Ei ole siiski tõenäoline kokkupõrgete esinemine hulgal, mis võiks mõjutada linnupopulatsioonide arvukust saarel. Antud tuuliku labadega toimuvat kokkupõrkeriski võib pidada tunduvalt väiksemaks kui olemasoleva radarimasti kinnitustrossidest tulenevat kokkupõrkeriski, sest radari trossid hõlmavad oluliselt ulatuslikumat ala kui kavandatava tuuliku labade ulatus. Trossidel lindude jaoks nähtavuse suurendamiseks kasutatavad märgised puuduvad. Seega kujutavad trossid praegusel kujul kokkupõrkeohtu. Kuna tuuliku labade mõjuala jääb põhja-lõunasuunaliselt tunduvalt väikemaks olemasoleva radarimasti trosside mõjualaga, siis reaalselt kokkupõrkerist põhja- lõunasuunalises lennusuunas ei suurene. Tegu on ka valdavaid tuulesuundi arvestades (lõuna ja edelatuuled), suunaga millesse tuuliku rootor valdavalt on suunatud. 14 Thelander, C. G. & Smallwood, K. S. 2007. The Altamont Pass Wind Resource Area’s effects on birds: a case history. Birds and Wind Farms (eds M. de Lucas, G. Janss & M. Ferrer): 25–45. Quercus Editions, Madrid. 15 Drewitt, A. L. & Langston, R. H. W. 2006. Assessing the impacts of wind farm on birds. Ibis 148: 29–42. 16 Gove, B., Langston, R. H. W., McCluskie, A., Pullan, J. D. & Scrase, I. 2013. Wind farms and Birds: an updated analysis of the effects of wind farms on birds, and best practice guidance on integrated planning and impact assessment. Report prepared by BirdLife International on behalf of the Bern Convention, RSPB/BirdLife in the UK, Sandy, UK. 89 pp. 17 Hötker, H., 2017. Birds: displacement. In: Martin R. Perrow (ed): Wildlife and Wind Farms, Conflicts and Solutions. Volume 1 Onshore: Potential Effects. 17 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 Saare energiavarustuse viimine taastuvenergialahendustele vähendab oluliselt praegust diiselkütuse tarvet ning selle transpordivajadust saarele. Seega väheneb risk merereostuse tekkeks, mis igasuguse vedelkütuse transpordiga kaasneb. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Soovitatav oleks Natura linnuala kaitse-eesmärgid vastavusse viia alal reaalselt pesitsevate liikide nimekirja ja arvukusega. Samuti tasuks uurida praeguste radarimasti trosside mõju linnustikule ning vajadusel rakendada leevendusmeetmeid. 4.2 Mõju kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele Vaindloo hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad Vaindloo linnuala kaitse-eesmärkidega. Mõju on hinnatud ptk 4.1. Majaka kinnistule ulatub kaitsealuse üksikobjekti Vaindloo hiidrahnu piiranguvöönd. Kavandatavad päikesepaneelid ei ulatu projekti järgi rändrahnu piiranguvööndini. Mõju rändrahnu säilimisele ei avaldata. Eesti loodus infosüsteemi (EELIS) andmete alusel kattub kavandatava tegevuse ala Natura elupaigatüübiga väikesaared ning laiud (1620). Vaindloo kui väikesaare säilimist kavandatav tegevus ei mõjuta. Arvestama peab, et tegu on juba pikaajaliselt olnud meresõidu ohutuse ja riigipiiri valve tagamiseks kasutusel, sh on alale rajatud hooneid ja rajatisi. 4.3 Mõju loomastikule ja taimestikule Vaindloo taimkate on hõre, kohati paljanduvad pealiskorra kivimid. Kuivalembesed taimed ja samblikud moodustavad esitaimestu laike. Vaindloo saarel puudub kõrghaljastus ja puuduvad teadaolevad kaitsealuste taimeliikide kasvukohad. Veerežiimi või valgustingimuste muutuse suhtes tundlikud taimekooslused kavandataval ehitusalal ja selle lähialal puuduvad. Sellest lähtuvalt ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevana olulist ebasoodsat mõju taimestikule. Tuulikute suhtes tundlikeks loomastiku rühmadeks on nahkhiired ja linnud (eeskätt röövlinnud ning suure kehamassiga veelinnud). Mõju neile võidakse avaldada nii ehitusaegses etapis (võimalik ehitustegevusega kaasnev häirimine ja elupaiga võimalik kadu) kui ka kasutusetapis (kokkupõrgetest tingitud hukkumise oht, rändetakistus, elupaikade hülgamine, mõnede liikide puhul müra mõju ning elupaikade sidususe langus). Tuulepargid võivad mõjutada linde peamiselt kolmel viisil: 4) linnud võivad hukkuda kokkupõrke tõttu tuuliku laba või mastiga18. 5) häirimine võib põhjustada elupaikade kasutamise vähenemist või lindude ümberasumist tuulepargi alalt19. 6) elupaikade hävimine ja muutmine põhjustab muutusi linnustikus20. 18 Thelander, C. G. & Smallwood, K. S. 2007. The Altamont Pass Wind Resource Area’s effects on birds: a case history. Birds and Wind Farms (eds M. de Lucas, G. Janss & M. Ferrer): 25–45. Quercus Editions, Madrid. 19 Drewitt, A. L. & Langston, R. H. W. 2006. Assessing the impacts of wind farm on birds. Ibis 148: 29–42. 20 Gove, B., Langston, R. H. W., McCluskie, A., Pullan, J. D. & Scrase, I. 2013. Wind farms and Birds: an updated analysis of the effects of wind farms on birds, and best practice guidance on integrated planning and impact assessment. Report prepared by BirdLife International on behalf of the Bern Convention, RSPB/BirdLife in the UK, Sandy, UK. 89 pp. 18 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 Kuna antud juhul soovitakse rajada üksiktuulikut ja päikeseparki, siis olulist elupaikade vähenemist sellega kaasnevalt ei ole oodata. Tuuliku mõju linnustikule avaldub kõige selgemalt kokkupõrkesuremuse ohus – lendavad linnud võivad põrkuda tuulikutega (eelkõige tuuliku labadega, kuid on ka näiteid lindude lendamisest vastu tuuliku masti) ja kaasneva infrastruktuuriga ning saada surma või vigastada. Lindude kokkupõrked tuulikutega ei ole valdavalt sagedased, kuid on teada mitmeid näiteid, kus tuuleparkides on hukkunud kas palju linde või kaitsealuste liikide isendeid. Risk sõltub eelkõige tuulepargi asukohast, reljeefist ja linnuliikide käitumuslikest omapäradest. Suhteliselt sagedamini põrkuvad tuulikutega liuglendurid sh toonekurelased ja kurelised ning eelkõige röövlinnud20, kes tihtipeale ei väldi tuuleparke21. Tuulegeneraatori planeerimisel tuleb arvestada, et enamik tuuleparkide poolt ohustatud linnuliikidest on ohustatud ka kliimamuutuste poolt. Seega lisaks otsestele võimalikele negatiivsetele mõjudele esinevad tuuleparkide puhul ka kaudsed positiivsed mõjud elustikule (sh linnustikule), kuna tuuleparkide rajamine aitab kaasa kliimamuutuste pidurdamisele22. Kliimamuutusi on võimalik pidurdada ainult läbi CO2 heitkoguste ulatusliku vähendamise23. Arvestades erinevates andmebaasides (EELIS, Loodusvaatluste andmebaas, eElurikkus, seireveeb) olemasolevaid andmeid, hinnatakse alade väärtust antud elustikurühmade jaoks (olulisus nii pesitsemis- kui ka toitumisalana ning rändekoridorina). Tuuleenergeetika arendamise kumuleeruvad mõjud linnustikule ja nahkhiirtele võivad avalduda eeskätt rände- ja liikumiskoridori mõjutamistes. Saarel ei esine metsaloomi, ning metsaloomi ja imetajaid kavandatav tegevus ei mõjuta. 4.4 Mõju maakasutusele, pinnasele, pinnaveele ja põhjaveele Tuginedes Keskkonnaportaali kaardirakenduse24 ja EELIS andmetel tegevuse alal, siis ei ole alal tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele või looks eelduse ehitustegevusega kaasnevale jääkreostuse vabanemisele. Üksiktuuliku ja päikesepaneelide püstitamisel ei ole vaja veehaaret ega reoveesüsteemi kavandamist. Kavandatava tegevusega ei kaasne suunatud heidet vette või pinnasesse. Samuti ei muudeta tegevusega oluliselt veerežiimi. Nii tuulik kui päikesepaneelid on kavandatud piirkonda kus Maa-ameti üleujutuste kaardirakenduse alusel ei ole oodata üleujutuste esinemist. Kavandatava tegevusega ei kaasne seega olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile. Tegevusega ei kaasne pinnase, pinna- või põhjavee olulist reostusohtu. 21 Hötker, H., 2017. Birds: displacement. In: Martin R. Perrow (ed): Wildlife and Wind Farms, Conflicts and Solutions. Volume 1 Onshore: Potential Effects. 22 Barthelmie, R.J.; Pryor, S.C. 2021. Climate Change Mitigation Potential of Wind Energy. Climate 2021, 9, 136. https://doi.org/10.3390/cli9090136 23 IPCC, 2021: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change [Masson-Delmotte, V., P. Zhai, A. Pirani, S.L. Connors, C. Péan, S. Berger, N. Caud, Y. Chen, L. Goldfarb, M.I. Gomis, M. Huang, K. Leitzell, E. Lonnoy, J.B.R. Matthews, T.K. Maycock, T. Waterfield, O. Yelekçi, R. Yu, and B. Zhou (eds.)]. Cambridge University Press. In Press. 24 https://register.keskkonnaportaal.ee/register 19 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 4.5 Jäätmeteke Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Samuti kaasneb jäätmete teke kasutusperioodil (remonttöödel), kuid kasutusperioodil ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Suurim jäätmete teke esineb päikesepargi ja tuuliku amortiseerumise järel. Päikesepargi ja tuuliku kasutamisest kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Tuleb arvestada, et päikesepaneelide puhul on tegu jäätmeseaduse § 25 mõistes probleemtoodetega, mille turule laskmine ning jäätmekäitlus peab toimima jäätmeseaduse kohaselt. 4.6 Mõju õhukvaliteedile ja häiringud, sh müra, vibratsioon, ja varjustus 4.6.1 Müra Müra on ebameeldiv või häiriv või muul viisil inimese tervist ja heaolu kahjustav heli ning üks levinumaid ja olulisemaid elukeskkonna kvaliteeti halvendavatest teguritest. Müra mõjub tervisele ja heaolule mitmel moel – võib häirida või raskendada töötamist, infovahetust ja puhkamist, kahjustada püsivalt kõrva ja põhjustada kuulmisvõime halvenemist, põhjustada stressi või erinevaid funktsionaalseid häireid. Müra kandumine ohustatava objektini sõltub tuule kiirusest ja suunast, õhuniiskusest ning soojuslikust stratifikatsioonist. Helilainete levik maapinnalähedases õhukihis oleneb oluliselt maastikulisest eripärast, eelkõige aluspinna iseloomust – pinnamoest, taimestikust, veekogudest ja ehitistest. Tuulegeneraatori ja päikesepaneelide ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva müraga. Arvestades, et potentsiaalse ehitusala kaugust inimasustusest, siis ehitusaegse olulise mürahäiringu põhjustamine on ebatõenäoline. Tuulikute käitamisaegse müra hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.25 Tuulikute müra on liigituv tööstusmüraks. Päikesepaneelide töötamisega mürateket ei kaasne. Radari kinnistule kavandatav tuulegeneraator on Aeolos-H 30 kW, mis on madala müraemissiooniga. Tuuliku tootja tehniliste andmete alusel on kavandatava tuulegeneraatori müratase on kuni 55 dB(A). Tuulegeneraatori mõistes on tegu väga väikese müraemissiooniga seadmega (võrdluseks tänapäevaste suurte tuulegeneraatorite müratase on u 105 dB). Kuna kavandatava tuuliku vahetus läheduses ei ole ei elamuid ega müratundlikke liikide elupaiku ja 25 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027 20 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 tegu on väga madala müratasemega tuulikuga, siis ei ole oodata olulist mürateket. Müra normtasemete ületamine müratundlikel aladel on tugevalt ebatõenäoline. 4.6.2 Varjutus Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid keskkonnamõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt. Tuulikute liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. Peegeldused tekivad, kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud vaatluspunktis ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ära hoidmiseks kasutatakse kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid. Häirivat varjutust ei esine, kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves) või kui tuulik ei tööta. Varjude ulatus on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestvusaeg suurim (päev on pikem). Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil, ei tekita tuuleturbiinid (ega muud objektid) kunagi varju tuuliku tornist lõunas. Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaartes. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestvus tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas. Tuuliku varjutus võib häirival tasemel esineda kuni 10 x rootori diameetri ulatuses. Kavandatava tuuliku puhul võib seega varjutus olla tajutav kuni 156 m kaugusel. Selles kauguses ei paikne varjutuse suhtes tundlikke alasid. Arvestades kavandatava tuuliku suurust ja paiknemist siis ei ole oodata olulist varjutuse häiringut. 4.6.3 Vibratsioon Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris ning sealt edasi kandudes tuuliku torni. Vibratsiooni teke on aga tehnoloogiliste lahendustega viidud miinimumini ning samuti välditakse ka vibratsiooni edasikandumist. Oluliseks osaks vibratsiooni vältimiseks ja summutamiseks on tuuliku vundament, mis peab olema konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev. Tagamaks turbiini püsivus (sh pikka aega ja ka ekstreemsetes tingimustes), rajatakse turbiinide vundamendid sobiva konstruktsiooniga, mis tagab minimaalse vibratsiooni vundamendis ja ümbritsevas pinnases. Maapinna vibratsiooni korral on tundlikumatel inimestel tajutavaks tasemeks 0,15 mm/s. Mõõtmised tuulikuparkides on üksikutel ajahetkedel suutnud inimese tundlikkust ületavaid vibratsioonitasemeid mõõta otseselt tuulikute vahetus läheduses (tuuliku jalamil). Kaugemal on vibratsiooni tasemed allapoole inimese tajuvusläve.26 4.7 Soojus, õhusaaste ja kiirgus Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses häiringuid. Tegu on mööduvate mõjudega. Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Valgustusest tulenev 26 Meunier, M. 2013. Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The Journal of the Acoustical Society of America 133. 21 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) on ebaoluline. Turvavalgustust ei saa pidada oluliseks ebasoodsaks keskkonnamõjuks. Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana ette näha. Päikesekiirgusel ja tuulel põhineva energia tootmine on üks keskkonda säästvamaid energia tootmise viise, millega ei kaasne kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda. Võrreldes olemasoleva olukorraga väheneb diiselgeneraatorite kasutamise vajadus ja praegu generaatorite poolt õhku heidetavad saasteainete kogused. Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata olulist soojust, õhusaastet või kiirgust. 4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Alale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Taastuvenergiasüsteemide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Tuuliku ja päikesepaneelide korrektsel monteerimisel, kvaliteetsete ning nõuetele vastavate seadmete kasutamisel ja ekspluatatsioonil ei ole seadmetest lähtuv keskkonnarisk kuigi suur. Õnnetused tuulikute ja päikeseparkidega on harvad. Samas ei ole ühegi tehnoseadme puhul võimalik täielikult välistada avariisid. Üheks peamiseks ohuteguriks võib olla ka taastuvenergiasüsteemide süttimine tehnilise rikke tagajärjel. Üldjuhul peetakse tuulikute ja päikeseparkide süttimist väga harva esinevaks juhtumiks.27 Selleks, et tuleõnnetusi vältida, peab taastuvenergiasüsteemide valdaja tagama pideva süsteemide korrasoleku monitooringu ning hoolduste toimimise vastavalt tehnilistele tingimustele. 4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Tuuliku puhul on mõju inimese tervisele seotud eeskätt tuuliku töötamisest tuleneva müra ja varjutuse võimaliku mõjuga, mida on põhjalikult käsitletud ptk-s 4.7. Päikesepaneelide puhul tervisemõju esinemist ei ole tuvastatud. Olemasolevat teavet arvesse võttes ei ole oodata kavandatava tegevuse käigus üksiktuuliku ja päikesepaneelide rajamisega kaasnevat olulist tervisemõju piirkonna elanikele. Taastuvenergiasüsteemi rajamine on antud juhul vajalik tagamaks piirivalves kasutatava radarsüsteemi energiavarustust. Tegevus on vajalik avalikes huvides riigipiiri valve tagamiseks. 4.10 Mõju ajaloolise, kultuurilise või arheoloogise väärtusega alale Kultuurimälestiste riikliku registri28 järgi piirkonnas kultuurimälestised puuduvad. Samuti puuduvad kavandatava tegevuse kinnistul pärandkultuuriobjektid. Olulist ebasoodsat mõju kultuuripärandile projekti elluviimisel ei avaldata. 27 Smith, C. 2014. Fires are major cause of wind farm failure, according to new research. Imperial College London. https://www.imperial.ac.uk/news/153886/fires-major-cause-wind-farm-failure/ 28 https://register.muinas.ee 22 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 4.11 Visuaalne mõju Tuuliku visuaalne mõju sõltub tuuliku suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest, sh reljeefist ja taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Eesti puhul ei mõjuta tuulikute nähtavust olulisel määral reljeef, kuid mõjutavad metsaalad. Seoses vaatleja läheduses paiknevate takistustega (nt mets, hooned vms) ei pruugi tuulik olla nähtav ka juhul, kui paikneb vaatluspunkti lähedal. Joonis 8 Vaindloo saarele kavandatav Aeolos-H 30 kW tuulegeneraator. Arvestades, et Vaindloo on ilma kõrgtaimestikuta väikesaar, siis on kavandatav tuulik nähtav saarel ja saart ümbritsevalt merealalt. Arvestades, et saarel on nii radarimast kui ka majakas, siis on juba saarel mitu kõrgehitist. Tuulik kavandatakse alale, kus ka eelnevalt on olnud tuulik. Arvestades, et kavandatakse üksiktuulikut olemasolevate kõrgrajatiste lähedale endise tuuliku asukohta, siis ei ole oodata olulist maastikuilme muutust. Päikesepaneelide paigaldamisest ei ole oodata kaugemale ulatuvat visuaalset mõju. 4.12 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine Kliima soojenemine mõjutab nii inimese elukeskkonda kui ka looduskeskkonda. Juhul kui kliima soojenemist ei suudeta hoida alla 1,5°C, siis on sellel tugevalt negatiivsed tagajärjed nii inimese elutingimustele kui ka väga paljudele teistele liikidele ja kooslustele. Selleks, et 23 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 pidurdada kliima soojenemist, on vaja koheselt vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist29. Kasvuhoonegaaside emissiooni peamiseks allikaks on fossiilsete kütuste tootmine, töötlemine ja põletamine ning energia tootmine. Taastuvenergia kasutamine radarijaamale vajaliku elektrienergia tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele. Üksiktuuliku rajamisel ja päikesepaneelide paigutamisel on positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamisele. 4.13 Muud aspektid Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata riigipiiriülest ega kumulatiivset mõju. 29 IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change 24 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole oodata projekti elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju hindamise läbiviimist. Eelnevast lähtuvalt teeb eelhinnang ettepaneku jätta Tuuliku ja Majaka kinnistutele kavandatava eskiisprojekti keskkonnamõju hindamine algatamata. Keskkonnakaitselisi küsimusi on võimalik lahendada ehitusprojekti ja hilisemalt keskkonnaloa taotluse ja menetlemise käigus. Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 2) teadaolevate kaitsealuste taimeliikide kasvukohad ja väärtuslikud taimekooslused saarel puuduvad, mistõttu neile vee- ja valgusrežiimi muutust ei ole oodata. 3) projekti realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 4) kavandatava tegevuse ala lähipiirkonnas paikneb üks kaitstav loodusobjekt, kuid kavandatav tegevus seda ebasoodsalt ei mõjuta. 5) Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju Vaindloo linnuala (EE0060270) kaitse- eesmärkidele ja terviklikkusele, mistõttu ei ole vajalik Natura asjakohane hindamise läbiviimine Vaindloo linnuala suhtes. Planeeringualal on varasemal olnud tuulik energiatootmiseks. Andmed puuduvad selle kohta, et tuulik oleks varasemal ajal mõjutanud oluliselt keskkonda, taimestiku või loomastiku ning põhjustanud olulist lindude hukkumist. 6) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. 7) üksiktuuliku ja päikesepargi käitamisel ei hakata ületama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemeid; 8) taastuvenergia süsteemi tegevus ei hakka põhjustama keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ lisa 1 kehtestatud saasteainete piir- või sihtväärtuste ületamist välisõhus ega keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 81 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed ”kehtestatud lõhna häiringutaseme ületamist. Võrreldes olemasoleva olukorraga on oodata õhuheite vähenemist seoses diiselgeneraatorite kasutuse vähenemisega; 9) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 25 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 10) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele; 11) kavandatava tegevusega kaasnev avariiolukordade risk on madal; 12) taastuvenergiasüsteemi rajamisel on positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamisele ning Eesti kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele; 13) lähtudes ehitusprojektiga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, siis ei põhjusta piirkondliku taastuvenergia süsteemi kavandamine ja sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb küsida (KMH algatamise või mittealgatamise otsuse eelnõu ja KMH eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 11 lg- le 22. 26 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 Kasutatud materjalid Allikmaterjalid Barthelmie, R.J.; Pryor, S.C. 2021. Climate Change Mitigation Potential of Wind Energy. Climate 2021, 9, 136. https://doi.org/10.3390/cli9090136 Clean Energy Brief. 2020. Vestas to produce zero-waste wind turbines by 2040. GO ECO GREEN21. Deutscher Naturschutzring. 2012. Grundlagenarbeit für eine Informationskampagne "Umwelt- und naturverträgliche Windenergienutzung in Deutschland (onshore). Drewitt, A. L. & Langston, R. H. W. 2006. Assessing the impacts of wind farm on birds. Ibis 148: 29–42. Eesti tuletorni selts. 045 – Vaindloo tuletorn. Kättesaadaval: http://www.etts.ee/EE/tuletornid/tuletornide-nimekiri/pohja-eesti/045-vaindloo-tuletorn Energiamajanduse arengukava aastani 2030. 2017. Escaler, X., Mebarki, T. 2018. Full-ScaleWind Turbine Vibration Signature Analysis. Machines. Gove, B., Langston, R. H. W., McCluskie, A., Pullan, J. D. & Scrase, I. 2013. Wind farms and Birds: an updated analysis of the effects of wind farms on birds, and best practice guidance on integrated planning and impact assessment. Report prepared by BirdLife International on behalf of the Bern Convention, RSPB/BirdLife in the UK, Sandy, UK. 89 lk. Hötker, H., 2017. Birds: displacement. In: Martin R. Perrow (ed): Wildlife and Wind Farms, Conflicts and Solutions. Volume 1 Onshore: Potential Effects. IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change Jensenab, J.P., Skeltonab, K. 2018. Wind turbine blade recycling: Experiences, challenges and possibilities in a circular economy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 97, December 2018, 165-176 lk. Keskkonnaministeerium. (s.a.) Keskkonnamõju hindamine. Kättesaadav: https://envir.ee/keskkonnamoju-hindamine#khm-juhendmaterjalid Keskkonnaministeerium. (s.a.) Kliimamuutusega kohanemis arengukava aastai 2030. Kättesaadav: https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava Lääne-Virumaa maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadaval: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/laane-virumaa/ Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri. Riigi teataja. Vastu võetud 02.04.2003 nr 27. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/561046 Kliimapolitiika põhialused aastani 2050. Riigi teataja. Vastu võetud 05.04.2017. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001 Looduskaitseseadus (LKS). Riigi teataja. Vastu võetud 21.04.2004. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/745306 27 Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 1.11.2022 Meunier, M. 2013. Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The Journal of the Acoustical Society of America 133. Nguyen, D-P., Hansen, K., Zajamsek, B. 2020. Human perception of wind farm vibration. Journal of Low Frequency Noise, Vibration and Active Control, Vol. 39(1) 17–27 Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Smith, C. 2014. Fires are major cause of wind farm failure, according to new research. Imperial College London. https://www.imperial.ac.uk/news/153886/fires-major-cause-wind-farm- failure/ Thelander, C. G. & Smallwood, K. S. 2007. The Altamont Pass Wind Resource Area’s effects on birds: a case history. Birds and Wind Farms (eds M. de Lucas, G. Janss & M. Ferrer): 25–45. Quercus Editions, Madrid. Veskioja, R. 11.05.2014 artikkel: Sadu tuhandeid maksnud tuulegeneraatorite mahakandmise järel toodab PPA Eesti väikesaartel elektrit diiselmootoritega. Delfi. kättesaadav: https://www.delfi.ee/artikkel/68574203/sadu-tuhandeid-maksnud-tuulegeneraatorite- mahakandmise-jarel-toodab-ppa-eesti-vaikesaartel-elektrit-diiselmootoritega Vihula valla üldplaneering. 2010. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Riigi teataja. Vastu võetud 16.12.2016 nr 71. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027 Xie, F., Aly, A-M. 2020. Structural control and vibration issues in wind turbines: A review. Engineering Structures Volume 210. Andmebaasid EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee 28 OTSUSE EELNÕU Vaindloo taastuvenergia süsteemide püstitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Taotleja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ( edaspidi RKIK, registrikood 70009764 , e-posti aadress : [email protected] ) esitas 16.02.2023 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected] ) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2211271/32690 Vaindloo taastuvenergia süsteemide püstit amiseks. Koos ehitusloa taotlusega esitati K-Projekt AS ( 12203754 ) koostatud eelprojekt i „ Vaindloo taastuvenergia süsteemid “ . S amuti esitati LEMMA OÜ (registrikood 11453673) koostatud „ Vaindloo taastuvenergia süsteemide (tuulegeneraator ja päikesepaneelid) eskiisi keskkonnamõju hindamise eelhinnang “ (koostajad Piret Toonpere (litsents KMH0153), Laura Elina Tuovinen, Heli Aun) . TTJA on kontrollinud eelhinnangu sisu ning järeldusi ning leiab, et see vastab keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning seetõttu ei näinud vajalikuks eelhinnangut ümber kirjutada. Vaindloo saare Majaka (katastriüksus 88703:003:0215 ) ja Tuuliku kinnistutele ( katastriüksus 88703:003:0216 ) on kava s rajada taastuvenergia tootmise süsteem id . Päikesepaneelide ja tuulegeneraatori süsteemide eesmärk on tulevikus pakkuda taastuvat energiat. Elektrienergiat on vaja Vaindloo radarijaama elektrivarustuse tagamiseks. Kuna olemasolev tuulegeneraator on amortiseerunud, siis soovitakse rajada uus tuulegeneraator ning päikesepark vähendamaks radarijaama sõltuvust diiselkütusest. Planeeritakse päikesepaneelid ja üks tuulegeneraator ning selle tarbeks tugevdatud aluspinnas Majaka kinnistule. Kavandatav tuulegeneraator on planeeritud 24 m hüdrauliliselt tõstetava masti külge (tuuliku tipukõrgus 31.8 m) ja selle planeeritud võimsus on 30 kW. Kavandatava tegevuse ala asub Natura 2000 Vaindloo linnualal (EE0060270). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 l g 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse staadiumis kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 l g 2 p -st 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) . Määruse nr 224 § 15 p 8 alusel tuleb eelhinnang koostata sellistele tegevustele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kavandatava tegevuse ala paikneb Naissaare looduspargis ja Naissaare loodusalal. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 118 annab ehitusloa TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on o lemas, kuid kuna plaanitav tegevus on juba praegu võrdlemisi suure kasutatavusega alal ( alal on olemasolev radar ning eelnevalt olnud tuulegeneraator), siis mõju on talutav ning keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ega kultuuripärandile. Naissaare taastuvenergiasüsteemide püstitamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Kavandatava tegevuse ala paikneb Natura 2000 võrgustikku kuuluval Vaindloo linnualal (EE0060270), mis siseriiklikult on kaitse all Vaindloo hoiualana (KLO2000037). Hoiualast 6,7 ha moodustab maismaa ja mereosa 69,6 ha. Vaindloo hoiuala ja linnuala kaitse eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on II kategooria kaitsealuste liikide hulka kuuluvad kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), krüüsel (Cepphus grylle), tõmmukajakas (Larus fuscus), ning III kaitsekategooria jõgitiir (Sterna hirundo) ja randtiir (Sterna paradisaea). EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmete alusel kattub kavandatava tegevuse ala Natura elupaigatüübiga väikesaared ning laiud (1620). Tegu on kivise saarega, kus kõrghaljastus puudub. Kaitsealuste taimeliikide esinemist saarel ei ole EELIS alusel registreeritud. 2003 aastal rajati ning 2014. a. kevadel kanti maha Vaidloo saare radarsüsteeme energiaga varustanud tuulegeneraator Pitch Wind HCS 30 . Tuuliku ehitusala puhul on tegu juba eelnevalt tuuliku asukohana kasutusel olnud alaga. Tuulikud võivad mõjutada linde peamiselt kolmel viisil: linnud võivad hukkuda kokkupõrke tõttu tuuliku laba või mastiga ; häirimine võib põhjustada elupaikade kasutamise vähenemist või lindude ümberasumist tuulepargi alalt ; elupaikade hävimine ja muutmine põhjustab muutusi linnustikus. Kuna antud juhul soovitakse rajada madala müraemissiooniga võrdlemisi väikest üksiktuulikut, siis olulist lindude elupaikade vähenemist sellega kaasnevalt ei ole oodata. Samuti ei tekita väiksemõõtmeline üksiktuulik olulist barjääriefekti või häiringut. Eelhinnangus selgitati, et k okkupõrkerisk on suurem suurte tuuleparkide puhul. Kokkupõrkeriskiga ala suurus on antud tuuliku puhul ainult 191 m 2 . Kinnistul on ka varasemalt töös olnud väiketuulik. Oodata ei ole olulist muutust võrreldes varem esinenud olukorraga. Uus tuulik on kavandatud samasse asukohta, kuid trossidega sõrestikmasti asemel kasutataks lindudele paremini nähtavat hüdromasti. Samas ei saa ühegi tuuliku puhul täielikult välistada üksikute lindude kokkupõrkeid tuulikuga. Ei ole siiski tõenäoline kokkupõrgete esinemine hulgal, mis võiks mõjutada linnupopulatsioonide arvukust saarel. Andmed puuduvad selle kohta, et alal eelnevalt olnud tuulik oleks varasemal ajal mõjutanud oluliselt keskkonda, taimestiku või loomastiku ning põhjustanud olulist lindude hukkumist. Päikeseparke ei peeta linnustikule valdavalt otsest ebasoodsat mõju avaldavaks objektideks. Lindude hukkumine päikesepaneelidega kokkupõrgetes on teadaolevalt harv. Samas on ka uuringuid antud teemal võrdlemisi vähe ning kokkupõrgete riski täielikult välistada ei saa . Päikesepaneelid on kavandatud olemasoleva hoonestuse lähedusse - hoonestuse, randumiskoha ja helikopteri maandumisplatsi vahelisele alale ehk inimese poolt enim kasutatavale saareosale, kus eeldatav kasutus pesitsemisalana on väiksem. Nii päikesepargi, kui ka tuuliku ehitusalad on valitud maksimaalselt asukohtadesse, mis on juba praegu teataval määral häiringutega ja linnustiku jaoks vähemolulised pesitsusalad. Tuulegeneraatori ja päikesepaneelide ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva müraga. Arvestades, et potentsiaalse ehitusala kaugust inimasustusest, siis ehitusaegse olulise mürahäiringu põhjustamine on ebatõenäoline. Päikesepaneelide töötamisega mürateket ei kaasne. Tuulikute müra on liigituv tööstusmüraks. Ü ksiktuuliku ja päikesepargi käitamisel ei hakata ületama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemeid . Üleüldiselt on v õrreldes olemasoleva olukorraga oodata õhuheite vähenemist seoses diiselgeneraatorite kasutuse vähenemisega . Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi . Võttes aluseks KeHJS § 6 lg 2 p 22 ja lg 4, § 6¹, § 9 lg 1, § 11 lg 2², 2³, 2⁴, 4, 8; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8: otsustan: jätta Vaindloo taastuvenergia süsteemide püstitamise ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata. ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 23.02.2023 Juurdepääsupiirang kehtib: 22.02.2028 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 6 (1) Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Vastavalt nimekirjale 23.02.2023 nr 16-12/23-02994-001 Vaindloo taastuveenergia süsteemide püstitamise keskkonnamõju hindamise otsuse eelnõu ja eelhinnangu edastamine seisukoha saamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati 16.02.2023 ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2211271/32690 Vaindloo taastuvenergia süsteemide püstitamiseks. Kavandatava tegevuse eesmärk on paigaldada Vaindloo saare Majaka (katastriüksus 88703:003:0215) ja Tuuliku kinnistutele (katastriüksus 88703:003:0216) taastuvenergia tootmise süsteem. Elektrienergiat on vaja Vaindloo radarijaama elektrivarustuse tagamiseks. Edastame käesolevaga asjaomastele asutustele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõike 2² alusel seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume edastada oma seisukoht hiljemalt 07.03.2023 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas. Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbriga 2211271/32690. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Allmaa ehituse tegevusõiguse talituse peaspetsialist Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lisad: Lisa 1 KMH eelhinnang Lisa 2 KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu Lisa 3 Menetlusosaliste nimekiri Liina Roosimägi +372 667 2004 [email protected]