Detailplaneeringu kooskõlastamine

Lääneranna Vallavalitsus Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneering Töö nr 010123 Detailplaneeringu algataja: Lääneranna Vallavalitsus Koostamise korraldaja: Lääneranna Vallavalitsus Huvitatud isik: Golden Fields OÜ Koostaja: Klotoid OÜ Reg kood 10207096 Tehnika tn 20 93815 Kuressaare Tel 453 3723 Mob 508 4489 E-mail: [email protected] MTR majandustegevusteated: Teede- ja liikluse projekteerimine EEP003326; ELK000027 Ehituslik projekteerimine EP10207096-0001 Elektripaigaldamise projekteerimine EL 10207096-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba PT 210/2005 LIHULA LINNA SOOALUSE TEE 7 DETAILPLANEERING Töö nr 010123 Projektijuht: Indrek Himmist Planeerija: Pille Hein (kutsetunnistus nr 189120) Kausta kooslus : seletuskirjas lehti 17 joonised 3 Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93815 Kuressaare, Tehnika tn 20 [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 1 EL10207096-0001; EP10207096-0001 Lääneranna Vallavalitsus Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneering Töö nr 010123 SISUKORD SELETUSKIRI 1. LÄHTESITUATSIOON 1.1 Planeeritava ala asukoht ja suurus 3 1.2 Planeeringu eesmärk ja koostaja 4 1.3 Lähtematerjalid 4 1.4 Olemasoleva ruumi kirjeldus 4 1.5 Vastavus teistele strateegilistele planeerimisdokumentidele 5 1.6 Olemasoleva maaüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus 7 2 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS NING RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID 7 3 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS 8 3.1 Krundijaotus 8 3.2 Krundi ehitusõigus 9 3.3 Juurdepääs ja parkimine 9 3.4 Piirded 10 3.5 Haljastus 10 3.6 Vertikaalplaneerimise põhimõtted 10 4 TEHNOVÕRGUD 4.1 Veevarustus 11 4.2 Kanalisatsioon 11 4.3 Sademeveekanalisatsioon 12 4.4 Elekter 12 4.5 Soojavarustus 12 4.6 Side 12 5 PLANEERITAV SERVITUUTIDE VAJADUS 13 6 MUUD PLANEERINGU EESMÄRGID 6.1 Keskkonnakaitselised tingimused 13 6.2 Riskianalüüs 15 6.3 Tuleohutus 16 6.4 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded 16 7 PLANEERINGU ELLURAKENDAMISE KAVA 16 JOONISED Situatsiooniskeem leht 1 Tugijoonis M 1:500 leht 2 Planeeringujoonis M 1:500 leht 3 Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93815 Kuressaare, Tehnika tn 20 [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 2 EL10207096-0001; EP10207096-0001 Lääneranna Vallavalitsus Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneering Töö nr 010123 LÄÄNERANNA VALLAS LIHULA LINNAS SOOALUSE TEE 7 DETAILPLANEERINGU S E L E T U S K I R I 1. LÄHTESITUATSIOON 1.1 Planeeritav ala asukoht ja suurus: Planeeringu ala asub Lihula linna kirdepiiri ääres. Planeeringuala hõlmab Sooaluse tee 7 (43001:001:1294) katastriüksust. Planeeritava katastriüksuse suurus on 36462 m². Joonis 1 Planeeringuala asukohaskeem planeeritava ala asukoht Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93815 Kuressaare, Tehnika tn 20 [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 3 EL10207096-0001; EP10207096-0001 Lääneranna Vallavalitsus Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneering Töö nr 010123 1.2 Planeeringu eesmärk ja koostaja Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneering algatati 21.06.2022 Lääneranna Vallavalitsuse korraldusega nr 871. Detailplaneeringu eesmärgiks on Lihula Sooaluse tee 7 maaüksusele ja sellega piirnevale maa-alale uue tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega krundi moodustamine, krundi hoonestusala, ehitusõiguse ning ehitisi teenindava taristu asukohtade määramine eesmärgiga rajada söödatehase tootmiskompleks. Planeeringu koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus. Planeeringu koostaja on Klotoid OÜ ning planeeringu koostamisest võtsid osa: Indrek Himmist projektijuht; Pille Hein ruumilise keskkonna planeerija, tase 7(kutsetunnistus nr 189120); Terje Truumaa volitatud arhitekt, tase 7; Andri Põrk diplomeeritud teedeinsener, tase 7; Ivo Väli diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7; Jaan Sõmmer elektriinsener elektrivõrkude ja –süsteemide alal, tase 6. Planeering on aluseks edaspidisele projekteerimisele. 1.3 Lähtematerjalid  Lääneranna Vallavalitsuse 07.12.2022 korraldus nr 871 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu algatamine;  Lisa 1 asendiskeem Lääneranna vald, Lihula linn, Sooaluse tee 7 planeeringuala;  Lisa 2 Lääneranna Vallavalitsuse 07.12.2022 korraldusele nr 871 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu lähteseisukohad;  Sooaluse tee 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, koostas Lemma OÜ Piret Toonpere;  Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis, koostas Lemma OÜ, vastutav koostaja Piret Toonpere  Lihula valla üldplaneering, kehtestatud Lihula Vallavolikogu 25.03.2003 määrusega nr 22;  Lääne maakonnaplaneering 2030, kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70;  Digitaalne geodeetiline alusplaan (ATGeo, töö nr 122-2022, november 2022);  Telia Eesti AS 10.01.2023 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37581806;  Imatra Elekter AS 12.01.2023 tehnilised tingimused nr TT-15471L  Kehtivad seadused ja õigusaktid. Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93815 Kuressaare, Tehnika tn 20 [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 4 EL10207096-0001; EP10207096-0001 Lääneranna Vallavalitsus Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneering Töö nr 010123 1.4 Olemasoleva ruumi kirjeldus Planeeringuala piirneb maatulundusmaa sihtotstarbega Lossimäe ja Roosioru katastriüksustega, tootmismaa sihtotstarbega Vana-Sigala ja Sooaluse tee 5 katastriüksustega ning Sooaluse teega. Maa-ala on lage ja ilma kõrghaljastuseta. Planeeringuala on osaliselt hoonestatud, maa-alal asusid endise Lihula sovhoosi veiselaudad, mis on tänaseks osaliselt lagunenud ja lammutatud. Planeeringuala asub endise põllumajandusliku tootmiskompleksi keskel, piirnedes kunagise Hälvati sigala (lammutatud) maa-alaga, Sooaluse tee 18 (kaalumaja), Aia tn 16 (OÜ Lihula Soojus katlamaja), Sooaluse tee 8 (pumbamaja ja puurkaev) ja Sooaluse tee 5 (tootmishoone, endine heinaküün) maa-aladega. Lähim elamu (Hälvati küla Mäealuse) asub planeeringualast ligikaudu 50 m kaugusel, Lihula linna paiknevad elamud alates 280 m (Lasteaia põik 5) kaugusel ning Lihula Ristiku tänava korterelamud alates 310 m kaugusel. Juurdepääs alale Hälvati-Lihula riigiteelt osaliselt munitsipaalomandis ja osaliselt eraomandis oleva Sooaluse tee kaudu. Looduskaitselised piirangud planeeringualal puuduvad. Samuti ei ole alal muinsuskaitselisi objekte ega kultuurimälestisi. Lähim muinsuskaitseala (Lihula vanima asustuse muinsuskaitseala reg nr 27014) asub planeeringualast loode suunas ca 155 m kaugusel. Planeeringuala piirneb Mäealuse maaparandussüsteemi maa-alaga. Planeeringualast põhja pool asub keskpinge õhuliin ja selle kaitsevöönd. Planeeritaval maaüksustel kehtivad detailplaneeringud puuduvad. 1.5 Vastavus teistele strateegilistele planeerimisdokumentidele 1.5.1 Lääne maakonnaplaneering 2030+ Lääne maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70. Lääne maakonnaplaneeringu kohaselt ei paikne planeeringuga kavandatava tegevuse ala eelisarendatavas ettevõtluspiirkonnas. Lääne maakonnas tuleb väljaspool eelisarendatavaid ettevõtluspiirkondi ettevõtlusalade arendamisel eelistada piirkondi, kus on olemas äri- ja tootmistegevuseks sobiv maakasutus (detail- ja üldplaneeringuga kavandatud äri- ja tootmismaad) ja seda toetav tehniline taristu sh hooned, juurdepääsuteed ja ühendused vajalike transiitkoridoridega ning tööjõupotentsiaal. Maakonnaplaneeringu järgi tuleb Lihula kui Lõuna-Läänemaa majanduskeskuse mõju tugevdada. Arendades sealjuures Lihula linna tehnilist infrastruktuuri ning luues eeldusi olemasolevate ettevõtete laienemiseks ning uute asutamiseks. Ala ei jää maakonnaplaneeringu kohasele rohevõrgustiku või väärtusliku maastiku esinemisalale. Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93815 Kuressaare, Tehnika tn 20 [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 5 EL10207096-0001; EP10207096-0001 Lääneranna Vallavalitsus Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneering Töö nr 010123 1.5.2 Lihula valla üldplaneering Maa-alal kehtib Lihula valla üldplaneering, kehtestatud Lihula Vallavolikogu 25.03.2003 määrusega nr 22. Üldplaneeringuga on planeeringualale määratud 3,1 ha osas tootmismaa ja tootmismaa reservmaa (83,8%) ning 0,6 ha osas üldmaa reservmaa (16,2%) juhtotstarve. Lihula Sooaluse tee 7 detailplaneeringu puhul ei ole tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga kuna Sooaluse tee 7 detailplaneeringuga ei kavandata üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku või olulist muutmist. Planeeringuala üldmaa reserveeringu osa moodustab 16,2% planeeritavast alast ning 9,5% üldplaneeringus Lihula linna Tallinna mnt, Sooaluse tee ja Aia tänava piirkonnas reserveeritud üldmaast. Nimetatud üldmaa reserveeringuga ala, valdavalt muu maa kõlvikuga maatükk, asub kolmnurga kujulise kiiluna Lihula Soolause tee 7 ja Hälvati küla Uue-Sigala tootmismaa sihtotstarbega maaüksuste vahel. Kõrguspiiranguid ei ole üldplaneeringuga seatud. Krundi minimaalsuuruse vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ning detailplaneerigu kohustusega juhtude muutmist ei kavandata. Söödatehas soovitakse rajada pikka aega põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatud hoonete alale üldplaneeringuga määratud tootmismaa juhtotstarbega piirkonnas. Joonis 2 Väljavõte Lihula valla üldplaneeringu kaardist. Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93815 Kuressaare, Tehnika tn 20 [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 6 EL10207096-0001; EP10207096-0001 Lääneranna Vallavalitsus Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneering Töö nr 010123 1.6 Olemasoleva maaüksuste struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus. Tabel 1 Planeeritavate kinnistute andmed Kinnistu omanik Krundi Kinnistu seisuga Pindala Kü sihtotstarve Katastritunnus aadress registriosa 04.01.2023 Sooaluse Golden Fields OÜ 36462 m² Tootmismaa 100% 43001:001:1294 tee 7 Tabel 2 Planeeritaval alal kehtivad seadusjärgsed kitsendused Isik või asutus, kelle Kitsenduse pädevuses on hinnata Kitsenduse alus Kitsenduse sisu ruumiline ulatus ehitusprojekti vastavust kitsendusele. Tänava kaitsevööndi laius Planeeringuala piirneb Ehitusseadustik1 § 71 äärmise sõiduraja KOV Lihula linna tänava välimisest servast Sooaluse teega 10 m 2. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS NING RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Planeeringuala asub osaliselt Lihula linna servas ja osaliselt Hälvati külas. Planeeringuala on osa endisest põllumajanduslikust tootmiskompleksist, maa-alal asusid endise Lihula sovhoosi veiselaudad, mis on tänaseks osaliselt lagunenud ja lammutatud. Lähim elamu (Hälvati küla Mäealuse) asub planeeringualast ligikaudu 50 m kaugusel, Lihula linna elamud alates 280 m (Lasteaia põik 5) kaugusel, Lihula Ristiku tänava korterelamud alates 310 m kaugusel. Üldplaneeringu järgi paikneb planeeritav ala osaliselt tootmisettevõtete ja ladude maa- alal, osaliselt tootmisettevõtete ja ladude reservmaa-alal ja osaliselt üldmaa reserv maa-alal. Planeeringuga kavandatakse loomasööta valmistatavat tehast. Juurdepääs alale on Hälvati-Lihula riigiteelt osaliselt munitsipaalomandis ja osaliselt eraomandis oleva Sooaluse tee kaudu. Sooaluse tee on ca 5 m laiune ja kruuskattega. Tootmise kõrgperioodil on tehase territooriumit läbivate veoautode hulk tööpäeviti u 40-70 autot päevas ning nädalavahetustel u 30-50 autot päevas. Ülejäänud aastas jääb liiklusvoog keskmiselt 25-35 veoautot päevas. Sooaluse tee laius ja katend tuleb viia vastavusse planeeritud liikluskoormusega. Hälvati-Lihula tee ristmik tuleb rekonstrueerida vastavalt Transpordiameti nõuetele. Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93815 Kuressaare, Tehnika tn 20 [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 7 EL10207096-0001; EP10207096-0001 Lääneranna Vallavalitsus Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneering Töö nr 010123 3. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS 3.1 Kavandatav tegevus Detailplaneeringuga soovitakse rajada Sooaluse tee 7 krundile loomasööta valmistav tehas. Analoogne tehas töötab Rakvere vallas (Põllu kinnistul 77004:001:0462). Kavandatava tehase kavandatav tootmismaht ning -laad on sarnane Rakvere olemasoleva tehasega. Tehases toimub loomasööda valmistamiseks:  heina transport tehasesse;  heina kuivatamine trummelkuivatis;  kuivatatud heina pressimine ja pakendamine;  kuivatatud heina jahvatamine ja söödapelletite tootmine. Hein transporditakse tehasesse heinateoajal, mis jääb Eestis valdavalt perioodile juuni- september. Tootmise kõrgperioodil on tehase territooriumit läbivate veoautode hulk tööpäeviti ca 40-70 autot päevas ning nädalavahetustel ca 30-50 autot päevas. Ülejäänud aastas jääb liiklusvoog keskmiselt 25-35 veoautot päevas. Heina kuivatamiseks planeeritakse kasutama hakata otsekuumutamisega trummelkuivatit, mis omab gaasil töötavaid põleteid. Arvestuslik kuiva heina tootlikus kuivati kohta on ligikaudu 15 t/h ja aastatoodang kuni 90 000 tonni. Kuivatamisel tekkiva tolmu kogumiseks kasutatakse kuivati lõpus asuvat tsüklonit, mille efektiivsus on u 95%. Kuivatatud hein pressitakse ja pakendatakse. Kuivati kütusega varustamiseks kavandatakse krundile vedelgaasi mahutit, mahuti suurus ca 98 m³. Osaliselt toodetakse kuivatatud heinast ja teraviljast söödapelleteid. Söödapelletite tootmiseks osa kuivatatud heina jahvatatakse. Jahvati tootlikus on kuni 20 tonni kuiva heina tunnis. Jahvatamisel tekkiv tolm kogutakse kuivatiga seotud tsüklonis. Aastatoonagu maht u 50 000 tonni söödapelleteid. Lisaks on planeeringualale kavandatud silohoidla. Planeeringuga on kavandatud LPG mahuti mahutavusega kuni 50 tonni. Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ lisa kohaselt loetakse vedelgaasi mahutid 5-50 tonnise mahtuvusega ohtlikeks. Seega on kavandatav käitis liigituv ohtlikuks ettevõtteks. Majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 16 lg 2 järgi peavad gaasimahutid 5-50 tonni: • üksikelamust asuma 35 m kaugusel, lähim elamu asub ca 100 m kaugusel; • naaberkinnisasja piirist, välja arvatud naaberkinnisasja omaniku nõusolekul, magistraaltänavast, gaasi ladustamisega mitteseotud hoonetest 10 m kaugusel; Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93815 Kuressaare, Tehnika tn 20 [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 8 EL10207096-0001; EP10207096-0001 Lääneranna Vallavalitsus Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneering Töö nr 010123 • ridaelamust, kaksikelamust, liikluse sõlmpunktist 35 m kaugusel; • Korterelamust, koolist, hotellist, kaubanduskeskusest, toitlustusasutusest, kinost, turust 50 m kaugusel; • Ravi- või hooldusasutusest (haigla, vanadekodu, sanatoorium) 300 m kaugusel. 3.2 Krundijaotus Käesoleva planeeringuga olemasolevate katastriüksuste piire ei muudeta. Tabel 3 Planeeringujärgsed krundid Planeeringujärgsed krundid Krundi aadress Pindala Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmishoone maa TT Laohoone maa TL Sooaluse tee 7 36462 m² Katastri sihtotstarve tootmismaa, ärimaa 3.3 Kruntide ehitusõigus 3.2.1 Sooaluse tee 7 Pindala: 36462 m² Krundi kasutamise sihtotstarve: Tootmishoone maa TT Laohoone maa TL Lubatud hoonete max arv krundil: 6 Lubatud hoone max kõrgus: 9 m, eraldiseisva korstna kõrgus 30 m Max hoonete ehitisealune pind: 14000 m² Olulised arhitektuurinõuded: Ehitiste max korruselisus: 2 Katusekalle: vaba Harjajoon: soovituslikult paralleelne või risti Sooaluse teega Välisviimistlus: soovitav osaliselt kasutada puitu, krohvi, looduslikku kivi. 3.4 Juurdepääs ja parkimine Juurdepääs alale on Hälvati-Lihula riigiteelt osaliselt munitsipaalomandis ja osaliselt eraomandis oleva Sooaluse tee kaudu. Sooaluse tee on ca 5 m laiune ja kruuskattega. Tootmise kõrgperioodil on tehase territooriumit läbivate veoautode hulk tööpäeviti u 40-70 autot päevas ning nädalavahetustel u 30-50 autot päevas. Ülejäänud aasta lõikes jääb liiklusvoog keskmiselt 25-35 veoautot päevas. Lähtuvalt sellest ei suurene Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93815 Kuressaare, Tehnika tn 20 [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 9 EL10207096-0001; EP10207096-0001 Lääneranna Vallavalitsus Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneering Töö nr 010123 mitte ainult Sooaluse tee vaid ka Hälvati-Lihula riigitee ja Sooaluse tee ristmiku liikluskoormus. Ristumiskoht rekonstrueerida lähtudes Traspordiameti tüüpjoonisest II (vt Transpordiameti 04.01.2023 Seisukohtade väljastamine Sooaluse tee 7 detailplaneeringu koostamiseks nr 7.2-2/22/28534-2) ja rajada asfaltkate. Ristumiskoha lahendus antakse projekteerimise staadiumis. Sooaluse tee on osaliselt eramaade koosseisus ja osaliselt munitsipaaltee. Sooaluse tee laius ja katend viia vastavusse planeeritud liikluskoormuse ja –iseloomuga. Planeering teeb ettepaneku muuta Sooaluse tee Lossimäe (43001:001:1297) kü ja Sooaluse tee 6 (41201:004:0084) kü ulatuses avalikult kasutatavaks teeks. Uue-Sigala kü ja Vana-Sigala kü juurdepääsuks seada Sooaluse tee 7 krundile teesrvituudilepingud. Parkimisvajaduse määramisel on võetud aluseks arendaja soov ja kogemus analoogse arenduse juures. Sõiduautodele on kavandatud 45 parkimiskohta ja veokitele 8 kohta. Parkimiskohtade arv vastab EVS 843:2016 Linnatänavad Tabel 9.1 parkimisnormatiivile. Parkimisvajadust täpsustada hoonete ehitusprojektiga. Krundisiseste teede laius ja seisukord peab võimaldama päästetehnika, prügiauto, purgimistehnika jmt juurdepääsu. 3.5 Piirded Krundi piiri äärde on lubatud piirdeaedade rajamine. Piirdeaiad rajada läbipaistvad maksimaalse kõrgusega 2,5 m maapinnast. Lubatud on rajada piiretena ka haljastust näiteks hekid või puuderead. Soovitav on kasutada piirkonnale omaseid liike. Hekkide kõrgus ei ole piiratud. Kõik piirded ja hekid peavad paiknema krundi piires. Täpne piirete lahendus anda koos hoone ehitusprojektiga. 3.6 Haljastus Planeeringuala on lage kõrghaljastuseta ala. Tootmisala elavdamiseks rajada territooriumile uut kõrg- ja madalhaljastust. Mäealuse ja Lossimäe katastriüksuste poolsesse külge on kavandatud haljastuse riba planeeringualalt lähtuva müra ja visuaalsete häiringute leevendamiseks. Haljastuse võib rajada kaherindelisena (kõrg- ja madalhaljastus või ainult kõrghaljastusena või kõrge tiheda hekina). Haljastuse rajamisel eelistada kodumaiseid puu- ja põõsaliike. Uue haljastuse paiknemine ja liigid lahendada hoonestuse projekteerimise etapis. 3.7 Vertikaalplaneerimise põhimõtted Planeeringuala reljeef langeb ühtlaselt kirde suunas. Planeeritava ala maapinna kõrgust tõstetakse selliselt, et sajuveed ei valgu piirnevatele maaüksustele ega teele. Täpsed lahendused anda hoonete arhitektuurse projektiga. Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93815 Kuressaare, Tehnika tn 20 [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 10 EL10207096-0001; EP10207096-0001 Lääneranna Vallavalitsus Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneering Töö nr 010123 4. TEHNOVÕRGUD 4.1 Veevarustus Olmevee saamiseks on krundile kavandatud uus puurkaev. Olmevee vajadus on kuni 10 m³ ühes kuus, see teeb ca 0,3 m³ ööpäevas. Lähtudes Veeseaduse § 154 on kavandatud puurkaevule ette nähtud 10 m hooldusala. Täpne kaevu asukoht, torustiku paiknemine ja läbimõõdud lahendada projekteerimise käigus. 4.2 Kanalisatsioon Maa-ameti geoloogilise baaskaardi järgi asub planeeringuala keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Planeeritava krundi ööpäevane reovee kogus jääb eeldatavalt alla 10 m³ ööpäevas. Keskkonnaministri 15.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8. järgi on lubatud heitvett pinnasesse juhtida kuni 50 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamis ning kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist. Planeeritaval ala reovee ära juhtimiseks on lubatud järgmised võimalused: 1. Paigaldada omapuhasti ja immutada puhastatud heitvesi pinnasesse. Puhastatud heitvee immutamisel pinnasesse lähtuda Keskkonnaministri 15.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“. 2. Paigaldada hoonete juurde reovee kogumismahutid. Kogumismahutitele tuleb tagada purgimisauto juurdepääs. Biopuhasti paigaldamisel peab kinnistu kasutusintensiivsus ja reoveetekke iseloom võimaldama biopuhasti tõrgeteta tööd. Kui kinnistu kasutus on hooajaline/ebaühtlane ning reoveetekke iseloom või looduslikud olud ei võimalda reoveepuhasti tõrgeteta tööd, tuleb eelistada reovee kogumismahuti paigaldamist. Puhastile tuleb valida maaüksusel selline asukoht, mida ei ohusta üleujutus ega reoveepuhasti avarii korral põhjavee saastumine. Puhasti peab jääma hoonetest valdavate tuulte suhtes allatuult (välja arvatud kinnised süsteemid). Puhasti asukoht peab jääma kaevu(de) ja põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Veeseaduse § 129 tähenduses peab immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Omapuhasti rajamisel määrata või mõõta omapuhasti imbsüsteemi väljavalitud asukohas põhjavee kõrgeim tase maapinnast: koht on sobilik, kui reovee immutussügavuse ja põhjavee kõrgeima taseme vahele jääb aastaringselt üle 1,2 m – vajalikuks võib osutuda imbsüsteemi peenrasse tõstmine. Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93815 Kuressaare, Tehnika tn 20 [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 11 EL10207096-0001; EP10207096-0001 Lääneranna Vallavalitsus Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneering Töö nr 010123 Eelistada heitvee hajutatult pinnasesse immutamise süsteemi (kiirtega lahendus tagab ühtlasema ja hajusama pinnasesse imbumise, kui imbtunnel). Omapuhasti kavandamisel tuleb sellega liita kõik kinnistule rajatavad hooned. Paigaldada on lubatud vaid nõuetele vastavat, lekkekindlat, sertifitseeritud (ja/või CE märgisega) kogumismahutit, mille ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus. Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida. Reovee kogumismahuti tühjendamine tuleb tellida purgimisteenust osutavalt ettevõttelt. Immutuskuja ulatumisel naabermaaüksustele, kooskõlastada imbpeenra asukoht projekteerimise faasis naaberkinnistute omanikega. Planeeringus näidatud reoveerajatiste asukohad on tinglikud ja võivad projekteerimise käigus muutuda. Täpsed lahendused anda hoone(te) ehitusprojektiga. 4.3 Sademeveekanalisatsioon 20 minutilise valingvihma, esinemissagedusega 1 kord aastas, koguse arvutamiseks on võetud aluseks EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk. Arvutusliku vihma vooluhulk arendatavas piirkonnas on 76 l/s ha kohta. Katuste ja kõvakatetega alade pindadeks planeritava alal on arvestatud ca 30000 m², mille järgselt arenduse alalt valguva sademevee vooluhulk on 228 l/s. Enne sademevee suublasse juhtimist näha ette katenditelt valguva esmase vooluhulga puhastamine õlipüüduriga. Katuse ja teede sademeveed kanaliseeritakse ning suunatakse olemasolevate kraavide kaudu Mäealuse maaparandussüsteemi alale. Sademevee kanaliseerimise täpsed lahendused anda ehitusprojektiga. 4.4 Elekter Imatra Elekter AS on 12.01.2023 väljastanud elektrivarustuse tehnilised tingimused nr TT-15471L. Orienteeruv peakaitsme suurus on 2300 A. 10 kV liitumispunkt on kavandatud Sooaluse tee äärde. Soovitud peakaitsme jaoks võib olla vajadus uue alajaama rajamiseks. Alajaam rajada Sooaluse tee 7 krundi territooriumile. Toiteliin on kavandatud 10 kV maakaablina Lauda alajaamast piki Sooaluse teed. Täiendava lahendusena on lubatud hoonete katustele paigaldada päikesepaneelid. Täpsed lahendused anda ehitusprojektiga. 4.5 Soojavarustus Olmeplokkides on kavandatud küte lahendada soojuspumpadega. Tootmishoonete küte on kavandatud LPG baasil. Maaküte puhul kasutada soojuspuurauke. Täpne puuraukude paigutus lahendada hoonete ehitusprojektiga. Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93815 Kuressaare, Tehnika tn 20 [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 12 EL10207096-0001; EP10207096-0001 Lääneranna Vallavalitsus Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneering Töö nr 010123 4.6 Side Planeeringu koostamise ajal kaabelside rajatised piirkonnas puuduvad. Sideühendused on võimalikud erinevate mobiilsidevõrkude kaudu. 5. PLANEERITAV SERVITUUTIDE VAJADUS Servituutide täpne ulatus ja tingimused lepitakse kokku servituudilepingu seadmisel. Tabel 4 Servituutide vajadus Servituudi/ Teeniv Sisu Ruumiline ulatus Valitseja kitsenduse kinnisasi tüüp Uue-Sigala ja Vana- Sigala kü Uue-Sigala, juurdepääsutee on teeservituut Tee laius 6 m Vana-Sigala planeeritud üle Sooaluse tee 7 Sooaluse tee 7 krundi Planeeritud 10 kV Isiklik maakaabel, Imatra Elekter 1 m elektrirajatisest kasutusõigus liitumispunkt ja alajaam Isiklik Planeeritud 10 kV Imatra Elekter 1 m elektrirajatisest kasutusõigus maakaabel Lossimäe Lossimäe maaüksuse peal Avalikult Teemaa laius ca 11 Lääneranna vald asuv Sooaluse tee kasutatav tee m muuta avalikult kasutatavaks teek Isiklik Planeeritud 10 kV Sooaluse tee L1 Imatra Elekter 1 m elektrirajatisest kasutusõigus maakaabel Isiklik Planeeritud 10 kV Imatra Elekter 1 m elektrirajatisest kasutusõigus maakaabel Sooaluse tee 6 Sooaluse tee 6 maaüksuse peal Avalikult Teemaa laius ca 11 Lääneranna vald asuv Sooaluse tee kasutatav tee m muuta avalikult kasutatavaks teek Isiklik Planeeritud 10 kV Sooaluse tee L2 Imatra Elekter 1 m elektrirajatisest kasutusõigus maakaabel 6. MUUD PLANEERINGU EESMÄRGID 6.1 Keskkonnakaitselised tingimused Eeldatavalt ei ületa kavandatav tegevus tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93815 Kuressaare, Tehnika tn 20 [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 13 EL10207096-0001; EP10207096-0001 Lääneranna Vallavalitsus Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneering Töö nr 010123 Lemma OÜ on koostanud Sooaluse tee 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu.  Hoonete projekteerimisel lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“.  Hooned ja rajatised ehitada vastavalt kaasaegsetele ehitustehnilistele nõuetele. Ehitamisel ei tohi kasutada keskkonnaohtlikke materjale ega aineid.  Hooned projekteerida ja rajada nii, et mürarikaste hoonesiseste tegevuste mõju lähedalasuvate elamualade suhtes vastaks Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemele. Tagada tuleb müra normtaseme järgimine lähedalasuvatel elamukinnistutel, vajadusel võtta kasutusele müratõkestatavad meetmed.  Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summutiga.  Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.  Tehase tegutsemisaegse tolmuheite vähendamiseks tuleb süsteemid kavandada maksimaalselt kinnised ning varustada tahkete osakeste püüdeseadmetega. Heiteallikad on heade hajuvustingimuste tagamiseks soovitav kavandada kõrgemad kui ümbritsevad hooned.  Sademevee juhtimisel pinnasesse tuleb kinni pidada Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“.  Tööstuse territooriumilt sademevee suublasse juhtimisel on vajalik keskkonnaluba (VeeS § 187. p 6).  Silohoidla kavandamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 03.10.2019 määruse nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ nõuetest. Silomahlade kogumiseks tuleb rajada nõuetekohane kogumismahuti. Silomahla hoidla peab mahutama vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m³ silohoidla ruumala kohta. Silomahla käsitletakse kui väetist ning selle kasutamisel tuleb järgida määruse 45 nõudeid.  Teadaolevalt on alal eelnevalt paiknenud põllumajandushooned (laut ja koresöödahoidla). Reostuskahtluse korral tuleb teostada pinnase reostusanalüüs ning reostuse esinemise korral tuleb reostunud pinnas käitlemiseks üle anda jäätmekäitlejale. Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93815 Kuressaare, Tehnika tn 20 [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 14 EL10207096-0001; EP10207096-0001 Lääneranna Vallavalitsus Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneering Töö nr 010123  Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt peab õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba. Antud tehase kuivati korsten on õhusaasteluba vajav heiteallikas.  Kavandatava vedelgaasi mahuti kasutusele võtmisel lähtuda kemikaaliseadusest ja selle alamaktide nõuetest ning mahuti kasutusega kaasnevad riskid tuleb hinnata ja leevendada riskihinnangu ja hädaolukordade lahendamise plaani koostamisel. Riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise plaani koostamisel tuleb riskid minimeerida.  Lihula piirkonnas on leitud arheoloogiapärandit. Kaevetöödel tuleb seega arvestada muinsuskatiseseaduse nõuetega. Kui avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit.  Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses toodud nõuetele. 6.2 Riskianalüüs Lemma OÜ on koostanud Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüsi detailplaneeringu koostamise etapis. Riskianalüüsist lähtub, et Vedelgaasi veoki gaasianuma BLEVE lühiajalise (kuni 20 sek) soojuskiirguse inimesi ohustavat taset ületav eriti ohtlik ala hõlmab 251 m lekkekohast, väga ohtlik ala 407 m lekkekohast, ohtlik 455 m lekkekohast. Veoki gaasianuma BLEVE lühiajalise (kuni 20 sek) soojuskiirguse ehitisi ohustavat taset ületav eriti ohtlik ala hõlmab 201 m lekkekohast. Vastavalt riskianalüüsile on üldised ohutuse tagamise nõuded  Eelistada maa-aluseid mahuteid.  Kaitsta mahuteid, ohutusseadeldisi kahjustuste eest, milleks paigaldatud aed mahuti ümber ning ohupiktogrammid, keelu- ja hoiumärgid.  Mahutitele paigaldada heitkaitseklapid ning normaalselt avatud magnetklapp, mis lekke korral aktiveerub. Kaitsta seadmeid ja ventiile kahjustuste eest.  Vältida plahvatusohtliku keskkonna tekkimise võimalust ning vajadusel kasutada plahvatus-/sädemeohutuid (ATEX) seadmeid.  Mitte eemaldada tarnija poolt paigaldatud ohutussilte, millele on märgitud, et tegemist on vedelgaasiga ning ohutuspiktogrammid.  Kogu gaasisüsteemile teostada korrapärast gaasilekkekontrolli.  Seadmed õigesti maandada, kasutades maandusvardaid.  Enne gaasi kasutamist eemaldada süsteemist õhk.  Mahuti täitmise või vooliku lahti ühendamise korral kanda kaitseprille ja kindaid.  Laadimise ajal tagada staatilise elektri maandus.  Suitsetamine gaasipaigaldise territooriumil keelata. Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93815 Kuressaare, Tehnika tn 20 [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 15 EL10207096-0001; EP10207096-0001 Lääneranna Vallavalitsus Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneering Töö nr 010123 Võimalike lekete korral:  Võimalusel peatada leke, sulgeseadmete sulgemisega, pidades kinni ohutusnõuetest.  Veeldatud aine lekke korral vältida sattumist kehale ja kaasnevat põletust.  Gaasi leeki ei tohi kustutada v.a, kui see on hädavajalik. Võib toimuda isesüttimine või plahvatus. Kustutada kõik teised tulekolded.  Lekke laienemisel evakueerida ala.  Arvestada plahvatusohtliku keskkonna riskiga. Õnnetusest teavitamine lahendatakse hädaolukorra lahendamise plaanis. Peamine teavitusviis on telefoni teel, lisaks antakse suulisel teel ohualas mööduvate sõiduki juhtidele info hädaolukorrast. 6.3 Tuleohutus Planeeritud hooned kuuluvad VI kasutusviisiga hoonete klassi. Planeeringuga on tagatud hoonete vahelised kujad 8 m ja tulekustutustehnika pääs krundile. Uusi ehitisi tuletõrjekujasse planeeritud ei ole. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojektiga. Hoonete projekteerimisel lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Lähtudes siseministri 18.02.2021 määrusest „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ nr 10 on kustutamiseks vajalik veevooluhulk 20 l/s 3 tunni jooksul. Krundile on planeeritud tuletõrjeveehoidla ja veevõtukaev. Kinnistu omanikud peavad juurdesõidutee hoidma korras ning tagama päästetehnikale aastaringselt läbipääsu. 6.4 Kuritegevuse riskide ennetamine Eestis on koostatud standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29.11.2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maa piirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Loomulikult ei paranda planeerimine üksi eksisteerivat kuritegevust. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Ala edasisel projekteerimisel ja ekspluatatsioonil tuleb tagada:  üldkasutatavate alade korrashoid ja prügi kiire eemaldamine;  teede ja hoonete ümbruse valgustatus;  vastupidavate (vandaalikindlate) ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, piirded). Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93815 Kuressaare, Tehnika tn 20 [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 16 EL10207096-0001; EP10207096-0001 Lääneranna Vallavalitsus Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneering Töö nr 010123 7. PLANEERINGU ELLURAKENDAMISE KAVA  Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.  Planeeritavate ehitiste projekteerimine vastavalt ehitusseadustikule. Kruntide ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja(te) poolt.  Ehituslubade taotlemine/ehitusteatiste esitamine ja ehitamine vastavalt ehitusseadustikule. Enne ehitusloa väljastamist sõlmida teeservituudi leping Vana-Sigala ja Uue-Sigala kinnistute omanikega.  Planeeringujärgsete sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringule.  Enne kasutusloa väljastamist rekonstrueerida vastavalt Transpordiameti nõuetele Hälvati-Lihula riigitee ja Sooaluse tee ristumiskoht ning rekonstrueerida Sooaluse tee vastavalt kavandatud liikluskoormusele. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.  Enne ehitiste kasutuselevõttu kasutuslubade taotlemine ja kasutusteatiste esitamine vastavalt ehitusseadustikule. Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93815 Kuressaare, Tehnika tn 20 [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 17 EL10207096-0001; EP10207096-0001 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Tallinn 2023 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Nimetus: Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Töö tellija: Osaühing Klotoid Reg nr 10207096 Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Tehnika tn 20, 93815 Tel +372 508 4489 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153) Töö versioon: 04.02.2023 2 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 1 Riskianalüüsi metoodika .................................................................................................... 5 2 Vedelgaasiga seotud ohud ja riskid ................................................................................... 9 3 Kavandatava tegevuse ja mõjutatava ala kirjeldus.......................................................... 12 3.1 Detailplaneeringu ala ja kavandatav loomasööta valmistav tehas ........................... 12 3.2 Detailplaneeringu ala ümbruse kirjeldus .................................................................. 14 4 Võimalike õnnetuste stsenaariumid, tõenäosus ja tagajärjed ........................................ 16 4.1 Lekkinud vedelgaasi süttimine või plahvatus ............................................................ 16 4.2 Vedelgaasi veoki BLEVE ............................................................................................. 18 4.3 Hoone tulekahju ........................................................................................................ 19 4.4 Looduslikud põhjused ............................................................................................... 19 5 Modelleerimistarkvara ALOHA arvutused koos järeldustega.......................................... 20 5.1 Vedelgaasi mahuti leke (vedelgaas väljub joatulena) ............................................... 20 5.1.1 Lekkiva vedelgaasi aurufaasi pilve tuleohtlik ala (flammable area of vapor cloud) 20 5.1.2 Lekkiva vedelgaasi aurufaasi pilve süttimisel plahvatuse lööklaine (ülerõhu) ala (blast area of vapor cloud explosion), inimesi ohustav tase............................................ 22 5.2 Vedelgaasi mahuti leke (vedelgaas väljub joatulena) ............................................... 24 5.2.1 Joatuli vedelgaasi mahutist ................................................................................ 24 5.2.2 Joatuli vedelgaasi veoki gaasianumast .............................................................. 26 5.3 Vedelgaasi veoki gaasianuma BLEVE......................................................................... 28 6 Võimalike õnnetuste ennetamise ja ohutuse tagamise abinõud .................................... 30 6.1 Üldised ohutuse tagamise nõuded ........................................................................... 30 6.2 Mahuti ja/või seadme õnnetusi ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed ..... 30 6.3 Vedelgaasi veoki gaasianuma BLEVE-ga seotud ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed .............................................................................................................................. 31 3 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Sissejuhatus Käesolev riskianalüüs on koostatud Lihula linna Sooaluse tee 7 (kü 43001:001:1294, tootmismaa 100%) detailplaneeringule. Detailplaneeringuga kavandatakse loomasööta valmistavat tehast. Planeeringus nähakse ette vedelgaasi mahuti rajamist. Riskide hinnang on koostatud detailplaneeringu koostamise etapis. Töö aluseks on Päästeameti 20.12.2022 kiri nr 7.2-3.4/8027-2 Lääneranna Vallavalitsusele, mille sisu kohaselt on tegemist uue käitisega, mille puhul tuleb läbi viia riskide hindamine, määrata ohualad ning vaadelda millised objektid ohualasse jäävad. Detailplaneeringu korralduse lisas 2 (Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu lähteseisukohad) on välja toodud, et ohtliku ettevõtte kavandamisel tuleb teha koostööd Päästeametiga. Vedelgaasi kasutusele võtmise kavandamisel tuleb lähtuda kemikaaliseadusest ja selle alamaktide nõuetest Vedelgaasi mahuti ja veoki tsisterni kasutusega kaasnevad riskid tuleb hinnata ja leevendada riskihinnangu ja hädaolukordade lahendamise plaani koostamise ja rakendamisega. Dokumendid tuleb kooskõlastada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga ja Päästeametiga. Vedelgaasi mahuti tuleb kavandada viisil, mille korral elamualad ei jää mahuti lekke korral ohualasse. Vedelgaasi veoki tsisterni ohuala võib eeldatavalt ulatuda elamuteni, riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise plaani alusel tuleb vastavad riskid minimeerida. Käesolev riskianalüüsi koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) keskkonnakonsultant Piret Toonpere (kontakt: [email protected]; tel: +372 505 9914). ALOHA modelleeringud koostas keskkonnakonsultant Heli Aun. Riskianalüüsi koostamisel on lähtutud majandus- ja taristuministri 01.03.2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ (edaspidi määrus nr 18) § 2 toodud nõuded riskianalüüsi koosseisule. Seejuures on arvestatud, et detailplaneeringu koostamise etapis ei ole võimalk koostada riskianalüüsi sellise detailsusega, mis on aluseks ettevõtte tegevuses riskide ohjamisel kasutusloa saamise järgselt (näiteks ei ole teada andmeid ehitusprojekti detailsuses, riskide maandamiseks konkreetselt rakendatavaid leevendusmeetmeid, sh käitise juhtimissüsteem ja töökorraldus). Arvestatud on Päästeameti juhendis planeerijatele ja projekteerijatele „Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine. Tartu 2018“1 ptk 2 „Riskianalüüs planeerimises“ ja selle lisas 1 toodud detailsusega. Vedelgaasi ohualad on arvutatud lähtudes propaani ohualadest. 1 https://www.rescue.ee/files/Juhendid/23-01-05-kemikaaliseaduse-32-alusel-maakasutuse-planeerimine-ja- projekteerimine.pdf?d42dec77d5 4 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis 1 Riskianalüüsi metoodika Riskianalüüsi analüütilises osas on määratud kindlaks võimalikud ohud ja on kirjeldatud võimalike õnnetuste stsenaariumeid. Seejärel on hinnatud võimalike õnnetuste toimumise tõenäosust ning tagajärgede raskust ja ulatust. Võimalike õnnetuste tagajärgede raskuse hindamisel ja kirjeldamisel on toodud välja tõenäoline kannatanute ja evakueeritavate arv, keskkonnakahjustused, materiaalne kahju ja tagajärgede likvideerimiseks vajalikud ressursid. Võimalike õnnetuste tagajärgede ulatuse kirjeldamisel on toodud välja selle piirkonna plaan, mida käitisest lähtuv õnnetus võib mõjutada, koos ohuala koordinaatidega. Võimalike õnnetuste tagajärgede ulatuse hindamisel on lähtutud kemikaaliseaduse § 23 lg 8 ja § 24 lg 6 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 01.03.2016. a määruse nr 18 "Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele" lisas toodud riskianalüüsi käigus määratavate ohualade parameetritest. Riskianalüüsis on kirjeldatud õnnetuste ennetamise abinõusid (ohutuse tagamiseks vajalikud tehnoloogilised parameetrid ja vahendid, töötajate väljaõpe, kontrollmehhanismid, muud asjakohased andmed). Ära on toodud andmed vedelgaasitarnete kohta (veose mass tonnides, vedude sagedus, transpordi liik, vedusid tegev ettevõte ja veose marsruut). Riskianalüüsi koostamisel on kasutatud standardit EVS-EN IEC 31010:2019 Riskijuhtimine. Riskihindamismeetodid. Riskide hindamisel on kasutatud riskimaatriksit, mis võimaldab seada riskid pingeritta ja anda hinnangu ohu suurusele. Riski põhikomponente: a) realiseerumise tõenäosust ehk esinemissagedust ja b) tagajärgede raskusaste ehk kahju suurust, on hinnatud kumbagi 5 palli süsteemis (tõenäosuse hinnang on tähistatud numbritega 1–5 ja tagajärgede koondhinnang tähtedega A–E, tähe ja numbri kombinatsioonid moodustavad riskiklassid). Ehk riskimaatriksi põhjal: risk võrdub „ohu tõenäosus“ korda „kahju suurus“. Antud meetodi kasutamine annab hea ülevaate riskidest ja nende juhtumise tõenäosusest ning sel põhjusel on sobilik riskianalüüsi koostamiseks. Antud meetodi põhjal tehtud ülevaade on nähtav riskianalüüsi peatükis 0. Vedelgaasiga seotud ohualade kalkuleerimisel on kasutatud modelleerimise vabatarkvara ALOHA (Areal Locations of Hazardous Atmospheres, asukoht: http://stud.sisekaitse.ee/Kull/ALOHA/), mis on välja töötatud USA Rahvusliku Ookeani ja Atmosfääri Kaitse Büroo (National Oceanic and Atmospheric Administration Office of Response and Restoration) ning Keskkonnakaitse Agentuuri (Environmental Protection Agency) poolt ja võimaldab kalkuleerida erinevate ohtlike kemikaalide keskkonda vabanemisega seotud ohutsoone (sh. mürgiste gaaside pilved, tulekahjud ja plahvatused). 5 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Ohutsoon on maa-ala, kus ohunäitajad (näit. toksilisus, süttivus, soojuskiirgus või kahjustav ülerõhk) on ületanud kasutaja poolt määratud taset (Level of Concern). Programm ALOHA võimaldab modelleerida erinevate ohtude realiseerumise stsenaariumeid ja saada nende kohta spetsiifilisi väljundeid. Võimalikud modelleerimisstsenaariumid: mürgise gaasi pilved, väljuva joa tulekahjud, Vedelgaasiveoki surveseadme keeva vedeliku paisuva auru plahvatus (BLEVE), aurupilve plahvatused ja kogunenud vedelfaasi lombi tulekahjud. Programm võimaldab hinnata erinevaid tüüpi ohtusid (sõltuvalt keskkonda vabanemise stsenaariumist): toksilisus, süttivus, soojuskiirgus ja ülerõhk. Võimalike õnnetuste analüüsimisel on võetud aluseks järgnevates tabelites esitatud kriteeriumid: Tabel 1- on võimalike õnnetuste toimumise tõenäosuse hindamise kriteeriumid, Tabel 2-s on võimalike õnnetuste tagajärgede raskuse ja ulatuse hindamise kriteeriumid. Tabel 1. Võimalike õnnetuste esinemise tõenäosuse hindamise kriteeriumid. Tõe- Tõenäosus näosus- Tõenäosus Toimumissagedus 1 aasta Selgitus aste jooksul 1 võimalus 100 000 kuni 1 võimalus Harvemini kui kord 10 000, et õnnetus leiab aset 1 aasta 1 Väga väike <0,05% 50 aasta jooksul jooksul <0,0005 1 võimalus 10 000-st kuni 1 võimalus Kord 25–50 aasta 0,05% kuni 1000-st, et õnnetus leiab aset 1 2 Väike jooksul 0,5% aasta jooksul 0,0005–0,005 1 võimalus 1000-st kuni 1 võimalus Kord 10–25 aasta 0,5% kuni 100-st, et õnnetus leiab aset 1 aasta 3 Keskmine jooksul 5% jooksul 0,005–0,05 1 võimalus 100-st kuni 1 võimalus Kord 1 kuni 10 aasta 5% kuni 10-st, et õnnetus leiab aset 1 aasta 4 Suur jooksul 50% jooksul 0,05–0,5 suurem kui 1 võimalus 10-st, et Sagedamini kui 5 Väga suur >50% õnnetus leiab aset 1 aasta jooksul kord aastas >0,5 Tabel 2. Võimalike õnnetuste tagajärgede raskuse ja ulatuse hindamise kriteeriumid. Raskus- Tagajärg Valdkond Kriteerium aste Inimeste elu ja Töötajatel tervisekahjustusi ei esine. tervis Vara hävimisest ja tagajärgede likvideerimiseks A Vähetähtis Materiaalne kahju kuluvatest ressurssidest tingitud materiaalne kahju <5000 €. Looduskeskkond Puudub või on tähtsusetu. 6 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Raskus- Tagajärg Valdkond Kriteerium aste 1–3 töötajal kerged tervisehäired ja vigastused, Inimeste elu ja mis ei vaja haiglaravi ning millega ei kaasne tervis jäädavaid kahjustusi. Võib vaja minna esmaabi. Vara hävimisest ja tagajärgede likvideerimiseks kuluvatest ressurssidest tingitud materiaalne B Kerge Materiaalne kahju kahju 5000–50 000 €. Lühiajalised kahjustused, mille mõju kaob kohe Looduskeskkond peale päästetööde lõpetamist. Sündmuskoha piirang ainult päästetööde ajaks. 1–3 töötajat vajavad haiglaravi (alla 5 päeva) või Inimeste elu ja esinevad jäädavad tervisekahjustused. Kahjulik tervis mõju nii kinnistul kui võimalik levik väljaspoole territooriumi. Vara hävimisest ja tagajärgede likvideerimiseks kuluvatest ressurssidest tingitud materiaalne C Raske Materiaalne kahju kahju 50 000–500 000 €. Täielikult taastuvad lühiajalised kahjustused, millel on väheohtlik mõju ka päästetööde Looduskeskkond järgselt. Sündmuskoha piiramine kuni mõju täieliku kadumiseni. Oluline õnnetus, mille tagajärjel vajavad enam kui kolm inimest haiglaravi kestusega üle 5 päeva või olukord, mis lõpeb töötaja surmaga või kus Inimeste elu ja kannatanute arv ületab piirkonda teenindava tervis tervishoiuasutuse võimalused. Vajalik ettevõtte (sh kõrvalasuvate) töötajate evakueerimine päästeameti kaasamisel. D Väga raske Vara hävimisest ja tagajärgede likvideerimiseks kuluvatest ressurssidest tingitud materiaalne Materiaalne kahju kahju 500 000–2 mln. €. Keskkonna pikaajaline või tõsine kahjustus, kuid Looduskeskkond on taastuv või taastatav. Sündmuskoha pikaajalised kasutamise piirangud. Mitme töötaja surm ja/või ettevõttega mitte Inimeste elu ja seotud inimeste surm. Vajalik asustatud tervis piirkonna evakueerimine. Vara hävimisest ja tagajärgede likvideerimiseks E Katastroofiline Materiaalne kahju kuluvatest ressurssidest tingitud materiaalne kahju > 2 mln. €. Taastumatu ja taastamatu või lokaalset Looduskeskkond elukeskkonna hävingut põhjustav kahju. Tabel 3-s toodud riskimaatriks võimaldab järjestada riskiobjekte ja liigitada neid riskiklassidesse sõltuvalt sündmuse toimumise tõenäosusest ja tagajärgede raskusest ning ulatusest. Riskimaatriks lubab tinglikult võrrelda väikese tõenäosusega kuid raskete tagajärgedega ja/või suure ulatusega õnnetuse riske suure tõenäosusega kuid kergete 7 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis tagajärgedega õnnetuse riskidega. Võimalike õnnetuste tõenäosuse ja tagajärje tähe ning numbri kombinatsiooni alusel määratakse konkreetse õnnetuse riskiklass. Tabel 3. Riskimaatriks2. 5 5A 5B 5C 5D 5E 4 4A 4B 4C 4D 4E TÕENÄOSUS 3 3A 3B 3C 3D 3E 2 2A 2B 2C 2D 2E 1 1A 1B 1C 1D 1E A B C D E TAGAJÄRG Riskimaatriks on jagatud kolme tsooni: − Rohelisse tsooni jäävad õnnetused, mis ei kuulu prioriteetsete õnnetuste nimekirja ning mis on kas tõhusate ennetusmeetmetega välditavad või nende tagajärgede likvideerimiseks piisab ettevõtte enda ressurssidest. Rohelise tsooni õnnetustel on väga väike (minimaalne) tõenäosus väga raske tagajärjega õnnetuse tekkimiseks. Tagajärjed pigem puuduvad või on tähtsusetud. − Kollasesse tsooni kuuluvad õnnetused, mis on valdavalt kergete või raskete tagajärgedega, kuid millel võivad väga väikese tõenäosuse korral olla katastroofilised tagajärjed, mille likvideerimiseks on vaja lisaks täiendavat abijõudu. Kollase tsooni õnnetuste tagajärgede likvideerimise või leevendamise meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritakse ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis (HOLP). − Punane tsoon on valdavalt väga raskete või katastroofiliste tagajärgedega suurõnnetused, mille toimumissagedus on kas väike, keskmine, suur või väga suur. Tagajärgede likvideerimiseks on lisaks kohalikele ressurssidele vaja kaasata Päästeameti, kiirabi ja politsei ressursse. Tagajärgede likvideerimise või leevendamise meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritakse ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis (HOLP). 2 EVS-EN 31010:2010 Riskijuhtimine. Riskihindamismeetodid. 8 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis 2 Vedelgaasiga seotud ohud ja riskid Vedelgaasi koostisse kuuluvad propaan ja butaan, mis on värvitud, lõhnatud ja väga tuleohtlikud. Lekkiv vedelgaasi aurufaas võib moodustada kokkupuutel ümbritseva õhuga süttimisohtliku segu ning viia tulekahju või plahvatuseni. Seetõttu on vedelgaasile lisatud lõhnaainet, mis võimaldab lekkeid lihtsamalt tuvastada. Vedelgaas süttib ainult siis, kui see on õhuga teatud kontsentratsioonilises vahekorras ehk kui gaasisisaldus vedelgaasi ja õhu segus on alumise ja ülemise süttimispiiri vahel. Samuti on süttimiseks vajalik kokkupuude oksüdandiga ja süttimisallika olemasolu. Vedelgaasi aurufaasi segunemisel õhuga moodustub süttimisohtlik segu järgnevates vahemikes: − propaaniauru segu õhuga on süttimisohtlik vahemikus 2,2–9,5% (mahuprotsenti) propaanisisalduse korral; − butaaniauru segu õhuga on süttimisohtlik vahemikus 1,9–8,5% (mahuprotsenti) butaanisisalduse korral. Gaasi aurufaasi osakaalu õhus kasvades tulekahju risk kasvab. Kui gaasi aurufaasi osakaal õhus ületab ülemise väärtuse, siis õhk küllastub ning süttimine muutub vähemtõenäoliseks. Erinevate gaaside süttimispiirid on väga erinevad. Võrreldes näiteks atsetüleeni ja vesinikuga on propaani ja butaani süttimisohtlik sisaldus õhus suhteliselt kitsas vahemikus. Iga anuma juures ja suletud ruumis võib isegi väike kogus lekkivat gaasi teatud tingimustel moodustada süttimisohtliku segu. Väljas või suurtes hea loomuliku õhutusega tööruumides on alumise süttimispiiri saavutamise risk väike. Vedelgaasi käitlemisel võimalike riskide realiseerumise välistamiseks või vähendamiseks on väga oluline järgida kehtestatud ohutusnõudeid. Tabel 4. Propaani ja butaani keemilised ja füüsikalised omadused. Ühik Propaan Butaan Keemiline valem C3H8 C4H10 CAS number 74-98-6 106-97-8 UN UN1978 UN1011 Sünonüüm n-Propane; n-Butane Dimethylmethane Molekulmass g/mol 44,096 58,122 Vedelfaas Vedelfaasi tihedus (1,013 kg/m3 580,88 601,26 bar keemispunktis) Vedel-/aurufaasi suhe vol/vol 305,9 236,4 (1,013 bar; 15°C) Keemispunkt (1,013 bar) °C -42,11 -0,49 Aurufaasi rõhk (21°C) bar 8,587 Kriitiline punkt Kriitiline temperatuur °C 96,74 151,98 Kriitiline rõhk bar 42,51 37,96 Kriitiline tihedus kg/m3 220,48 228 Kolmikpunkt 9 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Ühik Propaan Butaan Kolmikpunkti °C -187,62 -138,26 temperatuur Aurufaas Aurufaasi tihedus (1,013 kg/m3 2,417 2,7093 bar keemispunktis) Aurufaasi tihedus (1,013 kg/m3 1,8988 2,5436 bar; 15°C) Kokkusurutavustegur 0,98194 0,96616 (1,013 bar; 15°C) Erikaal 1,55 2,08 Erimaht (1,013 bar; 25°C) m3/kg 0,546 0,4084 Isesüttivustemperatuur °C 470 1 mg/m3=0,555 ppm 1 mg/m3=0,422 ppm 1 ppm=1,80 mg/m3 1 ppm=2,37 mg/m3 Joonis 1. Propaani aurufaasi rõhu sõltuvus temperatuurist. 10 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Joonis 2. Butaani aurufaasi rõhu sõltuvus temperatuurist. 11 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis 3 Kavandatava tegevuse ja mõjutatava ala kirjeldus 3.1 Detailplaneeringu ala ja kavandatav loomasööta valmistav tehas Detailplaneeringuga kavandatav loomasööta valmistav tehas jääb Sooaluse tee 7 (kü 43001:001:1294, tootmismaa 100%) kinnistule. Planeeringuala on osa endisest põllumajanduslikust tootmiskompleksist, maa-alal asusid endise Lihula sovhoosi veiselaudad, mis on tänaseks osaliselt lagunenud ja lammutatud (Joonis 3). Joonis 3. Detailplaneeringu ala asukoht Maa-ameti ortofotol. Detailplaneeringuga seotud kinnistule kavandatakse loomasööta valmistav tehas. Tehases toimub loomasööda valmistamiseks: − heina transport tehasesse; − heina kuivatamine trummelkuivatis; − kuivatatud heina pressimine ja pakendamine; − kuivatatud heina jahvatamine ja söödapelletite tootmine. 12 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Joonis 4. Detailplaneeringu põhijoonis. 13 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Kuivati kütusega varustamiseks kavandatakse krundi põhja osasse vedelgaasi mahuti (Joonis 4), mahuti suurus eeldatavalt u 98 m3. Planeeringuga on kavandatud LPG mahuti mahutavusega kuni 50 tonni. Majandus- ja taristuministri 02.02.2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ lisa kohaselt loetakse vedelgaasi mahutid 5–50 tonnise mahtuvusega ohtlikeks. Seega on kavandatav käitis liigituv ohtlikuks ettevõtteks. Majandus- ja taristuministri 03.07.2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 16 lg 2 järgi peavad maapealsed gaasimahutid 5–50 tonni: − üksikelamust asuma 35 m kaugusel, lähim elamu asub ca 100 m kaugusel; − naaberkinnisasja piirist, välja arvatud naaberkinnisasja omaniku nõusolekul, magistraaltänavast, gaasi ladustamisega mitteseotud hoonetest 10 m kaugusel; − ridaelamust, kaksikelamust, liikluse sõlmpunktist 35 m kaugusel; − korterelamust, koolist, hotellist, kaubanduskeskusest, toitlustusasutusest, kinost, turust 50 m kaugusel; − ravi- või hooldusasutusest (haigla, vanadekodu, sanatoorium) 300 m kaugusel. Maa-alused gaasimahutid 5–50 tonni: − üksikelamust asuma 5 m kaugusel, lähim elamu asub ca 100 m kaugusel; − naaberkinnisasja piirist, välja arvatud naaberkinnisasja omaniku nõusolekul, magistraaltänavast, gaasi ladustamisega mitteseotud hoonetest 5 m kaugusel; − ridaelamust, kaksikelamust, liikluse sõlmpunktist 15 m kaugusel; − korterelamust, koolist, hotellist, kaubanduskeskusest, toitlustusasutusest, kinost, turust 30 m kaugusel; − ravi- või hooldusasutusest (haigla, vanadekodu, sanatoorium) 100 m kaugusel. Määruse 87 nõudeid järgides on võimalik planeeringualale kavandada nii maapealne kui maa- alune mahuti. Soovitatav on siiski maa-aluse mahuti rajamine, kuna selle tekitatavad ohutuskujad on väiksemad. LPG gaasimahuti keskpunkti kavandatavad geograafilised koordinaadid on järgmised: x=491228; y=6505791. Vedelgaasi tarnimine territooriumile saaks toimuda vedelgaasi müüja ADR- vedelgaasiveokitega, milles olev maksimaalne vedelgaasi kogus on üldjuhul 21,25 tonni (50 m3 × max täiteaste 0,85 × tihedus 0,5 t/m3). Laadimine toimub veokil paikneva pumba abil. Mahuti täitmine toimub sõltuvalt tarbimisest. Vedelgaasiveok teeb peatuse mahuti juures tankimiseks ning seejärel lahkub territooriumilt. 3.2 Detailplaneeringu ala ümbruse kirjeldus Detailplaneeringu ala piirneb põhja suunas kinnistutega Sooaluse tee 5 (kü 41201:004:0027, tootmismaa 100%), millel asub ehitisregistri andmetel laohoone ning Lossimäe (kü 43001:001:1297, maatulundusmaa 100%), ida suunas kinnistutega Uue-Sigala (kü 43001:001:0355, tootmismaa 100%) ja Vana-Sigala (kü 43001:001:0839, tootmismaa 100%), lõuna suunas kinnistuga Roosioru (kü 43001:001:1298, maatulundusmaa 100%) ning lääne suunas kinnistuga Sooaluse tee L2 (kü 41101:001:0768, transpordimaa 100%). Lähimad elamud jäävad kavandatavast LPG mahutist u 89 m kaugusele põhja suunda (Mäealuse, 14 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis kü 41102:002:0003), u 378 m kaugusele loode suunda (Linnuse tee 9, kü 41201:003:0003), u 443 m kaugusele lääne suunda (Lasteaia põik 5, kü 41201:004:0056) ja u 497 m kaugusele edela suunda (Aia tn 10, kü 41201:004:0340). Detailplaneeringu ala kinnistust ida- ja kagu suunda jäävad peamiselt ainult maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud ning nendesse suundadesse lähimaid elamuid ei jää. Lähim kortermaja on u 500 m kaugusel, Lihula kultuurikeskus jääb 520 m kaugusele, lasteaed 540 m kaugusele ja Lihula gümnaasium jääb kavandatavast LPG mahutist u 850 m kaugusele. Detailplaneeringu ala ei jää ühegi teise ohtliku- või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse. 15 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis 4 Võimalike õnnetuste stsenaariumid, tõenäosus ja tagajärjed Riskianalüüsi analüütiline osa hõlmab võimalike ohtude kindlaksmääramist ja võimalike õnnetuste toimumise tõenäosuse ning tagajärgede raskuse ja ulatuse hindamist. Järgnevalt on esitatud võimalikud õnnetused tehase territooriumil, mis võivad põhjustada vedelgaasiga seotud suurõnnetuse: − gaasipaigaldisest (seadmed, trass), samuti vedelgaasiveokist lekkiva vedelgaasi gaasipilve süttimine ja plahvatus (UVCE); − vedelgaasiveoki surveseadme keeva vedeliku paisuva auru plahvatus (BLEVE); − territooriumil asuvate hoonete tulekahju võimalik laienemine vedelgaasipaigaldiseni; − looduslikud põhjused. Võimalike õnnetuste kirjeldamisel on toodud välja tingimused, mille esinemise puhul on õnnetuse toimumine võimalik ja/või sündmused, mis käivitavad õnnetuse. 4.1 Lekkinud vedelgaasi süttimine või plahvatus Vedelgaasi lekkeid võivad põhjustada: − vedelgaasi torustiku ja seadmete (mahuti, aurusti, rõhureguleersõlm) mehaanilised vigastused; − ülerõhuklappide rikked; − laadimisseadmete tehniline rike; − laadimisprotsessi nõuete rikkumine. Tabel 5. Mahutil ja/või seadmetel esineda võivad õnnetused. Nr Õnnetus Võimalikud algsündmused Võimalikud tagajärjed Tehniliste süsteemide rike või amortisatsioon, metalli 1 Mahuti leke Tule- ja plahvatuse oht korrosioon ja väsimus, ülerõhuklappide rikked Lekke tõttu välja voolanud Plahvatuslik põlemine, ohustatud Gaasipilve 2 kütuse aurustumine ja süttimine kõik territooriumil asuvad plahvatus süüteallika olemasolul hooned Piksekaitse puudumisel/mitte töötamisel võib mahutis rõhk kiirelt tõusta ning 3 Mahuti põleng Pikne ülerõhuklappide rikke korral võib mahuti puruneda ning sellest tuleneda tule- ja plahvatusoht Sädeme/staatilise Lekke olemasolul vedelgaasi 4 Tule- jm remonditööd elektri teke süttimine Kaevetööd, pinnase tööd, drenaažitööd jms; Tehnoloogilise Leke, tule- ja plahvatuse oht. Joa konstruktsiooni viga või vale 5 torustiku tulekahju korral ohustatud materjalide valik; korrosioonist; purunemine tootmishoone ja seadmed pinnase liikumised; rõhu suurenemised 16 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Tabel 6. Mahuti ja/või seadmete õnnetuste toimumise tõenäosuse hinnang. Nr Õnnetus Tõenäosus Selgitus Mahutile teostatakse regulaarselt kontrolli ja 1 Mahuti lekkimine Väike (2) hooldust. Gaasipilve Teostatakse regulaarset territooriumi visuaalset 2 Väga väike (1) plahvatus ülevaatust. Mahutile teostatakse regulaarselt kontrolli ja 3 Mahuti põleng Väga väike (1) hooldust. Sädeme/staatilise Töötajad on instrueeritud ja koolitatud; mahuti 4 Väike (2) elektri teke paikneb hoonetest eemal Tehnoloogilise Võimalik kraanide sulgemisega kiirelt lekked 5 torustiku Keskmine (3) peatada. purunemine Tabel 7. Mahuti ja/või seadmete õnnetuste tagajärgede hinnang. Nr Õnnetus Inimeste elu ja tervis Vara Looduskeskkond Kerge (B) Kerge (B) Raske (C) 1 Mahuti lekkimine Lekkest tulenevad Lekkiv gaas hajub Külmakahjustuse oht kahjud keskkonda Raske (C) Kerge (B) Konstruktsioonide Konstruktsioonide Gaasipilve purunemisel vigastuste 2 purunemisi kogu Kerge (B) plahvatus oht, inimesi ohustav territooriumi ülerõhk tootmishoone hoonestusel juures. Raske (C) Kerge (B) Raske (C) Tulekahju võib Põlemisgaaside 3 Mahuti põleng Põlengu soojuskiirgus süüdata hajumine peale ohustab töötajaid kõrvalasuvaid päästetöid hooneid Raske (C) Raske (C) Kerge (B) Lekke/jm Sõltuvalt asukohast Sädeme/staatilise Põlemisgaaside 4 põlevmaterjalide vedelgaasi seadmete elektri teke hajumine peale olemasolul toimub ja/või hoone päästetöid süttimine süttimine Raske (C) Raske (C) Kerge (B) Lekke korral lekkest Lekkest tulenevalt Lekkiv gaas hajub Tehnoloogilise tulenevad kahjud, külmakahjustuse oht; keskkonda ning 5 torustiku kuid süttimise korral süttimisel põlemisgaasid purunemine tulekahju võimalik soojuskiirgusest hajuvad peale levik seadmetele ning põletuste oht päästetöid hoonele Tabel 8. Mahuti ja/või seadme õnnetuste riskiklasside määramine ja riskide järjestamine. Priori- Õnnetus Tõenäosus Tagajärg Riskiklass teet 1 Tehnoloogilise torustiku purunemine Keskmine (3) Raske (C) 3C 2 Sädeme/ staatilise elektri teke Väike (2) Raske (C) 2C 3 Mahuti leke Väike (2) Raske (C) 2C 4 Gaasipilve plahvatus Väga väike (1) Raske (C) 1C 5 Mahuti põleng Väga väike (1) Raske (C) 1C 17 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Tabel 9. Mahuti ja/või seadme õnnetuste riskimaatriks. 5 TÕENÄOSUS 4 H1 3 M5 2 M1, M4 1 M2, M3 A B C D E TAGAJÄRG Lekke korral on olulisimaks ohuks sündmuskohal vedelgaasi süttimine ja plahvatuslik põlemine. 4.2 Vedelgaasi veoki BLEVE BLEVE (Boiling Liquid Expanding Vapor Explosion) – kinnises kuumutatavas mahutis vedelgaasi temperatuur tõuseb oluliselt kõrgemaks selle keemistemperatuurist, vedelfaasi keemise intensiivsus kasvab ja aurufaasi osa paisub ning selle rõhk suureneb, kõrge aurustumisintensiivsuse korral ei pruugi ülerõhuklapid suuta mahutis olevat rõhku kontrolli all hoida, kuumutamisel mahuti struktuuri nõrgenemise ja aurufaasi rõhu suurenemise tagajärjel mahuti puruneb ning vabaneva vedelgaasi mass põleb 100%liselt tulekerana. BLEVE oht on äärmiselt väike. Vedelgaasi veoki gaasianuma BLEVE arvutuses on lähtutud gaasianuma suurusest 50 m3. Tabel 10. Vedelgaasi veoki gaasianuma BLEVE algsündmuste ja tagajärgede hinnang. Õnnetus Võimalikud algsündmused Võimalikud tagajärjed Ehitistest saavad kannatada Autolaadimisseadmete rike (tihendite Vedelgaasi territooriumil paiknevad hooned. kulumine, mehaaniline väsimine, veoki Inimeludest on ohustatud kõik korrosioon); maandussüsteemi rike gaasianuma käitises viibivad isikud, peamiselt (staatilise elektri oht); autojuhi BLEVE töötajad ning ohutsooni jäävate hooletusest avarii majapidamiste elanikud. Tabel 11. Vedelgaasi veoki gaasianuma BLEVE toimumise tõenäosuse hinnang. Oht Tõenäosus Selgitus Väga ebatõenäoline, kuna rakenduvad ülerõhuklapid, Vedelgaasi veoki Väga väike (1) suurema tõenäosusega puruneb gaasianum ning gaasianuma BLEVE vedelgaas lekib välja Tabel 12. Vedelgaasi veoki gaasianuma BLEVE tagajärgede hinnang. Õnnetus Inimeste elu ja tervis Vara Looduskeskkond Katastroofiline (E) Vedelgaasi Väga raske (D) Võimalik töötajate veoki Territooriumil asuvate Kerge (B) hukkumine ning rasked gaasianuma seadmete ning hoonete Lekkest tulenevad kahjud vigastused BLEVE hävinemine soojuskiirgusest 18 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Tabel 13. Vedelgaasi veoki gaasianuma BLEVE-ga seotud riskiklasside määramine ja riskide järjestamine. Õnnetus Tõenäosus Tagajärg Riskiklass Vedelgaasi veoki gaasianuma BLEVE Väga väike (1) Katastroofiline (E) 1E Tabel 14. Vedelgaasi veoki gaasianuma BLEVE-ga seotud õnnetuse riskimaatriks. 5 4 TÕENÄOSUS 3 2 1 H2 A B C D E TAGAJÄRG 4.3 Hoone tulekahju Võimalik hoones tekkiv tulekahju vedelgaasimahutit ei ohusta, kuna mahuti paigutatakse hoonest nõuetekohasele kaugusele. Mahuti paigutamisel hoonest tuleb lähtuda Majandus- ja taristuministri määruse nr 87 "Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded" § 16. „Mahuti kaugus teistest objektidest“, (2) „Mahuti minimaalsed kaugused välistest objektidest“, toodud vahemaadest. 4.4 Looduslikud põhjused Mahuti ümbruses asuvad hooned on kõrgemad ning neil tuleb rajada nõuetele vastav piksekaitse, mistõttu äike mahutile olulist ohtu ei kujuta. Samuti ei kujuta mahutile ohtu üleujutused, sest mahuti ei asu üleujutusalas, ega ole oodata ekstreemset külma ja tormituuli. Ekstreemne kuum ei mõjuta nõuetekohaselt rajatud mahutit samuti, sest üldjuhul on mahutil heitkaitseklapid. 19 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis 5 Modelleerimistarkvara ALOHA arvutused koos järeldustega Programm ALOHA võimaldab modelleerida kolme erinevat vedelgaasiõnnetuse stsenaariumit: 1) vedelgaasi mahuti leke (vedelgaasi väljumisel surve all olevast mahutist tekib aurufaas, mis liigub ümbritsevasse keskkonda ilma põlemiseta); potentsiaalsed ohud: − aurufaasi pilve süttimine ja plahvatus; − aurufaasi pilve plahvatusega kaasnev ülerõhk (lööklaine). 2) vedelgaasi statsionaarse mahuti või veoki leke (vedelgaasi väljumisel surve all olevast mahutist tekib aurufaas, mis on süttinud ja väljub joatulena); potentsiaalsed ohud: − inimesi ja ehitisi ohustav joatule soojuskiirgus; − pikaajalise joatulega kaasneda võiv BLEVE (kui joatuli kuumutab mahutit pika aja jooksul ja kõrge aurustumisintensiivsuse tõttu ei suuda ülerõhuklapid mahutis olevat rõhku kontrolli all hoida); − põlemise käigus eralduvate toksiliste ainete levik ja mõju allatuult (seda ei saa ALOHA-ga modelleerida). 3) vedelgaasi statsionaarse veoki BLEVE (Boiling Liquid Expanding Vapor Explosion). potentsiaalsed ohud: − inimesi ja ehitisi ohustav vedelgaasi massi tulekera või loigutule soojuskiirgus; − BLEVE-ga kaasneva plahvatuse lööklaine (seda ei saa ALOHA-ga modelleerida). − põlemise käigus eralduvate toksiliste ainete levik ja mõju allatuult (seda ei saa ALOHA-ga modelleerida). Tarkvaraga ALOHA modelleerimisel on võimalik jagada ohutsoonid kolmeks: − eriti ohtlik; − väga ohtlik; − ohtlik. Algandmetena kasutati Riigi Ilmateenistuse lähima ilmajaama andmeid. Antud objekti puhul kasutati Pärnu ilmajaama keskmisi andmeid, s.o tuulekiirus 4,1 m/s ning keskmine temperatuur 6,2 °C. Maksimaalne kemikaali kogus võeti modelleerimisel mahuti puhul 41,65 t. 5.1 Vedelgaasi mahuti leke (vedelgaas väljub joatulena) 5.1.1 Lekkiva vedelgaasi aurufaasi pilve tuleohtlik ala (flammable area of vapor cloud) Modelleerimisel on kasutatud vedelgaasi alumise süttimispiiri (LEL) erinevaid osakaale (10 kuni 100% LEL3-ist). 3 LEL – Lower explosive limit – Vedelgaasi aurufaasi madalaim mahuprotsent õhus, mille korral segu võib sädeme või leegi olemasolul süttida. Madalama gaasi kontsentratsiooni korral õhus segu ei sütti. 20 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis SITE DATA: Location: ESTONIA, PARNU Building Air Exchanges Per Hour: 0.93 (unsheltered single storied) Time: February 2, 2023 1034 hours ST (using computer's clock) CHEMICAL DATA: Chemical Name: PROPANE CAS Number: 74-98-6 Molecular Weight: 44.10 g/mol AEGL-1 (60 min): 5500 ppm AEGL-2 (60 min): 17000 ppm AEGL-3 (60 min): 33000 ppm IDLH: 2100 ppm LEL: 21000 ppm UEL: 95000 ppm Ambient Boiling Point: -42.2° C Vapor Pressure at Ambient Temperature: greater than 1 atm Ambient Saturation Concentration: 1,000,000 ppm or 100.0% ATMOSPHERIC DATA: (MANUAL INPUT OF DATA) Wind: 4.1 meters/second from SW at 3 meters Ground Roughness: open country Cloud Cover: 5 tenths Air Temperature: 6.2° C Stability Class: D No Inversion Height Relative Humidity: 75% SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical escaping from tank (not burning) Tank Diameter: 2.9 meters Tank Length: 14.8 meters Tank Volume: 98 cubic meters Tank contains liquid Internal Temperature: 6.2° C Chemical Mass in Tank: 47.9 tons Tank is 85% full Circular Opening Diameter: 2 centimeters Opening is 2.47 meters from tank bottom Release Duration: ALOHA limited the duration to 1 hour Max Average Sustained Release Rate: 94.4 kilograms/min (averaged over a minute or more) Total Amount Released: 5,634 kilograms Note: The chemical escaped as a mixture of gas and aerosol (two phase flow). THREAT ZONE: Threat Modeled: Flammable Area of Vapor Cloud Model Run: Heavy Gas Red : 23 meters --- (21000 ppm = LEL) Note: Threat zone was not drawn because effects of near-field patchiness make dispersion predictions less reliable for short distances. Orange: 33 meters --- (12600 ppm = 60% LEL = Flame Pockets) Note: Threat zone was not drawn because effects of near-field patchiness make dispersion predictions less reliable for short distances. Yellow: 97 meters --- (2100 ppm = 10% LEL) 21 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Joonis 5. Ilma põlemiseta atmosfääri väljuva vedelgaasi aurufaasi pilve tuleohtlik ala. Järeldused: Vedelgaasi aurufaasi mahuprotsent õhus ületab antud juhul alumise süttimispiiri ca 23 m ulatuses lekkekohast tuule suunas. Antud alal võib segu sädeme või leegi olemasolul süttida. Väljaspool seda ala on gaasi kontsentratsioon õhus madalam alumisest süttimispiirist ja segu ei sütti. Siiski tuleb arvestada, et väljaspool eriti ohtlikku ala võib esineda aurufaasi taskuid, kus gaasi kontsentratsioon õhus võib ületada alumise süttimispiiri, 33 m raadiuses. Ohtlik ala on 97 m raadiuses. Vedelgaasi lekke korral on ohustatud territooriumil (ohutsoonis) viibivad isikud/töötajad. 5.1.2 Lekkiva vedelgaasi aurufaasi pilve süttimisel plahvatuse lööklaine (ülerõhu) ala (blast area of vapor cloud explosion), inimesi ohustav tase UVCE (Unconfined Vapor Cloud Explosion) – piiramata aurufaasi pilve plahvatus) – plahvatus, mis toimub vabas õhus ja saab alguse gaasipilve süütamisest leegi või sädemega. SITE DATA: Location: ESTONIA, PARNU Building Air Exchanges Per Hour: 0.93 (unsheltered single storied) Time: February 2, 2023 1034 hours ST (using computer's clock) 22 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis CHEMICAL DATA: Chemical Name: PROPANE CAS Number: 74-98-6 Molecular Weight: 44.10 g/mol AEGL-1 (60 min): 5500 ppm AEGL-2 (60 min): 17000 ppm AEGL-3 (60 min): 33000 ppm IDLH: 2100 ppm LEL: 21000 ppm UEL: 95000 ppm Ambient Boiling Point: -42.2° C Vapor Pressure at Ambient Temperature: greater than 1 atm Ambient Saturation Concentration: 1,000,000 ppm or 100.0% ATMOSPHERIC DATA: (MANUAL INPUT OF DATA) Wind: 4.1 meters/second from SW at 3 meters Ground Roughness: open country Cloud Cover: 5 tenths Air Temperature: 6.2° C Stability Class: D No Inversion Height Relative Humidity: 75% SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical escaping from tank (not burning) Tank Diameter: 2.9 meters Tank Length: 14.8 meters Tank Volume: 98 cubic meters Tank contains liquid Internal Temperature: 6.2° C Chemical Mass in Tank: 47.9 tons Tank is 85% full Circular Opening Diameter: 2 centimeters Opening is 2.47 meters from tank bottom Release Duration: ALOHA limited the duration to 1 hour Max Average Sustained Release Rate: 94.4 kilograms/min (averaged over a minute or more) Total Amount Released: 5,634 kilograms Note: The chemical escaped as a mixture of gas and aerosol (two phase flow). THREAT ZONE: Threat Modeled: Overpressure (blast force) from vapor cloud explosion Type of Ignition: ignited by spark or flame Level of Congestion: congested Model Run: Heavy Gas Red : 21 meters --- (24000 pascals) Orange: 25 meters --- (16000 pascals) Yellow: 52 meters --- (5000 pascals) 23 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Joonis 6. Lekkiva vedelgaasi aurufaasi pilve süttimisel plahvatuse lööklaine inimesi ohustav tase. Järeldused: Lekkiva vedelgaasi aurufaasi pilve süttimisel plahvatuse lööklaine (ülerõhu) tase ületab inimesele ohtliku piiri 23 m lekkekohast. Hooneid ohustavat taset ei ületata. Antud tingimustel ohualasse inimesi ei jää, kuid vastavalt tuulesuunale võib ohualas viibida tehase töötajaskond (hinnanguliselt u 20 inimest). 5.2 Vedelgaasi mahuti leke (vedelgaas väljub joatulena) Modelleerimisel on kasutatud inimesi ja ehitisi ohustava keskpika (kuni 100 sek) ja pikaajalise soojuskiirguse näitajaid. 5.2.1 Joatuli vedelgaasi mahutist SITE DATA: Location: ESTONIA, PARNU Building Air Exchanges Per Hour: 1.04 (unsheltered single storied) Time: January 30, 2023 1430 hours ST (using computer's clock) CHEMICAL DATA: Chemical Name: PROPANE CAS Number: 74-98-6 Molecular Weight: 44.10 g/mol AEGL-1 (60 min): 5500 ppm AEGL-2 (60 min): 17000 ppm AEGL-3 (60 min): 33000 ppm IDLH: 2100 ppm LEL: 21000 ppm UEL: 95000 ppm Ambient Boiling Point: -42.2° C Vapor Pressure at Ambient Temperature: greater than 1 atm Ambient Saturation Concentration: 1,000,000 ppm or 100.0% 24 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis ATMOSPHERIC DATA: (MANUAL INPUT OF DATA) Wind: 4.1 meters/second from SW at 3 meters Ground Roughness: open country Cloud Cover: 5 tenths Air Temperature: 6.2° F Stability Class: D No Inversion Height Relative Humidity: 75% SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical is burning as it escapes from tank Tank Diameter: 2.9 meters Tank Length: 14.8 meters Tank Volume: 97.8 cubic meters Tank contains liquid Internal Temperature: 6.2° C Chemical Mass in Tank: 47.9 tons Tank is 85% full Circular Opening Diameter: 2 centimeters Opening is 2.47 meters from tank bottom Max Flame Length: 7 meters Burn Duration: ALOHA limited the duration to 1 hour Max Burn Rate: 94.4 kilograms/min Total Amount Burned: 5,634 kilograms Note: The chemical escaped from the tank and burned as a jet fire. THREAT ZONE: Threat Modeled: Thermal radiation from jet fire Red : 10 meters --- (17 kW/(sq m)) Orange: 14 meters --- (8 kW/(sq m)) Yellow: 19 meters --- (4 kW/(sq m)) THREAT ZONE: Threat Modeled: Thermal radiation from jet fire Red : 10 meters --- (15 kW/(sq m)) 25 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Joonis 7. Vedelgaasi mahuti joatule ohuala, keskpika (kuni 100sek) soojuskiirguse inimesi ohustav tase. Järeldused: Vedelgaasi mahuti joatule keskpika (kuni 100sek) soojuskiirguse inimesi ohustavat taset ületav eriti ohtlik ala hõlmab antud juhul 10 m lekkekohast, väga ohtlik ala 14 m lekkekohast, ohtlik ala 19 m lekkekohast. Mahuti joatule pikaajalise (kuni 15 min) soojuskiirguse ehitisi ohustavat taset ületav eriti ohtlik ala hõlmab 10 m lekkekohast. Vedelgaasi joatule korral on ohustatud territooriumil vedelgaasi seadmete juures (ohualas) viibida tehase töötajaskond (hinnanguliselt u 20 inimest). 5.2.2 Joatuli vedelgaasi veoki gaasianumast SITE DATA: Location: ESTONIA, PARNU Building Air Exchanges Per Hour: 1.04 (unsheltered single storied) Time: January 30, 2023 1430 hours ST (using computer's clock) CHEMICAL DATA: Chemical Name: PROPANE CAS Number: 74-98-6 Molecular Weight: 44.10 g/mol AEGL-1 (60 min): 5500 ppm AEGL-2 (60 min): 17000 ppm AEGL-3 (60 min): 33000 ppm IDLH: 2100 ppm LEL: 21000 ppm UEL: 95000 ppm Ambient Boiling Point: -42.2° C Vapor Pressure at Ambient Temperature: greater than 1 atm Ambient Saturation Concentration: 1,000,000 ppm or 100.0% ATMOSPHERIC DATA: (MANUAL INPUT OF DATA) Wind: 4.1 meters/second from SW at 3 meters 26 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Ground Roughness: open country Cloud Cover: 5 tenths Air Temperature: 6.2° C Stability Class: D No Inversion Height Relative Humidity: 75% SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical is burning as it escapes from tank Tank Diameter: 2.5 meters Tank Length: 10.2 meters Tank Volume: 50 cubic meters Tank contains liquid Internal Temperature: 6.2° C Chemical Mass in Tank: 24.4 tons Tank is 85% full Circular Opening Diameter: 2 centimeters Opening is 2.13 meters from tank bottom Max Flame Length: 7 meters Burn Duration: ALOHA limited the duration to 1 hour Max Burn Rate: 94.4 kilograms/min Total Amount Burned: 5,596 kilograms Note: The chemical escaped from the tank and burned as a jet fire. THREAT ZONE: Threat Modeled: Thermal radiation from jet fire Red : 10 meters --- (17 kW/(sq m)) Orange: 14 meters --- (8 kW/(sq m)) Yellow: 19 meters --- (4 kW/(sq m)) THREAT ZONE: Threat Modeled: Thermal radiation from jet fire Red : 10 meters --- (15 kW/(sq m)) Joonis 8. Vedelgaasi veoki gaasianuma joatule ohuala, keskpika (kuni 100 sek) soojuskiirguse inimesi ohustav tase. 27 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Järeldused: Vedelgaasi veoki gaasianuma joatule keskpika (kuni 100 sek) soojuskiirguse inimesi ohustavat taset ületav eriti ohtlik ala hõlmab antud juhul 10 m lekkekohast, väga ohtlik ala 14 m lekkekohast, ohtlik ala 19 m lekkekohast. Veoki gaasianuma joatule pikaajalise (üle 15 min) soojuskiirguse ehitisi ohustavat taset ületav eriti ohtlik ala hõlmab 10 m lekkekohast. Vedelgaasi joatule korral on ohustatud territooriumil vedelgaasi seadmete juures (ohualas) olevad inimesed ehk tehase töötajaskond (hinnanguliselt u 20 inimest). 5.3 Vedelgaasi veoki gaasianuma BLEVE BLEVE modelleerimine on läbi viidud vedelgaasi veoki 85%-lise täiteastmega gaasianuma puhul. Modelleerimisel on kasutatud lühiajalise (kuni 20 sek) soojuskiirguse inimesi ohustava taseme näitajaid. Lühiajalise soojuskiirguse ehitisi ohustava taseme näitajad on madalamad. SITE DATA: Location: ESTONIA, PARNU Building Air Exchanges Per Hour: 1.04 (unsheltered single storied) Time: January 30, 2023 1517 hours ST (using computer's clock) CHEMICAL DATA: Chemical Name: PROPANE CAS Number: 74-98-6 Molecular Weight: 44.10 g/mol AEGL-1 (60 min): 5500 ppm AEGL-2 (60 min): 17000 ppm AEGL-3 (60 min): 33000 ppm IDLH: 2100 ppm LEL: 21000 ppm UEL: 95000 ppm Ambient Boiling Point: -42.2° C Vapor Pressure at Ambient Temperature: greater than 1 atm Ambient Saturation Concentration: 1,000,000 ppm or 100.0% ATMOSPHERIC DATA: (MANUAL INPUT OF DATA) Wind: 4.1 meters/second from SW at 3 meters Ground Roughness: open country Cloud Cover: 5 tenths Air Temperature: 6.2° C Stability Class: D No Inversion Height Relative Humidity: 75% THREAT ZONE: Threat Modeled: Thermal radiation from fireball Red : 251 meters --- (25 kW/(sq m)) Orange: 407 meters --- (10 kW/(sq m)) Yellow: 455 meters --- (8 kW/(sq m)) THREAT ZONE: Threat Modeled: Thermal radiation from fireball Red : 201 meters --- (37 kW/(sq m)) 28 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Joonis 9. Vedelgaasi veoki gaasianuma BLEVE ohuala, lühiajalise (kuni 20 sek) soojuskiirguse inimesi ohustav tase. Järeldused: Vedelgaasi veoki gaasianuma BLEVE lühiajalise (kuni 20 sek) soojuskiirguse inimesi ohustavat taset ületav eriti ohtlik ala hõlmab antud juhul 251 m lekkekohast, väga ohtlik ala 407 m lekkekohast, ohtlik 455 m lekkekohast. Veoki gaasianuma BLEVE lühiajalise (kuni 20 sek) soojuskiirguse ehitisi ohustavat taset ületav eriti ohtlik ala hõlmab 201 m lekkekohast. Vedelgaasi mahuti BLEVE korral on ohustatud ohualas viibivad isikud/töötajad, ettevõtte töötajad, keda on hinnanguliselt u 20. Lisaks ohualasse jäävates elamutes ja ettevõtete territooriumil asuvad inimesed. 29 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis 6 Võimalike õnnetuste ennetamise ja ohutuse tagamise abinõud 6.1 Üldised ohutuse tagamise nõuded − Eelistada maa-aluseid mahuteid. − Kaitsta mahuteid, ohutusseadeldisi kahjustuste eest, milleks paigaldatud aed mahuti ümber ning ohupiktogrammid, keelu- ja hoiumärgid. − Mahutitele paigaldada heitkaitseklapid ning normaalselt avatud magnetklapp, mis lekke korral aktiveerub. Kaitsta seadmeid ja ventiile kahjustuste eest. − Vältida plahvatusohtliku keskkonna tekkimise võimalust ning vajadusel kasutada plahvatus-/sädemeohutuid (ATEX) seadmeid. − Mitte eemaldada tarnija poolt paigaldatud ohutussilte, millele on märgitud, et tegemist on vedelgaasiga ning ohutuspiktogrammid. − Kogu gaasisüsteemile teostada korrapärast gaasilekkekontrolli. − Seadmed õigesti maandada, kasutades maandusvardaid. − Enne gaasi kasutamist eemaldada süsteemist õhk. − Mahuti täitmise või vooliku lahti ühendamise korral kanda kaitseprille ja kindaid. − Laadimise ajal tagada staatilise elektri maandus. − Suitsetamine gaasipaigaldise territooriumil keelata. Võimalike lekete korral: − Võimalusel peatada leke, sulgeseadmete sulgemisega, pidades kinni ohutusnõuetest. − Veeldatud aine lekke korral vältida sattumist kehale ja kaasnevat põletust. − Gaasi leeki ei tohi kustutada v.a, kui see on hädavajalik. Võib toimuda isesüttimine või plahvatus. Kustutada kõik teised tulekolded. − Lekke laienemisel evakueerida ala. − Arvestada plahvatusohtliku keskkonna riskiga. Õnnetusest teavitamine lahendatakse hädaolukorra lahendamise plaanis. Peamine teavitusviis on telefoni teel, lisaks antakse suulisel teel ohualas mööduvate sõiduki juhtidele info hädaolukorrast. 6.2 Mahuti ja/või seadme õnnetusi ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed Tabel 15. Mahuti ja/või seadme õnnetusi ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed. Nr Õnnetus Ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed 1 Mahuti leke Mahuti seisukorra kontroll 2 Gaasipilve plahvatus Vedelgaasi seadmete hooldused ja kontrollid 3 Mahuti põleng Ülerõhuklapid Mahuti ja seadmed maandatakse; sädemeid 4 Sädeme/staatilise elektri teke mittetekitavate tööriistade kasutamine vedelgaasiseadmete/paigaldiste läheduses Tehnoloogilise torustiku Torustikul ülerõhuklapid; erinevate lõikude sulgemise 5 purunemine võimalused; kiirsulgeklapid 30 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis Nr Õnnetus Ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed 6 Veoki gaasianuma põleng Ülerõhuklapid 6.3 Vedelgaasi veoki gaasianuma BLEVE-ga seotud ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed Tabel 16. Vedelgaasi veoki gaasianuma BLEVE-ga seotud ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed. Õnnetus Ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed Tehnilised korras vedelgaasiveok, koolitatud autojuhid, laadimisprotsessi nõuete järgimine, toimivad ülerõhuklapid, Vedelgaasi veoki gaasianuma laadimisprotsessile juurdepääs piiratud, ümbruse hoidmine BLEVE põlevmaterjalidest puhtana, tulekustutid väiksemate põlengute likvideerimiseks Tabel 17. Hoonete tulekahjuga seotud ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed. Nr Õnnetus Ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed Võimalik sulgeda kiirelt erinevaid lõike, lisaks kinnistu Tehnoloogilise torustiku 1 omaniku koolitus ning pidev käitise kontroll käitise valdaja purunemine poolt; kiirsulgeklapp Maandatud tehnoloogiline torustik, väljastatud sellekohane Sädeme/staatilise elektri 2 protokoll; töötajad koolitatud vältimaks ohtlike sädemete teke teket Elektripaigaldiste/ seadmete 3 Kontrollitud elektripaigaldised süttimine Põlevmaterjali ladustavates hoonetes suitsetamine ja 4 Põlevmaterjalide süttimine lahtise tule kasutamine keelatud 5 Hoone tulekahju Käsikustutite olemasolu hoones 31 LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad asutused Meie 20.02.2023 nr 2023/8-1/293-1 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu kooskõlastamine Lääneranna Vallavalitsus algatas 07.12.2022 korraldusega nr 871 Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu. Planeeritava ala suurus on 3,7 ha. Planeeringut koostaja on Klotoid OÜ, registrikood 10207096, töö nr 010123. Detailplaneeringu eesmärgiks on Sooaluse tee 7 maaüksuse (katastritunnus 43001:001:1294, sihtotstarve 100% tootmismaa) hoonestusala, ehitusõiguse ning ehitisi teenindava taristu asukohtade määramine eesmärgiga rajada loomasööda (kuivatatud hein ja söödapelletid) tehase tootmiskompleks. Planeeringualale on kavandatud ka silohoidla. Söödatehas soovitakse rajada põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatud hoonete (veiselaudad) alale üldplaneeringuga määratud tootmismaa juhtotstarbega piirkonnas. Lubatud ehitisealune pind 14000 m2, hoonete arv 6, hoonete kõrgus 9 m, eraldiseisva korstna kõrgus 30 m. Arendajal töötab samalaadne tehas Rakvere vallas (Põllu 77004:001:0462). Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (koostaja Lemma OÜ, 15.11.2022, vastutav koostaja Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153, edaspidi „eelhinnang”) järelduste kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine detailplaneeringule vajalik, eeldatavalt ei kaasne planeeringuga kavandatud tegevustega olulist negatiivset mõju Natura 2000 aladele, looduskeskkonnale, kultuuripärandile ega inimeste tervisele, heaolule ja varale. Arvestuslik kuiva heina aastatoodang on kuni 90 000 tonni. Kuivatatud hein pressitakse ja pakendatakse. Osaliselt toodetakse kuivatatud heinast ja teraviljast söödapelleteid. Heina kuivatamisel tekkiva tolmu kogumiseks kasutatakse tsüklonit, efektiivsega 95%. Söödapelletite tootmiseks kasutatakse jahvatit, arvestuslik aastatoonagu maht on kuni 50 000 tonni. Jahvatamisel tekkiv tolm kogutakse kuivatiga seotud tsüklonis. Detailplaneeringuga kavandatakse juurdepääs planeeringualale Hälvati - Lihula riigiteelt (teeregistri nr 16177) Lihula linnas asuva Sooaluse tee (kohalik- ja eratee, teeregistri nr 4111026) kaudu. Lihula-Hälvati tee liikluskoormus on Transpordiameti andmeil 482 autot päevas ning kavandatud tegevus suurendab lisaks Sooaluse teele ka Hälvati - Lihula riigitee liikluskoormust. Planeeringualale Lihula linna Tallinna maanteelt (teeregistri nr 4111027) ette ei nähta. Loomasööda tootmiseks vajalikku heina on kavas transportida tehasesse heinateoajal juuni- september. Tootmise kõrgperioodil on tehase territooriumi läbivate veoautode hulk tööpäeviti u 40-70 autot päevas ning nädalavahetustel 30-50 autot Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank päevas, ülejäänud aasta on liiklusvoog keskmiselt 25-35 veoautot päevas. Hälvati-Lihula riigitee ja Sooaluse tee ristmik tuleb rekonstrueerida lähtudes Transpordiameti nõuetest ning Sooaluse teele rajada asfaltkate. Detailplaneeringuga kavandatav käitis on liigituv ohtlikuks ettevõtteks, kuivati kütmiseks kavandatakse kasutada vedelgaasi (LPG) ja paigaldada mahuti mahtuvusega kuni 50 tonni. Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ lisa kohaselt loetakse vedelgaasi mahutid 5-50 tonnise mahtuvusega ohtlikeks. Detailplaneeringule on koostatud riskianalüüs „Lihula linna Sooaluse tee 7 detailplaneeringu riskianalüüs detailplaneeringu koostamise etapis” (koostaja Lemma OÜ, 04.02.2023, vastutav koostaja Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153, edaspidi „eelhinnang”). Planeerimisseaduse (PlanS) § 133 lg 1 kohaselt edastame planeeringu kooskõlastamiseks. Kooskõlastuse palume edastada Lääneranna Vallavalitsusele e-posti aadressil [email protected] Juhime tähelepanu asjaolule, et PlanS § 133 lg 2 kohaselt kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks. PlanS § 133 lg 3 sätestab, et kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks. Detailplaneeringu eelnõu (eskiis) ja riskihinnang on lisatud kirjale manustena, detailplaneeringu materjalid on leitavad linkidelt: Detailplaneeringu algatamise korraldus ja lähteseisukohad: http://delta.andmevara.ee/laaneranna_vald/dokument/5635851 Detailplaneeringu algatamise taotlus taotlus, eskiisjoonis, KSH eelhinnang http://delta.andmevara.ee/laaneranna_vald/dokument/5600428 Lääneranna valla dokumendiregister: http://delta.andmevara.ee/laaneranna_vald/toimik/5600427/1 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Källe planeeringute spetsialist 56655521 [email protected] 2