Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Keskkonnaministeerium Meie 14.02.2023 nr 1.2-2/13-1 Maaeluministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Kaitseministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks sotsiaalministri 24.09.2019. a määruse nr 61 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1" muutmise määruse eelnõu. Eelnõu kohta palume tagasisidet võimalusel nelja tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 direktiivi vastavustabel Lisaadressaadid: Eesti Vee-ettevõtete Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Põllumajandus- ja Toiduamet Terviseamet Ramon Nahkur 626 9190 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Sotsiaalministri „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“määruse muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“ (edaspidi joogivee määrus) tehakse muudatused, et võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) olmevee kvaliteedi kohta (edaspidi ka direktiiv või joogivee direktiiv). Joogivee määruse muudatused on seotud veeseaduse muudatustega (RT I, 07.02.2023, 6), millega võetakse joogivee direktiiv üle suuremas osas ning mille üheks rakendusaktiks joogivee määrus on. Eelnõu eesmärk on vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele, optimeerida joogivee käitlemise kulusid ja tagada ohutu joogivesi kogu elanikkonnale. Eelnõuga täpsustatakse veeseaduses kehtestatud veevarustussüsteemi ja tarbimiskoha veevärgi riskihindamise sätteid, täiendatakse joogivee kvaliteedinäitajaid, nende piirväärtusi ja analüüsimeetodeid. Lisaks kehtestatakse joogivee kvaliteedinõuete erandi nõuded ning parandatakse elanike juurdepääsu teabele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Ramon Nahkur ([email protected]; tel 626 9149) ja õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Virge Kuningas-Turu ([email protected]; tel 626 9114). Eelnõu seletuskirja mõjude osa on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Liisa Koreinik (626 9301, [email protected]). Määrus keeletoimetatakse peale kooskõlastusringi läbimist. Eelnõu koostamisse on panustanud Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht (794 3525, [email protected]) ja peaspetsialist Lauri Liepkalns (794 3536, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud veeseaduse muudatustega (RT I, 07.02.2023, 6). Eelnõuga võetakse üle joogivee direktiivi funktsionaalsed nõuded, mida veeseaduses ei sätestata. Eelnõuga ei võeta täielikult üle neid direktiivi artikleid, mille ülevõtmine on vabatahtlik ning mille ülevõtmine sõltub direktiiviga seotud delegeeritud ja rakendusaktide vastuvõtmisest, kuivõrd need ei ole Euroopa Komisjonil (edaspidi komisjon) eelnõu koostamise ajaks veel valminud. Eelnõuga muudetakse joogivee määruse redaktsiooni RT I, 26.09.2019, 2. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 39-st punktist. Eelnõu punktidega 1 ja 2 muudetakse joogivee määruse pealkirja ning määruse kohaldamisala sätet (§ 1 lg 1) ning lisatakse nendesse nõuded tarbijale esitatavale teabele. Veeseaduse (RT I, 07.02.2023, 6) § 87 lõike 4 punkti 51 kohaselt avaldab joogivee käitleja korrapäraselt vähemalt üks kord aastas kergesti kättesaadaval kujul elektrooniliselt ja põhjendatud taotluse korral muul viisil veeseaduse § 85 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tarbijale antava teabe. Täpsemad  2 nõuded antava teabe osas sätestatakse joogivee määruses ning seetõttu muudetakse ka pealkirja ja kohaldamisala, et määruse sisu paremini peegeldada. Eelnõu punktidega 3 ja 4 tehakse täiendused määruse kohaldamisala sätetes. Paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 selliselt, et määruse nõuded ei kohaldu veeseaduse § 87 lõike 11 tähenduses nimetatud toidukäitlejale. Veeseaduse § 87 lõike 11 kohaselt ei loeta joogivee käitlejaks toidukäitlemisettevõtjat, kes võtab oma veevõtukohast vett üksnes toidukäitlemisettevõttes kasutamiseks. Vastav täpsustus tuleb teha õigusselguse tagamiseks joogivee käitlejatele. Toidukäitleja, kellel on oma veevõtukoht ja kes tegutseb joogivee käitlejana, peab järgima joogivee käitlejale kehtestatud nõudeid, sh joogivee määruses kehtestatud nõudeid. Paragrahvi 1 täiendatakse veel lõigetega 4 ja 5, mille kohaselt sätestatakse, milliseid määruse nõudeid ei kohaldata vett magestavale ja reisijaid vedavale merelaevale ja pudelisse või mahutisse villitavale joogiveele. Samuti on tegemist õigusselguse loomisega, sest vastavad joogivee direktiiviga ülevõetavad erisused sätestatakse ka veeseaduses ning määruses tuleb vastavad erisused määruses kehtestatud nõuete ulatuses täpsustada. Eelnõu punktiga 5 eemaldatakse paragrahvi 2 lõikest 2 sõnad „viimase nõudmisel“. Järelevalveametniku nõudmist pole tarvis sätestada, sest lõige 2 juba sätestab, et teavet tuleb anda. Eelnõu punktiga 6 asendatakse paragrahvi 2 lõikes 3 sõna „kinnistu“ sõnaga „ tarbimiskoha“, et viia sõnastus kooskõlla veeseaduse § 854 lõikes 2 kasutatava terminiga. Eelnõu punktidega 7 ja 8 muudetakse paragrahvi 2 lõike 5 sõnastust ja määrust täiendatakse §-ga 21 ning võetakse kasutusele terminid „lähteaine“ ja „koostis“, et võtta üle joogivee direktiivi artiklis 2 punktides 10 ja 11 sätestatud terminid. Muudatuste tulemusel sisuliselt midagi ei muutu. Muudatus on tehniline ja termineid hakatakse kasutama pärast seda, kui komisjon võtab vastu vastavad rakendusaktid, millega kehtestatakse joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele konkreetsed minimaalsed hügieeninõuded. Paragrahvi 2 lõike 5 sõnastuses viidatakse kooskõla eesmärgil ka veeseaduses joogiveega kokkupuutuvaid materjale reguleerivale paragrahvile (§ 855). Eelnõu punktidega 9 ja 10 täiendatakse § 3 lõigete 1 ja 2 sõnastust viitega § 121 lõikele 2, milles sätestatakse prioriteetse tarbimiskoha jaotussüsteemide riskihindamisel kasutatavad näitajad (Legionella ja plii) ja nende piirväärtused. Muudatusega võetakse üle direktiivi artikkel 4 lõige 1 punkt b, milles on tehtud analoogne viide. Eelnõu punktiga 11 asendatakse paragrahvi 4 lõigete 1 ja 2 tabeliosade kolmanda rea esimeses veerus sõna „Enterokokid“ sõnadega „Soole enterokokid“ ja viiakse näitaja sõnastus kooskõlla direktiiviga. Muudatus on tehniline. Eelnõu punktiga 12 jäetakse paragrahvi 4 lõikest 2 välja tabeliosa read 4–6 (Pseudomonas aeruginosa, kolooniate arv 22 ºC ja kolooniate arv 37 ºC juures), sest direktiiv ei nõua nende näitajate määramist pudelitesse või kanistritesse villitavas joogivees. Eelnõu punktiga 13 sõnastatakse uuesti paragrahvis 5 esitatud keemiliste kvaliteedinäitajate tabel ja viiakse see kooskõlla direktiivi I lisa B osas esitatud keemiliste parameetrite tabeliga. Uuesti sõnastamisega lisatakse võrreldes kehtiva korraga tabelisse bisfenool A, haloäädikhapped (HAAs), kloraat, klorit, mikrotsüstiin-LR, pestitsiidide mitteasjakohased metaboliidid ja nende summa, PFASid kokku ja PFASide summa, uraan ja nende piirväärtused ning nende kohta käivad märkused. Muutuvad ka antimoni, boori, kroomi, plii ja seleeni piirväärtused ning osade näitajate vastavad märkused vastavalt direktiivile. Joogivee direktiivi eessõna punkti 5 kohaselt korraldas 2017. aastal Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) direktiiviga 98/83/EÜ kehtestatud joogivee näitajate ja nende väärtuste loetelu üksikasjaliku läbivaatamise, et teha kindlaks, kas loetelu on vaja kohandada  3 tehnika ja teaduse arenguga. Läbivaatamise tulemuste kohaselt soovitas WHO lisada kuus keemilist parameetrit või parameetrirühma ja need ettepanekud võeti direktiivi koostamisel arvesse teatud mööndustega. WHO tegeleb endiselt kroomisisalduse piirnormi läbivaatamisega ning seetõttu tuleb enne väärtuse rangemaks muutmist kohaldada 15-aastast üleminekuperioodi. Lisaks soovitas WHO kaaluda endokriinfunktsiooni kahjustava kolme esindusliku ühendi (bisfenool A, nonüülfenool ning beeta-östriadooli) puhul võrdlusaluste kehtestamist, et hinnata endokriinfunktsiooni kahjustavate ühendite esinemissagedust ja vajadusel nende töötlemise tõhusust. Euroopa Toiduohutusameti 2015. aasta arvamusele tuginedes otsustati, et üks neist kolmest ühendist, bisfenool A, lisatakse direktiivi tervisepõhise parameetri väärtusega 2,5 μg/l. Lisaks otsustas komisjon, et nonüülfenool ja beeta-östriadool tuleb kanda jälgimisnimekirja, mille komisjon direktiivi alusel koostab (jälgimisnimekirja aineid reguleeritakse keemilistest parameetritest eraldi veeseaduse §-s 856). Endokriinfunktsiooni kahjustavad ühendid on WHO hinnangul pinnavee mure. On teada, et neid on jõgedes, mis on mõjutatud heitveest, mis on seotud linnalise või tööstusliku reovee töötlemisega. Bisfenool A on kasutusel plastikute ja epoksiidvaikude tootmisel, nonüülfenooli on pindaktiivsete ainete koostises, östradiool on inimhormoon. See mure tõusetus kaladel tekkinud mõjudest, ehk isaskaladel tekkinud naiskalade tunnustes. WHO on öelnud, et mõjud inimese tervisele on ebatõenäolised ning tavapärane veepuhastustehnoloogia (osoneerimine, koagulatsioon, aktiivsüsi, läbi jõe või järve kallaste filtreerimine) peaks olema efektiivne, on need ained siiski avalikkuse suure tähelepanu all ja ettevaatusprintsiibil reguleeritud. Kloraat ja klorit on lisatud direktiivi seoses sellega, et tavaliselt vabakloori lisamisel lisatakse soodium-hüpokloritit (millega on asendatud gaasiline kloor selle laostamisega kaasnevate riskide tõttu), mille laguprodukt on kloraat. Kloraat võib siis rohkem tekkida just tingimusel, kui hüpokloritit on kehvasti hoiustatud. Samuti kasutatakse desinfitseerimisel kloordioksiidi, mille doosist sõltub omakorda selle laguprodukti kloriti tase. Eeldatakse, et kloordioksiidi hakatakse rohkem kasutama Euroopas. Lisaks võib kloordioksiidi kasutamisel ka kloraat tekkida, kui sellega töötlusele järgneb osoneerimine, ehk peale mida konverteeritakse klorit kloraadiks. Haloäädikhapped (HAAs) on samuti üks desinfitseerimise kõrvalprodukt. Need on peamiselt seotud oksüdatiivsete protsessidega, eriti desinfektsiooni puhul klooriga, aga mõned nendest hapetest võivad tekkida osooni ja UV-ga ning klooramiiniga töötlemise tulemusel. Peamised kõrvalproduktid on formuleeritud reaktsioonist orgaanilise materjaliga toorvees. Kui teatud taimed ja mulla mikroorganismid lagunevad, võib see vees probleemiks olla. Töötlusviisina on kloorimine kõige rohkem uuritud nendest protsessidest, kus neid kõrvalprodukte on leitud. On leitud, et haloäädikhapped on võimalikud kantserogeenid. Mikrotsüstiin on kliimamuutuste kontekstis oluline näitaja. Tsüanobakterid ehk sinivetikad moodustavad ohtlikke õitsenguid seisvates või aeglaselt voolavates veekogudes. Mõned neist õitsemistest toodavad toksiine, mis on loodusliku bioloogilise päritoluga keemilised saasteained. Arvatakse, et kõige levinumad toksiinid on mikrotsüstiinid, mille molekulide rühma peetakse kõige sagedamini esinevaks ja kõige mürgisemaks neist on mikrotsüstiin-LR. Mikrotsüstiinid on väga toksilised (eriti maksale) ja leitakse, et nad on promootoriks kasvajatele. Kehtivas määruses on märgitud, et pestitsiidide all mõistetakse ka nende metaboliite. Edaspidi eristatakse regulatsioonis nii pestitsiidide olulised kui ka mitteolulised metaboliidid. Direktiivi I lisa B osa kohaselt on märgitud, et liikmesriigid määravad joogivees leiduvate pestitsiidides esinevate mitteoluliste metaboliitide ohjamiseks kindlaks suunisväärtuse. Kuna direktiiv rohkem juhiseid suunisväärtuse kehtestamiseks ei anna, lepiti Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Terviseameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti esindajate vahel kokku, et mitteolulistele metaboliitidele tuleb hetkel kehtestada üldine ettevaatuspõhimõttest lähtuv kontsentratsioon 0,1 μg/l (summa 0,5 μg/l) mille ületamisel määratakse konkreetsele metaboliidile kehtiv suunisväärtus eksperthinnangu põhjal. Mitteasjakohaste metaboliitide olemasolu hindamine saab olla osa veevarustussüsteemi riskihindamisest ning nende esinemist veevarustussüsteemis peaks hindama üksnes juhul, kui joogivee valgala või toiteala võib mõjutada põllumajandustegevus või pestitsiidide tootmistegevus.  4 Joogivee määruses ei kehtestata nimekirja pestitsiididest ning nende asjakohastest ja mitteasjakohastest metaboliitidest, sest kõikide kasutuses olevate pestitsiidide ja nende metaboliitide kohta nimekirja koostamine määrusega poleks kõikehõlmav ja on ajas pidevalt muutuv. Pestitsiide ja uusi toimeaineid nii lisandub turule kui ka eemaldatakse turult ja määruse pidev uuendamine selles kontekstis poleks põhjendatud ja tekitaks ebamääraselt palju menetlustoiminguid. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Terviseametiga on alustanud esialgse metoodika väljatöötamisega soovitusliku nimekirja koostamiseks sellistest toimeainetest ja nende metaboliitidest, mille turustamise ja kasutamise andmed Eestis ning omadused annavad põhjuse nende esmajärjekorras analüüsimiseks joogiveest. Nimekiri saab olema esialgseks suuniseks nii riiklikele pädevasutustele ja joogivee käitlejatele, kui ka harmoniseerimise aluseks laboritele. Nimekirja ja selle koostamise meetodit uuendatakse vajaduse põhiselt ja selle alusel on võimalik otsustada, milliseid pestitsiide ja nende metaboliite Eestis analüüsida tuleks. PTA ülesandeks on taimekaitsevahendite turulelubamise taotluste menetlemine, nõuetekohasuse hindamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud tingimustele ja otsustamine loa andmise osas. PTA kompetentsiks on ka toimeainete, taimekaitseainete ja sünergistide riskihindamine vastavalt määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud kriteeriumitele. PTA on seetõttu pädev asutus, kes saab riskihinnangu tegemise tulemusel otsustada selle üle, millist suunisväärtust pestitsiidide mitteolulistele metaboliitidele rakendama peaks. PTA võib otsustamisprotsessi kaasata Terviseameti ja teisi asjakohaseid asutusi. PFASid ehk nö „igavesed kemikaalid“ on ainete rühm, mida kasutati mitmesuguste toodete valmistamisel, sealhulgas nakkumis- ja mustusekindlate kattekihtide ja märgavate ainete valmistamisel tulekustutusvahtudes. Need ained on ebatavalised selle poolest, et nad on püsivad, vees lahustuvad ja lipofoobsed. Seega on need liikuvad, jõuavad põhjavette ja neid on väga raske veetöötlusega puhastada. Kuigi tõendid nende ainete inimeste tervisemõjude kohta on piiratud, on leitud selgeid tõendeid mõju kohta laboriloomade maole, maksale ja kilpnäärmele. Plii puhul soovitas WHO jääda kehtiva näitaja väärtuse juurde, kuid märkis, et pliisisaldus peaks olema võimalikult väike. Seepärast peaks olema võimalik säilitada praegune väärtus 10 μg/l veel 15 aastat pärast direktiivi jõustumise kuupäeva (piirsisaldus 5 μg/l tuleb saavutada hiljemalt 12. jaanuariks 2036). Direktiivi eessõna punktis 6 täiendatakse, et kuna majades ja muudes hoonetes olevad torud on jätkuvalt probleemiks ning nende väljavahetamise nõudmiseks ei pruugi liikmesriikidel olla alati vajalikke volitusi, peaks lisaks eeltoodule jääma väärtus 5 μg/l soovituslikuks tarbimiskoha jaotussüsteemidega seotud kohustuste puhul. See-eest tuleks direktiivi kohaselt lubatud kõigi joogiveega kokku puutuvate uute materjalide puhul kehtestada väärtuseks kraanist väljumisel 5 μg/l sõltumata sellest, kas neid kasutatakse veevarustussüsteemis või tarbimiskoha jaotussüsteemis. Uraani leidub mõnes Euroopa põhjavees sageli suurtes kontsentratsioonides, leostumise tulemusena looduslikest ladestustest, kuid seda võib eralduda ka uraani kaevandamisel ja töötlemisel tekkinud maagirikastusjäätmetes ning uraani saasteainena sisaldavate fosfaatväetiste kasutamisest. Kuigi WHO soovitatud suunisväärtus põhineb toksilisusel, annab see ka märkimisväärse kaitse loodusliku uraani radioaktiivsuse eest, mis on alfaosakeste kiirgaja, ega ületaks alfaosakeste sõelumisväärtust, eeldades, et looduslik uraan on ainus esinev radionukliid. Uraani sisaldav joogivesi võib lisaks vähki haigestumise riski suurendamisele põhjustada ka neeru mürgitust. Eestis on uraani kohta tehtud teatud hulk uuringuid ja olemas on uraani aktiivsuskontsentratsioonide mõõtetulemusi1. Kõrgeim leitud U-238 aktiivsuskontsentratsioon oli 2 mBq/l ja U-234-l 10 mBq/l, mis massikontsentratsiooniks teeb U-238-l 1/6 mikrogrammi liitris ja U- 234-l 50 pikogrammi liitris, mis on kordades väiksemad kui direktiiviga ja ühtlasi määrusega sätestatav 30 mikrogrammi. Kõikide uute näitajate määramise võimekus tuleb Eesti joogivett analüüsivatel labortitel üle hinnata ja vajadusel juurutada analüüsimeetodid. Näiteks riikliku järelevalve kontekstis Terviseameti kesklaboril ja nakkushaiguste laboril puudub praegu enamuse uute näitajate määramise võimekus 1 https://envir.ee/media/1439/download  5 ja vastavad meetodid tuleb juurutada või analüüsimise teenus mujalt sisse osta. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse andmetel saavad nad määrata kõiki ühendeid, mis on määruses üheselt defineeritud (nt pestitsiidide asjakohaste ja mitteasjakohaste metaboliitide ning PFASide osas sõltuvad konkreetsed määratavad ühendid riskihindamisest). Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et joogivee määruse eelnõuga (§ 15 lg 3) antakse bisfenool A, kloraadi, kloriti, haloäädikhapete, mikrotsüstiin-LRi, PFASide kokku, PFASide summa ning uraani väärtuste vastavuse saavutamiseks üleminekuaeg kuni 12.01.2026 ja selle ajani ei ole joogivee käitlejad kohustatud nende üle seiret tegema. Eelnõu punktidega 14, 15 ja 16 täiendatakse ja muudetakse paragrahvis 6 esitatud indikaatornäitajate tabeli märkusi 2 ja 7 ning viiakse sõnastused kooskõlla direktiiviga. Paragrahvi 6 tekst sõnastatakse lõikena 1 ja paragrahvi lisatakse lõige 2 sätestades, et töödeldav vesi ei tohiks olla agressiivne ega söövitav, mis kehtib eelkõige demineralisatsiooni, pehmendamise, membraantöötluse, pöördosmoosi jne puhul. Sättes täiendatakse, et kui töötluse tulemusel on vett märkimisväärselt demineraliseeritud või pehmendatud, võib vett kasutada joogiveena, kui veele lisatakse kaltsiumi- ja magneesiumisoolasid, et vähendada võimalikku negatiivset mõju tervisele, vee söövitavust ja agressiivsust ning parandada maitset. Tegemist on direktiivi ülevõetava sättega I lisa C osas indikaatorparameetrite kohta. Direktiivi eessõna punkti 13 kohaselt ei tähenda ohutu joogivesi mitte üksnes seda, et selles puuduvad kahjulikud mikroorganismid ja ained, vaid ka seda, et see sisaldab teatavas koguses looduslikke mineraale ja keemilisi elemente, pidades silmas, et demineraliseeritud vee või sellise vee, mis sisaldab väga vähe selliseid keemilisi elemente nagu kaltsium ja magneesium, pikaajaline tarbimine võib inimeste tervist kahjustada. Teatav kogus nimetatud mineraale on hädavajalik ka tagamaks, et joogivesi ei oleks agressiivne ega söövitav, ning selleks, et parandada sellise vee maitset. Maaeluministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi hinnangul ei tohiks magneesiumi alatarbimine olla Eestis laialdane probleem, kuna magneesiumi leidub paljudes toitudes (eelkõige puu- ja köögiviljad ning teraviljatooted). Kaltsiumi puhul võib-olla natuke suurem oht alatarbimiseks, iseäranis teatud elanikkonnarühmades. Kuna aga joogivee soolasisaldus ei saa ka väga suur olla, siis mõjutavad kaltsiumi saadavust rahvastikus tõenäoliselt palju rohkem muude toitude tarbimine. Edaspidi on vaja joogivees soolade vajaliku miinimumkoguse hindamist täpsemalt analüüsida, et kaaluda direktiivis nimetatud soolade joogivee miinimumkoguse kehtestamise vajalikkuse üle. Eelnõu punktidega 17–20 tehakse muudatusi joogivee kvaliteedi kontrollimiseks proovi võtmise sätetes. Paragrahvi 9 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „toiduaineid käitlevas ettevõttes“ sõnaga „toidukäitlemisettevõttes“ nagu sätestatakse ka veeseaduses, et viia sõnastus kooskõlla direktiiviga. Paragrahvi 9 tehakse ka täiendus lõikega 51, mille kohaselt võetakse Legionella proove tarbimiskoha veevärgis Legionella leviku riskikohtades, sellega süsteemset kokkupuudet kajastavatest kohtadest, või mõlemast. Sättega võetakse üle direktiivi II lisa D osa 3. punkt. 3. punktis täiendatakse, et liikmesriigid kehtestavad Legionella proovivõtumeetodite kohta suunised. Eestis peab sellised suunised tegema Terviseamet ja avalikustama need näiteks asutuse veebilehel või muul sobival viisil. Lisaks muudetakse paragrahvi 9 lõiget 7, mille kohaselt tuleb joogivett uurida akrediteeritud laboris, kus vastavuse tõendamiseks kasutatavad analüüsimeetodid, välja arvatud hägususe mõõtmine, on valideeritud ja dokumenteeritud kooskõlas standardiga EVS-EN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga. Kehtivat sätet täiendatakse üksnes lausega „välja arvatud hägususe mõõtmine“ ning sellega võetakse üle direktiivi III lisa esimene lõik. Paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 71 ning võetakse üle direktiivi III lisa teine lõik. Lõikega 71 sätestatakse joogivee analüüsimeetodite suhtes alternatiivsete meetodite samaväärsuse hindamise tingimused.  6 Eelnõu punktiga 21 sõnastatakse uuesti paragrahvi 10 lõikes 3 sätestatud tavakontrolli näitajate tabel. Muudatusega täiendatakse tabelis „Escherichia coli“ näitajat märkusega ning tabelisse lisatakse juurde näitaja „soole enterokokid“ koos märkusega. Mõlema näitaja kohta lisatakse märkus, et näitajat käsitatakse põhinäitajana, mille proovivõtusageduse suhtes ei kohaldata määruse §-s 12 esitatud veevarustussüsteemi riskihindamisest tulenevat vähendamist. Näitajat seiratakse alati vähemalt määruse § 10 lõikes 8 sätestatud sagedusega. See tähendab, et ülejäänud § 10 lõike 3 tabelis olevate näitajate suhtes saab kohaldada veevarustussüsteemi riskihindamisest tulenevat proovivõtusageduse vähendamist. Muudatusega võetakse üle direktiiv II lisa B osa viimane lõik. Eelnõu punktiga 22 muudetakse paragrahvi 10 lõiked 4 ja 5. Lõikesse 4 lisatakse lauseosa „või veeseaduse § 92 lõike 1 punktist 11“, et viia sõnastus kooskõlla direktiivi II lisa B osa esimese lõike punktiga b ja määrata täiendavad näitajad tavakontrolli, kui see tuleneb veeseaduse nimetatud punktist. Veeseaduse § 92 lõike 1 punkti 11 kohaselt teeb Terviseamet lisauuringuid nende joogivees sisalduvate ainete ja mikroorganismide määramiseks, mille sisaldust ei ole reguleeritud õigusaktides, kui on alust arvata, et nende ainete ja mikroorganismide leidumine või ülemäärane kogus kujutab potentsiaalset ohtu inimese tervisele. Lõike 5 sõnastus viiakse kooskõlla direktiivi II lisa B osa punktis 1 B rühmale esitatud sättega ning lisatakse lõikesse 5 täiendus „välja arvatud § 121 lõikes 3 nimetatud näitajad“, mis on prioriteetse tarbimiskoha jaotussüsteemide riskihindamisel kasutatavad näitajad (Legionella ja plii, mis kehtestatakse eraldi tarbimiskoha jaotussüsteemi piirsisaldusega). Eelnõu punktiga 23 esitatakse uuesti § 10 lõike 8 tabel, mis reguleerib joogivee kvaliteedinäitajate proovivõtusagedusi ning viiakse see kooskõlla direktiivi II lisa B osa punktis 2 esitatud tabeliga 1. Võrreldes kehtiva korraga täiendatakse tabelit eraldi reaga „kuni 10“ (kehtivas on rida „kuni 100“) ning täpsustatakse selle vahemiku edastatava joogivee mahu kontrolli sagedusi. Nimelt edaspidi on võimalik „kuni 10“ vahemiku veekäitlejatel teha tavakontrolli 1 kord kahe aasta jooksul, välja arvatud § 10 lõikes 3 osutatud põhinäitajate (Escherichia coli ja soole enterokokid) suhtes, mida tuleb igal juhul määrata kord aastas. Lisaks kehtib eelnimetatud tingimus joogivee käitlejatele, kellele pole tehtud erandit veeseaduse § 857 mõistes. Kuni 10 m3 veekäitlejatel võimaldab direktiiv jätkuvalt süvakontrolli sagedust liikmesriikidel ise määrata, seega on võimalik teha kontrolli kord kümne aasta jooksul, nagu ka kehtivas määruses. Seoses sellega on tabelit täiendatud eraldi ka „11 kuni 100“ vahemikuga ning need joogivee käitlejad peavad tavakontrolli tegema kaks korda aastas ning süvakontrolli võimaldab direktiiv teha kord kuue aasta tagant (määruses sätestatakse see võimalus märkuses 4), välja arvatud juhul kui veevarustussüsteemi ei integreerita uut joogivee allikat või ei tehta veevarustussüsteemis selliseid muudatusi, mille tulemusel võib eeldada veekvaliteedi halvenemist. Viimasel juhul tuleb süvakontrolli teha kord aastas. Ülejäänud vahemiku veekäitlejate proovivõtusagedustes muudatusi direktiiviga ja eelnõuga ei tehta. Eelnõu puntiga 24 lisatakse paragrahvi 10 lõiked 11–14 ning tuuakse sisse operatiivseire nõuded. Direktiivi eessõna punkti 29 kohaselt sätestatakse direktiivis seiresagedus eelkõige vastavuskontrolli eesmärgil ja operatiivseiret käsitlevaid sätteid on vähe. Eessõnas jätkab, et vee nõuetekohase töötlemise tagamiseks võib osutuda vajalikuks täiendav operatiivseire. Täiendav operatiivseire peaks toimuma veekäitlejate äranägemisel. Sellega seoses võiksid veekäitlejad juhinduda WHO suunistest2 ja veeohutuskavasid käsitlevast käsiraamatust3. mille eesmärk on anda kiire ülevaade süsteemi toimimise tulemustest ja veekvaliteedi probleemidest ning mis võimaldab kiiresti võtta eelnevalt kavandatud parandusmeetmeid. Muudatusega võetakse üle direktiivi II lisa A osa punktid 3 ja 4. § 10 lõikega 13 sätestatakse operatiivseire hägususe suhtes ja vastavad võrdlusväärtused. Direktiivi III lisa esimese lõike kohaselt saab välja lugeda, et hägususe nõuetele vastavuse seireks ja tõendamiseks kasutatavad analüüsimeetodid ei pea olema valideeritud ja dokumenteeritud (vastav täiendus tehakse ka joogivee määruse §-s 9 lõikes 7 muutmispunktiga 16). Otsus, kuidas või kus tehniliselt hägusust mõõta, jääb joogivee käitlejale. 2 https://apps.who.int/iris/handle/10665/255753 3 https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/329396/9789289054430-eng.pdf  7 Oluline on, et puhastusjaamast väljuvas vees oleks mõõdetud ning joogivee käitlejal on olemas võimalus tulemusi andmetena presenteerida taasesitataval kujul. Lõikega 14 sätestatakse operatiivseire somaatiliste kolifaagide suhtes, et kontrollida töötlemisprotsesside tõhusust seoses mikrobioloogiliste riskidega. Somaatilisi kolifaage tuleb mõõta üksnes siis, kui riskihindamine näitab selle asjakohasust vastavalt määruses olevale märkusele. Kui toorvees leitav kontsentratsioon on > 50 PFU/100 ml, tuleks teha käitlusahela etappide järgsed analüüsid, et määrata kindlaks rakendatud meetmetest tulenev patogeenide logaritmilise vähenemise ulatus ja hinnata kas patogeensete viirustega saastumise risk on piisavalt kontrolli all. Lõike 12 kohaselt peavad operatiivseire programmid olema varustuspõhised, võttes arvesse ohtude ja ohtlike olukordade kindlakstegemise ning veevarustussüsteemi riskihindamise tulemusi, ning need peavad olema mõeldud kõigi veevõtul, vee töötlemisel, jaotamisel ja säilitamisel rakendatavate kontrollimeetmete tõhususe kinnitamiseks. Seetõttu tuleb ka seiresagedus, seirepunktid jm riskihindamises kindlaks määrata. Eelnõu punktiga 25 muudetakse § 11 lõikes 1 sätestatud joogivee kontrolli kava ajakohastamise nõuet ning edaspidi tuleb seda teha vähemalt iga kuue aasta tagant. Kehtiva määruse § 11 lõike 1 kohaselt peab joogivee käitleja koostama ja Terviseametiga kooskõlastama joogivee kontrolli kava ning see kava tuleb ajakohastada vähemalt iga viie aasta tagant ning kooskõlastada Terviseametiga. Edaspidi viiakse kontrolli kava kooskõlastamise aeg sünkrooni riskihindamise koostamise ja ajakohastamise nõudega, mis on samuti kuus aastat. Riskihindamise tulemuste põhjal on võimalik teha muudatusi joogivee kontrolli kavas (optimeerida analüüsitavaid kvaliteedinäitajaid ja nende proovivõtusagedusi). Eelnõu punktidega 26 ja 27 tehakse muudatused, et kõnealused sätted sisaldaksid joogiveehaarde valgala ja toiteala komponente ja oleks kooskõlas direktiiviga. Paragrahvi 11 lõike 5 punkti 2 sõnastus viiakse kooskõlla direktiivi II lisa A osa 2. lõike viimase lõigu punktiga b. Paragrahvi 11 lõike 6 kohaselt võib joogivee kontrolli kava põhineda veevarustussüsteemi riskihindamisel ja joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihinnangul. Selle sõnastusega võetakse üle direktiivi artikli 13 lõike 2 sissejuhatav lõige. Sisuliselt tähendab see põhimõtet, et kontrolli kava koostamisel saab seda optimeerida vastavalt riskihindamiste tulemustele (suurendada või vähendada proovivõtusagedust ning lisada või jätta kontrolli kavast välja joogivee kvaliteedinäitajaid). Eelnõu punktiga 28 sõnastatakse kogu paragrahv 12 uuesti ning võetakse üle direktiivi artikli 9 täpsustavad nõuded (üldnõuded sätestatakse veeseaduse §-ga 853) ja II lisa C osa. Veevarustussüsteemi riskihindamise (sh juhtimise) regulatsioonis tehakse direktiiviga uued ja põhimõttelised muudatused. Esiteks pole riskihindamine enam valikuline (nagu kehtivas korras), vaid selle osas kehtivad veeseadusest ja joogivee määrusest koosmõjus tulenevad nõuded ja erandid. Lisaks peab veevarustussüsteemi koostamisel arvesse võtma ka joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise tulemusi ja muid määruses täpsustatavaid asjaolusid. Joogivee määruses sätestatakse ka riskijuhtimise meetmed. Nagu ka kehtivas korras säilib riskihindamise tulemuste põhjal võimalus joogivee kvaliteedinäitajaid optimeerida (seiresagedust suurendada või vähendada ning näitajaid kontrolli kavasse lisada või sealt välja jätta). Lõigetes 3 ja 4 on põhimõttelised optimeerimise sätted, lõigetes 7 ja 8 juba täpsemad spetsifikatsioonid selleks. Veevarustussüsteemi riskihindamine peab keskenduma kõikidele joogivee kvaliteedinäitajatele (v.a tarbimiskoha jaotussüsteemi näitajad) ning ka veeseaduses sätestatud jälgimisnimekirja kantud ainetele ja ühenditele ning kui ilmneb risk nende esinemiseks veevärgis, tuleb nendele kehtestatud suunisväärtuste ületamisel neid regulaarselt seirata nõuetele vastavuse hindamise kohas Terviseameti määratud proovivõtusagedusel. Eelnõu punktiga 29 täiendatakse määrust §-ga 121 ning võetakse üle direktiivi artikli 10 täpsustavad sätted (üldnõuded tulenevad veeseaduse §-st 854) ja artikli 18 lõike 1 punkti b alapunktid ii ja iii. Uue paragrahviga tuuakse sisse tarbimiskoha veevärgi riskide vähendamise meetmed, jaotussüsteemi näitajate seire ja riskihindamise kokkuvõtte nõuded. § 121 lõikega 1 pannakse direktiivi artikli 10 lõikes 3 osaliselt nimetatud kohustused Terviseametile, kes täidab juba praegu sarnast funktsiooni (veeseaduse § 92 lg 1). Kõiki artikli 10 lõike 3 kohustusi määrusega üle ei võeta, sest direktiivi kohaselt kaaluvad liikmesriigid neid meetmeid ja võtavad neist  8 meetmetest asjakohased. Üle ei võeta artikli 10 lõike 3 punkte d (koolituste propageerimine, mis on suunatud torulukkseppadele ja muudele spetsialistidele, kes tegelevad tarbimiskoha jaotussüsteemidega ning olmeveega kokkupuutuvate materjalide ja ehitustoodete paigaldamisega) ja f (meetmete rakendamine olemasolevates kinnistusisestes jaotussüsteemides pliist valmistatud osade väljavahetamiseks, kui see on majanduslikult ja tehniliselt teostatav). Direktiivi ülevõtmise analüüsil selgus, et torulukkseppade koolituste propageerimisel on tegemist meetmega, mis on pigem juhendmaterjali tasand. Selliste juhiste tegemisel tuleb kaasata nii erialaliidud, kutse andja ja need kutseõppeasutused/kõrgkoolid, kes pakuvad selles valdkonnas nii tasemeõpet kui ka koolitusi. Veevärgi lukksepa kutse andjaks on Eesti Ehitusettevõtjate Liit. Koolidest õpetatakse seda Tallinna Kopli Ametikoolis, Tartu Rakenduslikus Kolledžis, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis, Viljandi Kutseõppekeskuses, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses ja Järvamaa Kutsehariduskeskuses. Mis puudutab pliist valmistatud osade väljavahetamist siis tegemist ei saa samuti olla määruses sätestatava meetmega, sest kinnistusiseste jaotussüsteemide puhul on enamasti tegemist eraomandiga, kuhu määruse jurisdiktsioon ei ulatu. Sellist meedet saab rakendada läbi tarbijate teadlikkuse tõstmise ja riigipoolsete võimalike toetusmeetmete väljatöötamise. Paragrahvi 121 lõikega 2 sätestatakse prioriteetse tarbimiskoha jaotussüsteemide riskihindamisel kasutatavad näitajad, nende piirsisaldused ja neile vastavad märkused. Direktiivi eessõna punkti 19 kohaselt märgib WHO, et liidus põhjustab kõigist veega levivatest patogeenidest suurimat tervisekahju Legionella. See kandub edasi soojaveesüsteemide kaudu ja levib sissehingamisel, näiteks duši all pesemise käigus. Seega on bakteri levik selgelt seotud tarbimiskoha jaotussüsteemiga. Eessõnas jätkab, et ühepoolse kohustuse kehtestamine kõigi avalike ja eravalduste hõlmamiseks kõnealuse patogeeni seirega oleks ebamõistlikult kulukas ja seepärast on probleemiga tegelemiseks sobivam kinnistusisese jaotussüsteemi riskihindamine. Eessõna punkti 6 kohaselt soovitas plii puhul WHO jääda kehtiva parameetri väärtuse (10 μg/l) juurde, kuid märkis, et pliisisaldus peaks olema võimalikult väike. Seepärast peaks olema võimalik säilitada praegune väärtus 10 μg/l veel 15 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva. Hiljemalt üleminekuperioodi lõpuks tuleks plii parameetri väärtuseks kehtestada 5 μg/l kraani otsas. Eessõnas märgitakse, et kuna majades ja muudes hoonetes olevad torud on jätkuvalt probleemiks ning nende väljavahetamise nõudmiseks ei pruugi liikmesriikidel olla alati vajalikke volitusi, peaks lisaks eeltoodule jääma väärtus 5 μg/l soovituslikuks tarbimiskoha jaotussüsteemidega seotud kohustuste puhul. Eessõna täpsustab veel, et see-eest tuleks käesoleva direktiivi kohaselt lubatud kõigi joogiveega kokku puutuvate uute materjalide puhul kehtestada väärtuseks kraanist väljumisel 5 μg/l sõltumata sellest, kas neid kasutatakse veevarustussüsteemis või tarbimiskoha jaotussüsteemis. Kuna uut hügieeninõuete regulatsiooni pole veel direktiivi artikli 11 alusel täielikult sisustatud (puuduvad vastavad delegeeritud ja -rakendusaktid), seega seniks tuleb tarbimiskoha jaotussüsteemides lähtuda piirväärtusest 10 μg/l. Paragrahvi 121 lõikega 3 sätestatakse, et lõikes 2 nimetatud jaotussüsteemi näitajate seire tagatakse veeseaduse § 854 lõike 1 kohases analüüsis välja valitud prioriteetses tarbimiskohas samas analüüsis välja selgitatud sagedusel. Veeseaduse § 854 lõige 1 sätestab, et Terviseamet korraldab tarbimiskoha veevärgi ning joogiveega kokkupuutuva toote ja materjaliga seotud võimalike riskide kokkuvõtliku analüüsi koostamise ning hindab, kas võimalikud riskid mõjutavad vee kvaliteeti kohas, kus vesi väljub joogiveevõtuks kasutatavast kraanist. Samas analüüsis pannakse paika nii prioriteetne tarbimiskoht (haigla, hoolekandeasutus, lasteasutus, majutusasutus jne) ja ka näitajate seiresagedus vastavalt tarbimiskoha kategooriale ja riskitasemele. Veeseaduse § 854 lõike 3 kohaselt tuleb tarbimiskoha veevärgi riskihindamise käigus vee kvaliteedile ja inimese tervisele Legionella või pliiga seotud riskide tuvastamise korral nimetatud Terviseameti koostatavas analüüsis välja valitud prioriteetses tarbimiskohas teha lõike 6 (ehk joogivee määruse) alusel kehtestatud nõuetele vastavat tarbimiskoha veevärgi näitajate seiret. Lõige 3 täpsustab, et tarbimiskoha veevärgi näitajate seire korraldab prioriteetse tarbimiskoha omanik. Prioriteetse tarbimiskoha mõiste ja selgitused on esitatud veeseaduse (RT I, 07.02.2023, 6) seletuskirjas. Paragrahvi 121 lõikega 4 sätestatakse, et kui veeseaduse § 854 kohase tarbimiskoha veevärgi riskihindamise või lõikes 3 esitatud ainete seire tulemusel selgub, et kinnistusisesest  9 jaotussüsteemist või sellega seotud tootest või materjalist tuleneb risk inimese tervisele, peab prioriteetse tarbimiskoha omanik vajadusel koostöös joogivee käitlejaga rakendama käesoleva määruse §-s 13 lõikes 1 punktides 2-4 nimetatud meetmeid. Need eelnimetatud meetmed on: 1) tarbijale asjakohase nõu andmine täiendavate ettevaatusabinõude kohta, mida võtta tervise kaitseks; 2) vajalike abinõude rakendamine parameetrite mittevastavuse vähendamiseks, nagu asjakohased puhastusmeetodid, et muuta vee omadusi enne selle jaotusvõrku suunamist, vähendades või likvideerides seeläbi riski, et vesi pärast jaotusvõrgu läbimist parameetrite väärtustele ei vasta, ning tarbijate ja Terviseameti teavitamine sellest.; mõjutatud tarbijate teavitamine võimalikust ohust tervisele ja selle põhjustest, näitaja väärtuse ületamisest ning võetud parandusmeetmetest, seal hulgas keelavatest või kasutust piiravatest või muudest meetmetest. Sättes on ära märgitud „vajadusel koostöö joogivee käitlejaga“, sest seire ja probleemide lahendamise käigus võib selguda, et probleeme tekitab torustik või osad, mis on joogivee käitleja vastutuses, ehk enne liitumispunkti. Sellisel juhul on vaja võtta meetmeid joogivee käitlejal või tarbimiskoha omanikul koostöös joogivee käitlejaga. Võimalik koostöö võib seisneda ka selles, et tarbimiskoha omanik konsulteerib joogivee käitlejaga, millist kinnistusisest puhastusmeetodit kasutusele võtta, ilma et see kompromiteeriks joogivee kvaliteedi tagamist kraani otsas. Paragrahvi 121 lõikega 5 sätestatakse tarbimiskoha veevärgi riskihindamise kokkvõtte koostamise nõue Terviseameti poolt. Sättega võetakse üle direktiivi artikli 18 lõike 1 punkti b alapunktid ii ja iii. Kokkuvõte peab sisaldama endas teavet lõike 3 alusel tehtud seire tulemuste kohta, lõike 1 ja 4 kohaselt rakendatud meetmete kohta, sealhulgas teavet rakendatud meetmete liigi ja saavutatud edu kohta olemasolevates kinnistusisestes jaotussüsteemides pliist valmistatud osade väljavahetamisel. Kokkuvõtte koostamise üldised nõuded tulenevad veeseadusest. Eelnõu punktiga 30 sõnastatakse uuesti paragrahvi 13 lõige 1 ning sõnastus viiakse kooskõlla direktiivi artikli 14 lõikega 4. Lõike 1 loetelust on võrreldes kehtiva määrusega on sisuliselt uued punktid 4-6. § 13 reguleerib kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee kasutamist ning joogivee käitleja vastavaid tegevusi sellisel juhul. Punkti 4 kohaselt peab joogivee käitleja teavitama mõjutatud tarbijaid võimalikust ohust tervisele ja selle põhjustest, näitaja väärtuse ületamisest ning rakendatud parandusmeetmetest, sealhulgas keelavatest või kasutust piiravatest või muudest meetmetest. Punkti 5 kohaselt peab käitleja andma tarbijale vajalikku nõu vee tarbimise ja kasutamise tingimuste kohta ning ajakohastama oma soovitusi korrapäraselt, võttes eelkõige arvesse elanikkonnarühmi, kelle puhul on suurenenud veega seotud terviseriskide oht (nt eakad, kaasuva haigusega inimesed, lapsed jt). Punkti 6 kohaselt peab käitleja teavitama tarbijat ohu kõrvaldamisest, kui on kindlaks tehtud, et võimalikku ohtu inimeste tervisele enam ei ole ning teatama tarbijale, et teenus toimib taas tavapärasel viisil. Eelnõu punktiga 31 täiendatakse määrust §-dega 131–134. Paragrahviga 131 võetakse üle direktiivi artikli 15 täpsustavad nõuded joogivee kvaliteedinõuete erandile. Veeseaduse § 857 lg 1 kohaselt võib Terviseamet joogivee näitajate piirväärtuste järgimise nõuetest joogivee käitleja taotlusel teha erandi, kui erandi kohaldamine ei too kaasa võimalikku ohtu inimese tervisele ja asjassepuutuva piirkonna joogiveevarustust ei ole muul viisil võimalik mõistlike vahenditega korraldada. Joogivee määruses sätestatakse täpsemad erandi kohaldamise tingimused. Paragrahviga 132 võetakse üle artikli 17 ja lisa IV täpsustavad nõuded tarbijale antava teabe osas. Paragrahvi 132 lõikes 1 sätestatakse teave, mida tuleb anda tarbijale korrapäraselt ning ilma küsimata (nt arvetel või nutirakenduse kaudu) ja lõikes 2 sätestatakse teave, mis tuleb panna joogiveekäitleja veebilehele (või lõike 5 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehele kui käitlejal leht puudub). Direktiivi IV lisa punkti 1 kohaselt tuleb tarbijatele teha internetis kasutajasõbralikul ja nende vajadustega kohandatud viisil kättesaadavaks mh teave asjaomase veekäitleja identifitseerimisandmete, varustatava piirkonna ja varustatavate inimeste arvu ning veetootmise meetodi, sealhulgas üldine teave kohaldatud veetöötlemis- ja desinfitseerimisviiside kohta. Punktis 1 jätkab, et liikmesriigid võivad lubada erandit sellest nõudest kooskõlas direktiivi 2007/2/EÜ (INSPIRE direktiiv) artikli 13 lõikega 1. INSPIRE direktiivi artikli 13 lõike 1 kohaselt 1 võivad liikmesriigid piirata üldsuse juurdepääsu ruumiandmekogumitele ja -teenustele artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud teenuste kaudu, kui selline juurdepääs kahjustab rahvusvahelisi suhteid, avalikku julgeolekut või riigikaitset. Joogivee käitleja identifitseerimisandmeid, varustatava piirkonna infot ja varustatavate inimeste arvu võib halbadel kavatsustel ära kasutada nt  10 diversiooniakti korraldamisel ja elluviimisel. Seetõttu on eelnõu § 132 lõike 2 punktis üks rõhutatud sõna „üldine teave“, sest näiteks joogivee käitleja identifitseerimisandmed ja varustatava piirkonna detailsed andmed võivad olla tundlikud ja kujutada ohtu riigi julgeolekule. Paragrahvi 132 lõikega 3 sätestatakse täiendava teabe esitamise nõue veekäitlejale, kes tarnib vähemalt 10 000 m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 50 000 inimest. Paragrahvi 132 lõikega 4 sätestatakse, et põhjendatud taotluse korral antakse tarbijale juurdepääs lõike 2 punktide 2 (joogivee kvaliteedinäitajate kõige viimased seiretulemused) ja 3 (kareduse, mineraalide, vees lahustunud anioonide/katioonide nagu kaltsium, magneesium ja kaalium ja nendega seotud väärtuste kohta) kohast teavet käsitlevatele varasematele, kuni kümne aasta tagustele andmetele, kui need on kättesaadavad. Põhjendatud on taotlus siis, kui teatud situatsiooni lahendamiseks on sellised andmed hädavajalikud. Paragrahviga 133 sätestatakse, et joogivee käitleja ei avalikusta riigi julgeoleku tagamiseks teavet seoses tema opereeritava veevarustuse välisvõrgu, veepuhastusjaamaga, puurkaevudega, veevõtukohtadega, veetootmise meetodi detailset teavet, sealhulgas kohaldatud veetöötlemis- ja desinfitseerimisviiside kohta. Säte on vajalik, et ennetada ja vältida joogivee käitleja poolset mitte tahtliku ja mitte teadliku informatsiooni levitamist (näiteks veebilehel). Säte sõnastatakse osaliselt direktiivi IV lisa punktis 1 esitatud erandi kohaldamiseks (seoses veetootmise meetodi teabe andmisega) ning samadel põhjustel, nagu on esitatud paragrahvi 132 kohastes selgitustes, julgeoleku tagamise kohta. Paragrahviga 134 sätestatakse nõuded joogivee kvaliteedinõuete järgimise kokkuvõttele, mille peab koostama Terviseamet. Alusnorm selleks tuleb veeseaduse § 85 lõikest 3 ning veeseaduse § 2841 kohaselt peab Terviseamet koostama kokkuvõtte esimest korda hiljemalt 2023. aasta 30. novembriks (edaspidi tuleb seda ajakohastada kord aastas). Paragrahviga 134 võetakse üle direktiivi artikli 18 lõike 1 punktid c, d ja e. Direktiivi artikli 18 lõike 2 kohaselt ning ühtlasi veeseaduse § 2847 kohaselt tuleb nimetatud kokkuvõte koostada ja teha kättesaadavaks Euroopa Komisjonile, Euroopa Keskkonnaametile ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele esimest korda hiljemalt 2023. aasta 30. novembriks. Direktiivi artikli 18 lõike 3 kohaselt avaldab Euroopa Keskkonnaamet liikmesriikide kogutud andmete põhjal kogu liitu hõlmava ülevaate ja ajakohastab seda regulaarselt või komisjoni taotlusel. Kogu liitu hõlmav ülevaade sisaldab asjakohasel juhul väljundite, käesoleva direktiiviga saavutatud tulemuste ja mõju näitajaid, kogu liitu hõlmavaid ülevaatlikke kaarte ning liikmesriikide ülevaatearuandeid. Sama artikli lõike 4 kohaselt võib komisjon võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatava teabe vorm ja üksikasjalik kord selle edastamiseks, sealhulgas üksikasjalikud nõuded lõikes 3 osutatud näitajate, kogu liitu hõlmavate ülevaatlike kaartide ja liikmesriikide ülevaatearuannete kohta. Praeguseks pole komisjon selliseid rakendusakte vormide loomiseks veel vastu võtnud. Eelnõu punktiga 32 sõnastatakse uuesti § 14 lõige 1, millega võetakse üle direktiivi III lisa A osa ja täpsustatakse mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate analüüsimeetodeid. Võrreldes kehtiva korraga muutub sisuliselt kolooniate loendamine (välja jääb 36 ºC juures kolooniate loendamine) ning lisanduvad Legionella ja somaatilised kolifaagid. Eelnõu punktidega 33 ja 34 sõnastatakse uuesti § 14 lõige 3 ning võetakse üle direktiivi III lisa B osa. Paragrahvi lõigetest 2 ja 8 eemaldatakse võrreldes kehtiva korraga viide lõikele 6, sest määruse § 15 lõike 2 kohaselt võis määruse § 14 lõikes 3 osutatud mõõtemääramatuse ja lõikes 4 osutatud määramispiiri asemel kasutada § 14 lõike 6 kohast tõesust, kordustäpsust ja avastamispiiri kuni 31. detsembrini 2019. a. Lõige 6 praegusel kujul jäetakse seetõttu määruse tekstist välja ning edaspidi tuleb lähtuda üksnes lõikes 3 osutatust. Nimetatud lõige 3 ja selles olev tabel sõnastatakse samuti uuesti, kuna direktiivi III lisa 1. lõike tabeli 1 kohaselt on esitatud uutele näitajatele mõõtemääramatuse väärtused ja nendega seotud märkused. Eelnõu puntidega 35 ja 36 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 14 lõige 6 ja sõnastatakse uuesti sama paragrahvi lõige 7. Muudatused tehakse seoses eelnõu punktidega 31 ja 32. Paragrahvi 14 lõikes 6 sätestatud analüüsimeetodi suutlikkusnäitajaid „tõesus”, „kordustäpsus” ja „avastamispiir”  11 võis kehtiva määruse § 15 lõike 2 kohaselt kasutada kuni 31. detsembrini 2019. a. Paragrahvi 14 lõikega 7 võetakse üle direktiivi III lisa B osa lõige 2. Eelnõu punktiga 37 lisatakse § 14 lõige 9 ja võetakse üle direktiivi III lisa B osa lõige 3. Lõikega 9 lisatakse määrusesse PFASide summa ainete loetelu, mida tuleb analüüsida direktiivi artikli 13 lõike 7 alusel välja töötatavate tehniliste suuniste valmimisel (12. jaanuar 2024). Eelnõu punktiga 38 täiendatakse § 15 lõigetega 3–7. Paragrahv 15 lõikega 3 sätestatakse, et hiljemalt 2026. aasta 12. jaanuariks tuleb võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et joogivesi vastaks sätestatud näitajate väärtustele bisfenool A, kloraadi, kloriti, haloäädikhapete, mikrotsüstiin-LRi, PFASide kokku, PFASide summa ning uraani puhul. Lõige 4 sätestab täiendavalt, et kuni 2026. aasta 12. jaanuarini ei ole joogivee käitlejad kohustatud tegema seiret lõikes 3 osutatud parameetrite üle. Lõigetega 3 ja 4 võetakse üle direktiivi artikkel 25. Kokkuvõttes, enne 12. jaanuari 2026. a ei pea joogivee käitlejad nimetatud aineid joogivees määrama ja selle ajani ei ole nad samuti kohustatud tegema nende ainete üle seiret joogivees. Küll aga peab järgmina, et vajadusel oleks ained seiratud toorvees ehk joogivee allika vees veeseaduse § 852 lõike 2 alusel kavandatava keskkonnaministri määruses „Joogiveehaarde valgala või toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded“ sätestatud nõuete kohaselt. Terviseametil on vaja uurida eelnimetatud uute ainete esinemist joogivees riikliku sihtuuringuga ning ka pistelise järelevalve käigus, et enne 2026. aasta tähtaegasid oleks võimalik teha hinnanguid ja järeldusi, kas nende ainetega võib olla Eestis probleeme. Paragrahv 15 lõike 5 kohaselt tuleb määruse § 132 lõikes 3 punktis 1 sätestatud teave veesüsteemi üldise tulemuslikkuse tõhususe ja lekkemäärade kohta esmakordselt teha kättesaadavaks hiljemalt 12. novembril 2025. a. Kuupäev on seotud veeseaduse §-ga 2848, mille kohaselt Terviseamet edastab veeseaduse § 195 lõikes 4 nimetatud taristu lekkeindeksil põhineva veelekete hindamise meetodil tehtud hindamise tulemused Euroopa Komisjonile hiljemalt 2026. aasta 12. jaanuariks. Määruses sätestatava tähtpäevaga jääb Terviseametile piisavalt aega, et andmed kokku koguda ja komisjonile edastada. Paragrahvi 15 lõikega 6 sätestatakse, et kui seiretulemused, mis tõendavad, et § 12 lõike 8 punktides 2–5 sätestatud tingimused on täidetud, on olemas juba 12. jaanuariks 2021, võib tulemusi alates sellest kuupäevast kasutada seire kohandamiseks pärast § 12 kohast veevarustussüsteemi riskihindamist. Paragrahvi 15 lõikega 5 võetakse üle direktiivi II lisa C osa 2. lõike eelviimane lõiku. Paragrahvi 12 lõike 8 kohaselt võib veevarustussüsteemi riskihindamise tulemuste põhjal seiratavate näitajate loetelu lühendada ja paragrahvi 10 lõikes 8 esitatud proovivõtusagedust vähendada, kui on täidetud punktides 2–5 esitatud tingimused. Näiteks, kui 2021. a 10. jaanuari seisuga on joogivee käitlejal olemas andmed, mis näitavad, et kogu veevarustussüsteemi esindavatest proovi võtmise kohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused on alla 60% näitaja piirsisaldusest, siis võib juba proovivõtu miinimumsageduse vähendamist rakendada (kui veevarustussüsteemi riskihindamine on tehtud). Paragrahvi 15 lõikega 7 sätestatakse, et kui joogivee käitleja on veevarustussüsteemi riskihindamise tulemusel kohandanud seiret alates 27. oktoober 2017. a, siis ei nõuta § 12 lõike 8 punktide 2 ja 3 kohast seiret kogu veevarustustsooni esindavatest proovivõtukohtadest kuni 2026. a jaanuarini. Sättega võetakse üle direktiivi II lisa C osa 2. lõike viimane lõik, mille kohaselt on märgitud, et kui seiret on pärast veevarustussüsteemi riskihindamist, muu hulgas vastavalt direktiivi 98/83/EÜ II lisa C osale, juba kohandatud, võivad liikmesriigid näha ette võimaluse nende kohanduste kehtivust kinnitada, nõudmata seire teostamist vastavalt punkti 2 alapunktidele b ja c vähemalt täiendava kolme aasta jooksul kogu veevarustustsooni esindavatest proovivõtukohtadest. Arvestades, et Eestis hakkas direktiivi 98/83/EÜ riskihindamise kohane redaktsioon kehtima 27. oktoobril 2017. a, on vastav tähtpäev sätestatud ka § 15 lõikes 5. Kokkuvõttes ei pea joogivee käitleja tegema § 12 lõike 8 punktide 2 ja 3 kohast seiret kuni 2026.  12 aasta jaanuarini, kui ta on 2017. aasta 27. oktoobri järgselt veevarustussüsteemi riskihindamise kohast seiret juba teinud. Eelnõu punktiga 39 lisatakse määrusesse normitehniline märkus (viide joogivee direktiivile) ning sellega võetakse üle direktiivi artikli 24 teine lõik. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on üheks õigusaktiks, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud). Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 1. 4. Määruse mõjud Eelnõu muudatuste eesmärk on vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele, optimeerida joogivee käitlemise kulusid, tagada ohutu joogivesi kogu elanikkonnale ja parandada elanike juurdepääsu teabele. Oluliste mõjude ilmnemisel on vaja lisada HÕNTE § 46 nõuetele vastavalt põhjalikum mõjuanalüüsi aruanne. Sotsiaalministeerium on põhjalikuma mõjuanalüüsi koostanud ning see sisaldub seletuskirja mõjude osas. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Terviseameti andmeid. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut ning riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõjusid selles valdkonnas hinnatud. Käesolev peatükk ei käsitle eelnõu tehnilisi muudatusi, mis õigusselgust parandavad, kuid ei too kaasa mõjusid. Muudatus 1: § 5. Keemilised kvaliteedinäitajad ja indikaatorid Eelnõu kohaselt sõnastatakse uuesti keemiliste kvaliteedinäitajate tabel ning viiakse see kooskõlla joogivee direktiivi lisas esitatud keemiliste parameetrite tabeliga. Uuesti sõnastamisega lisatakse tabelisse ka uued näitajad. Lisaks tuleb veekäitlejatel hakata tegema operatiivseiret teatud näitajate (hägususe ja veevarustussüsteemi riskihindamise tulemustest sõltuvalt ka somaatiliste kolifaagide) üle. 4.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju sihtrühm I: Veekäitlejad, kes teenindavad Eestis riikliku järelevalve all olevaid veevärke. Terviseameti andmetel on Eestis riikliku järelevalve all 1 355 veevärki, mida teenindab 599 käitlejat (ettevõtted, eraisikud, MTÜ-d, ühistud). Kohustusest on mõjutatud kõik veekäitlejad, mis tõttu saab mõju sihtrühma hinnata suureks. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Muudatuse tulemusena lisanduvad veekäitlejatele uued keemilised ühendid, mille üle järelevalvet tuleb teha. Samuti tuleb veekäitlejatel hakata tegema operatiivseiret hägususe ja  13 veevarustussüsteemi riskihindamise tulemustest sõltuvalt ka somaatiliste kolifaagide üle. Veekäitlejate töökoormust muudatus oluliselt ei suurenda, küll aga suureneb uute keemiliste ühendite lisandumisest ja hägususe regulaarsest kontrollist analüüsivajadus, mis tähendab veekäitlejatele kulude kasvu. Mõju ulatust ja avaldumise sagedust võib pidada keskmiseks, kuna uute ühendite lisandumisest tekib veekäitlejatele lisakulu ning tegemist on regulaarselt avalduva mõjuga (tava- ja süvakontrollide sagedused on ette antud määruses, samuti operatiivseire näitajate määramise sagedused). Tekkivat lisakulu on aga keeruline hinnata, kuna see sõltub nii valgala ja toiteala kui ka veevarustussüsteemi riskihinnangu tulemustest. Ebasoovitavate mõjude risk kaasneb juhul, kui uute keemiliste ühendite seiramisest või operatiivseirest tekkiv kulu on suurem, kui algselt planeeritud. Küll aga lisandub direktiiviga valgala ja toiteala ning veevarustussüsteemi riskihindamine, mis lubab teatud näitajaid kontrollist välja jätta, vähendada või suurendada proovivõtusagedust ning tekkida võib olukord, kus teatud näitajaid ei ole vaja määrata, kuna riskihindamise tulemused näitavad, et kindlat näitajat mingis piirkonnas ei esine looduslikult või ei teki seda tehislikul (inimtekkelisel) teel. Kokkuvõttes on tegemist sihtrühma jaoks olulise mõjuga. 4.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju sihtrühm: Terviseamet, Põllumajandus ja Toiduamet (PTA), Keskkonnaministeerium. Muudatus mõjutab kolme riigiasutuse tööd, seega võib sihtrühma suurust hinnata suureks. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Terviseameti rahvatervise labori kesklaboril ja nakkushaiguste laboril ning Keskkonnaministeeriumi ainuomandis oleva äriühingu Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboril puudub hetkel enamuse uute näitajate määramise võimekus (teatud erisustega) ja vastavad meetodid tuleb juurutada või analüüsimise teenus mujalt sisse osta. Terviseameti rahvatervise labori nakkushaiguste laboril puudub hetkel uuest direktiivist tuleneva näitaja (somaatilised kolifaagid) määramise võimekus ja vastav meetod vajab juurutamist. Kuna nakkushaiguste labori töökoormus on juba praegu suhteliselt kõrge, siis on labori hinnangul täiendava töömahu lisandumisel juurde vaja ühte töökohta. Direktiivist tuleneva uute näitajate määramise lisandumisega joogivees - somaatilised kolifaagid ja Legionella - saab labori vaates tegemist olema pideva töömahu kasvuga. Terviseameti rahvatervise labori kesklaboril puudub hetkel võimekus määrata kõiki uusi joogivee direktiivist tulenevaid näitajaid. Kesklabor on juba eelnevalt alustanud vastavate meetodite juurutamist. Meetodite juurutamise kava on esialgu jagatud kaheks aastaks (2023 ja 2024). Arvatavasti labori töömaht kasvab keskmiselt ja see töömaht peaks olema pideva iseloomuga. PTA-l, Keskkonnaministeeriumil ja Terviseametil on koostamisel esialgne metoodika soovitusliku nimekirja koostamiseks sellistest pestitsiidide toimeainetest ja metaboliitidest, mida turustatakse ja kasutatakse Eestis. Sellest saab esialgne suunis riiklikele pädevasutustele ja joogivee käitlejatele ning ka harmoniseerimise aluseks laboritele. PTA kohustus juba praegu on toimeainete, taimekaitseainete ja sünergistide riskihindamine, kuna tegemist on pädeva asutusega ning uue tööülesandena lisandub otsustamine selle üle, millist suunisväärtust pestitsiidide mitteolulistele metaboliitidele rakendama peaks. Uusi toimeaineid lisandub turule keskmiselt üks või kaks aastas. PTA hinnangul kasvab muudatuse tulemusena ameti töökoormus, mille maandamiseks on vaja juurde luua kompetentset personali. PTA-le lisanduva töömahu hindamiseks on vaja täiendavat analüüsi. Muudatus 2: § 12 Veevarustussüsteemi riskihindamine ja -juhtimine  14 Eelnõuga täpsustuvad veevarustussüsteemi riskihindamise ja -juhtimise nõuded. Riskihindamise ja -juhtimise kohustuse avalduvat mõju sihtrühmadele on hinnatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja mõjude osas. Muudatus 3: § 121. Tarbimiskoha veevärgi riskide vähendamise meetmed, jaotussüsteemi näitajate seire ja riskihindamise kokkuvõte Tarbimiskoha veevärgi analüüsi järel (Terviseameti tehtav analüüs, kohustus tuleneb veeseadusest) selguvad prioriteetsed tarbimiskohad ning seal tegutsevad asutused, kes peavad hakkama eelnõu kohaselt seirama Legionella’t või pliid ja vajadusel vastavaid meetmeid võtma. Need asutused võivad olla KOVide hallatavad (nt koolid, lasteaiad, hooldekodud), eraettevõtted (majutusasutused, hooldekandeteenused, restoranid) või muud avalikud asutused, kes mõjutavad suurt hulka joogivee tarbijatest. Mõju olulisust pole võimalik hetkel hinnata, kuna mõju täpne sihtrühm, ulatus, sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk selgub Terviseameti tarbimiskoha veevärgi riskihindamise analüüsi järel. Muudatus 3: § 132. Tarbijale antav teave 4.4 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju sihtrühm I: Veekäitlejad, kes teenindavad Eestis riikliku järelevalve all olevaid veevärke. Terviseameti andmetel on Eestis riikliku järelevalve all 1 355 veevärki, mida teenindab 599 käitlejat (ettevõtted, eraisikud, MTÜ-d, ühistud). Kohustusest on mõjutatud kõik veekäitlejad, mis tõttu saab mõju sihtrühma hinnata suureks. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Eelnõu tulemusena peavad kõik joogivee käitlejad tegema edaspidi joogivee kasutajatele kättesaadavaks kõige sobivamal ja kergesti ligipääsetaval kujul, nt arve või nutirakenduse kaudu ja ning internetis (veekäitleja veebilehel või kohaliku omavalitsuse, mille territooriumil teenust pakutakse, veebilehel) määruses loetletud teabe. Suuresti on tegemist teabega, mille tarvis veekäitlejal pole vaja uut infokorjet läbi viia, st, et tegemist on juba olemasolevate andmetega, mis tuleb joogivee kasutajatele teatavaks teha. Küll aga tekib teatav töökoormuse kasv andmete töötlemisest. Uuena lisandub riskihindamist puudutav teabe ning nõuanded tarbijale, mis tähendab lisanduvat kohustust. Mõju ulatus on keskmine, kohustusega võivad kaasneda muutused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavasti ei kaasne nendega kohanemisraskusi. Määruses sätestatud teave tuleb joogivee kasutajatele kättesaadavaks teha vähemalt kord aastas. Mõju avaldumise sagedust võib hinnata keskmiseks, kuna tegemist on küll regulaarselt, kuid mitte igapäevaselt sihtrühmale avalduva mõjuga. Veekäitlejate (Tallinna Vesi, Narva Vesi ja Tartu Vesi), kes teenindavad veevärke, kus tarnitakse vähemalt 10 000 m3 vett ööpäevas või teenindatakse vähemalt 50 000 inimest, kohustus on teha lisaks eelpool mainitud teabele tarbijatele teatavaks ka informatsioon veesüsteemi üldise tõhususe ja lekkemäärade kohta, veeteenuse omandistruktuuri kohta ja joogivee kuupmeetri tariifi kohta. Kokkuvõte tarbijate joogiveega seotud kaebustest tuleb avalikustada juhul, kui need andmed on veekäitlejal olemas. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk kaasneb juhul, kui osa teabest pole veekäitlejal regulaarselt olemas. Näiteks ei pruugi informatsioon kodumajapidamise aastase veetarbimise võrdlus keskmisega olla kõikidel veekäitlejatel olemas. Eelnevat arvestades on tegemist on olulise mõjuga.  15 Mõju sihtrühm II: Joogivee tarbijad. Terviseameti andmetel on Eestis riikliku järelevalve all olevate 1 355 veevärgi peale kokku 1 153 493 püsitarbijat. Sihtrühma suurust võib seega hinnata suureks. Muudatuse järgselt on kõigil veekäitlejatel kohustus teha oma tarbijatele kättesaadavaks määruses loetletud teave. Avalikustav teave hõlmab endas muuhulgas tarbijatele vajalikku informatsiooni joogivee käitleja, joogivee kvaliteedi ja hinna ning tarbitud koguse kohta. Tarbijale antakse edaspidi ka nõuandeid, kuidas joogivett vastutustundlikult kasutada, sh pöörates tähelepanu ka võimalikele terviseohtudele. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna sihtrühma käitumine võib mingil määral muutuda, kuid kohanemisraskusi eeldatavalt ei kaasne. Sihtrühma käitumine võib varasemaga võrreldes muutuda, kui joogiveealane teave tehakse tarbijatele kättesaadavaks ning see suurendab inimeste usaldust kraanivee vastu. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna teave avaldatakse kord kuus, kuid antud informatsiooni põhjal saavad tarbijad teha teadlikke valikuid igapäevaselt. Näiteks suurem usaldus kraanivee osas võib vähendada pudelivee tarbimist, mis omakorda mõjutab positiivselt ka elukeskkonda. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna muudatus mõjutab tarbijaid pigem positiivselt, sest edaspidi on veekäitlejatel kohustus teavitada oma kliente joogiveega seotud näitajatest. Eelnevates arvesse võttes on tegemist olulise mõjuga. 4.4 Mõju elu- ja looduskeskkonnale Kõik eelnõu muudatused mõjutavad vähesel või suuremal määral elu- ja looduskeskkonda. Näiteks, kui joogivees avastatakse ülemäärases koguses mõnda keemilist näitajat, siis tuleb riskihindamisega välja selgitada selle tekkepõhjus. Riskihindamise tulemusena saab teatud olukordades saastet vähendada või vältida, see tähendab, et saasteallika omanik rakendab vajalikke meetmeid. Selliselt avaldub positiivne mõju ka elu- ja looduskeskkonnale. Keemiliste piirnormide seadmisega ja nende täitmise kontrollimisega tagatakse, et inimesteni jõuab puhas joogivesi, mis omakorda avaldab kaudselt positiivselt mõju elukeskkonnale. Ka tarbijale edastataval teatel on kaudne mõju looduskeskkonnale. Kui joogivett puudutav informatsioon on inimesele kättesaadav ja kergesti hoomatav, siis see võib suurendada usaldust kraanivee tarbimise vastu, mis on keskkonnasõbralikum kui pudelivee tarbimine. Pudelivee tarbimise vähendamisega, väheneb nõudlus pudelivee järgi, väldime plastist tehtud toodete tootmist ja ka jäätmeteket. 4.5. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Halduskoormus kodanikele tervikuna ei muutu. Töökoormus ettevõtetele tervikuna ei muutu. Teatav töökoormuse kasv tekib veekäitlejatele tarbijale antava teabe kohustusest. Kuigi enamjaolt on tegemist andmetega, mis on veekäitlejatel juba olemas, siis tuleb neid ka korrastada, analüüsida, töödelda ning esitada tarbijale lihtsasti arusaadaval kujul. Käitlejatele lisandub ka uut teavet, mida on tarvis tarbijatele avalikustada. Teatud koormuse kasv tekib joogivee käitlejatele ka operatiivseire tegemise näol. Töökoormuse kasvu on oodata ka ettevõtetele, kelle hallata on prioriteetsed tarbimiskohad, kus tuleb Legionella’t ja/või pliid seirama hakata (nt kaubanduskeskused, restoranid, majutusasutused jm). Töökoormus avalikule sektorile muutub.  16 Keemiliste kvaliteedinäitajate (pestitsiidide) muudatus toob PTA hinnangul ametile kaasa töökoormuse suurenemise, mille maandamiseks võib olla vaja töökohti juurde luua. Sama muudatus toob tõenäoliselt kaasa töökoormuse kasvu ka Terviseameti rahvatervise labori kesklaborile ja nakkushaiguste laborile, kellel hetkel puudub enamuse uute näitajate määramise võimekus. Töökoormuse kasvu on oodata ka KOV-dele, kelle hallata on prioriteetsed veevärgid, kus tuleb Legionella’t ja/või pliid seirama hakata (nt koolides, lasteaedades ja KOV omandis olevates hooldekodudes). 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Joogiveeohutuse pädeva asutuse ja riikliku järelevalvega seotud uute kohustuste tõttu suureneb Terviseameti rahvatervise labori nakkushaiguste labori töökoormus ning tekib vajadus luua üks täiendav töökoht. Seoses määruse rakendamisega peab Terviseamet juurutama analüüsimeetodeid uute keemiliste ja mikrobioloogilise näitajate määramiseks. Samuti peab Terviseamet (pistelise järelevalve käigus) kui ka joogivee käitlejad enesekontrolli raames arvestama nende näitajate määramisega seotud analüüsikuluga. Terviseameti rahvatervise labori kesklaboril ja nakkushaiguste laboril tekivad täiendavad kulud seoses uute analüüsimeetodite juurutamisega: reaktiivid, labori tarvikud, seadmed, osalemine võrdluskatsetes, labori spetsialistide koolitamine ja analüüsimeetodite akrediteerimine. Kesklabori kulud kokku uute analüüsimeetodite juurutamiseks on ligikaudu 34 500 eurot. Kesklabori kulud uute näitajate uurimiseks vees ja nende analüüsimiseks on aastatel 2024-2027 kokku 117 117 eurot. Nakkushaiguste laboril on vaja ühte täiendavat töökohta töömahu lisandumise tõttu. Täiendav iga-aastane tööjõukulu on kokku 35 918 eurot. Kulude katteks vahendeid taotletakse RES 2024-2027 lisataotlustega. Kui lisataotluste otsust ei rahuldata, otsib Terviseamet vahendeid oma eelarvest. Kui vahendeid ei leia, võib Eesti riiki ohustada Euroopa Komisjoni poolne rikkumismenetlus ning trahv direktiiviga ülevõetud sätete rakendamata jätmise eest. PTA-le lisandub uue tööülesandena kohustus otsustada selle üle, millist suunisväärtust pestitsiidide mitteolulistele metaboliitidele rakendama peab. Uusi toimeaineid lisandub turule keskmiselt üks või kaks aastas. PTA hinnangul kasvab muudatuse tulemusena ameti töökoormus, mille maandamiseks on vaja juurde luua kompetentset personali. Joogivee käitlejatele lisandub kulu seoses operatiivseirega (hägususe määramine). Hägusust ei pea määrama laboris, vaid võib kasutada ka portatiivset aparaati, mis maksab hinnanguliselt 200- 1000 euro vahemikus. Eesti Vee-ettevõtete Liidu hinnangul on umbes 100 veevärki, kus peab korra nädalas hägusust määrama hakkama. Nendel veekäitlejatel on valik, kas nad tekitavad endale portatiivse hägususe määramise võimekuse (200-1000 eurot ühekordne kulu) või analüüsivad nad hägusust laboris (aastane kulu 100 veevärgi peale kokku 20 000-30 000 eurot aastas olenevalt laborist ja teenuse iseloomust). Joogivee käitlejatele lisandub kulu ka seoses uute keemiliste näitajate määramisega, kuid seda pole võimalik hetkel hinnata, sest see sõltub veevarustussüsteemi riskihindamise tulemustest. Samuti ei pea joogivee käitlejad uusi näitajaid joogivees seirama kuni 12. jaanuar 2026. Teatud kulude suurenemist on eeldada ka 11-100 m3 ööpäevase tootlusega veevärkidele, kelle süvakontrolli proovivõtusagedus muutub. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määrusele ei sätestata eraldi jõustumisnormi, sest määrus on seotud veeseaduse muudatustega (RT I, 07.02.2023, 6), mis jõustuvad 17. veebruaril 2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon  17 Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Eesti Vee-ettevõtete Liidule ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.  EELNÕU 27.01.2023 MINISTRI MÄÄRUS Nr Sotsiaalministri 24.09.2019. a määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“ muutmine Määrus kehtestatakse veeseaduse § 85 lõike 2, § 853 lõike 2, § 854 lõike 6 ja 857 lõike 4 alusel. Sotsiaalministri 24.09.2019. a määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded, analüüsimeetodid ning nõuded tarbijale esitatavale teabele1“; 2) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „ning joogivee proovide analüüsimeetodid“ sõnadega „, analüüsimeetodid ning nõuded tarbijale esitatavale teabele“; 3) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) veeseaduse § 87 lõike 11 tähenduses nimetatud toidukäitlejale.“; 4) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Vett magestavale ja reisijaid vedavale merelaevale, mis tegutseb joogivee käitlejana, ei kohaldata käesoleva määruse §-des 131 ja 132 sätestatut. (5) Pudelisse või mahutisse villitavale joogiveele ei kohaldata käesoleva määruse §-des 12– 121, 131–132 ja 134 sätestatut.“; 5) paragrahvi 2 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „viimase nõudmisel“; 6) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõna „kinnistuid“ sõnadega „tarbimiskoha veevärki“ ja sõnad „kinnistu veevärgist“ sõnadega „tarbimiskoha veevärgist“; 7) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „Joogivee käitlemisel joogiveega kokku puutuvad veevarustussüsteemi seadmed, veepuhastuskemikaalid, vahendid ja materjalid ning nende tootmiseks kasutatavad lähteained ja koostised ei tohi halvendada joogivee kvaliteeti ega ohustada inimese tervist otseselt ega  2 kaudselt ning peavad olema kooskõlas veeseaduse §-s 855, ehitusseadustiku §-s 11 ning kiirgusseaduse §-s 22 sätestatud nõuetega.“; 8) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: „§ 21. Koostis ja lähteaine (1) Koostis käesoleva määruse tähenduses on metalli, emaili, keraamilise või mõne muu anorgaanilise materjali keemiline koostis. (2) Lähteaine käesoleva määruse tähenduses on orgaaniliste materjalide või sideainete segude valmistamiseks tahtlikult lisatav aine.“; 9) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse peale tekstiosa „§-des 4 ja 5“ tekstiosaga „ning § 121 lõikes 2“; 10) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse peale tekstiosa „§-des 4–6“ tekstiosaga „ning § 121 lõikes 2“; 11) paragrahvi 4 lõigete 1 ja 2 tabeliosade esimese veeru kolmandas reas asendatakse sõna „Enterokokid“ sõnadega „Soole enterokokid“; 12) paragrahvi 4 lõike 2 tabeliosast jäetakse välja read 4–6; 13) paragrahv 5 sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Keemilised kvaliteedinäitajad Keemilised kvaliteedinäitajad joogivees on järgmised: Näitaja Piirsisaldus Ühik Märkused Akrüülamiid 0,10 µg/l Märkus 1 Antimon 10 µg/l Arseen 10 µg/l Benseen 1,0 µg/l Benso(a)püreen 0,010 µg/l Bisfenool A 2,5 µg/l Boor 1,5 mg/l Märkus 10 Bromaat 10 µg/l Märkus 2 1,2-dikloroetaan 3,0 µg/l Elavhõbe 1,0 µg/l Epikloorhüdriin 0,10 µg/l Märkus 1 Fluoriid 1,5 mg/l  3 Haloäädikhapped 60 µg/l Märkus 13 (HAAs) Kaadmium 5,0 µg/l Kloraat 0,25 mg/l Märkus 11 Klorit 0,25 mg/l Märkus 11 Kroom 25 µg/l Märkus 12 Mikrotsüstiin-LR 1,0 µg/l Märkus 14 Nikkel 20 µg/l Nitraat 50 mg/l Märkus 3 Nitrit 0,50 mg/l Märkus 3 Pestitsiidid 0,10 µg/l Märkused 4 ja 5 Pestitsiidide summa 0,50 µg/l Märkused 4 ja 6 PFASid kokku 0,50 µg/l Märkus 15 PFASide summa 0,10 µg/l Märkus 16 Plii 5 µg/l Märkus 9 Polütsüklilised 0,10 µg/l Määratakse aromaatsed ühendite süsivesinikud (PAH) summaarne sisaldus Märkus 7 Seleen 20 µg/l Märkus 17 Tetrakloroeteen ja 10 µg/l Määratakse trikloroeteen ühendite summaarne sisaldus Trihalometaanide 100 µg/l Määratakse summa ühendite summaarne sisaldus Märkused 2 ja 8 Tsüaniid 50 µg/l Uraan 30 μg/l Vask 2,0 mg/l Märkus 9 Vinüülkloriid 0,50 µg/l Märkus 1  4 Piirsisaldus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna, lähtudes Märkus maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega. 1 Võimaluse korral, desinfitseerimist kahjustamata, peaksid joogivee käitlejad püüdlema Märkus väiksema väärtuse poole. 2 Nitraadi ja nitriti proportsioonid joogivees peavad olema: Märkus (NO3) / 50 + (NO2) / 3 ≤ 1 3 (NO3) ja (NO2) tähistavad nitraadi ja nitriti kontsentratsioone mg/l. Veetöötlusseadmetest väljumisel on nitriti piirsisaldus 0,10 mg/l. Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi orgaaniliste ühendite gruppe: insektitsiidid, Märkus herbitsiidid, fungitsiidid, nematotsiidid, akaritsiidid, algitsiidid, rodentitsiidid, slimitsiidid, 4 pestitsiididega seotud tooted (sealhulgas kasvuregulaatorid) ning kõigi nende ühendite metaboliidid (nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (1) artikli 3 punktis 32), mida peetakse joogivee puhul oluliseks. Pestitsiidi metaboliiti peetakse joogivee puhul oluliseks, kui on põhjust arvata, et sellel on pestitsiidse toime osas lähteainega samaväärsed olemuslikud omadused või kui see kas ise või selle laguproduktid kujutavad tarbijatele terviseriski. Joogivees mitteoluliste metaboliitide sisalduse 0,1 μg/l ületamisel määratakse konkreetsele metaboliidile täpsemini kohalduv suunisväärtus Põllumajandus- ja Toiduameti eksperthinnangu põhjal. Seiret kohaldatakse üksnes nende pestitsiidide ja nende mitteoluliste metaboliitide suhtes, mida võib asjaomases veevarustuses leiduda. Kui seire käigus leitakse mitteolulisi metaboliite koguses, mis ületab eksperthinnangu käigus määratud suunisväärtusi tuleb rakendada käesoleva määruse § 2 lõiget 2.“; Piirsisaldus kehtib iga üksiku pestitsiidi kohta. Aldriini, dieldriini, heptakloori ja Märkus heptakloorepoksiidi puhul on piirsisaldus 0,030 μg/l. 5 Pestitsiidide summa tähendab kõikide seire käigus koguseliselt määratud pestitsiidide Märkus sisalduse summat. Joogivees mitteoluliste metaboliitide kontsentratsioonide summa 6 0,5 μg/l ületamisel määratakse täpsemini kohalduv suunisväärtus Põllumajandus- ja Toiduameti eksperthinnangu põhjal. „Summa” tähendab seiremenetluse käigus igas andmekategoorias tuvastatud ja kvantifitseeritud kõigi üksikute mitteoluliste metaboliitide summat. Uuritavad ühendid on: benso(b)fluorantreen, benso(k)fluorantreen, Märkus benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen. 7 Trihalometaanid on järgmised ühendid: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan ja Märkus bromodiklorometaan. Trihalometaanide summa tähendab koguseliselt määratud 8 trihalometaanide sisalduse summat. Piirsisaldus 5 μg/l tuleb saavutada hiljemalt 12. jaanuariks 2036. Kuni selle kuupäevani Märkus on plii piirsisaldus 10 μg/l. Pärast seda kuupäeva tuleb piirsisaldus 5 μg/l saavutada 9 vähemalt tarbimiskoha veevärgi tarne lähtepunktis. Märkus Piirsisaldus 2,4 mg/l kohaldatakse siis, kui asjaomase veevarustussüsteemi 10 peamine veeallikas on magestatud vesi, või piirkondades, mille geoloogilised tingimused võivad põhjustada boori suurt sisaldust põhjavees. Märkus Piirsisaldust 0,70 mg/l kohaldatakse siis, kui joogivee desinfitseerimiseks 11 kasutatakse sellist desinfitseerimismeetodit, mis tekitab kloraati või kloritit, eelkõige kloordioksiidi. Joogivee käitlejad peaksid võimalusel püüdlema väiksema sisalduse poole, ilma et desinfitseerimine sellest kannataks. Seda näitajat mõõdetakse üksnes selliste desinfitseerimismeetodite kasutamise puhul. Märkus Piirsisaldus 25 μg/l tuleb saavutada hiljemalt 12. jaanuariks 2036. Kuni selle 12 kuupäevani on kroomi parameetri väärtus 50 μg/l. Märkus Seda parameetrit mõõdetakse üksnes siis, kui olmevee desinfitseerimiseks 13 kasutatakse sellist desinfitseerimismeetodit, mis võib tekitada haloäädikhappeid. See on järgmise viie esindava aine summa: monokloro-, dikloro- ja trikloroäädikhape ning mono- ja dibromoäädikhape. Märkus Seda näitajat mõõdetakse üksnes siis, kui vee allikat ohustab veeõitseng 14 (suurenenud tsüanobakterite rakutihedus või veeõitsengu tekkimise võimalus).  5 Märkus „PFASid kokku“ tähistab kõiki per- ja polüfluoritud alküülühendeid. 15 Märkus „PFASide summa“ tähistab kõigi selliste § 14 lõikes 9 loetletud per- ja 16 polüfluoritud alküülühendite summat, mida peetakse joogivee puhul murettekitavaks. See on „PFASid kokku“ ainete alamrühm, mis sisaldab ühe osana kolme või enama süsinikuga perfluoroalküüli (nt –CnF2n–, n ≥ 3) või kahe või enama süsinikuga perfluoroalküüleetrit (nt – CnF2nOCmF2 m–, n ja m ≥ 1). Neid aineid hakatakse seirama, kui veeseaduse § 852 kohaselt tehtud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja riskijuhtimise käigus jõutakse järeldusele, et nende ainete esinemine antud veevarustuses võib olla tõenäoline. Märkus Piirsisaldust 30 μg/l kohaldatakse piirkondades, mille geoloogilised 17 tingimused võivad põhjustada seleeni suurt sisaldust põhjavees.; 14) paragrahvi 6 tabeli märkust 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Pudelisse või mahutisse villitud vee puhul, mis on looduslikult rikas süsinikdioksiidi poolest või sellega kunstlikult rikastatud, võib miinimumväärtus olla väiksem.“; 15) paragrahvi 6 tabeli märkus 7 sõnastatakse järgmiselt: „Näitajat mõõdetakse siis, kui riskihindamisest ilmneb selleks vajadus.“; 16) paragrahvi 6 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Töödeldav vesi ei tohi olla agressiivne ega söövitav. Kui töötluse tulemusel on vett märkimisväärselt demineraliseeritud või pehmendatud, võib vett kasutada joogiveena, kui veele lisatakse kaltsiumi- ja magneesiumisoolasid, et vähendada võimalikku negatiivset mõju tervisele, vee söövitavust ja agressiivsust ning parandada maitset.“; 17) paragrahvi 9 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „toiduaineid käitlevas ettevõttes“ sõnaga „toidukäitlemisettevõttes“; 18) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Legionella proove tarbimiskoha veevärgis võetakse Legionella leviku riskikohtades, sellega süsteemset kokkupuudet kajastavatest kohtadest, või mõlemast.“; 19) paragrahvi 9 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „analüüsimeetodid“ sõnadega „,välja arvatud hägususe mõõtmine,“; 20) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Käesoleva määruse §-s 14 sätestatud analüüsimeetodite suhtes alternatiivsete meetodite samaväärsuse hindamiseks võib kasutada standardit EN ISO 17994, mis kehtib mikrobioloogiliste meetodite võrdväärsuse hindamise standardina, või standardit EN ISO 16140. Kui see võimaldab teha kindlaks analüüsimeetodite, mille põhimõtted ei kuulu EN ISO 17994 kohaldamisalasse, samaväärsuse, võib kasutada ka muud samalaadset rahvusvaheliselt tunnustatud standardit, kuid mitte mikrobioloogiliste kultuuride kasvatamise suhtes.“; 21) paragrahvi 10 lõikes 3 esitatud tabel sõnastatakse järgmiselt: „ Näitaja Uurimise nõuded  6 Alumiinium Näitajat tuleb uurida, kui alumiiniumi või selle ühendeid kasutatakse veepuhastuskemikaalidena. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. Ammoonium Näitajat tuleb uurida, kui kasutatakse kloorimist. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. Värvus Elektrijuhtivus Escherichia coli näitajat käsitatakse põhinäitajana, mille proovivõtusageduse suhtes ei kohaldata käesoleva määruse §-s 12 esitatud veevarustussüsteemi riskihindamisest tulenevat vähendamist. Näitajat seiratakse alati vähemalt käesoleva määruse § 10 lõikes 8 sätestatud sagedusega. Lõhn Raud Näitajat tuleb uurida, kui rauda või selle ühendeid kasutatakse veepuhastuskemikaalidena. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. Nitrit Näitajat tuleb uurida, kui kasutatakse kloorimist. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. pH Maitse Kolooniate arv 22 ºC juures Coli-laadsed bakterid Hägusus Jääkkloor Näitajat tuleb uurida joogivee kloorimisel. Soole enterokokid näitajat käsitatakse põhinäitajana, mille proovivõtusageduse suhtes ei kohaldata käesoleva määruse §-s 12 esitatud veevarustussüsteemi riskihindamisest tulenevat vähendamist. Näitajat seiratakse alati vähemalt käesoleva §-i lõikes 8 sätestatud sagedusega. „; 22) paragrahvi 10 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tavakontrolli käigus määratakse täiendavad näitajad, kui see tuleneb käesoleva määruse § 12 lõike 1 alusel koostatud riskihinnangust või veeseaduse § 92 lõike 1 punktist 11. (5) Süvakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee vastavusest kõikidele käesoleva määruse §-des 4–6 sätestatud kvaliteedinäitajatele, välja arvatud § 121 lõikes 2 nimetatud näitajatele.“;  7 23) paragrahvi 10 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Tava- ja süvakontrolli käigus jaotusvõrgu, mahutite, tsisternide, kanistrite või pudelite kaudu edastatava ning toidu käitlemisel kasutatava joogivee kvaliteedinäitajate, välja arvatud radioloogilised näitajad, määramiseks võetavate proovide minimaalne arv on järgmine: Jaotusvõrgu, mahutite, Tavakontrolli minimaalne Süvakontrolli minimaalne tsisternide, kanistrite ja proovide arv aastas proovide arv aastas pudelite kaudu edastatava (vt märkus 2) (vt märkus 2) joogivee hulk m³/ööpäevas (vt märkus 1) Kuni 10 1 kahe aasta jooksul (vt 1 kümne aasta jooksul (vt märkust 3) märkust 3) 11 kuni 100 2 1 (vt märkust 4) 101 kuni 1000 4 1 1001 kuni 10 000 4 esimese 1000 1 esimese 1000 m3/ööpäevas kohta m3/ööpäevas kohta + 3 iga täiendava 1000 + 1 iga täiendava 4500 m³/ööpäevas ja ülejäänud m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust osa kohta kogumahust (vt märkust 2) 10 001 kuni 100 000 4 esimese 1000 3 esimese 10 000 m3/ööpäevas kohta m3/ööpäevas kohta + 3 iga täiendava 1000 + 1 iga täiendava 10 000 m³/ööpäevas ja ülejäänud m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust osa kohta kogumahust (vt märkust 2) üle 100 000 4 esimese 1000 12 esimese 100 000 m3/ööpäevas m3/ööpäevas kohta + 1 iga täiendava 25 000 + 3 iga täiendava 1000 m³/ööpäevas ja ülejäänud m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust (vt osa kohta kogumahust märkust 2) Märkus 1. Vee kogus arvutatakse kalendriaasta keskmise väärtusena. Miinimumsageduse kindlaksmääramiseks võib vee hulga asemel kasutada veevarustussüsteemi elanike arvu, eeldades inimese ööpäevaseks veetarbimiseks 200 l. Märkus 2. Osutatud sagedus arvutatakse järgmiselt: nt 4300 m³/ööpäevas = 16 tavakontrolli näitajate proovi (neli proovi esimese 1000 m³/ööpäevas kohta + 12 proovi ülejäänud 3300 m³/ööpäevas kohta). Märkus 3. Kehtib joogivee käitlejatele, kellele pole tehtud erandit veeseaduse § 857 mõistes tingimusel, et § 10 lõikes 3 osutatud põhinäitajaid määratakse kord aastas.  8 Märkus 4. Seiret võib teha kord kuue aasta jooksul, kui veevarustussüsteemi ei integreerita uut joogivee allikat või ei tehta veevarustussüsteemis selliseid muudatusi, mille tulemusel võib eeldada veekvaliteedi halvenemist.“; 24) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses: „(11) Joogivee kvaliteedinäitajate üle tuleb teha operatiivseiret, mille eesmärk on anda vahetu ülevaade süsteemi toimimise tulemustest ja veekvaliteedi probleemidest ning mis võimaldab kohe rakendada eelnevalt kavandatud parandusmeetmeid. (12) Operatiivseire programmid peavad olema varustuspõhised, võttes arvesse ohtude ja ohtlike olukordade kindlakstegemise ning veevarustussüsteemi riskihindamise tulemusi, ning need peavad olema mõeldud kõigi veevõtul, vee töötlemisel, jaotamisel ja säilitamisel rakendatavate kontrollimeetmete tõhususe kinnitamiseks. (13) Operatiivseire programm sisaldab hägususe seiret, et kontrollida veevarustusjaamas regulaarselt hägusustekitajate füüsilise eemaldamise tõhusust filtreerimisprotsessis vastavalt esitatud võrdlusväärtustele ja sagedustele. Hägususe seiret ei kohaldata põhjaveeallikate puhul, kus hägusust põhjustavad raud ja mangaan: Operatiivseire näitaja Võrdlusväärtus Hägusus veevarustusjaamast väljuvas vees 0,3 NTU 95 % proovidest ja mitte ükski ei ületa 1 NTU Veevarustustsoonis ühe päeva jooksul jaotatava või Proovide ja analüüside toodetava vee kogus (m3) miinimumsagedus kuni 1 000 Kord nädalas 1 001 kuni 10 000 Kord päevas üle 10 000 Pidevalt (14) Operatiivseire programm sisaldab järgmiste näitajate seiret toorvees, et kontrollida töötlemisprotsesside tõhusust seoses mikrobioloogiliste riskidega: Operatiivseire Võrdlusväärtus Ühik Märkused näitaja Somaatilised 50 (toorvee Plaaki Seda näitajat mõõdetakse siis, kui kolifaagid puhul) moodustavad riskihindamine näitab selle asjakohasust. ühikud Kui toorvees leitav kontsentratsioon on > 50 (PFU)/100 ml PFU/100 ml, tuleb teha käitlusahela etappide järgsed analüüsid, et määrata kindlaks rakendatud meetmetest tulenev patogeenide logaritmilise vähenemise ulatus ja hinnata kas patogeensete viirustega saastumise risk on piisavalt kontrolli all. „; 25) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse sõna „viie“ sõnaga „kuue“; 26) paragrahvi 11 lõike 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:  9 „2) valgala ja toiteala, veevõtu-, töötlemis-, säilitamis- ja jaotustaristu kontrolli kooskõlas veeseaduse § 852 lõike 2 alusel kehtestatud joogiveehaardest võetava vee seire nõuetega ja veeseaduse § 854 ja selle alusel kehtestatud seirenõuetega.“; 27) paragrahvi 11 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Joogivee kontrolli kava võib põhineda käesoleva määruse § 12 lõikes 1 nimetatud veevarustussüsteemi riskihindamisel ja veeseaduse §-s 852 sätestatud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihinnangul.“; 28) paragrahv 12 sõnastatakse järgmiselt: „§ 12. Veevarustussüsteemi riskihindamine ja -juhtimine (1) Veevarustussüsteemi riskihindamine peab: 1) võtma arvesse veeseaduse §-s 852 sätestatu kohaselt tehtud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise tulemusi; 2) sisaldama veevarustussüsteemi kirjeldust alates veevõtukohast, vee töötlemisest, säilitamisest ja jaotamisest kuni tarne lähtepunktini; 3) hõlmama veevarustussüsteemi ohtude ja ohtlike olukordade kindlakstegemist ning kasutatava joogivee kvaliteedist inimeste tervisele tuleneva võimaliku riski hindamist, võttes arvesse kliimamuutustest, leketest ja lekkivatest torudest põhjustatud riske. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riskihindamise tulemuste põhjal tuleb rakendada järgmisi riskijuhtimismeetmeid: 1) veevarustussüsteemis kindlaks tehtud joogivee kvaliteeti ohustada võivate riskide ennetamiseks ja leevendamiseks kontrollimeetmete määratlemine ja elluviimine; 2) joogiveehaarde valgaalade ja toitealade veevõtukohtadest tulenevate joogivee kvaliteeti ohustada võivate riskide leevendamiseks veevarustussüsteemis kontrollimeetmete määratlemine ja elluviimine; 3) käesoleva määruse §-s 10 sätestatud varustuspõhise operatiivseire programmi rakendamine; 4) joogivee ettevalmistamisel või jaotamisel desinfitseerimise kasutamisel, desinfitseerimise tõhususe kontrolli tagamine, et desinfitseerimise kõrvalsaadustest tulenev saaste oleks võimalikult väike, ilma et desinfitseerimine sellest kannataks, ning et veepuhastuskemikaalidest tulenev saaste oleks võimalikult väike ning et vette jäävad ained ei seaks ohtu veeseaduse §-des 85, 87 ka 92 sätestatud üldiste kohustuste saavutamist; 5) veevarustussüsteemis kasutatavate joogiveega kokkupuutuvate materjalide, veepuhastuskemikaalide ja filtreerimisvahendite veeseaduse § 855 nõuetele vastavuse kontrollimine. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riskihindamise tulemuste põhjal võib joogivee käitleja näitaja seiresagedust vähendada või näitaja seiratavate näitajate loetelust eemaldada, välja arvatud § 10 lõikes 3 osutatud põhinäitajate puhul, kui Terviseamet on veendunud, et see ei ohusta joogivee kvaliteeti: 1) lähtuvalt näitaja toorvees esinemise sagedusest vastavalt veeseaduse § 852 lõikes 1 ja lõike 2 alusel sätestatud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamisele; 2) kui näitaja võib tuleneda üksnes teatava töötlemisviisi või desinfitseerimismeetodi kasutamisest ning veekäitleja seda viisi või meetodit ei kasuta, või 3) käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud spetsifikatsioonide alusel. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riskihindamise tulemuste põhjal tuleb joogivees seiratavate käesoleva määruse §-s 10 sätestatud näitajate loetelu laiendada või nende seiresagedust suurendada, võttes aluseks näitaja toorvees esinemise sageduse vastavalt veeseaduse § 852 lõikes 1 ja lõike 2 alusel sätestatud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamisele või käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud spetsifikatsioonide alusel.  10 (5) Veevarustussüsteemi riskihindamine keskendub käesoleva määruse §-de 4–6 osas loetletud näitajatele ning veeseaduse § 856 lõikes 1 viidatud jälgimisnimekirja (edaspidi jälgimisnimekiri) kantud ainetele ja ühenditele. (6) Kui veeseaduse §-s 852 sätestatud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise või sama seaduse §-s 853 sätestatud veevarustussüsteemi riskihindamise tulemusel selgub, et jälgimisnimekirja ainete ja ühendite suunisväärtused on ületatud, peab joogivee käitleja neid aineid ja ühendeid seirama nõuetele vastavuse hindamise kohas Terviseameti määratud proovivõtusagedusel. (7) Veeseaduse §-s 853 sätestatud veevarustussüsteemi riskihindamise tulemuste kohaselt tuleb täiendada seiratavate näitajate loetelu ja suurendada käesoleva määruse § 10 lõikes 8 esitatud proovivõtusagedust, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) käesoleva määruse §-s 10 loetletud näitajad või sagedused ei ole piisavad, et täita veeseaduse § 85 lõikes 1 ja § 87 lõikes 2 sätestatud kohustusi; 2) veeseaduse § 92 lõike 1 punkti 11 kohaldamise tulemusel on leitud aineid või mikroorganisme, mis kujutavad potentsiaalset ohtu inimese tervisele ning mida on vaja täiendavalt seirata; 3) on vaja tagada käesoleva määruse § 11 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmine; 4) veeseaduse §-s 852 sätestatud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise tulemusel on vaja ennetusmeetmena suurendada proovivõtusagedust. (8) Veevarustussüsteemi riskihindamise tulemuste põhjal võib joogivee käitleja seiratavate näitajate loetelu lühendada ja käesoleva määruse § 10 lõikes 8 esitatud proovivõtusagedust vähendada, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) määratud on proovi võtmise koht ja sagedus vastavalt näitaja päritolule, samuti selle kontsentratsiooni muutumine ja pikaajalised suundumused, arvestades käesoleva määruse § 2 lõiget 3, § 9 lõiget 1 ja § 13 lõiget 1 ning veeseaduse § 92 lõike 1 punkti 5; 2) proovivõtu miinimumsageduse vähendamiseks on kogu veevarustussüsteemi esindavatest proovi võtmise kohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused alla 60% näitaja piirsisaldusest; 3) näitaja väljajätmiseks seirega hõlmatud loetelust on kogu veevarustussüsteemi esindavatest proovi võtmise kohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused alla 30% näitaja piirsisaldusest; 4) seirega hõlmatud näitajate loetelust konkreetse näitaja väljajätmine põhineb riskihindamise tulemustel, milles on arvesse võetud joogiveeallikate seire tulemusi ja mis kinnitavad, et inimeste tervis on kaitstud joogivee saastatusest tuleneva kahjulik mõju eest vastavalt käesoleva määruse § 1 lõikes 1 sätestatule; 5) proovivõtusagedust on vähendatud või näitaja loetelust välja jäetud vastavalt käesoleva lõike punktidele 2 ja 3 ning riskihindamine on välistanud joogivee kvaliteedi halvenemise ohu. (8) Riskihinnangu koostamisel võetakse arvesse asjakohased ja usaldusväärsed uuringud, mis on riskihinnangu täiendamise aluseks. (9) Veevarustussüsteemi riskihindamine ja -juhtimine tuleb valmimisel saata teadmiseks Terviseametile.“; 29) määrust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: „§ 121. Tarbimiskoha veevärgi riskide vähendamise meetmed, jaotussüsteemi näitajate seire ja riskihindamise kokkuvõte (1) Tarbimiskoha jaotusega seotud riskide vähendamiseks kõigis tarbimiskoha veevärkides Terviseamet: 1) ärgitab avalike ja eravalduste omanikke tegema tarbimiskoha jaotusega seotud riskihindamist;  11 2) teavitab tarbijaid ning avalike ja eravalduste omanikke meetmetest, mille eesmärk on kõrvaldada või vähendada joogivee kvaliteedinormide mittetäitmise riske, mis tulenevad tarbimiskoha jaotussüsteemist; 3) nõustab tarbijaid joogivee tarbimise ja kasutamise tingimuste ning võimalike meetmete küsimuses, et vältida nende riskide uuesti avaldumist; 4) tagab, et seoses Legionellaga rakendatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 22 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid. (2) Prioriteetse tarbimiskoha jaotussüsteemide riskihindamisel kasutatavad näitajad: Näitaja Näitaja Ühik Märkused piirsisaldus Legionella < 1 000 CFU/l Näitaja piirsisaldus on kehtestatud veeseaduse § 854 sätestatud tarbimiskoha veevärgi riskihindamise ja käesoleva §-i lõigetes 1 ja 4 sätestatud parandusmeetmete ning kasutuspiirangute kohaldamiseks. Nendes §-des sätestatud meetmete võtmist võib kaaluda isegi siis, kui näitaja väärtus ei ole saavutatud, näiteks nakkuste ja haiguspuhangute puhul. Sellisel juhul tuleb nakkusallikas kindlaks teha ja Legionella liik tuvastada. Plii 10 μg/l Näitaja piirsisaldus on kehtestatud veeseaduse § 854 sätestatud tarbimiskoha veevärgi riskihindamise ja käesoleva §-i lõigetes 1 ja 4 sätestatud parandusmeetmete ning kasutuspiirangute kohaldamiseks. Prioriteetse tarbimiskoha omanik peaks tegema kõik endast oleneva, et saavutada hiljemalt 12. jaanuariks 2036 väiksem väärtus, milleks on 5 μg/l. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jaotussüsteemi näitajate seire tagatakse veeseaduse § 854 lõikes 1 sätestatud analüüsis välja valitud prioriteetses tarbimiskohas samas analüüsis välja selgitatud sagedusel. (4) Kui veeseaduse §-s 854 sätestatud tarbimiskoha veevärgi riskihindamise või käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud ainete seire tulemusel selgub, et kinnistusisesest jaotussüsteemist või sellega seotud tootest või materjalist tuleneb risk inimese tervisele, peab prioriteetse tarbimiskoha omanik vajadusel koostöös joogivee käitlejaga rakendama käesoleva määruse §-s 13 lõikes 1 punktides 2-4 nimetatud meetmeid. (5) Tarbimiskoha veevärgi riskihindamise kohta koostab Terviseamet kokkuvõtte, mis sisaldab teavet käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tehtud seire tulemuste kohta, käesoleva paragrahvi lõike 1 ja 4 kohaselt rakendatud meetmete kohta, sealhulgas teave rakendatud meetmete liigi ja saavutatud edu kohta, mis on võetud seoses olemasolevates kinnistusisestes jaotussüsteemides pliist valmistatud osade väljavahetamiseks.“; 30) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui joogivesi ei vasta käesoleva määruse §-des 4–6 sätestatud nõuetele ning näitajate piirsisalduste mittejärgimine on käsitatav võimaliku ohuna inimese tervisele, peab joogivee käitleja kohe: 1) uurima kvaliteedi mittevastavuse põhjusi; 2) andma tarbijale asjakohast nõu täiendavate ettevaatusabinõude kohta, mida rakendada tervise kaitseks; 3) rakendama vajalikke abinõusid parameetrite mittevastavuse vähendamiseks, nagu asjakohased puhastusmeetodid, et muuta vee omadusi enne selle jaotusvõrku suunamist,  12 vähendades või likvideerides seeläbi riski, et vesi pärast jaotusvõrgu läbimist parameetrite väärtustele ei vasta, ning teavitama sellest tarbijaid ja Terviseametit; 4) teavitama mõjutatud tarbijaid võimalikust ohust tervisele ja selle põhjustest, näitaja väärtuse ületamisest ning rakendatud parandusmeetmetest, sealhulgas keelavatest või kasutust piiravatest või muudest meetmetest; 5) andma tarbijale vajalikku nõu vee tarbimise ja kasutamise tingimuste kohta ning ajakohastama oma soovitusi korrapäraselt, võttes eelkõige arvesse elanikkonnarühmi, kelle puhul on suurenenud veega seotud terviseriskide oht: 6) teavitama tarbijat, kui on kindlaks tehtud, et võimalikku ohtu inimeste tervisele enam ei ole ning teatama tarbijale, et teenus toimib taas tavapärasel viisil.“; 31) määrust täiendatakse §-dega 131–134 järgmises sõnastuses: „§ 131. Joogivee kvaliteedinõuete erand (1) Käesoleva määruse §-s 5 sätestatud keemiliste kvaliteedinäitajate piirväärtuste järgimisest võib teha veeseaduse §-s 857 sätestatud erandi (edaspidi erand). (2) Erandi kohaldamisel märgitakse järgmist: 1) erandi tegemise põhjused; 2) asjassepuutuv näitaja, eelnevad asjaomased seiretulemused ning erandiga lubatav maksimaalne lubatud näitaja väärtus; 3) geograafiline piirkond, ööpäevas tarbimiseks antava vee kogus, asjassepuutuv elanikkond ja mõjutatud toidukäitleja; 4) asjakohane seireskeem, vajadusel tihedama seiresagedusega; 5) vajalike parandusmeetmete kava lühikokkuvõte, sealhulgas tööde ajakava ja maksumuse prognoos ning tingimused ülevaatuse kohta; 6) erandi kehtivusaeg. (3) Erandi kehtivus ei tohi ületada kolme aastat. Enne erandi kehtivuse tähtaja lõppu hindab Terviseamet, kas saavutatud edu on piisav. (4) Kui Terviseamet leiab, et käesoleva määruse §-s 5 sätestatud näitajate väärtusele mittevastavus on tühine ning kui käesoleva määruse § 13 lõike 1 alusel rakendatavatest meetmetest piisab probleemi kõrvaldamiseks 30 päeva jooksul, ei märgita erandisse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavet. Sellisel juhul märgib Terviseamet erandis üksnes asjassepuutuva näitaja lubatud maksimumväärtuse ning probleemi kõrvaldamiseks antud tähtaja. (5) Käesoleva paragrahvi lõikele 4 ei saa tugineda, kui veevarustuse mittevastavus mõne näitaja väärtusele on väldanud viimase 12 kuu jooksul kokku rohkem kui 30 päeva. (6) Veeseaduse § 92 lõike 1 punktis 111 sätestatud teavitust ei pea rakendama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud olukorras, välja arvatud juhul, kui Terviseamet otsustab teisiti. § 132. Tarbijale antav teave (1) Joogivee käitleja tagab vastavalt veeseaduse § 87 lõike 4 punktile 51, et joogivee tarbija saab korrapäraselt ja vähemalt kord aastas ilma küsimata ning kõige sobivamal ja kergesti ligipääsetaval kujul järgmise teabe: 1) teave joogivee kvaliteedi kohta, sealhulgas indikaatorparameetrid; 2) tarnitava joogivee liitri ja kuupmeetri hind; 3) kodumajapidamise tarbitud kogus vähemalt aasta või arveldusperioodi kohta koos kodumajapidamise aastase tarbimistrendiga, kui see on tehniliselt teostatav ja kui see teave on veekäitlejale kättesaadav;  13 4) kodumajapidamise aastase veetarbimise võrdlus keskmise kodumajapidamise tarbimisega, kui see on kohaldatav; 5) elektroonne viide veebilehele, kust leiab lõigetes 2–4 esitatud teabe. (2) Joogivee käitleja teeb tarbijale internetis kasutajasõbralikul ja nende vajadustega kohandatud viisil ning põhjendatud taotlusel muul viisil kättesaadavaks järgmise teabe: 1) üldine teave joogivee käitleja identifitseerimisandmete, varustatava piirkonna ja varustatavate inimeste arvu kohta; 2) joogivee kvaliteedinäitajate kõige viimased seiretulemused, sealhulgas seiresagedus ning näitajate väärtused, mis ei ole vanemad kui üks aasta, välja arvatud, kui käesoleva määruse §-s 10 on sätestatud teisiti; 3) teave kareduse, mineraalide, vees lahustunud anioonide/katioonide nagu kaltsium, magneesium ja kaalium ja nendega seotud väärtuste kohta; 4) teave võimaliku ohu kohta inimese tervisele ning sellega seotud tervise- ja tarbimisnõuanded või elektroonne viide sellisele teabele, kui Terviseamet on kehtestatud väärtuste ületamise korral tuvastanud võimaliku ohu inimeste tervisele; 5) teave veevarustussüsteemi riskihindamise kohta; 6) nõuanded tarbijale, sealhulgas selle kohta, kuidas vähendada veetarbimist, kui see on asjakohane, kuidas kasutada vett vastutustundlikult vastavalt kohalikele oludele ja kuidas vältida seisvast veest põhjustatud terviseriske. (3) Veekäitleja, kes tarnib vähemalt 10 000 m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 50 000 inimest, avaldab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud teabele igal aastal järgmise teabe: 1) veesüsteemi üldine tulemuslikkus tõhususe seisukohast ja lekkemäärad, niipea kui see teave on kättesaadav; 2) veekäitleja teave veeteenuse omandistruktuuri kohta; 3) teave joogivee kuupmeetri eest võetava tariifi struktuuri kohta, sealhulgas püsi- ja muutuvkulud ning kulud, mis on seotud veeseaduse §-s 88 sätestatud meetmetega, kui joogivee käitleja on selliseid meetmeid rakendanud; 4) kokkuvõte ja statistika tarbijate joogiveega seotud kaebustest, kui need on olemas. (4) Põhjendatud taotluse korral antakse tarbijale juurdepääs käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud teavet käsitlevatele varasemate, kuni kümne aasta taguste andmete kohta, kui need on kättesaadavad. (5) Joogivee käitleja veebilehe puudumise korral, avaldab lõikes 2–4 sätestatud teabe oma veebilehel kohaliku omavalistuse üksus, kelle territooriumil teenust osutatakse. § 133. Julgeoleku tagamisega seotud teabe avalikustamine Joogivee käitleja ei avalikusta riigi julgeoleku tagamiseks teavet seoses tema opereeritava veevarustuse välisvõrgu, veepuhastusjaamaga, puurkaevudega, veevõtukohtadega, veetootmise meetodi detailset teavet, sealhulgas kohaldatud veetöötlemis- ja desinfitseerimisviiside kohta. § 134. Joogivee kvaliteedinõuete järgimise kokkuvõte (1) Terviseameti koostatav veeseaduse § 85 lõikes 3 sätestatud kokkuvõte sisaldab: 1) käesoleva määruse §-de 11 ja 12 sätestatu kohaselt kogutud seireandmeid §-des 4-6 sätestatud kvaliteedinäitajate väärtuste ületamise korral ning teavet rakendatud parandusmeetmete kohta; 2) teavet joogiveega seotud vahejuhtumitest, millega on kaasnenud võimalik oht inimeste tervisele, olenemata sellest, kas näitaja väärtusi ületati või mitte, ning mis kestsid kauem kui kümme päeva järjest ja mõjutasid vähemalt 1 000 inimest, sealhulgas selliste vahejuhtumite põhjused ja rakendatud parandusmeetmed;  14 3) teavet kõigi veeseaduse §-s 857 sätestatu kohaselt tehtud erandite kohta, sealhulgas käesoleva määruse § 131 lõikes 2 sätestatud teavet.; 32) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate määramiseks tuleb kasutada alljärgnevaid analüüsimeetodeid: Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad Analüüsimeetodid Escherichia coli (E. coli) ja coli-laadsed EVS-EN ISO 9308-1 või EVS-EN bakterid ISO 9308-2 soole enterokokid EVS-EN ISO 7899-2 kultiveeritavate mikroorganismide EVS-EN ISO 6222 loendamine – kolooniate loendamine 22 ºC juures Legionella EN ISO 11731 § 121 lõike 2 osa väärtusele vastavuse kohta; riskipõhiseks kontrollseireks ja kultiveerimismeetodite täiendamiseks võib kasutada ka muid meetodeid, nagu ISO/TS 12869, kiirkülvimeetodeid, mittekülvipõhiseid meetodeid ja molekulaarseid meetodeid, eelkõige qPCRi; Clostridium perfringens (kaasa arvatud EVS-EN ISO 14189 eosed) somaatilised kolifaagid operatiivseireks võib kasutada § 10 lõiget 14, EN ISO 10705-2 ja EN ISO 10705-3 „; 33) paragrahvi 14 lõigetest 2 ja 8 jäetakse välja tekstiosa „ja 6“; 34) paragrahvi 14 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Analüüsimeetodi suutlikkusnäitaja „mõõtemääramatus”: Näitajad Mõõtemääramatus Märkused (vt märkust 1) % piirsisaldusest (v.a pH puhul) Alumiinium 25 Ammoonium 40 Akrüülamiid 30 Antimon 40 Arseen 30 Benso(a)püreen 50 Vt märkust 2 Benseen 40 Bisfenool A 50 Boor 25 Bromaat 40 Kaadmium 25 Kloriid 15 Kloraat 40 Klorit 40 Kroom 30 Vask 25  15 Tsüaniid 30 Vt märkust 3 1,2-dikloroetaan 40 Epiklorohüdriin 30 Fluoriid 20 Haloäädikhapped 50 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) 0,2 Vt märkust 4 Raud 30 Plii 30 Mangaan 30 Elavhõbe 30 Mikrotsüstiin-LR 30 Nikkel 25 Nitraat 15 Nitrit 20 Oksüdeeritavus 50 Vt märkust 5 Pestitsiidid 30 Vt märkust 6 Per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS) 50 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud 40 Vt märkust 7 Seleen 40 Naatrium 15 Sulfaat 15 Tetrakloroeteen 40 Vt märkust 8 Trikloroeteen 40 Vt märkust 8 Trihalometaanid kokku 40 Vt märkust 7 Orgaanilise süsiniku üldsisaldus 30 Vt märkust 9 Hägusus 30 Vt märkust 10 Uraan 30 Vinüülkloriid 50 „; 35) paragrahvi 14 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 36) paragrahvi 14 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud märkused on järgmised: Märkus 1 Mõõtemääramatus on mittenegatiivne parameeter, mis iseloomustab kasutatud teabe põhjal mõõtesuurusele omistatud väärtuste hajuvust. Mõõtemääramatus (k = 2) on lõikes 3 märgitud protsent näitaja piirsisaldusest või sellest rangem väärtus. Kui ei ole ette nähtud teisiti, hinnatakse mõõtemääramatust näitaja piirsisalduse tasemel. Märkus 2 kui mõõtemääramatuse väärtust ei ole võimalik järgida, tuleks valida parim võimalik tehnika (kuni 60 %). Märkus 3 meetod peab võimaldama tuvastada mis tahes vormis tsüaniidi üldkogust. Märkus 4 mõõtemääramatuse väärtust väljendatakse pH ühikutena. Märkus 5 Võrdlusmeetod: EVS-EN ISO 8467 Märkus 6 üksikute pestitsiidide suutlikkusnäitajad on indikatiivsed. Mitme pestitsiidi puhul on võimalik saavutada mõõtemääramatus 30 %, paljude pestitsiidide puhul võib lubada suuremat mõõtemääramatust (kuni 80 %).  16 Märkus 7 Analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning on määratud 25 % tasemel § 5 kohasest näitaja piirsisaldusest. Märkus 8 Analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning on määratud 50 % tasemel § 5 kohasest näitaja piirsisaldusest. Märkus 9 Mõõtemääramatust tuleks hinnata orgaanilise süsiniku üldsisalduse 3 mg/l juures. Katsemeetodi määramatuse täpsustamiseks tuleb kasutada Euroopa Standardikomitee suuniseid orgaanilise ja lahustunud süsiniku üldsisalduse määramise kohta (EVS-EN 1484). Märkus 10 Mõõtemääramatust tuleks hinnata 1,0 NTU (nefelomeetriline hägususühik) puhul vastavalt standardile EVS-EN ISO 7027-1 või vastavalt muule samaväärsele standardmeetodile.“; 37) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1–62) artikli 13 lõike 7 kohaselt koostatud tehniliste suuniste alusel analüüsitakse järgmisi aineid: — perfluorobutaanhape (PFBA) — perfluoropentaanhape (PFPeA) — perfluoroheksaanhape (PFHxA) — perfluoroheptaanhape (PFHpA) — perfluorooktaanhape (PFOA) — perfluorononaanhape (PFNA) — perfluorodekaanhape (PFDA) — perfluoroundekaanhape (PFUnDA) — perfluorododekaanhape (PFDoDA) — perfluorotridekaanhape (PFTrDA) — perfluorobutaansulfoonhape (PFBS) — perfluoropentaansulfoonhape (PFPS) — perfluoroheksaansulfoonhape (PFHxS) — perfluoroheptaansulfoonhape (PFHpS) — perfluorooktaansulfoonhape (PFOS) — perfluorononaansulfoonhape (PFNS) — perfluorodekaansulfoonhape (PFDS) — perfluoroundekaansulfoonhape — perfluorododekaansulfoonhape — perfluorotridekaansulfoonhape“; 38) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 3–7 järgmises sõnastuses: „(3) Joogivesi peab vastama bisfenool A, kloraadi, kloriti, haloäädikhapete, mikrotsüstiin-LRi, PFASide kokku, PFASide summa ning uraani puhul §-s 5 sätestatud näitajate väärtustele hiljemalt 12. jaanuaril 2026. a. Joogivee käitleja rakendab joogivee vastavuse tagamiseks vajadusel asjakohaseid meetmeid. (4) Joogivee käitleja on kohustatud tegema seiret käesoleva paragrahvi lõikes 1 osutatud parameetrite üle alates 13. jaanuarist 2026. a. (5) Käesoleva määruse § 132 lõikes 3 punktis 1 sätestatud teave veesüsteemi üldise tulemuslikkuse tõhususe ja lekkemäärade kohta tuleb esmakordselt teha kättesaadavaks hiljemalt 12. novembril 2025. a.“  17 (6) Kui seiretulemused, mis tõendavad, et käesoleva määruse § 12 lõike 8 punktides 2–5 sätestatud tingimused on täidetud, on olemas juba 12. jaanuariks 2021. a., võib tulemusi alates sellest kuupäevast kasutada seire kohandamiseks pärast §-s 12 sätestatud veevarustussüsteemi riskihindamist. (7) Kui joogivee käitleja on veevarustussüsteemi riskihindamise tulemusel kohandanud seiret alates 27. oktoobrist 2017. a, tuleb § 12 lõike 8 punktides 2 ja 3 sätestatud seire kogu veevarustustsooni esindavatest proovivõtukohtadest teha alates 2026. aasta jaanuarist.“; 39) määrusesse lisatakse normitehniline märkus järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2020/2184/EL olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1–62)“. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson (allkirjastatud digitaalselt)  Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184, 16. detsember 2020, olmevee kvaliteedi kohta ja Eesti õigusaktide vastavustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184, 16. detsember 2020, olmevee kvaliteedi kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1600766496993&uri=CELEX:32019L0882 EL-i õigusakti norm EL-i EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks Kommentaarid õigusakti kehtestatavad ja kehtivad riigisisesed õigusaktid normi ülevõtmise kohustus Artikkel 1 Eesmärgid Osaline ülevõtmise kohustus Artikkel 1 lg 1 Ei Artikkel 1 lg 2 Jah Veeseadus (veeS) § 85 lg 11 Artikkel 2 Mõisted Jah Artikkel 2 p 1 a) – veeS § 17 lg 1 1  b) – veeS § 17 lg 2 Artikkel 2 p 2 veeS § 854 lg 2 Artikkel 2 p 3 veeS § 87 lg 1 Kehtiv sõnastus katab ära Artikkel 2 p 4 veeS § 854 lg 4 Artikkel 2 p 5 veeS § 87 lg 11 Artikkel 2 p 6 veeS § 17 lg 2 Artikkel 2 p 7-9 veeS § 85 lg 4-6 Artikkel 2 p 10 ja 11 sotsiaalministri 24.09.2019. a määruse nr 61: „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“ (edaspidi määrus nr 61) muutmise määruse eelnõu § 21 lg 1 ja 2 Artikkel 3 Erandid Jah määrus nr 61 § 1 lg 2 Artikkel 3 lg 1 a) määrus nr 61 § 1 lg 2 p 1 b) määrus nr 61 § 1 lg 2 p 2 Artikkel 3 lg 2 veeS eelnõu § 87 lg 13 ja määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 1 lg 4 2 Artikkel 3 lg 3 a) määrus nr 61 § 1 lg 2 p 4 b) määruse nr 61 § 1 lg 2 p 3 ja veeS § 87 lg 1 Artikkel 3 lg 4 määruse nr 61 § 1 lg 3 Artikkel 3 lg 5 Esimene lõik: veeS eelnõu § 87 lg 11 Art 3.5 kolmandas 3 lõigus nimetatud I Teine lõik: veeS eelnõu § 85 lg 1 lisa A nõuded on Kolmas lõik: sotsiaalministri 03.10.2019. a määrus nr 62 kehtestatud/kehtestat „Tervisekaitsenõuded mineraalveele ja allikaveele1“ § 1 akse joogivee lg 2 määruses nr 61. Määrus nr 61 mineraalveele (sh allikaveele) nõudeid ei kehtesta. Nõuded allikaveele on kehtestatud mineraalvee määruses nr 62 ning seal täpsustatakse mh erinõuded allikavee mikrobioloogiale. Artikkel 3 lg 6 veeS § 87 lg 12 Artikkel 4 Jah Üldkohustused Artikkel 4 lg 1 Lg 1 sõnastus kuni loeteluni: veeS § 85 lg 1, § 87 lg 2 a) määruse nr 61 § 3 lg 1. b) määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 3 lg 1 ja 2 3  c) veeS § 87 lg 4 p 8 ja § 92 lõiget 1 p 112 Artikkel 4 lg 2 veeS § 85 lg 12 Artikkel 4 lg 3 veeS § 195 lg 4 ja 5 veeS § 195 lg 4 ja 5 jõustub 2024. aasta keskkonnaministri 16.01.2020. a määrus nr 6 12. jaanuaril vastavalt „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja veeseaduse aruande esitamise kord“ lisa punktid 1.2.1–12.3 muutmise seadusele: https://www.riigiteataj a.ee/akt/1070220230 01 Artikkel 5 Jah Kvaliteedistandardid — Artikkel 5 lg 1 veeS § 85 lg 1 ja 2, määrus nr 61 ja määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu Artikkel 5 lg 2 määrus nr 61 § 3 lg 1 ja lg 2, §-id 4-6, määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 3 lg 1 ja lg 2, § 4-6 ja § 121 lg 2 Artikkel 5 lg 3 veeS § 85 lg 2 Artikkel 6 jah Nõuetele vastavuse hindamise koht Artikkel 6 lg 1 määruse nr 61 § 9 lg 1 Artikkel 6 lg 2 veeS § 87 lg 2 ja 3, määrus nr 61 § 2 lg 3 4  Artikkel 6 lg 3 veeS § 92 lg 1 punktid 5 ja 6, määrus nr 61 § 13 ja Osaliselt juba määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 13 lg 1 ja 3 kehtiva määrusega nr 61 kaetud, aga määruse muutmisega tehakse veel täiendusi ja viiakse sõnastused kooskõlasse. Artikkel 7 jah Veeohutuse riskipõhine käsitlus Artikkel 7 lg 1 veeS § 851 lg 1 ja 2 Artikkel 7 lg 2 veeS § 851 lg 4 Artikkel 7 lg 3 veeS § 852 lg 1 ja 3, veeS § 853 lg 1, veeS § 854 lg 1, 3 ja 5. Artikkel 7 lg 4 veeS § 851 lg 3, veeS § 2842 Artikkel 7 lg 5 veeS § 851 lg 3, veeS § 2843 Artikkel 7 lg 6 veeS § 851 lg 3, veeS § 2844 5  Artikkel 7 lg 7 Ei Artikkel 8 jah Olmevee veevõtukohtade valgalade riskihindamine ja riskijuhtimine Artikkel 8 lg 1 veeS § 852 lg 1 Artikkel 8 lg 2 veeS § 852 lg 2 alusel kehtestatav keskkonnaministri määrus „Joogivee veevõtukoha valgala või toiteala riskihindamise ning riskijuhtimise nõuded“ §-id 2-5 Artikkel 8 lg 3 veeS § 852 lg 2 alusel kehtestatav keskkonnaministri määrus „Joogivee veevõtukoha valgala või toiteala riskihindamise ning riskijuhtimise nõuded“ § 5 lg 4 Artikkel 8 lg 4 veeS § 852 lg 3, veeS § 852 lg 2 alusel kehtestatav keskkonnaministri määrus „Joogivee veevõtukoha valgala või toiteala riskihindamise ning riskijuhtimise nõuded“ § 6 Lõike 4 viimane lause: veeS § 2849 Artikkel 8 lg 5 Artikkel 8 lg 5 esimene lause: AvTS § 4, veeS §-id 44 ja 53 koostoimes §-dega 48 ja 49. Artikkel 8 lg 5 teine lõik: veeS § 852 lg 2 alusel kehtestatav keskkonnaministri määrus „Joogivee 6  veevõtukoha valgala või toiteala riskihindamise ning riskijuhtimise nõuded“ § 7 lg 1 Artikkel 8 lg 6 veeS § 852 lg 2 alusel kehtestatav keskkonnaministri määrus „Joogivee veevõtukoha valgala või toiteala riskihindamise ning riskijuhtimise nõuded“ § 7 lg 2 Artikkel 9 jah Veevarustussüsteemi riskihindamine ja riskijuhtimine Artikkel 9 lg 1 veeS § 853 lg 1 Artikkel 9 lg 2 määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 12 lg 1 Artikkel 9 lg 3 Määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 12 lg 2 Artikkel 9 lg 4 Art 9 lg 4 a): määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 12 lg 3 Art 9 lg 4 b): määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 12 lg 4 Artikkel 9 lg 5 määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 12 lg 5 Artikkel 9 lg 6 veeS § 853 lg 3 ja 4 Artikkel 10 Jah 7  Tarbimiskoha jaotussüsteemide riskihindamine Artikkel 10 lg 1 a) veeS eelnõu § § 854 lg 1 b) veeS eelnõu § § 854 lg 3 Artikkel 10 lg 2 veeS eelnõu § 854 lg 5 Artikkel 10 lg 3 veeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee Art 10 lg 3 sätestab kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded võimaluse meetmeid ning analüüsimeetodid“ § 121 lg 1 kaaluda ja võtta asjakohased. Üle ei võeta art 10.3 punkte d ja f, mida ei saa määruses sätestada/on soovituslikku laadi (d) või mida ei saa kohustada Eesti õigusruumi arvestades (f). Artikkel 11 Ainult Ülejäänud artikli artikkel 11 ülevõtmine sõltub Minimaalsed lg 1 delegeeritud- ja hügieeninõuded rakendusaktide olmeveega vastuvõtmisest kokkupuutuvatele materjalidele Euroopa Komisjoni 8  poolt (2024 ja 2025 aastal). Artikkel 11 lg 1 veeS eelnõu § 855 lg 1 Artikkel 11 lg 2 Ei Ei ole ülevõetav säte Artikkel 11 lg 3 Ei Ei ole ülevõetav säte. Teavitus EE poolt tehtud. Artikkel 11 lg 4 Ei Ei ole ülevõetav säte. Artikkel 11 lg 5 Ei Ei ole ülevõetav säte. Artikkel 11 lg 6 Ei Ei ole ülevõetav säte. Artikkel 11 lg 7 Ei Tuleb üle võtta artikli 11 lg 2 p c sätestatud rakendusakti vastuvõtmise järgselt Artikkel 11 lg 8 Ei Ei ole ülevõetav säte. Artikkel 11 lg 9 Ei Ülevõtmine on valikuline ja sõltub artikli 11 lg 2 sätestatud 9  rakendusaktide vastuvõtmisest Artikkel 11 lg 10 Ei Ei ole ülevõetav säte. Artikkel 11 lg 11 Ei Ei ole ülevõetav säte. Artikkel 11 lg 12 Ei ole ülevõetav säte. Artikkel 12 Jah Miinimumnõuded olmeveega kokkupuutuvatele veepuhastuskemikaalid ele ja filtreerimisvahenditele Artikkel 12 lg 1 veeS eelnõu § 855 lg 2 Artikkel 12 lg 2 veeS eelnõu § 85 lg 12 Artikkel 12 lg 3 veeS eelnõu § 855 lg 2 sissejuhatav lõik kuni loeteluni. Artikkel 13 Seire Artikkel 13 lg 1 veeS § 87 lg 4 p 1 ja 2, veeS § 92 lg 1 p 1, määruse nr 61 § 11 10  Artikkel 13 lg 2 määrus nr 61“ § 12, veeS § 852 lg 2 alusel kehtestatav keskkonnaministri määrus „Joogivee veevõtukoha valgala või toiteala riskihindamise ning riskijuhtimise nõuded“ § 5 Artikkel 13 lg 3 määruse nr 61 § 9 Artikkel 13 lg 4 määruse nr 61 neljas peatükk Artikkel 13 lg 5 veeS § 92 lg 1 p 11 Artikkel 13 lg 6 Ei Ei ole ülevõetav säte Artikkel 13 lg 7 Ei Ei ole ülevõetav säte Artikkel 13 lg 8 Ainult veeS § 856 lõigud 5-8 Artikkel 14 Parandusmeetmed ja kasutuspiirangud Artikkel 14 lg 1 veeS § 87 lg 4 p 4 Artikkel 14 lg 2 veeS § 87 lg 4 p 4, määrus nr 61 § 13 lg 1 Art 14 lg 2 viimane lõik: määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 121 lg 2 ja 4 veeS § 92 lg 1 p 6 ja 10 Artikkel 14 lg 3 11  Artikkel 14 lg 4 veeS § 87 lg 4, veeS § 92 lg 1, määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 13 (punktid 4, 5 ja 6) Artikkel 14 lg 5 veeS § 92 lg 1 p 5 ja 6 Artikkel 14 lg 6 veeS § 92 lg 1 p 10 ja § 87 lg 4 p 4 Artikkel 15 Jah Erandid Artikkel 15 lg 1 veeS § 857 lg 1 ja 2 Artikkel 15 lg 1 viimased kaks lõiget: määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 131 lg 3 ja veeS 857 lg 3 Artikkel 15 lg 2 määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 131 lg 2 Artikkel 15 lg 3 määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 131 lg 4 Artikkel 15 lg 4 määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 131 lg 5 veeS § 92 lg 1 p 111 Artikkel 15 lg 5 Artikkel 15 lg 5 viimane lause: määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 131 lg 6 Artikkel 15 lg 6 veeS § 85 lg 13 Artikkel 16 Jah Juurdepääs olmeveele Artikkel 16 lg 1 veeS § 88 lg 1 12  Artikkel 16 lg 2 veeS § 88 lg 3 Artikkel 16 lg 2 teine lõik veeS seletuskiri ja juhendmaterjali tasand. Artikkel 16 lg 3 RES 5. jagu TuMS § 5 lg 1 p 1 aastapõhine riigieelarve seadus MaaMS § 6 veeS seletuskiri Artikkel 17 Jah Üldsuse teavitamine Artikkel 17 lg 1 veeS § 87 lg 4 p 51 Artikkel 17 lg 2 määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 132 lg 1 Artikkel 17 lg 3 Ei ole ülevõetav säte Artikkel 18 Jah Teave rakendamise seire kohta Artikkel 18 lg 1 a) veeS § 88 lg 6 ja § 2846 b) veeS § 852 lg 4, § 854 lg 7, § 2842 lg 2, § 2844 lg 2 , veeS § 852 lg 2 alusel kehtestatav keskkonnaministri määrus „Joogivee veevõtukoha valgala või toiteala 13  riskihindamise ning riskijuhtimise nõuded“ § 8, määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 121 lg 5 c) veeS § 85 lg 3, § 2841 ja määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 134 d) veeS § 85 lg 3, § 2841, määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 134 e) veeS § 85 lg 3, § 2841, määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 134 Artikkel 18 lg 2 veeS eelnõu § 2847 Artikkel 18 lg 3 Ei ole ülevõetav säte Artikkel 18 lg 4 Ei ole ülevõetav säte Artikkel 18 lg 5 Ei ole ülevõetav säte Artikkel 19 Ei Hindamine Artikkel 20 Ei Lisade läbivaatamine ja muutmine Artikkel 21 Ei Delegeeritud volituste rakendamine 14  Artikkel 22 Ei Komiteemenetlus Artikkel 23 Jah veeS § 273 Karistused Artikkel 24 Ei veeS avaldamismärge: RT I, 07.02.2023, 6 Normitehniline viide lisatud seaduse teksti lõpus. Ülevõtmine Artikkel 25 Jah määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 15 lg 3 ja 4 Üleminekuperiood Artikkel 26 Ei Kehtetuks tunnistamine Artikkel 27 Ei Jõustumine Artikkel 28 Ei Adressaadid I LISA Jah määruse nr 61 §-id 4-6, määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 4-6, § 121 II LISA Jah II LISA A osa lg 1 määruse nr 61 § 11 lg 2, 6 ja § 10, veeS § 87 lg 4 p 1, 2, 5 ja 51 määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 10, 11 lg 6 II LISA A osa lg 2 määruse nr 61 § 10, § 11 lg 5 15 II LISA A osa lg 3 määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 10 lg 11-14 II LISA A osa lg 4 veeS § 87 lg 5, määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 11 lg 1 II LISA B osa lg 1 määruse nr 61 § 10 lg 3, 4, 5, määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 10 lg 3, 4, 5 II LISA B osa lg 2 määruse nr 61 § 10 lg 8, määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 10 lg 8 II LISA C osa lg 1 määruse nr 61 § 12, määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 12 II LISA C osa lg 2 määruse nr 61 § 12, määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 12 C osa lg 2 eelviimane lõik: määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 15 lg 6 C osa lg 2 viimane lõik: määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 15 lg 7 II LISA D osa lg 1 määruse nr 61 § 9 lg 1 ja 2, § 10 lg 10 II LISA D osa lg 2 määruse nr 61 § 9 lg 3 ja lg 4 II LISA D osa lg 3 määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 9 lg 51 II LISA D osa lg 4 määruse nr 61 § 9 lg 5 III LISA Jah III lisa esimene lõik: määruse nr 61 § 9 lg 7, määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 9 lg 7 16  III lisa teine lõik: määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 9 lg 71 III lisa kolmas lõik: määruse nr 61 § 14 lg 8, määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 14 lg 8 III LISA A osa määruse nr 61 § 14 lg 1, määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 14 lg 1 III LISA B osa lg 1 määruse nr 61 § 14 lg 2,3,4,5, määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 14 III LISA B osa lg 2 määruse nr 61 § 14 lg 7, määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 14 III LISA B osa lg 3 määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 14 lg 9 IV LISA Jah määruse nr 61 muutmise määruse eelnõu § 132 lg 2,3,4,5 ja § 133 V LISA Ei VI LISA Ei Ei VII LISA 17