Seisukoha küsimine

Lisa 1 Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu asendiplaan ¥ Uuelahe Rannatalu Kiriku 21129 Orissaare-Leisi-Mustjala tee Lahe Rannatalu Kiriku Tänavsu Vana-Lahe 0 20 40 80 120 160 Hoiuala Meetrit Katastriüksuse piir Planeeringuala  Lisa 3 Saaremaa Vallavolikogu otsusele nr KESKKONNAMÕJU EELHINNANG Jaani külas asuva Uuelahe maaüksuse (71401:001:3258) detailplaneeringu algatamise taotlusele 1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas, Jaani külas asuva Uuelahe maaüksuse (Joonis 1) detailplaneeringu algatamise taotlusele. Detailplaneeringu eesmärgiks on viimase korrigeeritud taotluse kohaselt olemasolevate muulide seadustamine, ehitusõiguse seadmine paadikuuri ja -silla rajamiseks, katastriüksusele osaliselt sadama maa sihtotstarbe määramine. Detailplaneeringuala hõlmab Jaani külas Uuelahe katastriüksust (katastritunnus 71401:001:3258, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 15220 m2) ja osaliselt Läänemerd. Joonis 1. Uuelahe maaüksus Jaani külas. (Maa-amet, 27.12.2022) Planeeringuala piirneb põhjast Läänemerega, idast Kiriku (katastritunnus 55001:001:0296, maatulundusmaa 100%) katastriüksusega, kus asub Jaani kiriku muinsuskaitseala, lõunast Orissaare-Leisi-Mustjala tee (55001:001:0404, transpordimaa 100%) katastriüksusega ja läänest Rannatalu (71401:001:3257, maatulundusmaa 100%) katastriüksusega. Katastriüksus ja sellega piirnev mereala asub Väinamere hoiualal (KLO2000339), kuuludes täiendavalt ka Natura 2000 võrgustikku Väinamere linnu- ja loodusalana (vastavalt (RAH0000133 ja RAH0000605). Orissaare rannaala osaüldplaneeringus (kehtestatud 12.10.2005 Orissaare Vallavolikogu otsusega nr 141) on viidatud, et planeeringuala asub Natura 2000 linnuhoiualal. Planeeringualal 1 on üldplaneeringu kohaselt ranna ehituskeeluvöönd ja lisaks on alal määratud avalikult kasutatav tee (nn Jaani väljapääs), mille kaudu on tagatud juurdepääs kallasrajale. Orissaare aleviku ja sisemaa üldplaneeringu (kehtestatud 21.12.2009 Orissaare Vallavolikogu otsus nr 13) kohaselt asub planeeringuala rohekoridori ja väärtusliku maastiku aladel. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) alusel asub planeeringuala hoiualal, rohevõrgustikus, väärtuslikul maastikul ning ilusatel vaadetel. Kehtivas üldplaneeringus ei ole alale sadamat planeeritud, kuid planeerimisseaduse (edaspidi nimetatud PlanS) § 75 lg 1 p 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks muuhulgas transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seega on algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev sadama planeerimise osas ja detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut PlanS § 142 lg 1 p 3 alusel. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse seadustada olemasolevad muulid ning saada ehitusõigus paadikuuri ja -silla rajamiseks. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 2 alusel ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga planeeritud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Eeldatavalt on seadustatavad ja planeeritavad ehitised sadamaehitised, mistõttu ranna ehituskeeluvööndit ei ole vaja vähendada. Planeerimisseaduse § 124 lg 6 alusel tuleb detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, ja PlanS § 125 lg 1 p 4 ja §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Käesolevas eelhinnangus on käsitletud planeeritavate aspektide mõju – paadikuuri ja silla rajamine ning juba teostatud tegevuste mõju – ebaseaduslikult rajatud muulid. Ebaseaduslikult rajatud muulide osas on eelhinnang antud teadaolevate andmete põhjal. Käesolevas eelhinnangus on hinnatud nii ellu viidud kui ka kavandatavate tegvuste mõju keskkonnale ja Natura 2000 võrgustiku sidususele. 2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid Maaüksus paikneb tervikuna Väinamere hoiualal, ühtlasi kuulub ala ka Natura 2000 võrgustikku Väinamere linnu- ja loodusalana. Maaüksus paikneb Läänemere ranna veekaitsevööndis, ehituskeelu- ja piiranguvööndis, kinnistu lõunaosas paikneb avalikult kasutatava tee kaitsevöönd. Kinnistul kulgeb ka kallasrada. 3. Planeeringuala keskkonnatingimused Planeeringuala asub Saaremaa põhjaosas, Jaani külas. Planeeringuala paikneb Väinamere hoiuala territooriumil, ala kuulub ka rahvusvahelisse Natura 2000 võrgustikku Väinamere linnuala (RAH0000133) ja Väinamere loodusalana (RAH0000605). Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalade eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Planeeringualale pääseb riigiomandis olevalt Orissaare-Leisi-Mustjala teelt. Kõlvikuliselt koosseisult on tegemist valdavalt loodusliku rohumaaga (10381 m2), veidi on metsamaad (37 m2) ja ülejäänu on muu maa (4802 m2). 2 Kinnistule on inventeeritud rannaniidu (1630*) elupaigatüüp, mille kaitsmine on Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel kaitsealuste liikide leiukohti kinnistul märgitud ei ole. Planeeritava hoonestusala osas teostatud inventuuri käigus on Keskkonnaameti poolt kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübi (1630*) piire muudetud selliselt, et kavandatav hoonestusala jääb väljapoole kaitstavat elupaigatüüpi (Joonis 3). Planeeringuala põhjaosas on inventeeritud kari (1170) elupaigatüüp, mille kaitse on hoiuala kaitse-eesmärk. Muulide rajamisega seotud ehitustegevuse ja süvendustööde teostamise käigus on kahjustatud kaitsealust elupaigatüüpi, kuid kahjustuse ulatuse ja olulisuse määramine ei ole ilma pädeva eksperdi hinnanguta võimalik (Joonis 2). Paadikuurile on algse taotluse alusel planeeritud ka elektriühendus, veevarustus ning kanalisatsioon. Infrastruktuuride rajamisel väljaspoole hoonestusala kaasnevad võimalikud negatiivsed mõjud rannaniidule, mistõttu tuleb võimalikud hoonetega seotud tehnosüsteemid mahutada hoonestusala piiresse. Kinnistul asub kallasrada ning detailplaneeringuga on muuhulgas määratud ka juurdepääs kallasrajale. Lähim juurdepääs kallasrajale väljaspool planeeringuala asub idapool Taaliku sadamast ning läänepoolt Rannaküla sadama kinnistult. Kinnistule on ebaseaduslikult rajatud muulid (Joonis 4), mille konstruktsiooni ning mahu kohta andmed puuduvad. Joonis 2. Hall kald-triibutus tähistab kari elupaigatüüpi (1170), roosaga tähistatud rannaniidu elupaigatüüp (1630*). 3 Joonis 3. Vaade planeeritava paadikuuri ja -silla asukohale (K. Kuusk 02.01.2023) Joonis 4. Vaade ebaseaduslikult rajatud muulidele (K. Kuusk 02.01.2023) 4 4. Planeeritud tegevusega ning juba teostatud tegevusega kaasnevad mõjud Planeeritud tegevustega kaasnevad mõjud on nii ehitamisaegsed kui ka ehitamisjärgsed mõjud. Ehitamisaegsete mõjude puhul on tegemist intensiivsemate mõjudega kui seda on ehitamisjärgsed, kuid mis on siiski lühiajalised ning nende mõjude ilmnemine lõpeb enamasti ehitustegevuse lõpetamisega. Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonda reostavaid ega ohustavaid objekte, millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline keskkonnamõju. Siiski tuleb silmas pidada, et häiringuid põhjustavad ehitustööd tuleb kavandada soovitavalt väljaspool lindude pesitsusperioodi ning väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe. Juba rajatud muulide konstruktsiooni, mahu ning teostatud süvendustööde võimaliku mõju osas asjakohased andmed puuduvad, kuid ilmselgelt on kaitstav elupaigatüüp juba teostatud tööde maa-ala ulatuses hävinud. Teostatud muulide rajamise ja süvendustööde mahtude ning juba tekkinud mõju hindamise aluseks saab olla vastava valdkonna pädevusega eksperdi või ekspertgrupi poolt eksperthinnang. 4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad, kuid ei ole teada, et seda seal esineks. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Tööohutusreegleid järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus minimaalne. Korrigeeritud detailplaneeringu algatamise taotluses ei ole esitatud infot veevarustuse ja kanalisatsioonilahenduste kohta. Mistahes sellised objektid tuleb soovitavalt mahutada hoonestusalale, nende rajamine peab välistama mõju kaitstavatele liikidele ja kaitsealustele kooslustele. Hoonestusala tagasihoidlikke mõõtmeid, kavandatava tegevuse iseloomu ning kaitsmata põhjavett silmas pidades on reovee kohtkäitlemise soovitavaks lahenduseks reovee kogumismahuti kasutamine, omapuhasti rajamine eeldab regulaarset reoveeteket ning seda, et kinnistul on võimalik leida sobilik asukoht heitveesuublale. Puurkaevu kavandamisel tuleb arvesse võtta, et tingituna mere suhtelisest lähedusest võib puurkaevust saadav vesi olla soolakas ning ilma täiendava veetöötluseta joogikõlbmatu. 4.2. Mõju maavaradele EELIS andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus tekib seoses plaanitava ehitustegevusega. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi piires, kuid vältida tuleks pinnase laotamist planeeringualal asuvatel poollooduslikule kooslusele. Väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba. 4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Mõjud käesoleva detailplaneeringu objektiks olevate tegevuste osas saab jaotada kaheks: juba realiseeritud tegevuste ja seadustatavate objektidega seotud mõjud ning veel ellu viimata ehk kavandatavate tegevustega seotud mõjud. Maa-ameti kaardi alusel saab eeldada, et ebaseadusliku muuli rajamisega on juba rannaniidu elupaigatüüpi kahjustatud – muulini viib kivikattega tee, mis osaliselt asub rannaniidu elupaigatüübil ning lisaks on rannaniidule loodud kividest lõkkeplats koos pinkidega (Joonis 5 5). Lõkkeplatsil olid paikvaatluse hetkel põletamist ootavad ehitusjäätmed (Joonis 6), omanik on lõkkeplatsile kuhjatud jäätmed likvideerinud. Kari elupaigatüübile ulatuvad ebaseaduslikult rajatud muulid. Juba ellu viidud tegevuste tuvastamisel saab käesolevas situatsioonis tugineda ortofotodele: võrreldes 1998. aasta ja 2005. aasta ortofotosid 2021. aastal tehtud ülesvõttega, on rajatud muulid, mis ulatuvad merre väljapoole Uuelahe katastriüksuse piiridest ning täiendavalt on süvendatud merepõhja (Joonis 8 ja 9). Muulide rajamine ja süvendustööde teostamine on olulise mõjuga põhjaloomastikule ja taimestikule – merepõhja rajatud muulide ulatuses on hävinenud seal asunud mere elupaigatüübid koos sealse floora a faunaga. Ajalooliselt vabale merealale muulide rajamine võib täiendavalt mõjutada setete liikumist ning lainetust, kuid konkreetsete mõjude ilmenmist või ulatust ei ole ilma täiendava eksperthinnangu koostamiseta võimalik tuvastada. Mereprotsessidele ja mere elupaigatüüpidele mõju hindamiseks tuleb tellida ekspertarvamus või uuritakse mõju KSH käigus. Kinnistu omanik peab mõjude pädevaks hindamiseks esitama omalt poolt andmed süvendamise mahu ning muulide ehituskonstruktsioonide ning -mahtude kohta. Ühele muulile oli hetkel kuhjatud hunnik purustatud kive, mis võib lainetuse ja tuule mõjuga hakata merre kanduma ning mõjutada sealset setterežiimi (Joonis 7). Kuna planeeringuala asub Väinamere linnualal, tuleks ehitustegevus planeerida väljaspoole lindude pesitsusperioodi. Planeeringualal paikneb üldplaneeringu ning maakonnaplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku alal, seetõttu tuleb hoonestusala mitte tarastada, säilitada kinnistul asuv kõrghaljastus ning hoonestus planeerida kompaktselt. Kinnistu idaservas on hetkel karjusega piiratud lambaaed. Kavandatavate tegevustega seotud peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused), kuid seda vaid juhul, kui ei peeta kinni tööohutuse reeglistikust. Planeeritud hoonestusalal on juba tugevad inimmõjud ning seetõttu ei ole paadikuuri loomisega oodata lisaks olulist mõju sealsele taimestikule (Joonis 3). Ehitustegevuse käigus ei tohi kahjustada rannaniidu elupaigatüüpi – vältida tuleb transpordivahendite ja sõidukitega liiklemist ning materjali ladustamist rannaniidu elupaigatüübi peal. Joonis 5. Rannaniidu elupaigatüübile rajatud lõkkeplats koos pinkidega (K. Kuusk 02.01.2023) 6 Joonis 6. Lõkkeplatsile kuhjatud ehitusjäätmed (K. Kuusk 02.01.2023) 7 Joonis 7. Muulile kuhjatud purustatud kivide hunnik (K. Kuusk 02.01.2023) Joonis 8. 1998. aasta ortofoto ja 2021. aasta ortofoto võrdlus (Maa-amet 09.01.2023 seisuga) 8 Joonis 9. 2005. aasta ortofoto ja 2021. aasta ortofoto võrdlus (Maa-amet 09.01.2023 seisuga) 4.4. Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline. Mõningane mõju esineb ka mootorsõidukitega merel sõitmisest, kuid see sõltub teenuse osutamise mahust. Mõju täpsemaks hindamiseks peab omanik esitama potentsiaalsed külastajate hulgad ning külastuste ajavahemikud. 4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. Saaremaa Vallavalitsuse järelevalveteenistust on teavitatud prügi põletamise kahtlustest ning sellega on tegeletud. 9 4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Paadikuuri ja -silla rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Detailplaneeringuga ei planeerita visuaalselt olulise mõjuga aspektide rajamist. 5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel, käesoleval juhul ka kõigi tankla rajamise ja kasutamise nõudeid arvesse võttes, on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. 6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal, kavandatava tegevuse eeldatav mõju. Natura eelhindamine. Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul, kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused hõlmavad tegevusi Väinamere hoiu-, loodus- ja linnualal. Väinamere hoiuala (KLO2000241) Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas 10 querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike- kirjurähn (Dendrocopos minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes minimus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix), kormoran (Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere loodusala (EE0040002) Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Väinamere loodusalal on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas 11 (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha- pisitigu (Vertigo geyeri). Väinamere linnuala (EE0040001) Liigid, mille isendite elupaiku Väinamere linnualal kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk- lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge- toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele Uuelahe detailplaneeringualale ei ole registreeritud ühtegi eelnevas alapeatükis nimetatud kaitse-eesmärgiks olevat liigi leiukohta, küll on aga sinna inventeeritud rannaniidu ning kari elupaigatüübid. Ehitustegevuse käigus tuleb rakendada kaitsemeetmeid, et rannaniidu elupaigatüüpi ei kahjustataks. Kuigi planeeringualal ei ole registreeritud kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide pesitsusalasid, ei saa täielikult välistada, et seal läheduses neid üldse leiduda ei võiks. Peale planeeringu elluviimist tõuseb eeldatavasti teatud määral hoiuala külastatavus, kui kinnistul planeeritakse osutada ka teenust. Teenuse osutamisel tuleks täpsustada perioodid ja külastajate potentsiaalne hulk. Hoiualal tuleb mürarikaste meresõidukitega liiklemist vältida lindude pesitsemisperioodi ajal. Sadama külastajad peaksid vältima tegevusi, mis võiksid 12 kahjustada hoiuala kaitse-eesmärgiks oleva rannaniidu säilimist antud kinnistul. Suuremad ehitustööd tuleks kavandada väljapoole lindude pesitsusaega. Kaitse-eesmärgiks oleva kari mereelupaigatüübi leiukoht on inventeeritud planeeringuala põhjaossa. Pidades silmas muulide rajamist ning süvendustööde läbiviimist Natura 2000 võrgustikku kuuluval loodusala kaitse-eesmärgiks oleval elupaigatüübil [karid (1170)], on detailplaneeringus kirjeldatud tegevustel eeldatavasti mõju Natura võrgustiku alale. Muuli ja süvendustöödega seotud mõju mereelupaigatüüpidele ja mereprotsessidele ei ole võimalik ilma vastava valdkonna eksperdi või ekspertgrupi poolt koostatud ekspertarvamuseta. Eksperthinnangu eesmärk on muuhulgas anda selgema ülevaate mõjudest Natura 2000 alale ning Natura 2000 võrgustiku sidususele. 7. Kokkuvõte ja järeldus Olemasoleva info alusel ei saa väita, et planeeritava tegevusega ei kavandata/ei ole juba ellu viidud tegevust, mis otseselt mõjutab Natura 2000 alal või selle terviklikkust. Kui ei ole välistatud negatiivne mõju Natura 2000 alale, tuleb algatada KSH, mille raames viiakse läbi Natura hindamine. Natura 2000 alal esinevate täpsete mõjude kohta tuleb läbi viia täiendavad uuringud, mis annaksid meile rohkem infot muuli ebaseadusliku ehitusega kaasnenud mõjudest. KeHJS § 33 lg 1 p 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui strateegiline planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Käesoleva keskkonnamõju strateegilise eelhinnangu põhjal on Saaremaa vald seisukohal, et olemasoleva info alusel ei saa väita, et planeeritava tegevusega ei kavandata/ei ole juba tehtud olulise mõjuga tegevust Natura 2000 alal. Kui ei ole välistatud negatiivne mõju Natura 2000 alale, tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames viiakse läbi ka Natura hindamine. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega võib kaasneda/on juba ilmnenud oluline negatiivne keskkonnamõju ning tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine. Koostaja: Kerli Kuusk Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist 13  EELNÕU Kuressaare nr Jaani külas Uuelahe detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Huvitatud isik esitas 09.09.2021 e-kirjaga detailplaneeringu algatamise taotluse Jaani külas Uuelahe katastriüksusel (registreeritud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendiregistris 09.09.2021 nr 5-2/4822-1). Saaremaa vald palus 14.09.2021 e-kirjaga taotlust täiendada ning esitada korrektselt vormistatud taotlus digitaalselt allkirjastatult. Huvitatud isik esitas täiendatud taotluse 21.09.2021 (registreeritud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendiregistris 21.09.2021 nr 5-2/5016- 1). Saaremaa vald palus 11.10.2021 kirjas nr 5-2/5016-2 ja uuesti 08.02.2022 kirjas nr 5-2/962-1 täiendada detailplaneeringu algatamise taotlust. Huvitatud isik vastas 17.02.2022 (registreeritud nr 5-2/962-2). Kuna enne detailplaneeringu algatamiseks vajalike toimingute tegemist oli vajalik Uuelahe katastriüksuse piiride muutmine, siis 07.03.2022 kirjas nr 5-2/962-3 teatas Saaremaa vald, et saab detailplaneeringu algatamiseks vajalike toimingutega edasi minna peale katastriüksuse piiride muutmise ja täiendatud detailplaneeringu taotluse esitamist. Korrigeeritud detailplaneeringu algatamise taotlus esitati 15.12.2022 (registreeritud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendiregistris 15.12.2022 nr 5-2/7219-1). Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt hõlmab planeeringuala suurusega u 1,9 ha Jaani külas Uuelahe katastriüksust tunnusega 71401:001:3258 (pindala 15220 m², 100% maatulundusmaa sihtotstarve) ja sellega piirnevat mereala. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse planeeringuga seadustada olemasolevad muulid ning seada ehitusõigus paadikuuri ja paadisilla rajamiseks. A. Olemasolev olukord Uuelahe katastriüksusel ei ole ehitisi. Kõlvikuliselt koosseisult on tegemist valdavalt loodusliku rohumaaga (10381 m2), veidi on metsamaad (37 m2) ja ülejäänu on muu maa (4802 m2). Planeeringuala piirneb Rannatalu (katastriüksuse tunnus 71401:001:3257, 100% maatulundusmaa), Kiriku (katastriüksuse tunnus 55001:001:0296, 100% maatulundusmaa) ja üle maantee Lahe (katastriüksuse tunnus 55001:001:0456, 100% maatulundusmaa) katastriüksustega, Orissaare-Leisi-Mustjala riigimaanteega nr 21129 ning Läänemerega. Alal puudub kehtiv detailplaneering. Planeeringuala asub Väinamere hoiualal, mille koosseisus on kaitse alla võetud Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Väinamere linnu- ja loodusala. Kogu planeeringuala maismaa osa asub ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndis, lisaks asub planeeringualal veekaitsevöönd, kallasrada ja maanteekaitsevöönd. B. Kehtiv üldplaneering Alal kehtiva Orissaare Vallavolikogu 12. oktoobri 2005. a otsusega nr 141 kehtestatud Orissaare valla rannaala osaüldplaneeringu (edaspidi nimetatud üldplaneering) kohaselt ei ole alale juhtotstarvet määratud, samuti ei ole planeeritud alale sadamat. Planeeringualal on üldplaneeringu kohaselt ranna ehituskeeluvöönd ja lisaks on alal määratud avalikult kasutatavaks teeks nn Jaani väljapääs kallasrajale viivana teena.  C. Kaalutlused Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse detailplaneeringuga seadustada olemasolevad muulid, saada ehitusõigus paadikuuri ja -silla rajamiseks ning osaliselt määrata alale sadama maa sihtotstarve. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Orissaare-Leisi-Mustjala riigimaanteelt nr 21129. Rajatud on mahasõit riigimaanteelt ja olemas on juurdepääsutee. Kehtivas üldplaneeringus ei ole alale sadamat planeeritud, kuid planeerimisseaduse (edaspidi nimetatud PlanS) § 75 lg 1 p 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks muuhulgas transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seega on algatatav detailplaneeringu üldplaneeringut muutev sadama planeerimise osas ja detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut PlanS § 142 lg 1 p 3 alusel. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse seadustada olemasolevad muulid ning saada ehitusõigus paadikuuri ja -silla rajamiseks. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 2 alusel ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga planeeritud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Eeldatavalt on seadustatavad ja planeeritavad ehitised sadamaehitised, mistõttu ranna ehituskeeluvööndit ei ole vaja vähendada. Üldplaneeringus on alale määratud pääs kallasrajale, mistõttu võib järeldada, et piirkonnas on oluline tagada pääs mereni. Kehtivas üldplaneeringus on kajastatud vaid olemasolevad sadamad, mistõttu planeeritavaid sadamaid või sadama planeerimiseks vajalikke tingimusi üldplaneeringus käsitletud ei ole. Lähim sadam on u 5 km kaugusel mööda merepiiri Taalikul. Kuna lähipiirkonnas puudub pääs merele, siis leiab Saaremaa vald, et olemasolevate ebaseaduslikult rajatud ehitiste seadustamine ning täiendavate sadamaehitiste planeerimine ning seeläbi üldplaneeringu muutmine on võimalik. Lõpliku otsuse planeeritava tegevuse lubatavuse osas saab hoiuala valitsejana anda Keskkonnaamet. Planeeringuala asub Natura 2000 võrgustikku kuuluval Väinamere linnu- ja loodusalal. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg 1 p 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui strateegiline planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Koostatud on keskkonnamõju strateegiline eelhinnang (otsuse lisa 3), milles on toodud, et olemasoleva info alusel ei saa väita, et planeeritava tegevusega ei kavandata/ei ole juba ellu viidud tegevust, mis otseselt mõjutab Natura 2000 alal või selle terviklikkust. Kui ei ole välistatud negatiivne mõju Natura 2000 alale, tuleb algatada KSH, mille raames viiakse läbi Natura hindamine. Natura 2000 alal esinevate täpsete mõjude kohta tuleb läbi viia täiendavad uuringud, mis annaksid meile rohkem infot muuli ebaseadusliku ehitusega kaasnenud mõjudest. KeHJS § 33 lg 1 p 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui strateegiline planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Eelhinnangu põhjal on Saaremaa vald seisukohal, et olemasoleva info alusel ei saa väita, et planeeritava tegevusega ei kavandata/ei ole juba tehtud olulise mõjuga tegevust Natura 2000 alal. Kui ei ole välistatud negatiivne mõju Natura 2000 alale, tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames viiakse läbi ka Natura hindamine. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega võib kaasneda/on juba ilmnenud oluline negatiivne keskkonnamõju ning tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2 Saaremaa vald edastas vastavalt PlanS § 81 lg 2 ja KeHJS § 33 lg 6 Keskkonnaametile, Transpordiametile, Muinsuskaitseametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ja Rahandusministeeriumile 2023 kirjaga nr 5-2/ detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos lisadega keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajaduse osas seisukoha saamiseks ning lähteseisukohtade kohta ettepanekute küsimiseks. D. Kokkuvõte Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid peale keskkonnamõju strateegilise hindamise. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud 2023 kolmepoolse lepingu nr 2-7.7/ huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude kokku leppimiseks. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel. 452 5000), koostaja on OÜ () ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel. 452 5002). Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes planeerimisseaduse § 77 lõikest 1, § 128 lõikest 1 ja § 142 lõike 2 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktist 4, Saaremaa Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Jaani külas Uuelahe katastriüksusel ja sellega piirneval merealal, mille eesmärgiks on sadama planeerimine, sh olemasolevate muulide seadustamine ning ehitusõiguse planeerimine paadisilla ja -kuuri püstitamiseks. 2. Detailplaneeringu nimetus on „Uuelahe detailplaneering“. 3. Määrata planeeringuala suuruseks u 1,9 ha vastavalt otsuse lisale nr 1. 4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale nr 2. 5. Algatada keskkonnamõjude strateegiline hindamine, kuna vastavalt otsuse lisas nr 3 toodud eelhinnangu tulemustele ei ole välistatud mõju Natura 2000 võrgustiku alale. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisega. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. (digitaalselt allkirjastatud) Siim Kuusik volikogu esimees 3  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu otsuse nr juurde DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. NIMETUS Uuelahe detailplaneering (Uuelahe katastriüksus Jaani külas, katastriüksuse JA NUMBER tunnus 71401:001:3258). Planeeringu nr Saaremaa vallas: DP-23-003 2. ALGATAJA DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: Arnold Lukner ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu 3. EESMÄRK PLANEERINGU EESMÄRK: sadama planeerimine, sh olemasolevate JA muulide seadustamine ning ehitusõiguse planeerimine paadisilla ja -kuuri VASTAVUS püstitamiseks. ÜLDPLANEE- PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: u 1,9 ha RINGULE PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: detailplaneeringuga muudetakse kehtivat Orissaare valla rannaala üldplaneeringut sadama planeerimise osas 4. PLANEE- RINGU OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARBED: Uuelahe LÄHTE- 100% maatulundusmaa MATERJAL PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500 L-Est 97 koordinaatsüsteemis ja kõrgussüsteemis EH 2000. GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub ARVESTADA: Orissaare valla rannaala osaüldplaneeringuga:  alale ei ole juhtotstarvet määratud;  alale ei ole planeeritud sadamat;  planeeringualal on üldplaneeringu kohaselt ranna ehituskeeluvöönd;  alal on määratud avalikult kasutatavaks teeks nn Jaani väljapääs kallasrajale viivana teena. OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub 5. UURINGUD Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu-lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 6. EHITUSLI- TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: kruntideks jagamist ei KUD JA planeerita ARHITEK- KRUNDI SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga olenevalt sadama TUURSED kasutamise iseloomust: kas tegemist on teenuse osutamise, tootmise või oma NÕUDED tarbeks rajatavate ehitistega. Kui kavandatavad ehitised planeeritakse rajada oma tarbeks ja mitte avalikku kasutusse, siis katastriüksuse sihtotstarbe  muutmine pole vajalik. Vajadusel vastavalt ehitiste kasutamise eesmärgile/otstarbele muuta osaliselt katastriüksuse sihtotstarvet (tootmismaa/ärimaa). LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: määrata planeeringuga LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga KRUNDI HOONESTUSALA: määrata planeeringuga, analüüsides ümbritsevat keskkonda, ala looduslik ilme säilitada maksimaalsel määral. Kui tegemist ei ole sadama ehitistega, siis määrata ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus ja esitada põhjendused. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3 HOONETE KORRUSELISUS: kuni 2 HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: maksimaalselt 8,5 m HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse ehituslikud sidumiskõrgused. KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata planeeringuga VÄLISVIIMISTLUS: ehitusmaterjalina kasutada võimalikult looduslähedasi materjale. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata vajadusel planeeringuga. SERVITUUDIALAD: määrata vajadusel planeeringuga KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: määrata vajadusel planeeringuga JUURDEPÄÄSUD KRUNDILE: Orissaare-Leisi-Mustjala maanteelt nr 21129 olemasoleva mahasõidu kaudu olemasoleva juurdepääsutee kaudu. Orissaare valla rannaala üldplaneeringu kohaselt on alal määratud kallasrajale viiva teena avalikult kasutavaks teeks Jaani väljapääs. TÄNAVAD, TEED: määrata planeeringuga PARKIMISTINGIMUSED: lahendada planeeritava krundi piires HEAKORD JA HALJASTUS: Detailplaneeringus käsitleda kallasrajale juurdepääsu ja läbipääsu tagamist. Detailplaneeringuga anda ülevaade olemasolevast taimestikust, täpsustada haljastuse ja heakorrastuse põhimõtteid. Maksimaalselt säilitada olemasolev puithaljastust (sh kadastik). Hoone ja parkla rajamisel arvestada olemasoleva looduskeskkonnaga ning maastiku iseärasusi. Täiendava haljastuse rajamisel valida piirkonna looduskeskkonnale sobilikud puu- ja põõsaliigid. Planeeringualal paikneb üldplaneeringu ning maakonnaplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku alal, seetõttu tuleb hoonestusala mitte tarastada, säilitada kinnistul asuv kõrghaljastus ning hoonestus planeerida kompaktselt. Kinnistule on inventeeritud rannaniidu (1630*) elupaigatüüp, mille kaitsmine on Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk. Planeeringuala põhjaosas on inventeeritud kari (1170) elupaigatüüp, mille kaitsmine on hoiuala kaitse- eesmärk. Kaitstavad elupaigatüübid kanda ka planeeringu joonisele. Elupaigatüüpe ei tohi ehitustegevuse käigus kahjustada. Ehitustegevus planeerida väljaspoole lindude pesitsusperioodi. 7. INSENER- VEEVARUSTUS: lahendada lokaalselt uue puurkaevu baasil. VÕRKUDE PROJEKTEE- REOVEE KANALISEERIMINE: lahendada lokaalselt. Planeeringuala RIMISTINGI- põhjavesi on hüdrogeoloogiliselt kaitsmata. Planeeringus kajastada MUSED reoveekäitlemise süsteemide asukohad ja kirjeldused. Võimalik kasutada kogumismahuteid või tagada reovee bioloogiline puhastamine. Bioloogiline puhastus võimalik püsiva ja regulaarse reoveetekke korral. SADEMEVEE KANALISEERIMINE: lahendada planeeringuga ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga SOOJAVARUSTUS: lahendada planeeringuga 8. KOOSTÖÖ + Päästeamet JA + Keskkonnaamet KAASAMINE + Transpordiamet + Muinsuskaitseamet + Politsei- ja Piirivalveamet + Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus + menetlusosalised 9. PLANEE- DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE RINGU NÕUDED Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu KOOSSEIS JA vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ VORMIS- Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 14 „Detailplaneeringu TAMINE algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“ DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS 1:500 aktuaalsele topo-geodeetilisele alusplaanile.“ ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile. Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: + SELETUSKIRI + ASENDISKEEM + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + PÕHIJOONIS+ tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis + kruntimisjoonis. + TEHNOVÕRKUDE JOONIS + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus 10. PLANEE- DETAILPLANEERING ESITADA: RINGU + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis. ESITAMINE + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon + KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt CD-l pdf ja dwg formaadis. 11. PLANEE- Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest. RITAV ESI- DP algatamine 8. nädal 2023 ALGNE AJA- DP eskiislahenduse koostamine 9.-18. nädal 2023 KAVA (ajakava DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva+teavitamine 14 päeva enne võib muutuda DP lahenduse täpsustamine 27.-28. nädal 2023 olenevalt DP kooskõlastamine ja esitamine 30 päeva detailplaneerin- arvamuse avaldamiseks gu koostamise DP vastuvõtmine 34. nädal 2023 menetluseta- DP avalikustamine 30 päeva+teavitamine 14 päeva enne pide tegelikust DP korrigeerimine vajadusel 43.-44. nädal 2023 ajakulust). DP esitamine heakskiitmiseks 60 päeva Rahandusministeeriumile DP kehtestamine 4. nädal 2024  Keskkonnaamet [email protected] 12.01.2023 nr 5-2/241-1 Rahandusministeerium [email protected] [email protected] Transpordiamet [email protected] [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] [email protected] Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] [email protected] [email protected] Jaani küla Uuelahe detailplaneeringu algatamise kohta seisukoha küsimine Saaremaa vallale on esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus Jaani külas Uuelahe katastriüksusel. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt hõlmab planeeringuala suurusega u 1,9 ha Jaani külas Uuelahe katastriüksust tunnusega 71401:001:3258 (pindala 15220 m², 100% maatulundusmaa sihtotstarve) ja sellega piirnevat mereala. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse planeeringuga seadustada olemasolevad muulid ning seada ehitusõigus paadikuuri ja paadisilla rajamiseks. Planeeringuala asub Väinamere hoiualal, mille koosseisus on kaitse alla võetud Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Väinamere linnu- ja loodusala. Planeeringuala hõlmab osaliselt Läänemerd. Kogu planeeringuala maismaa osa asub ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndis, lisaks asub planeeringualal veekaitsevöönd, kallasrada ja maanteekaitsevöönd. Kehtivas Orissaare valla rannaala osaüldplaneeringus ei ole alale sadamat planeeritud ega juhtotstarvet määratud. Kuna sadamate asukoha määramine on planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 1 kohaselt üldplaneeringu ülesanne, siis on detailplaneering üldplaneeringut muutev planeerimisseaduse 142 lg 1 p 3 alusel. Kuna planeeringuala asub hoiualal ning Natura 2000 võrgustiku alal, on koostatud keskkonnamõju strateegiline eelhinnang, mille tulemusel jõudis Saaremaa vald seisukohale, et välistatud ei ole mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Eeltoodust tulenevalt leiab Saaremaa vald, et detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõjude hindamiseks tuleb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg 1 p 4 alusel algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus tuleb hinnata ka mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 / 452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee Käesolevaga küsime teilt kui asjaomaselt asutuselt KeHJS § 33 lg 6 alusel seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta ja planeerimisseaduse § 81 lg 2 alusel ettepanekuid lähteseisukohtade kohta. Kirja manuses on detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos lisadega, nimetatud dokumendid koos detailplaneeringu algatamise taotlustega on kättesaadavad ka https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-23-003/ Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Siim Kuusik planeeringuteenistuse juhataja Lisad: Uuelahe DP algatamine_eelnou.pdf Lisa 1_asendiplaan.pdf Lisa 2_lahteseisukohad.pdf Lisa 3_eelhinnang.pdf Kätlin Kallas, 452 5094 [email protected] 2