Taotlus

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Järve 34a, 11314 Tallinn 02.01.2023 TAOTLUS LEPINGU MUUTMISEKS ASJAOLUD 1. Krausberg Eesti OÜ (Krausberg) ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) sõlmisid 24.04.2020 riigihanke „Kaitseväe kinnistute välisterritooriumi korrashoid“ (vr 217521) tulemusel raamlepingu HLT005804 (leping). 2. Lepingu esemeks on heakorrateenuse osutamine Tallinna (osa 1), Ida-Viru (osa 5) ja Tartu (osa 6) piirkonnas. Leping kehtib 48 kuud, s.t leping kehtib kuni 30.04.2024. 3. Krausbergi jaoks on lepingu täitmine võrreldes lepingu sõlmimise ajal tehtud kalkulatsiooniga märkimisväärselt kallinenud ja lepingu täitmine muutunud ettenägematute asjaolude tõttu kahjumlikuks. Sellest tulenevalt on põhjendatud muuta lepingus kokkulepitud hindasid. PÕHJENDUS (I) Lepingu muutmise vajadus 4. Rahandusministeeriumi juhises1 on juhitud tähelepanu määramatut hulka hankijaid ja pakkujaid puudutavale järsule hinnatõusule, mis on tekkinud seoses energiakriisiga ja Venemaa agressiooniga Ukrainas. Hinnatõus on toonud kaasa laialdase vajaduse hankelepingute muutmiseks. Sõjaolukorraga kaasnenud hinnatõus on oluliselt mõjutanud ka seni stabiilsena püsinud valdkondades sõlmitud hankelepingud. Seejuures pole alati võimalik üheselt tuvastada, kas lepingu muutmise vajaduse põhjuseks on sõda, ülemaailmse pandeemiaga kaasnenud koroonakriis või on hoopis tegemist nende kumulatiivse mõjuga.2 Krausberg ei ole samuti jäänud järsust ja ettenägematust hinnatõusust puutumata. 5. Energiakriis, sõda ja COVID epideemiast tulenev tarneahelate lõhkumine on toonud kaasa hüppelise inflatsiooni, mis on tinginud olulise kaupade kallinemise ning tööjõukulude ja tegevuskulude suurenemise. Krausbergi kulutused on võrreldes lepingu sõlmimise ajaga märkimisväärselt tõusnud. Lepingu täitmise maksumus on kaupade kallinemise tõttu suurenenud 4%, tööjõukulude suurenemise tõttu 15%, kütuse hinna suurenemise tõttu 22% ja tegevuskulude suurenemise tõttu 2%. Seega on suurenenud lepingu täitmise maksumus 45% lepingu sõlmimise ajaga võrreldes. 1 Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond. Hankelepingute ja raamlepingute muutmine kriisiolukorras. Vääramatu jõud. Leppetrahv. 21.03.2022. – Arvutivõrgus: https://fin.ee/uudised/rm-juhis-kuidas- saab-kriisiolukorras-hankelepinguid-muuta. 2 Rahandusministeeriumi juhis, lk 1.  Lepingu täitmine on muutunud kahjumlikuks. Kallinemise põhjustanud asjaolusid ei saanud Krausberg lepingu sõlmimisel 2020. aastal ette näha. (II) Hankijal on õigus lepingut muuta 6. Lepingu p 5.4 kohaselt on lepingu muutmine võimalik poolte kahepoolse kirjaliku kokkuleppega. Lepingu muutmisel tuleb arvestada riigihangete seaduses (RHS) sätestatud piiranguid. Hankelepingu tingimuste muutmine on võimalik, kui esineb üks RHS § 123 lg 1 alustest.3 7. Lepingu muutmise vajaduse on toonud kaasa sisendhindade kallinemine. Rahandusministeerium on kinnitanud, et sellistel asjaoludel põhinev lepingu muutmise vajadus ei ole viimase aja hanke- ja raamlepingute praktikas erakordne. Üha enam on tõusetunud probleeme, kus hankelepingute sisendhindade muutus toob kaasa hankelepingu muutmise vajaduse. Sisendhindade muutumine võib anda aluse RHS § 123 lg 1 p 4 kohaldamiseks.4 8. RHS § 123 lg 1 p 4 annab hankijale õiguse sõlmitud hankelepingut muuta, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50% hankelepingu algsest maksumusest. Seda, et lepingu täitmise kulud on kasvanud ettenägematute asjaolude mõjul, selgitab Krausberg ptk-s III. 9. Hinna tõstmine ei muuda lepingu üldist olemust. Lepingu üldise olemuse muutmine on lepingu ulatuslik, läbiv ja terviklik muudatus, mitte igasugune sisuline või lihtsalt silmatorkav muudatus. Tüüpiliselt on olemuslik muutus näiteks hankelepingu eseme või liigi muutmine.5 Üldise olemuse muutmiseks ei ole hinnamuutus, kui tooted jäävad samaks ning ka muul viisil nende olemus ei muutu. Seda on kinnitanud nii Rahandusministeerium kui Riigikohus.6 10. Lisaks RHS § 123 lg 1 p-le 4 on hankijal õigus hankelepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 1 alusel – s.t siis, kui muudatuse väärtus ei ületa teenuste hankelepingu algsest maksumusest 10%. Neid seaduses ette antud muutmisklausleid on võimalik vajadusel ka kombineerida. (III) Krausbergil on õigus lepingu muutmist nõuda 11. RHS § 123 lg 1 p 4 annab hankijale õiguse muuta hankelepingut ning samas annab VÕS § 97 ettevõtjale õiguse hankijalt lepingu muutmist nõuda. Ettevõtja saab VÕS § 97 lg- le 1 tuginedes nõuda lepingu muutmist lepinguliste kohustuste vahekorra olulise muutumise tõttu, kui lepingu täitmine on tema jaoks muutunud oluliselt koormavaks. 7 Selleks peavad olema täidetud VÕS § 97 eeldused8: 3 Rahandusministeeriumi juhis, lk 1. 4 Rahandusministeeriumi juhis, lk 5. 5 EKo C-454/06, p 61; RKHKo 3-20-1150/47, p-d 17 ja 18. 6 Rahandusministeeriumi juhis, lk 5; RKHKo 3-20-1150/47, p-d 17 ja 18. 7 M. A. Simovart. Lepingu muutmise nõue riigihankelepingu kohustuste vahekorra muutumise korral. – Juridica 2008/4, lk 222. 8 RKTKo 3-2-1-136-11, p 16.  1) lepingu sõlmimise aluseks olevad asjaolud on muutunud pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 97 lg 1); 2) asjaolude muutumisega on kaasnenud poolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe poole kohustuste täitmise kulud on suurenenud oluliselt või teiselt poolelt lepinguga saadava väärtus vähenenud oluliselt (VÕS § 97 lg 1); 3) kahjustatud pool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et asjaolud võivad muutuda VÕS § 97 lg 2 p 1); 4) kahjustatud pool ei saanud asjaolude muutumist mõjutada (VÕS § 97 lg 2 p 2); 5) asjaolude muutumise riisikot ei kanna seadusest või lepingust tulenevalt kahjustatud pool (VÕS § 97 lg 2 p 3); 12. Tegemist peab seega olema olukorraga, kus väliste asjaolude tõttu ei ole lepingu täitmine küll võimatu, kuid täitmine on kahjustatud poole jaoks kõiki asjaolusid arvestades palju koormavam või majanduslikult raskem kui algselt lepingu sõlmimisel eeldati – rikutud on poolte vahel esialgu kokku lepitud subjektiivne tasakaal.9 Seejuures tuleb arvestada, et VÕS § 97 ei eelda isegi seda, et teenuse osutamine oleks muutunud kahjumlikuks. 13. Ettenägematud on olulised muudatused ja erakorralised sündmused,10 näiteks sõda11 ja ootamatult avaliku võimu kehtestatud piirangud, nt majandussanktsioonid.12 Eesti Pank on prognoosinud, et maailmamajanduse edasine käekäik on seotud Venemaa sõjalise agressiooniga ning selle edasise kulgemisega. Nii toormete hinnad kui ka tarneahelaprobleemide lahenemine sõltuvad olulisel määral sõja käigust ja lääneriikide sanktsioonidest Venemaale.13 Sõja puhkemine kui maailmamajandust oluliselt mõjutanud tegur oli Krausbergile ettenägematu, kuna riigihange viidi läbi ja hankeleping sõlmiti enne 2022. aasta veebruarikuud. 14. Krausberg ei kanna ettenägematute asjaolude esinemise riisikot. Ettenähtavad peaksid olema sellistest asjaoludest tulenevad hinnatõusud, mis on ettevõtja tavalise äritegevuse osa, nt kinnisvara hinnatõus kinnisvaraturul tegutsevale ettevõtjale.14 Krausberg saab lepingulisse suhtesse astumisel prognoosida hinnatõusu vaid valdkondades, mis on otseses puutumuses tema majandus- ja kutsetegevusega. Krausberg ega ükski teine pakkuja ei saanud pakkumust koostades 2020. aastal ette näha sõda, sanktsioone, energiakriisi ega sisendhindade suurenemist sellises ootamatus tempos. 15. Lepingu muutmist ei saa nõuda, kui tegemist on majanduse tavapärasest tsükliliselt tulenevate muudatustega. Praegune olukord ei ole tavapärane. Rahandusministeerium on selgitanud, et kui tegemist on majanduse erakordse madalseisuga kui selgelt eristuva 9 M. A. Simovart. Lepingu muutmise nõue riigihankelepingu kohustuste vahekorra muutumise korral. – Juridica 2008/4, lk 222. 10 Kull, I. VÕS § 97, komm 4.3.3. – Võlaõigusseadus I. Komm. vlj. Tallinn: Juura 2016. 11 Kõve, V. VÕS § 103, komm 6.1.3.2.b. 12 RKTKo 3-2-1-139-10, p 13. 13 Prognoos. Vene sõja mõju Eesti majandusele: tarneraskused ja kiirem hinnatõus. – Arvutivõrgus: https://www.eestipank.ee/press/prognoos-vene-soja-moju-eesti-majandusele-tarneraskused-ja-kiirem-hinnatous- 30032022 (02.12.2022). 14 RKTKo 3-2-1-76-10, p 15.  anomaaliaga tsükliliselt kõikuvate majandusprotsesside taustal, ei saa asjaolude muutumise riisikot panna ettevõtjale ja ettevõtjal on õigus taotleda hankelepingu muutmist.15 16. Lepingu sõlmimisel 2020. aasta mais oli Eesti inflatsioon -1,8%. 2022. aasta alguses tabas Eestit anomaalne, Euroala kiireim inflatsioon (vt joonis).16 Pikemata on selge, et lepingu täitmine ei ole kallinenud majanduse tavapärasest tsüklilisusest tulenevate asjaolude tõttu, vaid erakorraliste asjaolude tõttu. UPICC art 6.2.2 kommentaarides on selgitatud, et lepingu muutmise nõudeks võiksid aluse anda mh just dramaatiline inflatsioon ja tooraine hinna tõus.17 30 25 20 15 10 5 0 -5 17. VÕS § 97 alusel lepingu muutmise nõue on allutatud RHS § 123 lg 1 p-st 4 tulenevatele piiridele.18 Kui ettevõtja on esitanud muutmistaotluse VÕS § 97 alusel, peab hankija hindama, kas on võimalik RHS § 123 lg 1 p 4 alusel hankelepingu muutmises kokku leppida. See tähendab, et muuta ei tohi hankelepingu üldist olemust ja ühegi muudatuse tulemusena ei tohi suureneda hankelepingu maksumus rohkem kui 50% hankelepingu algsest maksumusest.19 Käesoleval juhul on lepingu muutmine lubatud, kuna lepingu 15 Rahandusministeeriumi juhis, lk 8. 16 Eurostat. Eure area inflation. 17 Unidroit Principles of International Commercial Contracts 2016. Rooma: International Institute for the Unification of Privaet Law (Unidroit) 2016, lk 219. 18 K. Lepikult. Hankelepingu muutmine ettenägematutel asjaoludel ja hankelepingu lõpetamise õiguslikud riskid. Magistritöö. Juhendaja dr. iur. Mari Ann Simovart. Tartu Ülikool, 2021, lk 56. 19 M. A. Simovart. Amendments to Procurement Contract: Estonian Law in the Light of the Pressetext Ruling. – Juridica International, 2010/17, lk 158.  kallinemise väärtus jääb lubatud 50% sisse. Samuti ei ole tegemist hankelepingu üldise olemuse muutmisega (vt p 9). (IV) Selgitused lepingu kulude kasvu kohta 18. Kohtupraktika järgi ei ole poolte kohustuste vahekorra olulise muutumise hindamisel oluline teha kindlaks täpset muutumise ulatust, vaid piisab suurusjärgust. 20 Kohustuste vahekorra oluline muudatus seisneb praegusel juhul lepingu täitmise kulude muutumises, võrreldes ajaga, kui pakkumuse maksumus kalkuleeriti. Arvestades lepingu eset, on lepingu täitmisega seotud põhilised kulukomponendid: 1) kaubad – need on puhastusvahendid ja -tarvikud. Samuti libeduse tõrjeks vajaminevad vahendid ja tarvikud. 2) kütus – objektidele saabumise ja lahkumisega seotud sõidukulud, tellitavad lisakoristused, teede/platside -ja hooneümbruste hooldusele kuluv kütus; 3) tööjõukulu – vastavalt lepingule on Krausberg kohustatud tagama kvalifitseeritud (sh. vajadusel kutsetunnistusega), nõutavate oskuste, tehniliste ja ohutusalaste teadmistega ning kogemusega personali olemasolu ja nende isikute kasutamise teenuse osutamisel. 19. Kütuse hind lepingu sõlmimise ajal 01.05.2020 oli ca 0.9 EUR/l, taotluse esitamise seisuga aga 1,89 EUR/l. Kütusega seotud sisendkulu on tõusnud 110%. Kütusekulu osakaal lepingu kogukulust on suurusjärgu 20%. 20. Kaupadega seotud kulud on kasvanud suurusjärgus 4%. Kaupade osakaal lepingu kogukulust on suurusjärgus 15%. 21. Tööjõukulud on kasvanud 12%, kusjuures tegemist on kõige olulisema kuluartikliga lepingu täitmisel. Tööjõukulude osakaal lepingu kogukulust on suurusjärgus 60%. Tööjõukulude kasvu on tinginud sõda, mille tõttu paljud Ukraina päritoluga koristajad on Eestist lahkunud. Krausberg on pidanud seetõttu töötajaid erakorraliselt juurde palkama praegustel turutingimustel. Tulenevalt üleüldisest hinnatõusust eksisteerib tugev palgasurve, millele ei ole võimalik ettevõtjal vastamata jätta. Seetõttu on lepingu täitmisele kaasatud töötajate palk oluliselt kasvanud. Tuleb arvestada, et 2020. aasta töötasu ei ole tulenevalt ettenägematutest sündmustest – sõda, sanktsioonid, energiakriis, hüppeline inflatsioon – enam lihtsalt konkurentsivõimeline ja töötajaid ei ole võimalik 2020. aasta töötasudega palgata ega tööl hoida. (V) Hinnatõus ei riku läbipaistvuse ega võrdse kohtlemise põhimõtteid 22. Lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaoluna saab käsitada poolte ootust, et majanduskeskkond püsib stabiilsena ning seetõttu on võimalik lepingut täita.21 20 RKTKo 3-2-1-136-11, p 20. 21 RKTKo 3-2-1-179-15, p 34; RKTKo 3-2-1-76-10, p 15.  Hinnatõus, mida Krausberg taotleb, ei riku RHS §-s 3 sätestatud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Krausbergi ei saa hinnatõstmise taotluse rahuldamise korral eelist teiste turuosaliste ees. Taotlus on esitatud eesmärgiga üksnes kompenseerida kulude kasv, et taastada lepinguliste kohustuste vahekord. 23. Just lepingu sõlmimise ajale ligilähedase olukorra taastamine ongi VÕS § 97 ja RHS § 123 lg 1 p-i 4 eesmärk. Hoolsale hankijale ja pakkujale ettenägematute asjaolude tekkimisele reageerimata jätmine tähendaks seevastu, et hankelepinguga seotud ettevõtja täidab lepingut alla turuhinna (ja alla maksumuse, mille kalkuleeris pakkumuse esitamise ajal). On ebaõiglane ja konkurentsi kahjustav, kui Krausbergi konkurendid, kes osutavad teenuseid erasektorile ja keda RHS sätted ei seo, saavad VÕS § 97 alusel hindasid tõsta ja lepingu tasakaalu taastada, ent Krausberg peaks teenuse osutamist jätkama kahjumlikult. Just selliste turumoonutuste ärahoidmine ongi RHS § 123 lg 1 p 4 eesmärgiks – et ettenägematustest asjaoludest tekkinud kulude kasv ei jääks üksnes pakkuja õlgadele. 24. Vaidlust ei saa olla selles, et hoolsale hankijale ettenägematud sündmused on midagi sellist, mida ei pea ette nägema ka pakkujad pakkumust koostades. 2020. aastal pakkumusi koostades ei saanud lisaks Krausbergile näha ette ka teised turuosalised COVID kriisi mõju, sõda, sanktsioone, kütuse- ja energiahinna kasvu ega ebatavaliselt kõrget inflatsiooni. 25. Hankemenetluse põhimõtted ja sätted suunavad ettevõtjaid tegema pakkumusi võimalikult omahinna lähedalt. Seetõttu on loomulik, et majanduskeskkonna olulisel muutumisel võivad konkurentsivõimelise pakkumuse teinud pakkujad sattuda raskesse olukorda. Kui pakkujad peaks hinnapakkumust tehes arvestama mistahes teoreetiliselt võimalike kulude suurenemisega, tõstaks see pakkumuste hinda. Hankijatel on seepärast kokkuvõttes soodsam hoida pakkujate risk mõislikul tasemel ja reageerida majanduskeskkonna muutustele põhjendatud juhtudel lepingu tingimuste ajakohastamisega.22 (VI) Hinna tõstmisest põhjendamatu keeldumine annab aluse leping üles öelda 26. Juhul, kui hankija keeldub hinnatõusu aktsepteerimast, kuid VÕS § 97 eeldused on täidetud, on täitjal õigus leping VÕS § 97 lg 5 alusel üles öelda.23 27. Selle sätte alusel lepingu üles ütlemine välistab õiguskaitsevahendite kohaldamise hankija poolt. Samuti tooks see kaasa uue riigihanke korraldamise vajaduse, mis lõppkokkuvõttes võib muuta veelgi kallimaks kui kehtiva lepingu muutmise korral. Krausberg soovib seda vältida. 28. Kuigi lepingu täitmise kulud on tõusnud 45%, teeb Krausberg ettepaneku tõsta lepingu hinda 35%. Kuivõrd RHS § 97 eesmärgiks on lepinguliste kohustuste tasakaalu taastamine, siis taotleb Krausberg hinna tõstmist tagasiulatuvalt alates 2022. aasta oktoobrist, kui ettenägematute sündmuste mõju lepingu täitmise kuludesse üle kandus. RHS § 123 ei takista tasu muutmist tagasiulatuvalt. 22 RKHKo 3-18-1946, p 30. 23 Lepikult, lk 56. 29. Täiendavate küsimuste või ettepanekutega palume võtta ühendust [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Saar Krausberg Eesti OÜ seaduslik esindaja