dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Kinnistu detailplaneering

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 9. jaanuar 2023
Viit
101
Registreeritud
9. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kaitseministeerium
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
4 Keskkonnakaitse korraldamine ja maa-alade planeerimine
Sari
4-4 -
Toimik
24
Lahendamise tähtaeg
3. veebruar 2023

Failid

  • 📎Algatuskiri_05012023_101312.002.rtf
  • 📎DP040960_DP_PJ_PDF_027.pdf987 KB
  • 📎DP040960_DP_SK_PDF_030.pdf578 KB
  • 📎DP040960_DP_TV_PDF_021.pdf702 KB

Sisu (failidest)

10Sa N 9VaP W E TINGMÄRGID 16Vp 15Kü S Plan. ala piir Katastriüksuse piir Moodustatava ajutise krundi piir 2 Ajutise krundi pos. nr Naaberhoone Olemasolev autoliikluse ala EK Ajutise krundi sihtotstarve Olemasolev kergliikluse ala 9 m² Ajutise krundi suurus Plan. kergliikluse ala Ä Äripinnad Koidu tn 30 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus planeeritud võimalik Haljasala / hobukastani juurestiku kaitseala EK Vähemalt kolmekorruseline mitme korteriga elamu maa-aluse korruse lahendus ulatuses multšikate Plan. katusehaljastus Võimalik juurdepääs hoovialale / prügiauto juurdepääs Naaberplaneeringuga plan. hoone Võimalik sissepääs hoonesse Naaberplaneeringuga plan. rõdu Plan. võimalik piirdeaed Naaberplaneeringuga plan. maa-alune hoonestusala Plan. tulemüür vora Naaberplaneeringuga plan. pandus Olemasolev tulemüür Naaberplaneeringuga plan. juurdepääsuservituut Plan. jalgraja võimalik asukoht Plan. juurdepääsuservituut Plan. lastemänguväljaku võimalik asukoht 4K Plan. maapealne hoonestusala ja selle max korruselisus 1 Juurdepääs jäätmekonteineritele 3Elp Säilitatav III klassi puu vora Plan. hoonestusala, kuhu võib ehitada vaid rõdusid (koos puu nr ja liigi tähisega) Koidu tn 30 kinnistu kaudu 3,6 SJ Plan. maa-aluse korruse hoonestusala 1Hk 1Hk Säilitatav III klassi puu võra peale puu hoolduslõikust Ä0-20 / EK80-100 SJ SJ SJ Plan. hoonestusala terrassi ehitamiseks (koos puu nr ja liigi tähisega) 6,1 17 m 182 (terrass rajada ümbritseva maapinnaga tasa) vora 4,8 4Va 4*/-1 1 173 1,6 Ehitusjoon - Plan. kõrghaljastuse võimalik asukoht 4,0 vora 5Kr 455 m² - Plan. konsoolse 3-korruselise hooneosa võimalik asukoht (katusele on lubatud terrassi rajamine) 3,6 SJ *4 korrust + tehniline korrus Plan. 4-korruselise hooneosa võimalik asukoht SJ SJ SJ 6,1 maa-alune hoonestusala lubatud kogu selle ulatuses 4,8 3K Plan. madalhaljastuse võimalik asukoht 1,6 ind: rrassi p 4,0 katusete26,73 3K 8,9 ca abs e te rrassi Plan. hoone tagasiaste sarnaselt Roopa 2 Plan. 2.-4.-korruse rõdu võimalik asukoht SJ Sorteeritud jäätmete kogumispaik rrassi pi nd: katu s s 27,93 hoone tagasiastega katusete26,73 i=0,01 L=7,2 m, 8,9 Koidu tn 30 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu tingmärgid: ca abs piire: ab Plan. katuseterrassi võimalik asukoht 2KsK Likvideeritav V klassi puu (koos puu nr ja liigi tähisega) parapet: 6 abs 27,6 3,0 Plan. võimalik viilkatusega kaetud majaosa 4K arja - tänavapoolse räästa ulatus vastavalt Tehnovõrguservituudi vajadusega ala Juurdepääsuservituudi vajadusega ala Vt täpsemalt seletuskirja 10,0 katuseh abs 31,02 Roopa 2 hoone räästale Parkimisservituudi vajadusega ala 7 parkimiskoha p 5.2 kõrgus: tima kasutamiseks Koidu 32 kinnistu kasuks 4K h (peab ü 2 hoone tn 4,5 Plan. hoone võimalik harjajoon Roopa ) rgusega Märkused: 3Elp 7,3 harja kõ Juurdepääs krundile on Koidu tänavalt. Kuna Koidu tn 32 krunt on väike ning panduste ehitamine võtaks liiga palju 1. 2. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. Haljastusliku hinnangu koostas Ülle Jõgar mais 2020. 1 Krundi pos. nr 3. Planeeritud alale jääb nii kinnistusraamatu kannetest tulenevaid tehnovõrkude kitsendusi kui ka kehtivatest määrustest kasulikku haljastatavat pinda, on parkimine lahendatud parkimisservituudi ja juurdepääsuservituudi alusel Koidu tn 30 t 4 korrus s) tulenevaid kitsendusi olemasolevatele tehnovõrkudele kaitsevööndite ulatuses. SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES krundil maa-alusel parkimiskorrusel. Selleks on planeeringuga määratud parkimisservituudi vajadus 7 parkimiskohale sek rru (~110 m2) Koidu tn 32 kinnistu kasuks ning juurdepääsuservituudi vajadusega ala sõidukitele laiusega 4…7 meetrit ja 4. Planeeritud ala asub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja vaadeldavuse tsoonis. o KÕRGUS HOONEALUNE (+ katu MEETRITES PIND MAAPEAL HOONETE Maareformi seaduse mõistes 5. Planeeritud maa-ala jääb Tallinna linnapea 3.01.2017 a käskkirjaga nr LSB-28/2 kinnitatud "Tallinna riskianalüüs 2016" õrgus Krundi ehitusõigus ARV KRUNDIL Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht jalakäijatele laiusega 1,3...1,5m (~590 m2) Koidu tn 32 kinnistu kasuks. Jalakäijate juurdepääs maa-alusesse parklasse e harjak iseseisva kasutusvõimaluseta SUURIM HOONEALUNE OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht-planeerija on ette nähtud läbi maa-aluse galerii, mille sissepääs paikneb Koidu tn 32 planeeritud hoone konsoolse osa all. kohasesse Järvevana tee 3 kinnistul asuva AKTSIASELTS TALLINNA VESI veepuhastusjaama kloorilao ohualasse. k e s k m in KORRUSELISUS PIND MAA-ALL P - hoones JVV HALDUS OÜ Tallinn 31,02 maatükk (9m2) Maakri 29 Liina Ollema abs h= Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 a otsusele nr 84 „Tallinna 6. Prügiauto juurdepääs sorteeritud jäätmete kogumise kohale on ette nähtud läbi Koidu tn 30 kinnistu. KRUNDI SUURUS P - õues Tallinn 10145 parkimiskohtade normid“. Planeeritud ala asub südalinna piirkonnas ning jääb Kassisaba miljööalale. Südalinna 7. Maa-alusele korrusele võib ette näha äriruumid, panipaigad ja laiendada maapealse korruse kortereid tingimusel, et ruumide Töö nimetus piirkonnas on maksimaalne lubatud parkimiskohtade arv 1 koht korterile ning maksimaalselt 1 koht 200 m² äriruumide suletud brutopind jääb krundi planeeritud sihtotstarvete osakaalude vahemikesse. Eraldiseisvaid eluruume ja kortereid Koordinaator kohta. Kavandatud parkimiskohtade arv on kooskõlas normatiiviga. maa-alusele korrusele mitte kavandada. Jaanus Aavik Koidu tn 32 kinnistu Vastavalt nimetatud normide p 19 kohaselt eeldatakse, et mitut kinnistut hõlmava ehitiste rühma (kaks või enam ehitist) planeerimisel ja projekteerimisel kavandatakse parkimiskohad selle ehitiste rühma kinnistute piires ühises parklas või 8. Haljastuse ja krundisiseste kõnniteede lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse haljastusprojektis, nõutud haljastuse protsent peab jääma tagatuks. 2 tel 740 9800 [email protected] Kuupäev DETAILPLANEERING parkimismajas. Sellest tulenevalt on parkimine ette nähtud naaberalale, Koidu tn 30 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu 9. Geodeetilise alusplaani koostas Ankord OÜ, töö nr 2151M, aprillis-mais 2020. Koordinaadid L-Est97 ja kõrgused EH2000 06.12.2022 Joonis alale, kavandatud maa-alusesse parklasse. Selleks on Koidu tn 30 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus määratud süsteemis. Põhijoonis parkimisservituudi vajadus 7 parkimiskohale ning juurdepääsuservituudi vajadusega ala (~590 m2) parkimiskohtadele 10. Puu liigi tähised: Hk (harilik hobukastan); KsK (kuldkask); Elp (hariliku elupuu sammasja võraga kultivar); Va (harilik vaher). EK laiusega 4…7 meetrit ning jalakäijatele laiusega 1,3-1,5 meetrit Koidu tn 32 kinnistu omanike kasuks. Kavandatud parkimiskohtade arv on kooskõlas normatiiviga. 9 m² Töö nr 20003654 Mõõt 1:250 Joonise nr 2 TÖÖ NR 20003654 Koidu tn 32 kinnistu detailplaneering DP040960 Seletuskiri ja joonised Töö nr 20003654 Tallinn 2022 Koostaja: Huvitatud isik: Liina Ollema JVV Haldus OÜ Planeerija-Projektijuht Koidu tn 4-2, Tallinn 10137 [email protected] Kontaktisik: Viljar Kuiv [email protected] tel 5665 1205 Koordinaator: Jaanus Aavik [email protected] Planeeringu koostamise tellija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn SISUKORD A – SELETUSKIRI.................................................................................................... 5 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID ................... 5 2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ......................................... 6 3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ....................... 6 4. PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS ..................................................... 6 4.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus ................................................................ 6 4.2. Hoonestusala, hoone paiknemise ja suuruse kavandamise põhimõtted ........ 6 4.3. Ehitusõigus, hoonte kasutusotstarbed ning hoonte ja maaüksuste koormusnäitajad.................................................................................................... 8 4.4. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted .................................. 9 4.5. Tänavate maa-alad, liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted 10 4.6. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted ..................................................... 11 4.6.1. Vee- ja kanalisatsioonilahendus ......................................................... 11 4.6.2. Elektrivarustus ................................................................................... 12 4.6.3. Tänavavalgustus ................................................................................ 12 4.6.4. Sidevarustus ...................................................................................... 12 4.6.5. Soojusvarustus .................................................................................. 12 4.7. Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted ...................................................... 13 4.8. Kavandatud kitsendused ........................................................................... 13 4.9. Kavandatu vastavus planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele . 14 4.10. Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele, kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele ........... 14 5. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS ................................................ 14 5.1. Hoone olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................ 14 5.2. Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ................................................. 15 5.3. Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks .................................... 17 6. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTE-DOKUMENTIDELE JA -SEISUKOHTADELE ................................................ 19 7. MUUDATUSED VÕRRELDES VARASEMATE VERSIOONIDEGA ...................... 22 7.1. Muudatused võrreldes eskiislahendusega .................................................. 22 7.2. Muudatused tulenevalt komisjoni otsustest ................................................ 23 B – PLANEERINGU JOONISED .............................................................................. 25 Asukohaskeem........................................................................................................ Põhijoonis M 1:250 ......................................................................................... Tehnovõrkude koondplaan M 1:250 ...................................................................... A – SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID Detailplaneeringu koostamise alusteks on: Planeerimisseadus Tallinna Linnavolikogu 03.11.2021 määrus nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas “ Detailplaneeringu algatamise korraldus (Tallinna Linnavalitsuse 23.12.2015 a korraldus nr 1932-k „Koidu tn 32 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine Kesklinnas“) JVV Haldus OÜ 19.03.2015 a taotlus nr 4096 detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumentideks on: Tallinna üldplaneering Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsus nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“ Vabariigi Valitsuse 20.05.2003 a määrus nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus” Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 a otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneering „Tallinna Kesklinna miljöövä ärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“ (edaspidi ka miljööalade teemaplaneering) Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 a määrusega nr 15 kinnitatud „Haljastuse inventeerimise kord“ Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 a määrus nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 a määrus nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kohasesse kaugküttepiirkonda. Siseministri 30.03.2017 a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ Tallinna jäätmehoolduseeskiri Juhendid ja Eesti standardid (EVS 843:2016 „Linnatänavad“, EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“, EVS 840:2017 „ Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud ruumi otsese päiksevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend.) Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringuid vt kaustast „Detailplaneeringu lisad“. Koidu tn 32 kinn istu detailp laneering 6 2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Kassisaba asumis Wismari, Koidu, Roopa ja Villardi tänava vahelises kvartalis. Koidu tn 32 kinnistu detailplaneeringu koostamine on algatatud 23.12.2015 a Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1932-k. Maa-ala suurus on ~0,05 ha. 3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid on: Linnaruumi korrastamine uue hoone planeerimise ja ehitamisega, muutes terviklikumaks Koidu tänava äärse tänavafrondi. Säilitada Koidu tn 30 krundil kasvava võimsa hariliku hobukastani kasvutingimused. Miljööväärtuslikku piirkonna arenguala le suuruse ja välimuse poolest sobiva hoone planeerimine. Kesklinna piirkonda korterite planeerimine, võimaldades kesklinnas töötavatele inimestele elukohtasid töökoha läheduses ja sellega vähendada pendelrännet. Anda võimalus piirkonnas levinud traditsiooni jätkamiseks, rajada tänavaäärsete hoonete esimesele korrusele äriruume. 4. PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS 4.1. PLANEERITUD MAA-ALA KRUNDIJAOTUS Koidu tn 32 kinnistu piire ei ole planeeritud muuta . Kinnistu sihtotstarbeks on määratud 80-100% elamumaa ning 0-20% ärimaa. Koidu tn 32 ja Roopa tn 2 katastriüksuste vahelisele alale jää b 9 m² suurune, maareformi seaduse mõistes iseseisva kasutusvõimaluseta, maatükk (pos 2), mis on ette nähtud liita Roopa tn 2 kinnistuga, kuna Roopa tn 2 hoone osa ulatub selle maa- alale. Koidu tn 32 ja Roopa tn 2 katastriüksused on moodustatud mõõdistamise teel (vt Lisa 4 – Piiriprotokollid). Planeeringus on ette nähtud ajutine krunt, pos 2, mis on ette nähtud liita Roopa tn 2 kinnistuga. Krunt pos 2 ei ole iseseisvalt hoonestatav. 4.2. HOONESTUSALA, HOONE PAIKNEMISE JA SUURUSE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED Planeeritud Koidu tn 32 hoone on kavandatud kokku ehitada, AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus poolt projekteeritud, Roopa tn 2 hoonega. Selle tulemusena tajutakse hooneid ühe mahuna, mitte eraldiseisvate hoonetena. Roopa tn 2 hoonel on põhjapoolne sein tulemüür. Koidu 32 hoone on ette nähtud naaberhoonega harmoneeruma ja lähtuma Roopa tn 2 hoonestuse mõjutustest enam kui see on vajalik eraldi asuvate hoonete puhul (vt täpsemalt ptk 5.1.). Roopa tn 2 hoone on madala sokli, 5 maapealse korrusega (sh viilkatuse alune katusekorrus) nurgahoone. Tänavate ristmikele kõrgemate hoonete ettenägemine on klassikalises linnaplaneerimises sageli kasutatav kompositsiooniline võte, et ristmik, kui plaaniliselt avaram ruum oleks tajutav tänavaga samades proportsioonides oleva linnaruumina. Roopa tn 2 hoone mõjub tänavafrondis 4-korruselise hoonena. Põhikorrustega võrreldes väiksemat, katusealust korrust, ei ole tänavafrondis näha ning samuti puuduvad lahenduses kaldkatusest eenduvad osad. Roopa tn 2 hoone juures on Koidu tn 32 kinn istu detailp laneering 7 kasutatud nii ümbruskonnas olevate lamekatusega uusehitiste kui ka miljööväärtuslike kaldkatusega hoonete elemente. Roopa tn 2 hoone Koidu tn 32 hoone on kavandatud harmoneeruma kõrguslikult Roopa tn 2 hoonega, mistõttu on planeeritud hoonele ette nähtud 4 korrust , millele lisaks on lubatud ehitada pööningule tehnokorrus (mida vastavalt miljööalade teemaplaneeringule p 3.1.27 ei loeta korruste arvu piirangusse). Tänava poolsesse ossa kavandatud viilkatus harmoneerub Roopa tn 2 hoone katusega ja sobitub ka Koidu tänava vastasküljel asuvate hoonete viilkatustega. Planeeritud hoone hoovipoolses osas on ette nähtud lamekatus, mis sobitub nii selle taga olevate 4-korruseliste lamekatustega uushoonetega (Roopa tn 4, Roopa tn 8), kui ka Koidu tn 30 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus planeeritud hoonetega. Planeeringu lahendus on koostatud selliselt, et oleks tagatud hariliku hobukastani (puu nr 1) kasvutingimused – hoonestusala on kavandatud hobukastani poolses osas 1,5x3 m suuruse sisselõikega ning puule lähemale ulatuv hoone osa on ette nähtud konsoolsena ja madalamana põhimahust. Hoone põhimahu hoovipoolne hoonestusala on määratud Roopa tn 2 hoone läänepoolse fassaadi pikendusega samale joonele, ning planeeritud hoone hoovipoolsele küljele on ette nähtud lis aks kuni 2 m laiune hoonestusala rõdude ehitamiseks. Teemaplaneeirngu kohast ehitusjoont ei muudeta, h oone on kavandatud teemaplaneeringu kohasest ehitusjoonest tahapoole. Planeeritud hoone Koidu tänava poolne ehitusjoon on määratud Koidu tn 30 krundile planeeritud hoone tänavapoolset fassaadi ja olemasoleva Roopa tn 2 hoone idapoolset nurgapunkti ühendavale sihile. Hoone tänavapoolne külg ei pea ulatuma kogu ulatuses ehitusjooneni, hoone külg ehitatakse paralleelsena Roopa tn 2 hoonega. Varem kinnistul olnud hoone paiknes krundi piiril. Uue ehitusjoone määramisega on võimalik hoone ja kõnnitee vahele rajada ca 2 m meetri laiune haljasala. Koidu tn 32 kinn istu detailp laneering 8 4.3. EHITUSÕIGUS, HOONTE KASUTUSOTSTARBED NING HOONTE JA MAAÜKSUSTE KOORMUSNÄITAJAD Pos 1 Koidu tn 32 Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa 0-20%, elamumaa 80-100% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 Hoone suurim lubatud hoonealune pind*: 182 m² (maapealne) sellest 159 m 2 on vundamendi välisperimeetriga piiratud ala 173 m² (maa-alune) Hoone maapealse osa suurim lubatud brutopind 683 m² Hoone maa-aluse osa suurim lubatud brutopind 173 m² Krundi hoonestatus** 35% Krundi täisehituse osakaal*** 40% Hoone suurim lubatud kõrgus ****: 1) katusehari abs 31,02 m 2) tänavapoolne räästas abs 26,64 m 3) lamekatuse parapet abs 27,66 m 4) lamekatuse terrassi piire abs 27,93 5) lamekatuse terrassi pind ca abs 26,73 m * Hoonealune pind on arvutatud Majandus - ja taristuministri 01.07.2015 a määruse nr 57 "Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused" järgi, mille kohaselt arvestatakse hoonealuse pinna hulka ka rõdud ja hoone konsoolsed osad. ** Vastavalt teemaplaneeringule "Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine" p. 3.1.11, on hoonealune pind vundamendi välisperimeetriga piiratud ala pind ning p. 3.1.12 on hoonestatuse protsent hoonealuse pinna suhe krundi pindalasse. *** Krundi täisehituse osakaalu arvestamisel on aluseks võetud Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 a määrus nr 57 "Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused", mille kohaselt arvestatakse hoonealuse pinna hulka ka rõdud ja hoone konsoolsed osad. **** Hoone harja kõrgus, hoone tänavapoolse räästa kõrgus, lamekatuse parapeti kõrgus ja selle kohale kavandatava piirde kõrgus peavad vastama Roopa tn 2 hoone vastavate osade tegelikele kõrgustele. Vastavalt Ankord OÜ tööle „Roopa tn 2 hoone kõrgused“ (vt seletuskirja lisad, lisa 4.9) on Roopa tn 2 hoone keskmine harja kõrgus EH2000 kõrguste süsteemi järgi abs 31,02 m, tänavapoolse räästa kõrgus abs 26,64 m, hoone lamekatusega osa parapeti kõrgus abs 27,66 m ja selle kohal oleva piirde kõrgus 27,93 m. Hoone kasutusotstarve on äriruumidega mitme korteriga elamu. Kavandatud korterite arv kuni 7. Maa-alusele korrusele võib ette näha tehnoruumid, äriruumid, panipaigad ja laiendada maapealse korruse kortereid tingimusel, et ruumide suletud brutopind jääb krundi planeeritud sihtostarvete osakaalude vahemikesse. Eraldiseisvaid eluruume ja kortereid maa-alusele korrusele mitte kavandada. Maa-alusele korrusele on ette nähtud ka galerii, mis ühendab Koidu tn 32 kinnistu ja Koidu tn 30 kinnistule planeeritava maa - aluse parkla. Viilkatus on hoonele planeeritud arhitektuursetel kaalutlustel ( vt ka Lisa 8). Viilkatusega kaetud kütmata pööningule on lubatud rajada tehnilised ruumid ja pääs katusele (vastavalt Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 a otsusele nr 16 „Tallinna Koidu tn 32 kinn istu detailp laneering 9 üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine“ , ptk 5.8.4.2). Katuse hoovipoolne külg on kavandatud lamekatusena, kuhu on lubatud ehitada terrass, mida saab kasutada hoone elanike ühise alana, nt avatud puhkealana. Pos 2 Krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa Koidu tn 32 ja Roopa tn 2 katastriüksuste vahelisele alale jääv 9 m 2 suurune, maareformi seaduse mõistes iseseisva kasutusvõimaluseta, maatükk, on ette nähtud liita Roopa tn 2 kinnistuga, kuna Roopa tn 2 hoone ulatub selle maa-alale. Koidu tn 32 ja Roopa tn 2 katastriüksused on moodustatud mõõdistamise teel (vt Lisa 4 – piiriprotokollid). 4.4. HALJASTUSE RAJAMISE JA HEAKORRA TAGAMISE PÕHIMÕTTED Krundile ulatub Koidu tn 30 kinnistul kasvava hariliku hobukastani (puu nr 1) võra. Planeeringu lahendus on koostatud selliselt, et oleks tagatud hariliku hobukastani kasvutingimused. Kui alumisi oksi lõigata tagasi 1/3 ulatuses, siis puu ei kaota oma dekoratiivsust ega elujõudu (ekspertarvamuse on koostanud Eesti Dendroloogia selts, vt Lisa 4). Puu oksi võib lõigata tase 4 kutsetunnistusega arborist. Dendroloog Olev Abner on koostanud arvamuse plaanitava ehitustegevuse mõjust Koidu tn 30 kagunurgas kasvavale haljastuslikult väärtuslikule harilikule hobukastanile ja kahjuliku mõju leevendamise meetme d. (vt Lisa 4). 2020 a mais tehtud uue dendroloogilise hinnangu (vt lisa 4 – Puittaimede haljastuslik hinnang) kohaselt on harilik hobukastan hinnatud oluliseks (III väätrusklass). Eksperdi soovituste alusel on määratud nõuded peatükki 5.2 – Nõuded ehitusprojekti koostamiseks. Hobukastanile paremate tingimuste loomiseks on soovitatav puu alune ala multšida. Soovi korral võib istutada sinna (pool-) varjutaluvaid ja vähe vett tarbivaid püsikuid või põõsaid. Hobukastani alla ei ole soovitatav rajada muru, kuna murutaimed tarbivad ohtralt vett ja seetõttu kannataks puu varustamine sademeveega. Likvideeritavad puud ja haljastuse ühikute arvutamine: Planeeringus ei ole ette nähtud puude likvideerimist. Geodeetilisel alusplaanil on ristiga tähistatud varem likvideeritud kuivanud kuldkask (likvideeritud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga kokkuleppel veebruaris 2022) . Dendroloogilises hinnangus, mis on koostatud 15.05.2020 on puu hinnatud V väärtusklassi, sest ta on olnud peaaegu kuivanud. Asendusistutuste vajadus puudub. Kavandatud haljastus: Koidu tn 32 kinnistule on ette nähtud puude ja põõsaste istutamine. Planeeritud maaga ühendatud haljastuse osakaal kinnistul on 36% ning kõrghaljastuse osakaal 20% kinnistust. Täpne haljastuse lahendus antakse ehitus projekti koostamise staadiumis. Vt täpsemalt ptk 5.2. Jäätmekäitluse planeerimise põhimõtted: Sorteeritud jäätmete kogumise koht on kavandatud Koidu tn 32 kinnistule, millele jäätmeveoki juurdepääs on ette nähtud läbi Koidu tn 30 kinnistu (Koidu tn 30 kinn istu ja lähiala detailplaneeringuga määratakse juurdepääsuks servituudi vajadusega ala , mis kehtib ka enne Koidu tn 30 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu realiseerimist ). Sorteeritud jäätmete kogumise koht ja selle lahendus täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel. Koidu tn 32 kinn istu detailp laneering 10 4.5. TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUSKORRALDUSE JA PARKIMISE KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Kassisaba asumis , Koidu tänava ääres. Tallinna tänavate liigituse alusel on Koidu tänav kõrvaltänav. Ühissõidukid liiguvad Kassisaba asumit ümbritsevatel magistraaltänavatel Tehnika tänaval, Paldiski maanteel, Toompuiesteel, Luise tänaval ja Endla tänaval. Juurdepääs krundile on Koidu tänavalt. Parkimise kontrollarvutus variant 1 (minimaalse äri osakaalu korral): Ehitise otstarve Norm. Norm. Planeeringus Koidu tn arvutus alal, ettenähtud 30 krundil kus normi Parkimis- parkimis- servituudi rakendatakse kohtade kohtade arv alal arv krundil 7 korterit 7x1 7 Äriruumid puuduvad - - Kokku 7 - 7 Parkimise kontrollarvutus variant 2 (maksimaalse äri osakaalu korral): Ehitise otstarve Norm. Norm. Planeerin- Koidu tn 30 arvutus alal, gus krundil kus normi Parkimis- ettenähtud servituudi rakendatakse kohtade parkimis- alal arv kohtade arv krundil 6 korterit 6x1 6 Äriruumid 172 / 200 1 (sb kuni 137 m² esimesel korrusel ning kuni 35 m² soklikorrusel äriruumide võimalikud laiendused) Kokku 7 - 7 Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 a otsusele nr 84 „Tallinna parkimiskohtade normid“ (edaspidi PAN). Vastavalt PAN p 19 kohaselt eeldatakse, et mitut kinnistut hõlmava ehitiste rühma (kaks või enam ehitist) planeerimisel ja projekteerimisel kavandatakse p arkimiskohad selle ehitiste rühma kinnistute piires ühises parklas või parkimismajas. Sellest tulenevalt on parkimine ette nähtud naaberalale, Koidu tn 30 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu alale, kavandatud maa-alusesse parklasse. Selleks on Koidu tn 30 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus määratud parkimisservituudi vajadus 7 maa-aluse parkimiskoha Koidu tn 32 kinn istu detailp laneering 11 ulatuses (~115 m 2 ) ning juurdepääsuservituudi vajadusega ala parkimiskohtadele sõidukitega laiusega 4…7 meetrit ja jalakäijatele la iusega 1,3…1,5 m (~590 m 2 ) Koidu tn 32 kinnistu omanike kasuks. Jalakäijate juurdepääs Koidu tn 30 maa-alusele parklale on ette nähtud läbi maa-aluse galerii, mille juurdepääs asub Koidu tn 32 krundile planeeritud hoone konsoolse osa alla. Koidu tn 30 kinnistu omanike kasuks on kavandatud juurdepääsu servituudi vajadusega ala. Planeeritud ala asub südalinna piirkonnas ning jääb Kassisaba miljööalale. PAN-i kohaselt on nii Südalinna piirkonnas, kui ka miljööalal parkimiskohtade arv 1 koht korterile ning 1 koht 200 m² äriruumide kohta. Vastavalt PAN punktile 8 on miljööväärtusliku ala parkimiskohtade arv märgitud maksimaalselt lubatav parkimiskohtade arv. Erandina tuleb miljööväärtuslikel aladel, mis paiknevad vanalinnas ja südalinnas, kasutada asjaomase piirk onna normide rakendamise põhimõtteid. Kavandatud parkimiskohtade arv on kooskõlas normatiiviga. 4.6. TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajatelt taotletud tehniliste tin gimuste alusel. 4.6.1. VEE- JA KANALISATSIOONILAHENDUS Lahendus on koostatud vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI poolt 02.10.2020 väljastatud tehnilistele tingimustele nr PR/2063295 -1 Veevarustus Planeeritud ala olmeveeallikaks on d e 250 mm Koidu tänava veetorustik, millest on ette nähtud planeeritava ala ühendus veevarustusega . Koidu tn 32 kinnistu liitumispunkt on Koidu tänava rekonstrueerimise käigus välja ehitatud ning paikneb kinnistu piiri ees, tänava maa-alal. Planeeritud kinnistu tarbevee vooluhulk on 0,8 l/s (majandus-joogi vesi). Tuletõrjeveevarustus Välistulekustutusvee vajadus on 15 l/s saadakse olemasolevast Koidu tn 27 kinnistu kohal paiknevast tuletõrjehüdrandist. Piirkonnas on tagatud normaalolukorras vabarõhu 300 kPa, tulekahju olukorras 100 kPa. Kanalisatsioon Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Planeeringuala reovesi on ette nähtud juhtida Koidu tn de315 kanalisatsioonitorusse. Koidu tn 32 kinnistule jääb kasutusse olemasolev Ø 160 mm kanalisatsiooni ühendus. 2020 a tänava rekonstrueerimise käigus välja ehitatud, Koidu tn 32 kinnistu liitumispunkt paikneb kinnistu piiri ees, tänava maa-alal. Planeeritud kinnistute reovee kanalisatsiooni arvutusäravoo l on Q=2 l/s. Sademetevee kanalisatsioon Planeeritud kinnistu sademevee arvutuslik äravoolu kogus on 2, 6 l/s. Kokku kogutud sademeveed tuleb suunata haljasaladele, sh hobukastani toitumisalale. Kinnistusisese sademevee torustiku dimensioneerimisel arvestada vihmahoo kestusega vähemalt 20 minutit. Üleliigne sademe- ja drenaaživesi juhitakse Koidu tänaval olev asse de 688 sademeveetorusse. Sademevee juhtimine kanalisatsioonitorusse on keelatud. Koidu tn 32 kinn istu detailp laneering 12 Planeeringualalt ärajuhitav sademevee vooluhulk tuleb ühtlustada planeeringuala piires (kasutatakse ühtlusmahuteid või/ja suurema läbimõõduga kinnistusiseseid sademevee torusid). Kinnistusisene liitumispunkti ühendatav isevoolne sademeveetoru võib olla läbimõõduga maksimaalselt de 110 ning languga mis täistäite korral laseb sademevett läbi kuni 10 l/s. Ehitusprojektis täpsustatakse kinnistusisene sademeveelahendus ning kon kreetne sademevee koormuste vähendamise lahendus. Kasutusest väljajäävad vee - ja kanalisatsioonitorud tuleb likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest. 4.6.2. ELEKTRIVARUSTUS Elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni 16.11.2020 a tehnilised tingimused nr 362295. Elektrikoormuste tabel Arvutuslik elektrikoormus Nimetus planeeritud alajaama nr 1 Planeeritud liitumine Pos nr baasil, Pa/Ia (A) Äriruumidega elamu 3x100A Planeeritud liitumiskilbis 1 Koidu tn 32 0.4kV elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva alajaama nr 892 toitel olevast jaotuskilbist nr 46048. Elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilp. Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana. Käesolev lahendus on koostatud detailplaneeringu tarbeks vajaliku täpsusega. Planeeritud hoone sisestuskilbi asukoht täpsustatakse tööprojekti s (arvestades hoone arhitektuuriga). Konkreetse objekti elektrivarustuse tööprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. 4.6.3. TÄNAVAVALGUSTUS Olemasolev tänavavalgustus säilib. 4.6.4. SIDEVARUSTUS Sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti AS poolt 03.08.2020 a väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 34059092. Detailplaneeringus on sideühenduseks ette nähtud välja ehitada sidekanalisatsiooni põhitrass alates Telia Eesti AS-le kuuluvast sidekaevust nr 2847. Objekti tööprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotlet avate tehniliste tingimuste alusel. 4.6.5. SOOJUSVARUSTUS Lähtuvalt AS Gaasivõrk tehnilistest tingimustest 10.09.2020 PJ-2092/20, on planeeritud hoonet võimalik gaasiga varustada Koidu tänava gaasijaotustorustikult liitumispunktiga tänavapoolsel kinnistu piiril. Detailplaneeringu lahendus näeb ette planeeritud hoone küttelahenduse gaasikütte põhiselt. Planeeritud ala kuulub kaugküttepiirkonda vastavalt planeeringu koostamise ajal kehtinud Tallinna Linnavolikogu 15.05.2017 a määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“. Planeeritud ala läheduses kaugküttevõrk puudub, lähim ka ugküttevõrk jääb kas Roopa Koidu tn 32 kinn istu detailp laneering 13 tn 4a hoone juurde (ca 134 m kaugusele) või Wismari tn 17 hoone juurde (ca 190 m kaugusele). Krunti pos 1 kavandatud soojuskoormus on ca 39 kW (määratakse täpsemalt projekteerimise käigus). Planeeringu koostamise ajal kehtinud Ta llinna Linnavolikogu 15.05.2017 määruse nr 19 kohaselt võib hoonetes, mille soojuskoormus paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 1 kW kasutada muud kütteviisi kui kaugküte (antud juhul on soojuskoormus paigutatava trassi jooksva meetri koh ta 0,29 kW ja seega on määrusest tulenev erand rakendatav). Koidu tn 32 kinnistule on planeeritud gaasi tarnetoru Koidu tänava gaasi jaotustorustikult koos liitumispunktiga maagaasivõrguga kinnistu piiril. Planeeritud torustiku koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustatakse ehitusprojektis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalsel t vajalikule tarbimismahule. Lubatud on gaasikütet kombineerida keskkonnasõbralike kütteviisidega (soojuspumbad, päikeseenergiasüsteemid nagu päikesekollektor ja -paneelid, jms). 4.7. AVALIKU RUUMI PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Koidu tänav ääres paiknenud amortiseerunud hoone likvideeriti planeeringu koostamise ajal, 2016 a kevadel. Vana hoone likvideerimine ja antud asukohta uue, miljöösse sobiva hoone ehitamine, parandab Koidu tänava ilmet ja linnaruumilist kvaliteeti. Likvideeritud hoone tänavapoolne sein paiknes krundi piiril, uue hoone hoonestusala on määratud krundi piirist tagasiastega. Seega suureneb vahekaugus Koidu tn 25 hooneni võrreldes varasemaga ~2 meetri võrra. Kõnnitee ja planeeritud hoone vahele on ette nähtud haljasala (nt on võimalik rajada lillepeenar või istutada püsikud). 4.8. KAVANDATUD KITSENDUSED Riiklike mälestiste kaitsevööndid ja vaatekoridorid: Planeeritud maa-ala asub Vabariigi Valitsuse 20.05.2003 a määrusega nr 155 vastuvõetud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse kohaselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja vaatesektoris, mille hoo nestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Planeeritud hoone ei vähenda vanalinna silueti vaadeldavust. Kavandatud kitsendused: Koidu tn 32 krundi kasutajate parkimine hakkab toimuma Koidu tn 30 krundile kavandatud maa-alusel korrusel (parkimiskorrusel) – Koidu tn 30 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus on määratud Koidu tn 30 kinnistule parkimisservituudi vajadus 7 maa-aluse parkimiskoha ulatuses ja juurdepääsuservituudi vajadus juurdepääsuks nendele parkimiskohtadele, koridori laiusega 4…7 meetrit sõidukitele ja 1,3…1,5 meetrit jalakäijatele, Koidu tn 32 kinnistu kasuks. Koidu tn 30 krundile on määratud lisaks juurdepääsuservituudi vajadus Koidu tn 30 kinnistu sorteeritud jäätmete kogumise kohale, laiusega 4…7 m, Koidu tn 32 kinnistu kasuks. Planeeritud krundile pos 1 on ette nähtud juurdepääsu servituudi vajadusega ala, suurusega ca 33 m 2 , Koidu tn 30 kinnistu omanike kasuks, et võimaldada maa -aluse galerii kasutamine ka neile. Detailplaneeringu elluviimiseks, Koidu tn32 kinnistule kavandatud servituudid on toodud Põhijoonisel, tabelis „Krundi kasutamise tingimused“. Koidu tn 32 kinn istu detailp laneering 14 4.9. KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE Planeeritud hoone on kavandatud vastavalt piirkonna üldistele arengusuundadele, planeeritud on miljööalale sobiva suurusega hoone. Planeeringus on määratud nõuded ehitusprojektide koostamiseks, mis tagavad hariliku hobukastani kasvutingimuste säilimise. Tänavaruumile ühtlasema ilme kujundamiseks on määratud ehitusjoon. Ehitusjoon paikneb varem krundil paiknenud hoone tänavapoolsest seinast ca 2 m võrra krundi piirist sissepoole. Seega suurene vad Koidu tn 32 ja tänava vastasküljel paikneva hoone vaheline kaugus. Planeeringu lahendusega nähakse ette kesklinna tihendamine uute korteritega ja äriruumidega, mis aitab vähendada pendelrännet . Kruntidele on määratud 0-20% ulatuses ärimaa sihtotstarve. 4.10. KAVANDATU MÕJU LÄHIPIIRKONNA LINNAKESKKONNALE JA SELLE ARENGUVÕIMALUSTELE, KAVANDATU VASTAVUS AVALIKELE HUVIDELE JA VÄÄRTUSTELE Alal paiknes elamiskõlbmatu hoone, mis ei rikastanud linnaruumi ning meelitas ligi eluheidikuid. 2016 a kevadel hoone maapealne osa lammutati. Krundi heakorrastamine , läbi uue hoone ehitamise, värskendab Koidu tänava ilmet ja suurendab naabrite turvatunnet. Samuti loob planeeringu elluviimine eeldused valglinnastumise vähendamiseks ja aitab muuta piirkonda atraktiivsemaks, terviklikumaks ja korrastatumaks. Planeeringu lahenduse realiseerimine võib aidata vähendada kesklinna liikluskoormust tipptundidel, eeldades et planeeritud korterelamutesse ostavad korteri kesklinnas töötavad inimesed. Planeeringus on määratud olemasoleva hobukastani säilimiseks vajalik ud nõuded. Hobukastani kasvuala ning hoone esine haljasriba kujundatakse haljastusprojekti alusel (vt ptk 5.2.). 5. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS 5.1. HOONE OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Katusekalle tänavapoolsel osal 25º…30º (peab järgima Roopa tn 2 hoone katuse kallet), hoovipoolsel osal lamekatus (parapeti abs kõrgusega kuni 27,66 m). Kaldkatuse materjal: sileplekk, valtsplekk . Stiil: minimalistlik. Hoone arhitektuur peab olema nüüdisaegne ja keskkonda väärtustav ning sobituma Roopa tn 2 hoonega. Hoone välisviimistluses ei tohi kasutada: o imiteerivaid materjale: nt plastist välisvoodrit, plastaknaid; o metalluksi; o kiviimitatsiooniga ja profileeritud katuseplekki , jne. Välisviimistluses kasutada: o klaasi, o kivi o krohvi o fassaadivineeri o puitu o metalldetaile o tellist. Puitviimistluses kasutada traditsioonilisi värve (linaõli jne) ja -värvitoone. Koidu tänava äärsetel äriruumidel ei tohi kasutada neoonreklaame ega -valgusteid. Koidu tn 32 kinn istu detailp laneering 15 Kuna Koidu tn 32 hoone on ette nähtud plokistada Roopa tn 2 hoonega, peab hoone moodustama naaberhoonega ühtse terviku. Hoone lahenduse väljatöötamisel teha koostööd Roopa tn 2 kinnistu omanikega. Hoone katusehari ja räästas peavad olema ühel kõrgusel Roopa tn 2 katuseharja ja räästaga. Hoone tänavapoolne fassaad, sh rõdud, kavandada paralleelsena R oopa tn 2 hoone tänavapoolse fassaadiga. Katusele võib paigaldada päikesepaneele, hoovipoolsele lamekatusele on võimalik rajada haljastust, seda ala saab kasutada terrassina, puhkekohana. Tehnoruumide täpne asukoht selgitada ehitusprojekti koostamisel ning see võib paikneda ka pööningust erinevas sobivas kohas hoones, sellisel juhul jääb katusekorrus kütmata pööninguks, kus võib olla lisaks väljapääs katuseterrassile jms. Katusele ehitatava tehnilise korruse pindala võib moodustada kuni 15% maapealse hooneosa alusest pinnast, tehniline korrus arvestada planeeritud hoone brutopinna hulka. Lamekatusega hoone osa parapeti ja piirde kõrgus kavandada vastavalt Roopa tn 2 hoone lõunapoolses otsas oleva (hoone tagant vaadeldava) lamekatusega hoone osa parapeti ja piirde kõrgusele. Piirdeaiad: soovitatavalt kuni 1,5 m kõrgused puidust piirdeaiad. 5.2. MUUD NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS Lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19.06.201 a määrusest nr 18 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“. Vertikaalplaneerimisega välistada täiendava sademevee valgumine naaberkinnistule. Ehitamise ajal tuleb piirata hobukastani peamine toimumispind kaitsepiirdega. Sademetevesi tuleb suunata haljasaladele, sh hobukastani t oitumisalale (mitte suunata puude toitumisalale soolatatavate pindade sademetevett) . Lähtuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud ruumi otsese päiksevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendist ja tagada selle kohane insolatsiooni kestus nii planeeritud korterites kui ka ümbritsevates elamutes asuvates korterites. Koidu tn 32 hoone projekteerimisel tuleb tagada projekteeritavates eluruumides nõuetekohane insolatsioon. Kui Koidu tn 30 detailplaneering realiseeritakse varem, tuleb uuendada insolatsiooniuuringut, veendumaks, et Koidu tn 32 kinnistule planeeritav hoone ei hakkaks oluliselt mõjutama Koidu tn 30 eluruumide insolatsiooni. Hoone süvendite kaevamine ja täitmine peab toimuma hobukastani puhkeperioodil novembrist-märtsini. Rammvaiu mitte kasutada, mitte teha planeeritud alal lõhkamistöid ning hoonete ehitamisel kasutada ehitusnormidele vastava vibratsioonitasemega tehnoloogiaid. Kõik ümbritsevad hooned, sh Roopa tn 8, Roopa tn 10, Roopa tn 4, Roo pa tn 4a, Roopa tn 2, Roopa tn 2a hooned, tuleb võtta geotehnilise kontrolli alla juba enne ehitamise algust. Hoonete tehniline seisund ja olemasolevad praod tuleb dokumenteerida ja konstruktsioonidesse paigaldada reeperid. Reeperite deformatsioone tuleb mõõta kaks korda kuus. Ehitus- ja omaniku järelevalve teostaja peab tagama selle, et ehitustegevus ei mõjutaks negatiivselt naabruses asuvate hoonete seisukorda. Vajadusel tuleb võtta kasutusele vastavad tehnilised abi- ja kontrollivahendid. Ehitusekspertiis lähialal asuvatele hoonetele, sh Roopa tn 8, Roopa tn 10, Roopa tn 4, Roopa tn 4a, Roopa tn 2, Roopa tn 2a hoonetele, tuleb teha enne planeeritud hoonete ehitamise alustamist. Koidu tn 32 hoone ehitusloa menetlusse tuleb kaasata Tallinn, Roopa tn 8 korteriühistu, Korteriühistu Roopa tn 10; Tallinn, Roopa tn 10 korteriühistu , Roopa tn 4a korteriomanikud, Roopa 4 Korteriühistu; Tallinn, Roopa tn 4 Koidu tn 32 kinn istu detailp laneering 16 korteriühistu, Korteriühistu Roopa tn 2a; Tallinn, Roopa tn 2a korteriühistu ja ROOPA 2 KORTERIÜHISTU; Tallinn, Roopa tn 2 korteriühistu. Ehitusprojektid kooskõlastada Tallinna Keskkonna - ja Kommunaalametiga. Arvestada, et Koidu tänav on värskelt rekonstrueeritud ning projekteerimisel arvestada ka Tallinna linna kaevetööde eeskirjaga. Näha kinnistule või hoonesse ette jalgrataste parkimiskohad, rattaparkla asukoht ja kohtade arv määrata hoone(te) projekti(de)ga). Maa-aluse korruse konstruktsioonid ei tohi ulatuda ümbritsevast maapinnast kõrgemale. Keskkonnahoiust tulenevad nõuded: Haljastus: Istikud ja istutustööd peavad vastama Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad” ning Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 a määruse nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“ nõuetele. Soovitav on muru asemel (vähemasti osaliselt) kasutada püsikutega pinnakatte haljastust. Hobukastani alla mitte rajada muru, kuna murutaimed tarbivad ohtralt vett ja seetõttu kannataks puu varustamine sademeveega. Hobukastani alune pind multšida koorepuruga, soovi korral võib istutada sinna (pool-)varju taluvaid ja vähe vett tarbivaid püsikuid. Istutustöödel puu juurestiku kaitsealal tuleb teha kaevetööd käsitsi, et mitte vigastada puu juuri. Hobukastani võra alla jäävad kõnniteed rajada vett läbi laskvatest tänavakividest. Koostada haljastusprojekt, mille koosseisus tuleb lisaks i stutusmaterjali valikule esitada kogu haljastuse rajamise tingimused (kasvukoht ja kasvutingimused, istutusmuld, istutusjärgne hooldus) ning kasvuaegse hooldamise (lõikamine, väetamine, kastmine) nõuded, samuti meetmed alal ja selle vahetus läheduses kasvavate puude juurte, tüve ja võra kaitseks ehitamise ajal. Lisaks peab projektis olema kujundatud hoone esine haljasriba ja hariliku hobukastani kasvuala ning käsitletud hobukastani hooldamise ja kasvutingimuste tagamine. Projekt kooskõlastada Tallinna Keskk onnaametiga. Haljastusprojekti koostamiseks tuleb kaasata maastikuarhitekt. Pinnase radoonisisaldusest tulenev nõue: Pinnas kuulub kõrge radooniriskiga pinnaste kategooriasse. Alale on iseloomulik normile vastav looduskiirguse tase. Rakendada Eesti standa rdi EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ nõudeid. Liiklusmürast ja mürast tulenevad nõuded: Sotsiaalministri 04.03.2002 a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkeala, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi SoM määrus nr 42) § 6 lg 1 tabel 1 on esitatud liiklusest põhjustatud müra normtasemed elamute vaikust nõudvates ruumides. Tagamaks SoM määruses nr 42 kehtestatud liiklusmüra normtasemeid elamus, tule b rakendada Eesti standardit EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Hoone projekteerimisel tuleb arvestada, et tehnoseadmed ei põhjustaks olemasolevatele ega perspektiivsetele elanikele mürahäiringuid. Nõuded vertikaalplaneerimiseks: Vertikaalplaneerimise lahenduse koostamisel arvestada, et maapinna kõrgus krundil ei tohi ületada maapinna kõrgust naaberkruntidel. Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute veerežiimi, sh tuleb vältida sademevee ja liigvee valgumist naaberkinnistutele. Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutada pinnasesse. Kõvakattega krundiosal koguda sademevesi restkaevudesse. Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada ja esitada ehitusprojektis. Koidu tn 32 kinn istu detailp laneering 17 Tuleohutusnõuded: Tule leviku takistamiseks projekteerida hoone TP -1 tuleohutusklassile vastav. Projekteerimisel arvestada Siseministri 18.02.2021 a määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti Standarditega EVS 812 - 6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ ja EVS 812 - 7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega . Kui päästeautode juurdepääs korterite hädaväljapääsudele jääb raskendatuks, tuleb olukord lahendada ehitusprojekti koostamise käigus koostöös päästeametiga kas kõnealuste korterite välisuste tulekindluse tõstmisega EI60 tasemele ja korterite varustamine ATS-ga või tagada pääs korterite hädaväljapääsust naaberkorteri rõdule. Roopa tn 2 hoone põhjapoolne sein vastab tulemüüri tingimustele. Roopa t n 2 hoone ja planeeritud hoone vahelises osas tuleb ehitusprojekti koostamisel täpsustada tuleohutusmeetmeid ja tulemüüri ulatust. Roopa tn 2a krundil paikneva sõiduautode varjualuse ja planeeritud terrassi vahele jääb vähem kui 8 meetrit. Projekteerimise staadiumis valida tuleohutuse tagamiseks 1 järgnevatest variantidest: o terrassi projekteerimisel kasutada B-klassi tulekindlust tagavaid materjale; o autode varjualuse puitlaudisega sein katta B -klassi tulekindlust tagavate plaatide või kivimüüriga. Roopa tn 2a varjualuse muutmist käsitleva valiku elluviimiseks tehakse ehitusprojekti koostamisel koostööd Roopa tn 2a kinnistu omanikega ja koostöös selgitatakse välja puudutatud osapooli rahuldav lahendus. Lõplik lahendus kooskõlastada Päästeametiga. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud: Hoonele paigaldada vastupidavad uksed ja aknad, mis vähendab vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski. Kavandada hoone sissepääsudele valgustus. Hooviala on ette nähtud tänavapoolsest hoovi osast eraldada piirdeaiaga, mis rajatakse Koidu tn 30 kinnistuga ühine ( piire jätkub Koidu tn 30 kinnistul, kuni panduseni). Energiatõhusus: Hoonete rajamisel on soovitav järgida energiasäästupõhimõtet kasutades hoonete rajamisel kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat soojusvajadust ja energiatarbimist. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida majandus - ja taristuministri 03.06.2015 a määrust nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded¹“. 5.3. NÕUDED TEHNOVÕRKUDE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS Ehitusprojektide koostamiseks tuleb taotleda kõikidelt võrguvaldajatelt tehnilised tingimused ja ehitusprojektid kooskõlastada võrguvaldajatega. Veevarustus ja kanalisatsioon Järgnevates projekteerimisstaadiumites taotleda AKTSIASELT S TALLINNA VESI tehnilised tingimused. Sademevesi planeeritud alal immutada maksimaalselt haljas aladel. Reguleerida sademevee pealevoolu ühiskanalisatsiooni. Järgmistes projekteerimisstaadiumites kontrollida planeeringualal olemasolevate vee- ja kanalisatsiooniühenduste olemasolu. AKTSIASELTS TALLINNA VESI andmetel on planeeringualal täiendavaid vee - ja kanalisatsiooniühendusi Koidu tänaval, mida tehnovõrkude plaanil ei ole kajastatud. Kõik kasutusest väljajäävad vee- ja kanalisatsiooniühendused likvideerida hargnemisel tänavatorust. Koidu tn 32 kinn istu detailp laneering 18 Vajadusel seada vk torustikule notariaalne servituut võõra kinnistu piires. Elektrivarustus Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrgu valdajaga (Elektrilevi OÜ-ga). Sidevarustus Projektis näha ette kõik vajalikud tööd siderajatiste kaitsmiseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused, kaablikaevude luugid peavad jääma teekattega (kõnniteega) ühele tasapinnale. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia Eesti AS järelevalvega. Telia liinirajatiste väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele §15. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Sidekaablite paigaldamise osas lepitakse kokku eraldi sõlmitavas kokkuleppes. Hoonete sisevõrgud projekteerida ja ehitada Tellija vahenditest. Ehitusprojekt esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate portaali ( https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- arendajale/) kaudu. Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised. Tegevuse jätkamiseks on vajalik tel lida Telia täiendavad tehnilised tingimused. Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. Telia Eesti AS kooskõlastus kehtib kuni 06.08.2021 Gaasivarustus Ehitusprojektid kooskõlastada AS-ga Gaasivõrk. Gaasitorustike tööprojektide koostamiseks ja ehitamiseks vajalikud tehnilised lähteandmed väljastab AS Gaasivõrk kehtestatud detailplaneering u, kinnistu omaniku avalduse ja eelnevalt sõlmitava liitumislepingu alusel. Tänavavalgustus: Tööprojekti jaoks taotleda tehnilised tingimused. Tööprojekt kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga (Elektrilevi OÜ-ga). Energiatõhusus Hoonete rajamisel on soovitav järgida energiasäästupõhimõtet kasutades hoonete ehitamisel kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat soojusvajadust ja energiatarbimist. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida Majandus - ja taristuministri 03.06.2015 a määrust nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded¹“. Koidu tn 32 kinn istu detailp laneering 19 6. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTE- DOKUMENTIDELE JA -SEISUKOHTADELE Vastavus Tallinna üldplaneeringule Planeeritud ala Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 a määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu” kohane maakasutuse juhtotstarve on korruselamute ala, mis on mõeldud põhiliselt kahe- ja enamakorruselistele korterelamutele, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-teenindusettevõtted, garaažikooperatiivid jm. Detailplaneering vastab Tallinna üldplaneeringule. Võrdlus teemaplaneeringuga „Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“ Teemaplaneeringu „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutustingimuste määramine” kohaselt jääb detailplaneeringu maa -ala nr 12 arenguala ehituspiirkonda. Arenguala on miljööliselt vähemväärtuslik ala miljööväärtusliku hoonestusala piirides, kus toimuvale ehitus - ja planeerimistegevusele seatud kaitse- ja kasutamistingimused ei ole sama ranged kui võtmestruktuuridel või piiranguvööndis, arvestades, et arengud ei mõjutaks negatiivselt kõrvalasuvaid väärtuslikke kooslusi. Krundil asunud Koidu tn 32 hoone on miljööalade teemaplaneeringu kohaselt hinnatud väärtuslikuks hooneks. Teemaplaneeringu kohaselt kuuluvad väga väärtuslikud, väärtuslikud ja miljööväärtuslikud hooned säilitamisele ja restaureerimisele või remontimisele. Hoone tehnilise seisukorra hindamiseks koostas EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHING 2013. aastal ekspertiisi, mille kohaselt olid Koidu tn 32 hoone kõik kandekonstruktsioonid täielikult amortiseerunud ja sellises seisukorras, et hoone oli avariiohtlik ning hinnanguliselt rekonstrueerimisel selle säilitamine ei olnud tehniliselt võimalik, mistõttu peeti otstarbekas hoone lammutada. Hoone maapealne osa lammutati planeeringu koostamise ajal , 2016 a kevadel. Hoonestustihedus Korruselisus Hoonestatuse % Ala nr Teema- Planeeritud Teema- Planeeritud Teema- Planeeritud maapealne * plan.-s plan.-s plan.-s 1,5 1,5 3-4 4 (+ tehniline 40% 35% 12 korrus) * Hoonestatuse osakaalu arvutamisel on aluseks võetud m ääruse järgne hoonealune pind vastavalt teemaplaneeringule "Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine" p. 3.1.11. Selle kohaselt on hoonealune pind vundamendi välisperimeetriga piiratud ala pind ning vastavalt p. 3.1.12 on hoonestatuse protsent hoonealuse pinna suhe krundi pindalasse . Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 a otsuse nr 16 “Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine“ punktile nr 5.8.4.2 on muudetud teemaplaneeringu "Tallinna Kesklinna miljööväärtus like hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine" seletuskirja punkti 3.1.27 lisandub tehniline korrus maapealsetele korrustele, st seda ei loeta korruste arvu piirangusse. Tehniline korrus võib olla ka kütmata pööning, kui seal on tehnilised ruumid ja pääs katusele. Kavandatava hoone tehnoruumid on lubatud pööningu asemel lahendada ka muus sobivas kohas hoones. Vastavalt majandus- ja taristuministri 5.06.2015 a määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alus ed“ § 18 lg 5 kohaselt ei võeta samuti hoone korruselisuse arvestamisel korrusena arvesse katusel asuvat üksikut hoone Koidu tn 32 kinn istu detailp laneering 20 tehnoruumi, sealhulgas liftiseadme ruumi, ventilatsiooniseadme ruumi, väljapääsu katusele ja muud seesugust. Maa-alune korrus, ehk vundamendi välisperimeetriga piiratud ala pind on väiksem maapealsest hoonealusest pinnast, kuna maapealse hoonealuse pinna hulka on arvestatud ka rõdude ja hoone konsoolse osa alune pind. Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.1.10 kohaselt on lubatud määrata hoone kõrgus maapinnast naabermajade mahulise lahenduse järgi. Kuna hoone on ette nähtud plokistada Roopa tn 2 hoonega, on linnaehituslikult õige, et katuseharjad oleksid ühel kõrgusel. Roopa tn 2 hoone katuseharja kõrgus maapinnast on ca 17 m, on ka Koidu tn 32 hoone maksimaalseks kõrguseks määratud 17 m maapinnast. Projekteerimise staadiumis tuleb selgitada välja täpne Roopa tn 2 hoone katuse kõrgus ja -kalle ning projekteerida planeeritud hoone vastavalt sellele. Teemaplaneeringus on ühele krundile lubatud ehitada kuni 2 hoonet. Koidu tn 32 krundile on planeeritud 1 hoone. Planeeringu koostamisel on järgitud ka järgmiseid teemaplaneeringu põhimõtteid: Hoone on planeeritud krundile nii, et tekiks tänavaruumist eraldatud aia - või hooviala. Hoone ehitusõigusega on antud ka äriruumide rajamise võoimalus. Hoone on kavandatud teemaplaneeringu kohasest ehitusjoonest tahapoole. Vt täpsemalt ptk 4.2. Haljastatud osa % krundi suurusest peab teemaplaneeringu järgi olema vähemalt 30%. Kavandatud maapinnale rajatava haljastuse osakaal Koidu tn 32 kinnistul on 36%. Kõrghaljastatud ala osakaal krundi suurusest peab teemaplaneeringu järgi olema vähemalt 20%, planeeritud krundi kõrghaljastuse osakaal on 20%. Vastavus algatamise korralduses esitatud lisanõuetel e Detailplaneeringu algatamise korralduses määrati planeeringu koostamiseks järgnevad lisanõuded: 1. hoone kõrguse määramisel tagada kõrguslikult sujuv üleminek Roopa tn 2 hoone Koidu tn 30 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus planeeritavate hoonete vahel; Täidetud, planeeritud hoone harmoneerub Roopa tn 2 hoonega, hooned on ette nähtud plokistada ning arvestatud on Roopa tn 2 katuseharja kõrgusega. Koidu tn 32 hoone põhjapoolne hooneosa on ette nähtud madalam. 2. linnaehitusliku lahenduse hindamiseks esitada Koidu tänava tänavaseina vaade Roopa ja Wismari tänava vahelisel lõigul; Täidetud, vt Lisa 8. 3. ühtlase tänavaseina kujundamiseks määrata Koidu tänava ehitusjoon; Ehitusjoon on määratud. 4. ehitusõiguse ulatuse määramisel tagada piisav insolatsiooni kestus naaberhoonetes asuvates eluruumides; OÜ FASSAADIPROJEKT poolt on koostatud naabermajade insolatsioonianalüüs , vt Lisa 4. 5. asendusistutus kavandada võimalikult suures ulatuses planeeritavale alale; Asendusistutuste vajadus puudub . Vt ptk 5.2. 6. määrata nõue immutada sademevesi omal krundil pinnasesse . Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumine naaberkruntidele; Täidetud, nõue on lisatud seletuskirja punkti 5.2. Koidu tn 32 kinn istu detailp laneering 21 7. määrata nõue, et ehitusprojekt peab sisaldama meetmeid alal ja selle vahetus läheduses kasvavate puude juurte, tüve ja võra kaitseks ehitamise ajal; Täidetud, nõue on lisatud seletuskirja puntki 5.2. 8. juhul, kui hoonesse planeeritakse maa-alune korrus, teha radooniuuring, mille protokollis peab sisalduma mõõtepunktide asukoha skeem, mõõtmiste metoodika, mõõtmiste aeg, mõõtmisteks kasutatud aparaadi nimetus ja märge kalibreerimise kohta. Vajadusel esitada radoonileevendusmeetmed lähtudes uuringus esitatud meetmetest; Täidetud, uuringu aruannet vt L isa 4. Radoonileevendusnõuded on lisatud seletuskirja punkti 5.2. Vastavus Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 a otsusele nr 84 „Tallinna parkimiskohtade normid“ Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 a otsusega nr 84 kehtestatud normatiivile „Tallinna parkimiskohtade normid“ . Planeeritud ala asub südalinna piirkonnas ning jääb Kassisaba miljööalale. Südalinna piirkonnas on maksimaalne lubatud parkimiskohtade arv 1 koht korterile ning m aksimaalselt 1 koht 200 m² äripinna kohta. Kavandatud parkimiskohtade arv on kooskõlas normatiiviga. Normatiivi punkti nr 19 kohaselt tuleb eraldi krundile planeeritud parkla või parkimismaja kavandamisel näidata ära ehitiste teenindamiseks vajalik parkimiskohtade arv ning servituudi vajadus teisel kinnistul paiknevate parkimiskohtade kasutamiseks. Koidu tn 30 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu alale, kavandatud maa- alusesse parklasse. Selleks on Koidu tn 30 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus määratud parkimisservituudi vajadus 7 maa-aluse parkimiskoha ulatuses (~115 m 2 ) ning juurdepääsuservituudi vajadusega ala (~590 m 2 ) parkimiskohtadele laiusega 4…7 meetrit sõidukitele ja 1,3-1,5 meetrit jalakäijatele, Koidu tn 32 kinnistu omanike kasuks. Kavandatud parkimiskohtade lahendus on kooskõlas normatiiviga. Vastavus Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusele Planeeritud hoone sobitub olemasolevasse keskkonda nii oma kõrguse kui mahu poolest. Kavandatud hoone ei põhjusta järske kontraste hoonestuse mastaapsuses ega mõjuta vanalinna silueti vaadeldavust olulistest vaatepunktidest linnas ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt. Vastavused teistele määrustele ning Eesti standartidele Detailplaneering vastab järgmistele juhenditele, määrustele ja Eesti standartidele: 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud ruumi otsese päiksevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend Insolatsiooni muutumist lähialal asuvates elamutes hindas OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekt Peep Soopere standardi „EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ (kehtis kuni 31.12.2021) alusel ning hinnang vastab ka Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud ruumi otsese päiksevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend ile. Töö eesmärgiks oli selgitada, milliseks kujunevad naabermajade korterite insolatsioonitingimused pärast käesolevas planeeringus ning Koidu tn 30 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus kavandatud hoonete ehitamist. Kõigis vaatluspunktides säilib insola tsioon piisavana või endisena. 2 Siseministri 7.05.2017 a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ Tule leviku takistamiseks on ette nähtud projekteerida hoone TP -1 tuleohutusklassile vastav. Projekteerimisel tuleb lähtuda Siseministri 30.03.2017 a aasta määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrjevee veevarustusele“. Koidu tn 32 kinn istu detailp laneering 22 Päästemeeskonnale on ette nähtud tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud pääs tevahenditega. Roopa tn 2 hoone põhjapoolne sein vastab tulemüüri tingimustele. Roopa tn 2 hoone ja planeeritud hoone vahelisel alal tuleb täpsustada tuleohutusmeetmeid ja vajalikku tuletõkkeseina ulatust ehitusprojekti koostamise staadiumis. Roopa tn 2a krundil paikneva sõiduautode varjualuse ja planeeritud terrassi vahele jääb vähem kui 8 meetrit. Projekteerimise staadiumis tuleb tuleohutuse tagamiseks võtta tarvitusele vastavad meetmed (vt täpsemalt p. 5.2). 3 Vastavus Eesti standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ Meetmed kuritegevuse ennetamiseks on kavandatud Eesti standardis EVS 809 -1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovituste alusel. Kavandatud linnaehituslikud muudatused säilitavad lähiala sotsiaalse keskkonna ja võrgustiku. Kavandatu lähtub kvartali hoonestusstruktuurist, et mitte lõhkuda turvalisust tekitavat harjumuspärast keskkonda. Planeeritud hooned ei muuda piirkonna üldist funktsionaalset tasakaalu. Piirkonda täiendava hoone ehitamine muudab keskkonna turvalisemaks, kuna toob piirkonda juurde inimesi ja suureneb kontroll piirkonnas toimuva üle. 4 Vastavus Eesti standardile EVS 840:2017 „ Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ Osaühingu Eesti Geoloogiakeskus radooniriski uuringu aruandest (vt Lisa 4) järeldub, et planeeringuala pinnas kuulub kõrge radooniriskiga pinnaste kategooriasse. Alale on iseloomulik normile vastav looduskiirguse tase. Planeeringus on määratud nõue ehitusprojektide koostamiseks - tuleb järgida standardi EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ nõudeid (vt seletuskirja punkt 5.2). 5 Vastavus Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrusele nr 52 „Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“ Detailplaneering on koostatud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 31. 10.2012 a määrusele nr 52 „Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. 6 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. 05.2017 A määrusega nr 9 kinnitatud „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ jääb planeeritud ala kaugküttepiirkonda. Planeeritud ala soojusvaru stus on võimalik lahendada kaugkütte baasil. Vt täpsemalt ptk 4.6.5. 7. MUUDATUSED VÕRRELDES VARASEMATE VERSIOONIDEGA 7.1. MUUDATUSED VÕRRELDES ESKIISLAHENDUSEGA Võrreldes detailplaneeringu eskiislahendusega, on h oonestusala planeeritud Koidu tänava poolt ca 0,8 m võrra kaugemale, mille tulemusena on võimalik planeeritud hoone ja Koidu tänava vahele rajada ca 2 m laiune haljasala. Lisaks on hoone põhjapoolne osa tehtud konsoolseks, et tagada paremad kasvutingimused olemasolevale hobukastanile. Vähendatud on ka h oone põhjapoolse osa lubatud maksimaalset Koidu tn 32 kinn istu detailp laneering 23 kõrgust, neljalt korruselt kolmele korrusele, et tagada sujuvam üleminek Koidu tn 30 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus kavandatud hoone te suunas. Vähendatud on ka korterite arvu - eskiisis planeeritud 8 korteri asemel on maksimaalseks lubatud korterite arvuks ette nähtud 7 korterit. Äripindade rajamise võimalus on säilinud, muudetud on vähesel määral vaid sihtotstarvete osakaalu - eskiisis toodud osakaalu 0-15% ärimaa ja 85-100% elamumaa asemel on lubatud sihtotstarvete osakaaluks 0-20% ärimaa ja 80-100% elamumaa. Korruste arv on üldjoontes sama, nagu eskiisis (4 korrust), lisandunud on katusealune tehnokorrus, mille maksimaalne suurus on antud vastavalt Miljööalade teemaplaneeringule (ptk 3.1.24). Viilkatuse kavandamine oli juba eskiisis ette nähtud, mis aitab siduda uue hoone Roopa 2 hoonega ühtseks tervikuks , lisandunud tehnokorrus välist lahendust ei mõjuta. Kuna eskiisi staadiumis ei olnud arvestatud Roopa tn 2 hoone rõdudega (puudusid jooniselt, kuna lahendus ei olnud joonistatud geoalusele), siis on hilisemas staadiumis lisatud planeeritud hoone läänepoolsele küljele samuti rõdud, millega on võimalik visuaalselt veelgi enam siduda uus hoonet Roopa 2 hoonega ühtseks tervikuks. 7.2. MUUDATUSED TULENEVALT KOMISJONI OTSUSTEST Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.11.2017 a kirjas nr 3 -2/681-3 toodud märkustest tulenevad muudatused: • Korrigeeritud on Koidu tänava ehitusjoont, mis on ette nähtud Koidu tn 30 krundile planeeritud hoone tänavapoolse fassaadi ja olemasoleva Roopa tn 2 hoone idapoolset nurgapunkti ühendavale sihile . Hoone tänavapoolne fassaad on kavandatud paralleelne Roopa tn 2 hoone tänavapoolse fassaadiga. • Hoonestusala ulatust on hooviala poolsel alal vähendatud selliselt, et hoone paikneb Roopa tn 2 hoone läänepoolse fassaadi pikenduse l. Eraldi on toodud välja hoonestusala, kuhu võib kavandada vaid rõdusid ja hoonestusala terrassi ehitamiseks. • Täpsustatud on pööningule rajatava võimaliku tehnilise korruse ulatust, mis võib olla alumise korruse pinnast kuni 15%. Tehnoruumide täpne asukoht selgub ehitusprojekti koostamisel ning see võib paikneda ka muus sobivas kohas hoones (sellisel juhul jääb katusekorrus kütmata pööninguks, kus võ ib olla lisaks väljapääs katuseterrassile jms). • Kavandatud maapealse hoonealuse pinna hulka on arvestatud ka rõdud ja hoone konsoolsed osad (vastavalt majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamis e alused“). • Suurendatud on haljasala ulatust hoovialal ning vähendatud oluliselt terrassi hoonestusala. Maa-aluse korruse ulatust on vähendatud selliselt, et see paikneb vaid hoone maapealse osa vundamendi ulatuses. Hoovialale on ette nähtud mänguväljak. • Jäätmekonteinerite asukoht on kavandatud hoonega samale krundile ehk Koidu tn 32 kinnistule. Juurdepääs jäätmekonteineritele on ette nähtud Koidu tn 30 kinnistu kaudu. • Täpsustatud on Roopa tn 2 hoone kõrgus (keskmine harja kõrgus EH2000 süsteemis abs 31,02 m ja tänavapoolse räästa kõrgus abs 26,64). Planeeritud hoone kõrgus on samuti ette nähtud abs 31,02 m. Koidu tn 32 kinn istu detailp laneering 24 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.06.2022 a kirjas nr 3-2/1254-34 toodud märkustest tulenevad muudatused: • Planeeringus on lahendatud maa-alune hoonetevaheline läbipääs Koidu tn 32 kinnistu ja Koidu tn 30 kinnistu vahel, selleks on kavandatud maa -alune galerii ja sinna viiv trepp, mis paikneb Koidu tn 32 kinni stul hoone konsoolse osa all. Samuti on juurdepääs maa-alusele galeriile Koidu tn 32 hoone trepikojast. • Maa-aluse galerii osas suurenes maa-alune hoonestusala 14 m2 . Maa pealne hoonetealune pind (sh vundamendi välisperimeetriga piiratud ala) ei muutu nud. • Haljastuse ja kõrghaljastuse protsent Koidu tn 32 kinnistu detailplaneeringus ei muutunud kinnistute vahelise maa-aluse galerii kavandamisega, sest lisa väljapääs maa-alusest galeriist paigutati kavandatava hoone konsoolse osa alla ning maapinnaga ühendatud haljastuse osa, mis vähenes maa-aluse hoonestusala kavandamise tõttu kompenseeriti suurendades haljaspinda, mis ümbritseb olemasolevat harilikku hobukastanit. Koidu tn 32 kinn istu detailp laneering 25 B – PLANEERINGU JOONISED ASUKOHASKEEM PÕHIJOONIS M 1:250 TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN M 1:250 11Re 14Va 10Sa N W E Ühendus jaotus- kilbist nr 46048 S 9VaP 16Vp 15Kü 8Pr TINGMÄRGID 12.52 Plan. ala piir Katastriüksuse piir Moodustatava ajutise krundi piir 12.82 Naaberhoone 12.70 Olemasolev autoliikluse ala 7KsS Olemasolev kergliikluse ala Plan. liitumis- ja jaotuskilp Plan. kergliikluse ala vora Haljasala / hobukastani juurestiku kaitseala Ol.ol. sidekaev ulatuses multšikate nr 2847 4K Plan. maapealne hoonestusala ja selle max korruselisus Plan. ühendus Plan. hoonestusala, kuhu võib ehitada vaid rõdusid ol.ol. sidekanalisatsiooniga Plan. hoonestusala terrassi ehitamiseks Väljavõte veetorust Koidu tänaval vora (terrass rajada ümbritseva maapinnaga tasa) Ol.Ol. liitumispunkt 6El veetoruga PEØ63 Ehitusjoon 1Hk 3,6 Ol.Ol. liitumispunkt Plan. konsoolse 3-korruselise hooneosa võimalik asukoht (katusele on lubatud terrassi rajamine) sademevee kanaliga 6,1 Plan. 4-korruselise hooneosa võimalik asukoht 4,8 MP 13,94 4Va maa-alune hoonestusala lubatud kogu selle ulatuses 1,6 LP 12,13 Ø110PP Plan. 2.-3.-korruse rõdu võimalik asukoht 4,0 5Kr Koidu tn 27 Plan. võimalik piirdeaed 78401:108:0340 3K MP 13,82 Plan. tugimüüri võimalik asukoht ,01 Ø110PP toru ,2 m, i=0 8,9 L=7 ühendus 12,05 Tulemüüri võimalik asukoht Plan. liitumispunkt Tulekindla variseina võimalik asukoht 3,0 gaasivõrguga 4K 10,0 Ol.ol. liitumispunkt kanalisatsiooniga Säilitatav III klassi puu L=6,3 4K 4,5 m, i=0 ,01 MP 13,79 LP 12,06 Ø160 PVC toru A. Adamsoni tänav T1 // 3Elp 7,3 MP 13,80 Säilitatav III klassi puu peale võra kärpimist A. Kapi tänav // Kevade tänav // Ø160 PVC toru Koidu tänav T1 // Wismari tänav T2 ühendus 11,42 78401:108:0069 Plan. kõrghaljastuse võimalik asukoht t 4 korrus s) sekorru (+ katu gus harjakõr Plan. madalhaljastuse võimalik asukoht k m ine kes 31,02 abs h= Likvideeritav V klassi puu Tehnovõrguservituudi vajadusega ala 78401:108:0560 Planeeritud madalpinge kaablikoridor Planeeritud jaotus- või liitumiskilp Planeeritud maa-alune A-kat (0,02 kuni 0,1 bar) gaasitorustik Koidu tn 31 78401:108:0100 Märkused: 1. Tehnovõrkude, liitumispunktide ja servituudi vajadusega alade paigutus on põhimõtteline ning täpsustatakse järgnevates projekteerimise staadiumites. 2. Planeeritud alale jääb nii kinnistusraamatu kannetest tulenevaid tehnovõrkude kitsendusi kui ka kehtivatest Koidu tn 27 määrustest tulenevaid kitsendusi olemasolevatele tehnovõrkudele kaitsevööndite ulatuses. 3. Geodeetilise alusplaani koostas Ankord OÜ, töö nr 2151M, aprillis-mais 2020. Koordinaadid L-Est97 ja 78401:108:0340 kõrgused EH2000 süsteemis. Koidu tn 40 Villardi tänav T1 78401:108:1370 Koidu tn 33 78401:108:0078 OÜ Hendrikson & Ko Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht Projektijuht-planeerija Maakri 29 JVV HALDUS OÜ Tallinn 78401:108:0700 Tallinn 10145 Liina Ollema Töö nimetus Koordinaator A. Adamsoni tänav T1 // Jaanus Aavik Koidu tn 32 kinnistu tel 740 9800 A. Kapi tänav // Kevade tänav // DETAILPLANEERING Koidu tänav T1 // Wismari tänav T2 [email protected] Kuupäev 78401:108:0069 28.10.2022 Joonis Tehnovõrkude koondplaan Töö nr 20003654 Mõõt 1:250 Joonise nr 3 Edasi vt väljavõtet
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel