Lüganuse valla KOV eriplaneering - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Failid

Sisu (failidest)

LÜGANUSE VALLAVOLIKOGU OTSUS EELNÕU (XX.XX.2023) Kiviõli Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande vastuvõtmine Lüganuse vallavolikogu 25.08.2021 otsusega nr 317 algatati Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi rajamiseks Lüganuse valla eriplaneering ja eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 95 lõikele 1 tuleb kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostada olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui nimetatud ehitise asukoht ei ole määratud üldplaneeringuga. Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ kohaselt on olulise ruumilise mõjuga ehitiseks tootmiskompleks, kus toodetakse pulpi puidust või samalaadsetest kiudmaterjalidest. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu eesmärgiks on leida selleks sobivaim asukoht minimaalse suurusega 160 ha ja koostada selle rajamiseks detailne lahendus. Vastavalt PlanS § 100 lõikele 1 ja 3 toimus ajavahemikul 01.02.2022 kuni 01.04.2022 eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek. Saabunud arvamused ja nendega arvestamise kokkuvõte on toodud Lüganuse valla veebilehel aadressil https://www.lyganuse.ee/vkg- biotoodete-tootmiskompleks. Vastavalt PlanS § 101 lõikele 1 ja 3 toimusid 06.05.2022 Kiviõli Kunstide Koolis ja Püssi Kultuurimajas asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud. Vastavalt PlanS § 103 lõikele 1 küsiti eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid PlanS § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt, määrates ettepanekute esitamiseks tähtajaks 30 päeva teate kättesaamisest. Saabunud ettepanekud ja nendega arvestamise kokkuvõte on toodud Lüganuse valla veebilehel aadressil https://www.lyganuse.ee/vkg-biotoodete- tootmiskompleks. Sobivaima ala leidmiseks viidi esmalt läbi geoinformaatiline analüüs (nn ruumianalüüs), mille tulemusena leiti tootmiskompleksi võimalike asukohaalternatiivide alad (vt pikemalt lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse dokument, ptk 3.2). Joonis 1. Tootmiskompleksi võimalike asukohaalternatiivide alad. Lähteseisukohtadele, väljatöötamise kavatsusele ja nendele laekunud tagasisidele tuginedes töötati välja eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne (otsuse lisa). PlanS kohaselt tuleb ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks eriplaneeringu koostamise raames kaaluda asukoha eelvaliku tegemisel mitut võimalikku asukohta. Asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne koostamise käigus tootmiskompleksi võimalike asukohtade leidmisel arvestati tingimusi, mis tagavad tootmiskompleksi rajamise ja toimimise võimalikkuse (arvestades eriplaneeringu algatamise taotluses huvitatud isiku poolt väljapakutud ala suurust (vähemalt 160 ha), head juurdepääsu raudteele ja maanteele, tehniliste kommunikatsioonide ühildamise võimalust olemasolevatega). Lisaks vaadeldi tootmiskompleksi võimalike asukohtade kattuvust kehtestatud planeeringutega kavandatud objektidega ja seni tuvastamata looduskaitselise väärtusega alade olemasolu. Joonis 2. Tootmiskompleksi võimalike asukohaalternatiivide alade kattuvus kehtestatud planeeringutega kavandatud objektidega. Raudteest lõuna pool asuv ala osutus selle tulemusena liiga väikeseks ja jäeti edaspidi vaatluse alt välja. Raudteest põhja pool leiti kaks võimalikku asukohta, mis paiknevad suhteliselt lähestikku ja kus võib kaaluda tehase rajamise võimalikkust (vt pikemalt asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande dokument, ptk 2.2). Joonis 3. Tootmiskompleksi võimalikud asukohad (asukohaalternatiivid), mille osas tehti võrdlused, sh keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Tootmiskompleksi võimalike asukohtade võrdleval hindamisel käsitleti alternatiivsete asukohtadega eeldatavalt kaasnevaid olulisi mõjusid ja planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid mõjusid. Läbi viidi ka vajalikus täpsusastmes Natura hindamine. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtuti põhimõttest, et hinnata ja võimalusel leevendada tuleb eelkõige planeeritud tegevuse elluviimisel keskkonnas kaasnevat olulist ebasoodsat mõju. Võimalike asukohtade analüüsimisel (võrdlemisel) võeti aluseks olemasolevad väärtused (väljakujunenud asustusalad, kultuuri- ja loodusväärtused) ja kaasnevad mõjud (müra, õhusaaste, varale ja kultuuripärandile, looduslikule mitmekesisusele, põhja- ja pinnaveele jt tegurid). Kõikidest nendest valdkondadest lähtuvalt kujunes tootmiskompleksi rajamiseks sobivaim asukoht ja seati tingimused tootmiskompleksi edasisele arendamisele (vt pikemalt asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande dokument, ptk 4.2.2). Keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi tulemusi silmas pidades osutus sobivaimaks asukohaks tootmiskompleksile Põhja ala. Põhja ala asub Aa külas Kohtla metskonna maadel. Alast idas asub Kohtla-Järve linna Järve linnaosa tööstuspiirkond, lõunas suurematest asulatest Kohtla-Nõmme alev. Alast põhjas Voorepera hajaküla. Lähim eluhoone asub alast ca 1020 m kaugusel. Alale viib otse Aa-Kohtla tee, mis tagab hea ühenduse Tallinn-Narva maanteega. Alast idas ja põhjas kulgeb D-kategooria gaasitrass ja idas kõrgepingeliinid. Lähedusse jääb Nitroferti raudtee. Tallinn-Narva raudtee jääb lõunasse. Põhja ala osutus Lõuna alast sobivamaks seetõttu, et asub tundlikest aladest kaugemal (lähim elamu Põhja alast ca 2000 m, Lõuna alast ca 500 m) ja mõjud looduskeskkonnale on väiksemad (Lõuna ala asub rohelise võrgustiku tugiala keskel ja hõlmab IRENES kuumkohtade kaardi järgi kõrge elurikkusega ökosüsteeme ja väga kõrge väärtusega alasid suuremas ulatuses kui Põhja ala; erinevalt Põhja alast on Lõuna ala metsamaastik sidusam ja ökoloogiliselt kõrgema väärtusega, mis loob eeldused ka mitmekesisemale loomastikule; Lõuna ala on taimestiku inventuuri järgi ökoloogiliselt oluliselt väärtuslikum ala). Joonis 4. Eriplaneeringu eelvaliku ja KSH I etapi aruande tulemused. Lähtudes PlanS § 105 lõikest 1 esitati XX.XX.2023 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega kooskõlastamiseks PlanS § 99 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitati PlanS § 99 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest avaldada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõude ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande kohta arvamust. Kooskõlas PlanS § 106 lõigetega 1 ja 3 toimus ajavahemikul XX.XX.2023 kuni XX.XX.2023 eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõue ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalik väljapanek. Saabunud seisukohtade ja nendega arvestamise kokkuvõte on toodud Lüganuse Vallavalitsuse koduleheküljel aadressil: X. PlanS § 107 järgne avalik arutelu toimus XX.XX.2023. XXX /…/ Täiendav osa laekunud kooskõlastusmärkuste, arvamuste ja avalikustamise tulemuste kohta ning otsuse eelnõus ja aruandes tehtud muudatuste kohta (PlanS § 108), lisatakse peale avaliku väljapaneku ja avalike arutelude toimumist. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 2, haldusmenetluse seaduse § 16 lõige 1, planeerimisseaduse § 95 lõige 1, § 99 lõige 1 ja 2, § 100 lõige 1 ja 3, § 101 lõige 1 ja 3, § 103 lõige 1, § 105 lõige 1, § 106 lõige 1 ja 3, § 107, § 108, § 109 lõige 1 ja 2, § 126 lõige 1, Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punkt 9, ning Hendrikson & Ko OÜ koostatud töö nr X “Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu asukoha eelvalik ja I etapi aruande” Lüganuse Vallavolikogu otsustab: 1. Võtta vastu „Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja I etapi KSH aruanne“ (koostaja Hendrikson & Ko OÜ) (Lisa 1); 2. Võtta „Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja I etapi KSH aruanne“ (koostaja Hendrikson & Ko OÜ) (Lisa 1) aluseks eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel. 3. Detailse lahenduse koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus viia läbi asjakohased uuringud, määrata kavandatava tootmiskompleksi ehitusõigus ja lahendada muud asjakohased planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded. 4. Lüganuse Vallavalitsusel avaldada käesolev otsus Ametlikes Teadeannetes, Lüganuse valla veebilehel ning teha teatavaks planeerimisseaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest; 6. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Lüganuse Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Dmitri Dmitrijev Vallavolikogu esimees Lisa 1. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja I etapi KSH aruanne. ASUKOHA EELVALIK JA I ETAPI KSH ARUANNE Eriplaneeringu projektijuht Marika Pärn (eelvaliku etapp) Merlin Kalle (detailse lahenduse etapp) Eriplaneeringu kvaliteedijuht Pille Metspalu KSH juhtekspert Juhan Ruut Keskkonnaekspert Krista Lahtvee Planeeringu korraldaja: Lüganuse Vallavalitsus Keskpuiestee 20 43199 Kiviõli Ida-Virumaa Eriplaneeringu konsultant: Hendrikson ja Ko OÜ Raekoja plats 8 51004 Tartu Maakri 29 10145 Tallinn Huvitatud isik: Viru Keemia Grupp AS Registrikood 10490531 Järveküla tee 14 30328 Kohtla-Järve Versioon 21.12.2022 3 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 6 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS .......................................................................................................... 8 2 BIOTOODETE KOMPLEKSI VÕIMALIKUD ASUKOHAD ................................................................................... 11 2.1 BTT VÕIMALIKE ASUKOHAALTERNATIIVIDE ALAD..................................................................................................... 11 2.2 VÕIMALIKE ASUKOHAALTERNATIIVIDE LEIDMINE ..................................................................................................... 12 2.3 BTT KOMPLEKSI JAOKS VAJALIKE TRASSIKORIDORIDE VÕIMALIKUD ASUKOHAD .............................................................. 15 3 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU ....................................................................... 18 3.1 HINDAMISMETOODIKAST ................................................................................................................................... 18 3.2 BTT ASUKOHAVALIKU JA RAJAMISE MÕJUD ........................................................................................................... 19 3.2.1 Mõju maakasutusele, sh mulla, pinnase ja maavarade kasutamisvõimalustele ................................. 19 3.2.2 Mõjud põhja- ja pinnaveele, sh maaparandussüsteemidele ............................................................... 20 3.2.3 Sotsiaalmajanduslik mõju, sh mõju varale, ettevõtlusele ja muudele tegevustele ning avalikule ruumile ja liikumisvõimalustele .................................................................................................................... 21 3.2.4 Mõju maismaa looduslikule mitmekesisusele, sh rohelisele võrgustikule, loomastikule ja taimestikule ...................................................................................................................................................................... 24 3.2.4.1 Taimestik, vääriselupaigad ja elupaigatüübid ................................................................................................. 24 3.2.4.2 Loomastik ....................................................................................................................................................... 28 3.2.4.3 Rohevõrk......................................................................................................................................................... 29 3.2.4.4 Maastiku ökoloogiline väärtus ........................................................................................................................ 30 3.2.5 Mõju maastikule, sh visuaalne mõju ................................................................................................... 32 3.2.6 Mõju siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele .............................................................................. 33 3.2.7 Mõju Natura 2000 aladele ................................................................................................................... 34 3.2.8 Mõju kultuuripärandile ........................................................................................................................ 40 3.3 BTT EHITAMISE JA KÄITAMISE MÕJUDE ARVESTAMINE ASUKOHAVALIKUL ..................................................................... 43 4 ASUKOHA EELVALIK .................................................................................................................................... 44 4.1 ASUKOHTADE VÕRDLUS ..................................................................................................................................... 44 4.1.1 Biotoodete kompleksi asukohaalternatiivid......................................................................................... 45 4.1.2 Puhastatud heitvee trassi võimalikud asukohad ja asukohtade võrdlus ............................................. 51 4.1.2.1 Lõik PHVT - A vs PHVT - B ................................................................................................................................ 51 4.1.2.2 Lõik PHVT - C vs PHVT - D................................................................................................................................ 54 4.1.2.3 Lõik PHVT - 1 vs PHVT - 2 ................................................................................................................................ 57 4.2 SOBIVAIM ASUKOHT BTT JA TRASSIDE RAJAMISEKS ................................................................................................. 61 4.2.1 Võrdlustulemuste alusel kujunenud sobivaim BTT asukoht ja esialgne eelistus trasside rajamisel..... 61 4.2.2 BTT püstitamise üldised tingimused .................................................................................................... 62 4.2.3 Üldine liikluslahendus .......................................................................................................................... 63 4.2.3.1 Juurdepääs ...................................................................................................................................................... 63 4.2.3.2 Ühistranspordi ümberkorraldamine ............................................................................................................... 64 4.2.3.3 Toorme ja toodangu prognoositavad mahud ja lisanduvad liiklussagedused teedel ..................................... 66 5 KSH I ETAPI ARUANDE KOKKUVÕTE ............................................................................................................ 68 6 ASUKOHA EELVALIKU JA KSH I ETAPI ARUANDE KOHTA ESITATUD KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED ..... 71 LISAD ............................................................................................................................................................. 72 4 Lühendid LS - lähteseisukohad VTK - väljatöötamise kavatsus BTT - biotoodete tootmiskompleks PHVT - puhastatud heitvee trass PVT - parim võimalik tehnika KMH - keskkonnamõju hindamine KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine VEP - vääriselupaik ORME - olulise ruumilise mõjuga ehitis AÕKS - atmosfääriõhu kaitse seadus PlanS - planeerimisseadus HMS - haldusmenetluse seadus 5 6 SISSEJUHATUS Lüganuse Vallavolikogu algatas 25.08.2021 otsusega nr 317 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi (edaspidi BTT) rajamiseks Lüganuse valla eriplaneeringu ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Eriplaneering algatati Viru Keemia Grupp AS, registrikood 16627014, taotluse alusel. Eriplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda biotoodete tootmiskompleksi rajamise võimalikkust, leida võimalusel selleks sobivaim asukoht ning koostada selle rajamiseks detailne lahendus. Eriplaneeringu käigus alles uuritakse BTT rajamise võimalusi, rajamise võimalikkus selgub planeerimise ja mõjude hindamise protsessi tulemusena. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus koosneb vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)1 § 95 lg 7 ehitise asukoha eelvalikust ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks ja detailse lahenduse koostamisest. Käesolev dokument koondab asukoha eelvaliku ja I etapi KSH aruande. Eriplaneeringu protsessist ja asukoha eelvaliku olemusest on antud täpsem ülevaade planeeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koonddokumendis (edaspidi viidatakse LS ja VTK) ptk 2.1. Planeeringu LS ja VTK läbis seadusekohased menetlusetapid, sh avaliku väljapaneku ning lõplik dokument avalikustati 09.08.2022 Lüganuse valla veebilehel ja eriplaneeringu portaalis Biotoodete tehase eriplaneering (hendrikson.ee). LS ja VTK on ka käesoleva aruande Lisas 1. Sisunõuded eriplaneeringu KSH aruandele on määratud keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lg 4 punktides 1–14 ja 16–17 nimetatud teavet (PlanS § 140 lg 2). Järgnevalt on toodud lühiülevaade KSH aruande ülesehitusest ja seostest LS ja VTK-ga. Ptk 1 on esitatud kavandatava tegevuse kirjeldus, mida koostatav strateegilise planeerimisdokument võimaldaks ellu viia. LS ja VTK peatükiga 2.2.1 võrreldes on tehtud üksikuid täpsustusi. Kirjelduses on välja toodud ka BTT rajamisega kaasneda võivate keskkonnaprobleemide ülevaade, samuti on antud koondülevaade peamistest sotsiaalmajanduslikest põhjendustest tehase rajamiseks. Ptk 2 kirjeldab võimalike asukohti BTT rajamiseks. Ülevaatlikkuse huvides on kõigepealt esitatud LS ja VTK ptk 3 toodud ruumianalüüsi kokkuvõte, et tekiks sidusus I etapil tehtud asukohaalternatiivide leidmise analüüsiga. Alternatiividena käsitletaksegi käesolevas planeeringu etapis asukohaalternatiive, võimalike tegevusalternatiivide määratlemise vajadust ei ilmnenud. Arvestades, et olemasoleva olukorra kirjeldus on eelnevalt esitatud LS ja VTK ptk 3, ei ole seda käesolevas aruandes eraldi peatükina välja toodud. Erinevate asukohtade keskkonnatingimused jm oluline teave, mis võib kavandatava tegevuse tõttu muutuda või millest sõltub mõju olulisuse määr, on koondülevaatena esitatud koos mõjuvaldkondade analüüsi ja hinnangutega aruande ptk 3 vastavates alajaotises. KSH I etapil keskenduti selliste kavandatava tegevusega kaasnevate tagajärgede ja mõjude hindamisele, mille iseloom ja olulisus on asukohast sõltuvad. Kavandatava tegevusega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnang on samuti esitatud koos mõju hinnangutega. Vajalike meetmete koonülevaade on esitatud ptk 4.2.2 „BTT püstitamise tingimused“. Hindamise tulemustest ei ilmnenud piiriülese mõju esinemist, samuti ei osutunud vajalikuks teha ettepanekuid rakendada reaalseid hüvitusmeetmeid eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju põhjustatava võimaliku kahjustuse leevendamiseks looduskaitseseaduse § 701 tähenduses. KeHJS § 40 lg 4 p 9 ja 10 nimetatud arengustsenaariumeid on kaks (kas kavandatav tehas rajatakse või mitte). BTT rajamisel asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide ülevaade on esitatud LS ja VTK ptk 2.5, sh on antud hinnangud, kas tehase rajamine on nendega kooskõlas (st kas nad toetavad tehase rajamise stsenaariumi või mitte või on selles osas neutraalsed). I etapi aruande koostamise ajal ei ilmnenud strateegilistest planeerimisdokumentides muudatusi, mis mõjutaksid BTT asukohavalikut 1 HMS-st lähtuvalt, kuna planeering on algatatud enne PlanS muudatuste jõustumist 13.01.2022, lähtutakse eriplaneeringu menetlemisel algatamise aja kehtivast PlanS -st. 7 ja sellega seotud mõju hindamist. I etapi mõju hindamise tulemuseks on arusaam, kas tehase rajamiseks leidub sobiv asukoht. Kuid see ei tähenda automaatselt tehase rajamise arengustsenaariumi heakskiitmist - asukoha olemasolu on üks osa selle stsenaariumi võimalikkusest. Detailse lahenduse etapis antakse detailsemad hinnangud ja saadakse vajalik teave eelistatud arengustsenaariumi väljatootmiseks. Otsus tehase rajamise kohta langetatakse eriplaneeringu kehtestamisel. Detailse lahenduse etapi KSH aruandes tuuakse välja ka planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus. Käesolevas etapis ei ilmnenud asukoha valikuga kaasnevat seirevajadust (läbiviidavad uuringud veevõtuga ja heitvee suublasse juhtimisega kaasnevate võimalike mõjude kohta ei ole sõltuvad BTT konkreetsest asukohast). KSH aruande koostamisel ei ilmnenud raskusi või takistusi, mis mõjutaksid hinnangute andmist. Avalikkuse kaasamise ülevaade sisustatakse eraldi peatükina KSH aruande avalikustamise toimumise järgselt. Lüganuse Vallavalitsust konsulteerib eriplaneeringu koostamisel ja KSH läbi viimisel Hendrikson ja Ko OÜ: Eriplaneeringu projektijuht asukohavaliku etapis on Marika Pärn, KSH juhtekspert on Juhan Ruut. Avalikkuse kaasamist korraldab Lüganuse Vallavalitsus. Eriplaneeringu koostamise ja KSH aruande kohta tekkivad küsimused palume esitada vallavalitsuse kontaktisikule Anu Hornile ([email protected]). 8 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt planeeringu LS ja VTK dokumendi ptk 2.2 toodule lähtutakse BTT ruumivajaduse määratlemisel, võimalike asukohtade tuvastamisel ja asukohaalternatiividega seotud mõjude hindamisel kavandatava tegevuse maksimaalsetest näitajatest (LS ja VTK dokumendi ptk 2.2.1). LS ja VTK dokumendi ptk 2.2.2 nimetatud tegevus- jm alternatiivide määratlemise vajadust asukoha eelvaliku protsessis ei ilmnenud. Täpsustati võimalike veevõtukohtade nimekirja. BTT põhitegevuseks oleks tselluloosi, lahustuva tselluloosi, biokeemia (k.a. tallõli), bioenergia ja bioväetiste tootmine, mis põhineb puidumassi keemilisel töötlemisel kaasaegse KRAFT-tehnoloogiaga. Tehas projekteeritakse vastavalt parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetele. Tehase rajamiseks on vajalik ca 160 hektari suuruse pindalaga sobilik maa-ala. Alal paikneksid toorpuidu ja puiduhakke laoplatsid, tselluloosi ja biokeemia tootmiseks vajalikud tootmisüksused, elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam, toorvee- ja reoveepuhasti. Põhiosa maa-alast moodustavad puidu laoplatsid, tehase hoonete rajamiseks vajalik maa-ala suurusega ca 40 ha, ning territooriumi sisene infrastruktuur (k.a. auto ja raudteed). Kavandatava tehase peamised komponendid on kujutatud joonisel 1.1 (tegemist on illustratsiooniga, mis ei ole seotud konkreetse asukohaga ega iseloomusta komponentide geograafiliselt täpset paiknemist). Joonis 1.1. Kavandatava tehase peamised komponendid. Planeeritava kompleksi tootmisvõimsus oleks sõltuvalt tootest ja toorainest 330 000 kuni 500 000 tonni biotooteid aastas. Lõpptoodete nagu pakendi-, hügieeni-, trüki- ja eriotstarbega paberitoodete tooraine kõrval arendataks tooraine edasitöötlemise võimalust tekstiilitööstusele erinevate kangaste tootmiseks nagu näiteks viskooskanga või muu tselluloosipõhise kanga tootmiseks. Lisaks avaks biotoodete kompleksi väljaarendamine võimaluse laiendada tootespektrit mitmekümne komponendini – vedelkütustest plastifikaatoriteni. Milliseid biokeemia tooteid lisaks tallõlile hakatakse tootma otsustatakse kas tehase projekteerimisel või tehase käikulaskmise järgselt. Tootmisprotsessis toodetaks bioenergiat: elektrit kuni 730 GWh ja soojust kuni 2 720 GWh (mahud sõltuvalt tootest ja toorainest); millest osa kasutatakse omatarbeks ning ülejäänud suunatakse elektri- ja soojusvõrku 9 (tekiks võimalus pakkuda soojusenergiat Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade ning piirkondade varustamiseks). BTT aastane toormevajadus oleks 2,0-2,3 miljonit m3 männi-, kuuse-, kasepaberipuitu ja puiduhaket. Eestis metsamajandamisel tekib vajaminev puiduressurss, kuid praegu seda eksporditakse paberipuidu ja puiduhakkena Põhjamaadesse (ca 80% ulatuses), samuti põletatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks. 2021 aastal eksporditi Eestist paberipuitu ja haket 2,6 miljonit m 3 (perioodil, kui raiemaht oli ca 10,5 miljonit m3, mis on sarnane eelneva 10 aastaga). Biotoodete tootmiskompleks lubaks väärindada madalakvaliteedilist puitu kohapeal. Arvestades konkurentsi kaetakse lisaks kohalikule puidutarnetele puuduva mahu tarned Lätist ja Leedust imporditava puiduga. Tootmiseks vajaliku toorvee aastane vajadus on 12,5 miljonit kuupmeetrit. Toorveena kavandatakse kasutada kaevandustest väljapumbatavat vett – Ojamaa kaevandus, tulevikus avatav Uus-Kiviõli kaevandus. Täiendavalt kaalutakse ka veevõtu võimalusi suletud Aidu karjääri alalt. Välistatud ei ole ka merevee kasutus. Tootmise käigus tekkiva reovee töötlemiseks rajataks vastav puhasti ja heitvee ärajuhtimiseks torustik, mille kaudu suunatakse puhastatud vesi süvamere kollektori kaudu Soome lahte. BTT tootmisprotsessis välisõhu heiteallikad on tehase korsten või korstnad (kuhu koondatakse põletusseadmete heitmed) ja rasketransport. Lisaks võib käitises tekkida puidu väärindamisele iseloomulikku lõhnaheidet tootmisetappidest – puidu koorimisest, hakkimisest, keetmisest, pleegitamisest, kuivatamisest, kasutatud leelise kontsentreerimisest ja toorkeemia taastootmisest, tootmisprotsessi käivitamise ja peatamise heidetest ja reoveepuhastist. Seetõttu kavandatakse BTT põhitootmisprotsessid kinnise tsüklina. Ühtse hingamissüsteemi kaudu kogutakse kriitilisi lõhnaaineid sisaldada võivad õhuheitmed kokku ja põletatakse kateldes, mis tagab, et käitise stabiilse tööprotsessi ajal olulist lõhnahäiringut ei kaasne. Kaasaegsed biotoodete tehased töötavad väga kõrge töökindlusega (>98%). Tehase planeeritud hooldusseisakud on kaasaegsetel biotootmise tehastel 1,5- 2 aasta järgse tsükliga ning viiakse läbi 10-15 päeva jooksul. BTT kavandatakse ja projekteeritakse selliselt, et hoonete siseselt ja laoplatsidel peab erinevate tegevuste müratase vastama kehtivatele töökeskkonna normidele. Selleks isoleeritakse mürarikkad seadmed muust töötsoonist, kasutatakse võimalusel madalama müratasemega seadmeid ja rakendatakse muid meetmeid, mis tagavad, et käitisest lähtuv müra ei ületa väliskeskkonnas kehtestatud piirnorme. Puidutoorme ettevalmistamisel tekib kõrvalsaadusena puukoor, mida kasutatakse taastuvenergia tootmiseks või müüakse biomassi kasutavatele energiatootjatele. Samuti tekib saepuru, mida kasutatakse BTT kompleksis taastuvenergia tootmiseks ning ülejääv kogus müüakse kas väärindajate olemasolul puitlaastplaadi tootjatele või biomassi kasutavatele energiatootjatele. BTT põletusseadmetest pärinev tuhk ja reoveepuhasti biomuda kasutatakse väetiste, kasvuparandajate, komposti tootmisel, sellest ülejääv kogus tuleks osaliselt ladustada või kasutada prügilate katmisel kasvukihi komponendina. Samuti eemaldatakse protsessist toormega tehasesse tulnud liiv ja kivid. BTT rajamise sotsiaalmajanduslikud põhjendused BTT rajamisega lisandub hinnanguliselt 250 uut otsest töökohta ja vähemalt 1000 kaudset töökohta tootmiskompleksi teenindavas väärtusahelas. Skandinaaviamaade kogemus näitab, et suure ettevõtte rajamisel kaasneb piirkonnas palgakasv. Täiendavad töökohad ja mõju ettevõtluse arengule loovad piirkonnas nõudluskasvu kinnisvara ja infrastruktuuri järgi. BTT rajamisel tekib võimalus väärindada suur osa seni eksporditavast madalakvaliteedilisest puidust Eestis. Sellel on kaudne positiivne mõju Eesti metsamajandusele tänu stabiilse kohapealse paberipuidu ja puiduhakke töötleja tekkele. Tänaseni on antud sortimentide realiseerimine sõltunud ekspordinõudluse heitlikkusest ja pikemast transpordivahemaast. Kohapealse väärindaja puudumise tõttu on Eestis kasvanud ka antud toorme kasutus energeetikas kaskaadkasutusprintsiibi vastaselt. Stabiilne paberipuidu kohapealne nõudlus võimaldab metsamajandamise töid ühtlasemalt planeerida 10 ja motiveerib ka harvendusraiete osakaalu tõstmist lageraiete arvelt tänu tekkepõhise sortimendi nõudluse parenemisele. Teiseks vähendab kohapealne tarbimine toorme transpordikulu ja süsinikuheidet vahemaa vähenemise arvelt. Kolmandaks võimaldab toorme kohapealne väärindamine parendada Eesti LULUCF süsinikusidumist läbi puittoodete ja ka asendusefekti põlevkivielektritootmise arvelt. 2 Projekti realiseerimisega kasvaks Eesti taastuvelektri tootmine 28% võrra võrreldes 2021. aastaga, millest pool suunatakse vabale turule. 2 Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050. https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/metsandus/lulucf 11 2 BIOTOODETE KOMPLEKSI VÕIMALIKUD ASUKOHAD 2.1 BTT võimalike asukohaalternatiivide alad Lüganuse valla eriplaneering BTT rajamiseks sobivaima asukoha leidmiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks ning planeeringu KSH algatati kogu Lüganuse valla territooriumil ca 600 km² alal. LS ja VTK dokumendi ptk 2.4 kirjeldati tingimusi, mis tagavad BTT rajamise ja toimimise võimalikkuse ning need olid aluseks eriplaneeringu ala täpsustamisel. Tulemuseks saadi joonisel 2.1 toodud ala, millelt hakatakse otsima võimalike asukohaalternatiive (sama ala on LS ja VTK joonisel 2.3, samuti eriplaneeringu kaardirakenduses aadressil https://hendrikson.ee/maps/BTT- EP/kaardirakendus.html). Joonis 2.1. Eriplaneeringu ala, millelt hakati otsima võimalike asukohaalternatiive. LS ja VTK dokumendis esitati ptk 3 eriplaneeringu ala ülevaade ja asukoha eelvaliku ruumianalüüs, mille tulemusena jõuti joonisel 2.2 toodud võimalike asukohaalternatiivide aladeni, kus puuduvad BTT rajamist välistavad tegurid (sama, mis LS ja VTK joonis 3.17). 12 Joonis 2.2. BTT võimalike asukohaalternatiivide alad. 2.2 Võimalike asukohaalternatiivide leidmine Teiste arendusprojektide mõju Järgmise sammuna vaadeldi võimalike asukohaalternatiivide alade kattuvust piirkonnas teiste arendusprojektide/kehtestatud planeeringutega. Selgus, et Püssi linnast ja Tallinn-Narva raudteest lõuna pool asuv ala kattub osaliselt kehtestatud Uus- Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu teemaplaneeringu ja Uus-Kiviõli kaevanduse detailplaneeringuga kavandatud objektidega. Kuna kehtestatud planeeringute kehtetuks tunnistamine ei ole põhjendatud, otsustati raudteest lõuna pool asuv (väiksem) asukohaalternatiivide ala välja jätta (ala pindala oli algselt ca 160 ha, kattuvuse tõttu muutus ala oluliselt väiksemaks) ja leida võrreldavad asukohaalternatiivid raudteest põhja pool asuval alal. 13 Joonis 2.3. BTT võimalike asukohaalternatiivide alade kattuvus kehtestatud planeeringutega kavandatud objektidega. Raudteest lõuna pool asuv ala osutus selle tulemusena liiga väikeseks ja jäeti edaspidi vaatluse alt välja. Võimalike asukohaalternatiivide esmane määratlemine Ligikaudu 600 ha alal hinnati BTT 160 ha ala paigutamise võimalusi lähtudes olemasolevate ja planeeritavate taristuobjektide (teed, raudteed, kõrgepingeliinid, gaasitrass) asukohtadest, maaparandussüsteemide peakraavide ja teadaolevate loodusväärtust (rohevõrgustik, vääriselupaigad) olemasolust, samuti võeti arvesse asustuse paiknemist. Kujunes kaks suhteliselt lähestikku paiknevat ala, neist põhjapoolne pindalaga 161 ha ja lõunapoolne 205 ha (vt Joonis 2.4). 14 Joonis 2.4. Võimalike asukohaalternatiivide esmane määratlemine. Järgmise sammuna uuriti neid alasid, kas neil esineb seni tuvastamata objekte ja loodusväärtusi. Alade kohal tehti droonivaatlus, asukohavalikut mõjutavaid asjaolusid ei tuvastatud. 2022. a suvel viidi läbi botaaniline inventuur eesmärgiga saada ülevaade alade botaanilisest väärtusest ja kas esineb seni tuvastamata looduskaitselise väärtusega alasid, mida peaks säilitama. Botaanilise inventuuri tulemused on detailselt esitatud ptk-s 3.2.4.1. Uuringu tulemusena tuvastati vääriselupaiga (VEP) tunnustega ala, II kategooria kaitsealuse liigi kauni kuldkinga kasvukoht ja kõrgema ökoloogilise kvaliteediga alasid. Võttes arvesse botaanilise inventuuri tulemusi, korrigeeriti põhjapoolse ala piire. Põhjapoolsel alal jäeti välja VEP tunnustega ala ja kauni kuldkinga kasvukoht, asukohaalternatiivi laiendati selle edelaosas, et kompenseerida ruumivajaduse kadu. Kujunesid välja BTT võimalikud asukohad (alternatiivid), mille osas viiakse läbi võrdlused, sh mõjude hindamine (paiknemine vt Joonis 2.5): BTT Põhja pindalaga 174 ha ja BTT Lõuna pindalaga 205 ha. 15 Joonis 2.5. BTT võimalikud alternatiivsed asukohad, mille osas tehakse võrdlused, sh mõjude hindamine. 2.3 BTT kompleksi jaoks vajalike trassikoridoride võimalikud asukohad Kavandatava BTT tööks on vajalik juudepääsuteede ja tehniliste kommunikatsioonide olemasolu/rajamine. Tehase võimalike asukohtade selgitamisel analüüsiti ka teede ja trasside rajamise võimalusi. Ida-Viru maakonnaplaneeringus on planeeritud Aa küla ja Kohtla-Nõmmet ühendav riigitee, mis põhjaosas kasutab olemasolevat Aa – Kohtla kohaliku teed. Kuna Transpordiamet, Toila vald ja Lüganuse vald selle tee rajamist enam vajalikuks ei pea, siis saab planeeritud trassikoridori kasutada veokite peamise juurdepääsu rajamiseks Tallinn – Narva maanteelt BTT mõlema asukohaalternatiivi puhul. Teine juurdepääs BTT-le on võimalik Kohtla-Järve linna Kivi teelt, mis kulgeb piki olemasolevat raudteed. Olemasoleva kohaliku Kivi tee rekonstrueerimine ja pikendamine BTT-ni loob ühenduse Kohtla-Järve - Kukruse - Tammiku teega nr 93 ning Kohtla-Järve linnaga. Lõuna suunalt säilib 16 juurdepääs BTT-le kohaliku Aa – Kohtla tee kaudu sõiduautoga. Nimetatud kohalikud teed tagavad juurdepääsu ka kergliiklejatele. Kuna Varja suunas kohalikke teid ei ole ja sealtkaudu oleks ka juurdepääs võimalike asukohaalternatiivide alale oluliselt pikem, siis täiesti uue tee rajamine üle põldude ja metsade ei oleks realistlik alternatiiv nii maksumuse kui keskkonnamõjude poolest. Seetõttu põhineb nii BTT Põhja kui BTT Lõuna asukohaalternatiivide autotranspordi juurdepääs samadel teekoridoridel. Raudteetranspordi juurdepääs nii BTT Põhja kui BTT Lõuna alale põhineb olemasoleval Nitrofert raudteel (mis taastatakse kasutuseks), ka siin ei ole põhjendatud alternatiivse uue raudteeharu rajamine muudelt suundadelt. Tehniliste kommunikatsioonide (sh veevõtutorustik ja heitvee ärajuhtimise torustik) kulgemise osas võeti lähtealuseks, et kavandatavad trassid järgiksid võimalusel olemasolevate joonobjektide koridore. Heitveetrassi osas pakuti mereni jõudmiseks välja erinevaid variante, mis olemasolevat maakasutust ja erinevaid piiranguid arvestades oleksid ka tehniliselt teostatavad (esitatud Joonisel 2.6). Üks variant kulgeb Järve Biopuhastuse OÜ olemasoleva heitveetrassi koridoris. Arvestades I etapi eesmärki (BTT sobivaima asukoha leidmine), ei täpsustatud heitvee süvamerelasu asukohta - see määratakse detailse lahenduse etapis arvestades merekeskkonna uuringute tulemusi (joonisel 2.6 on näidatud Järve Biopuhastuse OÜ süvamerelasu asukoht). Joonis 2.6. BTT heitveetrassi võimalikud asukohad, mille osas tehti võrdlev mõjude hindamine. I etapis ei määrata BTT heitvee süvamerelasu asukohta (näidatud on Järve Biopuhastuse heitveetoru kulgemine meres, BTT heitveetoru võimalikku kulgemist meres ei ole joonisele kantud). 17 Tootmiseks vajaliku toorveena kavandatakse kasutada Ojamaa ja tulevikus ka Uus-Kiviõli kaevandusest väljapumbatavat vett, mille tarbeks rajatav veevõtutrass järgib olemasoleva põlevkivi- konveieri koridori kulgemist (märgitud Joonisel 2.7). Kokkuvõttes järeldub, et kõikide trassikoridoride osas põhilahendus sama ja seda ei mõjuta BTT konkreetse asukoha valik. Seetõttu keskenduti asukoha eelvaliku protsessis esmalt BTT-le sobivaima asukoha leidmisele. Kui sobivaim asukoht BTT-le oli leitud (BTT võimalike asukohtade võrdlemisel sai eelistuse BTT Põhja, vt täpsemalt ptk 4.1.1), keskenduti tehniliste kommunikatsioonide asukoha leidmisele. Võimalikud asukohad on näidatud Joonisel 2.7. Joonis 2.7. Trasside koridoride võimalikud asukohad. 18 3 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU Käesolevas peatükis käsitletakse alternatiivsete asukohtadega eeldatavalt kaasnevaid olulisi mõjusid ning antakse soovitused sobivamate lahenduste valikuks. Eriplaneeringu iseloomust lähtudes on käesolevas aruandes toodud mõju hindamine teostatud täpsusastmes, mis on asukohavaliku etapis võimalik ja asjakohane. KeHJS § 40 lg 4 p 9 ja 10 nimetatud arengustsenaariumeid on kaks (kas kavandatav tehas rajatakse või mitte). BTT rajamisel asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide ülevaade on esitatud LS ja VTK ptk 2.5, sh on antud hinnangud, kas tehase rajamine on nendega kooskõlas (st kas nad toetavad tehase rajamise stsenaariumi või mitte või on selles osas neutraalsed). I etapi aruande koostamise ajal ei ilmnenud strateegilistest planeerimisdokumentides muudatusi, mis mõjutaksid BTT asukohavalikut ja sellega seotud mõju hindamist. I etapi mõju hindamise tulemuseks on arusaam, kas tehase rajamiseks on sobiv asukoht. Kuid see ei tähenda automaatselt tehase rajamise arengustsenaariumi heakskiitmist - asukoha olemasolu on üks osa selle stsenaariumi võimalikkusest. Detailse lahenduse etapis antakse detailsemad hinnangud BTT käitamisega kaasnevate mõjude kohta ja saadakse vajalik teave eelistatud arengustsenaariumi väljatoomiseks. Detailse lahenduse etapis hinnatavate mõjude hulka kuulub mõju merele, sh merevee kvaliteedile ja merepõhjale ning mereelustikule. BTT rajamisega kaasneb mõju merepõhjale ja selle elustikule heitvee süvamere väljalasu rajamisel, kuid heitveetoru kulgemine meres ei mõjuta tehase asukohavalikut maismaal. Heitveega merekeskkonda viidavate saasteainete levikut ja mõju elupaikadele-elustikule mõjutab hoovuste dünaamika ja 25.11.2022 laekunud esmaste modelleerimistulemuste põhjal järeldati, et määrav ei ole mitte trassi paiknemine maismaal (Joonis 2.6) vaid väljalasu kaugus rannikust. 3.1 Hindamismetoodikast Üldist KSH erinevates etappides rakendatavat hindamismetoodikat on kirjeldatud LS ja VTK ptk 4.1 (lisa 1). Käesolevas aruandes on täiendavalt lisatud täpsustused, mis tulenevad eriplaneeringu I etapi eesmärgist – leida kavandatava tegevuse elluviimiseks sobivaim asukoht. Seetõttu käsitletakse käesolevas planeeringu etapis alternatiividena asukohaalternatiive. Nende leidmise ülevaade on esitatud aruande ptk 2, põhiosas tuginevad nad geoinformaatilisel analüüsil. Selle analüüsi tulemusena välistati asukohaalternatiividena kohad, kus BTT rajamine ei oleks võimalik, st tooks kaasa ilmse olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumise. Lisaks KeHJS-s nõutavatele keskkonnamõjudele käsitletakse käesolevas mõjude hindamises ka planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid mõjusid. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata ja võimalusel leevendada tuleb eelkõige planeeritud tegevuse elluviimisel keskkonnas kaasnevat olulist ebasoodsat mõju. KSH aruandes viidi läbi ka vajalikus täpsusastmes Natura hindamine. Vastavalt KeHJS § 40 lg 4 p 6 on mõjude hindamisel läbivalt arvestatud mõjude võimaliku vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa iseloomuga. Kumulatiivsete mõjude all mõistetakse eelkõige mitme tegevuse (ala, mõjuteguri) kombineeritud mõju kuhjumist, mis võib osutuda ka suuremaks, kui üksikute liidetud mõjude summa. Kumulatiivne mõju võib ilmneda, kui planeeringu(te) ja sellega kavandatava(te) tegevus(t)e tõttu toimub mõjude territoriaalne (ühes piirkonnas, ühel alal) või ajaline kattumine, ressursside korduv eemaldamine või juurdevool või ka maastiku korduv muutmine. Käesoleva planeeringu kontekstis võib kumuleeruv mõju oluliseks osutuda nii tehase rajamise kui kasutamise etapis. Seda on käesolevas hindamises arvestatud läbivalt erinevate teemade (nt maa- ja veekasutus, õhusaaste, müra) juures ning vajadusel ka kajastatud vastavates alapeatükkides. 19 Põhiosas keskendutakse BTT asukohavaliku ja rajamise mõjudele, ehitamisega ja kasutamisega kaasnevate mõjude osas antakse hinnangud lähtuvalt mõjutatavatest objektidest, mitte niivõrd mõjuteguri suurusest. Kuna ehitustegevuse iseloom ja BTT käitamisel tekkiv heide ei sõltu asukohast, siis määrab asukohavalikul olulise keskkonnahäiringu tekkimise võimaluse just mõjutatavate objektide paiknemine. Konkreetsete mõjude hindamise metoodikat on vajadusel täpsustatud vastava hindamisteema alapeatükkides. Olemasoleva olukorra kirjeldus on esitatud LS ja VTK ptk 3. Seal toodud teavet ei korrata. Siinkohal keskendutakse kavandatava tegevusega kaasnevate tagajärgede mõjude hindamisele, mis võib mõjutada asukohavalikut, asjakohasusel tuues välja olulise või uue teabe olemasoleva olukorra kohta (nt tehtud uuringute tulemused). Analüüsitavate alade mõjuhinnangute juures on mõjuvaldkondade kohta esitatud tingimused ja soovitused detailse lahenduse etapiks. Võimalusel tuuakse välja ka positiivsete mõjude võimendamise võimalused. 3.2 BTT asukohavaliku ja rajamise mõjud LS ja VTK-st: Nende mõjude ulatus on eelkõige seotud BTT ja taristu lähipiirkonnaga. Mõju sõltub mõjutatavate objektide, koosluste jne olemasolust võrreldavates asukohtades. Nende kohta saadakse ülevaade andmebaasidest, samuti tehakse täiendavad inventariseerimised. Mõju olulisuse osas on esmatähtis, et asukohtade leidmisel välistati tundlikud objektid, sh määrati asjakohasusel puhvertsoonid, mis vähendab olulise negatiivse mõju ilmnemise tõenäosust. BTT asukohas võib füüsilisest paiknemisest tingitud mõju lugeda pikaajaliseks ja pöördumatuks. Mõju hinnatakse eksperthinnangutega, mõjud sõltuvad kavandatava tegevuse parameetritest ja vaadeldavates asukohtades valitsevatest tingimustest. Juhul, kui mõjutatakse võrgustikku (teed, rohevõrgustik, vesi, sh maaparandussüsteemid), siis mõju ulatus võib olla määratud võrgustiku ulatusega - täpsem ulatus selgub konkreetsete võrreldavate asukohtade ja BTT komponentide-taristu mahu selgumisel. Mõju hinnatakse eksperthinnangutega, mida vajadusel toetavad asjakohased modelleerimised. 3.2.1 Mõju maakasutusele, sh mulla, pinnase ja maavarade kasutamisvõimalustele Kavandatava BTT võimalikud alternatiivsed asukohad - Põhja ja Lõuna - jäävad mõlemad metsamaale. BTT Lõuna ala on valdavalt kaetud keskealise metsaga, Põhja alale jääb rohkem noorendikke ning lagedaid alasid. Põhja alal leidub ka väiksemaid metsaeraldisi, mida katab raieküps kasemets. BTT Põhja alal levivad madalsoo- ja turvastunud mullad ning gleimullad. Pinnakatte paksus jääb vahemikku 4…8 m ning pinnakate koosneb ala põhjapoolsemas osas madalsooturbast, lõunapool peenliivast. BTT Lõuna alal levivad turvastunud mullad ning gleimullad. Pinnakatte paksus jääb vahemikku 4…6 m. Pinnakatte moodustavad peamiselt peenliivad ja moreenid. Kummagi alternatiivse asukoha alal ei paikne maardlaid ega mäeeraldisi. Seetõttu ei avalda BTT rajamine mõju maavarade kasutusvõimalustele. Lähim aktiivne mäeeraldis (Kohtla-Järve lubjakivikarjäär) jääb BTT Põhja alast u 50 m kaugusele ja BTT Lõuna territooriumist u 1 km itta. Lüganuse valla ÜP eelnõu kohaselt jäävad mõlemad BTT võimalikud alternatiivsed asukohad tuulenergeetika arendamiseks potentsiaalselt sobivatele aladele. BTT rajamise mõju maakasutusele on sama mõlema alternatiivse asukoha puhul - olemasolev metsaala muudetakse tehase tootmismaaks. Lühiajalises vaates omaks suuremat negatiivset mõju tehase rajamine BTT Lõuna alale, kuna seal paikneb hetkel suuremas mahus keskealist metsa, mille raieküpsus pole veel saavutatud. Põhja alal on metsa tänaseks rohkem raiutud, mistõttu puid peaks 20 tehase rajamiseks eemaldama väiksemas mahus. Eeldada võib, et Põhja ala raieküpsetel metsaeraldistel toimub lähimas perspektiivis raie niikuinii olenemata tehase rajamisest. Pikemas perspektiivis pole aga erinevust mõlema alternatiivse asukoha vahel, kuna tegemist on metsamaaga, mida saaks pärast raiet taasmetsastada juhul, kui tehast sinna ei rajata. BTT rajamine mõjutab pinnast tehase hoonete ja laoplatside maa-alalt kasvukihi eemaldamise kaudu. Ka võib ehituse jaoks osutuda vajalikuks alal leiduva loodusliku pinnase eemaldamine, seda eelkõige turvastunud muldadega asukohtades, kuna turbase pinnase kandevõime ei vasta tõenäoliselt tehase rajamise vajadustele. BTT rajamine omab kaudset mõju maavarade kui ressursi kasutusele, kuna kavandatava tegevuse elluviimiseks on ehitustegevuses vaja erinevaid ehitusmaterjale - kruus, liiv, killustik jne. Hoonete ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud. Projektialal maavarade kaevandamist ei toimu. Materjal, mis ehituste käigus välja kaevatakse, on kaevis maapõueseaduse (MaaPS) tähenduses. MaaPS § 96 lg 2 kohaselt ei käsitata kaevandamisena ehitamisel maapõues tehtavate tööde, nagu vundamendi rajamine jms, käigus kaevise tekitamist ja kasutamist. Küll aga on ehitamise käigus ülejääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine lubatud ainult Keskkonnaameti loal (MaaPS § 97 lg 2). 3.2.2 Mõjud põhja- ja pinnaveele, sh maaparandussüsteemidele Kavandatava BTT alternatiivsed asukohad jäävad mõlemad maaparandushoiualadele. Seetõttu kaasneb tehase rajamisega vajadus ehitada maaparandussüsteemid ümber. Mõlemat ala läbib maaparandussüsteemi eesvool, milleks on alla 10 km2 valgalaga kuivenduskraav, mis suubub Kohtla jõkke. Maaparandusseaduse § 51 reguleerib maakasutust maaparandussüsteemi maa-alal, sh maakasutuse muudatuste tegemist. Selleks on vaja saada Põllumajandusameti nõusolek, mis põhineb eeldusel, et muudatus ei kahjusta maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist piirkonna maatulundusmaadel. Maaparandussüsteemi ümberehituse detailid selguvad detailise lahenduse koostamise käigus. Seejuures on oluline arvestada kaevandusvee võtu ja tehase heitvee merre juhtimise mõju hindamise tulemustega põhjavee tasemele (selgub samuti detailse lahenduse etapis) – kui põhjavee tase BTT asukohas mõnevõrra alaneb, siis on otstarbekas kavandada maaparandussüsteemi muudatused nii, et säilitada praegune metsamaa niiskusrežiim, st vähendada dreenitava vee kogust. BTT hoonete ja taristu rajamine võib mõjutada põhjavee ülemiste kihtide (sh pinnasevee) liikumist. Maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks, milleks on Ordoviitsiumi põhjaveekiht, on BTT Põhja alal nõrgalt kaitstud, Lõuna alal osaliselt nõrgalt ja läänepoolsemas küljes keskmiselt kaitstud. Ordoviitsiumi põhjaveekiht kuulub Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumisse, mille koondseisund hinnati 2020. a halvaks. BTT rajamisaegne võimalik mõju põhjaveele võib avalduda, kui ehituseks on vajalik alandada veetaset. Selline tegevus avaldaks mõningast mõju Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi veekihile, kuid mõju oleks ainult lokaalne ning marginaalne arvestades seda, et ümbruses toimub kaevanduste veeärastus. Lähtudes asukohaalternatiivide paiknemisest ei ole asukohavalikust tingitud erinevusi põhjaveele avaldatava mõju osas. Lähim pinnaveekogu on Kohtla jõgi, mille pinnaveekogumi (kogumi kood 1070700_1) hinnati 2020. a halba koondseisundisse. Halva koondseisundi põhjustasid nii halb keemiline kui ka ökoloogiline 21 seisund. Kohtla jõgi jääb BTT Põhja alast u 1 km ning Lõuna alast u 500 m kaugusele lõunasse. Varbe peakraav, mis on Kohtla pinnaveekogumi osa ja maaparandussüsteemide eesvooluks, jääb BTT Lõuna alast u 100 m kaugusele läände. Maaparandussüsteemidega ühendatud pinnaveekogude seisundit võib mõjutada ehitustegevuse aegne sademevee ärajuhtimine territooriumilt ja kaevistesse kogunenud põhjavee väljapumpamine. Mõlemal juhul on suublasse juhtimiseks vaja saada vee erikasutusluba. Maaparandusseaduse § 53 sätestab, et maaparandussüsteemi lisavee juhtimiseks on vaja saada Põllumajandusameti luba ja eelduseks on, et lisavee juhtimine ei kahjustata maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Kui lisavee juhtimiseks tuleb eesvool või kuivenduskraav rekonstrueerida, tohib eesvoolu või kuivenduskraavi lisavett juhtida, kui pärast rekonstrueerimistöid on maaparandussüsteemile kasutusluba antud. BTT võimalik mõju piirkonna pinnaveekogude, sh Purtse jõe (VEE1013100) hüdroloogilisele režiimile ja seekaudu ökoloogilisele seisundile (koondseisund Ojamaa jõest suudmeni on hinnatud halvaks), on seotud kasutusaegse etapiga. Veevõtu maht ja võimalikud veeallikad ei sõltu asukohavalikust. BTT piirkonna hüdroloogilist režiimi mõjutavad põlevkivikaevanduste veeärastused, suletud kaevandustes toimuvad veetaseme muutused, kuivenduskraavide võrgud ja looduslikud tegurid (sademed, evapotranspiratsioon, taimkate)3. Need tegurid on muutnud ümbritsevate jõgede, järvede ja soode looduslikku veerežiimi. Nii mõjutab Ojamaa kaevandusest väljapumbatava vee lisandumine Purtse jõe vooluhulka, suurendades seda võrreldes ajaloolise vooluhulgaga enne kaevanduste avamist piirkonnas. Selleks, et vähendada BTT kavandatava veevõtu mõju Purtse jõe vooluhulgale madalvee perioodidel, on tõenäoliselt vajalik lisavee võtmine kas piirkonna teistest kaevandustest/karjääridest või mereveest. Täpne veevõtu lahendus selgub eriplaneeringu teises etapis, kui on selgunud hüdrogeoloogilise uuringu detailsed tulemused. Lähtudes asukohaalternatiivide paiknemisest ei ole BTT asukohavalikust tingitud erinevusi pinnaveele avaldatava mõju osas. 3.2.3 Sotsiaalmajanduslik mõju, sh mõju varale, ettevõtlusele ja muudele tegevustele ning avalikule ruumile ja liikumisvõimalustele Käesoleva aruande ptk 1 on kirjeldatud BTT rajamise peamised sotsiaalmajanduslikud põhjendused, st eeldatav positiivne mõju riigi tasandil. Kavandatava biotoodete tehasel oleks ka otsene positiivne mõju nii kohalikule kui ka piirkondlikule majanduskeskkonnale. Tehase rajamisega kaasneks positiivne mõju piirkonna tööhõivele - tehas pakuks arendaja hinnangul tööd ca 250 inimesele. Lisaks pakuks tehas kaudselt tööd ca 1000-le inimesele. Kaudsed töökohad paikneksid lisaks otseselt logistika ja puidu tarnimisega seotud ettevõtetele ka tehase hooldusega seotud ettevõtetes. Kuigi tehase toimimiseks vajalikuks oskusteabest on tulenevalt piirkonna tööstusajaloost suur osa kohalikul tasandil olemas, suurendab tehas nõudlust teadmiste järele, mida regioonis tänasel päeval veel ei ole. Antud nõudlus omakorda võiks positiivselt mõjutada vajaliku oskusteabega spetsialistide sisserännet piirkonda. Kuna tegemist on valdavalt väljarände piirkonnaga, kus spetsialistidel on sobivat tööd pigem keeruline leida, on elanikkonna püsimajäämise seisukohast iga tööhõivet suurendav arendus vajalik täiendus. Kaudne positiivne mõju ettevõtluse elavdamisele avaldub ka tehase toodangu kaudu, mis on ressursiks erinevatele järelahela toodetele. Kuigi Ida-Viru maakonnas kitsamalt ega Eestis laiemalt ei ole olemas 3 Polikarpus, M., 2021. Ojamaa kaevandusest väljapumbatava vee Kohtla-Järvele suunamise mõjud piirkonna looduslikele veesüsteemidele, Rakvere. 22 kõiki erinevaid ettevõtteid, kes tehase toodangut kasutada saaks, annab tehase rajamine võimaluse uut tüüpi ettevõtluse arendamisele. KSH hinnangul ei sõltu eeltoodud tehase laiem sotsiaalmajanduslik mõju, sh mõju kohaliku ettevõtluse arengule otseselt hinnatavatest asukohtadest, kuna sobivad asukohad on samas piirkonnas. Seetõttu loetakse edasisel hindamisel asukohtade mõjud pigem võrdseks ning selget eelistust ei saa välja tuua. Konkreetne võimalik mõju võib avalduda põhjavee või pinnavee saadavuse kaudu, kui BTT rajamine põhjustaks muutuse veetasemetes või hüdroloogilistes režiimides sellisel tasemel, et teistele tegevustele vee saadavus halveneb. Eriplaneeringu raames on teostamisel hüdrogeoloogiline mõju uuring planeeritud toorveevõtu ja piirkonna veehaardele tervikuna, mis annab mõjudele piisava hinnangu. Samas ei ole BTT asukohavalikust tingitud erinevusi põhjaveele ja seekaudu pinnaveele avaldatava mõju osas ja seega ei sõltu asukohavalikust ka mõju teistele tegevustele. Võimaliku mõju ulatus leevendavate meetmete rakendamise vajadus selgub eriplaneeringu teises etapis, kui on teada hüdrogeoloogilise uuringu detailsed tulemused. Mõju varale Mõju varale saab hinnata peamiselt kinnisvara väärtuse muutuse kaudu. Uuringuid on selles osas tehtud nii tuuleparkide kui ka tööstusaladega kaasnevatele mõjudele. Tehase mõju ei ole kindlasti 100% tuuleparkidele sarnane aga visuaalset mõju omavate kõrgete hoonete ja korstende ning mingil määral keskkonnahäiringuid põhjustava tehisobjektina on mõjud sarnased. Tuuleparkidega tehtud uuringutes on selgunud, et tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele on seda negatiivsem, mida lähemal tuulikud kinnisvarale asuvad4 ning mida kõrgemad on tuulikud5. Dröes ja Köster on leidnud, et keskmise suurusega tuulikud (vahemikus 50-150 m), vähendavad kinnisvara väärtust kuni 3,4%. Tööstusalasid käsitlenud uuringutes on samuti leitud, et tööstusala läheduses on eluasemete hinnad madalamad. Seejuures on väärtuse langus seda suurem, mida lähemal on tööstusala eluasemele ning mida suurem on tööstusala6. BTT on ühelt poolt sarnane tuulikule, kuna tema kõrgemad osad ulatuvad kuni 80 m kõrguseni, teiselt poolt on aga tegemist siiski tööstusalaga, mistõttu tuuleparkidega seotud uuringuid ei saa 100% üle võtta. Kuna käesoleva hindamise eesmärgi seisukohalt on oluline, kas mõju on võrreldavates tehase asukohtades erinev lähtuvalt erinevusest vahetus läheduses või piirkonnas asumisest, on asjakohane hinnangu andmine analoogia põhjal. Kas ja milline on tegelik mõju, sõltub erinevatest teguritest, mh tehase objektide paigutusest ja arhitektuursest lahendusest. Viidatud uuringuid arvesse võttes võib seega KSH hinnangul tehase lähialas (ca 1-2 km) oodata eluaseme väärtuse langust. Tehasest kaugemal asuvatel aladel on samas võimalik ka positiivne mõju eluaseme väärtustele, kuna uute tööliste piirkonda lisandudes suureneb ka nõudlus eluasemete järele. Tuginedes teadmisele, et BTT Põhja asub lähimatest elamutest minimaalselt 2000 m kaugusel ja BTT Lõuna minimaalselt 500 m kaugusel, on KSH hinnangul BTT Lõuna asukohas paikneva tehase negatiivne mõju kinnisvara hindadele suurem. Seega oleks antud aspektist lähtudes tehase eelistatud asukohaks BTT Põhja, millel on kinnisvara väärtusele väiksem negatiivne mõju (uuringuid arvestades asuks lähim elamu ligikaudu neutraalses tsoonis, kus ei toimu väärtuse langust ega kasvu). 4 Sunak, Y., & Madlener, R., (2016). The impact of wind farm visibility on property values: A spatial difference-in- differences analysis. Energy Economics. 55:79-91. 5 Dröes, M.I., & Koster, H.R.A.. (2021). Wind turbines, solar farms, and house prices. Enegy Policy. 155:112327. 6 Vt nt de Vor F. & de Groot, H. L. F. (2011). The Impact of Industrial Sites on Residential Property Values: A Hedonic Pricing Analysis from the Netherlands, Regional Studies, 45:5, 609-623, DOI: 10.1080/00343401003601925 23 KSH teeb ettepaneku tehasega seotud negatiivse visuaalse ja sotsiaalse mõju (mis mõlemad mõjutavad ka kinnisvara väärtust) leevendamiseks kaaluda detailse lahenduse faasis esteetilist- tajutavat keskkonda parendavaid meetmeid (vt täpsemalt KSH soovitusi ptk 3.2.5). Puhkeväärtused ja liikumisvõimalused Kuigi kavandatav tehas asuks pigem inimeste poolt vähekasutataval aladel, läbib BTT Põhja ala RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee (vt joonis 3.1). Kuna tegemist on Eesti siseselt olulise matkateega on vaja leida suletavale lõigule asendustrajektoor. Joonis 3.1. RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee paiknemine uuritaval alal. Sobiv trass tuleb leida koostöös maaomaniku või selle esindajaga. KSH soovitab suunata see mööda alast läänepoole jäävaid metsateid ning kasutada osaliselt ka pärandkultuuriobjekti Kohtla-Nõmme- Aa tee (vt ka ptk 3.2.8). Nii oleks võimalik leevendava meetmena suurendada BTT Põhja ala kasutusele võtmisel allesjääva pärandkultuuriobjekti osa väärtust ning anda lisaväärtus ka RMK matkateele. 24 3.2.4 Mõju maismaa looduslikule mitmekesisusele, sh rohelisele võrgustikule, loomastikule ja taimestikule 3.2.4.1 Taimestik, vääriselupaigad ja elupaigatüübid BTT (sh trasside) rajamise mõju taimestikule seisneb eelkõige hoonete ja rajatiste alla jäävate kasvukohtade hävimises, samuti nende killustamises. Ka vääriselupaikadele ehk VEP-idele7 ning elupaigatüüpideks määratud aladele on peamine potentsiaalne BTT rajamisega kaasnev ohutegur nende hävimine ehitustegevuse käigus. Samuti tuleb väärtuslike metsakoosluste osas arvestada negatiivse servaefekti mõjuga, mis kirjanduse andmetel on umbes 60 m 8. Vähem tähtis pole ka asjaolu, et keelatud on avalik-õiguslikus omandis9 ning vastava notariaalse lepinguga kaitstava eraomandis oleva10 VEP-i raiumine, sh raadamine. Eelnevat silmas pidades on eriplaneeringuga kavandatud tegevustest kõige suurema mõjualaga mastaapse BTT rajamine 160 ha-le. Võib eeldada, et oluliselt väiksemat pinda hõlmavate veetrasside mõjuala on sellevõrra väheolulisem, kuigi võib teatud asukohtades siiski kriitilist mõju avaldada (nt väga haruldaste taimeliikide kasvukohtade puhul). 2022. aasta suvel korraldati EP-ga hõlmatud alal taimestiku inventuur, mille eesmärk oli saada ülevaade valitud aladel asuvatest botaanilistest väärtustest ning soovitusi kõrge looduskaitselise väärtusega alade säilitamiseks. Eelkõige oli oluline täpsustada inventuurialal teadaolevate (Eesti Looduse Infosüsteemis ehk EELISes registreeritud) loodusväärtuste paiknemist ning tuvastada võimalikud seni teadmata kõrge looduskaitselise väärtusega alad. Inventuuriala hõlmas BTT alternatiivsetesse asukohtadesse jääval alal potentsiaalselt elustikurikkamaid metsakooslusi võttes arvesse nende vanust (valmivad ja küpsed) ja/või kompaktsust. Kavandatavate trasside puhul piirnes inventuuriala valdavalt olemasoleva Järve Biopuhastuse OÜ heitveetrassi ümbritseva 100 m laiuse koridorina, kusjuures ka seal keskenduti potentsiaalselt väärtuslikematele metsaaladele (vääriselupaigad, loodusdirektiivi metsaelupaigatüübid ja nende lähiümbrus). BTT asukohad Inventuurist nähtus, et mõlemad kavandatava BTT alternatiivsed alad on olnud ajalooliselt metsamaastikud. Seda kinnitavad kaardimaterjalid alates 1884. aastast tänapäeva välja. Üksnes kuivendus on järk-järgult tihenenud ja selle mõju suurenenud. Inventuuri põhjal selgus, et BTT põhjapoolse ala puhul saab esile tõsta kahte olulisemat loodusväärtust: riigimetsa kvartalis KT029 eraldisel 6 leitud II kaitsekategooriasse kuuluva kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) väike kasvukoht (2 taime) ning riigimetsa kvartalis KT022 eraldistel 3, 4 ja 17 leitud uus VEP. Ülejäänud osa alternatiivalast omas inventuuri järgi loodusväärtuste seisukohalt marginaalset tähtsust, kuna seda killustavad raielangid ning alles kujunevad noored puistud ei paku liikidele vajalikku metsaturvet. Ülevaade BTT põhjapoolsel alal tuvastatud botaanilistest loodusväärtustest on esitatud joonisel 3.2. Ökoloogiliselt palju kvaliteetsem oli lõunapoolne ala. Võrreldes põhjapoolse alaga ei leitud sealt küll kaunist kuldkinga, kuid teiste kaitsealuste liikide leiukohti oli valdavalt rohkem ja nende arvukused kõrgemad. 7 Metsaseaduse § 23 lg 1 kohaselt on vääriselupaik ehk VEP ala, kus on suur kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus 8 Harku valla rohevõrgustike tuumalade ja koridoride uuring. 2007. Eestimaa Looduse Fond (Kaupo Kohv) 9 Keskkonnaministri 04.01.2007 määrus nr 2 “Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused” 10 Metsaseadus § 23 lg 4 25 Joonis 3.2. Põhjapoolsel alal (lähtudes BTT asukohaalternatiivi esialgsest määratlusest) 2022. a suvel toimunud inventuuril tuvastatud botaanilised loodusväärtused. Mitmel pool lõunapoolsel alal leiti II kaitsekategooriasse kuuluva väikese käopõlle (Listera cordata) isendeid (kokku 176 taime). Oluliselt kõrgema ökoloogilise väärtuse põhjus seisneb peamiselt üsna sidusas ja vanema puistuga metsamaastikus. Ülevaade lõunapoolsel alal leitud botaanilistest loodusväärtustest on toodud joonisel 3.3. Joonis 3.3. Lõunapoolsel alal (lähtudes BTT asukohaalternatiivi esialgsest määratlusest) 2022. a suvel toimunud inventuuril tuvastatud botaanilised loodusväärtused. 26 Botaanilise inventuuri põhjal võib öelda, et BTT rajamiseks on eelistatud põhjapoolne ala. Sealjuures on oluline, et säilitataks alal leitud kauni kuldkinga kasvukoht ning VEP. Trassid Kommentaar. Puhastatud heitvee trasside (PHVT) võimalike koridoride kulgemise kirjeldus on esitatud peatükis 4.1.2. Saka trassialternatiivi PHVT-1 asukoha piirkonnas olevate loodusväärtuste paiknemine on esitatud Joonisel 3.4. Joonis 3.4. Botaanilisel inventuuril tuvastatud loodusväärtused BTT trassialternatiivi PHVT-1 ümbruses. Viidatud elupaigatüüpide selgitus: 0 - 1210 püsitaimestikuga kivirannad 2110 - eelluited 8210 – lubjakivipaljandid 9020* - vanad laialehised metsad 9080* - soostuvad ja soo-lehtmetsad 9180*- rusukallete ja jäärakute metsad ehk pangametsad Tärniga tähistatakse esmatähtsais ehk eriti ohustatud elupaigatüüpe 27 PHVT-1 puhul saab botaaniliste väärtuste seisukohalt esile tõsta Ontika maastikukaitsealal (edaspidi MKA) asuvaid taimeliike. 2022. a botaanilise inventuuri kohaselt jäävad planeeritava trassi ümbrusesse Saka paljandil olevasse metsa III kaitsekategooriasse kuuluva mets-kuukressi (Lunaria rediviva) kasvukohad. Liik on ühtlasi Ontika MKA kaitse-eesmärk. Kasvukoha lähistel on lisaks inventeeritud (piire ja seisundit täpsustati 2022. a inventuuril) potentsiaalne loodusdirektiivi elupaigatüüp soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Hetkel jääb kavandatava trassi asukoht potentsiaalsele metsakooslusele. Trassi rajamisel tuleb välistada selle kahjustamine, nihutades vajadusel trassi asukohta. Arvestades planeeritava veetrassi ruumivajadust on see eeldatavasti võimalik rajada ilma mets-kuukressi kasvukohti ja metsaelupaika kahjustamata (seda nõuet tuleb trassi edasisel planeerimisel kindlasti arvestada). Rannikul ulatub trassialternatiivi asukoha lähistele samuti III kaitsekategooriasse kuuluva rand- seaherne (Lathyrus maritimus) kasvukoht, mille ulatust ja seisundit 2022. a inventuuril täpsustati. Ka see liik on Ontika MKA kaitse-eesmärk. Samuti ulatub trassi lähistele VEP nr L02119. Nende alade kaitse on tagatud läbi range sihtkaitsevööndi kaitsekorra, mis üheselt keelab sinna uute ehitiste ehitamise. Kaitsekorraga seotud asjaolusid on täpsemalt kirjeldatud ptk-s 3.2.6. Lisaks jäävad sinna piirkonda mitmed loodusdirektiivi metsa- ja rannikukooslused, millele kohaldub sama kaitsekord. Kuna need elupaigatüübid on ühtlasi alale ulatuva Pangametsa loodusala kaitse-eesmärgid, siis on neid põhjalikumalt käsitletud ka Natura hindamise ptk-is 3.2.7. Lisaks eeltoodule piirnevad selle trassialternatiiviga Kohtla-Järve lähistel mitmed VEP-id, mille ulatust ja seisundit täpsustati 2022. a inventuuril (vt Joonis 3.5). Tegu on riigimaale jäävate VEP-idega (nr 210674, 210675 ja 210676, mistõttu on nende raiumine ja kahjustamine seadusega keelatud. Kavandatava trassi planeeritav asukoht jääb VEPi nr 210676 kirdeserva. Trassi rajamisel tuleb välistada selle käigus VEPi kahjustamine (vajadusel tuleb asukoht nihutada väljaspoole VEPi, võimalik nt VEPist läänepoole, soovitatavalt vähemalt 60 m laiuse puhvriga VEPi servast). Samuti tuleb olla tähelepanelik VEPide nr 210675 ja 210674 suhtes, kuna need ulatuvad kavandatava trassikoridori lähistele. Arvestades planeeritava trassi parameetreid on see eeldatavasti võimalik rajada VEPe kahjustamata. Joonis 3.5. BTT trassialternatiivi PHVT-1 lähistel asuvad VEP-id Aa küla läbiva trassialternatiivi PHVT-2 puhul saab peamiste botaaniliste loodusväärtustena tõsta esile selle servas leitud III kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide kasvukohti (leiud eElurikkusest). Rohkem leidub kaitsealuseid taimeliike vahetult BTT alast põhjapoole jäävas metsamassiivis. Täpsemalt ulatuvad seal kavandatava trassi lähistele laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) ja 28 suure käopõlle (Listera ovata), roomava öövilke (Goodyera repens), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) ja vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii) leiukohad. Trassialternatiivi lühilõigu PHVT-C ligidusse jääb Aa külas asuv vanakalmistu, mille servas on leitud samuti III kaitsekategooriasse kuuluvat aas-karukella (Pulsatilla pratensis). Lühilõigu PHVT-D lähistelt kaitsealuste taimeliikide leiukohti teada ei ole. Nii PHVT-2 kui ka sellega ühendatud lühilõikude lähistelt leitud III kaitsekategooria taimeliigid on viimase liikide ohustatuse hindamise kohaselt soodsas seisundis ja Eestis üsna levinud. Arvestades planeeritava trassi ruumivajadust ja nende liikide laia levikut on üksikute taimede hävinemine trassi rajamise käigus nende liikide seisundile ja piirkondlikule levikule marginaalse mõjuga, mistõttu täiendavaid meetmeid pole nende kaitseks tarvis rakendada. Lisaks kaitsealustele taimeliikidele jäävad mõlema lühilõigu serva ka loodusdirektiivi elupaigatüüpideks määratud ranniku- ja metsakooslused. Kuna tegu on väljaspool Natura 2000 võrgustikku ja siseriiklikult paiknevat ala asuvate kooslustega, siis ei laiene neile ranged piirangud. Antud juhul viitab elupaigatüübi kriteeriumitele vastavus pigem koosluste inventeerimiseaegsele keskmisest kõrgemale looduskaitselisele väärtusele, mis võib asukohavalikul mõningal määral oluliseks kaalukeeleks osutuda. Sealjuures tuleb arvestada, et trasside rajamine läbi metsakoosluste on servaefekti tõttu olulisema mõjuga. 3.2.4.2 Loomastik Sarnaselt taimestikule seisneb ka BTT rajamisega kaasnev mõju loomastikule peamiselt hoonete ja rajatiste alla jäävate elupaikade hävimises, samuti elupaikadevahelise sidususe killustamises. Inimpelglikuma loomastiku, sh ka linnustiku seisukohalt võib arvestatavaks teguriks osutuda ka võimalik BTT tõttu tekkiv mürahäiring ning välistatud ei ole ka valgusreostuse mõju öise eluviisiga loomaliikidele. Tähelepanuväärsemate loodusväärtustena võib BTT põhjapoolse ala osas esile tõsta seda läbiva metsatee servas vaadeldud mitmeid liblikaliike. Loodusvaatluste andmebaasi (LVA) kohaselt on seal loetud kokku 19 erinevat liiki. Samas on nende kõigi liikide puhul tegu soodsas seisundis liblikatega, kes on kogu Eestis tavalised ja laialt levinud. Lisaks on eElurikkuse järgi vaadeldud vahetult ala lõunapiiri lähistel III kaitsekategooriasse kuuluvat hallõigjat (Lanius collurio). Arvestades vaatluse aega (17.11.2020) ja asukohta kultuurmaastiku servas oli tõenäoliselt tegu talvituva isendiga. Eelnevast võib järeldada, et alal ei esine teadaolevalt looduskaitseliselt olulisi loomaliike. Selle põhjused on samad eelmises peatükis toodule - alal asuv mets on tugevalt majandatud ning allesjäänud metsaalad killustunud. Sarnaselt põhjapoolsele alale kohati ka BTT lõunapoolsel ala läbivate teekoridorides 2022. a suvel toimunud inventuuril ohtralt erinevaid liblikaid. Kuid lisaks tavalistele liikidele vaadeldi seal ka III kaitsekategooriasse kuuluvat teelehe-mosaiikliblikat (Euphydryas aurinia), kes on ühtlasi loodusdirektiivi II lisa liik ning väärib seetõttu eraldi esile tõstmist. Lisaks märgati seal mitmete suurulukite (metssiga (Sus scrofa), metskits (Capreolus capreolus), põder (Alces alces) ja karu (Ursus arctos)) jälgi. eElurikkuse kohaselt on vahetult ala läänepiiri taga nähtud ka hundi (Canis lupus) jälgi. Kokkuvõttes on ka loomastiku seisukohalt BTT lõunapoolne ala oluliselt liigirikkam ning kvaliteetsem elupaik, mistõttu BTT rajamise seisukohalt on eelistatud põhjapoolne ala. EELISe, LVA, eElurikkuse ja PlutoF andmebaaside põhjal olulised vaatlused trassialadel ja nende vahetus läheduses puuduvad. 29 3.2.4.3 Rohevõrk BTT hooned ja taristu ulatuvad Ida-Viru maakonnaplaneeringus ning selle põhjal täpsustatud koostatavas Lüganuse valla üldplaneeringus määratud rohevõrgualale. Planeeringutes on rohevõrk struktureeritud tugialadeks, millel rohevõrgu toimimine põhineb, ning neid ühendavateks rohekoridorideks, millel on peamine roll elustiku liikumise ja sidususe tagamisel. BTT toimimiseks vajalike trasside rajamisega rohevõrgustikualale kaasneb eeldatavasti ehitusaegne tavapärane negatiivne mõju, mis rohevõrgus olevates avatud ökosüsteemides (niidud, rannikuelupaigad jms) on väikese pinna tõttu pigem väheoluline ning eeldatavasti lühiajaline, kuna trassi maapealne osa taastub lähiaastatel suhteliselt kiiresti. Metsamaastikus on mõju mõnevõrra märgatavam, kuna tõenäoliselt on vaja trassi ala hoida edaspidi puistuvabana. Samas, kuna elustiku liikumist ühegi objektiga ei takistata, siis eeldatavasti jääb rohevõrk ka edaspidi valdava osa elustiku jaoks läbitavaks. Negatiivse mõju olulisust võib suurendada kavandatava trassi ja rohevõrgu objekti kokkupuutepinna ulatus ja iseloom (nt kompaktsete metsaste tugialade läbilõikamine ja killustamine või trassi rajamine metsasesse rohevõrku paralleelselt selle kulgemisega vähendades nii selle laiust), kuna nii suureneb häiriv mõju inimpelglikumatele ja/või avatud alasid vältivatele liikidele. BTT rajamisega rohevõrgu koridori võib tõenäoliselt kaasneda märkimisväärne mõju selle toimimisele, eriti kui koridor hoonestuse jms rajamisega täielikult läbi lõigatakse. Paljude liikide jaoks muutub rohekoridor sellisel juhul läbimatuks või on selle kasutamine olulisel raskendatud. Rohevõrgu tugiala puhul kaasneb BTT rajamisega tugiala pindala vähenemine, seega väheneb ka liikidele vajaliku elupaiga pindala. Negatiivse mõju olulisus on seotud ka BTT paiknemisega selles, kompleksi rajamine tugiala keskossa on killustamise ja ulatuslikuma servaefekti tõttu oluliselt suurema negatiivse mõjuga, kui BTT paigutamisel rohevõrgu tugiala serva. Joonisel 3.6 on esitatud BTT asukohaalternatiivide ja trasside alternatiivide paiknemine rohevõrgustiku suhtes. Joonis 3.6. Rohelise võrgustiku paiknemine asukohaalternatiivide alal ja lähipiirkonnas. 30 Asukohaalternatiivid BTT Põhja asukohaalternatiiv Paikneb ulatusliku rohevõrgu tugiala (3261 ha) kirdeosas. Kuna tegu metsamaaga, siis kaasneb tehase rajamisega rohevõrgule negatiivne mõju pindala vähenemise kaudu. Alternatiiv ei lõika tugiala läbi vaid jätab selle põhja- ja lääneosas alles suhteliselt laiad alad, st ala ei killustata. BTT Lõuna paikneb sama rohevõrgu tugiala (3261 ha) keskosas. Samamoodi nagu põhjapoolsel alternatiivalal kaasneks BTT rajamisega rohevõrgule negatiivne mõju pindala vähenemisest. Siinjuures võimendab mõju ala paiknemine tugiala keskel, kuna sisuliselt lõigatakse terviklik metsamassiiv läbi ning ühtne elupaik killustub. Mõju on mõnevõrra väiksem, kui BTT jaoks vajalik 160 ha paigutada nii, et lääneservas rohevõrgustiku ala säilib võimalikult maksimaalses ulatuses. Eelistatud asukohaalternatiiv on BTT Põhja. Trassid Kommentaar. Puhastatud heitvee trasside (PHVT) võimalike koridoride kulgemise kirjeldus on esitatud peatükis 4.1.2. Lühikesed lõigud PHVT-A läbib rohevõrgu tugiala kirdeserva ligikaudu 1,6 km pikkusel lõigul. Jääb looduslikumale alale (võrreldes variandiga B). Tõenäoliselt kaasneb väheoluline mõju trassi rajamisega, kuna uue rajatise ehitamise ajal suureneb servamõju rohevõrgustiku tugialale. Kuna alale mingeid piirdeid ei rajata ning koridor jääb edaspidi suhteliselt looduslikuks (tõenäoliselt siiski puistuvabaks), siis eeldatavasti oluline mõju rohevõrgustiku toimimisele pikas perspektiivis puudub. PVHT-B läbib rohevõrgu tugiala kirdeserva ligikaudu 1,5 km pikkusel lõigul. Jääb olemasoleva tee kõrvale. Samuti eraldab seda ülejäänud tugialast raudtee. Oluline mõju rohevõrgu toimimisele nii ehitamise kui kasutamise ajal puudub. Võrreldes PVHT-A-ga mõnevõrra eelistatum variant. PVHT-C läbib rohevõrgu tugiala umbes 1,4 km pikkusel lõigul. Trassi rajamisega kaasneb väheoluline ehitusaegne häiring, mille mõju pikemas ajalises perspektiivis muutub eeldatavasti olematuks (peamiselt niidukooslused, mis taastuvad suhteliselt kiiresti). PVHT-D läbib rohevõrgu tugiala umbes 725 m pikkusel lõigul. Kaasnevad häiringud samad, mis C puhul, kuid arvestades väiksemat pikkust rohevõrgustikus on D eelistatum variant. Pikad lõigud PHVT-1 läbib rohevõrgu tugiala umbes 1,8 km ning rohekoridore kokku umbes 1,9 km pikkustel lõikudel. Kokku umbes 1,2 km pikkune lõik läbib puistuga kaetud rohekoridori. PHVT-2 läbib metsast rohevõrgu tugiala umbes 1,6 km pikkusel lõigul ning niidukooslustega kaetud tugiala umbes 700 m pikkusel lõigul. Eelistatum on PHVT-1. Eelistuse kujundamisel on arvestatud, et määrava tähtsusega on metsast tugiala läbiva PVHT-2 trassi mõju, kuna lisaks ühtlase metsamassiivi killustamisele kaasneb teatud määral ka elupaikade kadu. 3.2.4.4 Maastiku ökoloogiline väärtus BTT suhteliselt suure mastaabi ja maahõive tõttu on oluline arvestada kavandatud ehitiste mõju ja paiknemist ka laiemalt maastiku ökoloogilist väärtust ja sidusust silmas pidades. Selleks annavad sisendi Keskkonnaagentuuri ELME projektiga koostatud ökosüsteemi-teenustega seotud tööriistad, eeskätt ökosüsteemide seisundi ja loodusmaastiku sidususe ruumiandmed (vt Joonis 3.7), samuti 31 Keskkonnaagentuuri IRENES projekti väljundina valminud nn ökosüsteemiteenuste kuumkohtade kaardiandmed. Joonis 3.7. ELME ökosüsteemide seisundid+sidusus asukohaalternatiivide alal ja lähipiirkonnas. Peamine BTT rajamisega kaasneda võiv negatiivne mõju piirkonna ökoloogilisele väärtusele seisneb ümbritsevast keskmiselt kõrgema väärtusega alade (nn ökoloogilised kuumkohad) vähenemises maakasutuse muudatuste tõttu, st kõrge väärtusega looduslikele alale rajatakse ehitised, mistõttu need ei saa enam varasemaid ökosüsteemiteenuseid pakkuda. Samuti võib ehitiste rajamine mõjutada ökosüsteemide vahelist sidusust, kusjuures mõju on olulisem neil aladel, kus on juba varasemalt kehv sidusus, kuna võib haavatavad ökosüsteemid isolatsiooni viia. Asukohaalternatiivid BTT Põhja hõlmab valdavas ulatuses kõrge elurikkusega ökosüsteeme (IRENES kaardi põhjal) ja umbes 1/10 ulatuses ka väga kõrge väärtusega alasid. Samas umbes 1/10 alast on pigem keskmisest madalama elurikkusega. BTT Lõuna hõlmab IRENES kuumkohtade kaardi järgi pea terves ulatuses kõrge elurikkusega ökosüsteeme, kolmandiku ulatuses isegi väga kõrge väärtusega alasid, mis BTT rajamisega pöördumatult vähenevad. Eelistatud alternatiiv on BTT Põhja. Trassid PVHT-A trassi edelaosa läbib KAURi IRENES projekti ökosüsteemi kuumkohtade kaardi järgi kõrge ökoloogilise mitmekesisusega alasid. Kuivõrd ala maakasutus vähesel määral muutub (trassikoridor hoitakse puistuvabana), siis on sellel väheoluline negatiivne mõju ökosüsteemi seisundile. 32 PVHT-B trass jääb KAURi IRENES projekti ökosüsteemi kuumkohtade kaardi järgi võrreldes alternatiiviga A valdavas ulatuses viletsa ökoloogilise seisundiga alale, mistõttu selle rajamisel puudub mõju piirkonna ökosüsteemide seisundile ja see on eelistatum variant. PVHT-C trassikoridor läbib umbes 327 m pikkusel lõigul ELME IRENES projektis ökoloogiliste kuumkohtadena määratletud ala. PVHT-D trassikoridor läbib umbes 215 m pikkusel lõigul ELME IRENES projektis ökoloogiliste kuumkohtadena määratletud ala. Arvestades väiksemat pikkust läbi kuumkohtade on variant D eelistatud variant C ees. Pikkade lõikude võrdluses on eelistatum PHVT-1. Trassikoridor läbib kokku (2 lõiguna) umbes 1,1 km pikkusel alal kõrge ja keskmise väärtusega elurikkuse kuumkohti (KAUR IRENES). Tegu enamasti metsaga, osalt ka niidu ökosüsteemidega. Viimased taastuvad ajas suhteliselt kiiresti. PHVT-2 trassikoridor läbib IRENES projekti käigus tuvastatud kõrge väärtusega elurikkuse kuumkohti umbes 1,6 km pikkusel lõigul (kattub RV tugialaga). Kuna tegu metsaga, siis on mõju arvestatav. 3.2.5 Mõju maastikule, sh visuaalne mõju Tehase rajamisega kaasnevat mõju maastikule hinnatakse analüüsides maastiku iseloomulikke karakteristikuid. Siia kuuluvad nii topograafia, pinnas, geoloogia, pinnakate kui ka inimtekkelised elemendid ning inimeste hinnangud ja antav väärtus maastikule kui tervikule. Maastik on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule 11. Tuuleparkidega tehtud uuringud näitavad, et visuaalne mõju on subjektiivne ning sõltub vaatleja subjektiivsest tajust (tundlikkusest), vaatluspunktile või vaatele omistatavast kultuurilisest väärtusest ja maastikukvaliteedist, vaate muutuse ulatusest, eelnevast kogemustest jt faktoritest. Asukohaalternatiivide võrdlus Mõlemad hinnatavad asukohad, nii BTT Põhja kui ka BTT Lõuna, asuvad maastikuliselt sarnases asukohas. Maastik on antud asukohtades tasane ca 45 m üle merepinna ning kaetud erivanuseliste metsakooslustega. Tehase rajamisel muudetakse looduslik metsamaa inimtegevusest mõjutatud tootmisalaks. Muutus on pikaajaline ja pöördumatu. Maastiku muutusest tuleneva mõju ulatus ei ole KSH hinnangul ulatuslik, hõlmates peamiselt kavandatavat ala - eeldatavalt ca 160 ha. Kuna ala piirneb Kohtla-Järve linna Järve linnaosa tööstuspiirkonnaga, saab tehase rajamist käsitleda olemasoleva tööstusala laiendamisena. Asukoha valiku seisukohast ei erine maastiku muutuse mõju kahel võrreldaval alal. Kuna mõlemal hinnataval alal on maastiku muutus sarnane, ei esine asukoha valikul siin erinevusi. Sellest tulenevalt ei ole KSH hinnangul edasine maastiku karakateristikute muutuse hindamine vajalik. Visuaalne mõju oleks KSH hinnangul väiksem BTT Põhja alal, kuna ala paikneb olemasolevatest elamutest kaugemal - minimaalselt 2000 m (võrreldes BTT Lõuna 500 m). Mõlemas tehase asupaigas peaks tagama visuaalsete mõjude vähendamise eesmärgil tehase territooriumi ümber kõrghaljastuse säilitamise. Tehase kõige kõrgemad osad on tehase korstnad, millest kõige kõrgem on vähemalt ca 80 m kõrge (täpne kõrgus selgub detailses etapis sõltuvalt õhuheite mõjude hindamise tulemustest), aga ka osad hooned küündivad kuni 70 m-ni. Võttes aluseks tuulikutega tehtud tööd võib eeldada, et nähtava ümbruse mõju hinnang sõltub hindaja seisukohast tehase rajamise osas – kui ollakse 11 Arold, I. Eesti maastikud, lk 9. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005 33 pooldaval seisukohal, ei olda häiritud ka tehase nähtavusest, kui tehase püstitamist ei pooldata, on need ka visuaalselt häirivad12. Soovitused detailse lahenduse etapiks negatiivse visuaalse ja sotsiaalse mõju vähendamiseks KSH soovitab visuaalsete ja sotsiaalsete mõjude leevendamiseks näha detailses lahenduses ette tajutav-esteetilise keskkonnaga arvestavad meetmed. Tajutav-esteetilise keskkonnaga arvestamine aitab leevendada tehase tehnogeenset mõju ümbritsevas maastikus ning ühtlasi ka tehase negatiivset sotsiaalset mõju13. Aspektid, mida tehase välisilme puhul kaaluda on nt: morfoloogiline sobitamine (korrata nt iseloomulikke jooni ümbritsevas maastikus); värvi või materjali sobitamine sh ka nt rohekatused, kohalikud materjalid; tehase ümbruses kogukonnale vajalike teenuste arendamine (nt park, puhkeala), tehase territooriumil puhkealad töötajatele (nt ümbritsevas maastiku iseloomujoonte, värvi, tekstuuri vms järgi tehase välisilme kohandamine). Antud nimekiri ei ole ammendav, pigem võiks olla siht kasutada erinevaid võtteid ja meetmeid, et saavutada võimalikult lai positiivne mõju. 3.2.6 Mõju siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitstavate loodusobjektide kaitsekord tuleneb otse looduskaitseseadusest (nt kaitsealuste liikide isendikaitse) või selle alusel kehtestatud määrustest (kaitse-eeskirjadest). Kaitsealuste liikide leiukohti on käsitletud juba ptk 3.2.4. ja seda siin ei korrata. Muude alade puhul on kavandatud tegevust silmas pidades eeskätt oluline, et see ei oleks mõne siseriiklikult kaitstava ala kaitsekorraga vastuolus. Siseriiklikult kaitstavatest alades on EP-ga kavandatud objektide puhul kokkupuude Ontika maastikukaitsealaga (edaspidi MKA), mida läbib Saka suunas kavandatav trassialternatiiv PHVT-1. Ontika MKA kaitse-eeskirja kohaselt14 on selle eesmärk kaitsta: ● Balti klinti, Saka mõisaparki, piirkonnale iseloomulikke loodusmetsi ja maastikuilmet; ● kaitsealuseid liike ning nende elupaiku ja kasvukohti; ● kümmet loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpi. Ontika MKA rannikupoolne osa kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pangametsa loodusala koosseisu. Mõju loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele on hinnatud järgmises, Natura hindamise peatükis (ptk 3.2.7) ning seda osa siin ei korrata. Trassialternatiiv PHVT-1 läbib osaliselt Ontika piiranguvööndit ning merepoolsel osal Pangametsa sihtkaitsevööndit, kuid arvesse tuleb võtta, et trassil paikneb juba Järve Biopuhasti trass. Ontika MKA kaitse-eeskirja järgi (§ 14 lg 2 p 2) on piiranguvööndis kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekul lubatud rajatiste püstitamine. Seega kaitsekord seal veetrassi rajamist ei välista. Küll aga on Pangametsa sihtkaitsevööndis seatud uute ehitiste ehitamisele ranged piirangud (§ 11 p 3): keelatud uute ehitiste ehitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala või kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks. Kavandatud veetrass nende erisuste alla ei lähe, mistõttu ei ole seda võimalik sihtkaitsevööndisse jäävale osale rajada. Sellest lähtuvalt on alternatiivse meetodina võetud kaalutlusele trassi rajamise suundpuurimise 12 Firestone, J.,Bates,A., Knapp L.A (2015).See me, Feel me, Touch me, Heal me: Wind turbines, culture, landscapes, and sound impressions, Land Use Policy.46: 241-249. https://doi.org/10.1016/j.landusepol.2015.02.015. 13 Vt nt Marchi, L., Antonini, E., Evans, S. (2018). Landscape compatibility of factories: From practice to tactics. WIT Transaction on The Built Environment, 183: 5-36. http://dx.doi.org/10.2495/ARC180031 14 Vastu võetud 17.04.2017 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 74 “Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri” 34 teel Saka paljandilt Soome lahte sihtkaitsevööndisse jääva ala alt läbi või alternatiivina praeguse Järve Biopuhasti toru asendamine suuremaga. Kõikide eelduste kohaselt ei ole selline lahendus kaitsekorraga ega Ontika MKA kaitse-eesmärkidega vastuolus, kui tööde täpsemalt planeerimisel arvestatakse järgmises, Natura hindamise peatükis (ptk 3.2.7) seatud tingimustega. 3.2.7 Mõju Natura 2000 aladele Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad (LoA) ja linnualad (LiA) on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv). Planeeringualale või selle lähedusse ehk võimalikku mõjualasse jääb kaks Natura 2000 loodusala. Eriplaneeringu nagu ka kõigi teiste kavade ja projektide puhul tuleb arvestada Natura 2000 võrgustiku kaitse vajadusega. Koostatava BTT eriplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju hindamiseks Natura aladele viiakse läbi Natura hindamine, mille tulemused on esitatud käesolevas alapeatükis. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“15 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" 16. KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju (strateegilise) hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena Natura 2000 ala(de) kaitse-eesmärkides nimetatud liikide või elupaigatüüpide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada ja ala terviklikkust säilitada. Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis-) hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Siinkohal on välja toodud olulisemad Natura hindamise põhimõtted, millest lähtuda just kõrgema tasandi strateegiliste planeerimisdokumentide hindamisel. Strateegilise planeerimisdokumendi Natura hindamise peamine eesmärk on vältida ja vähendada kahjulikku mõju Natura alade terviklikkusele. Natura hindamise võimaliku ulatuse ja täpsusastme määrab ära strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste, st Natura hindamise täpsusaste ja põhjalikkus peavad olema proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Natura hindamise kohustus kõrgema tasandi strateegiliste planeerimisdokumentide (sh eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi) puhul võimaldab varakult arvesse võtta loodusväärtuste poolest tundlike Natura alade kaitse vajadusi. Sellel tasandil aitab Natura hindamine välja selgitada kavandatavate tegevuste arendamiseks sobivad (või ebasobivad) alad, minimeerida võimalike konfliktide riski Natura ala ja selle kaitse-eesmärkidega detailsemal tasandil. Kui strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste ei võimalda Natura asjakohase hindamise tulemusena anda lõplikke hinnanguid kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevatele mõjudele nt ehituse- ja kasutuse etappi (mahu, koha jm spetsiifilisi), tuleb siiski ette näha meetmed ja tingimused, mille abil välistatakse ebasoodne mõju Natura alale ja mis võimaldavad järeldada, et 15 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 16 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 35 ebasoodne mõju puudub. Selleks tuleb välja pakkuda meetmed ehk tingimused järgmisele planeerimise või loatasandile, iga planeeringus kavandatud tegevuse osas, millel võib olla mõju Natura ala kaitse- eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Seega, eriplaneeringu eelvaliku etapi Natura hindamine toimub küll projekti tasandi Natura hindamisega samade protseduuri etappide ja sammude alusel, kuid vajadusel määrakse edasised tingimused (eriplaneeringu detailse lahenduse etappi) vastavalt eriplaneeringu täpsusastmele. Järgneva Natura hindamise läbiviimisel kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormide info; EELIS andmebaasi jms). Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ning ja mõjupiirkonda jäävate Natura alade kirjeldus Käesolevas hindamises käsitletakse kavandatava tegevusena eriplaneeringu esimeses etapis kavandatut. Eriplaneeringu esimeses etapis kaalutakse biotoodete tootmiskompleksi rajamise võimalikkust, leitakse selleks sobivaim asukoht, täpsemalt kaalutakse kahte eelvalikuala: ● BTT asukoht Põhja (174 ha) ja ● BTT asukoht Lõuna (205 ha). Ühte kahest asukohas (Põhja või Lõuna) kavandatakse biotoodete kompleks, mille põhitegevuseks on tselluloosi, lahustuva tselluloosi, biokeemia, rohelise bioenergia ja bioväetiste tootmine, mis põhineb puidumassi keemilisel töötlemisel kaasaegse KRAFT-tehnoloogiaga. Tehase rajamiseks on vajalik ca 160 hektari suuruse pindalaga sobilik maa-ala. Alal paikneksid toorpuidu ja puiduhakke laoplatsid, tselluloosi ja biokeemia tootmiseks vajalikud tootmisüksused, elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam, toorvee- ja reoveepuhasti. Puhastatud heitvee Soome lahte juhtimiseks kaalutakse alternatiivseid trassi asukohti: ● PHVT – 1 (idapoolne, Järve Biopuhastus trassiga paralleelne läbi Saka) koos all-alternatiivide PHVT-A ja PHVT-B-ga ning ● PHVT – 2 (otse põhja, mööda juurdepääsuteed ja Aa mõisa juurest) koos all-alternatiivide PHVT-C ja PHVT-D-ga. Tootmiseks vajaliku toorveena kavandatakse kasutada Ojamaa kaevandusest väljapumbatavat vett. Lisaks rajatakse auto- ja raudteetranspordi ühendused. Kavandatava tegevuse kohta on täpsem ülevaade antud käesoleva aruande ptk 1 ning asukoha eelvaliku protsessi kirjeldatakse ptk 4. Eriplaneeringu alale ja selle vahetusse lähedusse jääb kaks Natura 2000 võrgustiku loodusala. Natura alasid on kirjeldatud tabelis 3.1. Tabelis on tärniga märgitud nn esmatähtsad elupaigatüübid/liigid. Need on hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid/liigid, mille kaitsmise eest kannab Euroopa Liit erilist vastutust, silmas pidades seda kui suur osa nende elupaikade looduslikust levilast jääb EL-i territooriumile. Tabel 3.1. Eriplaneeringu võimalikku mõjualasse jäävad Natura 2000 võrgustiku alad ja nende kaitse- Natura ala Pindala Kaitse-eesmärgiks olevad liigid/elupaigad[1] nimetus ja kood Uhaku 32,8 ha Karstijärved ja -järvikud (*3180), jõed ja ojad (3260) ning lood (alvarid loodusala – *6280). EE0070132 Pangametsa 180,6 ha Esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele loodusala avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), EE0070109 eelluited (2110), lubjakivipaljandid (8210) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180). 36 Natura alade paiknemist kavandatava tegevuse suhtes illustreerib joonis 3.8. Joonis 3.8 Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine eriplaneeringuala ja võimalike tegevuste piirkonnas. 37 Tõenäoliselt ebasoodsa mõju prognoosimine Eriplaneeringuga kavandatu osas viiakse esmalt läbi nn eelhindamine, mis tuvastab planeeritud tegevuste ja Natura 2000 võrgustiku alade omavahelise seose ning prognoosib kas ja milliste alade puhul on tõenäoline eriplaneeringu rakendamisega kaasnevate ebasoodsa mõjude teke ning on vajalik liikuda edasi asjakohase hindamise faasi. Mõju prognoos on esitatud tabelis 3.2. Tabel 3.2. Mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele Natura ala Mõju prognoosimine Natura eelhindamise tulemus Uhaku Uhaku loodusala asub küll planeeringualal, kuid kõik Ebasoodne mõju loodusala planeeritavad tegevused (sh kõik kaalutavad alternatiivsed on välistatud. tegevuste asukohad: BTT Põhja ja Lõuna alternatiivsed asukohad; planeeritav toorveetrass; alternatiivsed raudteeühendused; puhastatud heitvee trassid (PHVT-1 koos all-alternatiivide PHVT-A ja B-ga ning PHVT-2 koos PHVT;-C ja -D-ga), vt joonis 3.8) asuvad loodusalast enam kui 5 km kaugusel. Loodusalal kaitstavad elupaigad (3 tk) säilivad olemasolevas ulatuses ja väärtuses. Kuna veevõtt ja puhastatud heitvee ärajuhtimine ei ole samuti seotud loodusala piirkonnaga, siis ei ole loodusalal oodata ka veerežiimi, vee kvaliteedi vm keskkonnatingimuste muutusi. Ebasoodne mõju kõikide kavandatavate tegevuste (ja alternatiivide) elluviimisel loodusalale puudub. Pangametsa Pangametsa loodusala asub kitsa ribana Soome lahe kaldal Mõju ei ole loodusala ja kaitseb sealset Ontika pankrannikut, pangaastangu alust välistatud, jätkata metsa ning ranniku-elupaiku. Täpsemalt on loodusala kaitse- asjakohase eesmärkideks määratud elupaigatüübid toodud tabelis 3.1. hindamisega Loodusala asub planeeringuala piirist mõnesaja meetri heitveetrassi kaugusel ja valdaval osal planeeritavatest tegevustest (ei ole PHTV-1 loodusalaga puutumust ning tegevuste mõjuala loodusalale ei asukohaalternatiivi ulatu. Näiteks jäävad BTT alternatiivsed asukohad Põhja ja osas. Lõuna loodusalast üle 4 km kaugusele; toorveetrass, alternatiivsed raudteeühendused, puhastatud heitvee trassid (PHVT-2; PHVT-A; -B; -C ja -D jäävad samuti mitmete kilomeetrite kaugusele (vt joonis 3.8). Nimetatud objektide ehitamine ega kasutamine loodusala kaitse-eesmärke ei mõjuta. Siiski, puhastatud heitvee trass PHVT-1 suunatakse Soome lahte läbi Pangametsa loodusala, mistõttu ei ole ebasoodsa mõju tekkimine loodusala kaitse-eesmärkidele välistatud. Natura eelhindamise tulemused Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et eriplaneeringu rakendamisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Uhaku loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning Natura täis- e asjakohast hindamist läbi viia ei ole vaja. Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et eriplaneeringu rakendamisel (täpsemalt alternatiivse heitvee trassivariandi PHTV-1 puhul) ei ole välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Pangametsa loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning jätkata tuleb Natura täis- e asjakohase hindamisega, mis viiakse vastavalt eriplaneeringu esimese etapi (asukohavalik) täpsusastmele 38 läbi järgnevalt. Samas tuleb ka arvesse võtta, et tänane Järve Biopuhastuse trass on selles asukohas. Muudel eriplaneeringuga planeeritavatel alternatiivsetel tegevustel (BTT asukohavaliku mõlema alternatiivi (Põhja ja Lõuna) ning toorveetrassi, alternatiivsete raudteeühenduste, puhastatud heitvee trasside (PHVT-2; PHVT-A; -B; -C ja -D) puhul on ebasoodne mõju välistatud ning nende osas ei ole vajalik edasi liikuda Natura täishindamise etappi. Kavandatava tegevuse mõju hindamine Natura-alade terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele ning leevendavate meetmete kavandamine Mõjude asjakohasel hindamisel käsitletakse Pangametsa loodusala ja eriplaneeringuga kavandatava tegevuse (PHTV-1 trassi) mõju loodusala kaitse-eesmärkidele. Vajadusel tehakse ettepanekud planeeringulahenduse muutmiseks või antakse konkreetsed meetmed/tingimused kavandatavate tegevuste elluviimise osas järgmistesse etappidesse (eriplaneeringu detailne etapp), mis võimaldaksid järeldusi teha ebasoodsa mõju puudumise osas. Mõju hindamine on toodud tabelis 3.3. Tabel 3.3. Eriplaneeringuga kavandatava PHTV-1 mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku Pangametsa loodusalale Natura ala Seos eriplaneeringuga ja hinnang mõjule Leevendavate meetmete kavandamine ning järeldus Pangametsa Puhastatud heitvee trass PHVT-1 suunatakse Soome Ebasoodne mõju loodusala lahte läbi Pangametsa loodusala. PHTV-1 põhimõtteline planeeringu elluviimisel trassialternatiiv kulgeb läbi loodusala umbes paarisaja puudub. Eriplaneeringu meetri pikkusel lõigul. Selles piirkonnas on EELIS põhilahenduse osas andmebaasis loodusala kaitse-eesmärkidest muudatuste vajadus registreeritud elupaigatüüpide eelluited (2110), puudub. lubjakivipaljandid (8210) ja pangametsad (*9180). Lähtudes PHTV-1 rajamiseks selles asukohas on planeeringus ettevaatusprintsiibist ette nähtud kaks põhimõttelist võimalust (vt ka ptk 4.1.2): tuleb PHTV-1 edasisel 1. Heitvee Soome lahte suunamiseks tuuakse arendamisel (detailse eelistatud lahendusena välja Järve Biopuhastuse lahenduse etapis) olemasoleva heitvee trassi kasutamine. See keskkonnamõjusid tähendab tänase puhastatud heitvee toru ümber täpsustada tulenevalt vahetamist suurema läbimõõduga toru vastu konkreetsest tehnilisest kokkuleppel toru omanikuga. lahendusest ja läbi viia Natura hindamine Kasutades olemasolevat heitveetoru seda Pangametsa loodusala rekonstrueerides viiakse see läbi loodusala juba kaitse-eesmärkidele olemasolevas toru koridoris, mis võimaldab vältida alustades elupaikade kahjustamist. eelhindamisest ning 2. Alternatiivse lahendusena nähakse ette, et uus vajadusel liikudes edasi BTT heitvee trass rajatakse Järve Biopuhastus asjakohase hindamise olemasoleva heitvee trassi kõrvale. Vältimaks faasi. vastuolu Ontika MKA kaitse-eeskirjaga (vt Tehnilise lahenduse täpsemalt ptk 2.2.6) on selle variandi puhul väljatöötamisel tuleb kavandatud heitveetoru paigaldada arvestada, et loodusala suundpuurimise (vm analoogse meetodi) teel elupaikasid ei tohi Saka paljandilt Soome lahte sihtkaitsevööndisse kahjustada, sh paralleel jääva ala alt läbi. toru suundpuurimise 39 Arvestades, et kavandatud viisil toru paigaldamine variandi puhul peavad pinnasesse ei too kaasa füüsilisi muutusi Ontika vajalikud abikaevikute loodusalal, kõik elupaigad säilivad olemasolevas asukohad paiknema ulatuses ja väärtuses ning samuti ei muutu väljaspool loodusala; keskkonnatingimused loodusalal (maa-alla paigaldatud loodusalal kasvava toru ei muuda niiskusrežiimi ega muid tingimusi metsa juurestiku loodusalal), on võimalik vältida elupaikade kahjustamist kahjustamine ei ole ning ebasoodsat mõju. lubatud, sellest tulenevalt peab valima sobiva sügavuse Mõlema Pangametsa loodusala läbiva PHTV-1 paigaldatavale torule; planeeritud lahendusvariandi puhul ei saa eeldada loodusala elupaikade vältimatu ebasoodsa mõju kaasnemist loodusala kaitse- füüsiline kahjustamine eesmärkidele või terviklikkusele ning nende elluviimine ei ole lubatud (nt on võimalik ilma loodusala kaitse-eesmärke ja metsaraie pangametsa terviklikkus kahjustamata. elupaigatüübi (9180*) alal, lubjakivipaljandi Lähtudes ettevaatusprintsiibist tuleb PHTV-1 edasisel (8210) elupaigas arendamisel (detailse lahenduse etapis) füüsilised muutmised). keskkonnamõjusid täpsustada tulenevalt konkreetsest tehnilisest lahendusest ja läbi viia Natura hindamine Pangametsa loodusala kaitse-eesmärkidele alustades eelhindamisest ning vajadusel liikudes edasi asjakohase hindamise faasi. Tehnilise lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada, et loodusala elupaikasid ei tohi kahjustada, sh paralleeltoru suundpuurimise variandi puhul peavad vajalikud abikaevikute asukohad paiknema väljaspool loodusala; loodusalal kasvava metsa juurestiku kahjustamine ei ole lubatud, sellest tulenevalt peab valima sobiva sügavuse paigaldatavale torule; loodusala elupaikade füüsiline kahjustamine ei ole lubatud (nt metsaraie pangametsa elupaigatüübi (9180*) alal, lubjakivipaljandi (8210) elupaigas füüsilised muutmised). Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus Natura asjakohane hindamine jõuab järeldusele, et eriplaneeringu rakendumisel ei ole ette näha ebasoodsate mõjude avaldumist Natura 2000 võrgustiku Pangametsa loodusalale, ala kaitse- eesmärkidele ega terviklikkusele. Lähtudes ettevaatusprintsiibist seatud meetmete rakendamine (Tabel 3.3 tulbas ‘Leevendavate meetmete kavandamine’) tagab loodusala terviklikkuse ning seega puudub eriplaneeringu asukohavaliku etapi rakendumisel ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele. Planeeringu rakendajal tuleb arvestada, et eriplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi projektide keskkonna aspektide arvestamise edasistes planeeringutes (antud juhul eriplaneeringu detailse lahenduse etapp, projekt) ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Õigusaktidest tulenevalt tuleb ruumilise arengu ja kaasnevate tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes. 40 3.2.8 Mõju kultuuripärandile Kultuuriväärtuslike aladena ja objektidena vaadeldakse riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ning üldplaneeringutes (koostatav Lüganuse valla üldplaneering, Toila valla üldplaneering) määratud miljööväärtuslikke hoonestusalasid, väärtuslikke maastike ja arheoloogiatundlike alasid. Kultuuriväärtuste paiknemine kavandatava tehase ja trasside ümbruses on esitatud Joonisel 3.9. Joonis 3.9. Kultuuriväärtuste paiknemine kavandatava tehase ja trasside ümbruses. Võrreldavad tehase asukohad Kavandatava tehase võrreldavad asukohad BTT Põhja ja BTT Lõuna ei kattu kultuurimälestiste ega nende kaitsevööndite, väärtuslike maastike, miljööväärtuslike hoonestusalade ega arheoloogiatundlike aladega. Seetõttu ei ole KSH hinnangul nimetatud väärtusi arvestades erisusi ning mõju neile puudub. 41 Pärandkultuuriobjektidest kattub BTT Põhja ala osaliselt Kohtla-Nõmmelt Aa külla suunduva ajaloolise mere äärde liikumiseks kasutatud tee asukohaga - Kohtla-Nõmme-Aa teega. Tee ei ole tänapäeval suures osas teena enam kasutatav, kuigi maastikus on tee asukoht endiselt märgatav. Kuna teel puudub tänasel päeval suures osas funktsioon, siis on ka antud objekti keeruline väärtustada. Tehase asukoha kattumine teega ei ole välistav tegur. Sellele vaatamata soovitab KSH leevendusmeetmena kaaluda väärtuse suurendamist allesjääval osal. Näiteks on võimalik RMK matkateelt kasutada viidastamist, mis aitab tee asukohale tähelepanu pöörata või suunata RMK matkatee allesjäävale teeosale. Trasside lühikesed lõigud Kavandatava trassi võrreldavad asukohad PHVT-A ja PHVT-B ei kattu kultuurimälestiste ega nende kaitsevööndite, väärtuslike maastike, miljööväärtuslike hoonestusalade ega arheoloogiatundlike aladega. Seetõttu ei ole KSH hinnangul nimetatud väärtusi arvestades trasside asukohtadel erisusi ning eelistatud varianti ei saa välja tuua. Kavandatava trassi võrreldavad asukohad PHVT-C ja PHVT-D kattuvad mitmete kultuuriväärtuslike objektidega. Kultuurimälestised PHVT-C läbib järgmiste kinnismälestiste 50 m kaitsevööndit: ● Aa mõisa park, 18.-20. saj (Reg nr 13930), ● Aa mõisa karjalaudad (Reg nr 13938) ja ● Aa mõisa kuivati, 19 saj (Reg nr 13937). PHVT-D läbib järgmiste kinnismälestiste 50 m kaitsevööndit: ● Aa mõisa park, 18.-20. saj (Reg nr 13930). PHVT-C asukohas trassi rajamisega kaasneb lühiajaline negatiivne ehitusaegne mõju. Olenevalt hoonete seisukorrast ja kasutatavatest ehitustehnilistest võtetest, võivad kahjustuda hoonete põhikonstruktsioonid. Ehitamine on vaja kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. PHVT-D asukohta trassi rajades on samuti ehitamine vaja Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Samas ei kaasne ehitamisega suure tõenäosusega negatiivset mõju olemasolevate kultuuriväärtuslikele hoonetele, kuna trass jääb hoonete kaitsevöönditest väljapoole. Seetõttu on kultuurimälestistest lähtuvalt eelistatud PHVT-D asukoht. Väärtuslikud maastikud Mõlemad võrreldavad trassid PHVT-C ja PHVT-D paiknevad Sope-Ontika väärtuslikul maastikul. Kuna trass rajatakse maa-alusena, siis KSH hinnangul ei ole maastiku väärtustele kestvaid negatiivseid mõjusid. Kuna püsivaid mõjusid väärtuslikele maastikele ei ole kummalgi trassialternatiivil, ei ole KSH hinnangul väärtuslikest maastikest lähtuvalt eelistatud asukohta. Sellegipoolest tuleks arvestada, et PHVT-D trassivariandiga võib ajutiselt olla kahjustatud Aa ranna puhkeväärtus. Rajamisel on oluline jälgida, et Aa ranna puhkeväärtus pärast ehitamist taastataks. Pärandkultuur PHVT-C kulgeb pärandkultuuriobjekti Aa hooldekodu vanakalmistu serva mööda, kuhu on surnuid maetud alates 1930. aastate lõpust alates. Tänapäeval sinna enam surnuid ei maeta. Kalmistu asukoht on tähistatud ka Lüganuse valla üldplaneeringus ning määratud sinna kalmistu maa-ala. Kalmistu ümber on 50 m vöönd, kus kehtib kalmisturahu ning kus ei tohi püsivat müra tekitada. Trassi ehitamisega kaasneks ajutine ehitusaegne mürahäiring, mis KSH hinnangul ei takista ehitamist. Trassi kalmistuga kattumise vältimiseks oleks vaja aga nihutada trass kalmistu juures teisele poole teed. 42 Trassi vahetus läheduses paikneb ka pärandkultuuriobjektidest nõukogudeaegne lagunenud laut ja silotorn. KSH hinnangul ei kahjusta trassi rajamine antud objektide väärtust. PHVT-D pärandkultuuriobjektidega ei kattu. Kuna püsivaid mõjusid pärandkultuuriobjektidele ei ole kummalgi trassialternatiivil, ei ole KSH hinnangul pärandkultuuriobjektidest lähtuvalt eelistatud asukohta. Arheoloogiatundlikud alad Mõlemad kaalutavad alternatiivid PHVT-C ja PHVT-D kattuvad arheoloogiatundlike aladega, kus võib maa-aluste töödega avastada uusi olulisi väärtusi. Kuna trasside asukohad selles osas ei erine, ei ole KSH hinnangul arheoloogiatundlikest aladest lähtuvalt eelistatud asukohta. Võrreldavad pikad alternatiivid PHVT-1 ja PHVT-2 Siinkohal ei korrata lühikeste alternatiivide avaldatavaid mõjusid vaid juhitakse tähelepanu, et nendega tuleb valikute tegemisel arvestada. Kultuurimälestised PHVT-1 ei kattu kultuurimälestiste ega nende kaitsevöönditega. PVHT-2 puhul tuleb arvestada, et lühikesed trassid C ja D läbivad kultuurimälestiste kaitsevööndeid, kusjuures C korral võib tekkida mõju kultuuriväärtuste konstruktsioonidele. Kui valitakse PVHT-2 kombinatsioonis lühikese trassiga D, ei teki püsivaid mõjusid kultuurimälestistele hinnanguliselt kummalgi trassialternatiivil. Seetõttu ei ole KSH hinnangul pikkadel trassidel kultuurimälestistest lähtuvalt eelistatud asukohta. Küll aga tuleb arvestada, et PHVT-2 trassil ehitamine vajab Muinsuskaitseametiga kooskõlastamist. Väärtuslikud maastikud Mõlemad trassid paiknevad Sope-Ontika väärtuslikul maastikul. Kuna trass rajatakse maa-alusena, siis ei ole trassi rajamisel pikaajalist negatiivset mõju. Trassi rajamisel esinevad ajutised negatiivsed ehitusaegsed mõjud. Eelkõige võib PHVT-2 trassivariandiga ajutiselt olla kahjustatud Aa ranna puhkeväärtus. Rajamisel on oluline jälgida, et Aa ranna puhkeväärtus pärast ehitamist taastataks. Kuna püsivaid mõjusid väärtuslikele maastikele ei ole kummalgi trassialternatiivil, ei ole KSH hinnangul väärtuslikest maastikest lähtuvalt eelistatud asukohta. Pärandkultuur PHVT-2 asukoht ei kattu pärandkultuuriobjektidega, välja arvatud lühikese trassi C valikul. PHVT-1 asukoha läheduses paikneb pärandkultuuriobjektidest ajalooline Kohtla-Järve puhastatud vee toru. Kuna trass rajataks antud asukohas olemasoleva trassi kõrvale, mis andmebaasi järgi asub ca 100 m pärandkultuuri objektist eemal, siis ei kahjusta kavandatavasse kohta trassi ehitamine pärandkultuuriobjekti väärtust. Kuna püsivaid mõjusid pärandkultuuriobjektidele ei ole kummalgi trassialternatiivil, ei ole KSH hinnangul pärandkultuuriobjektidest lähtuvalt eelistatud asukohta. Arheoloogiatundlikud alad PHVT-2 kattub arheoloogiatundliku alaga, kus võib maa-aluste töödega avastada uusi olulisi väärtusi. PHVT-1 ala võib kattuda Toila valla territooriumil aladega, kus võib avastada uusi väärtusi, kuid valdavas ulatuses on trass Järve Biopuhasti trassiga kattuv. Arheoloogiatundlike aladega kattumine, ei takista ehitustöid. Samas peab arvestama, et pinnasetöödel arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstulekul on leidja Muinsuskaitseseadusest 43 tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kuna trasside asukohad selles osas ei erine, ei ole KSH hinnangul arheoloogiatundlikest aladest lähtuvalt eelistatud asukohta. 3.3 BTT ehitamise ja käitamise mõjude arvestamine asukohavalikul LS ja VTK-s loetletud ehitus- ja kasutusaegsete mõjude tugevust (mõju tekitava teguri suurust) ei mõjuta BTT asukoht. Kuna ilmnes, et BTT rajamiseks sobib üks piirkond ning võrreldavad asukohaalternatiivid asuvad lähestikku, on sarnase maakasutusega ja asuvad samade vooluveekogude valgalas, ei ole erinevusi ka järgmiste mõjude ulatuses ja olulisuses (st nad ei mõjuta asukohaalternatiivide hindamise tulemusi): - ressursside hankimise mõju, seda nii puidutoorme kui veevõtu osas, - mõju kliimale (mõlemad asukohaalternatiivid on praegusel metsamaal, st maakasutuse muutusest tulenev mõju komponent kasvuhoonegaaside heitele ja seekaudu kliimale on sarnane); - saasteainete heide vette ja pinnasesse (mõlemad asukohaalternatiivid asuvad Kohtla jõe valglas); - jäätmeteke ja erinevate jäätmete käitluse mõjud; - avariiolukordade esinemine ja nende mõju, sh kemikaalide käitlemisega seotud õnnetused (sobivate asukohtade leidmisel rakendatud kriteeriumid välistavad tundlikke objektide jäämise võimalike sündmuste ohutsooni). Välisõhu kaudu levivad mõjutegurid (saasteained, lõhn, müra) mõjuvad väliskeskkonna kvaliteedile, mille seisund avaldab omakorda mõju inimese tervisele. Kuna keskkonnakvaliteedi piirväärtusi ületava mõju avaldamine ei ole lubatav, siis lähtudes keskkonnaseadustiku üldosa seaduses § 3 lg 1 toodud keskkonnahäiringu määratlustest (keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata) on mõju olulisuse määr sõltuv mõjualas asuvate objektide arvust ja nende kaugusest mõju allikast. Arvestades müra tekitavate tegevuste võimalikku paiknemist rajatava BTT territooriumi kogu ulatuses (lisaks tehnoloogilistele seadmete tööle on müraallikaks liiklus laoplatsidel), on müra puhul otstarbekas arvestada mõjuala territooriumi piirist. Seejuures on tõenäoline suurema häiringutaseme esinemine kuni 500 m tsoonis, mõjuala ulatuseks arvestatakse kuni 2 km. BTT Põhja ala puhul on lähim elamumaa kinnistu 2 km kaugusel ala piirist, 2 km kaugusele jääb kokku 18 elamut ja ühiskondlikku hoonet. BTT Lõuna puhul on lähim elamu 500 m kaugusel, kuni 2 km raadiuses on 177 elamut ja ühiskondlikku hoonet, Välisõhu saasteained, sh lõhnaained tekivad peamiselt tehnoloogilistest seadmetest ning need on koondunud suhteliselt väikesele alale võrreldes kogu BTT territooriumiga. Seetõttu arvestatakse asukohtade võrdlemisel tundlike objektide kaugust asukohaalternatiivi keskpunktist. Ligikaudne mõjuala on määratud heiteallika 50-kordse kõrgusega ja kõrgemate allikate puhul ulatub see 4…5 kilomeetrini. BTT Põhja puhul on lähim elamumaa sihtotstarbega kinnistu 3 km kaugusel ala keskpunktist, BTT Lõuna puhul aga 1,5 km kaugusel. 44 4 ASUKOHA EELVALIK Eriplaneeringu asukoha eelvaliku eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine. PlanS kohaselt tuleb ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks eriplaneeringu koostamise raames kaaluda asukoha eelvaliku tegemisel mitut võimalikku asukohta. BTT-le sobivaima asukoha leidmiseks kaaluti kahte võimalikku asukohta. Võimalike asukohtade kujunemisest annab ülevaate ptk 2.2 ja asukohtade võrdlemise tulemustest ptk 4.1.1. Ehitise teenindamiseks vajalike kommunikatsioonide planeerimisel mitme võimaliku asukoha kaalumise vajalikkust PlanS ei sätesta. Sellele vaatamata kaaluti puhastatud heitvee trassile sobivaima asukoha leidmisel alternatiivseid asukohti. Puhastatud heitvee trassi asukohtade võrdlemise tulemustest annab ülevaate ptk 4.1.2. Võimalike BTT asukohtade ning trassikoridoride alternatiivide hindamise tulemused on esitatud tabelitena, kus on võrdlevalt esitatud ülevaade erinevate hindamiskriteeriumite kaupa vastavalt ptk 3 esitatud teabele. Võimalusel on esitatud kvantitatiivsed väärtused või kui see ei ole võimalik, vastavad selgitused. Kaasneva mõju olulisust on hinnatud LS ja VTK ptk 4.1.2 esitatud 7-astmelise skaala alusel. Kuna selle skaala järgi jäid võrreldavad mõjud negatiivse mõju esimesele astmele (oluliste negatiivsete mõjude ilmnemine välistati asukoha sobivust määravate kriteeriumite kaudu), siis ei ole võrdlustabelites mõju olulise astet välja toodud. Kuid ära on toodud kaalutlused, mis võimaldavad üht alternatiivi teise ees selle kriteeriumi järgi eelistada. Iga kriteeriumi on juures võrdlustabelites näidatud, milline alternatiiv on selle kriteeriumi osas eelistatud. Eelistuse olulisuse näitamiseks kasutati kolmeastmelist skaalat, eelistuse saanud alternatiivi lahter värviti tabelis astmele vastava värviga: Neutraalne Kui võrreldavad alternatiivid ei eristu Nõrk eelistus Mõlemad alternatiivid on aktsepteeritavad, kuid üks alternatiiv on kas väiksemate negatiivsete mõjude või suuremate positiivsete mõjude tõttu eelistatud või on kvantitatiivsetes väärtustes erinevused väikesed Tugev eelistus Mõlemad alternatiivid on elluviidavad aga üks alternatiiv on kas oluliselt suuremate negatiivsete mõjudega või oluliselt suuremate positiivsete mõjudega või on kvantitatiivsetes väärtustes erinevused olulised Üksikute kriteeriumite kaupa antud hinnangud sünteesitakse koondeelistuseks, mille tugevuse väljatoomiseks kasutatakse samuti eeltoodud skaalat. 4.1 Asukohtade võrdlus PlanS kohaselt tuleb ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks eriplaneeringu koostamise raames kaaluda asukoha eelvaliku tegemisel mitut võimalikku asukohta. Võimalike asukohtade (alternatiivide) võrdlemise ja hindamise metoodika on põhjalikumalt lahti kirjutatud LS ja VTK ptk 4.1.3. Võimalike asukohtade hindamise metoodika tuleneb asukoha valiku üldistest tingimustest (vt LS ja VTK ptk 2.4) ja välistavatest teguritest (vt LS ja VTK ptk 3.2). Tingimused ja tegurid hõlmasid tehnilis- majanduslikke aspekte ja erinevaid keskkonnamõjusid. Metoodika rakendamisega leitakse nii loodus- 45 kui ka majanduskeskkonna suhtes parim võimalik lahendus. Eelistuse saanud asukohaalternatiiviga jätktakse detailse lahenduse koostamist. 4.1.1 Biotoodete kompleksi asukohaalternatiivid Võrreldavate alternatiivide – BTT Põhja ja BTT Lõuna – paiknemine on esitatud Joonisel 4.1. Asukohtade võrdluse tulemused on esitatud Tabelis 4.1. BTT Põhja asub Aa külas Kohtla metskonna maadel. Alast idas asub Kohtla-Järve linna Järve linnaosa tööstuspiirkond, lõunas suurematest asulatest Kohtla-Nõmme alev. Alast põhjas Voorepera hajaküla. Lähim eluhoone asub alast ca 1020 m kaugusel. Alale viib otse Aa-Kohtla tee, mis tagab hea ühenduse Tallinn-Narva maanteega. Alast idas ja põhjas kulgeb D-kategooria gaasitrass ja idas kõrgepingeliinid. Lähedusse jääb Nitroferti raudtee. Tallinn-Narva raudtee jääb lõunasse. BTT Lõuna asub Aa külas Kohtla metskonna maadel. Alast idas asub Kohtla-Järve linna Järve linnaosa tööstuspiirkond, lõunas suurematest asulatest Kohtla-Nõmme alev. Alast põhja jääb Voorepera hajaküla. Lähim eluhoone asub alast ca 510 m kaugusel. Alale juurdepääsuks tuleb kasutada mitmeid metsateid, ühendus Tallinn-Narva maanteega toimub Aa-Kohtla tee kaudu. Alast põhjas kulgeb D- kategooria gaasitrass ning idas ja lõunas kõrgepingeliinid. Nitroferti raudtee jääb itta, kuid kaugemale kui Põhja ala puhul. Tallinn-Narva raudtee jääb lõunasse. Joonis 4.1. BTT võrreldavad asukohalternatiivid. 46 Tabel 4.1 Asukohaalternatiivide võrdlus Võrdluskriteeriumid Asukoht BTT Põhja (174 ha) Asukoht BTT Lõuna (205 ha) Asukohaga seotud kriteeriumid: 1. elu- või ühiskondlikud hooned - 18; RMK 1. elu- või ühiskondlikud hooned - 172; RMK 1. Elu- ja ühiskondlikud puhkealad - 1 puhkealad – 0 hooned/-alad ning RMK puhkealad 2000 m alast 2. 2. 2. Planeeritavad elamu- 2.1. - 0 2.1. - 0 /ühiskondlike/puhkehoonete/- 2.2. - 0 2.2. - 0 alade arengud 500 m ja 2.3. - 0 2.3. - 0 2000 m alast: 2.4. 500 m – 0 2.4. 500 m sees elamumaa krundid - 1, 2.1. kehtestatud detailplaneeringud 2000 m sees elamumaa krundid - 7 2000 m sees elamumaa krundid - 125 2.2. kehtestatud Lüganuse 2.5. 500 m - 0 2.5. 500 m - 0 valla ÜP 2000 m sees elamumaa krundid - 7 2000 m sees elamumaa krundid - 79 2.3. kehtestatud Kohtla-Järve 2.6. - 0 2.6. - 0 Järve linnaosa ÜP 2.7. 500 m - 0 2.7. 500 m – 0 2.4. kehtestatud Kohtla 2000 m sees elamumaa krundid - 7 2000 m sees elamumaa krundid - 79 valla ÜP 2.5. kehtestatud Kohtla- Nõmme valla ÜP 2.6. koostamisel Lüganuse valla ÜP 2.7. koostamisel Toila valla ÜP 3. Juurdepääs alale (tee, 3. otse Aa-Kohtla teelt; 3. Aa-Kohtla tee, mida on vaja ca 1570 m raudtee) Nitroferti raudtee ca 500 m pikemaks ehitada; 4. Tehnovõrkude rajamise Nitroferti raudtee ca 1800 m võimalused 4. olemas 4. olemas 5. Maa sihtotstarve 5. maatulundusmaa 5. maatulundusmaa, ca 2100 m² ulatuses 6. Maaomand transpordimaa 6. riigiomand 6. riigiomand 47 Võrdluskriteeriumid Asukoht BTT Põhja (174 ha) Asukoht BTT Lõuna (205 ha) Looduskeskkonna tegurid Mõju maismaa looduslikule Rohevõrk Rohevõrk mitmekesisusele, sh rohelisele Paikneb ulatusliku rohevõrgu tugiala (3261 ha) Paikneb sama rohevõrgu tugiala (3261 ha) võrgustikule kirdeosas. Kuna tegu metsamaaga, siis kaasneb keskosas. Samamoodi nagu põhjapoolsel alal tehase rajamisega negatiivne mõju, mis väljendub kaasneks BTT rajamisega rohevõrgule negatiivne tugiala pindala vähenemises. Ala ei killustata. mõju, mis väljendub tugiala pindala vähenemises. Eelistatud variant Siinjuures võimendab mõju ala paiknemine tugiala keskel, kuna sisuliselt lõigatakse terviklik Maastiku ökoloogiline väärtus metsamassiiv läbi ning ühtne elupaik killustub. Mõju Hõlmab samuti valdavas ulatuses kõrge elurikkusega on mõnevõrra väiksem, kui BTT jaoks vajalik 160 ha ökosüsteeme (IRENES kaardi põhjal) ja umbes 1/10 paigutada nii, et lääneservas rohevõrgustiku ala ulatuses ka väga kõrge väärtusega alasid. Samas säilib võimalikult maksimaalses ulatuses. samamoodi umbes 1/10 alast on pigem keskmisest Maastiku ökoloogiline väärtus madalama elurikkusega. Hõlmab IRENES kuumkohtade kaardi järgi pea Eelistatud variant terves ulatuses kõrge elurikkusega ökosüsteeme, kolmandiku ulatuses isegi väga kõrge väärtusega alasid, mis BTT rajamisega hävivad. Mõju loomastikule EELISes ja eElurikkuses loomade elupaiku pole Eluslooduse andmebaasides ala loomastiku kohta registreeritud. LVA kohaselt on ala põhjaosas andmed puuduvad. Taimestikuinventuuril kohati ka kohatud paljusid päevaliblikaliike. seal paljusid liblikaliike, sh III kaitsekategooriasse Taimestikuinventuuri põhjal on tegu uuendusraietega kuuluvat teelehe-mosaiikliblikat (LoD II lisa liik). kaetud alaga, kus on levinud suhteliselt noored Samuti märgati inventuuri käigus piirkonnas puistud, seega võib eeldada, et ka ala loomastik on elutsevat hiireviud. Alal leidus paljude suur-ulukite võrdlemisi liigivaesem (võrreldes lõunapoolsema jälgi (metssiga, metskits, põder ja karu). Erinevalt alternatiivalaga), kuna puudub haruldasematele põhjapoolsest alast on lõunapoolne metsamaastik liikidele vajalik vana metsa turve. sidusam ja ökoloogiliselt kõrgema väärtusega, mis Eelistatud variant loob eeldused ka mitmekesisemale loomastikule. BTT rajamisega sellele alale kaasneks eeldatavasti loomastikule olulisem negatiivne mõju, kui põhjapoolsele alale. 48 Võrdluskriteeriumid Asukoht BTT Põhja (174 ha) Asukoht BTT Lõuna (205 ha) Mõju taimestikule Taimestiku inventuuri järgi vähemväärtuslik kui Taimestiku inventuuri järgi ökoloogiliselt oluliselt lõunapoolne ala. Olulisteks väärtusteks on kauni väärtuslikum ala. Erinevaid kaitsealuseid liike on kuldkinga leiukoht ja ala idaservas tuvastatud VEP. rohkem ja nende arvukused on kõrgemad. Mitmel Kui neid BTT rajamisel välditakse, siis kavandatud pool leidub II kaitsekategooriasse kuuluvat väikest tegevusega olulist negatiivset mõju piirkonna käopõlle. BTT rajamisega sellele alale kaasneb taimestikule ei kaasne. negatiivne mõju piirkonna taimestikule. Eelistatud variant Mõju maakasutusele (üldine, Alal paiknevad RMK metsaeraldised, mis tehase Alal paiknevad RMK metsaeraldised, mis tehase metsamaa ümberkujundamine)[T5] rajamisel kujundatakse ümber tootmismaaks. rajamisel kujundatakse ümber tootmismaaks. Mõju mulla, pinnase ja maavarade Alal levivad madalsoo- ja turvastunud mullad ning Alal levivad turvastunud mullad ning gleimullad. kasutamisvõimalustele gleimullad. Pinnakate koosneb ala põhjaosas Pinnakatte moodustavad peamiselt peenliivad ja madalsooturbast ning lõunapool peenliivast. moreenid. Pinnakatte paksus jääb vahemikku 4…6 Pinnakatte paksus jääb vahemikku 4…8 m. Aluspõhja m. Aluspõhja moodustavad Kesk-Ordoviitsiumi moodustavad Kesk-Ordoviitsiumi lubjakivid. lubjakivid. Alal puuduvad maardlad ja aktiivsed mäeeraldised. Alal puuduvad maardlad ja aktiivsed mäeeraldised. Lähim aktiivne mäeeraldis (Kohtla-Järve Lähim aktiivne mäeeraldis (Kohtla-Järve lubjakivikarjäär) jääb u 50 m kaugusele kagu suunda. lubjakivikarjäär) jääb u 1 km kaugusele idasuunda. Nendel ala osadel, kus esineb pinnakattes turvast, võib tehase rajamisel vajalikuks osutuda turba eemaldamine ja asendamine ehituseks sobilikuma materjaliga (kruus, killustik vms). Mõju põhja- ja pinnaveele, sh Kogu ala asub maaparandushoiualal, mis koosneb Kogu ala asub maaparandushoiualal, mis koosneb maaparandus-süsteemidele kuivenduskraavide võrgustikust ning ala läbivast kuivenduskraavide võrgustikust ning ala läbivast maaparandusehitise eesvoolust (TUHAVALJA 1). maaparandusehitise eesvoolust (ROODU 1). Tehase territooriumi osas vajalik Tehase territooriumi osas vajalik maaparandussüsteemide ümberehitus. maaparandussüsteemide ümberehitus. Võimalik mõju pinnaveele avaldub sademevee Võimalik mõju pinnaveele avaldub sademevee lokaalse juhtimise korral. Lähim pinnaveekogu on lokaalse juhtimise korral. Lähim pinnaveekogu on Kohtla jõgi, mille pinnaveekogumi (kogumi kood Kohtla jõgi, mille üheks osaks olev Varbe peakraav 49 Võrdluskriteeriumid Asukoht BTT Põhja (174 ha) Asukoht BTT Lõuna (205 ha) 1070700_1) hinnati 2020. a halba koondseisundisse. jääb BTT Lõuna alast u 100 m kaugusele läände. Kohtla jõgi jääb BTT Põhja alast u 1 km kaugusele Kohtla jõgi jääb u 500 m kaugusele lõunasse. lõunasse. Maapinnalt esimene, Ordoviitsiumi põhjaveekiht, on Maapinnalt esimene, Ordoviitsiumi põhjaveekiht on alal osaliselt nõrgalt ja läänepoolsemas küljes alal nõrgalt kaitstud. keskmiselt kaitstud. Põhjaveevõtu alternatiivid ei mõjuta põhjavee Põhjaveevõtu alternatiivid ei mõjuta põhjavee kvaliteeti tootmisterritooriumil, kuna veevõtt kvaliteeti tootmisterritooriumil, kuna veevõtt lahendatakse kas ainult kaevandusvee või lahendatakse kas ainult kaevandusvee või kaevandusvee ja merevee võtmisega väljaspool kaevandusvee ja merevee võtmisega väljaspool tehase tootmisterritooriumi. tehase tootmisterritooriumi. Inimkeskkonna tegurid Kuna mõlemal hinnataval alal on maastiku muutus Mõju maastikule, sh visuaalne mõju sarnane - metsamaast tootmismaaks, ei esine Kuna mõlemal hinnataval alal on maastiku muutus maastikust lähtuvalt asukoha valikul erinevusi. sarnane - metsamaast tootmismaaks, ei esine maastikust lähtuvalt asukoha valikul erinevusi. Ala läheduses ei paikne väärtuslikke väljakujunenud vaatekohti nt vaatetorne, seetõttu võetakse visuaalse Ala läheduses ei paikne väärtuslikke väljakujunenud mõju hindamisel aluseks kaugus elamutest. Kuna vaatekohti nt vaatetorne, seetõttu võetakse visuaalse elamud asuvad minimaalselt ca 2000 m kaugusel, on mõju hindamisel aluseks kaugus elamutest. Kuna tehase visuaalne mõju väiksem kui ala BTT Lõuna elamud asuvad minimaalselt ca 500 m kaugusel, on puhul. tehase visuaalne mõju suurem kui ala BTT Lõuna puhul. Visuaalsete mõjude vähendamise eesmärgil tagada tehase territooriumi ümber kõrghaljastuse säilimine. Visuaalsete mõjude vähendamise eesmärgil tagada tehase territooriumi ümber kõrghaljastuse säilimine. Eelistatud variant. 50 Võrdluskriteeriumid Asukoht BTT Põhja (174 ha) Asukoht BTT Lõuna (205 ha) Mõju kultuuripärandile Ei kattu kultuurimälestiste ega nende kaitsevööndite, Ei kattu kultuurimälestiste ega nende kaitsevööndite, väärtuslike maastike, miljööväärtuslike väärtuslike maastike, miljööväärtuslike hoonestusalade ega arheoloogiatundlike aladega. hoonestusalade, arheoloogiatundlike alade ega Kattub pärandkultuuriobjektiga Kohtla-Nõmme - Aa pärandkultuuriobjektidega. tee. Ei välista arendamist. Leevendusmeetmena kaaluda tehase rajamisel objekti allesjääva osa väärtuste esiletõstmist RMK matkatee sinna suunates koos vastava hooldusega. Mõju inimese varale Mõju varale hinnatakse kinnisvara hindade muutuse Mõju varale hinnatakse kinnisvara hindade muutuse kaudu. Negatiivne mõju kinnisvara hindadele on seda kaudu. Negatiivne mõju kinnisvara hindadele on seda suurem, mida lähemal keskkonnahäiringut põhjustav suurem, mida lähemal keskkonnahäiringut põhjustav objekt kinnisvarale asub ning mida mastaapsem see objekt kinnisvarale asub ning mida mastaapsem see on. Negatiivset mõju võib eeldada kuni 2 km kaugusel. on. Negatiivset mõju võib eeldada kuni 2 km Kuna BTT Põhja asub lähimatest elamutest kaugemal kaugusel kui BTT Lõuna (ca 2000 m), siis on sellel asukohal negatiivne mõju kinnisvara hindadele väiksem kui BTT Kuna BTT Lõuna asub lähimatele elamutele lähemal Lõunal, mis asub märgatavalt lähemal. kui BTT Põhja (ca 500 m), siis on sellel asukohal negatiivne mõju kinnisvara hindadele suurem. Eelistatud variant. Müra (tundlike objektide kaugus Lähim elamumaa sihtotstarbega kinnistu paikneb 2 Lähim elamumaa sihtotstarbega kinnistu paikneb piiridest) km kaugusel ala piirist, eeldatavas mõjualas üksikud 500 m kaugusel ala piirist, eeldatavas mõjualas üle tundlikud objektid. 170 tundliku objekti. Õhusaaste Lähim elamumaa sihtotstarbega kinnistu paikneb 3 Lähim elamumaa sihtotstarbega kinnistu paikneb (tundlike objektide kaugus km kaugusel ala keskpunktist. Eeldatavas mõjualas 1,5 km kaugusel ala keskpunktist. Eeldatavas keskpunktist) Kohtla-Järve linna Järve linnaosa elamud. mõjualas Kohtla-Nõmme asumi elamud. EELISTUS Tugev eelistus 51 4.1.2 Puhastatud heitvee trassi võimalikud asukohad ja asukohtade võrdlus Eriplaneeringu ala täpsustamisel ja võimalike asukohtade (alternatiivide) leidmisel lähtuti muuhulgas otstarbekama ja säästlikuma maakasutuse põhimõttest. See tähendab olemasolevate ja planeeritavate kommunikatsioonide ühildamist võimalikul maksimaalses ulatuses. Puhastatud heitvee trassi eelistatud lahendus on kasutada heitvee Soome lahte suunamiseks Järve Biopuhastus olemasolevat heitvee trassi. Järve Biopuhastus OÜ-l on väljutusluba 13,2 Mm3/a, millest 6,5 Mm3/a on hetkel kasutamata. Teadaolevalt on BTT puhastatud heitvee maht ca 10 Mm3/a. Kokkuleppel omanikuga on võimalik lahendus, kus tänane trass ehitatakse ümber. See tähendab tänase puhastatud heitvee toru ümber vahetamist suurema läbimõõduga toru vastu, mis oleks piisav nii Järve Biopuhastuse kui BTT tarbeks. Olemasoleva toru rekonstrueerimist alternatiivina ei kaalutud. Puhastatud heitvee trassi asukohtade visandamisel arvestati BTT võimalike asukohtade võrdlustulemusi. BTT võimalike asukohtade võrdlemisel sai eelistuse BTT Põhja. Puhastatud heitvee trassi võimalikke (alternatiivseid) asukohti võrreldi etapiviisiliselt - esmalt võrreldi lühemaid lõike (vt ptk 4.1.2.1. ja 4.1.2.2.), lühemate lõikude osas eelistuse selgudes pikemaid lõike (vt ptk 4.1.2.3.). Joonised on illustratiivsed, näitamaks võrreldavate trasside ja trassilõikude põhimõttelist kulgemist (ei ole mõõtkavaline). 4.1.2.1 Lõik PHVT-A vs PHVT-B Lõik PHVT–A kulgeb edela-kirdesuunaliselt olemasolevast Nitroferti raudteest põhja pool. Trassi algus jääb Lüganuse valla Aa küla territooriumile. Alates Järve tee 1 kinnistust kulgeb Kohtla-Järve linna territooriumil Lüganuse valla ja Kohtla-Järve linna piiril, kuni Järve Biopuhastus olemasoleva puhastatud heitvee trassini. Lõik PHVT–B kulgeb Nitroferti raudteest lõuna pool. Trassi algus jääb Lüganuse valla Aa küla territooriumile. Alates Keemia vkt 1t kinnistust kulgeb Kohtla-Järve linna territooriumil, paralleelselt Kivi tee ja Uus-Tehase teega (teedest põhja pool), kuni ristub Järve Biopuhastus puhastatud heitvee trassikoridoriga. Edasi kulgeb trass kirdesuunas läbi Nitroferti territooriumi kuni lõigu A lõpp-punkti. Trassilõikude asukohad on esitatud Joonisel 4.2, võrdlus esitatud Tabelis 4.2. 52 Joonis 4.2. Trassilõigud PHVT-A ja PHVT-B. Tabel 4.2 Trassilõikude PHVT-A ja PHVT-B võrdlus Võrdluskriteerium PHVT–A PHVT–B (pikkus 4,7 km) (pikkus 5,2 km) Mõju loodusväärtustele Rohevõrk Rohevõrk Läbib rohevõrgu (RV) tugiala Läbib rohevõrgu (RV) tugiala kirdeserva u 1,6 km pikkusel lõigul. kirdeserva u 1,5 km pikkusel lõigul. Jääb looduslikumale alale Jääb olemasoleva tee kõrvale. (võrreldes alternatiiviga B). Samuti eraldab seda ülejäänud Tõenäoliselt kaasneb väheoluline tugialast raudtee. Oluline mõju RV mõju trassi rajamisega, kuna uue toimimisele nii ehitamise kui rajatise ehitamise ajal suureneb kasutamise ajal puudub. servamõju RV tugialale. Kuna alale Eelistatum variant mingeid piirdeid ei rajata ning koridor jääb edaspidi suhteliselt Taimestik ja loomastik looduslikuks (tõenäoliselt siiski EELISe, LVA, eElurikkuse ja puistuvabaks), siis eeldatavasti PlutoF andmetel olulised vaatlused oluline mõju RV toimimisele pikas trassialal ja selle vahetus perspektiivis puudub. läheduses puuduvad. Taimestik ja loomastik Siseriiklik looduskaitse EELISe, LVA, eElurikkuse ja Ei jää kaitstavale alale ega selle PlutoF andmetel olulised vaatlused mõjualasse trassialal ja selle vahetus läheduses puuduvad. 53 Võrdluskriteerium PHVT–A PHVT–B (pikkus 4,7 km) (pikkus 5,2 km) Siseriiklik looduskaitse Maastiku ökoloogiline väärtus Ei jää kaitstavale alale ega selle Trass jääb KAURi IRENES projekti mõjualasse. ökosüsteemi kuumkohtade kaardi Maastiku ökoloogiline väärtus järgi võrreldes alternatiiviga A Trassi edelaosa läbib KAURi valdavas ulatuses viletsa IRENES projekti ökosüsteemi ökoloogilise seisundiga alale, kuumkohtade kaardi järgi kõrge mistõttu selle rajamisel puudub ökoloogilise mitmekesisusega mõju piirkonna ökosüsteemide alasid. Kuivõrd ala maakasutus seisundile. vähesel määral muutub Eelistatum variant (trassikoridor hoitakse puistuvabana), siis on sellel väheoluline negatiivne mõju ökosüsteemi seisundile. Mõju kultuuriväärtustele Mõju kultuuriväärtustele puudub. Mõju kultuuriväärtustele puudub. Trass ei kattu kultuurimälestiste Trass ei kattu kultuurimälestiste ega nende kaitsevööndite, ega nende kaitsevööndite, väärtuslike maastike, väärtuslike maastike, miljööväärtuslike hoonestusalade, miljööväärtuslike hoonestusalade, arheoloogiatundlike alade ega arheoloogiatundlike alade ega pärandkultuuriobjektidega. pärandkultuuriobjektidega. Ristumiste arv ristumiste arv kokku - 2 ristumiste arv kokku - 16 sellest, sellest, riigitee - 0 riigitee - 0 kohalik tee - 0 kohalik tee - 0 metsatee - 0 metsatee - 0 eratee - 2 eratee - 6 raudtee (eraraudtee) - 0 raudtee (eraraudtee) - 8 maakaablid (side) - 0 maakaablid (side) - 2 vee- ja kanalisatsioonitorud - 0 vee- ja kanalisatsioonitorud - 0 Maaomand puudutatud katastriüksusi - 5 puudutatud katastriüksusi - 16 sellest, sellest, riigiomand - 3 riigiomand - 3 munitsipaalomand - 0 munitsipaalomand - 6 eraomand - 2 eraomand - 5 omand selgitamisel - 2 Maa sihtotstarve puudutatud katastriüksused - 5 puudutatud katastriüksused - 16 (katastriüksused sellest, sellest, arvuliselt, mida trass transpordimaa - 2 üldkasutatav maa - 1 läbib) maatulundusmaa - 3 tootmismaa - 3 transpordimaa - 6 jäätmehoidla maa - 1 maatulundusmaa - 3 sihtotstarbeta maa - 2 Võimalus ühildada Võimalus ühildada Järve Võimalus ühildada Järve olemasolevate trassidega Biopuhastus olemasoleva Biopuhastus olemasoleva puhastatud heitvee trassiga või puhastatud heitvee trassiga või rajada uus trass olemasoleva rajada uus trass olemasoleva kõrvale. kõrvale. 54 Võrdluskriteerium PHVT–A PHVT–B (pikkus 4,7 km) (pikkus 5,2 km) Trassi rajamise 3,3 mln 3,6 mln orienteeruv maksumus (0,7 mln/km) ESIALGNE EELISTUS Nõrk eelistus 4.1.2.2 Lõik PHVT-C vs PHVT-D Lõik PHTV–C kulgeb Aa küla loodeosas. Trassi alguspunkt on Aa mõisa juures riigiteede Voorepera- Saka ja Aa-Hooldekodu (vastavalt nr 13121 ja nr 13123) ristmiku piirkond. Algselt kulgeb trass lääne suunas, ca 400 m paralleelselt Voorepera-Saka teega – ca 150 m teest lõuna pool, hiljem põhja pool. Peal ristumist Voorepera kinnistu teega suundub trassi põhja suunas, valdavalt teede ääres. Lõik PHTV–D kulgeb Aa küla kirdeosas. Trassi alguspunkt on Aa mõisa juures riigiteede Voorepera- Saka ja Aa-Hooldekodu (vastavalt nr 13121 ja nr 13123) ristmiku piirkond. Algselt kulgeb trass ida suunas, ca 770 m paralleelselt Voorepera-Saka teega, teest lõuna pool. Edasi kulgeb trassi põhja suunas, võimalusel teede kulgemist arvestades (teede ääres). Trassilõikude asukohad on esitatud Joonisel 4.3, võrdlus esitatud Tabelis 4.3. Joonis 4.3. Trassilõigud PHVT-C ja PHVT-D. 55 Tabel 4.3 Trassilõikude PHVT-C ja PHVT-D võrdlus PHVT-C PHVT-D 2,7 km 1,9 km Mõju Rohevõrk Rohevõrk loodusväärtustele Läbib rohevõrgu (RV) tugiala Läbib rohevõrgu (RV) tugiala umbes 1,4 km pikkusel lõigul. umbes 725 m pikkusel lõigul. Trassi rajamisega kaasneb Trassi rajamisega kaasneb väheoluline ehitusaegne häiring, väheoluline ehitusaegne häiring, mille mõju pikemas ajalises mille mõju pikemas ajalises perspektiivis muutub eeldatavasti perspektiivis muutub eeldatavasti olematuks (peamiselt olematuks (peamiselt niidukooslused, mis taastuvad niidukooslused, mis taastuvad suhteliselt kiiresti). suhteliselt kiiresti). Eelistatud variant Taimestik ja loomastik EELISes kaitsealuste liikide elupaiku registreeritud pole. LVA Taimestik ja loomastik andmebaasi kohaselt on EELISes ja LVAs olulisi liike olulisematest liikidest kohatud trassikoridori lähistel ei ole kavandatava trassikoridori lähistel registreeritud. olevatel põldudel III kaitse- Trassikoridoril on kokkupuude kategooriasse kuuluvat tuuletallajat järgmiste loodusdirektiivi (Falco tinnunculus) ja põldpüüd elupaigatüüpidena määratletud (Perdix perdix) (ei ole kaitsealune). aladega: Trassikoridori serva jääval Aa küla 1. läbib umbes 44 m pikkusel vanakalmistul on registreeritud III lõigul niidukooslust kuivad niidud kaitsekategooriasse kuuluva aas- lubjarikkal mullal (6210*); karukella (Pulsatilla pratensis). 2. piirneb umbes 350 m pikkusel Eeldatavasti on trass võimalik lõigul niidukooslusega aas- rajada neid elupaiku kahjustamata rebasesaba ja ürt- (elupaiku vältides). punanupudniidud (6510); Merepoole jääval alal läbib koridor 3. läbib umbes 16 m pikkusel umbes 54 m pikkusel lõigul lõigul rannikukooslust loodusdirektiivi elupaigatüübiks püsitaimestuga liivarannad (1640). määratletud metsakooslust rusukallete ja jäärakute metsad Võimalik on ehitusaegne (9180*) ning umbes 13 m pikkusel negatiivne mõju, kuid kõikide lõigul samuti loodusdirektiivi koosluste puhul alad suhteliselt elupaigatüübina määratletud lühikese aja möödudes taastuvad rannikukooslust püsitaimestuga (sh taastub ka niidutaimestik), liivarannad (1640). mistõttu mõju ei saa lugeda oluliseks ega kestlikuks. Trassi rajamisega kaasneb eeldatavasti ehitusaegne ja pikas Eelistatud variant perspektiivis mittekestlik (elupaik taastub elementide, eeskätt Siseriiklik looduskaitse tugevate tuulte jms, toimel Ei jää kaitstavale alale. suhteliselt kiiresi) mõju püsitaimestuga liivaranna kooslusele. Metsakooslustele on Maastiku ökoloogiline väärtus mõju tuntavam, kuna trassi Trassikoridor läbib umbes 215 m rajamisega eemaldatakse alalt pikkusel lõigul ELME IRENES puistu, lisaks tekib täiendav projektis ökoloogiliste servaefekt ülejäänud kooslusele kuumkohtadena määratletud ala. (kirjanduse andmeil umbes 60m). Eelistatud variant Siseriiklik looduskaitse Ei jää kaitstavale alale. 56 PHVT-C PHVT-D 2,7 km 1,9 km Maastiku ökoloogiline väärtus trassikoridor läbib umbes 327 m pikkusel lõigul ELME IRENES projektis ökoloogiliste kuumkohtadena määratletud ala Mõju Kultuurimälestised Kultuurimälestised kultuuriväärtustele Läbib järgmiste kinnismälestiste 50 Läbib järgmiste kinnismälestiste m kaitsevööndit: 50 m kaitsevööndit: ● Aa mõisa park, 18.-20. saj ● Aa mõisa park, 18.-20. saj (Reg nr 13930). (Reg nr 13930). ● Aa mõisa karjalaudad (Reg Trassi rajamisega kaasneb nr 13938). ja lühiajaline negatiivne ehitusaegne ● Aa mõisa kuivati, 19 saj mõju. Ehitamine on vaja (Reg nr 13937). kooskõlastada Trassi rajamisega kaasneb Muinsuskaitseametiga. lühiajaline negatiivne ehitusaegne Trass ei kattu ühegi mõju. Olenevalt hoonete pärandkultuuriobjektiga. seisukorrast ja kasutatavatest ehitustehnilistest võtetest, võivad Väärtuslikud maastikud kahjustuda hoonete põhi- Trass paikneb Sope-Ontika konstruktsioonid. Ehitamine on vaja väärtuslikul maastikul. Kuna trass kooskõlastada rajatakse maa-alusena, siis KSH Muinsuskaitseametiga. hinnangul ei ole maastiku väärtustele kestvaid pikaajalisi Pärandkultuur mõjusid. Trass paikneb pärandkultuuriobjekti Trassi rajamisel esinevad Aa hooldekodu surnuaed servas. ehitusaegsed ajutised mõjud. Trassi ehitamisega kaasneks Olenevalt ehitamise ajast võib olla ajutine mürahäiring. ajutiselt kahjustatud Aa ranna Trassi rajamisel peaks antud kohas puhkeväärtus. Rajamisel on trassi viima teisele poole teed, oluline jälgida, et Aa ranna vältides vanakalmistut. puhkeväärtus pärast ehitamist Trassi vahetus läheduses paikneb taastataks. Juhul kui Aa ranna ka pärandkultuuriobjektidest puhkeväärtus ehitusjärgselt nõudekogude aegne lagunenud taastatakse, ei esine väärtuslikule laut ja silotorn. KSH hinnangul ei maastikule kestvaid negatiivseid kahjusta trassi rajamine antud mõju. objekti väärtust. Eelistatud variant. Väärtuslikud maastikud Trass paikneb Sope-Ontika väärtuslikul maastikul. Kuna trass rajatakse maa-alusena, siis KSH hinnangul ei ole maastiku väärtustele kestvaid negatiivseid mõjusid. Trassi rajamisel esinevad ehitusaegsed ajutised mõjud, mis maastiku väärtuste seisukohalt ei ole olulised. Ristumiste arv ristumiste arv kokku - 4 ristumiste arv kokku - 7 sellest, sellest, 57 PHVT-C PHVT-D 2,7 km 1,9 km riigitee - 1 riigitee - 3 kohalik tee - 0 kohalik tee - 0 metsatee - 0 metsatee - 0 eratee - 3 eratee - 2 raudtee (eraraudtee) - 0 raudtee (eraraudtee) - 0 maakaablid (side, elekter) - 0 maakaablid (side, elekter) - 2 vee- ja kanalisatsioonitorud - 0 vee- ja kanalisatsioonitorud - 0 Maaomand puudutatud katastriüksusi - 18 puudutatud katastriüksusi - 8 sellest, sellest, riigiomand - 8 riigiomand - 3 munitsipaalomand - 2 munitsipaalomand - 0 eraomand - 8 eraomand - 5 Maa sihtotstarve puudutatud katastriüksused - 18 puudutatud katastriüksused - 8 (katastriüksused sellest, sellest, arvuliselt, mida trass üldkasutatav maa - 2 transpordimaa - 3 läbib) ühiskondlike ehitiste maa-ala - 1 maatulundusmaa - 5 tootmismaa - 1 transpordimaa - 4 maatulundusmaa - 10 Võimalus ühildada ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgud ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgud olemasolevate piirkonnas puuduvad piirkonnas puuduvad trassidega Trassi rajamise 1,9 mln 1,3 mln orienteeruv maksumus (0,7 mln/km) ESIALGNE Tugev eelistus EELISTUS 4.1.2.3 Lõik PHVT-1 vs PHVT-2 Lõikude PHVT-1 ja PHVT-2 visandamisel on arvestatud lühemate lõikude võrdlustulemusi. Lühemate lõikude võrdlemisel sai eelistuse PHVT-A (on aluseks PHVT-1 visandamisel) ja PHVT-D (on aluseks PHVT-2 visandamisel). Lõik PHVT–1 kulgeb edela-kirdesuunaliselt olemasolevast Nitroferti raudteest põhja pool. Trassi algus jääb Lüganuse valla Aa küla territooriumile. Alates Järve tee 1 kinnistust kulgeb Kohtla-Järve linna territooriumil Lüganuse valla ja Kohtla-Järve linna piiril kuni olemasoleva Järve Biopuhastus puhastatud heitvee trassini. Edasi kulgeb trass Toila valla territooriumil, Järve Biopuhastus trassi kõrval (paralleelselt olemasoleva trassiga) kuni Puhasti kinnistuni. Sealt edasi kulgeb trass lääne poole Voorepera-Saka teed (nr 13123), kulgeb põhja suunas Voorepera-Saka teest ja Süvamerelasu teest (3200006) lääne pool kuni suubub olemasoleva heitvee trassi kõrval Soome lahte. Lõik PHVT–2 kulgeb kogu ulatuses Lüganuse valla Aa küla territooriumil. Trass kulgeb BTT Põhja alast põhja suunas paralleelselt Aa-Kohtla teega kuni ristumiseni Tallinn-Narva maanteega (nr 1). Sealt edasi 58 Põhja suunas paralleelselt Aa-Hooldekodu teega (nr 13123), teest lääne pool kuni ristumiseni Voorepera-Saka teega (nr 13121). Aa mõisa juures suundub trass ida suunas, Voorepera-Saka teega paralleelselt ca 770 m (teest lõuna pool). Edasi kulgeb trassi põhja suunas, võimalusel olemasolevate teede ääres, kuni suubub Soome lahte. Trassilõikude asukohad on esitatud Joonisel 4.4, võrdlus esitatud Tabelis 4.4. Joonis 4.4. Trassilõigud PHVT-1 ja PHVT-2. 59 Tabel 4.4 Trassilõikude PHVT-1 ja PHVT-2 võrdlus PHVT-1 PHVT-2 8,9 km 5,2 km Mõju Rohevõrk Rohevõrk loodusväärtustele Läbib rohevõrgu (RV) tugiala Läbib metsast rohevõrgu (RV) umbes 1,8 km ning rohekoridore tugiala umbes 1,6 km pikkusel lõigul kokku umbes 1,9 km pikkustel ning niidukooslustega kaetud tugiala lõikudel. Kokku umbes 1,2 km umbes 700 m pikkusel lõigul. Mõju pikkune lõik läbib puistuga kaetud olulisuse hindamisel on arvestatud, rohekoridor, kus trassi rajamisel et määrava tähtsusega on metsast on maakasutuse pöördumatute tugiala läbiva trassi mõju, kuna lisaks muudatuste tõttu suurem mõju. ühtlase metsamassiivi killustamisele kaasneb teatud määral ka elupaikade kadu. Taimestik ja loomastik Taimestik ja loomastik EELISe järgi jääb kaitsealustest Kaitsealustest taimeliikidest jääb liikidest trassikoridori lähistele trassikoridori lähistele mitmeid III mets-kuukressi (Lunaria rediviva) kategooria käpaliste LVA vaatlusi (III LK) ja rand-seaherne (Lathyrus (suur käopõll (Listera ovata) ja maritimus) kasvukohad, samuti laialehine neiuvaip (Epipactis potentsiaalne metsakooslus, mida helleborine)). Pole välistatud, et on eeldatavasti võimalik trassi mõned taimed trassi rajamisel rajamisel vältida. hävivad, kuid kuna tegu on soodsas Lisaks piirneb trassikoridor mitme seisundis liikidega, millel on VEPiga (210674, 210676, piirkonnas ohtralt leiukohti, siis ei 210675), mida samuti on trassi mõjuta trassi rajamine nende rajamisel eeldatavasti võimalik lokaalset populatsiooni. Seega on vältida. mõju väheoluline. Kaitsealustest liikidest on LVA kohaselt trassikoridori lähistel kohatud veel III kaitsekategooriasse kuuluvat rukkirääku (Crex crex), kelle planeeritava trassi kõrval asuval põllul paiknevat elupaika trassi rajamine eeldatavasti ei mõjuta. Siseriiklik kaitse Siseriiklik kaitse Trassikoridor läbib Ontika Ei jää kaitstavale alale. maastikukaitseala (MKA). Mõju Eelistatud variant MKA-l esinevatele elupaigatüüpidele on käsitletud Natura hindamise peatükis ning mõju kaitsealustele liikidele eelmises lõigus. Trassikoridor jääb valdavas ulatuses Ontika MKA Ontika piiranguvööndisse ja osaliselt ka Pangametsa sihtkaitsevööndisse. Trassi rajamine piiranguvööndisse on võimalik kaitseala valitseja nõusolekul. Sihtkaitsevööndisse jäävale alale saab trassi rajada eeldatavasti vaid juhul, kui kasutatakse suundpuurimist. 60 PHVT-1 PHVT-2 8,9 km 5,2 km Muu Muu Trassikoridor läbib kokku (2 Trassikoridor läbib IRENES projekti lõiguna) umbes 1,1 km pikkusel käigus tuvastatud kõrge väärtusega alal kõrge ja keskmise väärtusega elurikkuse kuumkohti umbes 1,6 km elurikkuse kuumkohti (KAUR pikkusel lõigul (kattub RV tugialaga). IRENES). Tegu enamasti Kuna tegu metsaga, siis on mõju metsaga, osalt ka niidu arvestatav. ökosüsteemidega. Viimased taastuvad ajas suhteliselt kiiresti. Eelistatud variant Mõju Kultuurimälestised Kultuurimälestised kultuuriväärtustele PHVT-1 ei kattu kultuurimälestiste PHVT-2 läbib järgmiste ega nende kaitsevöönditega. kinnismälestiste 50 m kaitsevööndit: ● Aa mõisa park, 18.-20. saj Väärtuslikud maastikud (Reg nr 13930). Paikneb Sope-Ontika väärtuslikul Ehitamisega ei kaasne suure maastikul. tõenäosusega negatiivset mõju Trassi rajamisel pikaajalist olemasolevate väärtustele. negatiivset mõju ei ole. Täpsustatakse koostöös Muinsuskaitseametiga. Pärandkultuur PHVT-1 asukoha läheduses Väärtuslikud maastikud paikneb pärandkultuuriobjektidest Paikneb Sope-Ontika väärtuslikul ajalooline Kohta-Järve puhastatud maastikul. vee juhe. Trassi rajamine ei Trassi rajamisel pikaajalist vähenda pärandkultuuriobjekti negatiivset mõju ei ole. väärtust. Ehitamise aegselt võib olla kahjustatud Aa ranna puhkeväärtus. Arheoloogiatundlikud alad PHVT-1 kattub Pärandkultuur arheoloogiatundliku alaga, kus PHVT-2 asukoht ei kattu võib maa-aluste töödega avastada pärandkultuuriobjektidega. uusi olulisi väärtusi. Arheoloogiatundlikud alad PHVT-2 kattub arheoloogiatundliku alaga, kus võib maa-aluste töödega avastada uusi olulisi väärtusi. Ristumiste arv ristumiste arv kokku - 18 ristumiste arv kokku - 9 sellest, sellest, riigitee - 3 riigitee - 4 kohalik tee - 3 kohalik tee - 0 metsatee - 0 metsatee - 0 eratee - 5 eratee - 2 raudtee (eraraudtee) - 0 raudtee (eraraudtee) - 0 maakaablid (side) - 7 maakaablid (side) - 3 vee- ja kanalisatsioonitorud - 0 vee- ja kanalisatsioonitorud - 0 Maaomand puudutatud katastriüksusi - 26 puudutatud katastriüksusi - 16 (katastriüksused sellest, sellest, arvuliselt, mida trass riigiomand - 16 riigiomand - 6 läbib) munitsipaalomand - 3 munitsipaalomand - 1 eraomand - 7 eraomand - 9 61 PHVT-1 PHVT-2 8,9 km 5,2 km Maa sihtotstarve puudutatud katastriüksused - 26 puudutatud katastriüksused - 16 (katastriüksused sellest, sellest, arvuliselt, mida trass üldkasutatav maa - 1 transpordimaa - 5 läbib) transpordimaa - 9 maatulundusmaa - 11 jäätmehoidla maa - 1 kaitsealune maa - 1 maatulundusmaa - 14 Võimalus ühildada võimalus ühildada Järve ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgud olemasolevate Biopuhastus olemasoleva piirkonnas puuduvad trassidega puhastatud heitvee trassiga või rajada uus trass olemasoleva kõrvale Trassi rajamise 6,2 mln + kulud seoses 3,6 orienteeruv erilahendusega (sundpuurimine maksumus Natura 2000 loodusalaga kattuvas (0,7 mln/km) lõigus) SOOVITUSLIK EELISTUS 4.2 Sobivaim asukoht BTT ja trasside rajamiseks 4.2.1 Võrdlustulemuste alusel kujunenud sobivaim BTT asukoht ja esialgne eelistus trasside rajamisel Võrdlustulemuste alusel kujunes sobivaimaks asukohaks BTT-le Põhja ala. Puhastatud heitvee Soome lahte suunamiseks on eelistatuim lahendus kasutada Järve Biopuhastus puhastatud heitvee trassi. See lahendus on eelistatuim lähtudes otstarbekama ja säästlikuma maakasutuse põhimõttest. Selleks on vajalik kokkulepe Järve Biopuhastus OÜ-ga, et olemasolev puhastatud heitvee toru vahetada suurema läbimõõduga toru vastu, mis oleks piisav nii Järve Biopuhastuse kui BTT tarbeks. Selle trassialternatiivi puhul on alternatiiviks rajada paralleelne toru. Uute trasside võrdlemise tulemusena sai trassialternatiivide võrdluses nõrga eelistuse puhastatud heitvee trass PHVT-2. Trassialternatiivid PHVT-2 ja PHVT-1 on suhteliselt tasavägised ning välistavaid tegureid ei ilmnenud ka PHVT-1 elluviimiseks. Võrdlemisel ei ilmnenud välistavaid tegureid ka lühemate trassilõikude PHVT-B ja PHVT-C elluviimiseks. Seega puhastatud heitvee trassi lõplik asukoht (kas PHVT-1, PHVT-2 või Järve Biopuhastus rekonstrueeritud trass) selgub eriplaneeringu detailse lahenduse etapis. Toorvee trass on planeeritud olemasoleva põlevkivi lintkonveieri kõrvale arvestusega, et BTT käivitamisel kasutatakse Ojamaa ja tulevikus ka Uus-Kiviõli kaevandusest väljapumbatavat vett. Võimalusena ei välistata ka lisavee võtmist Aidu karjäärist, kuid selleks on vajalikud täpsemad hüdrogeoloogilised uuringud, mille tulemused selguvad eriplaneeringu detailse lahenduse etapis. Kui vajalikuks osutub merevee kasutamine (merevee võtmise vajadus võib tekkida miinimumveehulkade korral, et säiliks jõgedes vajalikud vooluhulgad), on otstarbekas rajada täiendav 62 toorvee trass puhastatud heitvee trassi kõrvale. Kui puhastatud heitvee trassialternatiivide hulgast osutub valituks trass, mis läbib Ontika maastikukaitseala, tuleb arvestada, et Pangametsa sihtkaitsevööndit läbivas lõigus tuleb veevõtu trassi pinnasesse viimine kavandada nt suundpuurimise vm analoogsel meetodil, millega välditakse sihtkaitsevööndis ehitustööde ja uute objektide paigaldamist. 4.2.2 BTT püstitamise üldised tingimused Kavandatava BTT asukohaks on metsamaa, tehase rajamiseks on vaja maakasutuse juhtotstarbe muutmine tootmismaaks. Tehase rajamiseks vajaliku maaeralduse tegemisel tuleb arvestada, et säilitada tuleb kauni kuldkinga kasvukoht ning vääriselupaigad. BTT asukoht võtta välja Lüganuse valla üldplaneeringuga määratavate tuulenergeetika arendamiseks potentsiaalselt sobivate alade seast. Vastavusse tuleb viia ka rohevõrgustiku tugiala ulatus. BTT asukoht jääb maaparandushoiualale. Seetõttu kaasneb tehase rajamisega vajadus ehitada maaparandussüsteemid ümber, nii et on tagatud nende nõuetekohane toimimine piirkonna maatulundusmaadel. Ümberehituse detailid selguvad detailise lahenduse koostamise käigus. Seejuures on oluline arvestada kaevandusvee võtu ja tehase heitvee merre juhtimise mõju hindamise tulemustega põhjavee tasemele (selgub samuti detailse lahenduse etapis) – kui põhjavee tase BTT asukohas mõnevõrra alaneb, siis on otstarbekas kavandada maaparandussüsteemi muudatused nii, et säilitada praegune metsamaa niiskusrežiim, st vähendada dreenitava vee kogust. Lahendada vastavalt Maaparandusseaduse nõuetele, sh kooskõlastada tegevused Põllumajandusametiga. Maaparandussüsteemidega ühendatud pinnaveekogude seisundit võib mõjutada ehitustegevuse aegne sademevee ärajuhtimine territooriumilt ja kaevistesse kogunenud põhjavee väljapumpamine. Mõlemal juhul on suublasse juhtimiseks vaja saada vee erikasutusluba, samuti nõusolek Põllumajandusametilt maaparandussüsteemi lisavee juhtimiseks. Kui lisavee juhtimiseks tuleb eesvool või kuivenduskraav rekonstrueerida, tohib eesvoolu või kuivenduskraavi lisavett juhtida, kui pärast rekonstrueerimistöid on maaparandussüsteemile kasutusluba antud. Läbiviidava hüdrogeoloogilise uuringu detailsete tulemuste põhjal tuleb koostada eriplaneeringu teises etapis veevõtu lahendus, mis arvestab BTT kavandatava veevõtu mõju Purtse jõe vooluhulgale madalvee perioodidel ja tagab nii põhjavee kui pinnavee saadavuse teistele tegevustele. Kuna vajalikuks võib osutuda lisavee võtmine piirkonna teistest kaevandustest / karjääridest või mereveest, ei saa veevõtu lahenduse selgumiseni kinnitada veevõtu trassi ja heitvee ärajuhtimise trassi kulgemise lahendust. Puhastatud heitvee Soome lahte suunamiseks on eelistatuim lahendus kasutada Järve Biopuhastus puhastatud heitvee trassi, kuid selleks on vajalik kokkulepe Järve Biopuhastus OÜ-ga, et olemasolev puhastatud heitvee toru vahetada suurema läbimõõduga toru vastu, mis oleks piisav nii Järve Biopuhastuse kui BTT tarbeks. Lisaks on vaja saada Ontika MKA piiranguvööndis kaitseala valitsejalt (Keskkonnaamet) nõusolek toru rekonstrueerimiseks. Heitveetrassi lahenduse ja asukoha osas otsuse tegemine sõltub muuhulgas veevõtu konkreetsest lahendusest. Trasside asukoha määramisel tuleb arvestada loodus- ja kultuuriväärtuste kaitsemeetmetega ning saada KSH aruandes osundatud juhtudel kooskõlastused Keskkonnaametilt ja Muinsuskaitseametilt. Juhul kui eriplaneeringu rakendamisel osutub eelistatuks heitvee trassivariandi PHTV-1 kasutamine, tuleb läbi viia Natura täis- ehk asjakohane hindamine, et kindlaks teha ebasoodsa mõju tekkimise võimalus Pangametsa loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. 63 Vajadusel tehakse ettepanekud planeeringulahenduse muutmiseks või antakse konkreetsed meetmed/tingimused kavandatavate tegevuste elluviimise osas, mis võimaldaksid järeldusi teha ebasoodsa mõju puudumise osas. Kui valitakse PHVT-2 trassivariant, võib ajutiselt olla kahjustatud Aa ranna puhkeväärtus. Trasside rajamisel on oluline jälgida, et Aa ranna puhkeväärtus pärast ehitamist taastataks. Detailse lahenduse etapis pakutakse välja süvamerelasu asukoht ning trass, lähtudes läbiviidava mereuuringu tulemustest. Hinnatavate mõjude hulka kuulub mõju merele, sh merevee kvaliteedile ja merepõhjale ning mereelustikule. Kaaluda detailse lahenduse faasis esteetilist-tajutavat keskkonda parendavaid meetmeid, st kaaluda hoonetele ja rajatistele välisilmele tingimuste seadmist nagu morfoloogiline sobitamine (korrata nt iseloomulikke jooni ümbritsevas maastikus); värvi või materjali sobitamine sh ka nt rohekatused, kohalikud materjalid; tehase ümbruses kogukonnale vajalike teenuste arendamine (nt park, puhkeala), tehase territooriumil puhkealad töötajatele (nt ümbritsevas maastiku iseloomujoonte, värvi, tekstuuri vms järgi tehase välisilme kohandamine) jms. BTT ala läbib RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee. Kuna tegemist on Eesti siseselt olulise matkateega on vaja leida suletavale lõigule asendustrajektoor. Soovitav on suunata see mööda alast läänepoole jäävaid metsateid ning kasutada osaliselt ka pärandkultuuriobjekti Kohtla-Nõmme- Aa tee. Kuna tehase juurdepääsu rajamiseks kasutatakse Aa – Kohtla teed, siis võimalusel ühitada mõlema tee uus trassiosa. Sobiv trass tuleb leida koostöös maaomanikega või nende esindajatega. 4.2.3 Üldine liikluslahendus 4.2.3.1 Juurdepääs BTT võimalikule asukohale (Põhja ala) on juurdepääs põhja suunast mööda Aa – Kohtla teed (nr 4370023). Aa-Kohtla tee kaudu on ühendus lõuna suunalt Kohtla-Nõmmega. Tee on kohaliku tähtsusega metsatee. Katteks kruus ja ei ole mõeldud arvestatava liikluskoormuse teenindamiseks. Ida suunalt juurdepääs alale hetkel puudub, selle tagamiseks tuleb luua ühendus kohaliku Kivi teega (nr 3220050). Lääne suunalt on juurdepääs võimalik mööda väiksemaid metsateid. Ükski olemasolevatest teedest oma tehniliste parameetrite poolest ei suuda teenindada planeeritavat BTT-t. Juurdepääsuks rasketranspordiga on vajalik teedevõrgu rekonstrueerimine ja Kivi tee pikendamine. Juurdepääsuteed ja transpordisuunad kajastuvad joonisel 4.5. Peamiseks juurdepääsuteeks BTT-le on planeeritud Aa-Kohtla tee, mille kaudu on ühendus Tallinn – Narva mnt-ga (nr 1). Kuna BTT käivitamisega kaasneb rasketranspordi osakaalu suurenemine, on Transpordiameti hinnangul ohutuse tagamiseks vajalik Tallinn – Narva mnt ja Aa – Kohtla tee ristmiku ümberehitamine. Arvestades perspektiivset liiklussagedust ja lisanduvat raskeliikluse osakaalu, tuleb rajada kanaliseeritud ristmik. Asukoha eelvaliku etapis on koostöös Transpordiametiga peetud otstarbekaks kolmeharulise kanaliseeritud ristmiku planeerimist, kusjuures ristmiku ümber ehitamisel nihkub ristmiku asukoht olemasolevast ristmikust veidi Tallinna poole, kaugemale piirkonnas olevatest majapidamistest (vt Lisa 2 Tallinn-Narva mnt ja Aa-Kohtla tee ristmiku asendiplaan). Ristmiku plaanilahenduse kohaselt tuleb ristmiku ümberehitamise käigus Tallinna – Narva mnt ja Aa – Hooldekodu tee (nr 13123) ristmik autoliiklusele sulgeda. Kuna liiklussagedus Aa-Hooldekodu teel on 64 madal, ei vasta tee juba täna riigitee tunnustele. Ristmiku autoliiklusele sulgemise järgselt muutub riigitee kohalikuks teeks, jäädes juurdepääsuteeks teeäärsetele kinnistutele. Juurdepääs Aa mõisa suunal toimub autotranspordiga riigiteede Voorepera – Saka ja Aa – Aa rand (nr 13194) kaudu. Ristmiku autoliiklusele sulgemine ei halvenda kergliikleja liikumisvõimalusi. Kergliiklejatele on tagatud juurdepääs Tallinn – Narva ääres paiknevale Aa bussipeatusele ja Aa-Hooldekodu tee kasutamise võimalus. Lisaks peamisele juurdepääsuteele põhja suunalt on BTT-le juurdepääsud planeeritud ida- ja lõuna suunalt. Olemasoleva kohaliku Kivi tee rekonstrueerimine ja pikendamine BTT-ni loob ühenduse Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku (nr 93) teega ning Kohtla-Järve linnaga. Kivi tee loob võimaluse juurdepääsuks rasketranspordi ja sõiduautodega ning võimaldab kohalikule teenindavale liiklusele juurdepääsu BTT-le Tallinn – Narva mnt ringisõitmist kasutamata. Lõuna suunalt säilib juurdepääs BTT-le kohaliku Aa – Kohtla tee kaudu sõiduautoga. Mõlemalt suunalt on tagatud juurdepääs ka kergliiklejate. Kõik nimetatud teed on juurdepääsud BTT-le, läbi territooriumi avalikku liiklust ei toimu. Lisaks rajatakse BTT-le juurdepääs raudteetranspordiga lõuna suunalt. Joonis 4.5.Juurdepääsuteed ja transpordisuunad. 4.2.3.2 Ühistranspordi ümberkorraldamine Bussiliiklus piirkonnas kulgeb Tallinn – Narva (nr 1) põhimaantee ja väiksemate riigiteede kaudu. Kohalikud maakonnaliinid ja mitmed kaugbussiliinid peatuvad kõigis Tallinn-Narva mnt äärsetes bussipeatustes. Valdav osa kaugbussiliinidest ja kõik ekspressliinid peatuvad ainult suuremates keskustes. 65 Lisaks sõidab hommikul ja õhtul üks bussiliin kummaski suunas mööda Aa-Hooldekodu teed (nr 13123), teenindades kohalikke elanikke ja Aa mõisa töötajaid. Bussipeatused vaadeldavas piirkonnas kajastuvad joonisel 4.6. Joonis 4.6. Olemasolevad ja perspektiivsed bussipeatused. Tallinn-Narva mnt ja Aa-Kohtla tee (nr 4370023) ristmiku ümberehitamisega (mille tulemusena Aa – Hooldekodu tee ristmik autoliiklusele suletakse) tuleb Aa-Hooldekodu läbivad bussiliinid ümber suunata. Bussiliinid suunatakse Voorepera – Saka (nr 13121) teele, mistõttu jääb bussidel läbimata praegune Aa peatus, mis asub Voorepera-Saka teel. Uus, piirkonda teenindav bussipeatus tuleb ristmiku ümberehitamise käigus välja ehitada Voorepera – Saka tee alguses, mõlemale poole teed. Lisaks on vajadusel võimalik rajada täiendav bussipeatus Voorepera – Saka tee äärde Soodumäe – Moldova – Aa tee (nr 13191) ristmiku piirkonda, et tagada juurdepääs ühistranspordile ka Moldova küla elanikele. Ühistranspordi ümbersuunamise tulemusena likvideeritakse Aa peatus Aa-Hooldekodu teel. Samas liigub mööda Tallinn – Narva mnt mitmeid kohalikke liine. Uue bussipeatuse rajamisega Voorepera- Saka tee alguses ja kohalike liinide kaudu, mis kulgevad mööda Tallinn-Narva mnt, on liikumisvõimalused piirkonnas tagatud ja teenuse kvaliteet ja kättesaadavus oluliselt ei halvene. BTT käivitamisel on oluline ja vajalik analüüsida ja arvestada töötajate liikumisi ning tagada juurdepääs ühistranspordiga. On tõenäoline, et tuleb avada uued bussiliinid (avalikud või kommertsalustel teenindatavad liinid) nii Kohtla-Järve kui ka Lüganuse suunalt, et tagada mugavam juurdepääs töökohtadele. Seetõttu on alust eeldada, et tehase käivitamisel bussiliiklus piirkonnas mõnevõrra pigem tiheneb. Nõudluse tekkimisel tuleb kaaluda ka uue täiendava bussipeatuse rajamist Aa-Kohtla tee äärde Tallinn – Narva ristmiku piirkonnas. Seega BTT käivitamisel ühistranspordiliiklus eeldatavalt piirkonnas tiheneb. 66 4.2.3.3 Toorme ja toodangu prognoositavad mahud ja lisanduvad liiklussagedused teedel Juurdepääs toormele ja toodangule toimub nii autotranspordi kui ka raudteetranspordi kaudu. Prognoositavad veomahud17 on toodud alljärgnevalt: BTT kogumaht Ühik Maht/ aastas Tooraine - paberipuit/hake* tm 2 300 000 Tooraine – keemia t 75 000 Toodang - tselluloos/lahustuv ts. t 500 000 Toodang - keemia/tallõli t 25 000 Kokku 2 900 000 Veoautod/sõiduautod Osakaal Sõidukite arv kokku autotransport (väljendatuna ühesuuna sõitudena) % Aastas Päevas (arvestatud jaotumist 365 päevale) Tooraine - paberipuit/puiduhake* 67 45 324 124 Tooraine – keemia 50 1 442 4 Toodang - tselluloos/lahustuv ts. 50 10 417 29 Toodang - keemia/tallõli 0 0 0 Teenindav transport (veoautod) 100 7 300 20 Personal (ühistransport) 100 3 650 10 Personal (sõiduautod) 100 109 500 300 Kokku rasketransport 68 133 187 Kokku sõiduautod 109 500 300 Kõik kokku 177 633 487 17 On hinnangulised ja võivad täpsustuda eriplaneeringu detailse lahenduse etapis. 67 Raudteevagunid Osakaal Vagunite arv % Aastas Päevas (arvestatud jaotumist 365 päevale) Tooraine - paberipuit/puiduhake* 33 13 800 38 Tooraine – keemia 50 1 442 4 Toodang - tselluloos/lahustuv ts. 50 4 167 11 Toodang - keemia/tallõli 100 417 1 Kokku 54 * Täpsustub eriplaneeringu detailse lahenduse etapis vastavalt koostatavale uuringule Tabelist nähtub, et toorainest 67% puidust tuleb tehasesse autotranspordiga ja ülejäänud raudteetranspordiga. Keemiatoodetest toorainest tuleb võrdne osa auto- ja raudteetranspordiga. Valmistoodangust tselluloos veetakse laiali võrdses osas auto- ja raudtee 68 5 KSH I ETAPI ARUANDE KOKKUVÕTE Lüganuse Vallavolikogu algatas 25.08.2021 otsusega nr 317 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi (edaspidi BTT) rajamiseks Lüganuse valla eriplaneeringu ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Eriplaneering algatati Viru Keemia Grupp AS, registrikood 10490531, taotluse alusel. Eriplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda biotoodete tootmiskompleksi rajamise võimalikkust, leida võimalusel selleks sobivaim asukoht ning koostada selle rajamiseks detailne lahendus. Eriplaneeringu käigus alles uuritakse BTT rajamise võimalusi, rajamise võimalikkus selgub planeerimise ja mõjude hindamise protsessi tulemusena. KeHJS § 40 lg 4 p 9 ja 10 nimetatud arengustsenaariumeid on kaks (kas kavandatav tehas rajatakse või mitte). BTT rajamisel asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide ülevaade on esitatud LS ja VTK ptk 2.5, sh on antud hinnangud, kas tehase rajamine on nendega kooskõlas (st kas nad toetavad tehase rajamise stsenaariumi või mitte või on selles osas neutraalsed). I etapi aruande koostamise ajal ei ilmnenud strateegilistest planeerimisdokumentides muudatusi, mis mõjutaksid BTT asukohavalikut ja sellega seotud mõju hindamist. I etapi mõju hindamise tulemuseks on arusaam, kas tehase rajamiseks on sobiv asukoht. Kuid see ei tähenda automaatselt tehase rajamise arengustsenaariumi heakskiitmist - asukoha olemasolu on üks osa selle stsenaariumi võimalikkusest. Detailse lahenduse etapis antakse detailsemad hinnangud ja saadakse vajalik teave eelistatud arengustsenaariumi väljatootmiseks. Võimalike asukohaalternatiivide leidmine LS ja VTK dokumendis esitati ptk 3 eriplaneeringu ala ülevaade ja asukoha eelvaliku ruumianalüüs, mille tulemusena jõuti võimalike asukohaalternatiivide aladeni, kus puuduvad BTT rajamist välistavad tegurid. Ligikaudu 600 ha alal hinnati BTT 160 ha ala paigutamise võimalusi lähtudes olemasolevate ja planeeritavate taristuobjektide (teed, raudteed, kõrgepingeliinid, gaasitrass) asukohtadest, maaparandussüsteemide peakraavide ja teadaolevate loodusväärtust (rohevõrgustik, vääriselupaigad) olemasolust, samuti võeti arvesse asustuse paiknemist. Kujunes kaks suhteliselt lähestikku paiknevat ala, neist põhjapoolne pindalaga 174 ha ja lõunapoolne 205 h. Juurdepääsud jm teenindav taristu Nii BTT Põhja kui BTT Lõuna asukohaalternatiivide autotranspordi juurdepääs põhineb maakonnaplaneeringu järgi rajataval teel. Raudteetranspordi juurdepääs nii BTT Põhja kui BTT Lõuna alale põhineb olemasoleval Nitrofert raudteel (mis taastatakse kasutuseks), ka siin ei ole põhjendatud alternatiivse uue raudteeharu rajamine muudelt suundadelt. Tehniliste kommunikatsioonide (sh veevõtutorustik ja heitvee ärajuhtimise torustik) kulgemise osas võeti lähtealuseks, et kavandatavad trassid järgiksid võimalusel olemasolevate joonobjektide koridore. Heitveetrassi osas pakuti mereni jõudmiseks välja erinevaid variante, mis olemasolevat maakasutust ja erinevaid piiranguid arvestades oleksid ka tehniliselt teostatavad. Tootmiseks vajaliku toorveena kavandatakse kasutada Ojamaa ja tulevikus ka Uus-Kiviõli kaevandusest väljapumbatavat vett, mille tarbeks rajatav veevõtutrass järgib olemasoleva põlevkivi-konveieri koridori kulgemist. Kokkuvõttes järeldub, et kõikide trassikoridoride osas põhilahendus sama ja seda ei mõjuta BTT konkreetse asukoha valik. Seetõttu keskenduti asukoha eelvaliku protsessis esmalt BTT-le sobivaima asukoha leidmisele. Kui sobivaim asukoht BTT-le oli leitud, keskenduti tehniliste kommunikatsioonide asukoha leidmisele. Asukohavaliku eelistus BTT Põhja asukohaalternatiiv sai tugeva eelistuse. 69 Trasside lahendus Puhastatud heitvee Soome lahte suunamiseks on eelistatuim lahendus kasutada Järve Biopuhastus puhastatud heitvee trassi. See lahendus on eelistatuim lähtudes otstarbekama ja säästlikuma maakasutuse põhimõttest. Selleks on vajalik kokkulepe Järve Biopuhastus OÜ-ga, et olemasolev puhastatud heitvee toru vahetada suurema läbimõõduga toru vastu, mis oleks piisav nii Järve Biopuhastuse kui BTT tarbeks. Selle trassialternatiivi puhul on alternatiiviks rajada paralleelne toru. Uute trasside võrdlemise tulemusena sai trassialternatiivide võrdluses nõrga eelistuse puhastatud heitvee trass PHVT-2. Trassialternatiivid PHVT-2 ja PHVT-1 on suhteliselt tasavägised ja välistavaid tegureid ei ilmnenud ka PHVT-1 elluviimiseks. Võrdlemisel ei ilmnenud välistavaid tegureid ka lühemate trassilõikude PHVT-B ja PHVT-C elluviimiseks. Seega puhastatud heitvee trassi lõplik asukoht (kas PHVT-1, PHVT-2 või Järve Biopuhastus rekonstrueeritud trass) selgub eriplaneeringu detailse lahenduse etapis. Toorvee trass on planeeritud olemasoleva põlevkivi lintkonveieri kõrvale arvestusega, et BTT käivitamisel kasutatakse Ojamaa ja tulevikus ka Uus-Kiviõli kaevandusest väljapumbatavat vett. Võimalusena ei välistata ka lisavee võtmist Aidu karjäärist, kuid selleks on vajalikud täpsemad hüdrogeoloogilised uuringud, mille tulemused selguvad eriplaneeringu detailse lahenduse etapis Keskkonnamõju hindamisest tulenevad üldtingimused Kavandatava BTT asukohaks on metsamaa, tehase rajamiseks on vaja maakasutuse juhtotstarbe muutmine tootmismaaks. Tehase rajamiseks vajaliku maaeralduse tegemisel tuleb arvestada, et säilitada tuleb kauni kuldkinga kasvukoht ning vääriselupaigad. BTT asukoht võtta välja Lüganuse valla üldplaneeringuga määratavate tuulenergeetika arendamiseks potentsiaalselt sobivate alade seast. Vastavusse tuleb viia ka rohevõrgustiku tugiala ulatus. BTT asukoht jääb maaparandushoiualale. Seetõttu kaasneb tehase rajamisega vajadus ehitada maaparandussüsteemid ümber, nii et on tagatud nende nõuetekohane toimimine piirkonna maatulundusmaadel. Ümberehituse detailid selguvad detailise lahenduse koostamise käigus. Seejuures on oluline arvestada kaevandusvee võtu ja tehase heitvee merre juhtimise mõju hindamise tulemustega põhjavee tasemele (selgub samuti detailse lahenduse etapis) – kui põhjavee tase BTT asukohas mõnevõrra alaneb, siis on otstarbekas kavandada maaparandussüsteemi muudatused nii, et säilitada praegune metsamaa niiskusrežiim, st vähendada dreenitava vee kogust. Lahendada vastavalt Maaparandusseaduse nõuetele, sh kooskõlastada tegevused Põllumajandusametiga. Maaparandussüsteemidega ühendatud pinnaveekogude seisundit võib mõjutada ehitustegevuse aegne sademevee ärajuhtimine territooriumilt ja kaevistesse kogunenud põhjavee väljapumpamine. Mõlemal juhul on suublasse juhtimiseks vaja saada vee erikasutusluba, samuti nõusolek Põllumajandusametilt maaparandussüsteemi lisavee juhtimiseks. Kui lisavee juhtimiseks tuleb eesvool või kuivenduskraav rekonstrueerida, tohib eesvoolu või kuivenduskraavi lisavett juhtida, kui pärast rekonstrueerimistöid on maaparandussüsteemile kasutusluba antud. Läbiviidava hüdrogeoloogilise uuringu detailsete tulemuste põhjal tuleb koostada eriplaneeringu teises etapis veevõtu lahendus, mis arvestab BTT kavandatava veevõtu mõju Purtse jõe vooluhulgale madalvee perioodidel ja tagab nii põhjavee kui pinnavee saadavuse teistele tegevustele. Kuna vajalikuks võib osutuda lisavee võtmine piirkonna teistest kaevandustest / karjääridest või mereveest, ei saa veevõtu lahenduse selgumiseni kinnitada veevõtu trassi ja heitvee ärajuhtimise trassi kulgemise lahendust. Puhastatud heitvee Soome lahte suunamiseks on eelistatuim lahendus kasutada Järve Biopuhastus puhastatud heitvee trassi, kuid selleks on vajalik kokkulepe Järve Biopuhastus OÜ-ga, et olemasolev puhastatud heitvee toru vahetada suurema läbimõõduga toru vastu, mis oleks piisav nii Järve 70 Biopuhastuse kui BTT tarbeks. Lisaks on vaja saada Ontika MKA piiranguvööndis kaitseala valitsejalt (Keskkonnaamet) nõusolek toru rekonstrueerimiseks. Heitveetrassi lahenduse ja asukoha osas otsuse tegemine sõltub muuhulgas veevõtu konkreetsest lahendusest. Trasside asukoha määramisel tuleb arvestada loodus- ja kultuuriväärtuste kaitsemeetmetega ning saada KSH aruandes osundatud juhtudel kooskõlastused Keskkonnaametilt ja Muinsuskaitseametilt. Juhul kui eriplaneeringu rakendamisel osutub eelistatuks heitvee trassivariandi PHTV-1 kasutamine, tuleb läbi viia Natura täis- ehk asjakohane hindamine, et kindlaks teha ebasoodsa mõju tekkimise võimalus Pangametsa loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. Vajadusel tehakse ettepanekud planeeringulahenduse muutmiseks või antakse konkreetsed meetmed/tingimused kavandatavate tegevuste elluviimise osas, mis võimaldaksid järeldusi teha ebasoodsa mõju puudumise osas. Kui valitakse PHVT-2 trassivariant, võib ajutiselt olla kahjustatud Aa ranna puhkeväärtus. Trasside rajamisel on oluline jälgida, et Aa ranna puhkeväärtus pärast ehitamist taastataks. Detailse lahenduse etapis pakutakse välja süvamerelasu asukoht ning trass, lähtudes läbiviidava mereuuringu tulemustest. Hinnatavate mõjude hulka kuulub mõju merele, sh merevee kvaliteedile ja merepõhjale ning mereelustikule. Kaaluda detailse lahenduse faasis esteetilist-tajutavat keskkonda parendavaid meetmeid, st kaaluda hoonetele ja rajatistele välisilmele tingimuste seadmist nagu morfoloogiline sobitamine (korrata nt iseloomulikke jooni ümbritsevas maastikus); värvi või materjali sobitamine sh ka nt rohekatused, kohalikud materjalid; tehase ümbruses kogukonnale vajalike teenuste arendamine (nt park, puhkeala), tehase territooriumil puhkealad töötajatele (nt ümbritsevas maastiku iseloomujoonte, värvi, tekstuuri vms järgi tehase välisilme kohandamine) jms. BTT ala läbib RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee. Kuna tegemist on Eesti siseselt olulise matkateega on vaja leida suletavale lõigule asendustrajektoor. Soovitav on suunata see mööda alast läänepoole jäävaid metsateid ning kasutada osaliselt ka pärandkultuuriobjekti Kohtla-Nõmme- Aa tee. Kuna tehase juurdepääsu rajamiseks kasutatakse Aa – Kohtla teed, siis võimalusel ühitada mõlema tee uus trassiosa. Sobiv trass tuleb leida koostöös maaomanikega või nende esindajatega. Hindamise tulemustest ei ilmnenud piiriülese mõju esinemist, samuti ei osutunud vajalikuks teha ettepanekuid rakendada reaalseid hüvitusmeetmeid eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju põhjustatava võimaliku kahjustuse leevendamiseks looduskaitseseaduse § 701 tähenduses. Detailse lahenduse etapi KSH aruandes tuuakse välja ka planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus. Käesolevas etapis ei ilmnenud asukoha valikuga kaasnevat seirevajadust (läbiviidavad uuringud veevõtuga ja heitvee suublasse juhtimisega kaasnevate võimalike mõjude kohta ei ole sõltuvad BTT konkreetsest asukohast). KSH aruande koostamisel ei ilmnenud raskusi või takistusi, mis mõjutaksid hinnangute andmist. Avalikkuse kaasamise ülevaade sisustatakse eraldi peatükina KSH aruande avalikustamise toimumise järgselt. 71 6 ASUKOHA EELVALIKU JA KSH I ETAPI ARUANDE KOHTA ESITATUD KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED Esitatakse eraldiseisvalt koondtabelina. 72 LISAD Lisa 1. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Lisa 2. Tallinn-Narva mnt ja Aa-Kohtla tee ristmiku asendiplaan. Lisad on esitatud eraldiseisvalt.

Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →