dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Registrite ja Infosüsteemide Keskus
ÜldkäskkiriAvalik

256605 Alusdokumentide kinnitamise KK, EKEI veebiarendus

Registrite ja Infosüsteemide Keskus · 14. november 2022
Viit
109
Registreeritud
14. november 2022
Dokumendi liik
Üldkäskkiri
Funktsioon
5 Majandustegevus
Sari
5-5 Riigihangetega seotud dokumendid
Toimik
5-5-1/2022
Vastutaja
Teele Nässi (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Õigusteenuse tiim)

Failid

  • 📎109 14.11.2022 Üldkäskkiri.asice3321 KB

Sisu (failidest)

1/2 VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 256605 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) veebilehe arendused AVALDUS HANKEMENETLUSES OSALEMISEKS Küsimused ettevõtjale: 1. PAA1 vorm (Dokumendi vorm / Vorm PAA1 - Avaldus hankemenetluses osalemiseks.docx) ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. PAM1 vorm (Dokumendi vorm / PAM1 Pakkumuse detailne maksumus.doc) ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46.1). Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ärisaladus on määratletud (ja selle sisu vajadusel täpsustatud) vormil PAA1? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Koostatud 07.11.2022 14:09:19 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 2/2 EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD, TARNIJAD JA TUGINETAVAD ISIKUD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine. NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") PROJEKTIPLAAN Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan, mis sisaldab ajakava kõikide funktsionaalsuste loomise ja selle pakkumuse alustamiseks vajalike tööde läbiviimiseks. Pakkumuses esitatavalt projektiplaanilt eeldatakse vastavust kõikidele tehnilises kirjelduses toodud punktidele. Küsimused ettevõtjale: 1. Projektiplaan (Vabas vormis dokument) Koostatud 07.11.2022 14:09:19 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 256605 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) veebilehe arendused Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja nr hindamismeetod täidetav 1 Pakkumuse kogumaksumus Maksumus - 70 jah vähim on parim 2 Projektiplaan Hinnatakse projektiplaani vastavust Kvaliteet - hankija 30 tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele. hinnatav Kokku: 100 Koostatud 07.11.2022 14:13:41 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 5139160/general-info Hindamismetoodika kirjeldus 1. Pakkumuse kogumaksumus Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal". 2. Projektiplaan Projektiplaanis hinnatakse detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust ning tööde loogilist järjestust vastavalt järgmisele skaalale: Hindamiskomisjon saab anda maksimaalselt 30 punkti: 30 punkti - Pakkuja on täielikult aru saanud hankeobjekti olemusest ja ülesandepüstitusest. Projektiplaan vastab täies ulatuses hanke alusdokumentides esitatud parameetritele ja tingimustele. Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud arvestades etapi tulemite mahtu. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani etappide ettepanekuga, mis võimaldab realiseerida hankeobjekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. Küsitavusi ei teki. 20 punkti - Pakkuja on aru saanud hankeobjekti ülesandepüstitusest ning esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud struktureeritult ja põhjendatult. Esitatud projektiplaanist on arusaadav, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele planeeritakse realiseerida. Samas tekib projektiplaani ja/või riskide hindamise osas 1-3 küsitavust või märkust, mida hankija peaks pakkujalt üle täpsustama. 10 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud keskpäraselt. Esitatu osas tekib 4-6 küsitavust või märkust, mida hankija peaks pakkujalt üle täpsustama. 5 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud kasinalt. Hankijal tekib palju küsimusi ning ei ole täpselt aru saadav, kuidas kavatsetakse soovitud tulemini jõuda. Koostatud 07.11.2022 14:13:41 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 5139160/general-info Lisa 1 Veebiteenus Z_EMPLOEES Päringu parameetrid Form Field Type Mand Notes Väli SAPis Märkus Name atory COMPANYC String(4) Yes Asutuse kood (Personnel area) PA0001-WERKS 4 kohaline asutuse tunnus. N: RM ODE on R100, Statistikaamet R300 DATE_FROM Date(10) No Aeg millest alates muudatusi* soovitakse (kui jätta Peab olema võrdne või suurem kui Kujul YYYY-MM-DD tühjaks, on siin tänasele kuupäevale eelnev päev) PA0001-AEDTM or PA0002- AEDTM or PA0022-AEDTM or or PA0000-AEDTM or PA9006 - AEDTM DATE_TO Date(10) No Aeg milleni muudatusi* soovitakse (kui jätta tühjaks, on Peab olema võrdne või väiksem Kujul YYYY-MM-DD siin tänasele kuupäevale eelnev päev) kui PA0001-AEDTM or PA0002- AEDTM or PA0022-AEDTM or PA0000-AEDTM or PA9006- AEDTM *Muudatused mida tehakse töötaja- tegevuste andmetes, organisatsiooniga seotud andmetes, isiklikes andmetes, hariduse andmetes, siseandmetes Vastuse struktuur <LAHKUJAD> <item> <PERNR> </item> </LAHKUJAD> <PUUDUMINE> <item> <PERNR> <PLANS> <ATEXT> <BEGDA> <ENDDA> <VORNA> <NACHN> <COUNTRY> <CITY> <APERNR> <AWREF> </item> </PUUDUMINE> <TOOTAJAD> <item> <PERNR> <VORNA> <NACHN> <LAUATELEFON> <MOBIIL> <KORRUS> <RUUM> <EMAIL> <HARIDUS> <ERIALA> <PEALIK> <AJUH> <IKOOD> <FAX> <LINN> <TANAV> <ORGUNIT> <PLSTX> <ORGEH> <DESCR> <PRIOR> <ASEND> <KOORMUS> <AMNIMI> <AMKOOD> <TEENINDUSKOHT> <ALGUSKP> <LAUALYHI> </item> </TOOTAJAD> Data Fields Element Form Field Name Type Man Notes SAPi baasis (tabel-väli) Condition Argument dator y LAHKUJAD Perioodil (mille kohta päring PA0000-MASSN=10 and tehakse) lahkuvad inimesed PA0000-BEGDA jääb DATE_FROM ja DATE_TO vahele PERNR Integer(8) Yes Inimese number SAPis PA0002-PERNR PUUDUMINE Perioodi alguskuupäeval (mille Puudumistest: kohta päring tehakse) või PA2001-BEGDA jääb hiljem lõppevad kõik sisestatud DATE_FROM ja puudumised DATE_TO vahele Osalemistest: PA2002-BEGDA jääb DATE_FROM ja DATE_TO vahele AWART = ’0410’ PERNR Integer(8) Yes Inimese number SAPis PA0002-PERNR PLANS Integer(8) Yes Ametikoha kood PA0001-PLANS ATEXT String (25) Yes Puudumise liik T554T- ATEXT BEGDA Date(10) Yes Puudumise alguskuupäev PA2001-BEGDA ENDDA Date(10) Yes Puudumise lõpukuupäev PA2001.ENDDA VORNA String (30) No Asendaja eesnimi PA0002-VORNA PA0002- EDATE=31129999 NACHN String (30) No Asendaja Perekonnanimi PA0002-NACHN PA0002- EDATE=31129999 COUNTRY String (30) No Lähetus sihtkoha riik T706O- TEXT25 CITY String (30) No Lähetus sihtkoha linn PTRV_HEAD-ZORT1 APERNR Integer(8) No Asendaja number SAPis PA9011- ZASENDAJA AWREF Char(10) No Lähetuse number, kui tegemist PA2002-AWREF on lähetuses olemise puudumisega TOOTAJAD Päringusse tulevad uued P0000-STAT2=3 aktiivsed töötajad ja töötajad kelle andmeid on muudetud PERNR Integer(8) Yes Inimese number SAPis PA0001-PERNR VORNA String (30) Yes Eesnimi PA0002-VORNA NACHN String (30) Yes Perekonnanimi PA0002-NACHN LAUATELEFON String (14) No Töö telefoninumber PA9006-LAUATELEFON MOBIIL String (14) No Töö mobiiltelefoni number PA9006-MOBIIL KORRUS String (5) No Ruumi korrus hoones PA9006-KORRUS RUUM String (10) No Ruumi number PA9006-RUUM EMAIL String (50) No Ametlik eposti aadress PA9006-EMAIL HARIDUS String (70) No Peamine haridustase T517T-STEXT ERIALA String (70) No Peamine eriala PA0022-ZZSPEC PEALIK String(1) No Kas töötaja on struktuuriüksuse HRP1001-SUBTY juhataja AJUH String(12) Yes Ametijuhendi faili nimetus PERNR.rtf IKOOD Integer(11) Yes Isikukood PA0002-ZZIDCODE FAX String (14) No Faxi number PA9006-FAKS LINN String (35) No Asukoha Linn PA9006-LINN TANAV String (35) No Asukoha tänav PA9006-TANAV ORGUNIT Integer(4) Yes Osakonna lühikood PA0001-BTRTL PLSTX String (120) Yes Ametikoha nimetus HRP1000-STEXT ORGEH Integer(8) Yes Struktuuriüksuse kood PA0001-ORGEH DESCR String(255) No Tegevuse lühikirjeldus HRT1002-TLINE PRIOR String(2) No Ametikoha järjekorra tunnus HRP1001-PRIOX struktuuriüksuse sees ASEND String(20) No Kas on asendaja T526-SACHN KOORMUS Number(5,2) Yes Töötaja koormus HRP1001-PROZT AMNIMI Number(2) Yes Ametinimetuse kood PA0001-PERSK AMKOOD Number(8) Yes Ametikoha kood PA0001-PLANS TEENINDUSKOHT String(150) No Teeninduskoha asukoht PA9006- TEENINDUSKOHT ALGUSKP Date(10) Yes Ametikohale asumise aeg PA0001-BEGDA LAUALYHI String(5) No Laualühitelefon PA9006-LAUALYHI Veebiteenus asutuseStruktuurV2 Veebiteenusesse edastatakse kõik olemasolevad objektid SAPis (nii kehtivus lõppenud, kehtivad kui ka tulevikus kehtima hakkavad objektid). Veebiteenuse kasutaja (väline rakendus) selekteerib ise välja kehtivad read. Sisendparameetrina tuleb ette anda SAPi juurorganisatsiooni üksuse ID kood. Sisendparameetrid: Organisatsiooni struktuuri põhiandmed ja objektide vahelised seosed TEPLA Elemendi nimetus SAP andmeväli Tüüp ja Näidis-andmed Selgitus andmevajadus pikkus, kohustuslikkus Juur organisatsiooni üksus Organisatsiooni OBJEKTI_ID ORGEH - NUMC, 8 O 51022326 üksus Organisatsiooni üksuse ID kood (Organizational OBJEKTI_TYYP Unit) O– TEKST organisatsiooni CHAR, 40 Politsei- ja PIKK_TEKST üksus CHAR, 100 Piirivalve Amet Politsei- ja Object name on STEXT - Objekti Piirivalve Amet pikknimi, on PERSONALI_AL nimi CHAR, 4 olemas ka ülipikk A ZZ_KIRJELDUS 0410 nimi ehk – Objekti kirjeldus kirjeldus. (ülipikk nimi) Soovituslik on Objekti tunnused: CHAR, 4 kasutada PERSONALI_AL PERSA -Personali 0410 PIKK_TEKST LYKSUS ala (personnel area) (sisaldab alati korrektset ja pikalt välja BTRTL - Personali kirjutatud allüksus (personnel nimetust) subarea) Alguskuupäev KEHTIV_ALATE BEGDATUM - DATS, 8 27.05.2009 S Alguskuupäev (start date) Lõppkuupäev KEHTIV_KUNI ENDDATUM - DATS, 8 31.12.9999 Lõppkuupäev (end date) Organisatsiooni üksus Organisatsiooni OBJEKTI_ID ORGEH - NUMC, 8 O 51022327 Organisatsiooni allüksus Organisatsiooni allüksused kuni üksuse ID kood administratiivse (Organizational struktuuri kõige KUULUB Unit) NUMC, 8 O 51022326 väikseima üksuseni välja. ORGEH- Ainult PPA’s. Organisatsiooni CHAR, 40 Lõuna Prefektuur üksuse ID kood CHAR, 100 Lõuna Prefektuur (Organizational Unit) STEXT - Objekti PERSONALI_AL nimi CHAR, 4 0413 A ZZ_KIRJELDUS – Objekti kirjeldus 0413 (ülipikk nimi) CHAR, 4 PERSONALI_AL LYKSUS Objekti tunnused: PERSA - Personali ala (personnel area) BTRTL - Personali allüksus (personnel subarea) Aadress MAAKOND CNAME – CHAR, 25 TARTUMAA Maakond (Address Supplement (c/o) Riia mnt TANAV PD_STRAS – CHAR, 30 Tänav (House Number and Street) MAJA HAUSN_BAS – CHAR, 6 132 Maja number (House number) CHAR, 35 VALD STRAS_GP – Tänav 2 rida, sisestatakse vald LINN (House Number and CHAR, 40 Tartu Street) KORT – Linn INDEKS (city) CHAR, 10 11615 PD_PSTLZ – RIIK Postiindeks (Postal CHAR, 3 EE code) KLAND – Riik (Country) Alguskuupäev KEHTIV_ALATE BEGDATUM - DATS, 8 27.05.2009 S Alguskuupäev (start date) Lõppkuupäev KEHTIV_KUNI ENDDATUM - DATS, 8 31.12.9999 Lõppkuupäev (end date) Ametikoht Ametikoht OBJEKTI_ID PLANS - NUMC, 8 S 51022336 Ametikoha ID kood TEKST (position) CHAR, 25 Ülemkomissar PLSTX – Objekti PIKK_TEKST nimetus Ülemkomissar ZZ_KIRJELDUS – Objekti kirjeldus (ülipikk nimi) Job välja PERSONALI_AL CHAR, 4 0413 kasutatakse A Objekti tunnused: asenduse PERSA - Personali CHAR, 4 1510 Tartu märkimiseks PERSONALI_AL ala (personnel area) SAPs. Kui LYKSUS ametikohal Job BTRTL - Personali väljal asendus, allüksus (personnel siis võib olla ühel subarea) NUMC, 8 O 51022334 ametikohal mitu KUULUB töötajat (mõlema töötaja puhul ORGEH- lisatakse Organisatsiooni informatsiooni IT üksuse ID kood 0001 peale, et (Organizational tegemist on Unit) asendusega, Job väli). Näitamaks, et milline töötaja on just asendusajaks tööle võetud, tehakse täiendav märge töötaja andmetes IT 0001 peale (olemasoleva SAP lahenduse asenduse protsess), seega on kahel töötajal üks ametikoha ID kood ja ühel on märge AS IT 0001 peal, siis see töötaja on asendajana vastaval ametikohal. Põhitöö liik AMETIKOHA_T HILFM - CHAR, 3 KLI Põhitöö numbri (ametikoha UNNUS Põhitöönumber/ alusel tunnus) ametikoha Põhitöönumbrite funktsioon CHAR, 25 üleasut all Loetelu (ei ole AMETIKOHA_T (Authorities/Resour juht_ga töölj lõplik) UNNUSE_TEKST ces, Resources) HTEXT – nimetus CHAR, 50 ZZTOOLIIN (Resource Name) CHAR, 50 ZZVALDKOND ZZTOOLIIN – Tööliin ZZVALDKOND - Valdkond Aadress AADRESS BUILD – Hoone CHAR, 8 PPA001 Tallinn, Andmed on (ametikoha (Builing), koos Pärnu mnt 139 kajastatud asukoht) tekstiga punasega, kuna MAAKOND CHAR, 25 TALLINN hetkel ei edastata CNAME - veebiteenusesse TANAV Maakond Address CHAR, 30 (arendaja tegeleb Supplement (c/o) Pärnu mnt sellega). PD_STRAS – MAJA Tänav (House CHAR, 6 139 On registriga Number and Street) PPA001 – VALD CHAR, 35 PPA999. Register HAUSN_BAS – on võimalik luua Maja number ainult ametikoha LINN (House number) CHAR, 40 aadressile. STRAS_GP – Tallinn INDEKS Tänav 2 rida, CHAR, 10 sisestatakse vald 15060 Üldjuhul RIIK (House Number and CHAR, 3 maakond, Street) EE Tallinna puhul RUUMI_NR KORT – Linn CHAR, 8 TALLINN (city) PD_PSTLZ – Postiindeks (Postal code) KLAND – Riik (Country) ROOM1 – Ruum number (Room number) EE - Eesti Üksuse juht YKSUSE_JUHT HROMLEADER CHAR, 1 Kui on X, siis on – Üksuse juht üksuse juht. (Head of Organizational Unit) Alguskuupäev KEHTIV_ALATE BEGDATUM - DATS, 8 27.05.2009 S Alguskuupäev (start date) Lõppkuupäev KEHTIV_KUNI ENDDATUM - DATS, 8 31.12.9999 Lõppkuupäev (end date) KINNITATUD Direktori 10.02.2020 Käskkiri nr 11 Lisa 1 Nõuded arendustele v6.0 Nõude Võti Nõude liik Kokkuvõte Kirjeldus vastutav kontrollija Loodavate lahenduste X-tee Vastavus teenused peavad vastama RIA x- Arendusosa NA-1 üldistele tee juhendis toodud nõuetele. kond standarditele Aluseks tuleb võtta hanke välja kuulutamise hetkel kehtiv versioon. Kui hankes ei spetsifitseerita tarkvaralist lahendust tuleb kasutada vastaval konkreetsele vajadusel allpool toodud tarkvarade viimaseid stabiilseid versioone. Serverite operatsioonisüsteemina: 1) Linux RedHat Enterprise/Centos 2) Windows Andmebaasidena: 1) Microsoft SQL 2) Postgre SQL Vastavus Lahendusega koos tarnitav Veebiserverina: Infrastruktuu NA-2 üldistele standardtarkvara peab vastama 1) Nginx ride standarditele RIK nõuetele 2) Microsoft IIS osakond 3) Apache Rakendusserverina: 1) Tomcat Programmeerimiskeelena : 1) C# 2) Java 3) Python Kui koos tarnega tarnitakse kommertstarkvara peab selle litsents sisaldama vähemalt 5 aasta turvaparandusi Rakendus peab olema kirjutatud nii, et see arvestab selle rakenduse Vastavus poolt töödeldavatele andmetele NA-3 üldistele määratud ISKE klassi nõudeid. standarditele Aluseks tuleb võtta hanke väljakuulutamise hetkel kehtiv ISKE versioon. Antud nõudes võib erandeid teha ainult juhul, kui on teisiti ette nähtud seadusega või muul tellijaga kokku lepitud põhjendatud juhul. RIKis kasutatavad levinuimad vaba tarkvara litsentsid on EUPL, GNU GPL, MIT. Valik sõltub vajadustest ja kohustustest. Litsentside litsentsitingimustes sisalduvad nõuded, mida tuleb litsentsi kasutamisel täita, on järgmised: EUPLi puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises (EUPL © Euroopa Liit 2007, 2016, mille järel on märge „Litsentsitud EUPL alusel“); 2) lähtekoodi avalikustamine Euroopa Liidu joinup virtuaalses varamus. GNU GPL puhul on nõutav mh: RIK põhimõte on arendada 1) autoriõiguse märge päises tarkvara avatult ja avaldada (Copyright © <aasta> <autori Vastavus tarkvara vaba litsentsiga. Avaliku nimi>); NA-4 üldistele sektori kohustuseks on arendada 2) litsentsitingimustes ette nähtud Projektijuht standarditele tarkvara eelkõige avatult ja teavitus töö osas garantii avaldada tarkvara vaba litsentsiga välistamise kohta. vastavalt litsentsi nõuetele. MIT puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises (Copyright © <aasta> <autori nimi>) koos litsentsis ette nähtud teavitusega; 2) litsentsitingimustes ette nähtud teavitus töö osas garantii välistuse kohta. Täpsemalt tuleb nõuetega tutvuda lähtudes valitud litsentsitüübi litsentsitingimustest. Valitud litsentsi litsentsitingimused esitatakse ühel või mõlemal alljärgnevatest viisidest: 1) LICENCE-fail peab olema repositooriumis avalikustatud koos tarkvara koodiga; 2) litsentsitingimuste tekst iga faili päises; 3) lisades päisesse link asukohale, kus on võimalik litsentsitingimustega tutvuda. Rakenduse, andmebaasi ja kolmanda osapoole komponentide Infrastruktuu platvorm(id)/versioon(id) peavad Kui on tuleb tellijaga paika panna ja NA-5 Arhitektuur ride olema sellised, mille eluea lõpp kokku leppida vahetuse strateegia. osakond (EOL) pole teadaolevalt vähem kui 4 aasta pärast. Tulevase ja olemasolevate infosüsteemide platvormid (rakendusserver, andmebaas, Süsteemi jõudlus peab vastama Infrastruktuu kolmanda osapoole komponendid) kokkulepitud topoloogial eelanalüüsi NA-6 Arhitektuur ride ja topoloogia peab olema enne ja lähteülesande käigus välja toodud osakond reaalse arenduse algust RIK jõudlusnäitajatele. Infrastruktuuride osakonnaga kooskõlastatud. Rakendusserver peab võimaldama Infrastruktuu NA-7 Arhitektuur töötamist andmebaasiserverist ride eraldi serveril. osakond Rakendust peab saama ilma ümber Haldur koos programmeerimata liigutada Lahendus ei tohi olla sisse infrastruktuu NA-8 Arhitektuur erinevate domeenide ja domeeni kompileeritud absoluutseid URL-e. ride saitide vahel osakonnaga Liideseid peab saama konfiguratsioonist välja lülitada. Väliste liidestatud süsteemide tõrke korral ei tohi süsteem hanguda, vaid peab väljastama mõistliku (võimalikult lühikese) aja jooksul Tõrkekindluse tagamiseks tuleb ajakohase veateate. Võimalusel Haldur koos väliseid liidestusi kasutada nii vähe tuleb töökindluse tõstmiseks infrastruktuu NA-9 Arhitektuur kui võimalik. Kui need on vajalikud, kasutada asünkroonseid liideseid ride siis peavad nad olema võimalikult (ntäiteks Rahvastikuregistri, Maa- osakonnaga tõrkekindlad. ameti infosüsteemi või Google analythicsk´i töötamast lakkamisel peab süsteemi põhifunktsionaalsus,kui süsteemi äriloogika seda võimaldab, tööle jääma). Andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate Kui X-tee päringut teostab inimene, NA-10 Arhitektuur andmekogude vahel toimub läbi siis peab olema päringu päises Haldur riigi infosüsteemi autentinud kasutaja andmed. andmevahetuskihi (x-tee). Avaliku teabe seaduse § 43 (9) lõige 5. Rakenduse testkeskkonnad Infrastruktuu peavad olema ühendatud test X- NA-11 Arhitektuur ride teega ja arenduskeskkonnad osakond arendus X-teega. Rakenduse Rakendus peab neid sealt ka konfiguratsiooniparameetrid tuleb kasutama (mitte kopeerima Arendusosa ühte kohta kokku tuua nii, et nende parameetreid käivitamisel kond koos muutmisel ei peaks rakendust kolmandatesse kohtadesse). NA-12 Arhitektuur infrastruktuu uuesti kokku kompileerima (nt ühte Logimise seaded võivad olla ride tekstipõhisesse rakenduse konfiguratsioonifailist osakonnaga konfiguratsioonifaili, andmebaasi eraldi ühes lisakonfiguratsioonifailis tabelisse). (näit Log4net). Mõistlikuks ajaks loetakse Arendusosa Rakenduse kompileerimine (saidi maksimaalselt 30 sekundit. Kui kond koos taaskäivitas, konfiguratsiooni rakendus vajab indekseeritud sisu ja NA-13 Arhitektuur infrastruktuu muutmine vms) peaks toimuma see pole kättesaadav, siis peab ride mõistliku aja jooksul. rakendus väljastama selle kohta osakonnaga selge teate. Infrastruktuu NA-14 Arhitektuur Rakendus peab olema 64-bitine. ride osakond Arendusosa kond koos Andmebaas ja rakendus peavad Nõue kehtib Oracle ja Postgre NA-15 Arhitektuur infrastruktuu kasutama UTF-8 kodeeringut. andmebaaside puhul. ride osakonnaga Failisüsteemi salvestamisel ei tohi Arendusosa ühte kausta tekkida üle 10000 objekti Failid peab katalogiseerima kond koos (kaust või fail). Failistruktuur peab NA-16 Arhitektuur kokkulepitud tunnuste alusel infrastruktuu olema mõistlik (kaustu ei tohi olla (aasta, kuu, kuupäev). ride rohkem kui faile) ning ei tohi tekitada osakonnaga märgatavat jõudluskadu. Kasutatav programmeerimise Arendusosa NA-17 Arhitektuur paradigma on objekt-orienteeritud. kond Andmebaasis peab kasutama indekseid või muid meetmeid, et nõuded jõudlusele oleksid täidetud Kõik välised võtmed (Foreign Key) ka tulevikus (1, 3, 5 või 10 aasta NA-18 Arhitektuur Haldur peavad olema indekseeritud. pärast – vastavalt planeeritud kasutusajale). Väliseid võtmeid tuleb kasutada ka ühest andmebaasist teisele viitamisel. SQL päringute väljakutsumisel väljastpoolt andmebaasi, peab kasutama päringumuutujaid, et Tuleb kasutada päringumuutujaid vältida SQL vahemälu Arendusosa NA-19 Arhitektuur (Parameter Binding). fragmentseerumist (When calling kond SQL code from outside the database, Parameter Binding should be used to prevent SQL cache fragmentation). Kõigis andmebaasi tabelites peab olema defineeritud üks tehniline NA-20 Arhitektuur Haldur primaarvõti ja selle nimetus peab olema „ID“. Failide hoidmise asukoht lepitakse iga kord eraldi kokku. Failide Failid ja failide indeks peavad Infrastruktuu hoidmine klassikalises andmebaasis NA-21 Arhitektuur olema replikeeritavad teise ride on kulukas ja seab kõrgendatud serveriruumi. osakond nõudmised ning piirangud andmebaasiserveritele. Rakendusel peab olema haldusliides, mille kaudu rakenduse Vajadus halduril teha otse baasis haldur saab teha tavapäraseid NA-22 Arhitektuur haldustoiminguid peab olema Haldur haldustoiminguid. Halduri viidud miinimumini. haldustoimingud lepitakse tellijaga kokku detailanalüüsi käigus. Andmebaas peab toetama nii külm- Ei tohi kasutada teenuseid, mis Infrastruktuu NA-23 Arhitektuur kui ka kuumvaru (peegeldamist) välistavad andmebaasi peegeldamist ride teise serveriruumi. (nt "failstream"). osakond Tõusutundlikkus peab olema välja Infrastruktuu Sorteerimisreeglistik peab vastama lülitatud ning accent peab olema NA-24 Arhitektuur ride eesti keele tähestikule. sisse lülitatud. Näiteks: MS SQL osakond puhul Estonian_CI_AS. Kirjade tekst peab olema haldurite poolt hallatav. Kirja saatmisel peab süsteem veenduma, et elektronposti server võttis meili vastu. Kui Kui süsteem saadab elektronkirju, elektronposti server millegi pärast Infrastruktuu NA-25 Arhitektuur peab kasutama süsteemivälist RIK- kirju vastu ei võta, tuleb kirjad ära ride i elektronposti serverit. saata pärast seda kui elektronposti osakond server jälle vastab. Kirjad saatmist peab olema võimalik lihtsalt (näiteks muudatuse ajaks) rakenduse konfiguratsioonist kinni keerata. Arendusosa Konfiguratsiooniparameetrite Näiteks : X-tee Turvaserver, mitte kond koos nimed peavad olema sisulised. NA-26 Arhitektuur XTTS või viitenumber, mitte vk_seb infrastruktuu Juhul kui see ei ole võimalik, peab jne. ride kõrval olema selgitus. osakonnaga Tagasüsteemide ülesanneteks on andmete haldamine ja võrguteenuste Infosüsteemides on eessüsteemid pakkumine. Tagasüsteemid ei tegele Infrastruktuu (front end) ja tagasüsteemid (back NA-27 Arhitektuur lõppkasutaja autentimise ja ride end) arhitektuuriliselt selgelt autoriseerimisega. Lõppkasutaja osakond lahutatud. autoriseerimise tagavad eessüsteemid. Näiteks IIS: *.config , *.resources Arendusosa Konfiguratsioonifailid peavad Apache: *.conf, .htaccess. Kui neid kond koos NA-28 Arhitektuur olema vastavalt rakendusserveri on mitu, siis arendaja peab need infrastruktuu tüübile vaikimisi kaitstud failid eraldi välja tooma ride konfiguratsioonifailide listis. osakonnaga Näiteks: IIS: Bin,App_Code, Arendusosa Rakenduse failid, mida kasutaja App_Data, App_Browsers, kond koos NA-29 Arhitektuur näha ei tohi, peavad olema App_GlobalResources, infrastruktuu vaikimisi kaitstud kaustades. App_LocalResources, App_Themes, ride App_WebReferences osakonnaga Arendusosa Kõiki parameetreid tuleks Konfiguratsioonis ei tohi olla kond koos konfiguratsioonis kirjeldada vaid uhe NA-30 Arhitektuur erinevaid parameetreid, mis on infrastruktuu korra (mitte nii, et mitmes lõigus sama sisuga. ride kirjeldatakse samu asju uuesti). osakonnaga Rakendustes tohib kasutada vaid masinapõhiseid teenuseid, mis lubavad kõrgkäideldavaid (klaster) Arendusosa lahendusi. Kõrgkäideldav kond koos Kõik rakendused peavad töötama lahendus peab olema selline, mida NA-31 Arhitektuur infrastruktuu kõrgkäideldavalt. saab samaaegselt käitada ride erinevates masinates. osakonnaga Kasutajasessioon ei tohi olla ühe klastri üle põhine. Ei tohi kasutada sticky sessioneid. Arendusosa kond koos Klientrakendus ei tohi pöörduda otse NA-32 Arhitektuur Tuleb kasutada rakendusservereid. infrastruktuu andmebaasi poole. ride osakonnaga Arendusosa Keskkonnapõhiseid muutujad kond koos Näiteks WSDL ei tohi sisaldada NA-33 Arhitektuur peavad olema konfiguratsioonist infrastruktuu viiteid arendusserveritele. seadistatavad. ride osakonnaga Kui kasutatakse Windows Infrastruktuu teenuseid peavad teenuste nimed NA-34 Arhitektuur ride olema serveri administraatori poolt osakond konfigureeritavad. Andmebaas ei tohi sisaldada Rakenduse äriloogika tuleb äriloogikat, mis muudab Arendusosa NA-35 Arhitektuur realiseerida eraldi andmebaasist andmetabelites olevaid ja sinna kond sõltumatus rakenduskihis. kirjutatavaid andmeid. Erandiks on trigerid, mis tekitavad logi. Ei ole tohi kasutada selliseid platvormispetsiifilist lahendusi, mille Andmebaasis võib kasutada vaid üleviimine mõnele muule ISO/IEC 9075 standardiga kaetud andmebaasiplatvormile ei ole Arendusosa NA-36 Arhitektuur funktsionaalsusi. Kuid erandina ei võimalik. kond tohi kasutada sama standardi osas 13 kirjeldatud funktsionaalsusi. ISO/IEC 9075 osa 13 spetsifitseerib Javas kirjutatud programmimoodulite kasutamist andmebaasis. RIK kasutab keskset autentimislahendust (AUP). Kui kui mõni ärinõue välistab AUP kasutamise, esitab RIK arendajale lisanõuded autentimissüsteemile. Haldur koos Rakendus peab kasutama Kasutatavaid autentimisviise peab infrastruktuu NA-37 Arhitektuur autentimiseks RIK olema rakenduse konfiguratsioonist ride autentimisportaali AUP. võimalik sisse ja välja lülitada. osakonnaga Samuti peab rakenduse konfiguratsioonist olema määratav kas ID-kaardiga autenimise korral kasutatakse OCSP või tühistusnimekirjade põhist autentimist. Uniform resource identifier (URI) Haldur koos pikkus ei tohi ületada ühegi IS poolt NA-38 Arhitektuur Max uri < 2000. arendusosa toetatava brauseri maksimaalset konnaga lubatud väärtust. Rakenduse teenusekirjeldus (n: Näiteks: Alajaotis WSDL) peab olema üles ehitatud definitions/types/schem: Arendusosa NA-39 Arhitektuur nii, et see toetaks teenuse complexType defineerimisel tuleb kond versioneerimist. sellele lisada "any" element. Juhul kui äriprotsess seda Arendusosa võimaldab, tuleb suurte kond koos Rakenduse operatiivbaas peab NA-40 Arhitektuur andmemahtude korral kasutada infrastruktuu olema võimalikult väike. andmete arhiveerimist põhibaasist ride väljapoole. osakonnaga Rakendusega tarnitavad litsentsid Infrastruktuu EU projektide korral tuleb kehtivusaja NA-41 Arhitektuur peavad olema vähemalt 5 aastase ride suhtes lähtuda EU või RIA nõuetest. kehtivusega. osakond Eraldatud peavad olema teenused, kuhu pöörduvad kasutajad ja need teenused, kuhu pöörduvad teised teenused ja serverid (näiteks saidid). Rakendus peab olema tehniliselt Avalikud liidesed tuleb selgelt osadeks jaotatud (tükeldatud) eristada muudest mitteavalikest, vastavalt loogilisele jaotusele. sisemistest, konfigureerimis jms Arendusosa NA-42 Arhitektuur Saadud osised peavad olema liidestest. Kui rakendusel on eraldi kond eraldi versioneeritavad ja turvatasemega liidesed ametnikule ja paigaldatavad. kodanikule, peab rakendus olema jaotatud kaheks eraldi liidesekomponendiks ning nende mõlema poolt kasutatavaks andmebaasiks. Kõik dokumentide konverteerimised ühest formaadist Arendusosa NA-43 Arhitektuur teise tuleb teha kasutades RIK kond keskseid dokumentide konverteerimise teenuseid. Haldur koos Süsteem ei tohi võimaldada arendusosa kasutajale ligipääsu süsteemi konnaga ja NA-44 Arhitektuur toimimise informatsioonile, nagu infrastruktuu failide täisnimed (path), kutsepinud ride (stack trace) jms. osakonnaga Arendusosa Rakendus peab olema võimeline SSL offload, vajalike kond koos NA-45 Arhitektuur töötama koormusjaoturitega kliendiparameetrite edasiandmine infrastruktuu varustatud taristul. kasutades http headereid. ride osakonnaga Arendusosa Rakenduse failidele ei tohi olla kond koos NA-46 Arhitektuur rohkem ligipääsuvajadust, kui read- infrastruktuu execute. ride osakonnaga Kui on planeeritud kasutada Windows servereid peavad kõik Infrastruktuu NA-47 Arhitektuur rakenduse osad (ka baas) olema ride võimelised töötama windows core osakond serveritel. Näiteks, kui on tegemist Andmebaasis tuleb veerutüübiks kuupäevaga, siis date. Kasutada ei NA-48 Arhitektuur määrata selleks sisuliselt sobivaim Haldur tohi varchar(max) andmetüüpi, kui andmetüüp. see pole põhjendatud ja vajalik. Rakendus peab väljastama oma SOAP teenuste wsdl'e, REST Haldur koos NA-49 Arhitektuur masinliideste teenuste tehnilisi teenustele n:swaggeri v. openapi arendusosa spetsifikatsioone. formaadis kirjeldusi. konnaga Active Directory (AD) autentimise kasutamisel peab rakendus Infrastruktuu kasutama SAML2.0 (Security Teiste standardite kasutus tuleb RIK- NA-50 Arhitektuur ride Assertion Markup Language) ja iga eelnevalt kooskõlastada. osakond ADFS (Active Directory Federation Services) standardeid. Edasine koodi täitmine ja võimalike veaolukordade töötlus peab toimuma rangelt ainult kliendi poolel. Kliendi autentimissertifikaadi kehtivus- ja autentsusekontroll teostatakse maksimaalses võimalikus mahus veebiserveri või proxy poolt. Autentimissertifikaadil on veebiserveri või proxy poolt ID-kaardiga (kliendi sertifikaadiga) kohustuslikult nõutav: autentimist teostavad veebirakendused peavad (juhul, kui Apache: SSLVerifyClient require; Infrastruktuu NA-51 Arhitektuur sessiooni pole algatatud) suhtlema NGINX: ssl_verify_client on; ride kliendi veebirakendusega ainult Pulse TM: ssl.requireCert(); osakond selleks, et saada veebirakendusest HAProxy: verify required; sisselogimiseks vajaliku koodi. Tomcat: clientAuth="true"; jne… Juhul kui toimub pöördub URL poole, kus on nõutud kliendi autentimissertifikaat ning server vastab veaga, peab klientrakendus kuvama korrektse eesti keelse veateate. NB! Rakenduse javascrip-ti tuleb ID- kaardiga autentimise puhuks erand kirjutada! Tuleb kasutada vaid RIK poolt ette NA-52 Arhitektuur antud captcha lahendust. Rakendustevaheline suhtlus tuleb Sobivad liideste formaadid lepitakse NA-53 Arhitektuur realiseerida läbi rest- või soap-vms kokku projekti käigus. veebiteenuste või message queue. Serveris peab olema kirjeldatud, Mitte kirjeldatud meetoditele ei tohi NA-54 Arhitektuur millistele HTTP meetoditele vastata. vastatakse. Meiliaadress peab vastama RFC5322 ja/või RFC6854 standardile. Süsteem, kuhu on Vigastele meiliaadressidele ei tohi NA-55 Arhitektuur võimalik e-posti aadresse sisestada, kirju saata. peab kontrollima nende kehtivust. Kasutaja kontaktinfo tuleb alati valideerida. Rakendusel peab olema CSP Erandid tuleb kirjeldada NA-56 Arhitektuur header. Vaikeväärtus on "self". pigaldusjuhendis. Turvalisuse ja Tuleb arvestada tingimusega, et Haldur koos Kliendi ja serveri vaheline side terviklikkuse osad ühendused nõuavad infrastruktuu NA-57 peab olema krüpteeritud SSL- tagamisega kahepoolset SSL autentimist (nt: ride protokolli kasutades. seotud nõuded suhtlus turvaserveriga). osakonnaga Turvalisuse ja terviklikkuse Rakendus ei salvesta andmeid Erandiks on mitmekeelse süsteemi Arendusosa NA-58 tagamisega kliendi arvutisse (sh küpsiseid). puhul keelevalik. kond seotud nõuded Sessiooni lõpetamine Turvalisuse ja infosüsteemis (nt logi välja nupu terviklikkuse NA-59 vajutamine) peab serveri poolt tagamisega sessiooni tunnused kehtetuks seotud nõuded tunnistama (nt küpsised). Kõik andmemuudatused peavad baasis säilima. Andmete muutmisel andmeid ei kustutata, vaid tehakse uus kirje uute andmetega. Vana kirjed muudetakse kehtetuks. Iga uus kirje peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: 1) viide kirjele, mille ta kehtetuks Kui andmebaasis olevate andmete muutis (kui on); Turvalisuse ja ISKE tervikluse klass on 2 või 2) kasutaja, kes kirje lõi; terviklikkuse NA-60 kõrgem, tuleb kõik klass 2 infot 3) kirje loomise aeg; Haldur tagamisega sisaldavad andmebaasi kirjed ja 4) sessiooni-ID (kui on olemas). seotud nõuded tabelid versioneerida. Iga kehtetuks tunnistatud kirje peab sisaldama lisaks vähemalt järgmist informatsiooni: 1) kasutaja, kes kirje kehtetuks tunnistas; 2) kirje kehtetuks tunnistamise aeg. Kui rakenduse poolt töödeldavate Testandmed peavad säilitama kõik andmete konfidentsiaalsusklass on toodangu andmete omadused Turvalisuse ja 2 või kõrgem, peab rakendusega (pikkuse, tüübi) ja omavahelised terviklikkuse NA-61 kaasas olema lahendus, mis suhted. Toodanguandmetest Haldur tagamisega suudab toota toodangu andmetest testandmete tegemise algoritmid ja seotud nõuded testandmed, mis ei sisalda põhimõtted tuleb eelnevalt konfidentsiaalset informatsiooni. kooskõlastada tellijaga. Schema muutmine ei ole rakenduse töö. Schema omanik ei tohi olla rakenduse tööks kasutatav baasi kasutaja. Turvalisuse ja Andmebaasis olevate rakenduse Infrastruktuu terviklikkuse kontod peavad omama ainult NA-62 tagamisega minimaalselt rakenduse tööks Nõude täitmiseks vajalikud vahendid ride (skriptid) peavad kuuluma rakenduse osakond seotud nõuded vajalikke õiguseid. juurde ja nende sisu peab olema kontrollitav. Kontodele vajalikud õigused peavad olema kirjeldatud rakenduse installatsioonijuhendis. Turvalisuse ja Rakenduse lõppkasutajatele peab Rakendusepõhiseid kasutajarolle ei terviklikkuse NA-63 olema võimalik jagada õigusi läbi tohi defineerida ainult läbi AD OU'de Haldur tagamisega andmebaasis defineeritud rollide. ja gruppide. seotud nõuded Ligipääs rakendusse ja andmetele Turvalisuse ja tohib olla vaid dokumenteeritud terviklikkuse Arendusosa NA-64 ning tellimuses kirjeldatud teid tagamisega kond mööda ja dokumenteeritud seotud nõuded autentimisprotseduure kasutades. Räsimine peab kasutama turvalist räsifunktsiooni (NA-74) ja soola (salt). Sool peab olema Turvalisuse ja Kõik paroolid ja salasõnad peab andmebaasiüleselt unikaalne, terviklikkuse rakendus alati salvestama vaid piisavalt suure bitiarvuga ja Arendusosa NA-65 tagamisega krüpteeritud või räsitud ja soolatud "random". Krüpteerimata kujul ei tohi kond seotud nõuded kujul. paroole salvestada (ka ajutiselt) ühelegi kettale. Krüpteering peab olema CBC, CRT vms režiimis. Kasutada ei tohi ECB režiimi. Kindlasti peab olema kasutusel ID- Rakendused, kuhu saavad ligi kaardi põhine autentimine. välised kasutajad, peavad Turvalisuse ja võimaldama autentimist vähemalt Kui on vajalik ka parooliga logimine, terviklikkuse NA-66 tagamisega kahe erineva Eesti riigi poolt peavad välised kasutajad autentima Haldur seotud nõuded aktespteeritava kaheastmeilse ennast spetsiaalse väliskasutajate isikutuvastsulahendusega. jaoks mõeldud AD pihta. Mingil juhul Parooliga autentimsit tuleb vältida. ei tohi väliskasutajaid teha RIK-i sisemisse AD-sse. Turvalisuse ja Kasutajaarvutitest otse x-tee terviklikkuse Rakendus ei tohi teostada X-tee Arendusosa NA-67 päringute tegemine on arvutivõrgu tagamisega päringut otse kasutajaarvutist. kond tasemel keelatud. seotud nõuded IIS puhul peab kasutama näiteks URL scan, apache puhul Veebipõhised välise veebilehega modsecurity või vastavat tööriista. Arendaja Turvalisuse ja rakendused, mis on keskmise või Võimalikud piirangud tuleb kokku koos terviklikkuse NA-68 kõrgema ISKE klassiga peavad leppida tellijaga detailanalüüsi käigus Infrastruktuu tagamisega kasutama vahendeid kaitsmaks lähtuvalt tellija vajadustest ja ride seotud nõuded rakendust keelatud päringute eest. nõudmistest. Kasutama peab osakonnaga whitelisting põhimõtet, mitte blacklistingut. Sarnaselt õnnestunud sisselogimisega, tuleb ebaõnnestunud sisselogimise Kui rakenduse mõni ISKE klass on katsete korral kuvama millal need Turvalisuse ja 2 või kõrgem, peab rakendus toimusid ja mitu neid oli. Kasutaja terviklikkuse NA-69 sisenemisel näitama pärast peab saama soovi korral veenduda, Haldur tagamisega õnnestunud sisselogimist eelmise kas keegi pole tema nime all üritanud seotud nõuded õnnestunud sisselogimise aega. sisse logida. ID-kaardi, mobiil-ID ja digi-ID-ga sisenemise ürituse ebaõnnestunud katseid näitama ei pea. Mõeldud on spetsiaalrakendusi Turvalisuse ja Rakenduse kasutajaliidesest peab (custom built). Nõue ei kehti terviklikkuse olema kasutajal avalehel ilma sisse veebitarkvara (apache, IIS jne), NA-70 Haldur tagamisega logimiseta võimalik näha andmebaaside jms kohta. Viimaste seotud nõuded rakenduse versiooni numbrit. versiooni numbrit tuleb pigem varjata. Aeg peab olema muudetav koos Sessioonide lõpetamine tuleb teiste Turvalisuse ja teostada serveri poolel ja kõigil konfiguratsiooniparameetritega. Kui Infrastruktuu terviklikkuse NA-71 rakendustel peab olema kliendilt pole etteantud aja jooksul ride tagamisega konfigureeritav kasutajasessiooni ühtegi päringut tulnud, tuleb osakond seotud nõuded aegumise aeg. sessioon serveri enda algatusel lõpetada. Veebipõhiste rakenduste Arendusosa Turvalisuse ja mitteautentinud kasutajate poolt Soovitatavalt tuleb seda teha enne kond koos terviklikkuse NA-72 saadetud vormid tuleb puhastada andmebaasi salvestamist, vajadusel infrastruktuu tagamisega XSS-filtriga või eemaldada HTML- andmete väljakuvamisel. ride seotud nõuded tag´id. osakonnaga Veebipõhiste rakenduste poolt Arendusosa Turvalisuse ja saadetavad vormidel peab kond koos terviklikkuse NA-73 paiknema peidetud unikaalne räsi, Eesmärk on vältida CSRF rünnakuid. infrastruktuu tagamisega mida kontrollitakse vormi ride seotud nõuded vastuvõtmisel. osakonnaga Valida tohib vaid neid, mille soovituslik kasutusaeg RIA krüptoprotokollide elutsükliuuringu uuringu kohaselt on üle 12 aasta. Kui räsimine ei pea tagama pikaajalist salastaatust ja tõestusväärtust võib tellijaga kokkuleppel kasutada algoritme, mille soovituslik kasutusaeg on krüptoprotokollide elutsükliuuringu uuringu kohaselt üle 5 aasta. Turvalisuse ja Krüpteerimise ja räside arvutamise Kui tehniliselt vähegi võimalik tuleb terviklikkuse Arendusosa NA-74 korral tuleb kasutada tugevaid sertifikaate hoida RIK HSM tagamisega kond algoritme. lahenduses. Ligipääs võtmetele ja seotud nõuded sertifikaatidele peab olema vaid teadmisvajaduse põhimõttel. Kirjandus: NIST SP-800- 57 Key Management Guidelinesja European Payments Council (2017) Guidelines on cryptographic algorithms usage and key management. Süsteemi kirjelduses tuleb välja tuua kõik krüptoalgoritmid, võtmepikkused ja kasutuskohad. Turvalisuse ja Autenditud sessiooni tunnust ei tohi Sessiooni ei tohi olla võimalik üle terviklikkuse ainult lihtsa küpsisega lahendada Arendusosa NA-75 võtta URLi kopeerimisega ühest tagamisega (kasutada OWASP parimaid kond arvutist teise. seotud nõuded praktikaid). Halduritel ei tohi olla võimalik Turvalisuse ja Haldur koos muuta rakenduseväliste liidestuste- Tagada tuleb rollide lahusus: terviklikkuse infrastruktuu NA-76 ning nendega seotud äriloogiliste administraatoril ja halduril on tagamisega ride funktsionaalsuste tehnilisi erinevad tööülesanded. seotud nõuded osakonnaga konfiguratsioone. Arendusosa Turvalisuse ja ID-kaardiga autentimisel, peab kond koos terviklikkuse NA-77 rakendus suutma vastu võtta ID- Proxy tugi infrastruktuu tagamisega kaardi sertifikaati ka HTTP päises. ride seotud nõuded osakonnaga Turvalisuse ja Kõik digitembeldamist vajavad terviklikkuse rakendused peavad kasutama RIK- Arendusosa NA-78 tagamisega i-keskset digitembeldamise kond seotud nõuded teenust. Veebirakendus peab probleemideta läbima OWASP ASVS põhineva Arendusosa testi. Esmane väline turvatestimine kond koos Turvalisuse ja Rakenduse turvalisuse tagamiseks tellitakse tellija finantseeringul. Kui infrastruktuu terviklikkuse (näiteks XSS, SQLInjection, jne) selle tulemusel leitakse arendaja ride NA-79 tagamisega tuleb järgida OWASP-i parimaid poolsest tegevusest või osakonna ja seotud nõuded praktikaid. tegevusetusest põhjustatud vigu, sisekontrolli- võib tellija nõuda OWASP ja infoturbe järeltestide kompenseerimist osakonnaga arendajalt. Toodangukeskkonna rakendus ei tohi sisaldada osiseid, mis on Turvalisuse ja toodangu keskkonnas ebavajalikud terviklikkuse Arendus peab olema orienteeritud Arendusosa NA-80 või segavad (näiteks mõeldud tagamisega toodangukeskkonnas toimimiseks. kond testimiseks testkeskkonnas, seotud nõuded arendusabiks arenduskeskkonnas jne). Arendusosa Turvalisuse ja kond koos terviklikkuse Ajatemplite kasutamisel Ajatempli serveri URL peab olema NA-81 infrastruktuu tagamisega eelistatakse Guardtime lahendust. konfigureeritav. ride seotud nõuded osakonnaga Turvalisuse ja Rakendus ei tohi lubada ühe terviklikkuse Nõue ei kehti, kui see tellija poolt NA-82 kasutajaga mitut samaaegset Haldur tagamisega eraldi ärinõuetes nõutud. sessiooni. seotud nõuded Konkreetne lahendus valitakse ja lepitakse tellijaga eraldi kokku. Käesoleva nõude täpsustuseks vt ISKE nõue HT.34. Ajatemplite, digitemplite ja digitaalallkirjade terviklust tuleb reaalajas ja hiljem perioodiliselt (muudetava perioodiga) valideerida. Valideerimise protsessi tulemusena tuleb genereerima Turvalisuse ja Kui rakenduse tervikluse klass on automaatne raport, mis on vaadeldav Haldur koos terviklikkuse T3 peavad tõestusväärtust omavad süsteemi halduri liidese kaudu ning NA-83 arendusosa tagamisega andmed olema digitaalallkirjastatud mida on võimalik automaatselt konnaga seotud nõuded või digitembeldatud. edastada ettenähtud e-posti dressidele. Raport peab sisaldama infot valideerimise protsessi alguse ja lõpu aja kohta, infot selle kohta, kui mitut ajatemplit kontrolliti ja kas infot kõik ajatemplid olid korrektsed. Kui tembeldamises või allkirjastamises ilmneb viga, peab olema võimalik hiljem katkenud kohast tembeldamist või allkirjastamist jätkata. Ahela moodustamiseks ei tohi kasutada andmetesse kirja pandud viiteid (n: id=2ja andmed="mingid andmed", eelmine_andmed=1 ). Krüptoahela koostamisel tuleb kasutada lahendust, kus järgmise ajatembeldatava kirje koosseisu fikseeritakse eelmise kirje mitte ajatembeldatud räsi. Uue ahela lüli lisamisel tuleb kontrollida eelmise lüli Kui rakenduse tervikluse klass on korrektsust. Turvalisuse ja T3 peavad tõestusväärtust omavad Haldur koos terviklikkuse andmed ja logid olema NA-84 tagamisega krüptoaheldatud, et tagada et Tagatud peab olema ka nõue, et arendusosa seotud nõuded tõestusväärtusega andmeid ei kirjeid ei saaks märkamatult konnaga saaks märkamatult kustutada. kustutada ahela lõpust. Krüptoahela terviklust peab saama perioodiliselt (muudetava perioodiga) kontrollida ja lahendus peab suutma vajadusel and häire (e-kiri) kui terviklus on kompromiteeritud. Krüptoaheldamis e ja selle kontrolli sisse ja väljalülitamine ning kontrolliperioodi muutumiine peab olema teostatav vaid rakenduse konfiguratsioonist rakenduse administraatori poolt, Sümmeetrilise võtme turvamiseks tuleb kasutada asümmeetrilisi algoritme. Sertifikaati tuleb hoida nii, Turvalisuse ja Kui rakenduses on S3 salastatuse et see oleks kättesaadav terviklikkuse astmega andmeid, peavad need nii rakendusele, kuid mitte Arendusosa NA-85 tagamisega transpordil kui ka salvestatult alati rakendusserveri administraatorile. kond seotud nõuded olema krüpteeritud kujul. Sertifikaat peab olema vahetatav, st krüptograafia edasi arenedes peab olema võimalik kasutusele võtta tugevam sertifikaat. Kui paks klient kasutab ajutisi faile, Paksu kliendi korral ei tohi tuleb tagada nende perioodiline rakendus kasutaja tööjaama jätta Turvalisuse ja kustutamine tagamaks, et ei maha krüpteerimata kujul ajutisi Haldur koos terviklikkuse koormata liigselt kasutaja arvutit. NA-86 faile, mis sisaldavad või võivad arendusosa tagamisega Eesmärk on tagada, et rakenduse sisaldada konfidentsiaalset või konnaga seotud nõuded sulgemisel ei jääks kasutaja kõrget terviklust nõudvat arvutisse maha informatsiooni, mida informatsiooni. sinna jääda ei tohiks. Arendusosa Turvalisuse ja Rakendus peab serverist Kui kasutatakse ajutiste failide kond koos terviklikkuse NA-87 kustutama kõik ajutised failid kausta peab selle asukoht olema infrastruktuu tagamisega koheselt, kui neid enam ei kasutata. konfiguratsioonist konfigureeritav. ride seotud nõuded osakonnaga Rakendus tohib aktsepteerida vaid Turvalisuse ja sessioonivõtmeid, mida ta ise on terviklikkuse väljastanud. Sisselogimisel peab Arendusosa NA-88 tagamisega kasutaja saama uue sessiooni kond seotud nõuded võtme ning endine võti tuleb kehtetuks tunnistada. Faili nimes tuleb lubada vaid suur- ja Kui rakendusse laaditakse faile väiketähti, numbreid, "_" ja "-" ning Turvalisuse ja kasutaja poolt, peab need failid vaid ühte punkti järjest. Viirusetõrje Haldur koos terviklikkuse NA-89 valideerima (kontrollima faili tüüpi, lahenduse pakub välja RIK arendusosa tagamisega suurust). Failid peavad läbima infrastruktuuride osakond. konnaga seotud nõuded viirusetõrje. Võimalusel tuleb teha tüübi ja faili laiendi vastavuse kontroll. Arendusosa Turvalisuse ja Kui rakendusse laetakse faile peab kond koos terviklikkuse faili nimi salvestamisel sisaldama NA-90 infrastruktuu tagamisega random komponenti nii, et faili tee ride seotud nõuded ei ole lihtsalt ära arvatav. osakonnaga Turvalisuse ja Iframe-i kasutamine pole lubatud ja terviklikkuse Rakendus ei tohi lubada ennast NA-91 HTTP päringutele tuleb lisada "X- tagamisega kasutada iframe sees. Frame-Options: DENY" päis. seotud nõuded Turvalisuse ja Sessiooni küpsise korrala tuleb Infrastruktuu terviklikkuse Sessiooni küpsised peavad olema lisada lipud Secure, HttpOnly NA-92 ride tagamisega turvatud. ja SameSite. Küpsise nime prefiks osakond seotud nõuded peab olema "__Host-". Testplaan ja testitulemused tuleb Logimine, Rakenduse kõik üleantavad edastada tellijale koos rakenduse NA-93 debuggimine, versioonid peavad enne tellijale üle üleandmisega. Nõuded testimisele Haldur testimine andmist olema testitud. RIK dokumendis "Arendamise tavad ja töökorraldus". Vastav logi peab asuma teistest logidest eraldi failis ja andmebaasis Turvalisuse seisukohalt kriitilised turvalogide tabelis. Väliste Logimine, sündmused, nagu sessiooni rakenduse puhul tuleb logida NA-94 debuggimine, Haldur algamine ja lõppemise, rolli võimalusel kasutaja IP. Sessiooni testimine muutumine jne tuleb logida. võtmete väärtuses, privaatvõtmeid ja kasutaja salasõnad võivad logisse jääda vaid räsitud kujul. Peab olema võimalus antud logimist välise süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. Logi peab olema struktureeritud selliselt, et päring ja vastus on eraldi failides. Logimine Rakendus peab suutma logida kõiki Haldur koos Logimine, peab olema võimalik nii andmebaasi väliste süsteemidega vahetatavaid infrastruktuu NA-95 debuggimine, kui ka failisüsteemi (iga sõnum eraldi (ka X-tee teenuste kaudu liikuvaid) ride testimine faili, failid vähemalt päeva kaupa pöördumisi andmevahetuslogisse. osakonnaga eraldi kaustas) või mõlemasse korraga. Logifaili asukoht peab olema administraatori poolt ilma rakendust uuesti kompileerimata seadistatav. Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis tegevused andmetega tehti ja kas tegevus õnnestus. Kui võimalik siis päringu SQL lause. Logida peab olema võimalik ka konkreetseid Kui rakenduse ISKE andmed, mida kasutaja serveri Logimine, konfidentsiaalsuse klass on 2 või 3 arvates nägi. Viimane peab aga NA-96 debuggimine, peab tagama konfidentsiaalsuse Haldur olema välja lülitatav või asendatav testimine klassiga 2 ja 3 andmete vaatamise põhiobjektide ID-dega päringu liikide logimise. kaupa. Logida tuleb ka kasutajate tegevuste ebaõnnestumised (näiteks õiguste puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist konfigureeritav (late binding). Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis tegevused andmetega tehti ja kas Kui rakenduse ISKE tervikluse tegevus õnnestus. Kui võimalik siis Logimine, klass on 2 või 3 peab tagama päringu SQL lause. Logida tuleb ka NA-97 debuggimine, tervikluse klassiga 2 ja 3 andmete Haldur kasutajate tegevuste testimine loomise, muutmise ja kustutamise ebaõnnestumised (näiteks õiguste logimise. puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist konfigureeritav (late binding). Süsteemi logid peavad asuma teistest logidest eraldi failis ja andmebaasi süsteemi logide tabelis. Logi peab sisaldama minimaalselt (toodud järjekorras) vea tekkimise Haldur koos aega, veakoodi, veakirjeldust (stack infrastruktuu Logimine, Rakendus peab logima kõiki trace, traceback vms), võimalusel ride NA-98 debuggimine, rakenduses tekkivaid tehnilisi vigu kasutaja andmeid (nimi, ID, IP ja osakonna ja testimine süsteemi logisse. URL), HTTP-, GET- ja POST- arendusosa parameetrid ja nende väärtusi. Kas konnaga logitakse baasi või faili või mõlemasse peab olema rakendust uuesti kompileerimata administraatori poolt muudetav. Peab olema võimalus logimist välise Failisüsteemi logimise korral süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. peavad logid olema ka Ei tohi esinda olukorda, kus ühte katalogiseeritud (näiteks liigi järgi) kausta tekib rohkem kui 10000 faili. Logimine, Infrastruktuu ja tunnustatud faililaiendiga Peab tagama, et iga rakendusserver NA-99 debuggimine, ride (näiteks .log, .txt, .xml). Logi peab saaks vajadusel kirjutada logid oma testimine osakond olema roteeruv, et ei tekiks liiga logifaili. Logifaili asukoht peab suuri faile või faile kus on vaid olema administraatori poolt ilma üksikuid logikirjeid. rakendust uuesti kompileerimata seadistatav. Logiväljad, mida lõppkasutaja saab manipuleerida (IP, useragent, URL) peavad salvestuma logisse kodeeritud kujul. Tuleb võimalusel vältida olukorda, kus ühe päringu tõttu tekib kirjeid mitmesse logisse. Igas logikirjes peab olema päringu unikaalne identifikaator, mis võimaldab logikirjet siduda teiste logikirjetega, mis tekkisid sama päringu tagajärjel. Seda nii ühe faili piires, kui ka juhul kui päringu tulemusel kirjutati mitmesse logi asukohta.. Kogu rakenduse logi peab olema Logimine, ühesuguse formaadiga, kergesti Sama infot sisaldavad väljad peavad NA-100 debuggimine, masinloetav ja täielik (kes, mis, (ka erinevates) logiasukohtades Haldur testimine mida, jms). Logis ei tohi kasutada olema sama nimega ja andmed klassifikaatoreid. samas formaadis. Failisüsteemis asuv logi peab olema XML, JSON või CSV formaadis. Kui parameetri väärtus on tühi, tuleb see logis märkida asendusväärtusega (nt “null”). Kui vähegi võimalik peab logi kuupäeva ja ajaformaat olema kujul "AAAA-KK- PP ja hh:mm:ss,nnnn“ lokaalne Eesti ajavöönd. "hh" järgib 24-tunnist kellaajaformaati. Kuupäev ja kellaaeg samas andmeväljas esitatakse kujul, kus kuupäevavormingu ja kellaajavorming vahele lisatakse täht T. Tabeli suurenedes peab olema võimalik hoida vanu kirjeid, näiteks Haldur koos Logimine, Logi tabelid peavad olema kuude või aastate kaupa, infrastruktuu NA-101 debuggimine, arhiveeritavad operatiivbaasist iseseisvates tabelites või teises ride testimine välja. baasis. Mehhanism peab töötama ka osakonnaga krüptoaheldatud logi korral. Kui rakendus kasutab või pakub Näiteks kui palju on kasutatud kuus, Logimine, väliseid teenuseid (näiteks SK aastas jne digitembeldamist, ID- NA-102 debuggimine, teenuseid) peab ta suutma Haldur autentimist, autentimisportaali, testimine arvestust pidada vastavate pangalingi kasutamist jne. teenuste kasutamise mahu üle. Jõudlustestide täpne kirjeldus tuleb kokku leppida detailanalüüsi käigus. Arendaja peab koos rakendusega tarnima skripti ja vajalikud Haldur koos Logimine, Rakendusega peab olema kaasas tarkvaralised vahendid kokkulepitud infrastruktuu NA-103 debuggimine, skript jõudlustestide tegemiseks. jõudlustestide läbiviimiseks. ride testimine Jõudlustestide läbiviimine ei tohi osakonnaga nõuda tellijalt omapoolset tarkvara arendamist, skriptide kirjutamist või litsentside ostmist. Rakendusel peab olema Logimine, masinloetav XML-staatusleht, mille Staatuslehe nõuded sisalduvad NA-104 debuggimine, Haldur struktuur vastab tellija poolt ette käesoleva dokumendi lisas 1. testimine antud XML struktuurile. Nõuet ei arvestata arendustarkvara Lähtekoodi kommentaarid peavad poolt automaatselt genereeritavate Nõuded kõigis lahenduse kihtides koodilõikude puhul. Samuti ei Arendusosa NA-105 lähetkoodile ja (rakenduse enda kood, rakendata nõuet kolmandate kond paigaldamisele andmebaas, jne) olema kirjutatud osapoolte poolt toodetud eesti keeles. lähtekoodile – nt: erinevad lahtise koodiga kooditükid jne. Lähtekoodi kommentaarid peavad olema: 1. Põhjendatud. Kommenteerida ainult kommenteerimise pärast pole vaja. Kood peab olema kirjutatud selliselt, et see on loetav ka ilma kommentaarideta. Rakenduse kood peab olema Kommentaarid on mõeldud Nõuded piisavalt hästi kommenteeritud, et keeruliste ja/või kohendamist Arendusosa NA-106 lähetkoodile ja erialast haridust omav ja/või edasist tööd (viimaste kond paigaldamisele tarkvaraarendaja on võimeline juurde on tuleks märkida TODO) süsteemile jätkuarendusi teostama. vajavate kohtade jaoks. 2. Aktuaalsed - kommentaar ja kood peavad olema üksteisega vastavuses. 3. Selged ja üheselt mõistetavad. 4. Korrektselt kirjutatud - grammatika ja lauseehitus peavad olema korrektsed. Muutujate, tüüpide ja funktsioonide Nõuded nimed peavad olema sisulised ja Arendusosa NA-107 lähetkoodile ja andma selget informatsiooni nende kond paigaldamisele otstarbest. Koodis kasutatavaid konstante ei Nõuded tohi väärtusena hardcodeda – need Arendusosa NA-108 lähetkoodile ja tuleb defineerida muutujatena ja kond paigaldamisele kasutada läbi nende. Koodis defineeritud andmetüübid Nõuded peavad olema nimetava käände Näiteks "Isik", "Menetlus" jne. Arendusosa NA-109 lähetkoodile ja ainsuses. Kõik andmemassiivid Andmebaasides ei tohi kasutada kond paigaldamisele tuleb nimetada nimetava mitmuses täpitähti. (näiteks collectionid, arrayd, jms). Andmetabelites sisalduvad Nõuded Näiteks kui on tegu tabelitega ’Isikud’ võõrvõtmed peavad nime järgi NA-110 lähetkoodile ja ja ’Autod’, siis seos ’isiku autod’ Haldur seostuma tabeli ja väljaga millele paigaldamisele oleks: Isikud.ID=Autod.Isik_ID need viitavad. Nõuded Näiteks Oracle korral Andmebaasi väljade pikkused tuleb NA-111 lähetkoodile ja Nvarchar(2000) tähendab 2000 baiti Haldur kirjeldada tähemärkides. paigaldamisele mitte tähemärki. Kui kokku pole lepitud teisiti, siis Nõuded Valideerimiseks kasutatakse JAVA rakenduse kood peab olema Arendusosa NA-112 lähetkoodile ja 'checkstyle' vaikimisi kirjutatud vastavalt "SUN Java kond paigaldamisele konfiguratsiooni. Code convention" dokumendile. Kui kokku pole lepitud teisiti, siis Nõuded Python rakenduse kood peab http://www.python.org/dev/peps/pep Arendusosa NA-113 lähetkoodile ja olema kirjutatud vastavalt "Style -0008/ kond paigaldamisele Guide for Python Code " dokumendile. Kui kokku pole lepitud teisiti, siis .NET rakenduse kood peab olema http://msdn.microsoft.com/en- Nõuded kirjutatud vastavalt "NET us/library/ms229042.aspx. Arendusosa NA-114 lähetkoodile ja Framework Developer's Guide - Valideerimiseks kasutatakse kond paigaldamisele Design Guidelines for Developing 'StyleCop' vaikimisi konfiguratsiooni. Class Libraries". Näiteks PMD (http://pmd.sourceforge.net), Nõuded JAVA koodi valideerimiseks DocCheck Arendusosa NA-115 lähetkoodile kasutatakse validaatorit. (http://java.sun.com/j2se/javadoc/do kond ccheck/) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit. Näiteks FxCop Nõuded .NET koodi valideerimiseks (http://msdn.microsoft.com/en- Arendusosa NA-116 lähetkoodile kasutatakse validaatorit. us/library/bb429476.aspx) või muud kond võrreldavat kokkulepitud validaatorit. Näiteks Pychecker Nõuded Pythoni koodi valideerimiseks (http://pychecker.sourceforge.net/) Arendusosa NA-117 lähetkoodile kasutatakse validaatorit. või muud võrreldavat kokkulepitud kond validaatorit. Kasutuses mitteolev kood tuleb Nõuded Arendusosa NA-118 rakenduse lähtekoodist lähetkoodile kond kõrvaldada. Andmebaasi tabelid ja väljad ning muu kood (stored procid, Arendusosa funktsioonid, triggerid, viewd, user kond koos Nõuded NA-119 defined data types ja sequencid) infrastruktuu lähetkoodile peab olema kommenteeritud ride rakenduse koodiga samadel osakonnaga alustel. Mitte Dossier vaid Toimik, mitte Person vaid Isik. Lähtekoodis defineeritud muutujate, klasside/tabelite, NB! Nõuet ei arvestata Nõuded meetodite jm. nimed peavad arendustarkvara poolt automaatselt Arendusosa NA-120 lähetkoodile lahenduse kõigis kihtides genereeritavate koodilõikude puhul, kond (rakenduse enda kood, andmebaas mida ei ole vaja tõlkida. Samuti ei jne) olema eesti keelsed. rakendata nõuet kolmandate osapoolte poolt toodetud lähtekoodile. Aadressiandmete sisestamisel, Liidestatakse maa-ameti X-tee Andmekvaliteet kuvamisel ja hoidmisel tuleb teenusega või RIK sisemise vastava NA-121 Haldur ja standardid lähtuda määrusest Maa-ameti andmeid vahendava "Aadressiandmete süsteem". süsteemiga. Muu hulgas peab kontrollima, kas sisestatav väärtus vastab välja tüübile ja/või etteantud valikväärtustele. Numbriväljale tohib sisestada vaid numbreid, kuupäeva väljale kuupäeva, elektronposti aadressi vilajale elektronposti aadressi, valikväärtuste korral vaid lubatud valikväärtused jne. Andmete sisestamisel (ka läbi Kontrollima peab sisendi suurust. masin-masin liideste või Olukorras, kus veebirakendus peab Andmekvaliteet veebiteenuste) peab rakendus alati NA-122 töötlema potentsiaalselt ohtlikke Haldur ja standardid andmed valideerime. Sobimatuid andmeid (nt tähemärke, millel on andmeid ei tohi olla võimalik rakendatava sisestada. interpretaatorprogrammi jaoks tähendus) ja filtreerimisfunktsiooni ei saa seega kasutada, tuleb need andmed ära maskeerida, st muuta nende kuvamisvormingut. Sisendi kontrolli ebaõnnestumise korral tuleb peatada sisendi kasutamine ja kasutajat sellest teavitada. Iga transaktsiooni juures tuleb Andmekvaliteet veenduda, et kasutajal on õigus NA-123 ja standardid neid vaadata või muuta (isiku õiguste, mitte rolli õiguste kontroll) Tegevusalade andmete sisestamisel, kuvamisel ja hoidmisel tuleb lähtuda Vabariigi Andmekvaliteet Valitsuse 10. Jaanuari 2008. a Liidestatakse RIK EMTAK Arendusosa NA-124 ja standardid määrusest nr 11 "Klassifikaatorite infosüsteemi teenusega. kond süsteem" ja kasutada EMTAK infosüsteemis kehtivat klassifikaatorit. Kasutaja poolt sisestatud andmed Andmekvaliteet Kasutada tuleks võimalusel Arendusosa NA-125 tuleb enne välja kuvamist ja standardid Blacklistingu asemel whitelistingut. kond filtreerida. Kui rakendusel tekib päringu Andmekvaliteet töötlemisel tehniline viga, siis peab Näiteks: "Tekkis tehniline viga. NA-126 ja standardid vastama süsteemi-infot Päringu ID: XXXXX". mittesisaldava veateatega. Erandiks võivad olla tellijaga Dokumentatsioo Kogu rakenduse dokumentatsioon kokkuleppel kolmanda osapoole NA-127 n peab olema kirjutatud eesti keeles. komponentide (mis pole kirjutatud tellija jaoks) dokumentatsioon. Rakenduse dokumentatsioon peab Dokumentatsioo NA-128 vastama RIK n dokumentatsiooniplaani nõuetele. Haldur koos Iga uue versiooniga peab alati välja Release notes peab kajastama kõiki Dokumentatsioo infrastruktuu NA-129 tooma versiooni muudatuse muudatusi eelmise ja uue versiooni n ride kirjeldused (release notes). vahel. osakonnaga Kõik rakenduse testimiseks, koolituseks või implementeerimiseks üle antavad Arendajale antakse selleks õigused tarkvarapaketid peavad olema Arendusosa NA-130 Versioonihaldus RIK-i koodihoidlas, kus ta peab versioneeritud vastavalt kond hoidma oma PMA versioone. dokumendile RIK Arendamise tavad ja töökorraldus. Kasutama peab RIK-i koodihoidlat. Paralleelse arendamise puhul Arendaja peab veenduma, et teeb Arendusosa NA-131 Versioonihaldus võetakse igal hommikul RIK muudatusi aktuaalsesse koodi. kond koodihoidlast viimane seis koodist. Kõik rakenduste tellijale Ka tagant järgi peab olema 100% lepingujärgsete üleantavate kindel, et üle anti õige arendaja Tellijapoolne NA-132 Versioonihaldus versioonide lähtekoodid peavad signeeritud, mitte kolmanda projektijuht olema varustatud arendaja osapoole poolt kompromiteeritud esindaja digiallkirjaga. versioon. Nii arendamisel kui ka hoolduslepingute korral Kui ei ole tellijaga kokku lepitud NA-133 Versioonihaldus Haldur kasutatakse RIK vigadehalduse teisiti. keskkonda. Puhas link on inimloetav, tähendust Kui veebirakenduses või veebilehel omav, paraja pikkusega, tekstiline on linke, mida kasutajad näevad või (erandina lubatud numbrid ja märgid NA-134 Versioonihaldus Haldur millele nad saavad viidata, peavad „/“, „.“, „-“ ja „_“) ja ajas püsiv. need olema puhtad lingid. Veebisaidi igal kuval peab olema unikaalne link. Kooste kirjelduste alusel valmiv Arendusosa Näiteks: kompileeritavate keelte paigalduspakett tohib sisaldada kond koos Paigalduspaketi puhul ei tohi sisaldada lähtekoodi, kui NA-135 ainult minimaalse rakenduse infrastruktuu kooste see pole vajalik rakenduse käitamiseks vajamineva ride käitamiseks. failikomplekti. osakonnaga Arendusosa Kooste kirjelduste alusel valmivat Eelkõige ei tohi tekitada olukorda, kond koos Paigalduspaketi paigalduspaketti peab olema kus rakenduse jooksutamiseks uues NA-136 infrastruktuu kooste võimalik liigutada erinevate serveris, tuleb see tingimata just ride serverite vahel. sealsamas kokku kompileerida. osakonnaga Lähtekoodi kompileerimine peab Selle nõude täitmise võimaldamiseks Paigalduspaketi Arendusosa NA-137 olema teostatav ka Interneti on RIK-is kasutusel sisemised kooste kond ühenduse puudumise korral. tarkvarakomponentide repod. Infrastruktuu Paigalduspaketi Andmebaasi paigalduse skriptid ei Administraator peab saama NA-138 ride kooste tohi olla kompileeritud. veenduda skriptide sisus. osakond Lisad: Lisa 1 – Staatuslehe nõuded Nõuded testimisele v1.2 versioon 1.2 Sisukord Sissejuhatus 1. Üldine AO-N-TE-Y 2. Dokumentatsioon AO-N-TE-D 3. Testplaan ja -lood AO-N-TE-T 4. Logimine, raporteerimine AO-N-TE-R 5. Nõuded testidele AO-N-TE-N 6. Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad AO-N-TE-I 7. Alusandmed AO-N-TE-A 8. Koormus- ja stressitestid AO-N-TE-S Sissejuhatus Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised punktid vastavas projektis ei rakendu (pole võimalik/vajalik) ja kas rakenduvad mingid täiendavad punktid või all-loetletud punktidele täpsustused. 1. Üldine AO-N-TE-Y Nõue Sisu AO-N- Kõikide üle antavate tarkvara versioonidega peavad kaasas olema vastavad testid, nendega seotud dokumentatsioon ning kirjelduse või raporti leitud ja parandatud vigadest. TE-Y-1 AO-N- Tarkvara vastuvõtmiseks vajalikud hankevõitja poolsed testimised ja skoop (osa testplaanist) lepitakse kokku projekti alguses ning seda muudetakse poolte kokkuleppel. TE-Y-2 AO-N- Vastavalt kokkuleppele tuleb koostada ning üle anda punktis AO-N-TE-Y-2 nimetatud testplaan ja testlood ning eraldi testprojekti ja -programmi puhul ka vajaminev dokumentatsioon ja TE-Y-3 kirjeldus. AO-N- Testitava tarkvara lõplik versioon peab läbima vastavad nõuded koormusele/jõudlusele (ISKE,SLA jm.). Selle tõestamiseks tuleb tarnida ka vastavad testid. TE-Y-4 AO-N- Üle antud testides või vastuvõtutestimisel esinenud probleemid tuleb parandada sarnaselt põhiarendusega. TE-Y-5 AO-N- Testid peavad olema loogiliselt grupeeritud ning numereeritud, nii et skriptide või tööriistade abil saab kindlat osa käivitada. Näiteks teenuse- või tüübi kaupa (süsteemitestid, koormustestid TE-Y-6 vm.). AO-N- Üle antud testide käivitamiseks ei pea RIK soetama lisatarkvara. Näiteks automaattestid, koormustestid jm. võiks olla kirjutatud C#+NUnit'is, Selenium'is, JMeter'is, Robot Framework'is või TE-Y-7 Gattling'us. Kokkuleppel Java+JUnit, Cypress või muu. 2. Dokumentatsioon AO-N-TE-D Nõue Sisu AO-N-TE-D- Dokumentatsiooni eesmärgiks on edasi anda kogu vajalik informatsioon testide kohta (testplaanid, testlood, testide käivitamiseks, jooksutamiseks ja valideerimiseks vajalik informatsioon 1 jne). AO-N-TE-D- Dokumentatsioon peab olema versioneeritud ning iga punkti (Näiteks Testlugu) juures peab olema tekkimise aeg, viimase muudatuse aeg, autor, muutja. 2 3. Testplaan ja -lood AO-N-TE-T Nõue Sisu AO-N- Testplaanile ja –lugudele rakendub peatükk AO-N-TE-D-2 . TE-T-1 AO-N- Testplaan kirjeldab ning selgitab kogu tarkvaraga seotud testimist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. TE-T-2 AO-N- Testlood tulenevad kasutuslugudest ja/või süsteemianalüüsi nõuetest, nende kattumisel piisab testimise kirjeldusest, et vältida dokumentatsiooni dubleerimist. TE-T-3 AO-N- Testloos peab minimaalselt olema: testi kirjeldus, viide nõudele või kasutusloole, etapid, oodatud tulemus, tegelik tulemus. TE-T-4 AO-N- Testprojekti ja –programmi puhul võib kood koos kommentaaridega täita testloo rolli (Näiteks Testi nimetus viitab kindlale testloole või süsteeminõudele, C# kirjutatud süsteemitesti TE-T-5 nimetamisloogika ja kommentaarid teevad kergelt selgeks tegevuste ahela). 4. Logimine, raporteerimine AO-N-TE-R Nõue Sisu AO-N- Raportitele rakendub peatükk AO-N-TE-D-2 . Eraldi raporteid pole tingimata vaja kui kasutatakse ühist JIRA + Confluence keskkonda. TE-R-1 AO-N- Testraportis kajastatud vigade juures peab olema märgitud tarne versioon, milles viga leiti ning milles see on kõrvaldatud. TE-R-2 AO-N- Automaatsete testide puhul peab automaatselt genereeruma testraport või statistika tegemiseks vajalik logi (Näiteks NUnit genereerib ise raporti, JMeteris Summary Report+ Aggregate Report TE-R-3 või eraldi .csv fail jne.). AO-N- Koormus- ja stressitestide puhul peab raport kajastama, millise koormuse juures hakkasid testid negatiivseid tulemusi saama ning millised vead esinesid. TE-R-4 AO-N- Koormus- ja stressitestide juures on vaja minimaalselt välja tuua: saadetud päringute arv, min. päringu käitlemise aeg(ms), max. päringu käitlemise aeg(ms), päringute käitlemise standardhälve TE-R-5 (ms), keskmine päringu käitlemise aeg(ms), vigade %, läbilaskevõime(tegevust/sek.), 90/95/99 protsentiilid. 5. Nõuded testidele AO-N-TE-N Nõue Sisu AO-N-TE- Testprojekti ja –programmi testide juures rakendub peatükk AO-N-TE-D-2 , lisaks peab testi juurde märkima testi tegija ning tarkvara versiooni, millele test koostati. N-1 AO-N-TE- Süsteemitestidega peavad olema kaetud kõik süsteemi osad, kui ei ole kokku lepitud teisiti (Näiteks kõik arendatud teenused, kasutajaliidesega rakenduse testlood jne.). N-2 AO-N-TE- Iga test peab olema süsteemi- või ärianalüütiliselt terviklik põhjendatav kooslus (Näiteks ühes testis ei testita kahte erinevat teenust või süsteemi viga). N-3 AO-N-TE- Iga teenuse kohta peab olema Smoke test, mis kontrollib lihtsaima sisendiga teenuse töökorda. N-4 AO-N-TE- Kuna RIKis arendatakse pideva integratsiooni mudelit järgides, siis peab olema võimalik teste valikuliselt grupeerida ning neid automaatselt käivitada (Näiteks Grupp „Nightly" öiste N-5 integratsioonitestide jaoks). AO-N-TE- Testsessioonid ning omavahel mitte seotud testid ei tohi üksteist mõjutada. N-6 6. Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad AO-N-TE-I Nõue Sisu AO-N-TE-I- Spetsiaalselt arendatud testprojektile ja -programmile rakenduvad „Nõuded arendustele –Nõuded rakenduse koodile" . 1 AO-N-TE-I- Spetsiaalselt arendatud testprojektid peavad kasutama üldtuntud raamistikke Näiteks NUnit, JUnit. 2 AO-N-TE-I- Kui testprojekt kasutab Objektide kihte, omab teenuste kihti või koodi osa, mida saab WSDL, andmebaasi või muu pealt genereerida, siis selleks peab kasutama tööriistu (Näiteks DTOd ei 3 kirjutata käsitsi). AO-N-TE-I- Punktis AO-N-TE-I-3 mainitud tööriistad ja nende parandused tuleb tarnida koos testidega. 4 7. Alusandmed AO-N-TE-A Nõue Sisu AO-N-TE- Alusandmete genereerimiseks vajalik peab olema vastavate testidega kaasas. A-1 AO-N-TE- Kui testimiseks on vajalikud andmed teistest süsteemidest, siis nende saamine lepitakse eelnevalt kokku. A-2 AO-N-TE- Alusandmed peavad töötama erinevates keskkondades, kaasa arvatud andmed, mida päritakse teistest süsteemidest. A-3 AO-N-TE- Peab vältima teiste süsteemide andmete rikkumist, selle vältimiseks vt. punkt AO-N-TE-A-2 . A-4 AO-N-TE- Eelistama peaks alusandmete genereerimist või eraldi üldkasutatavat kihti, millest andmed võetakse, mitte koodi sisse kirjutatud andmeid (Näiteks Isikukoodid võetakse üldisest jadast või A-5 eraldi testandmete alamprojektist). AO-N-TE- Võimalusel kasutada sünteetilisi, mitte reaalseid andmeid (Näiteks reaalsuses mitte eksisteerivad Isikud), eriti kui arendatavas tarkvaras on automaatseid teavitusi või muud samalaadset A-6 (Näiteks automaatne e-mailide saatmine). 8. Koormus- ja stressitestid AO-N-TE-S Nõue Sisu AO-N-TE-S-1 Testide üleandmisel peab kaasa andma nendega kaasneva dokumentatsiooni, kasutatud konfiguratsiooni ning vajadusel riistvara ja arhitektuuri kirjelduse. AO-N-TE-S-2 Kasutatud konfiguratsioon ning riistvara ja arhitektuur võiks tugevalt sarnaneda vastuvõtja test- või toodangukeskkonna riistvaraga. AO-N-TE-S-3 Testid peavad olema üldisest konfiguratsioonist skaleeritavad: kasutajate arv, kasutajate etapilisus (ramp-up), testide ajastamine jm. on üldised muutujad või üldises konfiguratsioonis. AO-N-TE-S-4 Igal testil peab olema konkreetne kontekst (Näiteks SLA nõue, teenuse või baasiprotseduuri jõudluse hindamine vm.). Kasutajaliidese ja WCAG nõuded v2 Sisukord Üldnõuded Abiinfo Failid Heli ja video Jalus Lingid Modaalaknad Navigeerimine Nupud Otsing Pildid ja ikoonid Printimine ja salvestamine Tabelid ja andmeplokid Teated Tekstid, sisu ja fondid Tuvastus Vormid Värvid ja mustrid Käesoleva eesmärgiks on kirjeldada erinevate sisuelementide rakendamise reegleid ja juhiseid kasutajaliidestes, et tagada ligipääsetavus ja vastata UX headele tavadele. Nõuded on mõeldud analüütikutele ja programmeerijale kujunduselementide kasutamise näitlikustamiseks ja nendega seonduvate nõuete kirjeldamiseks. Lehele on kokku koondatud RIK kasutajaliidestele kehtivad nõuded/hea praktika, kui WCAG 2.1 AA nõuded. WCAG nõuetele vastamist reguleerib AvTs. Arendustööde/projekti alguses tuleb käesolevate nõuetega tutvuda. Töö käigus rakendatakse vaid neid nõudeid, mis on teostatava arendusprojekti raames relavantsed. Sisemiseks kasutamiseks mõeldud rakendustes ei pea järgima ekraanilugerite ligipääsetavuse tagamiseks mõeldud nõudeid. Projektis võib kokkuleppeliselt mööndusi teha nõuetele vastavuse osas, kui tegemist on nö "sisemiseks" kasutamiseks, st mitte avalikkusele suunatud kasutajaliidesega. Avalikkusele suunatud kasutajaliides peab olema laia kasutajaskonda arvestades võimalikult ligipääsetav ja UX parimaid praktikaid jälgiv. Nõuded kehtivad eelkõige uuele, st projekti käigus lisatavale osale, kuid kui platvormi piirangutest tulenevalt ei ole võimalik osasid nõudeid täita, siis neist nõuetest võib loobuda. Nõudeid, mida on võimalik täita, tuleb järgida. See põhimõte kehtib nii edasiarenduste kui uute arenduste puhul. Edasiarenduste projekti korral ei ole kohustust olemasoleva vastavusse viimist nõuetega. Lehe eest vastutab Loori Paadik Üldnõuded 1 Veebileht peab olema kasutatav vähemalt 320 CSS piksli laiusel ekraanil ilma horistontaalse kerimisriba tekkimiseta või 256 CSS piksli kõrgusel ekraanil ilma vertikaalse kerimisriba tekkimiseta. (WCAG 1.4.10) Leht peab olema kohanduv (responsive). Lehte peab olema võimalik mobiilis suurendada – ei tohi kasutada meta märgendi user-scalable=”no” atribuuti. (WCAG 1.4.4) 2 Tuleb kasutada HTML5 struktuurielemente: article - suure iseseisva sisuosa jaoks, section - sektsioonide eristamiseks, header - päise esitamiseks, main - põhisisu märkimiseks, footer - jaluse märkimiseks, nav - menüü jaoks, aside - külgriba jaoks, address - kontaktinfo (soovitatavalt e-posti aadressi) jaoks. Elementidele tuleb lisada pealkiri aria-label=”...” atribuudiga või kirjutada vastava pealkirja id aria-labelledby=”...” atribuuti. (WCAG) 3 Vältida tuleb raame nagu frameset või ifram, sest paljud mobiilseadmed ei toeta neid ning nad on üldiselt vananenud ja problemaatilised. Kui siiski kui kasutatakse raame, tuleb neile anda kirjeldavad title=”...” atribuudid. (WCAG) 4 Kujundus tuleb luua kasutades laadilehti (stylesheets), mitte style=“…” atribuute. Sisu peab olema kättesaadav ja loogilises järjekorras ka laadilehti kasutamata ehk CSS-iga ei tohi lehe sisu järjekorda oluliselt muuta (WCAG 1.3.2) 5 Peidetud elemendile tuleb anda CSS-is nii display: none kui ka visibility: hidden stiilid, et ükski ekraanilugeja ei näeks peidetud elementi. (WCAG) 6 Lehel peab olema võimalik teha kõiki tegevusi (välja arvatud nt joonistamine) kasutades ainult klaviatuuri - tab klahvi või nooleklahve - (WCAG 2.1.1) ja ka ainult hiirt. Lehel ei tohi leiduda klaviatuurilõkse ehk olukordi, kus klaviatuuriga mingi funktsiooni juurde minna on võimalik, kuid sealt ära enam mitte. (WCAG 2.1.2) 7 Klaviatuuri kiirvalikud ei tohi koosneda ainult tähtedest või numbritest. Lisaks tähele või numbrile peab kiirvalik sisaldama ka mõnda teist klahvi (Ctrl, Shift, Alt vms). Kui aga neid siiski kasutatakse, peab kasutajal olema võimalus neid ümber seadistada. Erandiks on kiirvalikud, mis töötavad ainult siis, kui mingi element on parajasti fookuses. (WCAG 2.1.4) 8 Veebileht või mobiilirakendus ei tohi olla kasutatav ainult portrait või ainult landscape asendis. Erandiks on lehed, mida ei ole võimalik loomupoolest mõlemas suunas kasutada, näiteks klaveri äpp. (WCAG 1.3.4) 9 Motoorikahäiretega kasutajal võib olla võimatu seadet raputada või keerata. Kõiki liikumise peale aktiveeritavaid tegevusi peab saama teha ka muud moodi. Nt pangaäpis saab telefoni raputades kontojääki näha, kuid on olemas ka nupp “Vaata kontojääki”. (WCAG 2.5.4) 10 Motoorikahäiretega kasutajal võib olla keeruline liigutada ekraanil sõrmi kindlat rada pidi. Selliste liigutuste jaoks peab võimaldama alternatiivi. Nt kaardi rakenduses, kus kaardi suurendamiseks tuleb sõrmi üksteisest eemale viia, on olemas ka nupud kaardi suurendamiseks ja vähendamiseks. (WCAG 2.5.1) 11 Päästiksündmustena tuleb vältida hiire allavajutust (onmousedown), lahtilaskmist (onmouseup), topeltklõpsu (ondblclick), kursori peale viimist (onmouseover) ja kursori eemaldamist (onmouseout), sest need pole juurdepääsetavad klaviatuuri ja tugitehnoloogiatega. (WCAG 4.1.2) 12 Kasutajal peab olema võimalik päästiksündmust nagu hiire allavajutus (onmousedown) tagasi võtta. Nt kui nupu peale vajutada, kuid lahti laskmata nupu pealt ära liikuda, ei tohi seda lugeda nupu vajutuseks. (WCAG 2.5.2) 13 Kui mingi elemendi peal hiirega hõljumine või millegi tab-iga fokusseerimine toob nähtavale lisasisu, siis peab kasutajal olema võimalik seda sisu kinni panna ilma hiirt või fookust liigutamata (nt vajutades ESC klahvi). Tal peab olema ka võimalus liikuda tekkinud sisu peale, ilma et see kinni läheks. Motoorikahäiretega kasutajal võib olla keeruline hoida hiirt ühe koha peal paigal või liigutada seda väga täpset rada pidi. (WCAG 1.4.13) 14 Leht ei tohi ennast automaatselt värskendada, sest see võib kustutada kasutaja pooleli jäänud töö ning kasutada piiratud mobiilse interneti mahtu. (WCAG 2.2.1) 15 Ei tohi kasutada animatsioone, kus info tekib ja kaob, sest kasutaja ei pruugi jõuda piiratud ajaga infot kätte saada. Kui neid siiski kasutatakse, peab olema võimalik neid välja lülitada. (WCAG 2.2.1) Kui veebilehe sisu laetakse osade kaupa, võib olla ekraanilugejatel keeruline lugemisjärge hoida. (WCAG 1.3.2) 16 Miski veebilehel ei tohi miski sähvida rohkem kui 3 korda sekundis, sest see võib tekitada haigushooge. (WCAG 2.3.1) Sähvimist peab saama välja lülitada. (WCAG 2.2.2) 17 Elementi fokuseerides ei tohi juhtuda midagi ettearvamatut – fookus ei tohi minna mõnele teisele elemendile, vorm ei tohi ennast ise ära saata jne. (WCAG 3.2.1) 18 Märgistuskeeles kirjutatud kood peab valideeruma formaalseid validaatoreid (näiteks W3 validaator) kasutades. (WCAG 4.1.1) 19 Lehe keel peab olema märgitud ISO 639-1 koodiga html elemendi lang=“…” atribuudis. (WCAG 3.1.1) 20 Kasutajalt ei tohi nõuda hõljutamist (hover), lohistamist (drag) ega libistamist (slide), vaid peab lubama ka tavalist hiireklõpsu. Lohistamise asemel peab lubama kopeerimist ja kleepimist. 21 Elementide suurused tuleb määrata relatiivsetes ühikutes nagu rem ja em. Eranditeks on veerised, raamid ja vooderdus (margin, border ja padding) ning pildi suurused, mis võivad olla määratud pikslites. 22 Lehe aadress tuleb hoida võimalikult lühikesena, sest mobiilseadmetel veebilehitsejasse aadressi trükkimine on ebamugav. Lühike aadress, näiteks firma.ee peab suunama lehele http://www.firma. ee/index.html ja firma.ee/leht lehele http://www.firma.ee/leht.html. Lehe aadress peab avama alati sama temaatikaga lehe, olenemata seadmest. 23 Kui võimalik, vältida kaasapandud objekte (nt pistikprogramme) ja skripte, sest need ei pruugi olla toetatud ning võivad pikendada lehe laadimisaega. Kui leht ei tööta ilma JavaScriptita, tuleb kasutajat sellest teavitada. 24 Vältida tuleb hüpikaknaid ja modaale. Kui neid siiski kasutatakse, peab olema selgelt arusaadav, kuidas neid sulgeda. 25 Mõistlik on alustada tiitlit alamlehe nimega. Nt: “Kontakt | Firmanimi OÜ” mitte “Firmanimi OÜ | Kontakt”, sest kui vahelehed on kitsad, pole viimasel juhul võimalik alamlehti üksteisest eristada. 26 Kui lehel on teateid või vigu, tuleb need kirjutada tiitli algusesse. Nt: “1 uus sõnum | Foorum”. 27 Veebi vaated, vormid ja nende elemendid peavad olema üle veebi ühtlustatud paigutuslikku ja kujundusliku ülesehitusega. Sama tüüpi elemendid nagu näiteks nupud, lingid, sisestusväljad, tabelid jms peavad olema veebi üleselt sarnased. 28 Sarnaste tegevuste sooritamisviisid peavad toimima sarnaselt. Näiteks nupud “Esita”, "Kustuta", "Tühista" peab toimina veebi üleselt ühte moodi. 29 Kasutatud märksõnastus, sh nupu- ja vormiväljanimed, peab olema veebis ühtlustatud. Näiteks samasuguse tegevusega nupud on nimetatud ühtemoodi, samuti sisutekstide keeleline stiil peab olema sarnane. 30 Sama tööloogika alusel sooritatavad toimingud funktsioneerivad sarnaselt. Näiteks kõigis toimingutes „Salvesta” nupule vajutades kuvatakse teade, et vorm on salvestatud. 31 Erinevad toimingud peavad välja nägema erinevad. Näiteks peavad lingid, nupud, edasi liikumine, tagasi liikumine jms üksteisest erinema. 32 Kasutajaliidese teenusedisaini ja graafilise disaini etappides tuleb lähtuda minimalismi põhimõttest. 33 Kasutajaliides elementide paigutamisel peab olema lähtutud vertikaalsest ja horisontaalsest sümmeetriast. 34 Domeeninimi võiks võimalusel olla tähenduslik nii eesti kui ka inglise keeles. Näiteks businessregister.rik.ee võiks viia äriregistri ENG lehele. Kui eesti keelt mitte valdav kasutaja soovib äriregistri lehele minna, siis domeeninimi ariregister.rik.ee ei ütle talle sisuliselt midagi. 35 Domeeninimi peab töötama ka ilma “www“‘ta. 36 Domeeninimi peab olema meeldejääv ja omama konteksti mõttes tähendust. 37 Veebilehel peavad olema kergesti leitavad viited kasutustingimustele ja privaatsuspoliitikale, kuid arvestada tuleb, et tegemist ei ole lehe mõttes esmase infoga. 38 Kasutajaliides peab andma kasutajale andmete laadimisest teada (loader), et kasutaja saaks aru, et leht ei ole hangunud vaid toimub andmetöötlus. Page loaderina on soovitav kuvada graafilist elementi, mitte tekstilist. Põhjus selles, et juhul, kui lehe laadimiskiirus on kiire, siis kasutajal on hetkeks näidatavat graafilist elementi lihtsam haarata, kui näiteks teksti “Laen, palun oodake”. Page loaderi puhul võib probleemiks osutuda olukord, kus page loaderit näidatakse iga kord, kuid tema kuvamise pikkus sõltub lehe laadimise kiirusest. Kui leht on kiire, siis sellisel juhul pageloader justkui “vilgub”/ilmub hetkeks ja kasutaja ei saa aru, millega tegu. Sellise olukorra lahendamiseks on soovitav kasutada praktikat, kus page loader ilmub (fadein, opacity 0-1) ühe sekundi vältel (0-1sek). Sellisel juhul, kui lehe laadimine on kiirem, kasutaja page loade rit ei näe, kui lehe laadimine võtab rohkem aega, on page loader talle nähtav. Täpsemalt saab lehe laadimisest ja kolmest olulisemast tunnetuslikust limiidist lugeda Nielseni lehelt. 39 Kasutaja peab saama kõiki enda poolt algatatud tegevusi katkestada. Näiteks sisselogimist, avalduse koostamist jms. Lisaks brauseri akna kinni panemise võimalusele peab kasutajal olema igas vaates katkestamise/väljumise võimalus. 40 Kasutajale peab olema lihtsasti leitav temaga seotud info, kuhu alla on kokku koondatud kõik, mida süsteem tema kohta teab ja mis võib olla kasutaja jaoks relevantne (minu asjad, profiil, konto seaded). 41 Kaaluda, millise sisu allkirjastmine on absoluutselt vajalik ja millise sisu puhul piisab kinnitusest. Näiteks tuludeklaratsiooni esitamisel ei ole vajalik deklaratsiooni allkirjastada, sest kasutaja on autenditud ja sellega on piisavalt tugev seos tekitatud kasutaja isiku ja tahteavalduse vahel. 42 Domeeninimedes ei tohi kasutada kirjavahemärke. Näiteks on kasutajatele keeruline sisestada aadressi reale www.e-toimik.ee, selle asemel peaks olema võimaldatud www.etoimik.ee. 43 Veebileht peab toetama enamlevinute veebilehitsejate ja operatsioonisüsteemide kolme viimast versiooni. 44 Veebilehel tuleb luua automaatselt genereeritav sisukaardi fail otsingumootoritele (XML sitemap). 45 Veebirakenduse kõik avalikud osad peavad olema otsingumootorite jaoks optimeeritud. 46 Kui on veebirakendusele on tellitud administreerimisliides, siis seal peab saama: lisada ja hallata artiklite, uudiste ja kõikide muude lehe tüüpide sisu, pealkirju ning meta-kirjeldusi (keyword’e). määrata võimalikult kasutajasõbralikke, lihtsaid ja lühikesi URL-e kõikidele lehtedele (ka nendele mille sisu tuleb liideste kaudu). vaadata statistikat lehtede ja funktsionaalsuste, linkide, nuppude jms kasutaja poolt kasutatavate või tehtavate tegevuste jälgimiseks Abiinfo 1 Kui vormivälja täitmisel tuleb kasutajal lähtuda kindlatest reeglitest, mis ei pruugi olla koheselt ilmselged, tuleb lisada abiinfo vastava vormivälja täitmisviisi kohta. Näiteks failide laadimisel, millised failiformaadid on lubatud. 2 Kõik erialased ja kasutajale arusaamatud terminid peavad olema lahti selgitatud. Selleks võib kasutada lehel kuvatavaid tekste või näiteks süsteemiülest sõnastikku. 3 Lehel peab olema viide, milliste õigusaktide alusel süsteem töötab. 4 Lehel peab olema viide, kes süsteemi haldab. 5 Abiinfo ikoonid koos avaneva lisainfoga tuleb paigutada kohtadesse, kus kasutaja võiks vajada täiendavat selgitust. 6 Kui abiinfo kuvamiseks on kasutatud tooltipe, siis tooltipi alast välja “klikkides” peab tooltip sulguma. 7 Lühikeste abitekstide korral on soovitatav kasutada tooltip lahendust, mis peab olema tekstiga sobivaks vormindatud nt ei tohi tooltip “venida” horisontaalselt ega vertikaalselt ebapraktiliselt suureks ning pikemate abitekstide korral tuleks infot kuvada modaalaknas. Lisaks modaalakna lahendusele võib kaaluda pikemate tekstide linkimist näiteks mõnele abiinfo portaalile või teisele süsteemi alamlehele, aga mõlemal juhul tuleb need avada uuele brauseri vahelehele. Lisaks abiinfo kuvamisele vormil konkreetsete osade juures on võimalik lisada ka nö “leheülene” abiinfo, kus on konkreetse lehe kohta käiv selgitus. Samas tuleks leheüleseid abisid pigem vältida, sest see on kasutajale koormav, kuna kasutaja tahab konkreetse tegevuse juures näha konkreetset infot. Üleüldiselt tuleks püüelda vähema abiinfo lisamisele ja intuitiivsema veebi poole. 8 Lisainfo ja abiinfo kuvamisel ei tohi jääda kasutajale muljet, et ta on süsteemist ära liikunud. See tähendab, et igal ajahetkel peab kasutajale näha jääma lehe üldraamistik – näiteks päis, jalus, navigatsioon jms. Failid 1 Failile viitamisel/linkimisel peab olema linginime juurde lisatud failitüüp ja maht. 2 Failide süsteemi üleslaadimisel peavad olema välja toodud lubatud failiformaadid. 3 Failide süsteemi üleslaadimisel peab olema toodud failide lubatud maht (maht kokku ja üksiku faili maht). 4 Failide süsteemi üleslaadimise järel peab andma kasutajale ülevaate, millised failid süsteemi lisati. 5 Failide süsteemi üleslaadimise järel peab kasutajal olema võimalik neid sealt kustutada. 6 Kui on nõue failide digitaalseks allkirjastamiseks süsteemi sees, peab neid olema võimalik ühe toimingu raames allkirjastada korraga. 7 Kui vormil on failide üleslaadimise võimalus, siis kasutajale peab näitama, millise sisuga dokumente oodatakse. Näiteks loetelu dokumendi liikidest – riigilõivu kviitung, hagiavaldus jms. Heli ja video 1 Heli (mis kestab kauem kui 3 sekundit), videot ja animatsiooni (kerimine, vilkumine, liikumine, mis kestab kauem kui 5 sekundit) peab saama katkestada, kinni panna (WCAG 2.2.2) ning heli tugevust muuta. (WCAG 1.4.2) 2 Veebilehel olevale helile ja videole peab lisama kirjeldava title=”...” atribuudi. (WCAG 1.1.1) 3 Ilma helita videole või animatsioonile tuleb nägemispuudega kasutajate jaoks lisada juurde tekstiline sisukirjeldus või helifail, kus räägitakse, mis videos toimub. Näiteks video, kuidas puhastada kohvimasinat, mille taustaks on küll muusika, kuid instruktsioonid ilmuvad ekraanile tekstina - sellisele videole tuleks lisada helifail või tekstiline versioon, kus selgitatakse sõnadega kohvimasina puhastamist sama detailselt kui videos. (WCAG 1.2.1) 4 Eellindistatud helisalvestusele tuleb lisada kuulmispuudega kasutajate jaoks transkribeeritud tekst, mis sisaldab ka helikirjeldusi nagu naer, aplaus, sammud jms. (WCAG 1.2.1) 5 Eellindistatud helisalvestusele ja heliga videole tuleb kuulmispuudega kasutajate jaoks lisada sünkroonsed subtiitrid, kus lisaks räägitavale tekstile on kirjeldatud ka teisi helisid nagu [lapsed naeravad] või [vali rokkmuusika]. Sellised subtiitrid on nähtaval kas alati või on antud võimalus kasutajale subtiitrid sisse lülitada, kui need on videole kaasa pandud, näiteks nagu YouTube'is. (WCAG 1.2.2) 6 Reaalajas edastatavale heliülekandele või heliga video ülekandele tuleb kuulmispuudega kasutajate jaoks lisada sünkroonsed subtiitrid, kus lisaks räägitavale tekstile on kirjeldatud ka teisi helisid nagu [lapsed naeravad] või [vali rokkmuusika]. Neid kirjutatakse ja edastatakse reaalajas. (WCAG 1.2.4) 7 Eellindistatud videofailile tuleb lisada nägemispuudega kasutajate jaoks sama infot edasi andev tekstiline sisukirjeldus, mis asub või millele viidatakse faili vahetus läheduses või versioon videost koos video kirjeldustega, kus dialoogi pauside ajal räägi jutustaja, mis videos toimub. (WCAG 1.2.3) 8 Eellindistatud videofailile tuleb nägemispuudega kasutajate jaoks lisada versioon video kirjeldustega, kus dialoogi pauside ajal räägi jutustaja, mis videos toimub. (WCAG 1.2.5) Jalus 1 Veebi jaluses peab olema kuvatud rakenduse versiooni number. 2 Veebi jaluses peab olema lehe haldaja kontakt. 3 Jalusele tuleb määrata minimaalne kõrgus, et vältida olukorda, kus lühema sisulehe korral jääks jalus ekraani keskele. Jalusele fikseeritud positsiooni andmise tulemusel on eesmärgiks hoida jalus alati ekraani alumises osas. Lingid 1 Lingid peavad olema muust tekstist visuaalselt eristatavad ning mitte ainult teist värvi, vaid näiteks alla joonitud, paksemad või suuremas kirjas. (WCAG 1.4.1) 2 Fokuseeritud link peab olema teistest visuaalselt eristatav. (WCAG 2.4.7) 3 Lingi tekstist (ning seda ümbritsevast kontekstist) peab saama selgelt aru, mis sellele vajutades juhtub. (WCAG 2.4.4) Lingi tekst peaks algama kõige tähtsama ja sisukama sõnaga. Lingi tekst ei tohiks olla lihtsalt “Kliki siia” või “Rohkem” ega lihtsalt URL, sest ekraanilugeja loeb selle ette täht haaval. Lingi tekst ei tohiks sisaldada sõna “link”, sest ekraanilugejad ütlevad, et tegu on lingiga. 4 Külastatud ja külastamata lingid peaksid olema visuaalselt eristatavad. 5 Sama tekstiga lingid ei tohi viia erinevatele lehtedele. 6 Ebavajalikke ja kordavaid linke tuleb vältida - näiteks pilt ja “Loe rohkem” tekst, mis viivad samale lehele kui link ise, tuleb panna kõik ühte a märgendisse. 7 Lehel ei tohi olla katkiseid linke, mis ei vii kasutajat õigesse kohta. 8 Kui linke on väga palju, võiks need grupeerida nimekirja ul või ol märgendiga. 9 Lingid ei tohi paikneda üksteisele liiga lähedal ega ka liiga kaugel. 10 Link, mis laeb alla faili: Teavitus, et algab faili allalaadimine, peab olema lingi tekstis näha. Ära tuleks märkida ka faili suurus ning formaat, et aeglase või piiratud mahuga interneti kasutajad saaksid vältida aja- ja rahakulu. 11 Peab olema üheselt arusaadav, mis on lingi eesmärk, mida ta teeb või kuhu ta viib. Link peab paiknema sisu suhtes õigesti (vastava sisu läheduses) ja lingi nimi peab olema sisukas. 12 Lingid, mis viitavad sama veebilehe teisele lehele ei tohiks ette hoiatamata avaneda uues aknas või uuel vahelehel. Kasutaja ei pruugi aru saada, et on sattunud uuele lehele ning võib proovida tulutult veebilehitseja “Tagasi” nuppu kasutada. Mobiilseadmes pole tavaliselt näha, mitu akent on avatud ning nende vahel navigeerimine on ebamugav. Üks võimalus on lisada lingile informatiivne ikoon, peita see ekraanilugejate eest atribuudiga aria-hidden=”true” ning lisada sama infot edasi andev tekstiline kirjeldus, mida visuaalselt pole näha, aga mida ekraanilugejad saavad lugeda. Ikoon tuleb alati paigutada peale linki, et lugemisjärjekord oleks loogiline. Teine võimalus on esitada lisainformatsioon lingi atribuudis aria-label=“…” ning dubleerida lingi tekst atribuudis title=“…”, et kõik ekraanilugejad loeksid välja kogu vajaliku informatsiooni. 13 Lingid peavad olema tavatekstist eristatud (ikoon, stiil, värv). 14 Link, mis viib sama lehe teise kohta: Soovitatav on kasutada ülehüppamislingi tekstis nt “Liigu sisuni: …” või lisada lisainformatsioon atribuudis aria-label=“…” ning dubleerida lingi tekst atribuudis title=”...”. 15 Veebist välja viitavad lingid peavad avanema veebilehitsejas uuel vahelehel. 16 Lingipealkirja kõrval kuvatav ja sellega seotud pisipilt peab olema samuti lingiks muudetud. Ehk kasutaja peab saama edasi liikuda ka pildil klikkides. 17 Menüüpunkt ja sellega seotud ikoonike peavad linkima mõlemad samale sisule. 18 Loeteludes, sh menüüdes peavad linginimed üksteisest visuaalselt hästi eristatud (vahed, jooned jms). 19 Linkide pealkirjad ei tohi paikneda menüüdes rohkemal kui kahel tekstireal. 20 Kasutada ei tohi pikemaid kui 4 sõnalisi linginimesid. 21 Linginimedest peavad olema eemaldatud mõttetud kordused. Modaalaknad 1 Modaalakendest väljapoole ei tohi tekkida elementidel fockus olekut. 2 Kui modaalaken on avatud, siis modaalakna all oleval lehel ei tohi kasutaja saada kerimist (scroll) kasutada. 3 Modaalakna avades peab olema selle taha jääv taust tumendatud, et aken oleks lihtsasti eristatav ja taustal olev sisu ei tõmbaks tähelepanu. 4 Modaalakna sulgemiseks peab sellel olema vastav nupp, lisaks peab saama akent sulgeda Esc klahviga ja vajutades hiirega modaalakna alast välja poole jäävale alale. 5 Modaalaknas tuleb vältida sisu jagamist lehtedele (paging) ja vahelehtedele (tabs) ning modaalaknasse tekkivat scrolli. Navigeerimine 1 Navigatsioon peab olema lihtne ja ühtne üle terve veebilehe. Navigatsioon peab lehele minnes olema kohe näha ja see tuleb paigutada see lehe ülaserva või vasakule. Menüüpunktide järjekord ei tohi erinevatel alamlehtedel erinev olla. (WCAG 3.2.3) 2 Igal lehel peal olema informatiivne ja lehte kirjeldav tiitel title märgendina. (WCAG 2.4.2) 3 Konkreetse lehe leidmiseks peab olema vähemalt kaks võimalust: lisaks menüüle näiteks otsing, sisukaart (mis töötab ilma JavaScriptita) või jäljerada (breadcrumbs). Erandiks on leht, mis on mingi protsessi samm või tulemus. (WCAG 2.4.5) 4 Menüüpunktid peavad olema sõnastatud nii, et oleks selge, mis nende all leidub. (WCAG 2.4.4, 2.4.6) 5 Kui megamenüü avaneb hiirega menüüpunkti kohal hõljudes (hover), peab see avanema ka tab-iga menüüpunktile liikudes. Kasutajal peab olema võimalik megamenüü kinni panna ilma hiirt või fookust liigutamata (nt vajutades ESC klahvi). Kasutajal peab olema võimalus liikuda megamenüü peale, ilma et see kinni läheks. Parem variant on panna megamenüü avanema menüüpunktile vajutades. (WCAG 1.4.13) 6 Lehe kõige esimene element peab olema link “Liigu põhisisu juurde”, mis teeb tabuleerivate kasutajate jaoks infoni jõudmise lihtsamaks. Sisu, mis kordub mitmel leheküljel, peab saama vahele jätta kasutades mugavaid ülehüppamislinke, näiteks “Jäta … vahele”. Kuigi need lingid võiksid olla alati nähtavad (nägijate jaoks, kellel on raske klaviatuuri kasutada), võib need ka visuaalselt peita. (WCAG 2.4.1) 7 Tihedamini külastatavad lehed tuleb teha kiiresti kättesaadavaks, kuid harvem kasutatavate lehtedeni jõudmiseks võib minna rohkem aega (nt kiirlingid). 8 Otsingukasti juures peab olema selgelt arusaadav, kuidas otsingut käivitada, lisaks peab otsing käivituma enter klahvi vajutusega. 9 Otsing peab leidma vasteid ka lähedastele otsingusõnadele. Näiteks vaste “nina-kõrva-kurguarst” peab leidma ka kasutades otsingusõna “kurgu-nina-kõrvaarst”. 10 Juurdepääsetavaim viis navigatsioon esitamiseks on nav role=“navigation” aria-label=“...” märgendiga, mille sees on ul märgendiga esitatud nimekiri. Alammenüüga elemendile võiks lisada aria- haspopup=“true” atribuudi. 11 Vältida tuleb mitme tasemelisi menüüsid – jääda ühe või kahe taseme juurde. 12 Veebi keelt vahetades peab kasutaja navigatsiooni mõttes jääma samale vaatele, millelt ta keelt vahetas. 13 Kui kasutajal on võimalik liikuda ühest süsteemist teise, peab ta igal ajahetkel aru saama, millises süsteemis ta parasjagu on. Arusaadavust toetab vastava lehe päis, logo, lehe pealkiri jms. 14 Hetkel avatud menüüpunkt peab olema teistest menüüpunktidest koheselt eristatav. 15 Igal veebi lehel peab olema logo, mis lingib avalehele. 16 Igal veebi lehel peab olema link avalehele. 17 Avalehel peab olema link “avalehele” peidetud. 18 Keerulisemates veebides peab olema kasutusel sisukaart. 19 Sisukaart peab kajastama veebi sisukorda menüüstruktuuri põhiselt. 20 Veebis peab olema kasutusel üks menüü. See tähendab, et sama menüü ei tohi olla kuvatud topelt, näiteks vasaku menüüna ja ülemise menüüna korraga. 21 Menüüs peab olema kasutatud erinevaid pealkirju st erinevad menüüpunktid ei tohi olla sama nimetusega. 22 Tagasitee tähised (breadcrumbs) peab olema kasutajale kuvatud, kui kasutajal on võimalik navigeerida sügavamale, kui kaks taset. 23 Tagasitee tähised peavad olema kuvatud iga veebilehe ülemises osas. 24 Tagasitee tähised peavad kajastama korrektselt veebi menüüstruktuuri st samme ei tohi vahelt ära jätta. 25 Tagasitee tähistes peavad olema menüüpunktid arusaadavalt eraldatud st tagasitee tähised ei tohi olla kuvatud sellise stiiliga, et neid võiks segi ajada menüüga. 26 Samalt lehelt samale lehele viitavaid linke olla ei tohi. 27 Tagasitee tähised peavad olema linkidena, mis viivad lehel vastava sisuni. 28 Veebilehitseja “back” nupuga peab saama veebis navigeerida. 29 Kui lehe sisuosa on väga pikk, siis peab veebi menüü (nii ülemise menüü korral, kui vasaku menüü korral) lehe kerimisega kaasa liikuma. 30 Kui lehe sisuosa on väga pikk, siis peab lehe kerimisel ilmuma “tagasi üles” nupp (lehe paremal allosas), millega kasutaja saab mugavalt suunduda lehe algusesse tagasi. Nupud 1 Nupud ja muud funktsionaalsed elemendid peavad kogu lehe ulatuses olema sarnased ja äratuntavad. (WCAG 3.2.4) 2 Nupud peavad olema vähemalt 44 x 44 CSS piksli suurused ja piisavalt suurte vahedega, et neid oleks puutetundlikul ekraanil mugav vajutada. 3 Nupu peal olev tekst ja koodis olev nimi peavad olema identsed või vähemalt algama samamoodi. Nt kui nupu tekst on “Saada” ja “name” atribuut on “Saada_vorm”, siis helilist sisendit kasutav inimene saab öelda “Saada” ja nupp aktiveerub. (WCAG 2.5.3) 4 Nupul peavad olema selgelt visuaalselt eristatavad fokuseeritud (WCAG 2.4.7) ja aktiivne olek. 5 ui nupu sees on teksti asemel ikoon, pilt või üksik täht, tuleb nupule anda atribuut aria-label=“…”, et nupu funktsioon oleks ekraanilugejat kasutavale inimesele mõistetav. (WCAG 1.3.3) 6 Nupud tuleb esitada button või input type=“button” märgendiga. Mitte kasutada a role=“button” märgendit nupu esitamiseks, sest ekraanilugejaga kasutaja võib nupu vajutamiseks kasutada space klahvi, mis linki aga ei aktiveeri. Nuppu ei tohi esitada div või span märgendiga, sest tugitehnoloogiad ei pruugi selliseid nuppe ära tunda. 7 Nupp peab olema vajutatav kogu oma ulatuses, mitte ainult nupul olev tekst. 8 Veebis peavad olema ainult nupud kujundatud nupu moodi. See tähendab, et kõik elemendid, mis ei ole nupud peavad nuppudest eristuma (näiteks lingid, menüü, teetähised (breadcrumbs)). 9 Nupunimed peavad olema tegevust kirjeldavad. Näiteks “Edasi”, “Salvesta”, “Tühista”, “Allkirjasta”, “Esita” jne. 10 Ühe toimingu piires erinevate vormivaadete vahel liikudes peab kasutajal olema võimalus liikuda edasi ja tagasi, mida üldjuhul lahendatakse vastavate nuppude kuvamisega. Vormi esimeses vaates peaks olema “tagasi” nupu asemel “tühista” ja vormi viimasel vaatel “edasi” asemel näiteks “esita”. 11 Pikemaid, kui 1-2 sõnalisi nupunimesid ei tohi kasutada. 12 Nupud peavad olema klikkimiseks piisavalt suured ja terve nupp peab olema klikitav (mitte ainult tekst). 13 Nupunimedest peavad olema eemaldatud mõttetud kordused. Näiteks “Esita avaldus” asemel tuleb kasutada “Esita”. Otsing 1 Leitud otsingutulemuste pealkirjad ja sisu kokkuvõtted peavad olema üksteisest piisavalt hästi eristatud st pealkiri ja sisu eelvaade ei tohi olla samas stiilis. 2 Leitud tulemuste pealkirjad peavad linkima leitud sisule. 3 Leitud failide kohta käiv info – failitüübid ja -mahud peavad olema välja toodud. 4 Iga tulemuse juures peab olema leitud sisu lühikokkuvõte/eelvaade. Kehtib artiklite puhul. 5 Otsingutulemuste kuvamisel on eelistatud „näita rohkem“ valik ja lehe kerimist (scroll) kui tulemuste jaotamist erinevatele lehtedele (paging). 6 Leheülene otsing peab olema kasutajale koheselt leitav st otsing ei tohi olla menüüsse peidetud. 7 Tavaotsing ja detailne otsing peavad olema eraldatud st kasutajal peab olema võimalus valida lihtsa otsingule lisaks ka detailset otsingut. 8 Otsinguväli peab olema otsingutingimuste sisestamiseks piisava suurusega (vähemalt 25 tähemärki). 9 Otsingutulemuste vaates peavad olema kuvatud otsitud parameetrid, et kasutaja näeks, mille järgi otsing teostati. 10 Otsingutulemuste vaates peab saama otsitud parameetreid kohe muuta ja uusi sisestada. 11 Otsingu sooritamise järel peab olema kuvatatud leitud tulemuste arv. 12 Otsingutulemuste mitte leidmisel peab olema kasutajale kuvatatud sellekohane teade. 13 Otsingu tegemine peab olema võimalikult lihtne ja selge. Otsinguvälju ei tohi olla palju, sest muidu võib kasutajale tekkida küsimus, kas otsingu sooritamiseks pean täitma maksimaalselt või minimaalselt otsinguvälju. 14 Võõrkeelse sisuga lehtedel peab otsing töötama sarnase kvaliteeditasemega nagu eestikeelsel versioonil, kuid otsingute puhul tuleb lisada selgitav info, et otsingu tulemused on valdavalt eestikeelsed, aga otsingu väljanimetused ja abitekstid on vastavalt valitud keelele. Pildid ja ikoonid 1 Kui kasutatakse animeeritud galeriid (nt karusell), peab kasutajal olema võimalik animatsiooni peatada. (WCAG 2.2.2) Galerii peab olema kasutatav klaviatuuri abil. (WCAG 2.1.1) Aktiivne galerii element peab olema eristatav ka tugitehnoloogiatega – sellele võib lisada visuaalselt peidetud teksti. (WCAG 1.3.3) 2 Kui tegu on illustreeriva pildiga, mida informatsiooni kätte saamiseks näha pole vaja, tuleb lisada pildile tühi alt=“” atribuut, sest siis jätavad ekraanilugejad selle pildi vahele. Kui alt atribuuti ei lisata, loeb ekraanilugeja ette pildi faili nime. Illustreerivate piltide puhul tuleks kasutada CSS-i background, :before või :after reegleid HTML-i img märgendite asemel. (WCAG 1.1.1) 3 Igal pildil peab olema märgitud tekstiline alternatiiv alt=“…” atribuudiga. Tekstiline alternatiiv peab kandma edasi sama informatsiooni kui pilt ise. Tekstiline alternatiiv ei tohi olla lihtsalt “Pilt” või “Tabel”. Tekstilisse alternatiivi pole vaja kirjutada “Pildi peal on…”, sest ekraanilugeja ütleb, et tegu on pildiga. (WCAG 1.1.1) 4 Ikoon lingi teksti asemel: Kui ikooniga on tähistatud linki, tuleks lingile lisada atribuut aria-label=“…”. Antud atribuut võimaldab ekraanilugejatel kasutajale lisainformatsiooni lugeda. Ikoonile võib lisada ka atribuudi title=“…”, mis annab nägijatele lisainformatsiooni, kui kursoriga elemendi peale liikuda. (WCAG 1.3.3). Ikoon näitab, kuhu link viib. 5 Kui ikoon annab edasi tähtsat informatsiooni, mida tekstiliselt kirja ei taheta panna, tuleks see ekraanilugejate eest peita atribuudiga aria-hidden=”true” ning lisada sama infot edasi andev tekstiline kirjeldus, mida visuaalselt pole näha, aga mida ekraanilugejad saavad lugeda. Ikoonile võib lisada ka atribuudi title=“…”, mis annab nägijatele lisainformatsiooni, kui kursoriga elemendi peale liikuda. (WCAG 1.3.3) Infot annab edasi ainult ikoon. 6 Vältida tuleb hüperpilte (image map), mille eri osadele vajutades avanevad erinevad lingid. 7 Taustapiltide kasutamisel tuleb kindlaks teha, et tekst on pildi pealt loetav. Sisu peab loetavaks jääma ka taustapildi eemaldamisel. Taustapildi fail peab olema võimalikult väikesemahuline, et lehe laadimisaeg oleks võimalikult lühike. 8 Pildile tuleb lisada allkiri figcaption märgendiga. Pildi tekstiline alternatiiv ei tohi korrata pildi allkirja, vaid andma lisainfot. 9 Ikoonid peavad olema lihtsad, selged, äratuntavad ja üheselt mõistetavad. 10 Kui ikoon on pelgalt illustreeriv ega kanna endas lisainformatsiooni, tuleks see ekraanilugejate eest peita atribuudiga aria-hidden=”true”. Antud atribuut ei mõjuta elemendi visuaalset nähtavust, vaid võimaldab ekraanilugejatel antud elemendi vahele jätta. Lisaks ikoonile on olemas sama infot edasi andev tekst. Printimine ja salvestamine 1 Sisulehtede, mille sisu kasutaja sooviks tõenäoliselt printida või oma arvutisse salvestada, päisesse peab olema lisatud toimingule vastav tegevus (nupp, link, ikoon). 2 Sisulehed tuleb printida või salvestada järgides minimaalsuse printsiipi st ilmselt ei ole mõistlik print vaatesse kaasa panna menüüd jms. 3 Printimisel ja salvestamisel tuleb lisada lehele/lehtedele väljavõtte aeg, koht (veebi aadress) ja vajadusel isiku nimi (väljavõtte tegija). 4 Lisaks printimisele ja salvestamisele kaaluda sisu saatmise võimalust ka e-postile. Näiteks kinnistusraamatu väljavõte saatmine oma e-postile. Tabelid ja andmeplokid 1 Tabel tuleks esitada kasutades table, thead (päiselahtrite grupeerimiseks), tbody (sisuosa eraldamiseks), tfoot (kokkuvõtvate lahtrite grupeerimiseks), tr, td, th märgendeid. (WCAG 1.3.1) 2 Tabelil peab olema päis. Horisontaalse päise lahtrid tuleb märkida th scope=“col” ja vertikaalse päise lahtrid th scope=“row”. (WCAG 1.3.1) 3 Tabelile peab andma pealkirja caption märgendiga. (WCAG) 4 Tabeleid ei tohi kasutada lehe sisu paigutamiseks ja kujundamiseks. 5 Keerulisele tabelile tuleb lisada pikem kirjeldus aria-describedby=”…” atribuudiga. 6 Tabeleid ei tohi infoga üle koormata, sest sellisel juhul muutuvad nad loetamatuks. Peab olema tehtud valik, milline info on kõige olulisem, mis koheselt tabelis kuvatakse ja vähemoluline info tuleb lisada detailinfo alla või järgnevatesse vaadetesse. 7 Tegevusnupud tuleb tabeli rea lõppu lisada. Kui on võimalik, siis tegevuste nimetuste tekstid tuleb kuvada koos ikooniga. 8 Lehe sisuosasse, kus kasutaja soovib tõenäoliselt andmeid filtreerida ja sorteerida, tuleb lisada vastavad tegevused. Näiteks tuleks nimetatud võimalused luua andmetabelite, nimekirjade ja otsingutulemuste juurde. 9 Tühje andmetabeleid ja andmeplokke ei tohi kuvada. 10 Kui tühi andmeplokk tuleb ärireeglitest tulenevalt kuvada, siis ei tohi näidata tabeli päiseid, vaid selle asemel tuleb kuvada teade, et andmed puuduvad. 11 Lehe sisu, andmeplokid ja tabelid peavad olema loogiliselt grupeeritud, sarnane sisu on koos ja erinevad plokid peavad olema visuaalselt eristatud. 12 Pikemate andmetabelite paremaks lugemiseks võiks kaaluda tabeli ridade “triibutamist”. 13 Andmetabelite ridade kõrgused peavad olema fondi suurus korda 1,6-1,8px. 14 Tabeli tulpade vahel peab olema piisavalt, kuid mitte raiskavalt ruumi. 15 Tabelis pikemate väärtuste kuvamisel on kaks võimalust: kas mitmel real või osa andmetest läheb “peitu” ja lõppu kuvatakse kolm punkti. See, kumb variant valitakse sõltub sellest, kui olulised on konkreetsed andmed konteksti vaatest. 16 Sõltuvalt tabelis kuvatavate andmete iseloomust ja sellest, kas tabelis kuvatava infoga saab tegevusi teha (avada detailsem infovaade, salvestada vms) tuleks kaaluda lisaks rea lõpus olevatele tegevustele, muuta terve tabeli rida “klikitavaks”. Sellisel juhul peab jääma vastava tegevuse viide ka rea lõppu. Selline lahendus muudaks andmete kasutamise mugavamaks. Tähelepanu tuleks pöörata kahele asjaolule: kui terve rida on “klikitav”, siis reas olevaid andmeid ei ole enam mugav hiire kursoriga selekteerida (kas seda üldse tehakse selles tabelis?) ja kui tabeli reaga on võimalik teha mitut tegevust nagu salvestada ja avada, siis milline tegevus tehakse real “klikkimise” tulemusel (kas on intuitiivne?). 17 Kui lehel kuvatavad tabelid on pikad, peab lehe kerimisel tabeli päis sisuga kaasa liikuma. 18 Ära on vaja määratleda, milline on tabeli ridade maksimaalne arv, mille ületamisel jaotuvad ülejäänud andmed "lehtedele" (pagination) Teated 1 Vigaselt täidetud väljad või täitmata jäetud kohutuslikud väljad peavad olema visuaalselt eristatavad. (WCAG 3.3.1) Vigaseid välju ei tohi eristada ainult värviga. (WCAG 1.4.1) 2 Olekumuudatused (nagu veateated või “Otsin...”, “Leiti 12 vastet”, “Vasteid ei leitud”), tuleb lisada koodi nii, et tugitehnoloogiad saaksid neid ette kanda ilma elemendile fookuse viimist. (WCAG 4.1.3) Näiteks veateatele võiks lisada aria-live=“assertive” atribuudi, sest siis katkestab ekraanilugeja oma töö ning loeb koheselt ette veateate. 3 Vigaselt täidetud välja juures peab olema tekstiline veateade. (WCAG 3.3.1) Veateatest peab olema selgelt arusaadav, miks viga tekkis ja kuidas seda parandada. Peab olema kirjas, kas probleem on ajutine või püsiv ning kas kasutaja saab probleemi ise lahendada või tegeleb sellega teenusepakkuja (sellisel juhul peaks lisama teenusepakkuja või kasutajatoe kontakti). (WCAG 3.3.3) 4 Veateade tuleb kuvada võimalikult lähedal kohale, kus viga tekkis. (WCAG 1.3.1) Vormiväljade puhu kuvatakse veateade vastava sisestuskasti juures. 5 Kasutajat tuleb teavitada, kui tekkis viga ning ka siis, kui kõik õnnestus. 6 Kui veateade kuvatakse eraldi lehel, peab seal olema vähemalt üks järgmistest: “Tagasi” link eelmisele lehele (käitub nagu veebilehitseja “Tagasi” nupp), “Proovi uuesti” link (käitub nagu veebilehitseja “Värskenda” nupp) või link avalehele saamiseks. 7 Vormiväljad, mille täitmine sõltub mõne eelneva vormivälja täitmisest, peavad olema eristatud või algselt peidetud. Näiteks, kui tellimuste valimiseks peab olema e-post sisestatud, siis tellimused peavad olema algselt peidetud või mitteaktiivsed. 8 Seosed vormiväljade vahel, mille täitmine on seotud mõne eelneva vormivälja täitmisest, peavad olema kasutajale esitatud üheselt arusaadavalt. Näiteks, kui tellimuste valimine sõltub e-posti välja täidetusest, siis peab olema kahe vormivälja vaheline seos kasutajale arusaadavaks tehtud. 9 Peab olema tagatud, et kasutaja saaks kohe aru, kui valitud toimingut ei saa või pole hetkel võimalik sooritada. Näiteks ei lubata kasutajal täita avaldust, mille esitamise aeg on möödunud. 10 Vormi täitmisel peab olema kasutusel abistavad tehnoloogiad (nt AJAX), mis annavad reaalajas tagasiside valikute võimalikkusest ja sisestatud andmete sobivusest. Näiteks kas e-post vastab formaadile, parooli valimisel tugevuse aste, postiaadresside ennustus jms. 11 Toimingute valikud, mida kasutaja ei tohi teostada, peavad olema piiratud. Näiteks võimaldatakse otsida andmeid ja tulemused kuvatakse, aga tulemuse avamisel ilmub teade, mis ütleb, et kasutajal puuduvad õigused sisu vaatamiseks. Sel juhul peaks olema kohe piiratud otsingu teostamine, sest tulemusi ei saa niikuinii vaadata. 12 Valesti sisestatud andmete puhul tuleb kuvada sellekohane teade. 13 Veateade peab piisavalt eristuma ülejäänud sisust ja tekitama piisavalt liikumist, et kasutaja märkaks seda. Inimese silm märkab ja reageerib liikumisele. 14 Veateade peab olema kuvatud silmatorkavas kirjas, see ei tähenda, et kiri peab olema punane. 15 Süsteemi lehtedele peab olema planeeritud olulise info (nt süsteemi tõrked ja hooldustööd vms) kuvamise koht. Teadete asukoht peab olema kergesti märgatav. 16 Vormis peab olema küsitud vaid sellist infot, mille küsimata jätmine takistaks toimingu sooritamist. Näiteks ei ole üldjuhul vajalik kohtusse avalduse esitamisel küsida kasutaja käest tema sugu. 17 Kasutajale peab olema arusaadav, mis eesmärgil andmeid küsitakse. Kui küsitakse andmeid, mis ei ole koheselt seostatav eesmärgiga, tuleb kasutajale selgitada, miks neid andmeid küsitakse. 18 Peab olema läbi mõeldud kas vormis on küsitud vaid neid andmeid, mille sisestamine on jõukohane kõikidele kasutajatele. Näiteks, kas kõigil süsteemi kasutajatel on olemas e-post või kas kõik kasutajad oskavad valida õiget dokumendi liiki. 19 Veebil peavad olemas olema nii 404 kui 500 lehed. Tekstid, sisu ja fondid 1 Pealkirjad tuleb eristada märgenditega h1 kuni h6, mitte ainult kujundusega. Pealkirjadena h1 kuni h6 ei tohi esitada teksti, mis pole tegelikult pealkiri. (WCAG 1.3.1, 2.4.6) 2 Pealkiri peab olema lühike, kuid sisukas ning kirjeldama sellele pealkirjale järgnevat sisu. (WCAG 2.4.6) Pealkiri peab algama kõige tähtsama ja sisukama sõnaga. 3 Igal lehel peaks olema vähemalt üks h1. (WCAG) 4 Pealkirjad peavad järgnema üksteisele hierarhiliselt korrektses järjekorras. Järjekorra korrektsust saab kontrollida näiteks WAVE tööriistaga. (WCAG 4.1.1) 5 Sisu kordamist ühe lehe ulatuses tuleb vältida, sest see võib olla ekraanilugejaga kasutajale olla segadusse ajav ja tüütu. Korduvat sisu peab saama ülehüppamislinkidega vahele jätta. (WCAG 2.4.1) 6 Tabuleerimisjärjekord peab ühtima sisu loogilise järjekorraga: kasutaja võib olla sunnitud navigeerima klaviatuuriga ning vales järjekorras sisu kaotab oma mõtte. (WCAG 2.4.3) 7 Teksti suurused tuleb määrata rem ühikutes, et veebilehitseja seadetes teksti suurust muutes muutuks vastavalt ka veebilehe teksti suurused. Teksti (v.a subtiitreid) peab saama suurendada 200% ilma, et sisu ekraanilt kaoks või kattuks. (WCAG 1.4.4) Reavahe tuleb määrata ilma ühikuta. Soovituslik universaalne reavahe on 1.5. Kui kasutaja muudab ise teksti reavahe 1.5-ks, ei tohi tekst või funktsionaalsus kaduma minna. (WCAG 1.4.12) 8 Lõikude vahe tuleb määrata rem ühikutes. Soovituslik universaalne lõikude vahe on võrdne fondi suurusega. Kui kasutaja muudab ise teksti reavahe 2 x fondi suuruseks, ei tohi tekst või funktsionaalsus kaduma minna. (WCAG 1.4.12) 9 Kui kasutaja muudab ise teksti sõnade vahe 0.16 x fondi suuruseks või tähtede vahe 0.12 x fondi suuruseks, ei tohi tekst või funktsionaalsus kaduma minna. (WCAG 1.4.12) 10 Teksti peab olema võimalik korrektses järjekorras aktiveerida ning kopeerida. (WCAG 1.3.2) 11 Teksti asemel ei tohiks kasutada pilti, millel on tekst, sest seda ei saa kopeerida ega lugeda ekraanilugejaga. Erandiks on logod, millele tuleb lihtsalt lisada alt=”…”. Erand tehakse ka olukorras, kus teksti esitamine pildina on mõtte edasi andmiseks ainus võimalus ning olukorras, kus kasutaja saab pildil oleva teksti suurust ja värvi muuta. (WCAG 1.4.5) 12 Kui osa tekstist on lehe üldisest keelest erinevas keeles, peab see olema märgitud näiteks ISO 639-1 koodiga lang=“…” atribuudis. (WCAG 3.1.2) 13 Pealkirjad peavad olema visuaalselt hästi eristatavad - suured ja selged. 14 Kasutaja peab lehelt leidma selle ja ainult selle sisu, mida ta sealt ootas. 15 Prioriteetne info peab asuma lehe keskel ning olema visuaalselt esile tõstetud. 16 Lehe sisu tuleb jagada mõistlike suurustega alamlehtedeks, et näidata kasutajale vaid seda, mille järgi ta on tulnud. Liiga pikad lehed võtavad kaua aega laadimiseks, liiga lühikesed lehed nõuavad kasutajalt edasi-tagasi navigeerimist. 17 Kasutada tuleb lihtsat ja selget keelt, sest veebi kasutavad erineva kultuurilise ja haridusliku taustaga inimesed. 18 Märkide (näiteks “-“) asemel tuleb kasutada sõnu (näiteks “kuni”), sest tugitehnoloogiad võivad neid valesti lugeda (näiteks “miinus”). 19 Lühendite kasutamisel tuleb nende seletus esimesel korral välja kirjutada. 20 Ühes reas tohib olla kuni 90 tähemärki, mobiilis kuni 70 tähemärki. 21 Tuleb kasutada seriifideta fonti, sest seda on nägemisraskustega inimestel üldiselt lihtsam lugeda. 22 Kaldkirjas ja paksu alla joonitud kirja tuleb vältida, sest neid on raske lugeda. 23 Tuleb vältida sõnades läbivaid suurtähti, sest selliseid sõnu on raskem lugeda. Kui aga läbivaid suurtähti siiski kasutatakse, tuleb seda teha CSS-is text-transform: uppercase reegli abil, sest caps- lock’iga kirjutatud sõnu loevad ekraanilugejad täht haaval mitte tervikuna. 24 Sisutekst peab olema minimaalselt 12px-16px suur. 25 Kui lehele on sisseehitatud teksti suurendamise võimalus, peaks see asuma päise keskosas, et see lehe suurendamisel ekraanilt ära ei kaoks. 26 Tekst ei tohi lehel liikuda (olla animeeritud), sest seda võib olla raske lugeda. 27 Kui osa tekstist on märgistatud tärni või mõne muu sümboliga, peab sümboli seletus asuma enne teksti. Seletuses peab sisalduma “[sümbol] tähistab …”. 28 Lehe üleselt peavad kõik elemendid, mis avavad või peidavad sisu, olema klikitaval põhimõttel, mitte ülelibisemise (hover) põhimõttel. Nõue tagab, et sisu oleks kasutatav ka puutetundlikel ekraanidel. Näiteks lisainfo avamiseks tuleb elemendil klikkida, mitte sellest üle libiseda. 29 Tekstide rööp joondusele peab olema eelistatud vasakjoondust. Nõue tuleneb inimese silma liikumise ja teksti töötlemise võimekusest. 30 Tekstide maht peab olema viidud miinimumini, sest kasutaja on valmis veebis lugema minimaalselt. 31 Tekstilõigud peavad olema liigendatud. 32 Sisutekstid ei tohi olla liiga pikad ja laialivalguvad. 33 Avalehel peab olema toodud lühikirjeldus, et oleks võimalik mõista, millisesse veebi kasutaja on jõudnud. 34 Lühikirjeldus peab olema silmatorkavalt nähtavas asukohas. 35 Lühikirjeldus tuleb esitada nii, et selle nägemiseks ei pea ekraanivaate kerimisriba kasutama. 36 Loetelude kirjed peavad olema järjestatud nii, et kõige olulisemad kirjed kuvatakse eespool. 37 Sarnastes veebitoimingutes peab kasutatama ühtlustatud märksõnu, sh nupunimetusi. 38 Igale veebilehele peab olema lisatud eraldi tiitelpealkiri. 39 Veebilehe pealkiri peab olema vastava menüüpunkti pealkirjaga sarnases sõnastuses. 40 Uudiste ja teadete juures peab olema selle lisamise kuupäev koos aastanumbriga. 41 Kasutatud pildid ja ikoonid peavad aitama sisu paremini kirjeldada, kui nad sisule midagi juurde ei anna, tuleb need veebist välja jätta. Arvestama peab ka sellega, et pildid muudavad lehe aeglasemaks. 42 Süsteemi või lehe nimi peab olema alati päises nähtav. 43 Veebis peab olema läbivalt kasutatud vabavaralisi veebifonte nagu näiteks Google Fonts. 44 Tuleks kaaluda, kas on mõistlik süsteemis kuvada erinevat sisu tulenevalt kasutajate gruppidest ja nende teadmistest. Näiteks ametnikule kuvatakse ühe sisuga veeb, tavakodanikule teise sisuga. 45 Tuleks kaaluda, kas on mõistlik süsteemis kuvada erinevat sisu tulenevalt kasutajate gruppidest ja nende teadmistest. Näiteks ametnikule kuvatakse ühe sisuga veeb, tavakodanikule teise sisuga. 46 Olulisemat sisu peab saama vaadata ilma kerimisriba kasutamata. 47 Hiire kursor (pointer/cursor) peab muutuma vastavalt sellele, missugune on tema käitumine: tekstikursor, lingi kursor jms. Millises olukorras millist kursori stiili kasutada leiab MSDN lehelt. 48 Kirillitsa tugi peab olema tagatud venekeelse versiooni kõigil kuvadel, kirillitsas loodud sisu peab olema kuvatud korrektselt ja kujundus säilima tervikuna. 49 Pikema sisutekstiga lehtedel, mis sisaldavad vähemalt 6000 tähemärki ja mitut alapealkirja, peab olema eraldi sisukord (nt kasutustingimused, KKK jms lehed). Tuvastus 1 Kui lehel on ajalimiit (lühem kui 20 tundi), peab kasutajat sellest hoiatama, lubama limiidi välja lülitamist või pikendamist (selleks peab andma vähemalt 20 sekundit aega). (WCAG 2.2.1) 2 Ettevaatlik tuleb olla robotilõksude kasutamises, sest CAPTCHA pildid on ekraanilugejaga loetamatud ning nupud ja lohistamisribad ei luba tihti turvakaalutlustel hiireklõpsu simuleerimist olles seega samuti ekraanilugejaga kasutamatud. Lisaks visuaalsele testile tuleb kindlasti ka pakkuda testi. (WCAG 1.1.1) Robotite eemale hoidmiseks tuleks kasutada teisi vahendeid näiteks IP piirangud, päringute arv sekundi kohta jms. 3 Kasutaja ei pea samas süsteemis erinevate teenuste kasutamiseks end korduvalt tuvastama. 4 Kasutaja autentimise sessiooni peab pikenema kasutaja poolt tehtud tegevuste korral. Tegevused, mille korral sessiooni pikendatakse, tuleb valida konkreetses veebis tehtavate põhitegevuste järgi, et sessiooni pikendamise sagedus oleks piisav. 5 Sessiooni peatsest aegumisest peab kasutajat teavitama (tavaliselt 5 min enne lõppu). 6 Kasutajale peab teada andma kui palju aega tal on veel sessiooni aegumiseni jäänud, soovitav on kasutada lahendust, kus aja vähenedes seda kasutajale ka kuvatakse (counter). 7 Kasutajal peab olema võimalik pikendada sessiooni. 8 Kasutajal peab olema võimalik loobuda sessiooni pikendamisest. 9 Sessiooni vaikimisi pikkus peab olema optimaalne võrreldes süsteemis tehtavate tegevuste eesmärgi ja kestvusega. 10 Peale sessiooni aegumist peab võimaldama kasutajal jätkata sealt, kus ta pooleli jäi. See tähendab, et kui kasutajale kuvatakse teade, et sessioon on aegunud, siis peab tal olema võimalus end uuesti autentida ja jätkata pooleli jäänud kohast. 11 Peale autentimist tuleb kuvada kasutajale erinevate sisselogimise rollide valimiseks rollivalik, kui rolle on rohkem, kui üks. Näiteks juhul, kui kasutajal on lisaks oma eraisiku rollile ka ettevõtte esindaja või asutuse esindaja rollid olemas. 12 Kui autenditud kasutajal on võimalik siseneda süsteemi vaid ühe rolliga, siis rollivalikut kuvada ei tohi. 13 Sisse loginud kasutaja roll peab olema minimaalsuse printsiipi arvestades süsteemi päises kuvatud. Näiteks ei ole kasutajale vajalik kuvada korraga nii tema eesnime, perenime kui ka isikukoodi, sest ta teab seda juba ise ka. Küll aga peab olema võimalik eristada, kas kasutaja on eraisikuna või ametnikuna süsteemis. 14 Veebi sisenemiseks ja sealt väljumiseks peab olema üks koht. Tavapäraselt asub selleks vastav nupp päises. 15 Kasutajale ei pea kogu aeg olema kuvatud sessiooni aegumiseni jäänud aeg. Kuna sessiooni pikendatakse üldjuhul teatud tegevuste peale, siis pidevalt kuvatav sessiooni aeg ei pruugi muutuda sujuvalt ja võib seetõttu pigem tekitada küsimusi ja segadust. Vormid 1 Igal vormiväljal peab olema täpselt üks pealkirja label, mis on temaga seotud id=“…” ja for=“…” atribuutide kaudu. Pealkiri peab visuaalselt paiknema vormivälja suhtes nii, et nende kokkukuuluvus oleks selge. (WCAG 1.3.1, 4.1.2) Pealkiri peab selgitama, millist infot on vaja sisestada. (WCAG 3.3.2) 2 Väljad peavad olema märgistatud nii, et autofill oskaks neid korrektselt täita. Kasutajalt ei tohi nõuda sisestatud andmete meelde jätmist, vaid tuleb näidata tema eelmisi valikuid ja varem sisestatud andmeid. (WCAG 1.3.5) 3 Vormielementi fokuseerides või klikkides ei tohi juhtuda midagi ettearvamatut ega muutuda lehe kontekst, välja arvatud juhul, kui kasutajat on sellest eelnevalt teavitatud. (WCAG 3.2.1, 3.2.2) 4 Kui vormi ära saatmisel on õiguslikud või finantsilised tagajärjed, peab kasutajal olema võimalik sisestatud info üle vaadata, seda parandada ning vajadusel vormi ärasaatmine tagasi võtta. (WCAG 3.3.4) 5 Kui info tuleb sisestada mingil kindlal kujul, tuleb seda kuju kirjeldada sisestuskastiga seotud label märgendis. Soovitud kuju võib kirjutada ka sisestuskasti placeholder=“…” atribuuti, kuid see ei tohi asendada labelmärgendit. Placeholder=“…” atribuuti ei loe välja paljud ekraanilugejad ning enamus veebilehitsejaid kuvavad seda madala kontrastsusega värvides, mida vaegnägijad ei pruugi näha. (WCAG 1.4.3) 6 Kui sisestuskasti funktsioon on visuaalselt piisavalt arusaadav, et ei vaja label elementi, tuleb kasutada aria-label=“…” atribuuti, et selgitust saaksid lugeda ainult ekraanilugejad. (WCAG) 7 Kokku kuuluvatele raadionuppudele tuleb anda ühine name=“…” atribuut, et korraga saaks valida ainult ühe raadionupu. (WCAG 4.1.2) 8 Kohustuslikud väljad peavad olema visuaalselt eristatavad mittekohustuslikest väljadest, kuid mitte ainult värvi abil. (WCAG 1.4.1) 9 Kui kohustuslikku välja tähistatakse tärniga, peab sellekohane selgitus asuma enne esimest vormivälja. Näiteks “* tähistab kohustuslikku välja”. (WCAG 3.3.2) 10 Vajalike vajutuste hulk tuleb hoida minimaalsena. Sisestuskastide asemel eelistada kasutada valikukaste, raadionuppe või märkeruute, sest need on mugavamad, eriti mobiilseadmel. 11 Kokku kuuluvad vormiväljad nagu raadionupud, märkeruudud ja sisestuskastid tuleb grupeerida fieldset elemendi sisse ning anda grupile üldine pealkiri legend elemendi abil. 12 Pikemate toimingute sooritamise protsess peab olema jagatud mitme ekraanivaate vahel. 13 Toimingusammude järjestus peab olema kasutajale hästi nähtav ja jälgitav. 14 Kui vorm on jaotatud sammudeks, mis asuvad mitmel lehel, tuleb kirjutada lehe title märgendisse, mitmenda sammu juures ollakse. 15 Tuleb kasutada sisestuskasti tüüpe search, email, url, number, tel, range, date või time, et valideerida sisestatud infot automaatselt ning vältida vigu. Mobiilseadmes kuvatakse sisestuskasti tüübi olemasolul ka vastav klaviatuur, mis teeb sisestamise mugavamaks. Sisestuskasti tüübid pole hetkel veel kõigis veebilehitsejates toetatud. 16 Sisendile võib seada piiranguid min=“…”, max=“…”, maxlength=“…” ja steps=“…” atribuutidega. Veelgi täpsema piirangu saab seada mustrikontrolli ehk pattern=“…” atribuudiga, mis võimaldab kontrollida kasutaja sisendi vastavust regulaaravaldisele ning vältida vigu. 17 Parim võimalus on paigutada pealkirjad sisestuskastide kohale, sest selline paigutus töötab hästi nii arvutis kui ka mobiilis. 18 Kasutajale ei tohi näidata korraga liiga palju valikuid ja võimalusi, sest see võib olla segadusse ajav ja frustreeriv. Valikud tuleb jagada väiksemateks gruppideks. Pikast valikute nimekirjast võiks pakkuda otsimisvõimalust. 19 Kokku kuuluvad valikud tuleb grupeerida optgroup märgendi abil, et soovitud valiku leidmine oleks kiirem. 20 Kohustuslikud väljad peavad olema esitatud input required märgendiga. Soovituslik on lisada ka atribuut aria-required=“true”, sest kõik tugitehnoloogiad ei pruugi arvestada required atribuuti. 21 1. Eelmisesse vaatesse tagasi liikudes peavad alles jääma kõik kasutaja poolt eelnevalt sisestatud andmed. 22 Ekraanivaadet uuendades (refresh) peavad alles jääma kõik sisestatud andmed. 23 Sisestusvea avastamisel peavad alles jääma kõik kasutaja poolt sisestatud andmed. 24 Vormi avades peab olema esimene sisestusväli vaikimisi aktiivne. 25 Vormi iga sisestusvälja juures peab olema välja pealkiri (label), mis peab olema joondatud vasakule. 26 Vormipealkirjad peavad olema vormiväljade juurde paigutatud nii, et need on hetkega omavahel seostatavad. 27 Vormipealkiri peab alles jääma ka peale seda, kui vormiväli on aktiivne ehk kasutaja on alustanud sellesse väärtuse sisestamist. 28 Sisestusvälja vihje (hint, placeholder) ei tohi jätta muljet, et tegemist on sisestatud andmetega. 29 Vormides peab saama ühelt vormiväljalt teisele liikuda tabulaatorklahvi kasutades. 30 Tabulaatorklahviga edasi liikumise järjestus peab vastama vormi andmete tavapärasele sisestusjärjestusele. 31 Tabulaatorklahviga peab saama liikuda ka toimingu sooritamise nupule, nagu näiteks “esita”, “edasi” jms. 32 Enter nuppu vajutamine peab olema võrdsustatud aktiivse vormivälja juurde kuuluva tegevuse (call to action)/ toimingu sooritamise nupu vajutusega. 33 Valikute kastid (radiobuttonid, checkboxid) peavad olema valitavad tühiku klahviga. 34 Vormidel ei tohi küsida korduvalt samu andmeid. 35 Varasemalt sisestatud andmeid tuleb kasutada toimingute sooritamiseks korduvalt (nt e-post, isikukood jms), st samu andmeid samas süsteemis kuid erinevates vaadetes ei tohi kasutaja käest küsida. Andmeid tuleb taaskasutada. 36 Pikemate tekstide sisestamiseks mõeldud vormiväljad peavad arvestama sisestatava sisu mahuga/pikkusega. 37 Kasutaja peab saama mugavalt üle lugeda teksti, mida ta vormiväljadesse on sisestanud. 38 Vabateksti välja juures peab olema näidatud järelejäänud tähemärkide arv. 39 Ei tohi olla vormivälju, mis jätavad mulje, et on aktiivsed, aga ei ole käsitsi muudetavad. Näiteks kuupäeva väli, mida käsitsi muuta ei saa, vaid tuleb vajutada kalendri ikooni ja kuupäev valida kalendrist. 40 Täidetud vormivälju peab olema võimalik tühjendada ühe toiminguga. 41 Kindlate ja piiritletud valikutega andmete lisamiseks peab olema välja toodud valikuvariandid. See vähendab eksimuste arvu. Näiteks tuleb vabateksti asemel pakkuda kasutajale valikuid. 42 Enim kasutatud valikud peavad vaikimisi olema valitud. 43 Kasutajal peab olema võimalik valikuid lisada, kui ei ole veendutud valikute ammendatuses. 44 Kuupäeva sisestamisel peab olema võimalus valida kuupäev kalendrist. 45 Kalendrist peab olema võimalik valida eraldi nii päeva, kuud kui ka aastat. 46 Kalendri avanedes peab olema vaikimisi avatud optimaalseim kuupäev. Näiteks avalduse koostaja sünniaja sisestamisel ei ole mõistlik avada vaikimisi 2019 aasta kalendrit. 47 Kasutajal peab olema võimalik kõiki enda poolt sisestatud andmeid muuta ja kustutada. 48 Kui andmete sisestamiseks on vormid jaotatud erinevatele vahelehtedele (tabid), siis peavad olema eristatud vahelehed, millel mõni kohustuslik väli on veel täitmata. 49 Kasutajale peavad olema näha kõik tema poolt sisestatud andmed. Näiteks, kui andmete sisestamiseks avaneb vormil modal ja kasutaja kinnitab andmete sisestuse ning sisestatud andmed ilmuvad vormile, tuleb kasutajale näidata kõiki tema poolt sisestatud andmeid. Värvid ja mustrid 1 Elemendid ja nende olekud ei tohi olla eristatud ainult värviga. Info, mida antakse edasi värvidega, peab olema kättesaadav ka ilma värvideta. (WCAG 1.3.3, 1.4.1) 2 Fookuses olev element peab olema selgelt visuaalselt eristatav, et klaviatuuriga navigeerijatel oleks selge, mille juures nad lehel asuvad. (WCAG 2.4.7) 3 Aktiivne element (näiteks menüüpunkt, mis viitab lehele, kus hetkel asutakse) peab olema selgelt eristatav ka värve nägemata. (WCAG 1.4.1) 4 Teksti ja tema tausta värvid peavad olema piisavalt erinevad, et nende kontrastsus oleks minimaalselt: kui font on kuni 18pt ja regular - 4,5:1 ning kui font on vähemalt 18pt ja regular või vähemalt 14pt ja bold - 3:1. Erandiks on kiri logol ja dekoratsioonina kasutatav kiri. Värvide kontrastsust saab kontrollida nende HEX koodide järgi näiteks WebAIMi kontrolltööriistaga. (WCAG 1.4.3) 5 Kasutajaliidese elemendi (nt nupp) või graafilise elemendi (nt ikoon) ja tema tausta värvid peavad olema piisavalt erinevad, et nende kontrastsus oleks vähemalt 3:1. Värvide kontrastsust saab kontrollida nende HEX koodide järgi näiteks WebAIMi kontrolltööriistaga. (WCAG 1.4.11) 6 Kui lehele on sisseehitatud kontrastsuse muutmise võimalus, peaks see asuma päise ülemises vasakus nurgas, et see lehe suurendamisel ekraanilt ära ei kaoks. 7 Veebis tuleb kasutada tagasihoidlike värve ja mustreid, mis toetavad teenuse sisu, mitte ei tõmba tähelepanu oluliselt ära. Lähtuma peab minimalismist ja lihtsusest. 8 Tekst peab olema taustaga võrreldes piisavalt kontrastne, et see oleks loetav. Kontrastsuse kontrollimiseks saab kasutada vastavat tööriista. 9 Vältima peab intensiivseid taustamustreid. 10 Läbipaistvate taustade pealt peab tekst piisavalt välja paistma. DOKUMENTATSIOONIPLAAN I. Täitja poolt Tellijale üle antavad dokumendid Vastavalt kokkulepitud ajakavale annab Täitja Tellijale üle digitaalsel kujul järgnevad dokumendid: 1. Arenduste kirjeldus; 2. Arhitektuuri kirjeldus; 3. Seadmete ja tarkvara kasutus- ja haldusjuhendid; 4. Administreerimisjuhend/paigaldusjuhend; 5. Testimise tulemusena valminud dokumendid; 6. Varundus/taasteplaan; 7. Versiooni kirjeldus; 8. Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel; 9. Andmekogude semantiline kirjeldus ja andmekoosseis. II. Dokumendid peavad vastama vähemalt alljärgnevatele tingimustele 1. Arenduste kirjeldus Otstarve: Dokumendi/dokumentide eesmärgiks on anda selge ja konkreetne ülevaade süsteemi sisust ja realiseeritud arendustest. Sisu: Üle antavad dokumendid peavad sisaldama: • Infosüsteemi terviku kirjeldus – olemasoleva süsteemi täiendamisel lisatud/muudetud osade kirjeldus. Tegemist on süsteemi ärisisul põhinevate baaskomponentidega, millele toetuvad kasutaja tegevused, ekraanivormid, kasutuslood/protsessid, teenused, jms; • Vormide (ekraanivormide) kirjeldused; • Kasutuslugude / vormide kasutamise protsesside / tegevuste kirjeldused; • Infosüsteemi teenuste kirjeldused. Täpsed nõuded loetletud punktidele on toodud dokumendis „Nõuded süsteemianalüüsile“. Sihtgrupp: • Tellija äriprotsesse valdavad kontaktisikud - ärianalüütikud ja süsteemianalüütikud; • Täitjast sõltumatud tarkvara hooldajad, arendajad ja edasiarendajad, testijad, arhitektid, projektijuhid. Ajakava: Esmased kirjeldused esitatakse enne arendustööde algust. Järgmised, vahepealsete arenduste etappide kirjeldused antakse üle hiljemalt koos vastava vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplikud (täielikud) kirjeldused esitatakse lõppaktiga. 2. Arhitektuuri kirjeldus Otstarve: Dokumendi eesmärgiks on kirjeldada loodava süsteemi tehnilist ülesehitust. Kirjeldatakse rakenduse loogilist struktuuri, näidates ära selle kihtideks jagunemise. Kirjeldatakse ka füüsilist arhitektuuri, antakse ülevaade kasutatavatest tehnoloogiatest ning vahenditest. Sisu: Dokument peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid: • topoloogia, süsteemi füüsiline arhitektuur (süsteemi komponendid andmebaasiserver, rakendusserver, meiliserver jms): • süsteemi soovituslikud näitajad komponentide kaupa, näiteks andmesidekiirused, andmemahud, protsessori kiirus, mälumaht, komponentide arv süsteemi osade kaupa, kettasüsteemi jõudlus jms; • liidesed teiste süsteemidega (x-tee, meilisüsteemid) ja sõltuvused teistest süsteemidest; • süsteemi tehnilised (sh automaatsed) protsessid ehk töövoog – komponentide omavahelised suhtlusstsenaariumid ja koostoimimine (näiteks, mis komponent ja millal pöördub RR teenuse poole); • kolmandate osapoolte poolt toodetud kasutatavad tarkvarad/riistvarad, mis on vajalikud süsteemi toimimiseks; • süsteemi krüpto-, allkirjastamise, digitembeldamise lahendused ja algoritmid. Sihtgrupp: Arhitekt, administraator, turvaspetsialist Ajakava: Esmane kirjeldus esitatakse enne arendustööde algust. Täiendatud kirjeldus antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplik (täielik) kirjeldus esitatakse lõppaktiga. 3. Seadmete ja tarkvara kasutus- ja haldusjuhendid Sisu: Kirjeldus tarkvara ja seadmete kasutamise üldisest protsessist; protsessi olulisemate sammude kirjeldus. Dokument on aluseks kasutajate koolitamisel. Kasutusjuhend kirjeldab kõiki kasutajate funktsionaalsusi koos tööprotsesside kirjeldusega ning ekraanipiltide vormis näidetega. Haldusjuhend on mõeldud infosüsteemi haldurile ja peab olema eraldi tavakasutaja kasutusjuhendist. Sihtgrupp: Tarkvara kasutajad, haldurid Ajakava: Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga. 4. Administreerimisjuhend/paigaldusjuhend Otstarve: Juhend on aluseks süsteemi administreerimisele, paigaldamisele ja seadistamisele Sisu: Juhend peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid: • süsteemi parameetrite (seadistuste) kirjeldus ning nende muutmiste mõjud ja protseduurid (näiteks .net rakenduste puhul konfiguratsiooniparameetrite kirjeldused/selgitused ja näidisväärtused); • logimise realisatsiooni kirjeldused (kuhu ja mida, kas kasutatakse roteerimist või katalogiseerimist jms); • rutiinsete hooldusprotseduuride kirjeldus; • paigalduspaketi koostamise protseduurid; • paigaldusprotseduurid; • süsteemi halvamist võimaldavad riskid ja nende esinemise võimalikkus. Paigaldusjuhendis kirjeldatakse iga realiseeritud osa rakendamine (deployment) koos spetsiifiliste seadistustega. Paigaldusprotseduurid peavad olema kirjutatud selliselt, et RIK-i administraator suudab rakenduse paigaldada ja seadistada ilma kõrvalise abita. Sihtgrupp: Haldur, projektijuht, administraatorid, arhitekt Ajakava: Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga. 5. Testimise tulemusena valminud dokumendid Otstarve: Annab detailse ülevaate teostatud arenduste testimisest ning testimise tulemustest. Sisu: • Kesksel kohal on testplaan, mis kirjeldab testimise strateegia, skoobi, vahendid, tegevused, tulemid jne. Vastavalt kokkuleppele koostatakse testlood, mis võivad olla laiendatud kasutuslood. • Vastavalt kokkuleppele teostatud funktsionaalsuse-, jõudluse-, koormuse-, integratsiooni- , kasutatavuse-, turvalisuse- jm. testimise dokumendid (plaan, lood, juhendid, puudused, puuduste kõrvaldamise info, tulemid). • Testimisel ilmnenud vead ning paranduste info (versiooniinfo, vajadusel sisu). • Testimise otstarbel loodud kood, skriptid, kasutusjuhendid. Testimise dokumentatsioon ei pea olema üks dokument, dokumendid võib grupeerida loogilisteks osadeks. Täpsed nõuded on toodud dokumendis „Nõuded testimisele“. Sihtgrupp: Tellijapoolne projektijuht, vastuvõtutestijad Ajakava: Etapi testimise dokumendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplikud (täielikud) dokumendid esitatakse lõppaktiga. 6. Varundus/taasteplaan Otstarve: Tagada süsteemi hävingujärgne kiire ja tõrgeteta taastamine. Taasteplaan on aluseks süsteemi taastamisele peale suuremat hävingut. Sisu: Taasteplaan peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisulisi nõudeid: 1. Süsteemi backup’id, varundamisele kuuluvate komponentide ja asukohtade loetelu (nt rakenduse konfiguratsioonifailid, rakenduse failid failiserveril paiknevad failid ja andmebaas jne), nende kirjeldused ja kasutuselevõtu protseduurid (Näiteks: tuua kataloogi (vajadusel faili) tasemel välja list failidest, mida peab varundama; varunduse järjekord (kui see on oluline); 2. Taastamise sammud kasutades installatsiooni juhendit ja varundatud andmeid; 3. Süsteemi komponentide asendusvõimalused, nende alternatiivkomponentide spetsifikatsioonid. Miinimumis peab vastama küsimusele: milline riistvara/tarkvara on sobiv arendaja arvates (tehtud nt jõudlustestid) seda süsteemi käitama. Sihtgrupp: Administraator Ajakava: Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust. Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga. 7. Versiooni kirjeldus Otstarve: Vajalik ülevaate saamiseks infosüsteemi versioonide sisust. Sisu: Detailne info iga versiooniuuenduse kohta: • avaldamise kuupäev • versiooni number • versiooni tüüp (peamine, vaheversioon, parandus, erakorraline) • versiooni sisu - milliseid teostatud arendusi sisaldab (töökasu numbrid, näiteks Jira taskide numbrid ja/või lingid taskile) • leitud, kuid parandamata vead Sihtgrupp: Tellijapoolne projektijuht Ajakava: Esitatakse koos iga üleantava versiooniga ja iga versiooni kohta. 8. Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel Otstarve: Kontrolltabel nii Täitjale kui ka Tellijale veendumaks, et arvestatud on hankes nõutud mittefunktsionaalsete nõuetega. Sisu: Kõik raamlepingus, lähteülesandes või tehnilises kirjelduses kirjeldatud mittefunktsionaalsed nõuded ning täitmismärge. Täitmismärke tegemise aluseks peab olema testimine. Vajadusel lisatakse selgitused. Sihtgrupp: Arhitekt, administraator, turvaspetsialist Ajakava: Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust. Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga. 9. Andmekogude semantiline kirjeldus ja andmekoosseis Sisu: Andmekogus töödeldavate andmete koosseisu kirjeldus csv-formaadis, mis sisaldab: vanemandmeobjekti nimetus (tabeli nimetus); andmeobjekti nimetus (veeru nimetus); märge, kas tegemist on isikuandmetega; märge, kas tegemist on eriliigiliste isikuandmetega; märge, kas tegemist on andmekogu põhiandmetega; märge, kas tegemist on arhiiviväärtuslike andmetega; viide andmekogule, kust mittepõhiandmed pärinevad; andmeobjekti semantiline kirjeldus (selgitus, mis andmeobjektiga on tegemist). (Kõik märked formaadis jah/ei.) Sihtgrupp: Tellija, Tellijapoolne projektijuht Ajakava: Dokument (fail) esitatakse lõppaktiga. Front-End nõuded versioon 1, jaanuar 2019 https://dok.rik.ee/x/viWcAg Sisukord Sissejuhatus Mõisted HTML Nõuded CSS Nõuded Responsiivsus Javascript Nõuded Veebi sisu juurdepääsetavussuunised (WCAG) ja üleüldised kasutajakogemust puudutavad nõuded Nõuded Meediumite kasutamine veebilehel (veebilehe laadimiskiirus) Koodibaasi kvaliteedi tagamine Muud nõuded Nõuded Sissejuhatus Tehnoloogia areng on tekitanud olukorra, kus pakutavate tehnoloogiate virr-varrist on raske leida asjakohaseid suunised, mille järgi juhinduda. Eriti peegeldub see Front-End tehnoloogiate rakendamisel, kus loodavate lahenduste kvaliteet on seinast-seina. Ühest küljest on sellise olukorra tekkimist võimaldanud asjaolu, et veebilehe arendamisel kasutatavad tehnoloogiad on vigade tolerantsed. See tähendab seda, et HTML-is või CSS-is esinevate vigade kohta ei anna veebilehitsejad vaikimisi arendajatele tagasisidet. Kui programmeerimiskeele interpreteerimisel tekib viga, siis veasituatsiooni põhjustatud kohas tegevus lõpetatakse ja selle katkestamise põhjus kirjutatakse kas ekraanile või mõnda faili. Siis HTML/CSS-i korral see nii ei ole. HTML/CSS-is esinevad vead saab tuvastada vaid kaudselt, kuna veebilehitseja tootjad on loonud enda poolt loodud veebilehitsejasse tööriistad, mis parendavad või ignoreerivad vigast koodi. Seega on võimalik kirjutada vigadega koodi, aga kasutaja neid vigu veebilehel ei näe. Käesolev dokument käsitleb endas juhiseid ja suuniseid, mida tuleb järgida veebilehtede programmeerimisel. Käsitlevateks tehnoloogiateks on HTML5, CSS3 ja Javascript ehk see osa, mis toimub veebilehitsejas (browseris). Oluline osa sellest dokumendist keskendub ka sellele, kuidas tagada veebilehtede arendamise järjepidevus ja kvaliteet, mis vastaks tänapäeva veebilahenduste arendamise nõuetele ja WCAG suunistele. Lisaks eelnimetatule tuuakse käesolevas dokumendis välja ka parimad praktikad, mis aitavad meeskonnal paremini luua ja hallata pikaajalisi projekte. Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised nõuded konkreetses projektis ei rakendu (nt pole võimalik või vajalik). Mõisted Grid-system – reeglistik, mis pakub ühtset süsteemi kasutajaliidese komponentide laiuste ja kauguste kirjeldamiseks. Tänapäeval on grid-system see, mis kirjeldab ka veebilehe responsiivsuse. Ehk reegleid, mis kirjeldavad, kuidas veebileht erineva suurusega ekraanidel välja näeb. Javascript – skriptikeel, mille abil luuakse veebilehele erinevaid interaktsioone. Tuvastades kasutaja tekitatud sündmuseid võimaldab keel lisada, muuta või kustutada veebilehe sisu. Üks osa Javascriptist on ka peidetud andmevahetuse võimaldamine. HTML5 (Hyper Text Markup Language) – struktureeritud markeerimise keel. Viies põhiredaktsioon. Keel, mille abil kirjeldatakse veebilehe andmeid ja struktuuri. CSS (Cascading Style Sheets) – keel, mille abil kirjeldatakse veebilehe välimust. WCAG (Web Content Accessibility Guidelines) – dokument, mis pakub suuniseid, kuidas veebilehe sisu juurdepääsetavust parendada. HTML Veebilehe valmistamisel on HTML-i roll kirjeldada lehe struktuuri ja seda, mis andmed sellel lehel olemas on. Semantiline HTML tähendab seda, et HTML-li kirjutamisel on eelistatud esmajärjekorras semantilisi (tähendustega) elemente. Semantilised elemendid annavad olulist teavet nii otsingumootoritele kui ka lehe külastaja abitarkvaradele. Teave puudutab just seda, mis andmed on veebilehel ja kuidas need omavahel seotud on. Semantilise HTML-i teine oluline eelis seisneb selles, et tagab kindluse tuleviku suhtes (future proofing) või kasutuskõlblikuse / väljanägemise browseris ilma CSS'ita. Koodi loetakse arendajate poolt ja tõlgendatakse arvutite poolt. Nõuded Nr Nõude sisu Nõude seletused F Lehe kirjeldamisel on Semantiliste elementide kohta saab täpsemat infot leheküljelt: http://html5doctor.com Nimetatud lehekülg koondab informatsiooni W3C Working Groupi E kasutatud semantilisi dokumentide refereeringut. Leht annab esmase ülevaate võimalikest elementidest ja nende kasutamiskohtadest. Täpsema info saamiseks viidatakse H1 elemente. algmaterjalile. Halb näide Hea näide F Lehe sisupuu Pealkirjad ja mõned HTML5 elemendid (Sections and Outlines of an HTML5 Document) kirjeldavad veebilehe sisupuud. Puudulike pealkirjade või E peegeldab lehe ebakorrektse HTML5 elementide kasutamine moonutab lehe tegelikku sisupuud. H2 tegelikku hierarhiat. Testimiseks sobivad rakendused, mis oskavad välja joonistada HTML5 dokumendi sisupuu. Näiteks WAVE Toolbar või HTML5 Outliner. Loe lähemat WCAG suunistest käesoleva dokumendi vastavast peatükist. F Koodis puuduvad Kuna HTML on mõeldud sisu struktureerimiseks, siis ei tohiks kasutada HTML-is elemente, mille eesmärk on vaid mõne kujunduselemendi ekraanile E elemendid, mida on joonistamine. Näiteks ei ole korrektsuse huvides kohane lisada HTML-i elemente, mis on tühjad (ilma väärtuseta) ja on seal vaid selleks, et näiteks kuvada H3 kasutatud selleks, et ikooni. Graafika eraldamine HTML-ist pakub võimalust juhtida kujundust ühest kohast. Ühtlasi võimaldab selline meetod muudatusi teha nii, et ei peaks näidata ekraanil mõnda sekkuma rakenduse äriloogikasse. kujunduselementi. Näiteks ikoonid või muu Halb näide graafika. Hea näide Märkus. Siin pole mõeldud elemente, mille sisu täidetakse Javascripti abil. Näiteks Google Maps jmt. Küll aga peavad sellised elemendid sisaldama informatsiooni juhuks kui Javascript ei rakendu. Või juhtudeks, kui kasutaja veebilehitsejas on Javascripti kasutamine keelatud. Samuti ei kehti see kriteerium nn Backdrop jmt komponentidel, mida kasutatakse kujunduses komponentide nähtavuse parendamiseks. Selliste komponentide jaoks tuleks kasutada vastavaid ARIA parameetreid. F HTML-is kirjeldatud Veebileht koosneb komponentidest ja komponendile kuuluvatest elementidest. Komponendipõhine lähenemine veebilehe arendamisel tähendab seda, et E lehe komponendid on lehe loomisel on selgelt defineeritud lehe erinevad väiksemad osad (ehk komponendid/elemendid). Neid väiksemaid osasid kasutatakse erinevates H4 eristatavad. sisulehtedes. Ehk lehe komponendid on korduvkasutatavad ja on sõltumatud neid ümbritsevast HTML-ist. HTML-ist on võimalik selgelt eristada, milline osa koodist on sisu ja milline on see osa, mille abil hoitakse koos lehe paigutust (grid-system). Eemaldades või lisades komponente ei muuda see tegevus lehe elementide paigutust. Alljärgnevas näites on kasutatud kahte komponenti: layout ja card. Esimese abil kirjeldatakse veebilehe sisu paigutust horisontaalsel teljel (teda ennast pole lehe külastajale näha), see hoiab veebilehte koos. Teine on aga sisu komponent, mis on lehe külastajale näha ja mille laius sõltub sellest, palju on talle ruumi antud layout komponendi vahendusel. Mõlemad on eraldiseisvad osad, millel on täita oma roll. Seega pole asjakohane märkida layout-ile, milline card tema sees välja näeb. See, milline üks või teine komponent välja näeb, seda kirjeldatakse vaid selle komponendi juures. Sellest siis alljärgnev halb ja hea näide. Halb näide Hea näide F Lehel on teade, kui Javascript on tänapäeval de facto veebi osa. Lisades lehele interaktsioone ja kulissidetagust andmevahetust, pakub see lehe külastajale paremat E kasutajal puudub kasutajakogemust kui seda teeks vaid HTML ja CSS-i kasutamine. Kuna Javascripti osakaal lehe vajaliku funktsionaalsuse tekitamiseks on suur, siis on H5 Javascripti tugi. hädavajalik külastajale teada anda, kui tema veebilehitsejal Javascript ei ole toetatud. F Lehel on teade, kui Kui külastada lehte iganenud veebilehitsejaga, siis kuvatakse külastajale selle kohta teade. Teade sisaldab viiteid, kuidas uuendada või asendada oma E kasutaja külastab veebilehitsejat. H6 veebilehte iganenud veebilehitsejaga. Märkus. Iganenud veebilehitseja all peetakse silmas neid veebilehitsejaid, mille toetamine on tootja poolt lõpetatud. Kuna veebilehitsejate uuenduste tsükkel on kaasaegsetes veebilehitsejatel 6-12 nädala tagant, siis need veebilehitsejad tagavad parima kasutajakogemuse ja turvalisuse. Kasutajaid tuleks suunata kasutama just neid veebilehitsejaid. Vt ka nõuet FEU3. F Kood on W3C Validaatorite eesmärk on pakkuda esmast teavet testitava koodi kohta. Valideerimise raportit ei saa käsitleda kui põhjust väita, et loodud kood on E valideeruv. kasutuskõlbmatu. Igat raporti rida tuleb käsitleda eraldi ja võrrelda seda kokku lepitud nõuetega. Tarkvaraprojekti planeerimisel tuleb arvestada valitud H7 tehnoloogiatega. Näiteks kui on kasutuses tehnoloogia, mis baseerub mitmetel kolmanda osapoole rakendustel, siis projekti teostajal ei ole võimalik tagada seda, et kõikide osapoolte genereeritud kood oleks täismahus valideeruv. Sellegi poolest tuleks eelistada neid teeke, mille väljund vastaks WCAG suunistele ja võimalikest mööndustest tuleb projekti alustamisel informeerida tellijat. Mööndused peavad olema põhjendatud, näiteks kolmanda osapoole tarkvara kasutamisel ja paremate alternatiivide puudumine. See muidugi ei tähenda seda, et valideerimisel avastatud vead (ehk “errors”) tuleb aktsepteerida. Koodis esinevad vead tuleb parandada. Muud valideerimisel saadud tulemustele tuleb anda hinnang eraldi. F Graafika, mida on Erinevad kujunduselemendid, mis ei ole lehe sisu osa, tuleks realiseerida kasutades CSS-i võimalusi. Näiteks varjud, kumerad ääred, gradiendid jmt. E võimalik realiseerida CS CSS-is kirjeldatud kujunduselemendid võimaldavad eraldada sisu visuaalist. See pakub väga head paindlikkust kujunduse muutmiseks, täienduste H8 S-iga, tuleb ka tegemiseks jmt. Ühtlasi CSS-i abil loodud graafikat on kerge kohandada vastavalt ekraanile, millel teda kuvatakse. Veebilehitseja suudab CSS-i abil loodud realiseerida CSS-iga. graafikat vastavalt külastaja ekraani võimekusele kohandada. F Vormi sisestusväljadel HTML võimaldab ära märkida, millist tüüpi väärtust sisestusväli eeldab (lisaks eeldamisele on võimalik ka lisada valideerimisreeglid, mis ka kontrollivad, kas E on kasutatud sisestatud väärtus vastab reeglitele). Eriti oluline on see aina rohkem levima hakkanud puutetundlikele ekraanidele, milledes andmete sisestamisel H9 asjakohast tüüpi. kuvatavale klaviatuurile saab ette öelda, millist tüüpi sisu on vaja sisestada ja seade automaatselt optimeerib klaviatuuri just selle jaoks. Halb näide Hea näide CSS Veebilehe valmistamisel on CSS-i roll kirjeldada, milline see veebileht välja näeb. Ehk see, millisena oleme tänapäeval harjunud veebilehti nägema, on kirjeldatud kasutades CSS-i keelt. Kui veebilehel puudub viide CSS failile, siis veebilehe väljanägemise kirjeldab HTML elementide vaikeväärtused, mille on ära kirjeldanud veebilehitseja tootja. Keskmiste ja suuremate veebilehtede loomisel ja selle CSS-i koodibaasi haldamiseks on soovitav veebilehe komponendid jagada erinevateks failideks. Siinkohal mängivad olulist rolli erinevad nn CSS-i preprotsessorid, mis võimaldavad luua CSS-i läbi struktureeritud lähenemise. Preprotsessorid on tööriistad, mis pakuvad tarkvaraloojale võimaluse jagada oma CSS pisemateks osadeks. Võimaldavad luua CSS-i arhitektuuri, kus suured komponendid toetuvad pisematele. Tänapäeval ühed levinumad CSS-i preprotsessorid on: LESS ja SASS/SCSS. RIK kasutab SCSS-i. CSS-i koodistandardi paika panemiseks ja kontrollimiseks oleks soovitav kasutada ka SCSS Linterit. Linter on tööriist, mis aitab valideerida SCSS-i koodi vastavalt kokkulepitud reeglitele. Tänapäeval on olemas abivahendid, mis kontrollivad koodi korrektsust töö käigus automaatselt. Nõuded Nr Nõude sisu Nõude seletused F Kasutatud on Arendusprotsessi kiirendamiseks ja jätkusuutlikuse tagamiseks on hea aluseks võtta valmis Front-End komponentide teek, mis pakub ühtset ökosüsteemi ja E mõnda dokumentatsiooni veebilehe valmistamiseks. RIK kasutab Twitter Bootstrap'i ja seda tuleks uutes projektides ka eelistada, kui ei ole kokku lepitud teisiti. C1 levinumat Kuna valmis teek pakub juba hulganisti komponente ja elemente, mida veebilehe valmistamisel saab kasutada, siis nende kombineerimine võimaldab luua pidevalt CSS-i juurde uusi vaateid, ilma et protsessi peaks sekkuma kujundaja. raamistikku Teegi valimisel peab peale kvaliteetse dokumentatsiooni ja populaarsusele olema oluliseks kriteeriumiks ka asjaolu, et see oleks modulaarne ja võimaldaks muuta (eelistatult Twi sisendväärtuseid (on kasutatud SCSS CSS-i preprotsessorit). Igal projektil on oma nõuded ja vajadused. Teek peab võimaldama sisse-välja lülitada oma tter Bootstrap). funktsionaalsust. Modulaarsus ja sisendväärtuste muutmine võimaldab kokku panna just sellise koodibaasi, mida konkreetne projekt vajab. Projektis raames on peab sisse lülitatud olema ainult vajalik funktsionaalsus (kasutaja browser ei tõmba alla staatilisi ressursse, mida ei kasutata). F CSS-i Veebilehitsejate tootjad on loonud võimaluse eksperimentaalseid ja/või mitte standardseid atribuute kasutada lisades atribuudi algusesse veebilehitseja tootja E lähtekood eesliidese. Kuna neid eesliiteid on vaja vaid ajal, mil kasutatav tehnoloogia pole veel standardiks saanud või nimetatud funktsionaalsus pole veel tootja poolt täies C2 sisaldab vaid mahus implementeeritud, siis lähtekoodis neid sisaldada ei tohi. Lähtekood peab sisaldama ainult standardile vastavaid atribuute. standardseid atribuute. Veebilehitsejate tootjate eesliidesed lisab eraldi rakendus (post-production). Selle jaoks on olemas erinevad nn autoprefixer tööriistad, mis pakuvad võimaluse juhtida, milliste veebilehitsejate ja milliste versioonidele eesliidest tuleb suunata (PostCSS). Halb näide Hea näide Antud kriteerium puudutab ka tänaseks juba iganenud meetodeid, mille abil püütakse sihtida mõne konkreetse veebilehitseja spetsiifilisi vigu, mis võimaldab just selle veebilehitseja jaoks kirjutada eraldi CSS-i kirjeid. Selle asemel tuleb välja selgitada mitte konkreetse veebilehitseja ja selle versioon, vaid selle võimekus. Selle jaoks on olemas nii CSS-is kui ka Javascriptis vastavad tööriistad. CSS-is on selle jaoks näiteks @support tingimus, mis võimaldab tuvastada CSS-i abil veebilehitseja võimekust. Näiteks: F CSS-i Visuaali kirjeldamiseks on kasutatud CSS-i klassi selektorit. See tähendab seda, et visuaali rakendamiseks kasutatakse CSS klasse ja/või HTML elemente. Eelistada E selektorina on tuleb visuaali sidumist CSS klassi ja vältida ID selektorit. C3 eelistatud peamiselt Nõuet ei kohaldata tüpograafia kirjeldamiseks. Tüpograafia puudutab lehekülje sisu autoreid, kes sisestavad sisu mõne tekstiredaktori kaudu. Nendeks CSS klasse. tekstiredaktoriteks on peamiselt nn WYSIWYG tüüpi tööriistad, mis võimaldavad sisu sisestada nagu seda tehakse näiteks Microsoft Wordis. Need tööriistad kirjutavad HTML-i koodi taustas ise ja nemad oskavad tähistada teksti osasid peamiselt HTML elementidega (p, h1-h6, table jne). Märkus. CSS-i klassi eelistamise soovitus tuleneb sellest, kuidas toimub CSS-i selektori reeglite täitmine. Kui CSS-is on sarnaseid reegleid, siis mille põhjal otsustab veebilehitseja, millist reeglit rakendada? Et otsus oleks võimalik teha, antakse igale selektorile kaal. Suurema kaaluga selektorite reeglid rakenduvad. ID-ga ja pikad selektorid omavad märkimisväärset kaalu. Kui erinevate arendajate poolt mingi konkreetse komponendi visuaali muutmisel on igaüks kirjutanud enda selektori, siis on ilmselge, et iga arendaja koodi lisandumisel on konkreetse visuaali kirjeldamist puudutav CSS omandanud märkimisväärset kaalu. Selle tulemusel tekib olukord, kus hilisemate muudatuste tegemine võib osutuda võimatuks. Ühtlasi selline lähenemine läheb vastuollu levinumate CSS-i klassi nimetamise põhimõtetega. Halb näide Hea näide F CSS Mida pikem on CSS-i selektor, seda kauem võtab veebilehitsejal aega selle täitmine, samuti väheneb koodi jälgitavus ja loetavus. Seepärast on soovitav, et CSS-i E selektorite selektor ei oleks pikem kui kolm-neli sammu. C4 pikkus on Kuna CSS-i selektori täitmist alustatakse vasakult paremale, siis need kolm-neli sammu peaks eelistatuna olema lähimad struktuurid. Tuleb ka arvestada, et pikem mõistlik. selektor omab märkimisväärset suuremat kaalu reeglite rakendumisel (loe eelmise punkti märkust). Kui erand on põhjendatud, siis on erandid lubatud. Aga läbivalt tuleb siiski kasutada kuni kolme-nelja sammu pikkusi selektoreid. Halb näide Hea näide Veebilehitseja tootjad pidevalt optimeerivad oma algoritme, et CSS-is kirjeldatud reeglite täitmine oleks võimalikult kiire. Kiirust mõõdetakse küll millisekundites, kuid mahukamate projektide korral võib tekkida olukord, kus mahukate selektorite täitmine võtab põhjendamatult palju ressurssi. F On kasutatud CSS-i klasside nimetamine peab olema läbi rakenduse ühesugune. Tänapäeval kõige levinum CSS klasside nimetamise põhimõte on BEM (block-element-modifier). E mõnda Nõue tagab selle, et kui koodi kirjutavad erinevad arendajad, siis klasside nimetamise loogika on läbivalt sama. See muudab koodi ühtsemaks ja lihtsamini C5 levinumat jälgitavamaks. Ühtlasi pakub BEM kahele kõige suuremale veebilehtede arendamise murekohale lahendust. Esiteks nõuab see seda, et kood oleks semantiline ja CSS klassi modulaarne. Teiseks vähendab võimalust, et erinevate arendajate poolt koostatud kood tekitab konflikte (ehk kirjutatakse teineteise vormingud üle). nimetamise põ himõtet. BEM kohta leiab täpsemat infot siit: https://en.bem.info Halb näide Hea näide F SCSS-i Senised praktikad on näidanud, et veebilehe arendamisel ja ülesehitamisel on kõige paremaid tulemusi andnud komponendipõhine lähenemine: SCSS-i lähtekood on E lähtekood on struktureeritud nii, et iga komponent on kirjeldatud oma failis. Sealjuures üldised ehk globaalsed parameetrid on koondatud ühte faili. See tähendab seda, et leht C6 struktureeritu koosneb erinevastest plokkidest ja plokid elementidest. Iga komponendi muutmine/parendamine on võimaldatud nii, et see ei vajaks teiste komponentide samaaegset d muutmist (st ei segaks teiste komponentide arendajaid). Selleks tuleb jagada SCSS koodibaas väiksemateks loogilisteks osadeks, milleks on näiteks navigatsioon, komponendip vormi komponendid, modaalaknad jmt. õhiselt. F CSS klasse Ei ole hea praktika siduda Javascripti funktsionaalsust HTML elemendiga CSS klassi abi. Kasuta selleks data-* atribuute. Nõnda tekitatakse Javascripti ja HTML-i E kasutatakse sidumiseks universaalne põhimõtte, mis ei mõjuta lehe semantikat ega sega visuaali ja Javascripti funktsionaalsust. C7 vaid visuaali kirjeldamiseks. Responsiivsus Responsiivsete veebilehtede arendamine sai hoo sisse, kui oli vaja hakata veebilehte muutma kasutatavaks ka väiksematel ekraanidel: nutitelefonidel, tahvlitel. Nüüd aga me ei saa enam lähtuda kolmest ekraanist: mobiil, tahvel ja arvuti. Ekraani mõõte, millega veebilehti tänapäeval külastatakse, on väga palju. Selleks, et igas suuruses oleks veebileht tarbitav, tuleb muuta kogu veebileht sõltuvaks ekraani mõõdust. Ühest küljest aitab meil seda teha juba grid süsteemi rakendamine, kuid grid määrab ära vaid komponentide laiused. Et oleks võimalik juhtida ka komponentide ja nende elementide propotsioone (teksti suurus, padding-marging jne) lähtuvalt ekraani suurusest, siis seda aitab meil saavutada juba mõnda aega CSS-is kasutatav ühik „rem“. Mida ühik „rem“ tähendab? Kõige lihtsam on seda seletada nõnda, et selle väärtus sõltub HTML-i juurelemendi (root element) teksti suurusest. HTML-i juurelement on element „html“. Vaikimisi on selle elemendi teksti suurus 16px. See ütleb meile, et 1rem = 16px. Mida me saame selle teadmisega peale hakata? Me saame kogu veebilehel kasutatava disaini panna sõltuma juurelemendi teksti suurusest. Vaatame alljärgnevat näidet: Pikslites kirjutades oleks: Kui aga muudame juurelemendi teksti suuruse sõltuvaks ekraani suurusest (ühtlasi määrame ära minimaalse ja maksimaalse teksti suuruse), siis saame luua olukorra, kus veebilehe komponentide ja elementide propotsioonid muutuvad vastavalt sellele, kui suur on lehe külastaja veebilehitseja aken. Nõnda ei teki enam olukord, kus suurel ekraanil on tekst ja elemendid liiga pisikesed ja väiksel ekraanil aga vastupidi. Meil on olemas nüüd keskne koht, mille kaudu saame muuta kogu veebilahenduse kujunduse propotsioone. Loe täpsemalt Fluid Typegraphy. Lisaks CSS-i rakendamisel on mõistlik kaaluda varianti luua täiendavaid tööriistu (Utilities), mis hõlbustavad teha kasutajaliidese kujunduses parendusi nõnda, et selle jaoks ei pea muutma komponenti või selle elemente. Näiteks Bootstrap pakub selliseid tööriistu https://getbootstrap.com/docs/4.1/utilities/borders/ Responsiivsete lahenduste maailmas osutuvad need tööriistad hädavajalikuks, kuna arenduse käigus on vajadus veebilahenduse propotsioone juhtida vastavalt tekkinud olukorrale (näiteks lähtuvalt ekraani suurusest). Javascript Tänapäeval kuulub Javascript iga veebilahenduse juurde. Javascript on see osa veebilehest, mis annab sellele dünaamilisuse ja võime reageerida kasutaja toimingutele. Ühtlasi aitab luua ka nn pol yfill-e, mille abil saab arendaja kasutada veebilehitsejas API-sid, mis on vaikimisi arendaja poolt toetatud veebilehitsejas puudu. See võimaldab kasutada tehnoloogiaid, mis on muidu kasutatavad vaid uuemates veebilehitsejates. Dokumendiobjektide mudel (DOM, Document Object Model) DOM on platvormist ja keelest sõltumatu W3C poolt standardiseeritud HTML dokumentidega suhtlemise liides. See liides võimaldab näiteks Javascriptil lugeda ja muuta veebilehte. Selle liidesega suhtlemine on ka põhjus, miks osad veebilahendused tunduvad kasutaja jaoks aeglased või lihtsalt ei toimi ootuspäraselt. Kuna DOM sisaldab kogu informatsiooni kuvatava veebilehe kohta, siis on tegemist väga suure objektiga. Selles mingite muudatuste tegemine nõuab veebilehitsejal erinevaid tegevusi. Ja need tegevused, mida veebilehitseja mingi toimingu tulemusel peab täiendavalt tegema, on need, mida me soovime arendamise käigus hoida minimaalsena. Oluline on siinkohal ka meeles pidada, et on andmeid, mida DOM-is ei sisaldu. Näiteks kui me küsime Javascripti vahendusel elemendi kõrgust-laiust, siis veebilehitseja peab selle väärtuse küsimise hetkel välja uurima. Kui seda küsimist aga tehakse korduvalt ja erinevates skriptiosades erinevatel põhjustel, siis see on üks nendest põhjustest, mis võib muuta rakenduse aegalseks. Selles, et neid probleeme vältida, on veebilehitseja tootjad loonud erinevaid täiendavaid API-sid, mille abil oleks võimalik DOM liidesega efektiivsemalt suhelda. Näiteks väga tihti on veebilahendustes vaja teada saada, kas üks või teine element on kasutaja jaoks nähtav. Ajalooliselt on seda probleemi erinevalt lahendatud, kuid kõik need nõuavad veebilehitsejalt liigset tööd. Selle jaoks on nüüd aga olemas eraldi Intersection Observer API, mis võimaldab seda funktsionaalsust paremini oma arendustest rakendada. Arendajal võib tekkida ka vajadus teada saada, kas DOM-is on midagi muutunud. Kas mingi osa skriptist on teinud HTML-is mingeid muudatusi. Varasemalt tuli selleks kirjutada eraldi skript, mis käib DOM-ist perioodiliselt muudatusi otsimas /kontrollimas. Skripti kirjutamise asemel on nüüd olemas efektiivsem muudatuste jälgimise võimalus - kasutada MutationObserver API. DOM-iga suhtlemise meetodites on toimunud viimastel aastatel oluline nihe. Kui eelnevalt tuli arendajal kirjutada kood, mis mingi reegli alusel küsib DOM-ilt infot, siis nüüd on pigem vastupidi. DOM ütleb ise, kui jälgitav tunnus on muutunud. Kui eelnimetatud DOM-i puudutavad API-d on midagi, mida pakuvad veebilehitsejad, siis nendele lisaks on erinevad arendajad loonud veel täiendavaid liideseid, mis on veebilehitsejast sõltumatud. Üks populaarsem liides on Virtual DOM. Internetist võib selle kohta leida väga palju materjali, aga lihtsamalt öeldes on tegemist DOM-i abstraktsiooniga ehk lihtsustatud ja eraldiseisva versiooniga kuvatavast veebilehest. Kuna veebilehitseja enda DOM on väga mahukas ja sellega suhtlemine võib osutuda ressursinõudlikuks, siis Virtual DOM pakub võimalust teha muudatusi veebilehes nõnda, et Virtual DOM ise vastutab selle eest, millised muudatused tuleb saata veebilehitseja DOM-i, et kasutaja saaks neid ka näha. Sellisel viisil muudetakse veebilehitseja DOM-i vaid siis, kui seda tõesti on vaja teha ja seda püütakse teha võimalikult ressursisäästlikult. Virtual DOM-i kasutavad näiteks sellised tehnoloogiad nagu React, Vue, Angular jne. Eelnimetatud tehnoloogiad on pigem raamistikud, mille üks osa on Virtual DOM-i rakendaine. Internetist võib leida ka vaid Virtual DOM-i liidese jaoks mõeldud Javascripti teeke. Nõuded Nr Nõude sisu Nõude seletused FEJ1 JS-i lähtekood on JS kirjutamisele tuleb läheneda modulaarselt. Koodibaas tuleb jagada väiksemateks loogilisteks komponentideks. Eelistada tuleb ES6 komponendipõhine mooduleid (import/export). See parandab: funktsionaalsuse selget eraldatust koodi uuesti kasutamist koodi testimist isolatsioonis koodi hoomatavust arendaja poolt FEJ2 Vorming, linter ja build protsess Projekt sisaldab käske koodi lintimiseks, testimiskes ja vajadusel kompileerimiskes. Projekti raames peab kood jälgima ühtset stiili ja standardit. Ühtne stiil ja standard tagatakse läbi konfigureeritud style guide (mõne laialt levinud) ja linteri. Linter aitab: välja tuua potentsiaalseid vigu koodis parandada koodi loetavust hoida koodi kvaliteeti keskenduda probleemi lahendamisele - https://eslint.org/ - https://standardjs.com/ - https://github.com/airbnb/javascript/ - https://gulpjs.com/ - https://webpack.js.org/ - https://docs.npmjs.com/misc/scripts FEJ3 Kommentaarid Koodi kommenteerimiseks/dokumenteerimiseks eelista JSDoc formaati - http://usejsdoc.org/index.html. kasuta // järgneva koodi rea kommenteerimiseks kasuta // FIXME: et välja tuua probleeme kasuta // TODO: et välja tuua lahendusi probleemidele See annab: võimaluse genereerida dokumentatsiooni funktsioonide, meetodite, konstruktorite kohta ühtne kommenteerimise stiil koodi editorid võivad kuvada lisa informatsiooni kasutatava funktsionaaluse osas Veebi sisu juurdepääsetavussuunised (WCAG) ja üleüldised kasutajakogemust puudutavad nõuded Veebi sisu juurdepääsetavussuunised hõlmavad mitmeid soovitusi veebi sisu juurdepääsetavuse parandamiseks. Eesti keeles on võimalik tutvuda suuniste täisdokumendiga siin: http://www.w3.org /Translations/WCAG20-et/. Arendusprojektis tuleb kasutada raamistikke, mille väljund HTML peab vastama WCAG suunistele. Kuid peamised põhimõtted on: Veebileht on struktureeritud korrektselt. Siin on mõeldud just seda, millest oli juttu ka juba HTML-i peatükis. Tuleb eelistada tähendustega elemente. Kui veebilehel on loetelu, siis tuleb kasutada ka vastavat HTML elementi. Täiendavat semantikat võimaldab lisada WAI-ARIA rollide mudel (https://developer.mozilla.org/en-US/docs/Learn/Accessibility/WAI-ARIA_basics ) Rolle saab kasutada ka sellistes olukordades, kus semantiliste elementide kasutamine pole mingil põhjusel võimalik. Veebilehel esinevatele ajas muutuvatele meediumitele saab WAI-ARIA States and Properties mooduli abil lisada täiendavat informatsiooni. Kasuta tekstilist vastet kui visuaalselt on näha vaid ikoon, video, audio jmt. Kui lehel on kasutatud nupuna ikooni, siis lisa nupule ka info, mida see ikoon tähendab. Seda on kõige lihtsam teha kasutades HTML-is title või alt atribuuti. Vormi elementidel tuleks kasutada label elementi. Ära keskendu ainult visuaalile. Lehe sisu peab olema arusaadav ka siis, kui lülitame välja näiteks CSS või kui lehte loeb ette kasutajale tarkvara. Oluline on silmas pidada, et ikooniga või värviga tähistatud kujunduselemendid oleks ka vaegnägijale tarbitavad (https://www.w3.org/TR/WCAG20-TECHS/G95.html, https://www.w3.org/TR/WCAG20-TECHS/G18.html). Veebileht on kasutatav ka klaviatuuriga. Komponentide loomisel tuleks arvestada kasutaja harjumustega. Kui kasutajal on harjumus checkbox teha tühik klahviga aktiivseks, siis see peaks toimima ka siis, kui see checkbox on loodud kasutades Javascripti abi. Täiendavad kasutajaliidese komponentide nõuded leiad RIKi UIG lehelt Nõuded Nr Nõude sisu Nõude seletused F Meediumitel, mis Igal elemendil, millega kasutaja saab midagi teha (lingid, vormi väljad, nupud jmt), on kirjeldatud hover olek. Hover olek on see, kui kasutaja liigub hiirega E võimaldavad külastajale selle elemendi peale. Erandiks on puutetundlikud ekraanid, kus hover olek võrdub klikiga. See tähendab, et funktsionaalsused, mis sõltuvad hover-ist, tuleb W1 interaktsiooni, on puutetundlikel ekraanidel ümber teha klikipõhiseks. Siit ka soovitus otsutada, milline on primaarne funktsionaalsus. Üldiselt liigub maailm selles suunas, et kirjeldatud nn hover olek. funktsionaalsus, mis toob kasutajale midagi nähtavale hover-i abil, ehitatakse siiski kliki peale, kuna tõusev trend on see, et veebilehti külastatakse pigem puutetundlike ekraanidega. F Vormi elementidel on Focus olek aitab kasutajal eristada aktiivset vormi elementi teistest. E kirjeldatud focus olek. W2 Märkus: selleks, et hinnata, kas focus on normaalselt nähtav, tuleb lähtuda WCAG poolsest soovitusest teksti värvi ja teksti taustavärvi vaheline kontrasti määrast. Tööriist testimiseks: https://webaim.org/resources/contrastchecker/ F Elementidel on Active oleks aitab kasutajal eristada aktiivset elementi. Näiteks klaviatuuri abil lehel ringi liikudes saab aktiivne interaktsiooni võimaldav element teda E kirjeldatud active olek. eristava vormingu. W3 F Elementidel on Mahukate veebilehtede korral on hea anda lehe külastajale tagasisidet viidete kohta, mida ta on juba külastanud. Sedasi lehe korduval külastamisel on E kirjeldatud visited olek. tema persionaalne ajalugu näha. W4 F Veasituatsioonid on Veasituatsioonide tekkimisel antakse kasutajale asjakohast tagasisidet. Teade on tähistatud nii värvi kui ka vastava ikooniga. Kehtib reegel, et süsteemi E sõnastatud asjakohaselt tõrked, mis ei tulene kasutaja tegevusest, tähistatakse punase värviga. Muud tõrked, mis on põhjustatud kasutaja käitumisest, pigem oranziga (ehk W5 ja omavad vastavalt hoiatava, informatiivse tooniga). situatsioonile korrektset visuaali. F Situatsioonid, kus Veebilehel on arvestatud olukordadega, kus näiteks tabel on tühi. Sellistel olukordades tuleb kasutajale anda infot, miks see on tühi ja vajadusel lisada E informatsioon on juurde, mida ta peaks tegema, et see infoga saaks täidetud. W6 mõnes komponendis Sama kehtib ka ajas muutuvate meediumite kohta. Kui mingi informatsiooni laadimine nõuab rohkem aega, siis selle laadimise kohta tuleb anda kasutajale puudu või on alles tagasidet. saabumas, on selgelt tähistatud. F Veebilehel kasutatud Nii nagu päris maailmas, nõnda ka veebis, peavad animatsioonid peegeldama objektide kergust, raskust, suurust jmt. Animatsioonid peavad olema E animatsioonid kasutajat toetavad ja kirjeldama animeeritava elemendi suhet ülejäänud lehega. Et animatsioonid ei hakkaks liialt riistvara koormama ega kasutajat W7 parendavad ärritama, tuleb animatsioonide kirjeldamisel lähtuda animatsiooni optimeerimise põhimõtetest. Nendeks on: kasutajakogemust. - animatsioonid ei tohi nõuda veebilehitsejalt põhjendamatuid kordusi; - animeerida tuleb CSS-i atribuute, mis on veebilehitsejate poolt optimeeritud; - animatsioonid tuleb käivitada komplektina ja ajastatult veebilehitsejale kõige paremal hetkel (requestAnimationFrame). Mida ühe või teise CSS-i atribuudi muutmine veebilehitsejalt nõuab, saab tutvuda lehel CSS Triggers Märkus: Animatsioonid peavad olema põhjendatud, kui animatsioon on põhjendamata ja/või näiteks epileptikutele isegi ohtlik, siis see kriteerium ei ole täidetud . Meediumite kasutamine veebilehel (veebilehe laadimiskiirus) Mitmekesise meediumi kasutamine veebilehel avaldab otsest mõju lehe laadimiskiirusele ja sellele, kui kiiresti veebilehitseja suudab lehe külastajale valmis meisterdada. Mida suurem on veebilehe toimimiseks vaja erinevate ressursside osakaal, seda kauem läheb aega, mil leht on kasutamiseks valmis. Jättes korraks kõrvale CSS ja Javascript failid, siis kõige suuremateks veebilehe kuvamise blokeerijateks on pildid ja videod. Piltide kasutamisel tuleb pöörata tähelepanu nende mahule. Ei ole sobilik lisada veebilehele pilte, mille maht on põhjendamatult suur. Kui on alust arvata, et kasutavate piltide mahud on liiga suured, siis alljärgnevad tööriistad võimaldavad nende mahtusid vähendada: - http://www.jpegmini.com - https://pngquant.org - https://imageoptim.com - https://github.com/google/guetzli Videode kasutamisel tuleb arvestada sellega, et videode vaatamiseks on vaja selle mängijat. Igasuguse mängija visualiseerimine ja käivitamine võtab aega, kuna mängija jaoks on vaja alla laadida selle käivitamiseks vajalikke ressursse. Kui lehel on mitu sellist mängijat, siis iga mängija jaoks tuleb veebilehitsejal tööd teha. Iga täiendav liigutus aga nõuab aega ja see avaldab märkimisväärset mõju lehe kiirusele. Mis puudutab aga CSS-i ja Javacripti faile, siis nende kasutamisel tuleb tekitada olukord, kus: - kõik lehel kasutusel olevad CSS-i failid oleksid liidetud üheks failiks ja faili sisu oleks minimeeritud; - kõik lehel kasutusel olevad Javascripti failid oleksid liidetud üheks ja faili sisu oleks minimeeritud. Veebilehe kiiruse optimeerimise ja selle mõjude kohta saab täiendavalt lugeda lehelt: https://kinsta.com/learn/page-speed/ ja https://developers.google.com/web/fundamentals/performance/critical- rendering-path/ Pildigraafika optimeerimine Tänapäeval on võimalik kasutada erinevaid tööriistu, mis võimaldavad juba töö käigus pildigraafikat optimeerida. Selle jaoks tuleb vaid seadistada taustateenus, mis jälgib kataloogides toimunuid muudatusi ja vastavalt etteantud mustritele käivitavad optimeerimist teostavad skriptid. Kõige levinumad taustateenuste skriptide jooksutajad on: - Gulp - Grunt - Webpack Kuna kõik kolm nimetatud kasutavad mooduleid, mis on kirjutatud kasutades Javascripti, siis on võimalik ilma suurema vaevata luua lähtuvalt vajadusest projektile omane skript pildigraafika optimeerimiseks. Seda siis eeldusel, et mõni juba olemasolevatest ei sobi. Küll aga juba vabalt kättesaadavad skriptid sisaldavad enimlevinud algoritme erinevate pildigraafika optimeerimiseks. Tasulistest tarkvaradest tooks välja JPEGmin-i. Tegemist on suurepärase tööriistaga just JPG piltide optimeerimiseks. Tihti saavutab see pea 3x mahu vähenemise ilma et pilt kaotaks silmnähtavalt kvaliteedist. Tutvu pildigraafika erinevate optimeerimise meetoditega siin. Responsiivsed pildid Tehnoloogi aitab lehe autoril lisada veebilehele piltmaterjali sellisel kujul, mis võimaldab neid tarbida erinevate suurutel ekraanidel. Siinkohal tuleks silmas pidada peale pildi kõrguse ja laiusele ka selle mahtu ja fookuspunkti. Fookuspunktist tuleb kinni pidada, et välitda olukordi, kus pildil kujutatud oluline element oleks ebanormaalselt lõigatud või muul viisil rikutud. HTML-i elementile img on võimalik lisada juurde täiendav parameeter, mis sisaldab informatsiooni võimalike alternatiivsete pildi variatsioonide kohta: https://developer.mozilla.org/en-US/docs/Learn /HTML/Multimedia_and_embedding/Responsive_images Koodibaasi kvaliteedi tagamine CSS-i kirjutamisel on suureks abiks erinevad nn CSS-i preprotsessorid. Need on tööriistad, mille abil on võimalik läheneda CSS-i kirjutamisele struktueeritult. Preprotsessorid muudavad CSS-i skriptikeeleks, mis kompileeritakse tavaliseks CSS-iks, mida veebilehitsejad oskavad lugeda. Skriptikeelelaadne kirjutamine võimaldab korduvaid tegevusi hoida ühes kohas. CSS-i preprotsessorid Tänapäeval levinumad CSS-i preprotsessorid on LESS ja SASS/SCSS. Kuna viimasel ajal on populaarsust kogumas pigem SASS/SCSS, siis võiks täna alustavates projektides pigem eelistada SASS/SCSS preprotsessorit. Seda põhjusel, et nimetatud preprotsessori kompetentsi on tööturul lihtsalt rohkem. CSS-i postprotsessorid (PostCSS) Tänapäeval täiendava võimalusena on loodud tehnoloogia, mille abil on võimalik olemasolevat CSS-i järeltöödelda. Need tööriistad pakuvad võimaluse CSS-i lähtuvalt sisendparameetritele või teatavatele mustritele muuta selliseks nagu vaja. Näitena võib tuua olukorra, kus ühe rakenduse jaoks tehtud CSS oleks vaja muuta teise rakenduse jaoks sobilikuks nõnda, et see hakkaks vastama uue rakenduse stiilinõuetele (näiteks vaja muuta kasutatavat fonti, värve jmt). Üks levinum põhjusi kasutada PostCSS-i on aga vajadus (Autoprefixer) tagada uuemate tehnoloogiate tagasiühilduvat tuge ammutades andmeid Can I Use andmebaasist. Tagasiühilduvat tuge vajavad: - eksperimentaalses staatuses olev funktsionaalsus See on funktsionaalsus, mis on küll veebilehitsejal olemas, aga tootja poolt on märgitud eksperimentaalseks. Eksperimentaalsete funktsionaalsuste eristamiseks kasutavad veebilehitsejad eesliiteid (prefix). Näiteks -webkit-box-shadow (spetsifikatsioon näeb ette aga box-shadow). Igal tootjal on oma. - varasema (kehtetuks tunnistatud) funktsionaalsust kirjeldava spetsifikatsiooni toetamine Uute veebitehnoloogiate lisamine veebilehitsejatesse on modulaarne. Iga tootja otsustab ise, millal millist moodulit oma tootesse lisab. Tulemuseks on see, et osa veebilehitsejaid toetavad funktsionaalsuse varasemat spetsifikatsiooni, teised aga uuemat. Sellest tulenevalt kasutavad veebilehitsejad erinevat süntaksit funktsionaalsuse rakendamiseks. Autoprefixed on PostCSS-i moodul, mis on loodud selleks, et lahendada eelnimetatud tagasiühilduva toega seotud küsimusi, lisab vajadusel eesliitega juurde puuduvad atribuudid ja teeb süntaksi parendusi seal kus vaja. PostCSS pakub lahendusi erinevatele probleemidele. Vabalt kättesaadavatest moodulitest saab ülevaate siit: https://www.postcss.parts. Kuna moodulid on kirjutatud kasutades Javascripti, siis on lihtne neid mooduleid ise lähtuvalt projekti spetsiifikast juurde luua. Linter (lint, linter, linting) Linter on tööriist, mis otsib koodist võimalikke vigu. Front-End arenduses saab sellist tööriista kasutada automaatse validaatorina, mis testib iga arendaja koodi vastavalt ette antud standardile. Selline tööriist pakub võimalust defineerida koodistandard iga projekti jaoks eraldi (ehk saab panna sõltuma projekti spetsiifikast). Selliselt saab tagada, et kõikidel projektis osalevatel arendajatel on kood kirjutatud järgides samu põhimõtteid. Muud nõuded Nõuded Nr Nõude sisu Nõude seletused F Rakendus peab olema Nii avalikuks kui ka sisemiseks kasutamiseks tehtav rakendus peab olema graafiliselt eskaleeruv (responsive web design) ja mugavalt kasutatav kõigi E graafiliselt eskaleeruv. enamlevinud seadmete resolutsioonidega vahemikus 320x568px kuni 3840x2160px. Ühegi nimetatud resolutsiooni korral ei tohi tekkida horisontaalset U1 kerimisriba. Implementatsioon peab jälgima “Mobile first” kontseptsiooni. F Vaikimisi veebilehitseja Kõik aknad, mis avanevad peavad olema sellised, mida üksi brauser oma vaikimisi konfiguratsioonis ei blokeeri. St ei tohi tekkida olukorda, kus E poolt blokeeritavaid veebilehitseja blokeerib vaikimisi avatava akna ning kasutaja peab selle avamise eraldi veebilehitsejas lubama. U2 hüpikaknaid ei tohi kasutada. Veebilehitseja poolt võidakse blokeerida avatav aken olukorras, kus rakendus üritab seda avada automaatselt, st mitte kasutaja vahetu tegevuse peale. Näited: Veebilehitseja blokeerib avaneva akna, sest see avaneb läbi Javascripti automaatselt. Veebilehitseja blokeerib avaneva akna, sest see avaneb läbi Veebilehitseja ei blokeeri avanevat akent, sest see avaneb Javascripti automaatselt. kasutaja vahetu tegevuse peale. F Veebipõhine E kasutajaliides peab olema Operating system Browser U3 kasutatav enamlevinud veebibrauseritega. Windows Internet Explorer 11 Minimaalselt Mozilla Firefox, Safari, Chrome ja Windows Edge (2 viimast versiooni) Edge arenduse testimise hetkel 2 viimast (major) Windows Google Chrome (2 viimast versiooni) versiooni ning Internet Explorer 11. Windows Mozilla Firefox (2 viimast versiooni) macOS Safari (2 viimast versiooni) macOS Google Chrome (2 viimast versiooni) macOS Mozilla Firefox (2 viimast versiooni) iOS Safari (2 viimast versiooni) iOS Google Chrome (2 viimast versiooni) Android Google Chrome (2 viimast versiooni) Nõuded projektiplaanile versioon 1.0 Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan, mis sisaldab ajakava kõikide funktsionaalsuste loomise ja selle pakkumuse alustamiseks vajalike tööde läbiviimiseks. Pakkumuses esitatavalt projektiplaanilt eeldatakse vastavust järgmistele tingimustele: PP 1.1 Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peab olema saavutatud projekti eesmärk ja soovitud funktsionaalsus. PP 1.2 Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) sh vastutaja roll/nimi, ajaline kestus inimtundides ja tähtaeg. PP 1.3 Projektiplaanis peab kajastuma töö tegemiseks vajalikud eeldused/lähteandmed ning töö mõõdetav(ad) tulem(id). Projektiplaan peab sisaldama mh. tähtaegu, mis on rakendatavad hankijale/välisele osapoolele projekti edukaks realiseerimiseks vajalike sisendite tagamise kohta. PP 1.4 Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja jaotatud iteratsioonidena. PP 1.5 Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega. PP 1.6 Projektiplaan peab olema ajakohastatud kogu projekti teostamise vältel. PP 1.7 Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, kuidas projektijuhtimise riske maandada kavatsetakse (pakkumuse eraldi dokument). Majasiseselt: RIKi projektijuht lisab projektiplaani arenduste kasutuselevõtuga seotud õigusloomelise tegevuse, kasutajate koolitamise, kasutusjuhendite jms koostamise kava võttes arvesse, et need tegevused oleks arenduste kasutuselevõtu hetkeks teostatud. Vajalikud tegevuste tähtajad annab tellija ja sisuosakond. Samuti lisab projektijuht projektiplaani ajakava arenduste registreerimiseks ja kooskõlastamiseks RIHA-s vastavalt RIHA põhimäärusele, arvestades ametlikule kooskõlastamisele kuluva maksimaalse aja kuluga (registreerida tuleb nii projekti kavatsus kui kasutuselevõtmine). Vajaliku d tegevuste tähtajad annab tellija ja sisuosakond. 1 / 23 HANKEPASS Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses. I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE Teave avaldamise kohta Teate number ELTs: - ELT URL: Riigi ametlik teataja: 256605 Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta). Hankija andmed Ametlik nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Riik: Eesti Hankija aadress: Lubja tn 4 Hankija veebiaadress: http://www.rik.ee/ E-posti aadress: [email protected] Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 2 / 23 Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik: Avatud hankemenetlus Pealkiri: Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) veebilehe arendused Lühikirjeldus: Hanke eesmärgiks on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) veebilehe www.ekei.ee üleviimine Drupal 9 või uuemale platvormile koos andmete migratsiooniga, luua mobiilivaade ning viia vastavusse WCAG nõuetega. Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane): 256605 Hanke liik: Asjad Hanke CPV-d: 48900000-7 Mitmesugused tarkvarapaketid ja arvutisüsteemid Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 3 / 23 II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE A: Teave ettevõtja kohta Nimi: Registrikood: Riik: Aadress: Üldine veebileht: Kontaktisikud: Kontaktide e-posti aadressid: Kontaktide telefoninumbrid: Ettevõtte suurus: Töötajate arv: Käive: Valuuta: Finantsalase võimekuse kirjeldus: Tehnilise võimekuse kirjeldus: Teostatud tööde kirjeldus: Ettevõtja tegevusvaldkond: Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 4 / 23 ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega? Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 5 / 23 TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKE OSAD Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja B: Teave ettevõtja esindajate kohta Eesnimi: Perekonnanimi: Sünniaeg: Sünnikoht: Aadress: Linn/vald: Postiindeks: Riik: E-post: Telefon: Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...): Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 6 / 23 III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KORRUPTSIOON Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses. Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 7 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) PETTUS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kelmuse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD ÕIGUSRIKKUMISED Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 8 / 23 RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 9 / 23 LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega MAKSUDE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“ Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 10 / 23 Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 11 / 23 Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 12 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) VARA HALDAB LIKVIDEERIJA Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 13 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) ÄRITEGEVUS ON PEATATUD Kas ettevõtja äritegevus on peatatud? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane. Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 14 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA SÕLMITUD KOKKULEPPED Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 15 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE ETTEVALMISTAMISEL Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD SANKTSIOONID Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist. Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 16 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA KONFIDENTSIAALSET TEAVET Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 17 / 23 Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 18 / 23 rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) PANKROT Kas ettevõtja on pankrotis? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) MAKSEJÕUETUS Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 19 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE VÕIMALDAMISE EEST Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“. Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5. Alates 14.08.2022 kontrollib hankija kõrvaldamise aluse puudumist pakkuja või taotleja kinnituse alusel. Hankija võib põhjendatud kahtluse korral nõuda pakkujalt või taotlejalt täiendavate andmete või tõendite esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust kontrollida (RHS § 96 lg 2.1). Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 20 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED A: Sobivus KUULUMINE ÄRIREGISTRISSE Ettevõtja on kantud mõnda tema asukohaliikmesriigi äriregistrisse kooskõlas direktiivi 2014/24/ EL lisaga XI; teatavate liikmesriikide ettevõtjatelt võidakse nõuda muude kõnealuses lisas sätestatud nõuete täitmist. Viide seadusele: RHS § 99 lg 1 „pakkuja või taotleja asukohariigi õigusaktide kohaselt tuleb ettevõtja kanda äriregistrisse“ RHS § 99 lg 2 „hankija võib nõuda registreeringut tõendava asjakohase tõendi esitamist“ Tingimuse selgitus: Pakkuja peab olema registreeritud oma asukohariigi äriregiregistris või peab olema talle väljastatud vastav tegevusluba või peab ta kuuluma vastavasse organisatsiooni, kui see on nõutud tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Pakkuja, kelle asukohariigiks on Eesti Vabariik, peab olema registreeritud Eesti äriregistris. Pakkuja esitab kinnituse hankepassis. RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik kõigile pakkujatele, kaasa arvatud ühispakkujad ning alltöövõtjad, kelle majandus-ja/või Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 21 / 23 finantsnäitajatele ja/või kutsealasele suutlikkusele tuginetakse. Tingimuse kirjeldus: Registri nimi: Äriregister Veebiaadress (URL): https://ariregister.rik.ee/ Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Registreerimise number (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 3. Põhjused, miks ei kuulu nõutud registrisse (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) B: Majanduslik ja finantsseisund ÜLDINE AASTAKÄIVE Ettevõtja üldine aastakäive on asjaomases teates, hankedokumentides või hankepassis nõutud majandusaastate jooksul järgmine: Viide seadusele: RHS § 100 lg 1 p 4 „andmed pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast“ Tingimuse selgitus: Pakkuja viimase kolme lõppenud majandusaasta summaarne netokäive kokku peab olema vähemalt 100 000 EUR. Pakkuja esitab nõutud andmed hankepassis. Hankija kontrollib esitatud andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad, kohustub pakkuja hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid kuni 5 (viie) tööpäeva jooksul alates päringu saamisest. Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/ või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja või taotleja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik ka ühispakkujatele. Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 22 / 23 Tingimuse kirjeldus: Miinimumnõue: 100000 Valuuta: EUR Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Ajavahemik (Periood) 2. Käive (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus ASJADE HANKELEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TARNETE TEOSTAMINE Ainult asjade riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul kohale toimetanud täpsustatud liiki asjade puhul järgmised peamised tarned. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi. Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate asjade müügi lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“ RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud asjade müügi lepingute kohta“ Tingimuse selgitus: Pakkuja viimase 3 (kolme) aasta jooksul täidetud lepingute hulgas peab olema vähemalt 3 (kolm) hanke objektiga samaväärset lepingut. Samaväärne leping on tarkvara arendustöö (Drupali arendus) leping. Lepingud peavad olema täidetud (täitmine on põhikohustuste ulatuses lõppenud, sh ka seda kus tööd antakse üle etapiviisiliselt (tellija on nõutud ulatuses töid saanud ja vastu võtnud)). Pakkuja peab hankepassi korrektselt sisestama referentslepingu(te) maksumuse(d), lepingu(te) kuupäeva(d) ja info teise lepingupoole kohta (sh tellija kontaktisiku telefoninumber, e-posti aadress). Juhul, kui tegemist on riigihankega, siis märkida hankepassis ka viitenumber. Kui hankija soovib kontrollida hankepassis esitatud andmeid seoses täidetud lepingutega võib hankija küsida teise lepingu poole käest kinnitusi ja/ tõendeid. Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 23 / 23 Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 3 Kirjeldus: Pakkuja viimase 3 (kolme) aasta jooksul täidetud lepingute hulgas peab olema vähemalt 3 (kolm) hanke objektiga samaväärset lepingut. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 08.11.2022 10:36:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/general-info 08.11.22 10:38 Riigihangete register 4.10.6 0 OSA: Üldandmed TEATE ANDMED Hanke viitenumber: ⁠256605 Hanke nimetus: ⁠Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) veebilehe arendused Teate tüüp: ⁠Hanketeade - TV02 I OSA: Hankija I.1) HANKIJA NIMI JA AADRESSID Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Lubja tn 4, 19081, Tallinn, Eesti Kontaktisik : TEELE NÄSSI Tel. : +372 58505692 E-post : [email protected] Veebiaadress (URL): http://www.rik.ee/ (http://www.rik.ee/) I.2) ÜHISHANGE Leping hõlmab ühishanget: ⁠Ei Lepingu sõlmib keskne hankija: ⁠Ei I.3) TEABEVAHETUS Hankedokumendid on kättesaadavad: ⁠tasuta Täpsemat teavet on võimalik saada aadressil: ⁠https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/5139160/general-info (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/5139160/general-info) Lisateavet saab: ⁠eespool nimetatud aadressil Pakkumused või osalemistaotlused saata: ⁠https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/5139160/tenders (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/5139160/tenders) eespool nimetatud aadressil I.4) HANKIJA LIIK Hankija liik: ⁠Valitsusasutuse hallatav riigiasutus I.5) PÕHITEGEVUS Põhitegevus: ⁠Üldised avalikud teenused II OSA: Ese II.1) HANKE KOGUS VÕI ULATUS https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/notices/notice/3325182/print 1/4 08.11.22 10:38 Riigihangete register 4.10.6 II.1.1) Hanke nimetus ja viitenumber: ⁠Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) veebilehe arendused (256605) II.1.2) CPV kood: ⁠ Põhikood Täiendkoodid 48900000-7 Mitmesugused tarkvarapaketid ja arvutisüsteemid II.1.3) Lepingu liik: ⁠Asjad II.1.4) Lühikirjeldus: ⁠Hanke eesmärgiks on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) veebilehe www.ekei.ee üleviimine Drupal 9 või uuemale platvormile koos andmete migratsiooniga, luua mobiilivaade ning viia vastavusse WCAG nõuetega. II.1.5) Eeldatav kogumaksumus: ⁠70 000,00 EUR II.1.6) Teave osade kohta Hankeleping on jaotatud osadeks: ⁠Ei II.2) KIRJELDUS II.2.3) Täitmise koht: ⁠Eesti II.2.5) Hindamiskriteeriumid: ⁠ Kvaliteedikriteeriumid: Nimetus Osakaal Projektiplaan 30 ⁠ Hind: Nimetus Osakaal Pakkumuse kogumaksumus 70 ⁠ II.2.6) Eeldatav maksumus või suurusjärk: ⁠70 000,00 EUR II.2.7) Lepingu, raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi kestus: ⁠Kestus kuudes Kestus kuudes: ⁠6 Seda lepingut võidakse uuendada: ⁠Ei II.2.10) Alternatiivsete pakkumuste lubatavus: ⁠Ei ole lubatud https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/notices/notice/3325182/print 2/4 08.11.22 10:38 Riigihangete register 4.10.6 II.2.11) Täiendavad hankevõimalused: ⁠Ei ole II.2.12) Teave elektrooniliste kataloogide kohta Pakkumused tuleb esitada elektrooniliste kataloogide kujul või pakkumused peavad sisaldama elektroonilist kataloogi: ⁠Ei II.2.13) Teave Euroopa Liidu vahendite kohta: ⁠Ei ole III OSA: Juriidiline, majanduslik, finants- ja tehniline teave III.1) KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED III.1.1) Kutsetööga tegelemise sobivus, sealhulgas kutse- või äriregistrisse kuulumisega seotud nõuded: Vaata hankepassist https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/procurement- passport (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/5139160/procurement-passport) või alusdokumendist https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/documents? group=B (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/5139160/documents?group=B) III.1.2) Majanduslik ja finantsseisund: ⁠Vaata hankepassist https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/procurement- passport (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/5139160/procurement-passport) või alusdokumendist https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/documents? group=B (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/5139160/documents?group=B) III.1.3) Tehniline ja kutsealane suutlikkus: ⁠Vaata hankepassist https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/procurement- passport (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/5139160/procurement-passport) või alusdokumendist https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/documents? group=B (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/5139160/documents?group=B) III.2) LEPINGU TINGIMUSED IV OSA: Hankemenetlus IV.1) KIRJELDUS Kiirendatud menetlus: ⁠Ei IV.1.6) Teave elektroonilise oksjoni kohta: ⁠Elektroonilist oksjonit ei kasutata IV.1.8) Hange on hõlmatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni hankelepinguga: ⁠Ei https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/notices/notice/3325182/print 3/4 08.11.22 10:38 Riigihangete register 4.10.6 IV.2) HALDUSALANE TEAVE IV.2.2) Pakkumuste või osalemistaotluste laekumise tähtaeg: ⁠28.11.2022 12:00 IV.2.4) Keeled, milles võib esitada pakkumused või osalemistaotlused: ⁠eesti IV.2.6) Minimaalne aeg, mille jooksul pakkuja peab pakkumuse jõus hoidma: Kestus kuudes 3 IV.2.7) Pakkumuste avamise aeg: ⁠28.11.2022 13:00 VI OSA: Lisateave VI.1) TEAVE HANKE KORDUMISE KOHTA See on korduv hange: ⁠Ei VI.2) TEAVE ELEKTROONILISTE TÖÖVOOGUDE KOHTA Kasutatakse elektroonilisi tellimusi: ⁠Ei Lubatakse elektrooniliste arvete esitamist: ⁠Jah Kasutatakse elektroonilisi makseid: ⁠Jah VI.4) VAIDLUSTUSTE LÄBIVAATAMISE KORD VI.4.1) Läbivaatamise eest vastutav organ Riigihangete vaidlustuskomisjon, Endla 13/Lõkke 5, 10122, Tallinn, Eesti Tel. : +372 6113713 Veebiaadress (URL): http://www.fin.ee/riigihangete-poliitika (http://www.fin.ee/riigihangete-poliitika) VI.4.4) Läbivaatamise korra kohta teavet pakkuv asutus Riigihangete vaidlustuskomisjon, Endla 13/Lõkke 5, 10122, Tallinn, Eesti Tel. : +372 6113713 Veebiaadress (URL): http://www.fin.ee/riigihangete-poliitika (http://www.fin.ee/riigihangete-poliitika) https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5139160/notices/notice/3325182/print 4/4 DIREKTOR KÄSKKIRI 14.11.2022. a nr 109 Tallinn Alusdokumentide kinnitamine riigihankes „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) veebilehe arendused“ (256605) Justiitsministri 18.04.2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ § 11 lõike 1 punkti 9 alusel ning kooskõlas direktori 2.11.2022 käskkirjaga nr 101 kinnitan lisad. /allkirjastatud digitaalselt/ Rivo Reitmann Lisad: 1. hanketeade „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) veebilehe arendused“ (256605) (vormistatud digitaalselt), 2. hankedokumendid „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) veebilehe arendused“ (256605) koos lisadega (vormistatud digitaalselt). KINNITATUD Direktori 14.11.2022 Käskkiri nr 109 Lisa 2 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) veebilehe arendused“ Riigihanke viitenumber 256605 Hankedokumendid REGISTRITE JA INFOSÜSTEEMIDE KESKUS Registrite ja Infosüsteemide Keskus teeb hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele ettepaneku esitada pakkumusi vastavalt hanketeates ja hankedokumentides sisalduvatele tingimustele. 2022 1. Üldosa 1.1. Hankedokumendid on kohaldatavad ainult koos riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Hankija eeldab, et huvitatud isik või pakkuja tunneb riigihangete seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte. 1.2. Huvitatud isik või pakkuja kannab hankemenetluses osalemisega seotud kogukulud ja -riski, kaasa arvatud vääramatu jõu (force majeure) toime võimalused. 1.3. Hankija ei ole otstarbekuse kaalutlusel hanget osadeks jaganud, sest hanke osadeks jaotamine ei ole lepingu olemusest tulenevalt võimalik. 1.4. Hankija ei arvesta olelusringi kulusid, kuivõrd antud hanke puhul on pakkujatel võimatu esitada RHS § 86 lg 2 p 2 nimetatud kulude osas näitajaid, mida oleks võimalik omavahel võrrelda 2. Hankelepingu ese 2.1. Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus on esitatud punktis 3.1 märgitud ühes või mitmes vastavas lisas. 3. Hankedokumendid 3.1. Hankedokumendid koosnevad käesolevast hankedokumentide põhitekstist ja selle lisadest: 3.1.1 Lisa 1 kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused (hankepass), 3.1.2 Lisa 2 vastavustingimused, 3.1.3 Lisa 3 hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad, 3.1.4 Lisa 4 tehniline kirjeldus; 3.1.5 Lisa 4-1 Veebiteenused, 3.1.6 Lisa 4-2 Nõuded arendustele, 3.1.7 Lisa 4-3 Nõuded testimisele, 3.1.8 Lisa 4-4 Kasutajaliidese ja WCAG 2.1. nõuded, 3.1.9 Lisa 4-5 Front End nõuded, 3.1.10 Lisa 4-6 Dokumentatsiooniplaan, 3.1.11 Lisa 4-7 Nõuded projektiplaanile, 3.1.12 Lisa 5 arenduslepingu projekt. 3.2. Hankedokumentide põhitekst ja selle juurde kuuluvad dokumendid on teineteist täiendavad. 3.3. Hankedokumentide lahutamatuks osaks on hankepass (alates 1.08.2019 alustatud hankes täidab ettevõtja hankepassi (ESPD v 2.0.2) registris. Vt hankepassi juhiseid https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihangete- register/kasutusjuhendid), mille pakkujad esitavad hankijale esialgse tõendina kõrvaldamise ja kvalifitseerimistingimuste aluste kontrolliks. Lisaks on hankija poolt koostatud vorm PAA1 ja PAM1, mis on vastavustingimuste juures pakkujatele vajalike andmete edastamiseks. 3.4. RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik kõigile pakkujatele, kaasa arvatud ühispakkujad ning alltöövõtjad, kelle majandus-ja/või finantsnäitajatele tuginetakse. Alltöövõtjate osas tuleb hankepass esitada ka juhul, kui tema näitajatele ei tugineta, kuid keda kavatsetakse kasutada hankelepingu täitmisel. 3.5. Juhul kui pakkujal esineb RHS § 97 nimetatud olukord, esitab ta hankepassis rikkumised ning info, et kohaldatud on heastamismeetmeid. Heastamismeetmetena esitab pakkuja vastavad tõendid hankija sellekohase küsimise peale. 4. Täiendav teave ja selgitused 4.1. Küsimuse või taotluse täiendava teabe või selgituste saamiseks hanke alusdokumentide kohta esitamisel peab huvitatud isik või pakkuja arvestama, et hankijal on õigus tulenevalt riigihangete seaduse § 46 lõikest 1 vastata nimetatule 3 (kolme) tööpäeva jooksul. 4.2. Juhul, kui huvitatud isiku hanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumisega ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt 6 (kuus) päeva, RHS § 93 lõike 2 punktis 2 ja § 94 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhtudel 4 (nelja) päeva, ei ole hankijal kohustus selgitustaotlusele vastata. 4.3. Punktis 4.1. märgitud küsimus või taotlus esitatakse eesti keeles. 4.4. Hankijal on õigus valida hankelepingu täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral hankijale sobivam alusdokumentide tõlgendus, kui hankija ei ole huvitatud isikule või pakkujale edastanud vaidlusaluses küsimuses teistsugust tõlgendust punktides 4.1. ja 4.5. toodud alustel. 4.5. Huvitatud isik või pakkuja esitab punktis 4.1. märgitud küsimuse või taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas (https://riigihanked.riik.ee/). Registri töö tõrgete korral esitatakse küsimus või taotlus hanketeates märgitud hankija kontaktisiku elektronposti aadressile. Telefoni teel esitatud küsimusi vastu ei võeta. 4.6. Hankija esitab hankemenetluse käigus koostatud dokumendid ja antava täiendava teabe ning selgitused huvitatud isikule või pakkujale elektrooniliselt läbi e-riigihangete keskkonna. 5. Pakkumuse koostamine 5.1. Pakkumuse koostamisel lähtutakse muu hulgas lepingu projektis sätestatud tingimustest. 5.2. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Hankija ei avalikusta Lk 2/4 pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei ole kohustatud täpsustama pakkujalt ärisaladuse ja/või pakkuja huve kahjustada võiva tehnoloogilise lahenduse sisaldumist juhul, kui nimetatud asjaolu on jäänud pakkumuses märkimata. 6. Dokumentide vormistamise üldnõuded 6.1. Dokumentide vormistamisel lähtutakse võimalusel punktis 3.3 märgitud ühes või mitmes lisas esitatud vormidest. 6.2. Dokumendid koostatakse eesti keeles. 6.3. Dokumendid esitatakse hankijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (see tähendab, et dokumendid peavad olema püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama pakkumuse esitanud isiku(te) nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt (sh ka digitaalselt) allkirjastatud). 7. Kvalifitseerimise dokumentide vormistamise erinõuded 7.1. Esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks kasutatakse hankepassi. Juhul, kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Samuti tuleb esitada hankepass alltöövõtjate kohta. 7.2. Juhul kui pakkuja kasutab alltöövõtjat, võib hankija nõuda lisaks hankepassis esitatule pakkuja poolset kirjeldust millises tööde etapis ja suuruses alltöövõtjat kasutatakse. 7.3. Hankija võib nõuda alltöövõtja asendamist juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse alltöövõtja suhtes kõrvaldamise alus. 7.4. Enne hankelepingu sõlmimist võib hankija nõuda edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Hankija võib vastavaid dokumente nõuda ka kvalifitseerimise etapis. Pakkuja võib esitada enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele ja kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid dokumente. 7.5. Hankija võib pakkuja esitatud andmete põhjal küsida tõendeid ja kinnitusi teiselt lepingu poolelt kõigi nende lepingute kohta, millele tuginetakse kvalifikatsiooni tõendamisel. 7.6. Pakkuja võib esitada enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele ja kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid dokumente. 7.7. Alates maist 2019 saab Euroopa hankepassi vormi täita RHRis või mõnes muus ESPD teenuses - nimekiri on kättesaadav https://ec.europa.eu/docsroom/documents/34484. Hankepassi ei ole vaja esitada juhul kui RHRis on olemas hankepassi osa ja ettevõte täidab selle RHR vormil. Hankepassi juhend https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihangete- register/kasutusjuhendid 8. Pakkumuse dokumentide vormistamise erinõuded 8.1. Pakkumuse dokumendid on järgnevad: 8.1.1 avaldus hankemenetlusel osalemiseks (vorm PAA1); 8.1.2 hankepass; 8.1.3 vastavustingimused; 8.1.4 hindamiskriteeriumid; 8.1.5 projektiplaan; 8.1.6 pakkumuse detailne maksumus (vorm PAM1); 8.2. kui hankedokumentides on nõutud, tuleb esitada lisaks punktis 8.1 toodule muud andmed ja dokumendid. 9. Elektrooniliselt dokumentide esitamine 9.1. Kvalifitseerimise dokumendid ja punktis 8.1 märgitud pakkumuse dokumendid esitatakse elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas. 9.2. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid vormistatakse PDF-vormingus või mõnes muus üldlevinud vormingus. 9.3. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on dokumente, mida ei ole võimalik esitada elektrooniliselt, esitatakse need, lisaks elektroonilistele koopiatele, paberkandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10. 9.4. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on kolmanda osapoole poolt kirjalikult allkirjastatud dokumente, esitatakse dokument skaneeritud kujul ning originaaldokument esitatakse ainult juhul, kui hankijal on tekkinud kahtlus dokumendi osas. 9.5. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on elektroonilisi dokumente, mida ei ole võimalik terviklikult esitada e-riigihangete keskkonnas, siis esitatakse need, lisaks e-riigihangete keskkonnas esitatud väljavõtetele, terviklikult CD-l või muul üldlevinud andmekandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10. 10. Paberkandjal dokumentide esitamine 10.1. Paberkandjal dokumendid esitatakse ainult punktis 9.3 märgitud juhul. 10.2. Paberkandjal dokumendid esitatakse 1 (ühes) kinnises läbipaistmatus pakendis. 10.3. Punktis 10.2 märgitud pakendile kantakse järgmised andmed: 10.3.1 riigihanke nimetus, 10.3.2 riigihanke viitenumber, 10.3.3 kõikide pakkujate nimed ja registrikoodid, 10.3.4 märge „Mitte avada enne pakkumuste avamise tähtaega“. 10.4. Paberkandjal dokumendid esitatakse posti teel või isikliku kättetoimetamisega. Lk 3/4 10.5. Isikliku kättetoimetamisega esitatakse dokumendid pakkumuste esitamise tähtpäeval vähemalt 15 minutit enne pakkumuste avamist hankija asukohas II korrusel. 11. Hankelepingu sõlmimine 11.1. Kõik hankelepingu olulised tingimused on esitatud punktis 3.1 märgitud vastavas lisas. 11.2. Hankija jätab endale õiguse anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks kuni 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates hankelepingu sõlmimise otsuse või pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest. 11.3. Pakkuja peab talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Antud tähtaja jooksul lepingu allkirjastamisest keeldumist on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist. 12. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine 12.1. Hankija jätab endale õiguse tunnistada hankemenetlus kehtetuks, kui: 12.1.1 hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel; 12.1.2 välisrahastaja ei anna nõustumust eduka pakkujaga lepingu sõlmimiseks; 12.1.3 pakkumus ületab hanke eeldatavat maksumust; 12.1.4 on toimunud sündmus, mida saab lugeda vääramatuks jõuks (force majeure). Vääramatu jõud on asjaolu, mida hankija ei saa mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest ei saa temalt oodata, et ta hankemenetluse ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Rivo Reitmann Direktor Lk 4/4 Riigihanke „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) veebilehe arendused“ (256605) hankedokumentide juurde „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) veebilehe arendused“ hanke tehniline kirjeldus 1. Hanke eesmärk ja üldinfo 1.1 Käesoleva hanke eesmärk on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) veebilehe www.ekei.ee üleviimine Drupal 9 või uuemale platvormile koos andmete migratsiooniga, luua mobiilivaade ning viia vastavusse WCAG nõuetega. 1.2 Nõuded arendustele dokumendist (lisa 4-2) kasutatakse ainult veebiarendusele kohalduvaid punkte. 1.3 Hanke infotund pakkujatele toimub 24.11.2022 kell 13.00 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse virtuaalruumis. Infotunnil osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine aadressil [email protected]. 1.4 Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde teostamisega hankelepingu sõlmimisest 1 kuu jooksul ja nimetatud tingimusega tuleb pakkujatel pakkumust, s.h projektiplaani, esitades arvestada. 1.5 Hankelepingu järgsete tööde teostamise tähtaeg on 6 kuud, arvestades hankelepingu sõlmimise algusest. 1.6 Hankija poolt antavad tööde teostamise tähtajad on hankija hinnang. Juhul, kui pakkuja leiab, et hankija poolt etteantud tähtaeg on ebarealistlik, siis on pakkuja kohustatud seda pakkumust tehes või sellele eelnevalt hankijale teada andma. Hankelepingu täitmisel on vastavate sooviavalduste esitamine välistatud, v.a hankija poolt lisatööde tellimise olukorras või muul riigihangete seaduse §-s 123 toodud lepingu muudatust võimaldavas olukorras. 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus 2.1 Olemasolev EKEI veebileht on loodud Drupal 7 platvormile, mille eluiga lõppeb novembris 2023. 2.2 Samuti puudub veebilehel mobiilivaade ning esinevad mittevastavused WCAG 2.1 nõuete. 2.3 EKEI veebis olemasolevad sisutüübid:  Andmevoog  Artikkel  Dokument  Feed item  Galerii  Kontakt  Struktuur  Uudis  Veebivorm  View ordering 2.4. Näited erinevatest sisutüüpidest: 2.2.1. Artikkel sisutüüp - https://www.ekei.ee/et/statistika-ja-kasulikud-viited/eurod-ja- voltsingud mis sisaldab ka faile. 2.2.2. Uudis sisutüüp - https://www.ekei.ee/et/uudised/justiitsministeerium-otsib- koostoopartnerit-vanglatele-paberivaba-avaliku-e-toimiku Sisaldab nii sissejuhatust kui ka teksti. 2.2.3. Veebivorm sisutüüp - https://www.ekei.ee/et/form/teabenoue Sisaldab spämmikaitset 2.2.4. Alamlehel Haridus ja erialad https://www.ekei.ee/et/ekei-kui- organisatsioon/haridus-ja-erialad kasutatakse hariduse andmete pärimiseks SAP x- tee teenuseid (Lisa 4-1- Veebiteenused). 3. Arendustööd 3.1 Käesoleva hanke raames teostatavateks töödeks on: 3.1.1 veebilehe www.ekei.ee uuendamine sisuhaldusplatvormi Drupal 9 või uuemale versioonile ning andmete migratsiooni teostamine (kogu olemasoleva veebi sisu üleviimine). 3.1.2 Mobiilivaate arendamine vastavalt Hankija poolt kinnitatud disainile. 3.1.3 Veebilehe www.ekei.ee vastavusse viimine WCAG 2.1 nõuetega. 3.2 Tööde teostamisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega: 3.2.1 Mobiilivaate (responsive design) disain tuleb kooskõlastada tellijaga enne mobiilivaate arendustööde alustamist. Mobiilivaade esitatakse prototüüpimiseks sobiva tarkvaraga (nt Figma vms). 3.2.2 Veebilehe arendamisel tuleb kasutada erinevate faaside jaoks erinevaid keskkondi: arendus-, test- ja toodangukeskkonnad. Arendus- ning testkeskkondade eest vastutab Pakkuja. Pakkujale ei võimaldata ligipääsu veebilehe toodangukeskkonnale. 3.2.3 Töid teostavatelt arendaja(te)lt nõutakse Drupali arendamise kogemust. 4. Projektipõhised nõuded ja töökorraldus 4.1 Projekti arendustööd peavad vastama RIKis kehtestatud nõuetele, mille hulgas tuleb arvesse võtta järgmisi nõudeid: 4.1.1 Arendustele (Lisa 4-2 – Nõuded arendustele); 4.1.2 Testimisele (Lisa 4-3 – Nõuded testimisele); 4.1.3 Kasutajaliidese ja WCAG 2.1 nõuded (Lisa 4-4); 4.1.4 Front End nõuded (Lisa 4-5) 4.2 Projekti raames tuleb järgida dokumentatsiooniplaani nõudeid (Lisa 4-6 – Dokumentatsiooniplaan), mis tuleb vormistada RIK Confluence platvormile. 4.3 Projekti raames koostatud dokumentatsioon vastab järgmistele vormistusnõuetele: 4.3.1 Dokumentide teemad ja peatükid on loogiliselt struktureeritud ja esitatud koos sisukorraga (või seda asendava funktsionaalsusega). 4.3.2 Dokumendid ei sisalda kirjavigu ja on koostatud võimalikult üheselt arusaadava ja selge lauseehitusega. 4.3.3 Dokumentide sisu osas vastutuse selgemaks eristamiseks on dokumendis märgitud kõik selle koostajad eraldi nende osade juures, mida iga koostaja koostas. 4.3.4 Kõik kasutatud allikmaterjalid peavad olema viidetes ära märgitud ning viitamine teistele dokumentidele on selge ja ühtses stiilis. 4.3.5 Dokumendid on koostatud eesti keeles. 4.4 Pakkumuse osana esitatakse pakkumuseks projektiplaan, mis sisaldab ajakava kõikide hankelepingus kirjeldatud arendustööde loomiseks ja vajalike tööde läbiviimiseks (Lisa 4-7- Nõuded projektiplaanile). Pakkumuses esitatavalt projektiplaanilt eeldatakse vastavust järgmistele tingimustele: 4.4.1 Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peab olema saavutatud hankelepingu raames soovitud tööd. Projektiplaanis peavad kajastuma need tegevused, mis on vajalikud lõpptulemuse saavutamiseks. 4.4.2 Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) roll/nimi, ajaline kestus ja tähtaeg. 4.4.3 Projektiplaan peab sisaldama ka töid, mille teostamist eeldatakse Tellijalt või teiste kaasatud väliste osapoolte poolt. 4.4.4 Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega. LISAD 1) Lisa 4-1 Veebiteenused 2) Lisa 4-2 Nõuded arendustele 3) Lisa 4-3 Nõuded testimisele 4) Lisa 4-4 Kasutajaliidese ja WCAG 2.1. nõuded 5) Lisa 4-5 Front End nõuded 6) Lisa 4-6 Dokumentatsiooniplaan 7) Lisa 4-7 Nõuded projektiplaanile Riigihanke „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) veebilehe arendused“ (256605) hankedokumentide juurde Arendusleping nr ... Arenduslepingu eritingimused Tallinnas Registrite ja Infosüsteemide Keskus, (registrikoodiga 70000310) asukohaga Lubja 4, 19081 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel direktor Rivo Reitmann, edaspidi Tellija, ja ………………. (registrikoodiga…………) asukohaga …………….., ……., mida esindab …………alusel ………, edaspidi Täitja, keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva arenduslepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1. Leping sõlmitakse riigihankes „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) veebilehe arendused“ (256605) parima pakkumuse esitanud pakkujaga (Täitja) Lepingu lisas 3 mainitud tööde teostamiseks ja kõikide muude Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks (edaspidi ka Töö). 1.2. Pooled kinnitavad, et teevad kõik enesest oleneva, et täita lepingu eesmärgid käesolevas lepingus, seonduvates õigusaktides ja juhtrühma otsustes sätestatud tingimustel ja mahus. 2. Hind ja maksetingimused 2.1. Lepingu hind on …………. eurot, arvestusega, et arendustööde tunnihind on ..... eurot. 2.3. Lepingu hind ja arendustööde tunnihind sisaldavad kõiki makse, sh käibemaksu. 2.4. Tellija tasub lepingu alusel teostatud tööde eest lepingu üldtingimustes sätestatud korras. 3. Lepingu jõustumine ja Töö teostamise tähtaeg 3.1 Leping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 3.2 Töö teostamise tähtaeg on ……… arvates Lepingu jõustumise ajahetkest. /Märgitakse etapiviisilise üleandmise korral viimase etapi üleandmise tähtaeg/. 4. Lepingu dokumendid 4.1 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu allkirjastamisel ja lisadest, millistes võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist. Lepingu allkirjastamisel on Lepingu lisad järgmised: 4.1.1 Arenduslepingu üldtingimused Lisa nr 1; 4.1.2 Personal ja kontaktandmed Lisa nr 2; 4.1.3 Tehniline kirjeldus (lähteülesanne) koos lisadega Lisa nr 3; 4.1.4 Pakkumus Lisa nr 4; 4.1.5 Maksegraafik Lisa nr 5. /antud lisa eksisteerib juhul kui Töö eest tasumine toimub mitmes osas/. 4.2 Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised ja/või nendes antud informatsioon erinevalt tõlgendatav, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik lepingu dokument on nimetatud eespool allolevas loetelus) on järgmine: 4.2.1 Eritingimused; 4.2.2 Arenduslepingu üldtingimused; 4.2.3 Tehniline kirjeldus; 4.2.4 Muud riigihanke alusdokumendid; 4.2.5 Pakkumus. Käesoleva Lepingu allakirjutamisega tõendavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi. Tellija: Täitja: / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Rivo Reitmann Direktor Registrite ja Infosüsteemide Keskus Arendusleping nr ……… Lisa nr 1 ARENDUSLEPINGU ÜLDTINGIMUSED Kui eritingimustes on sätestatud teisiti kui üldtingimustes, siis kehtib eritingimustes toodu. 1. Definitsioonid Järgnevad definitsioonid laienevad nii lepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele. 1.1 Tarkvara Tarkvara tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone, andmebaasi-, rakendus- ja muud tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende mistahes muid vorme või adaptsioone koos sellega seonduva dokumentatsiooniga. Spetsiaalselt Tellijale tema funktsioonide täitmiseks loodud tarkvara käsitletakse lepingu raames spetsiaaltarkvarana. 1.2 Seadmed Seadmed tähendavad lepingus kirjeldatud tooteid, hõlmates nendega otseselt seotud tarkvara, mis on vajalik seadmete funktsioneerimiseks. 1.3 Telekommunikatsioonid Telekommunikatsioonid tähendavad sisemise ja välise telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja teenuseid ning vajalikke vahendeid, teenuseid ja protseduure. 1.4 Asukoht Asukoht tähendab kohta või kohti, välja arvatud Täitja asukoht, kuhu seadmeid, telekommunikatsioone või tarkvara tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse (nt Tellija test- arendus-ja toodangukeskkond). 1.5 Puudus ja viga Puuduse või veaga on tegemist juhul, kui seade, telekommunikatsioon või tarkvara ei täida lepingus sätestatud funktsioone, annab valesid tulemusi, kui tema nõuetekohane toimimine katkeb või on (muul viisil) häiritud, nii et seadme, telekommunikatsiooni või tarkvara otstarbekohane kasutamine on takistatud või oluliselt häiritud. 1.6 Hooldus Hooldus tähendab töid, mis tagavad seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara (kaasa arvatud nende juurde kuuluvate andmete ja andmebaaside) toimivuse (korrasoleku, terviklikkuse, jõudluse jms). Hooldus sisaldab kaugtuge, vigade ennetamist ja parandamist, uute redaktsioonide ja versioonide ning nendega seotud dokumentatsiooni üleandmist. Samuti hõlmab hooldus lepingus sätestatud tingimustel seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara kohandamist Tellija vajadustele, eeldusel, et see ei nõua olulist ümberprogrammeerimist ega uue toote loomist. 1.7 Toodangukeskkond Reaalseks andmevahetuseks mõeldud keskkond, mis ei ole test- või arenduskeskkond. 2. Hind 2.1 Lepingu hind sisaldab kõiki tolli- ja muid makse, kaasa arvatud käibemaks, mis näidatakse ära eraldi. 2.2 Lepingu hind väljendatakse eurodes. 2.3 Lepingu hind on Täitja ainuke tasu seoses lepinguga ja Täitja ise ega tema töötajad ei võta päevarahasid, kaudset tasu ega muud lepingus toodud kohustustega seotud tasu. Samuti ei ole Täitjal ega tema töötajal õigust täiendavale autori- või muule sarnasele tasule seoses lepingu täitmisel kasutatud patenteeritud või muul viisil kaitstud eseme või protsessiga. Juhud, mil Täitjal on õigus nõuda reisi- või transpordikulude hüvitamist, sätestatakse lepingus. 3. Maksmine 3.1 Täitja esitab Tellijale arve masinloetaval kujul e-arvena. Arve esitamise õigus tekib Täitjal pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt. 3.2 Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid: 3.2.1 info arve esitaja kohta; 3.2.2 info maksja kohta; 3.2.3 viide Lepingule; 3.2.4 käibemaksukohustuslase number; 3.2.5 vastuvõetud Töö nimetus ja kirjeldus; 3.2.6 käibemaks; 3.2.7 kogusumma; 3.3 Tellija tasub Lepingu hinna Täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 kalendripäeva, va juhul kui hankija on nimetatut pakkumuse esitamise ettepanekus ette näinud. 3.4 Ettemakseid Tellija ei teosta. 3.5 Lõpparve maksmine eeldab Täitja kõigi Lepingu järgsete kohustuste täitmist ning Tellija poolt vastuvõtmist. 3.6 Tellijal on õigus Lepingu rikkumise korral arvestatud leppetrahvid ja kahju hüvitised maha arvata Lepingu alusel Täitjale tasumisele kuuluvatest summadest. 3.7 Tellija poolt makstud mistahes summa, mis ületab Täitjale Lepingus ettenähtu, maksab Täitja Tellijale tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist. 3.8 Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on Täitjal õigus nõuda viivist iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest 0,15 (null koma viisteist) % maksmata summast päevas. 4. Informatsioon ja aruanded 4.1. Täitja loetakse asukohaga ja lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata Täitja nõuet lisamakseteks või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida visiidiga asukohta, konsulteerides Tellijaga või muul sobilikul viisil. 4.2. Tellija varustab Täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga, mis võib olla lepingu täitmisel oluline, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. 4.3. Tellija abistab Täitjat niipalju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida Täitja mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuab. 4.4. Täitja annab Tellijale niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest, lepingu täitmist (sealhulgas seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara, projekti kulgemist ja teenuseid) puudutavat informatsiooni. 5. Teated ja kirjavahetus 5.1. Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja aadressidel. Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult, aga mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul. 5.2. Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul. 5.3. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui: 5.3.1. teade on üle antud allkirja vastu; 5.3.2. teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva; 5.3.3. e-posti või telefoni teel on teade edastatud Lepingus märgitud kontaktisikule või esindajale. 6. Asukoht 6.1. Täitja peab andma lepingutäitmise käigus piisavalt informatsiooni korrektselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud kasutusjuhendi näol, et võimaldada Tellijal asukoht lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kohaselt ette valmistada. Juhend peab olema antud sellise sisendiga, et objektiivselt keskmise võimekusega programmeerija oleks suuteline asukoha Töö vastuvõtmiseks vajalike testide teostamiseks ette valmistada. Juhend peab olema esitatud piisava ajavaruga selleks, et Tellijal oleks võimalik Töö üleandmisel alustada koheselt vastuvõtmiseks vajalike testide teostamist. Juhul, kui Töö üleandmise hetkeks ei ole juhendit edastatud või kui edastamisest hoolimata ei ole Tellija asukohta ette valmistada jõudnud, algab Töö vastuvõtmiseks ette nähtud tähtaeg kulgema pärast asukoha ette valmistamist. Kui Täitja ei ole ette näinud erilisi keskkonnatingimusi, võib Tellija eeldada, et neid ei nõuta. 6.2. Tellija teeb vastavad ettevalmistused ja loob tingimused omal kulul. 6.3. Kui Tellija ettevalmistused või loodud tingimused ei vasta lepingus sätestatule, esitab Täitja viivitamatult puuduste loetelu. Kui Tellija ei muuda olukorda selliselt, et Täitjal oleks võimalik ajagraafikust kinni pidada, on Täitjal õigus saada lepingujärgsete kohustuste täitmiseks vajalikku ajapikendust. 6.4. Täitjal on õigus taotleda juurdepääsu asukohale Tellija tavalisel tööajal. 6.5. Täitja kulud, mis on seotud lepingus sätestatud juurdepääsupiirangutega ja turvaprotseduuridega, sisalduvad Lepingu hinnas ning neid ei hüvitata. 6.6. Tellija võib igal ajal lepingu kehtivuse vältel muuta või kehtestada juurdepääsupiiranguid ja turvaprotseduure. Kui Täitja tõendab, et selline muudatuste tegemine või piirangute või protseduuride kehtestamine põhjustas lisakulusid, on tal õigus nende hüvitamisele. 7. Lepingu muutmine 7.1. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 7.2. Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku Tellija ja Täitja esindajate poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8. Poolte õiguskaitsevahendid 8.1. Lepingu see peatükk fikseerib Lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamisel ning Poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira Poole õigust kasutada muude Lepingu rikkumiste korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid õiguskaitsevahendeid lisaks selles peatükis kokkulepitule. 8.2. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud. 8.3. Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest Eesti Vabariigi õigusaktides ning Lepingus ettenähtud korras. 8.4. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi: 8.4.1. Pool ei täida mis tahes Lepingust tulenevat kohustust teise Poole poolt Lepingust tuleneva vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul; 8.4.2. Täitja ei täida garantiiperioodil Lepingust tulenevaid kohustusi; 8.4.3. Täitja ei ole esitanud Tellijale Asukoha keskkonnatingimusi, millest tulenevalt on häiritud Tellija seadmete, telekommunikatsioonide või tarkvara kohane funktsioneerimine ning mistõttu Tellija kaotab Täitja Lepingu järgsete kohustuste täitmise vastu huvi; 8.4.4. Täitja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 8.4.5. Täitja rikub Personaliga seonduvaid tingimusi; 8.4.6. Poolel või tema poolt kaasatud kolmandal isikul puuduvad Lepingu täitmiseks vajalikud õigused (sealhulgas load, litsentsid, Intellektuaalse omandi õigused); 8.4.7. Täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, Täitja varad arestitakse või Täitja finantsseisund halveneb Tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks Lepingu nõuetekohase täitmise; 8.4.8. Pool on rikkunud Intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi; 8.4.9. Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmete töötlemisega seonduvaid kohustusi; 8.4.10. Pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust; 8.4.11. Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi; 8.4.12. Tellija on viivituses Lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui kolmkümmend (30) kalendripäeva; 8.5. Poolel on õigus nõuda Lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30% Lepingu hinnast iga vastava juhtumi korral. Juhul, kui leppetrahvi nõue on seotud Töö etapi puuduliku teostamisega ja puudus ei sea ohtu lepingujärgse Töö tervikuna nõuetekohast üleandmist ei tohi leppetrahvi nõue ületada 30% teostatud või töös oleva etapi maksumusest. 8.6. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu kogumaksumusega, kuid see piirang ei kehti tahtliku rikkumise korral. 8.7. Pool peab teavitama teist Poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai teada leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Pool on kohustatud tasuma leppetrahvi neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul arvates teiselt Poolelt sellekohase nõude saamisest. Kui Poole hinnangul on leppetrahvi nõue alusetu, on Pool kohustatud neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul oma seisukohta kirjalikult selgitama. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Poole õigust nõuda Poolelt nõuetekohase Töö või selle osa teostamist ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. 8.8. Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu mittenõuetekohasel täitmisel, et: 8.8.1. Täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et Täitja hangiks parema teenuse osutamiseks vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara ja teenused; 8.8.2. oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et Täitja teeks uue Töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara või keelduda vastuvõtmisest ning Leping lõpetada; 8.8.3. võtta Täitja pakutud Töö vastu ning alandada vastavalt hinda; 8.9. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta Lepingut rikkunud poolt Lepingujärgsete kohustuste täitmisest. 9. Standardid, liidesed ja ühilduvus 9.1. Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid Tellija mistahes teiste liidestatud süsteemide talitluses. 9.2. Täitja garanteerib, et kõik seadmed, telekommunikatsioonid, tarkvara ja teenused on vastastikku ühilduvad, funktsioneerivad ja töötavad standardite ja/või liideste vahendusel rahuldavalt koos mistahes teiste lepingus sätestatud seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenustega ning lepingus sätestatud keskkonnas. 9.3. Täitja ei muuda ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta mistahes standardeid, liideseid, sideprotokolle jms. 10. Dokumentatsioon 10.1. Lepingu täitmisel kaasneva dokumentatsiooni loomisel toetutakse dokumentatsiooniplaanile. 10.2. Täitja varustab Tellijat piisava ja adekvaatse dokumentatsiooniga, kaasa arvatud informatsioon seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara projekteerimise ja funktsioneerimise kohta, mis on vajalik, et Tellija saaks seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara ja teenuseid efektiivselt kasutada, hooldada, kohandada ja neile lisaseadmeid lisada. 10.3. Kõik juhendid ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 10.4. Dokumentatsioon peab vastama tootele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt mõistetav. 10.5. Dokumentide valmistamiseks ja levitamiseks kasutatakse paberkandjat või elektroonilist infokandjat. 11. Üleandmine ja vastuvõtmine 11.1. Töö või Töö etapi valmimise järgselt annab Täitja selle Tellijale üle vastuvõtmiseks. 11.2. Täitja peab Tellijat Töö või Töö etapi üle andmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja põhjustest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui Täitja viivituse põhjustab Tellija, on Täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud lisakulude hüvitamist. 11.3. Töö või Töö etapi üleandmise kohta koostab Täitja üleandmise akti, milles näidatakse muuhulgas ära üleandmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri ning vajaduse korral neis esinevad puudused. Iga Töö etapi üleandmisel koostab ja esitab Täitja antud etapi kohta koostatud dokumentatsiooni, vastavalt dokumentatsiooniplaanile või Tellija poolt tehnilises kirjelduses esitatud nõudmistele. 11.4. Töö või Töö etapi üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt. 11.5. Täitjal on õigus nõuda ja Tellijal kohustus Töö vatsu võtta kui Töös on Täitja poolt kõrvaldatud kõik järgmise prioriteediga vead: kriitiline/blocker, kõrge ja keskmine. Taolisel juhul lasub Täitjal kohustus vaegtöödena madala ja väheolulise tähtsusega vead parandada Töö vastuvõtmise aktis toodud ajaperioodiks. 11.6. Pärast Töö etapi üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 10 tööpäeva jooksul. Pärast Töö üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 20 tööpäeva jooksul. 11.7. Juhul, kui Tellija leiab, et Töö ei vasta Lepingu tingimustele, on Tellija kohustatud teavitama Täitjat Töös avastatud puudustest, keeldumisest Tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu võtta ja kirjeldama Töö puudused. Täitja on kohustatud puudused kõrvaldama 5 tööpäeva jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud mõnda muud tähtaega. Töö puuduste kõrvaldamise kulud kannab Täitja. 11.8. Enne töö üleandmist viib Täitja Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid. 11.9. Täitja esitab Tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide koopiad. 11.10. Enne töö vastuvõtmist viib Tellija Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid. 11.11. Kui Töö või mistahes Töö osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui Täitja on teinud vajalikud korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel tingimustel. 11.12. Tellija nõudmisel viib kordustestid läbi Täitja. 11.13. Parandatud Töö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi. 11.14. Puudustega üle antud Tööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning Tellijal on õigus nõuda sellise lepingurikkumise korral Täitjalt leppetrahvi Lepingus sätestatud korras ja määrades või rakendada muid õiguskaitsevahendeid. 11.15. Vastuvõtmiseks valmis Töö peab vastama Lepingus sätestatud tingimustele. Töö etapi vastuvõtmine Tellija poolt ei tingi ega kohusta Töö kui terviku vastuvõtmist Tellija poolt juhul, kui Töö ei vasta tingimustele. Töö vastuvõtmise kohta koostab Tellija vastuvõtuakti, milles näidatakse muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri. 11.16. Töö või Töö etapp loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest või toodangukeskkonnas kasutusele võtmisest. Juhul, kui Tellija on võtnud puuduseid sisaldava Töö või Töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele, loetakse vastuvõetuks ainult nõuetekohaselt teostatud tööd ja Täitjal on õigus nimetatute osas esitada arve. Taolises olukorras esitab Tellija Täitjale Töös või Töö etapis esinevate puuduste nimekirja ning puuduste kõrvaldamise tähtaja, kas enne Töö või Töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele võtmist või vahetult pärast selle toimumist. 11.17. Mistahes seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste osa valmimisel võib Tellija anda välja vastuvõtuakti vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta Täitja kohustust täita kõiki Lepingus ettenähtud kohustusi. 11.18. Täitja vastutab Töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Töö vastuvõtmiseni Tellija poolt. 12. Koolitus 12.1. Täitja tagab Tellija personalile adekvaatse väljaõppe, kindlustamaks seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste rahuldava ja efektiivse toimimise, vastavalt Lepingus kokkulepitule. 12.2. Koolituse toimumise aeg, koht ja maht kooskõlastatakse eelnevalt Tellija kontaktisikuga. 13. Garantii 13.1. Täitja annab Tööle 12-kuulise töövõtugarantii. Garantiiperiood algab Tööde kogumina vastuvõtmisest. 13.2. Garantiiperioodil ilmnevad puudused kõrvaldab Täitja omal kulul, v.a punktis 13.6 toodud juhtumitel. Kui ilmnenud puudused ei ole garantii korras kõrvaldatavad, esitab Täitja Tellijale põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval pärast sellest asjaolust teada saamist. 13.3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, toimub garantiiliste puuduste üleandmine ja vastuvõtmine Lepingu punktis 10 toodud regulatsiooni kohaselt. 13.4. Juhul kui garantiiperioodil ilmnenud puudused muudavad osa või kõik seadmed, telekommunikatsioonid ja/või tarkvara kasutamiskõlbmatuks, varustab Täitja Tellijat nõutud tasemel toimimise garanteerivate lisa- või asendusosade ja muu vajalikuga omal kulul. 13.5. Tellija informeerib Täitjat puuduse iseloomust ja ulatusest otsekohe selle ilmnemisel. Täitja on kohustatud eemaldama ilmnenud puudused vastavalt lepingus toodule või Tellija poolt määratud ajal. 13.6. Garantiiga ei ole hõlmatud: 13.6.1. puudused, mille tekkimise eest vastutab Tellija; 13.6.2. diagnostikaks kulunud aeg, juhul kui algselt garantii juhtumine registreeritud juhtumi raames tuvastatakse, et tegu ei ole garantiilise juhtumiga. Vastav töö kuulub eraldi tasustamisele Lepingu tunnihinna alusel. 13.7. Garantii kaotab kehtivuse kui Täitjaga kooskõlastamata on muudetud või muudetakse lähtekoodi, v.a juhul kui Tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi. 14. Load ja litsentsid 14.1. Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest. Tellija teeb Täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside väljaandmise asjatut viivitamist või väljaandmisest keeldumist. 14.2. Tellija võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui Täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku luba või litsentsi. 14.3. Täitja garanteerib, et tal on õigus anda Tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste autori- või muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete kasutamisõigus. 14.4. Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute õigusi. Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu Tellija vastu hagi ning see rahuldatakse, tasub Täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud seonduvad kulud. 15. Riski üleminek 15.1. Juhusliku hävimise või kahjustumise risk läheb Tellijale üle töö vastuvõtmisel, samuti hetkel, mil Tellija satub viivitusse toimingu tegemisega, millega ta töö üleandmisele peab kaasa aitama. 16. Intellektuaalne vara 16.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab Täitja Tellijale, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks vajalikud varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud Lepingu järgse Töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes ei ole kolmandatel isikutel nõudeid. 16.2. Täitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. 16.3. Täitja annab spetsiaaltarkvarale Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi v.1.1 (EUPL). Juhul, kui Töö üleandmine toimub etapiviisiliselt, siis loetakse litsents antuks iga etapi (teose) vastuvõtmisel Tellija poolt. 16.4. Tellijal on muuhulgas õigus spetsiaaltarkvara (teose) autoriõiguste kehtivusaja jooksul: 16.4.1. teost kasutada mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil; 16.4.2. teost reprodutseerida; 16.4.3. originaalteost muuta ja luua teosel põhinevaid tuletatud teoseid; 16.4.4. teost või selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha või eksponeerida, samuti avalikult esitada; 16.4.5. teost või selle koopiaid levitada; 16.4.6. teost või selle koopiaid laenutada ja rentida; 16.4.7. anda all-litsentse teose või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta. 16.5. Täitja annab Tellijale spetsiaaltarkvara lähtekoodi, täitmiskoodi ja dokumentatsiooni kujul, mis võimaldab Tellijal sellest aru saada. 16.6. Tellija võib levitada lähtekoodi ja täitmiskoodi ning dokumentatsiooni ja selle muudatusi mistahes kolmandatele isikutele ja asutustele. 16.7. Kõik Täitja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad Tellijale. Täitja annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Tellijale üle. 16.8. Tellija võib spetsiaaltarkvara autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud keskkonnas, toel või formaadis. 16.9. Täitja tagab, et tema töötajad on loobunud Eesti seadusega lubatud ulatuses oma õigusest teostada isiklikke õigusi, et Tellijale oleks võimalik vajalikke varalisi õigusi litsentsida. 16.10. Lepingujärgse tarkvarasüsteemi loomiseks kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide (tarkvara) kasutamise osas juhinduvad Pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja kinnitab, et eelistab tarkvara loomisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamisega ei kaasne täiendavaid litsentsitasusid ega piiranguid tarkvara kasutamisel või alllitsentside andmisel. Täitja on kohustatud Tellijat teavitama juhul, kui Täitja plaanib tarkvara loomisel kasutada selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine toob Tellijale kaasa täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel. Ilma Tellija kirjaliku nõusolekuta ei tohi Täitja tarkvara loomisel nimetatud komponente kasutada. 16.11. Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja nende kehtivuse territooriumiks on kogu maailm. 16 Personal 16.1 Lepingus kirjeldatud teenuseid osutavad Lepingus nimetatud isikud vastavalt Lepingus sätestatud ülesannetele. Muudatusi tohib teha vaid Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 16.2 Täitja asendab Töid teostava isiku viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast võrdväärse kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Tellijale vastuvõetava isikuga, kui: 16.2.1 Töid teostav isik ei ole võimeline teenuste osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või muu temast tuleneva põhjuse tõttu; 16.2.2 lepingus nimetatud Töid teostav isik osutub Tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab lepingu korrektset ja õigeaegset täitmist. 16.2.3 Töid teostav isik ei läbi Eesti Kaitsepolitseiameti poolt teostatud taustakontrolli; 16.2.4 Isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus. 16.3 Täitja kannab kõik punktis 17.2 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud. 16.4 Töid teostavatel isikutel ei tohi olla kuriteo toimepanemise eest määratud kehtivat karistust. 16.5 Tellijal on õigus kontrollida, kas Töid teostavatel isikutel on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus. Samuti on Tellijal õigus tellida Eesti Kaitsepolitseiametilt Täitja poolt hankelepingu täitmiseks esitatava personali liikmetele taustakontrolli. 16.6 Töid teostavad isikud ei tohi olla Tellija töötajad ega Tellija töötajaga seotud juriidilised isikud. Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või kontrollorgani liige Tellija töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub Tellija töötajale. 17 Kolmandad isikud 17.1 Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult kirjalikult informeerima. 17.2 Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma teise poole sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta.Tellijal on õigus edastada või suunata Täitja poolt esitatud arve tasumisele Tellijast erinevale hankijale nendevahelise koostöökokkuleppest tuleneval alusel juhul kui vastavasisuline teavitus on Tellija poolt pakkumuse esitamise ettepanekus kajastatud. 17.3 Pooled vastutavad kõigi isikute eest, keda nad kasutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 18 Auditeerimine 18.1 Mõlemal poolel on õigus kaasata auditeerimiseks sõltumatu audiitor.Audiitori kaasamiseks ei ole vajalik teise poole luba. 18.2 Audiitori isik ja muu auditeerimisega seotud asjaolud sätestatakse eraldi kokkuleppes. Auditeerimise käigus avastatud probleemid tuleb registreerida ja vajaduse korral sisestada probleemide lahendamise protsessi. 18.3 Täitja peab täpset arvet lepingu täitmisel töötatud inimpäevade ja –kuude kompenseerimisele kuuluvate kulude kohta. Audiitorile võimaldatakse piiramatu ligipääs nimetatud andmetele. 18.4 Audiitorit kaasanud pool tagab, et audiitor käsitleb saadud informatsiooni konfidentsiaalsena. Vastutus jääb audiitorit kaasanud poolele. 18.5 Pärast andmete auditeerimist ja kontrollimist teeb audiitor järeldusotsuse, mis on lõplik. 18.6 Auditi kulud kannab auditi tellinud pool. 19 Õigustest loobumine 19.1 Kummagi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste täitmise nõudmisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes lepingujärgsetest õigustest loobumist või nende tühistamist. 20 Konfidentsiaalsus ja isikuandmed 20.1 Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta. 20.2 Täitja on kohustatud: 20.2.1 tagama lepingu täitmise käigus Tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe (andmed, tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvad Tellija esindajate isikuandmed, know-how) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 20.2.2 tagama lepingueelsete läbirääkimiste, lepingujärgsete kohustuste ja lepingu täitmise käigus ükskõik mis vormis teatavaks saanud isikuandmete (v.a. tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvate Tellija esindajate isikuandmete) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda nendele juurdepääsu ühelegi kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 20.2.3 ei edasta punktis 21.2.2 nimetatud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 20.2.4 kasutama ja töötlema punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks ja Tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui täitja on kohustatud teavet töötlema täitja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab Täitja Tellijat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu Täitja suhtes kohalduva õigusega keelatud; 20.2.5 võimaldab juurdepääsu punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva Lepingu lõppemist; 20.2.6 kohustub täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju. 20.2.7 kohustub rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise s.h. avalikustamise eest: a) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; b) ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; c) ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; d) tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; e) tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; f) tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; g) pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed: i. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi; ii. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed. 20.2.8 teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesoleva lepingu punktis 21.2.1 ja/või 21.2.2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest; punktis 21.2.7. ja selle alapunktides a-g sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt: a) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab lisateavet; c) soovitada meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks; d) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi ja potentsiaalseid ohte; e) kirjeldada täitja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Tellija saaks täita Kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks. 20.2.9 Tellija eelnevalt kirjalikul heakskiidul lõpetama käesoleva lepingu punktis 21.2.8.nimetatud rikkumise ning kohaldama meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja leevendamiseks; 20.2.10 kohustub lepingu lõppemisel kustutama kõik punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti; 20.2.11 teeb Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mida Tellija peab vajalikuks lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks; 20.2.12 võimaldab Tellijal või Tellija poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustab nendesse; 20.2.13 kohustub võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmete osas Tellijal täita Tellija kohustust vastata taotlustele andmesubjekti õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete parandamine, sulgemine, kustutamine). 20.3 Käesoleva lepingu punktis 21.2.1. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele täitja audiitorile ja advokaadile. 20.4 Käesoleva lepingu punktides 21.2.1. ja 21.2.2. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse nõue on tähtajatu ning kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast lepingu lõppemist. 20.5 Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või juhised isikuandmete töötlemiseks. 20.6 Kõik käesoleva lepingu punktides 21.2.1. – 21.4 kohustused kehtestab täitja kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Kolmas isik on füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole ei tellija ega ka täitja. 21 Avalikud suhted 21.1 Pooled ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt kooskõlastatud. 21.2 Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab pool ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 22 Lepingu täitmise peatamine ja lepingu lõpetamine 22.1 Tellija võib peatada Täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või täielikult, kui: 22.1.1 Täitja ei täida Lepingut; 22.1.2 vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid Täitja poolseid kohustuste rikkumisi; 22.1.3 Tellija Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada muu asjaolu, mille eest vastutab Täitja. 22.2 Täitja võib peatada Tellijale teenuse osutamise kas osaliselt või täielikult, kui: 22.2.1 Tellija ei täida Lepingut; 22.2.2 Täitja Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada muu asjaolu, mille eest vastutab Tellija. 22.3 Tellija võib igal ajal Lepingu üles öelda, teatades sellest 1 (üks) kuu ette. Sellisel juhul on Täitjal õigus nõuda tasu täidetud kohustuste eest. 22.4 Tellijal on õigus Leping erakorraliselt etteteatamata lõpetada Täitjapoolse olulise Lepingu rikkumise korral. Lepingu lõpetamisel punktides 8.4 nimetatud juhtudel Täitja tehtud Tööd ei tasustata. Täitja poolt tarnitud seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara tagastatakse, selle võimatuse korral või muul juhul, kui tagastamine on saadu olemuse tõttu välistatud, makstakse hüvitust võlaõigusseaduses sätestatud korras. 22.5 Täitja võib Lepingu üles öelda Tellijapoolse olulise Lepingu rikkumise korral pärast vastava hoiatuse saatmist, kui rikkumist ei ole kõrvaldatud 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale hoiatuse esitamist. Sellise Lepingu lõpetamise korral maksab Tellija Täitjale tasu täidetud kohustuste eest. 22.6 Lepingu lõppemisel on Täitja kohustatud Tellijale tagastama kõik Lepingu täitmiseks üleantu. 23 Vääramatu jõud 23.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid. 23.2 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele, esitades teavitusega ühes tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta: 23.2.1 takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist; 23.2.2 takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri; 23.2.3 asjaolu ettenägematus; 23.2.4 asjaolu vältimatus ja ületamatus. 23.3 Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60ne kalendripäeva võrra võib teine Pool öelda lepingu üles. 24 Kehtiv seadusandlus Lepingule ning kõikidele lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte. 25 Vaidluste lahendamine 25.1 Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi. 25.2 Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled leida lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel. 25.3 Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. Arendusleping nr. ………… Lisa nr 2 PERSONAL JA KONTAKTANDMED 1. Tellija esindaja ja kontaktisikud 1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide allkirjastamisel on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse …… ……………. (tel ………….; e-post …………….). 1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja tööülesannete täpsustamisel jmt. on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ………… …………… (tel …; e-post …………………). 2. Täitja esindaja ja kontaktisikud 2.1 Täitja esindajaks on ………… (tel …………..; e-post………….). 2.2 Täitja kontaktisikuks on ………… (tel …………..; e-post………….). 3. Personali nimekiri 3.1. Tellija personal Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed 3.2. Täitja personal Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed 4. Kontaktandmed 4.1. Tellija kontaktandmed on: 4.2. Täitja kontaktandmed on: Registrite ja Infosüsteemide Keskus ……………. Reg. nr. 70000310 Registrikood Lubja tn 4 …………… 19081 TALLINN …………… Telefon: 663 6300 Telefon: ……………. Arendusleping nr …… Lisa nr 3 TEHNILINE KIRJELDUS (LÄHTEÜLESANNE) KOOS LISADEGA Tehniline kirjeldus (lähteülesanne) koos lisadega asub arenduslepingu asice konteineris eraldi failidena. Arendusleping nr ……… Lisa nr 4 PAKKUMUS Pakkumus asub arenduslepingu asice konteineris eraldi konteinerina.
Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel